OLAFI JÄRELEVALVEKOMITEE 2014. AASTA TEGEVUSARUANNE

(2018/C 383/01)

OLAFi järelevalvekomitee liikmed

Herbert Bösch, Tuomas Pöysti (esimees), Johan Denolf, Catherine Pignon, Dimitrios Zimianitis

Tuomas PÖYSTI (esimees)

Soome riigikontrolör, riikliku kontrollikoja esimees, Soome

Herbert BÖSCH

Euroopa Parlamendi endine liige

Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni endine esimees,

Austria

Johan DENOLF

Belgia föderaalpolitsei ülemvolinik ning rahapesu andmebüroo (FIU) liige, Belgia

Catherine PIGNON

Angers’i apellatsioonikohtu peaprokurör, Prantsusmaa

Dimitrios ZIMIANITIS

Ateena esimese astme kohtu vanemprokurör, Kreeka

SISUKORD

ÜLESANDE KIRJELDUS

ESIMEHE EESSÕNA

ÜLEVAADE

KONTROLLIMINE

1.1.

OLAFI JUURDLUSÜLESANNETE TÄITMINE

OLAFi juhtumite avamise poliitika

Juhtumite avamine OLAFis 2012. aastal

2015. aasta juurdlusprioriteedid

OLAFi juurdluste sõltumatus

Järelevalvekomitee tähelepanekud OLAFi sõltumatuse kohta

Palved järelevalvekomiteele kaitsta OLAFi sõltumatust

Kuidas OLAF kohaldab menetluslikke tagatisi

Seaduslikkuse kontroll ja läbivaatamine OLAFis

Järelevalvekomiteele esitatud kaebused ja taotlused

OLAFi pädevus koguda tõendeid eratelefonivestluste salvestamise teel

Otsused lükata edasi teabe edastamine institutsioonile, organile, ametile või asutusele

OLAFi juurdluste kestus

OLAFi peadirektori soovitused

1.2.

OLAFI JUURDLUSTEGEVUSE JUHTIMINE

Esialgne 2015. aasta eelarveprojekt

OLAFi aastaaruanded – statistika ja aruandlusvahendid

KOOSTÖÖ

2.1.

KOOSTÖÖ OLAFIGA

Kuidas OLAF rakendab järelevalvekomitee antud soovitusi

Töökorralduse rakendamine OLAFiga

2.2.

KOOSTÖÖ SIDUSRÜHMADEGA

Kohtumised ELi institutsioonidega

Kohtumised sidusrühmadega

VALITSEMINE

3.1.

JÄRELEVALVEKOMITEE

Töömeetodid

Eelarve sõltumatus

Kommunikatsioonipoliitika ja läbipaistvus

3.2.

JÄRELEVALVEKOMITEE SEKRETARIAAT

LISAD

ÜLESANDE KIRJELDUS

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõige 1:

Järelevalvekomitee jälgib korrapäraselt ameti juurdlusülesannete täitmist, et suurendada ameti sõltumatust talle käesoleva määruse alusel antud volituste nõuetekohasel kasutamisel.

Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid ning juurdluse kestust, võttes arvesse peadirektori poolt kooskõlas artikli 7 lõikega 8 esitatud teavet.

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee ülesanne, nagu see on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, (1) on tugevdada OLAFi sõltumatust talle antud volituste nõuetekohasel kasutamisel (2). Selle ülesande täitmiseks on ELi seadusandja andnud järelevalvekomiteele kolm rolli.

—	Järelevalvekomitee on OLAFi järelevalveorgan ja OLAFi sõltumatuse kaitsja, kes kontrollib korrapäraselt OLAFi juurdlusülesannete täitmist ning eelkõige menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arengut ja juurdluste kestust.

—

Järelevalvekomitee täidab OLAFi peadirektori nõustaja rolli, kes aitab täita peadirektoril tema ülesandeid:

—	edastades peadirektorile OLAFi juurdlusülesannete täitmise, menetluslike tagatiste kohaldamise ja juurdluste kestuse kontrollimise tulemused ning esitades vajaduse korral asjakohased soovitused;

—	esitades peadirektorile arvamusi, sealhulgas vajaduse korral soovitusi muu hulgas OLAFi juurdlustegevuseks vajalike vahendite, ameti juurdlusprioriteetide ja juurdluste kestuse kohta;

—	esitades märkusi (sealhulgas vajaduse korral soovitusi) juurdlusmenetlusi käsitlevate suuniste (ja kõikide neis tehtavate muudatuste) kohta, mille peadirektor on vastu võtnud vastavalt määruse artikli 17 lõikele 8.

—	Järelevalvekomitee on ELi institutsioonide dialoogipartner, kes annab institutsioonidele aru oma tegevusest, esitab nende palvel arvamusi ja korraldab nendega poliitilisel tasandil arvamuste vahetusi, pakkudes sel moel ainulaadset oskusteavet, mis põhineb komitee järelevalvealastel kogemustel.

ESIMEHE EESSÕNA

Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomitee esimehena on mul hea meel esitada vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõikele 9 meie komitee iga-aastane tegevusaruanne.

Euroopa Pettustevastase Ameti positsioon Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise talitusena on ainulaadne. Amet täidab oma juurdlusülesandeid sõltumatult ja järelevalvekomitee pädevuses on tagada ameti juurdlustegevusega seotud hea halduse ja hea valitsemistava olulised aspektid. See aitab kaasa ameti legitiimsusele ja usaldusväärsusele tema juurdlusülesannete täitmisel ja lõpuks ka usaldusele Euroopa Liidu kui õigusriigil põhineva ühenduse vastu.

