Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Euroopa investeerimiskava: ülevaade ja edasised sammud““

(COM(2018) 771 final)

(2019/C 282/04)

Raportöör: Petr ZAHRADNÍK

Kaasraportöör: Javier DOZ ORRIT

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	180/0/8

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Üldjoontes väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heameelt Euroopa investeerimiskava üle, sest see aitab edendada investeeringuid ELis ja kasutada piiratud rahalisi vahendeid tulemuslikumalt üleeuroopalisteks strateegilisteks investeeringuteks, millega jaotatakse ELi rahalised vahendid ümber uut moodi. Komitee soovitab seada ELi investeerimiseesmärgi pikaajalise ja kestliku investeerimispoliitika üheks kriteeriumiks. Investeerimiseesmärk võiks olla osa Euroopa poolaasta tavapärasest tsüklist ja seda hinnataks igal aastal.

1.2.

Euroopa investeerimiskava ja laiemalt avaliku sektori poolt soodustatud investeeringute eesmärk peaks olema toetada ELi strateegilisi eesmärke, sealhulgas: a) kestliku ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamine liikmesriikides; b) kestlikud investeeringud kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega; c) õiglase keskkonnahoidliku digiülemineku soodustamine; d) Euroopa riikide majanduse vastupanuvõime tugevdamine; e) strateegilise taristu ehitamine; f) tulemuslikkuse, teadustöö, arengu, innovatsiooni, hariduse ja kutsealase koolituse edendamine; g) sotsiaalsete investeeringute suurendamine ja h) Euroopa majanduse konkurentsivõime toetamine üleilmses kontekstis. Komitee leiab, et nende eesmärkide geograafiliseks ja valdkondlikuks saavutamiseks on vaja lisasuuniseid.

1.3.

Ühtse klassifitseerimissüsteemi ja näitajate kiire loomine kestliku tulemuslikkuse hindamiseks, tuginedes ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustele, aitaks investoritel suunata oma investeeringuvood kestlikku tegevusse (1).

1.4.

Komitee on veendunud, et uuenduslikel rahastamisvahenditel on tohutu potentsiaal katta kavandatud InvestEU programmiga hõlmatud valdkondi. Komitee usub InvestEU programmi ja tulevaste keskselt hallatavate programmide koostoimesse (näiteks Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa horisont“) ja peab eelistatavaks tootluspõhise vahendi kasutamist. Selle saavutamiseks on vaja mitme programmi või projekti kombineerimise eeskirju lihtsustada.

1.5.

Üks InvestEU programmi kõige tähtsamaid lisaväärtusi on suuremahuliste Euroopa projektide (SESAR, ERTMS, ELi arukad võrgud) toetamine erasektori rahaliste vahendite kaasabil. Kuid nende elluviimine eeldab ka komisjoni meetmeid õigus- ja finantsraamistiku loomiseks. Komisjon peaks tegema jõupingutusi, et liikmesriigid nendesse suurprojektidesse kaasata.

1.6.

Komitee on veendunud, et EL peaks praegusel ajal olema valmis võtma suuremaid riske, et anda töökohtade loomisele ja elamistingimuste parandamisele suuremat hoogu. Seetõttu soovitab komitee sellele vahendile mitmeaastases finantsraamistikus suuremaid kulukohustusi.

1.7.

Komitee toetab väga komisjoni jõupingutusi teha kindlaks intensiivsema investeerimistegevuse peamised takistused ühtse turu keskkonna valdkondades, lõimides infrastruktuurile, haridusele ja oskustele esitatavad nõuded ning ühtlustades riigiabi eeskirju.

1.8.

Sellegipoolest on komitee seisukohal, et ELi investeeringupuudujäägi kui Euroopa majanduse tuleviku ühe kõige suurema riski ületamine nõuab suuremat rahalist toetust ELilt, liikmesriikidelt ja erasektorilt. Seepärast kutsub komitee ELi ametiasutusi üles tugevdama InvestEU programmi finantssuutlikkust mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027.

1.9.

