Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta“

[COM(2019) 125 final – 2019/0070 (COD)]

(2019/C 282/08)

Raportöör: Panagiotis GKOFAS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 14.3.2019 nõukogu, 27.3.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.5.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	171/01/04

1.   Kontekst

1.1.

Liidu uus elanikkonnakaitse mehhanism kiideti heaks 13. märtsil 2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism loob raamistiku koostööks ja abi andmiseks suurõnnetuste korral ELi sees ja väljaspool. Alates 2001. aastast on elanikkonnakaitse mehhanismi kasutatud rohkem kui 300 korral. Elanikkonnakaitse mehhanismiga on ühinenud kõik ELi liikmesriigid, kaks Euroopa Majanduspiirkonna riiki (Island ja Norra), samuti Montenegro, Serbia, Põhja-Makedoonia ja Türgi ning ÜRO (Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik 2015–2030) ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid. Õigusaktiga nähakse ette täiendava ühisressursi rescEU loomine, et osutada abi olukordades, kus üldistest olemasolevatest vahenditest ei piisa. rescEU hõlmab eelkõige metsatulekahjude õhust kustutamise vahendeid, samuti vahendeid, et reageerida erakorralistele meditsiinilistele olukordadele ning keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaintsidentidele. Üheks valmisoleku ja ennetamise strateegiliseks teguriks on ka elanikkonnakaitse teadmusvõrk koolituseks ja teadmiste jagamiseks.

1.2.

Selle muutmisettepaneku eesmärk on parandada riskide ennetamist, nõudes liikmesriikidelt nende riskijuhtimissuutlikkuse hindamise ja riskijuhtimise kavandamise edasist täiustamist, iseäranis juhul, kui liikmesriike tabavad üheaegselt sama tüüpi looduslikud või inimtegevusest põhjustatud katastroofid või ootamatute kliimamuutuste või prognoosimatute, võimsate ja sageli korduvate maavärinatega seotud katastroofid, mis toovad kaasa inimelude kaotuse ning ökosüsteemide, tsiviil- ja avaliku infrastruktuuri, majandustegevuse ja väikeettevõtete ulatusliku hävimise (1).

2.   Järeldused

2.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab kõnealust ettepanekut vaadata läbi ja tugevdada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi praegust raamistikku.

2.2.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rakendamiseks ühtsete tingimuste kindlustamiseks ning pidades silmas liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku loomist ja korraldust, võib komitee spetsiaalsetes nõuanderühmades anda panuse riskide kaardistamise suuniste perioodilisse läbivaatamisse, tehes seda muu hulgas asjaomaste institutsioonidevaheliste algatuste kaudu (nt kodanikuühiskonna iga-aastane foorum riskide hindamise, leevendamise, ennetamise ja nendeks valmisoleku teemal) koostöös tunnustatud ja esindavate sotsiaal- ja majanduspartneritega ning vastupanuvõimeliste linnade piirkondlike piiriüleste võrgustikega.

2.3.

Komitee palub nõukogul, parlamendil ja komisjonil uurida Euroopa koolitus- ja teadmuskeskuse loomise teostatavust ja kavandada selle elluviimine. Asjaomane keskus oleks seotud olemasolevate riiklike ja piirkondlike struktuuridega, sh tippkeskuste, sõltumatute spetsialiseerunud teadusvõrgustike ja teiste ekspertidega, kes on võimelised koostama viivitamatult analüüse ebaharilike katastroofide korral vajalike meetmete kohta. See koolitus- ja teadmuskeskus võiks olla pidevalt ajakohastatav, reaalne ja kättesaadav vahend, millega edendatakse põhioskusi riskide tõhusa leevendamise alal ja mis on suunatud noortele spetsialistidele ja ka kogenud vabatahtlikele hädaolukordade ohjamise alase koolituse valdkonnas, mille eesmärgiks on vastupidavad kohalikud kogukonnad. Võimalusel võiks seda laiendada kolmandatele riikidele, iseäranis naaberriikidele, haavatavatele elanikkonnarühmadele eraldatud piirkondades, liikuvuse ja turismi valdkonnas osalejatele, meediale jne.

2.4.

Komitee peab vajalikuks integreerida uue liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eesmärgid ja lähenemisviis asjakohaselt olemasolevasse struktuuri- ja investeerimispoliitika raamistikku. Oluline on tagada piisav territoriaalne ja kogukonna juhitud mõõde (eelkõige äärepoolsetes, saare-, mägi- ja maapiirkondades). Kohalike kogukondade tegevus on kiireim ja tõhusaim viis piirata katastroofidest põhjustatud kahju.

---

(1)  Viitame siinkohal Napolis 10. veebruaril 2018 toimunud seminarile, mille korraldasid ühiselt EMSK ja Euroopa Komisjon (Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat) koostöös ETUCi ja SMEUnitedi esindajate, Euroopa Regioonide Komitee esindajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide (WWF, CIME), riiklike VKEde organisatsioonide (GSEVEE, CMA Corse, CNA), ametiühingute, spetsialiseerunud ELi ja riiklike teadus-, uurimis- ja koolitusvõrgustike (Sapienza ülikool, Federico II ülikool, INGV Napoli vulkanoloogia instituut, Avignoni VKEde akadeemia, Anodose keskus), ELi vastupanuvõimeliste linnade ja piirkondade võrgustike (Ateena, Napoli ja Thessaloniki), meediaväljaannete ja eriaaajakirjandusega.