Komitee on aga seisukohal, et on vaja saavutada tihedam seos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuskava (või vastavalt InvestEU programmi) ning teiste ELi ja liikmesriikide investeerimisprogrammide vahel, edendades vajalikku koostoimet, vältides dubleerimist ja kattumisi ning suunates investeeringuid täpsemate eesmärkide saavutamiseks.

1.10.

Komitee teeb ettepaneku laiendada InvestEU programmi ulatust, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele vajalikke tagatisi, mis võimaldaksid neil investeerida väljaspool ELi ja edendada ELi kaubandust.

1.11.

Komitee soovitab komisjonil tungivalt suurendada jõupingutusi, et parandada Euroopa ettevõtjate ja kodanike teadlikkust Euroopa investeerimiskavast saadava kasu kohta, eelkõige seoses VKEdega, andes neile seega ELi panuse kohta rohkem teavet.

2. Ettepaneku üldine taust ja olulised asjaolud

2.1.

Käesolev arvamus tugineb otseselt järeldustele, mis esitati InvestEU programmi käsitlevas arvamuses, (2) samuti muudes arvamustes ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ning ELi majandus- ja investeerimistulemuste kohta (3) ning arendab neid edasi. Seega ei korrata nimetatud arvamustes sõnaselgelt väljendatud järeldusi käesolevas dokumendis, kuid jagatakse vaikimisi nende seisukohta.

2.2.

Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa investeerimiskava: ülevaade ja edasised sammud“ nõustutakse täielikult InvestEU programmi käsitlevas arvamuses (4) esitatud järeldustega, eelkõige järgmiste punktidega:

—	investeerimistegevus on ainus peamine makromajanduslik näitaja, mis ei ole jõudnud kriisieelsele ehk 2006.–2007. aasta tasemele, ning seetõttu on igati põhjendatud ja õigustatud soodustada kõigi asjaomaste vahendite kasutamist selle toetamiseks;

—	investeeringute toetamiseks sellise rahastamisvahendi loomine, mis põhineb tagatise põhimõttel, on oluline uuendus avalike huvidega seotud suurte investeerimisprojektide rahastamisel;

—

erakapitali kaasamine on selleks väga kasulik ja soovitav. Samas võivad halvasti kavandatud avaliku ja erasektori partnerlused rohkem maksma minna kui samade teenuste otsene avalik osutamine. ELis peavad prioriteediks olema avaliku sektori investeeringud kvaliteetsetesse, taskukohastesse ja kättesaadavatesse avalikesse teenustesse;

—	lisaks omamaistele investeeringutele tuleks toetada ka investeeringuid, millel on märkimisväärne piiriülene mõõde. Seda mudelit saab kasutada ka ELi arenguinvesteeringute rakendamiseks väljaspool ELi;

—	struktuurireformide elluviimine nii liikmesriikide kui ka kogu ELi tasandil võib suurendada investeerimistegevuse mõju;

—	tehtud investeeringud peaksid toetama ühtse turu vajadusi, vajaduse korral kõigis selle mõõtmetes, finantsturgude toimimist, transpordi- ja energiataristut ning inimressursside valmisolekut nende probleemide lahendamiseks.

2.3.

Euroopa Komisjoni teatis on tavapärasest ulatuslikum, selles käsitletakse vajadust kõrvaldada tõkked, mis pärsivad tugevamate investeeringute ennistamist ja takistavad rahastamisvahendite tõhusamat kasutamist investeeringute toetuseks.

2.4.

Kui InvestEU programmi käsitleva määruse eelnõus käsitletakse peamiselt selle vahendi tehnilisi parameetreid, keskendutakse komisjoni teatises eelkõige majanduslikule, poliitilisele ja sotsiaalsele taustale, samuti analüüsitakse ja kirjeldatakse keskkonda, milles vahendit kasutatakse. Komitee nõustub selle üldise seisukohaga.

2.5.

Junckeri komisjoni esimene põhiprioriteet (2014. aasta lõpust 2015. aasta alguseni) oli aidata kõrvaldada ELis pärast kriisi investeeringute puudujääk või seda vähendada. Ilma piisavate ja kasumlike investeeringuteta ei ole võimalik tagada Euroopa tulevast majanduslikku jõukust ja võimet konkureerida majanduslikult ülemaailmsel tasandil. Seepärast võeti vastu ja rakendati Euroopa investeerimiskava, mida pärast 2020. aastat sümboliseerib peamiselt InvestEU programm. Selle keskmes on eelarvetagatise alusel loodud rahastamisvahend. Komitee leiab, et kõnealune vahend ei sobi mitte ainult investeeringute kindlustamiseks ELis, vaid võib olla ka väga tõhus ELi platvorm investeerimisprojektide arendamiseks ja toetamiseks väljaspool ELi (seoses ELi mitmeaastase finantsraamistiku uute eesmärkide, välistegevuse, globaliseerumise ja suurema arvu välisprojektidega aastateks 2021–2017).

2.6.

Investeeringute kasumlikkus ja tõhusus olenevad usaldusväärse majandusstruktuuri olemasolust. Seega peetakse struktuurireforme investeeringute oodatava mõju kindlustamise eelduseks. Olulised struktuurilised puudused põhjustavad erinevaid takistusi: regulatiivseid, halduslikke, ausa konkurentsi tõkkeid jne. Need takistused on suured nii riigi kui ka piiriülesel tasandil.

2.7.

Komitee hindab asjaolu, et EL toetab kõige avatumat võimalikku investeerimis- ja kauplemiskeskkonda, tingimusel et järgitakse töö- ja sotsiaalõigusi ning keskkonnakaitset. Samal ajal pööratakse aga suurt tähelepanu üha süvenevale ülemaailmsele poliitilisele ja strateegilisele ohule, millega võivad olla seotud teatavad välisinvesteeringud. Komitee peab tervitatavaks ja toetab teatavate välisinvesteeringute puhul kaitsefunktsiooni kasutuselevõttu, mille peamine eesmärk ei ole seotud ettevõtluse või majandusega, vaid pigem poliitika ja võimuga.

3. Üldised märkused

3.1.

Komitee hindab kõrgelt Euroopa investeerimiskava eeliseid, eelkõige järgmistes aspektides:

—

kriisi ajal katkes erasektoripoolne rahastamine ja rahalised vajadused ei olnud seega rahuldatud. Investorid hakkasid riske palju hoolikamalt ja põhjalikumalt kaaluma. Euroopa investeerimiskava on osutunud investeeringute suurendamise ja erasektori rahaliste vahendite kaasamise sobivaks, turvaliseks, praktiliseks ja hoolikalt läbimõeldud platvormiks;

—	Euroopa Investeerimiskava on positiivselt mõjutanud turutõrgete või ebasoodsate investeerimisolukordade sihipärast ja süstemaatilist jälgimist ning aidanud kohandada riskide tajumist vajadusega lahendada need turule sobival viisil;

—

Euroopa Komisjoni teatises mainitud toetatud projektide näidetest ilmneb selgelt, et kui ei oleks Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, ei oleks ilma piisavate tagatiste ja piisava riskikatteta sellist tüüpi projektidele kunagi erakapitali eraldatud (välja arvatud heategevuslikel motiividel) ning avaliku sektori vahendid oleksid selliste ettevõtmiste jaoks juba oma olemuselt piiratud;

—	Euroopa investeerimiskavas ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis nõutakse, et projektid läbiksid otsese finantstulu testi ja vastaksid seega neile kehtestatud miinimumnõuetele.

3.2.

ELi avaliku ja erasektori investeeringute kogumaht oli 2018. aastal 20,5 % ELi SKPst, mis on siiski enam kui kaks protsendipunkti vähem kui 2007. aastal. Investeeringute määra aeglane taastumine alates 2013. aastast tuleneb nii avaliku kui erasektori investeeringutest.

3.3.

Avaliku sektori investeeringud EL 27s olid ajavahemikul 2014–2018 keskmiselt 2,86 % SKPst (euroalal 2,68 %) võrreldes 3,4 %ga SKPst (euroalal 3,2 %) 2009.–2013. aastal (5). Eelkõige oli aastatel 2014–2017 enamjaolt negatiivne kapitali netomahutus põhivarasse, mis osutab avaliku sektori kapitali vähenemisele. Kuna makrotasandil on see vastuolus Euroopa investeerimiskava eesmärkidega, soovitab komitee Euroopa Komisjonil võtta meetmeid avaliku sektori investeeringute edendamiseks liikmesriikide tasandil. Need meetmed tuleks lisada riigipõhistesse soovitustesse koos muude asjakohaste Euroopa poolaasta vahenditega.

3.4.

Investeeringute puudujäägi kõige suurema osa on põhjustanud puuduvad erainvesteeringud. Seda arvestades on investeerimiskava kogumaht olnud algusest peale liiga väike. Euroopa Liit kavandab võtta viie aastaga kasutusele 500 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mis tähendab 100 miljardit eurot ehk ligikaudu 0,6 % ELi SKPst aastas.

3.5.

Komitee on teadlik, kui suures mahus tuleb ELis investeerimistegevuse toetamise rahastamisvahendeid tagasi maksta, ja on teadlik ka nende seni kasutamata potentsiaalist. Näiteks loovad need aluse olemasolevate vahendite palju tõhusamaks ja mugavamaks kasutamiseks. Erinevalt toetustest on tegemist tagasimakstavate vahenditega, mida saab pärast tagasimaksmist edaspidi korduvalt kasutada. Lisaks võib rahapoliitika oodatav karmistamine ja laenude kättesaadavuse vähenemine nende atraktiivsust veelgi suurendada. Kui neid majanduspoliitika ja juhtimise seisukohast asjakohaselt hallatakse, hõlbustavad need kindla finantsaluse loomist avalikku huvi pakkuvate investeeringute väga pikaajaliseks (isegi mitukümmend aastat kestvaks) toetamiseks (tähtis on kindlaks määrata, mida avaliku huvi all mõeldakse; praegu on valitsev seisukoht, et rahastamisvahendid sobivad erinevate turutõrgete kõrvaldamiseks). Rahastamisvahendite arendamine aitab edendada ka riigisisestel turgudel ja üleeuroopalisel finantsvahenduse turul kättesaadavate finantstoodete varieeruvust ning tugevdada turu mitmekesisust ja olemasolevate finantstoodete ja -lahenduste mitmekesisust.

3.6.

Samal ajal rõhutab komitee, et rahastamisvahenditest toetuse saamiseks ei sobi kindlasti iga projekt (üldine asjakohasuse kriteerium on turukeskkonna olemasolu ja turutõrke risk selle paljudes vormides). Kui on tõendatud, et projekt väärib rahastamisvahendite kaudu toetamist, saavutatakse mõju kolmel põhilisel viisil:

—	toetusega projektile, millega suudetakse saavutada täiendavat ja mõõdetavat kasu (näiteks kasumlikkuse suurendamine, tootlikkuse kasv). Sellisel juhul on toetusesaajad peaaegu eranditult ettevõtted või nende rühmitused, näiteks klastrid;

—	kokkuhoiuga olemasolevate protsesside toimimises (näiteks energianõudluse ja -kulude vähendamine ning jooksvate kulude vähendamine protsesside optimeerimise abil). Sellisel juhul võib avaliku sektori asutusi toetada rahastamisvahenditega samamoodi nagu äriüksusi;

—	asjaomase toote või teenuse tarbijate rahalise osaluse loomise kaudu. Sellist osalemist võidakse lisaks toetada ka sihtotstarbeline toetuse või muu riikliku või piirkondliku toetusprogrammiga, mis võimaldab rahastamisvahendi tagasimakstavaks muuta.

3.7.

Komitee võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni teatise olulise osa, milles käsitletakse olemasolevate takistuste kindlakstegemist. Need on peamiselt ühtse turu ees seisvad takistused ning vajadus seda veelgi süvendada ja takistused kõrvaldada (nii olemasolevate haldus- ja regulatiivtakistuste ületamise kui ka ühtse turu tehnoloogilise ajakohastamise teel ühtse digitaalse turu ja sellega seotud rakendamisstrateegia rakendamise kaudu). Komitee mõtleb ka kapitaliturgude arengupotentsiaalile ja nende kaasamisele kapitaliturgude liitu. Transpordi- ja energiataristu lõimimisel on nii takistusi kui ka potentsiaali kas üleeuroopaliste võrkude (TEN) arendamise või energialiidu kaudu. Oluline on meeles pidada ka inimlikku mõõdet ning nõudeid tööjõu haridusele ja oskustele (kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega) ning riigiabi eeskirjade ühtlustamist. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames koostoime optimeerimise seisukohast märgib komitee ka seda, et on vaja tagada võimalikult suur kooskõla Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

3.8.

Komitee on seisukohal, et tuleb teha rohkem jõupingutusi ja tagada suurem kooskõla Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuskava (või (vastavalt) InvestEU programmi) ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide muude programmide vahel. See aitab edendada vajalikku koostoimet ja vältida programmide dubleerimist.

3.9.

Avaliku sektori poolse soodustusega investeeringud peaksid olema suunatud täpsetele eesmärkidele, mis on Euroopa tasandil selgelt ja strateegiliselt seatud liidu strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Toetatavad valdkonnad on esitatud käesoleva dokumendi punktis 1.2. Seda silmas pidades leiab komitee, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja tulevase InvestEU programmi jaoks on vaja anda täpsemaid suuniseid, eelkõige sektoritele laenude eraldamise kohta.

3.10.

Konkreetsemalt seoses Euroopa Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavaga tuleb ühtse klassifitseerimissüsteemi ja jätkusuutlikkuse hindamise näitajate väljatöötamisel lähtuda terviklikust arusaamast majandustegevuse ja investeeringute mõju kohta keskkonnasäästlikkusele ja ressursitõhususele ning sotsiaal- ja juhtimisalastele eesmärkidele kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustega. See lähenemisviis peaks aitama investoritel suunata oma investeeringud kestlikesse tegevustesse, mis võimaldavad 2030. aasta tegevuskava täielikku, terviklikku, integreeritud ja tulemuslikku rakendamist (6).

3.11.

Algses Junckeri kavas tagati või kindlustati kaitsemeetmega 21 miljardit eurot, et suurendada summat finantsvõimenduse abil kuni 315 miljardi euroni. InvestEU programmis teeb komisjon ettepaneku eraldada 38 miljardit eurot (+ 9,5 miljardit eurot finantspartneritelt), et suurendada summat finantsvõimenduse abil 650 miljardi euroni. Esmapilgul kahekordistab InvestEU algatus Junckeri kava rahastamisjõu ja võimaldab liikmesriikidel lubada kuni 5 % oma ühtekuuluvuspoliitika eraldistest neljale tagatisvaldkonnale. Komitee avaldab selle tõhustatud vahendi üle heameelt, kuid on seisukohal, et 15,2 miljardi euro suurune kulukohustus, mis on 1,2 % järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust, ei ole piisav, et saavutada eesmärk suurendada investeeringuid kriisieelse tasemeni. Näiteks 2 % kulukohustusega (25,5 miljardit eurot) saaks kaasata üle 1 triljoni euro avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid.

3.12.

Edendada ja toetada on vaja Euroopa ettevõtjate ja konsortsiumide osalemist rahvusvahelistes pakkumismenetlustes ja riigihangetes. InvestEU programmi ulatust võiks laiendada kõigile geograafilistele piirkondadele ja anda tagatisi väljaspool Euroopa Liitu investeerivatele Euroopa ettevõtjatele. See võiks olla esimene praktiline reaktsioon majandusvööndi ja maanteede algatusele (Belt and Road Initiative).

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee soovitab pöörata subsidiaarsuse põhimõtet järgides asjakohast tähelepanu takistuste kõrvaldamisele riigi ja piirkondade tasandil.

4.2.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles määrama selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, tulevase InvestEU programmi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lõimimise võimalused. Määruse ettepanekus viidatakse paljudes kohtades mitmeaastase finantsraamistiku peatükkide ja programmide koostoimele, kuid tegelikkuses on sellist koostoimet palju vähem. Praegune praktika piirab võimalust kombineerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Komitee ei pea sellise praktika edasikestmist soovitavaks ja teeb ettepaneku kehtestada selged eeskirjad, mis võimaldaksid kasutada sama projekti jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (toetuse vormis) ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (rahastamisvahendite vormis).

4.3.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles arvestama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi laiendamise innustamisel põhjalikult investeeringuid. Liikmesriikidel peab olema võimalus saada vajalikke eelarvevahendeid avaliku sektori investeeringute jaoks. Kuna kulutused on eranditult seotud Euroopa Liidu kehtivate maksueeskirjade kohaste maksutuludega, peab Euroopa Komisjon tõhusate vahendite abil juhtima otsustavat tegutsemist maksupettuste, maksustamise vältimise, rahapesu ja maksuparadiiside ebaseadusliku tegevuse vastu. See hõlmab ka teatavates liikmesriikides praegu praktiseeritava ja hargmaiste ettevõtjate agressiivset maksuplaneerimist soodustava ebaausa maksukonkurentsi kaotamist.

4.4.

Teatavat liiki investeeringuid, nagu avalikku taristusse, saab ühiskonnale pakkuda tõhusamalt ja väiksemate kuludega, kasutades avaliku ja erasektori partnerluse asemel pigem avalikku sektorit. Juhul kui seda tehakse, soovitatakse komisjonil võimaldada liikmesriikidel sotsiaalkulutusi kärpimata piisavalt investeerida. Riigi rahanduse pikaajalise ratsionaalse teooria ja praktika kohaselt peaksid tulevased põlvkonnad, kellele praegused investeeringud kasu toovad, maksma õiglase osa nende rahastamisse praegu valitsuse võlakirjade emiteerimise teel. Kui avaliku sektori investeeringuid rahastab üksnes praegune põlvkond suuremate maksude või valitsemissektori väiksemate kulude kaudu, muudaks see praeguse koormuse lubamatult suureks. Praktikas tähendab see stabiilsuse ja kasvu pakti muutmist paindlikumaks tasakaalus eelarve nõude (nn kuldreegel) kaudu: avaliku sektori investeerimiskulusid ei võeta avaliku sektori eelarvepuudujäägi eesmärkide arvutamisel arvesse. Majanduskasu on positiivselt mõjutanud komisjoni 2014. aastal kasutusele võetud paindlik lähenemisviis hiljuti kohandatud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamiseks. Seda tuleks säilitada ja suunata investeeringutele, mis pakuvad suurt avalikku huvi.

4.5.

Majandus- ja rahaliidu reform võib tagada asjakohase investeerimispoliitika vajaliku juhtimise. Eelkõige võib pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamine neis kavandatud vahendite kasutusele võtmise teel aidata rahastada ettevõtjaid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Komitee peab seda pakiliseks probleemiks ja avaldab kahetsust Euroopa Ülemkogu viivituste pärast selles küsimuses.

4.6.

Komitee on seisukohal, et on vaja anda täpsemaid suuniseid sektoritele vahendite eraldamise kohta Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ja tulevasest InvestEU programmist. Komitee arvates peaks investeeringutel olema prioriteet kolmes sektoris: a) Euroopa keskkonnasäästliku ja digitaalse majandusmudeli loomine, b) teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning c) haridus ja koolitus. Selleks et tagada õiglane üleminek elujõulisele keskkonnasäästlikule ja sotsiaalsele mudelile, tuleks sotsiaalseid investeeringuid edendada sotsiaalabi ja -toetust käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitustes nimetatud viisidel (7).

4.7.

Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) auditid taristu- ja innovatsioonikomponendi (IIW) projektide valimite kohta on näidanud, et umbes kolmandikku projektidest oleks saanud täielikult rahastada muudest allikatest kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. Projektide arendajad valivad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi peamiselt rahastamise väiksemate kulude ja osaliselt laenude pikema tähtaja tõttu.

4.8.

Pidades muude kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamisallikate kaudu ellu viidud projekti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi täiendavaks sobib üldise, mittetehnilise arusaamaga täiendavusest. See tekitab küsimusi täiendavuse määratluse ja praktilise kohaldamise olulisuse kohta reaalmajanduse jaoks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruses ja praktikas. See võib kahjustada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi nii vajalikku usaldusväärsust. Seepärast on komitee seisukohal, et Euroopa Investeerimisfondi tegevus peaks keskenduma eelkõige projektidele, mis on tõeliselt täiendavad, st Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastuse puudumisel ei oleks neid ellu viidud, et tagada võimalikult suur mõju reaalmajandusele ning suurendada üldsuse usaldust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vastu.

4.9.

Euroopa Kontrollikoda märkis, et kaasatud investeeringute hindamiseks kasutatud metoodika tõttu näidatakse mõnel juhul tegelikust suuremana seda, mil määral toob Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi toetus tegelikult kaasa täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse. Lisaks leiab komitee, et Euroopa Komisjon peaks järgima Euroopa Kontrollikoja soovitust töötada välja võrreldavad tulemus- ja seirenäitajad kõigi ELi rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste jaoks, et suurendada läbipaistvust ja nende tulemuste hindamise suutlikkust.

4.10.

Nagu kontrollikoda on märkinud, on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond osaliselt asendanud ka teistest tsentraalselt hallatavatest ELi rahastamisvahenditest tuleva rahastuse, eelkõige transpordi ja energeetika valdkonnas. Komitee soovitab komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal võtta arvesse võimalikke tulevasi kattumisi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi taristu- ja innovatsioonikomponendi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite vahel.

4.11.

Selleks et tagada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames kasutusele võetud investeeringute nõuetekohane hindamine, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles süstemaatiliselt kavandama statistilise järelanalüüsi tegemiseks vajalike andmete kogumist, et eelnevalt hinnata üksikute projektide kordajate prognoose. See võib aidata parandada tulevasi eelarvutusi.

4.12.

Komitee soovitab, et lisaks Euroopa investeerimisnõustamise keskusele (mis on eelkõige ette nähtud selleks, et toetada selge Euroopa lisaväärtusega suuri investeerimisprojekte) peaks tegutsema riiklike ja piirkondlike nõuandekeskuste võrgustik, mis kasutab kogu ELis ühtset metoodikat ja tõlgendust ning pakub nõustamisteenuseid eelkõige väekestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja nende piirkondlikuma suunitlusega projektidele.

4.13.

Komitee kordab vajadust analüüsida projektide toetuskõlblikkust tagasimakstava rahastuse saamiseks rahastamisvahendite kaudu ning soovitab Euroopa Komisjonil luua ekspertide platvorm. Selleks tuleb täita rahastamisvahenditele esitatavat kolme põhinõuet: tõhusus (mille tagab nende fondide haldaja oma ülesannete täitmisega, rahuldades seega avalikku huvi toetustest kvalitatiivselt erinevalt); kasulikkus (mis põhineb iga tagasimakstavate vahendite jaoks ette nähtud programmi või selle osa õiguspärasusel); jätkusuutlikkus selle majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes (mis põhineb põhimõttel, et uuendatavad vahendid peaksid olema tagasimakstavad).

4.14.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruses ei kehtestata fondi antavate tagatiste geograafilise jaotuse kriteeriume. Määruses on sätestatud, et neid reguleerib nõudlus. Samas kehtestas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi juhtkomitee taristu- ja innovatsiooni raamistikus geograafilise mitmekesisuse ja geograafilise kontsentratsiooni soovitusliku piirmäära. Määruses ei sätestata piirmäärasid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate raamistikule. Komitee on kindlal veendumusel, et Euroopa investeerimiskava ja tulevane InvestEU programm peavad olema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamise, mitte liikmesriikidevaheliste erinevuste suurendamise vahend. Kuigi Euroopa Komisjoni esitatud teave näitab, et geograafilise kontsentratsiooni suundumus on 2018. aastal osaliselt korrigeeritud, on küsimus piisavalt oluline selleks, et võtta vastu olukorra lõpetamiseks vajalikud poliitilised suunised ja regulatiivsed muudatused. Komitee pooldab olukorra parandamise ühe võimalusena riiklike tugipankade loomist seal, kus need puuduvad, et teha koostööd Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispangaga, ning julgustab kõiki liikmesriike seda tegema.

4.15.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et eelkõige eelarveraamistiku järgmisel programmitöö perioodil on olulisem, et rahastamisvahenditel oleks konkreetne ülesanne konkreetse eesmärgi saavutamiseks ja et kavandatavad eeskirjad võimaldaksid nende ulatuslikke kombinatsioone, avades seega võimaluse pakkuda projektidele individuaalseid lahendusi. Rahastamisvahendid ei ole liigilt ühtlased ning laen, tagatis, otsesed kapitalivahendid või projektivõlakiri võidakse määrata sihtotstarbeliselt teatavat liiki projektile. Nende vahendite kasutamisel tuleks praktikas eelistada individuaalseid lahendusi, sest just nende kaudu on võimalik rahastamisvahendite potentsiaal täielikult ära kasutada.

4.16.

Kui struktuurireforme peetakse üldiselt kõrgema investeeringutaseme saavutamise seisukohast oluliseks, tuleb need kavandada selgelt ja üksikasjalikult. Programme kohaldavates riikides on kokkuhoiupoliitika perioodil tehtud arvukad struktuurilised kohandused ja reformid süvendanud era- ja avaliku sektori nõudluse nõrkust, suurendanud tööpuudust, ebakindlust ning vähendanud leibkondade sissetulekut ja ettevõtjate müügiootusi. Seetõttu on need kaasa aidanud investeeringute puudujäägi suurenemisele. Seepärast soovitab komitee edendada reforme, et a) parandada ettevõtluskeskkonda, b) hõlbustada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamist, c) suurendada tootlikkust, d) edendada teadustegevust, innovatsiooni ja koolitust, e) edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, f) tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi Euroopa ja riikide tasandil, g) tugevdada sisenõudlust, h) suurendada majanduslikku vastupidavust ning i) võimaldada avaliku sektori investeeringute piisavat taset, näiteks luues avalikus sektoris tegeliku kavandamissuutlikkuse.

4.17.

Lisaks vajadusele parandada koostoimet ELi ja liikmesriikide investeerimisprogrammidega on vaja tutvustada nende programmide saavutusi ka kodanikele: hinnanguliselt saavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kasu 945 000 VKEd ja InvestEU programmist veel paljud teised. Kasu saavate VKEde jaoks peab olema selge, et nad saavad ELilt toetust, märkides näiteks rahastamislepingusse täpsustatud selgituse ja lisades lepingule Euroopa Liidu logo.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) Vt Euroopa Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava.

(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 131.

(3) ELT C 440, 6.12.2018, lk 106; ELT C 62, 15.2.2019, lk 83; ELT C 62, 15.2.2019, lk 90; ELT C 62, 15.2.2019, lk 126; ELT C 62, 15.2.2019, lk 312; ELT C 159, 10.5.2019, lk 49.

(4) ELT C 62, 15.2.2019, lk 131.

(5) Euroopa majandusprognoos. Statistikalisa. Euroopa Komisjon, november 2018.

(6) Vt (2019)0325 Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (COM(2018)0353 – C8-0207/2018 – 2018/0178(COD)).

(7) Investing in Social Care & Support. A European Imperative (Investeerimine sotsiaalhoolekandesse ja -toetusse. Euroopa vältimatu kohustus).