Käesolevas tegevusaruandes antakse ülevaade järelevalvekomitee järelevalvetegevusest 2014. aastal. Selle tulemused esitati dokumentides, mille komitee võttis vastu ajavahemikul 2014. aasta veebruarist kuni 2015. aasta märtsini. 1. peatükis esitatakse OLAFi juurdlusülesannete täitmise ja juhtimise aruanne, samas kui 2. peatükis keskendutakse koostööle OLAFi ja sidusrühmadega ning eelkõige sellele, kuidas OLAF on järginud järelevalvekomitee soovitusi. 3. peatükis antakse ülevaade järelevalvekomitee juhtimisest mõiste „aruandekohustus“ laiema tähenduse taustal.

2014. aastal keskendus järelevalvekomitee töö juurdluste kestust ja OLAFi sõltumatust käsitlevale aruandlusele. Teine põhiküsimus aruandeperioodil on ameti järelevalveraamistik, millega seoses on järelevalvekomitee püüdnud parandada tulemusliku ja sõltumatu, professionaalselt tehtud järelevalve tingimusi kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate hea halduse ja hea valitsemistava põhimõtetega. Järelevalvekomitee on pühendanud olulise osa jõupingutustest paranduste tegemisele oma töösuhetes ja ametiga kokku lepitud töökorralduses. Järelevalvekomitee on seisukohal, et OLAFi sõltumatusega kaasneb vastutuse kõrge tase, ja seetõttu on järelevalvekomitee peamine sõnum see, et institutsioonid peaksid parandama menetlusi, millega tagatakse OLAFi ja selle kõrgema juhtkonna aruandekohustus oma ülesannete täitmisel.

Brüssel, 25. märts 2015

Tuomas PÖYSTI

järelevalvekomitee esimees

ÜLEVAADE

Järelevalvetegevus

Analüüsiti ja hinnati:

—	658 aruannet üle 12 kuu kestvate juurdluste kohta;

—	92 arvamust lõplike aruannete ja soovituste kohta;

—	39 kaebust ja taotlust üksikisikutelt;

—	2 taotlust avaliku juurdepääsu saamiseks järelevalvekomitee dokumentidele;

—	1 koostöötaotlust liikmesriigi õigusasutuselt;

—	94 OLAFi juurdlustoimikut.

Arvamused ja aruanded

—

3 arvamust OLAFi juurdlustegevuse teostamise ja juhtimise kohta:

—	arvamus nr 3/2014: OLAFi 2015. aasta esialgne eelarveprojekt;

—	arvamus nr 4/2014: Euroopa Pettustevastase Ameti korraldatud juurdluste kestuse kontroll;

—	arvamus nr 5/2014: OLAFi välisaruandlus juurdluste kestuse kohta.

—

3 eriaruannet ELi institutsioonidele:

—	aruanne 1/2014: OLAFi juurdlustegevuse sõltumatuse kaitsmine;

—	aruanne 2/2014: järelevalvekomitee soovituste täitmine OLAFi poolt;

—	aruanne 3/2014: juhtumite avamine OLAFis 2012. aastal.

—	2013. aasta tegevusaruanne

Seisukohavõtud ja poliitikadokumendid

—	Otsus järelevalvekomitee tegevuse läbipaistvuse kohta;

—	Märgukiri järelevalvekomitee teostatud analüüsi kohta, mis käsitleb OLAFi 2015. aasta juurdlusprioriteetide eelnõu.

1. KONTROLLIMINE

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 kolmas lõik:

Järelevalvekomitee esitab peadirektorile arvamusi, sealhulgas asjakohasel juhul soovitusi muu hulgas ameti juurdlustegevuseks vajalike vahendite, ameti juurdlusprioriteetide ja juurdluse kestuse kohta. Neid arvamusi võib järelevalvekomitee esitada omal algatusel või peadirektori või institutsiooni, organi, ameti või asutuse taotlusel, sekkumata samas käimasoleva juurdluse käiku.

1.1. OLAFi JUURDLUSÜLESANNETE TÄITMINE

OLAFi juhtumite avamise põhimõtted

Juhtumite avamine OLAFis 2012. aastal

Järelevalvekomitee märkis, et OLAFi ümberkorraldamise ajal (1. veebruar 2012) avati samal päeval OLAFi peadirektori üheainsa otsusega 423 juhtumit. Järelevalvekomitee uuris, mil määral on see üks otsus kooskõlas Euroopa Kohtu kohtupraktika kriteeriumiga, mis sätestab, et OLAFi peadirektor ei saa võtta vastu otsust juurdluse algatamise kohta, välja arvatud juhul, kui on olemas „piisavalt tõsised kahtlused“ pettuste, korruptsiooni või muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse kohta.

Järelevalvekomitee esitas oma analüüsi tulemused aruandes nr 3/2014 „OLAFi juurdluste algatamine 2012. aastal“, (3) mis oli adresseeritud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale. Tuginedes OLAFi esitatud teabe, sealhulgas juurdluste valimi analüüsile, järeldas järelevalvekomitee, et i) OLAF ei viinud ühegi järelevalvekomitee analüüsitud juhtumi puhul läbi sissetuleva teabe asjakohast hindamist, ii) valdaval osal juhtumitest ei leidunud isegi jälgi mis tahes hindamistegevusest ja iii) OLAFi peadirektor avas kõik kõnealused juhtumid, tegemata eelnevalt kindlaks, kas on olemas piisavalt tõsine kahtlus, et tegemist on pettuse, korruptsiooni või liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevusega – mis on vastuolus OLAFi juurdluse algatamise kohta sel ajal kehtinud õiguslike nõuetega.

Järelevalvekomitee taotlusel ja enne aruande saatmist institutsioonidele esitas OLAF oma märkused, milles ta ei nõustunud järelevalvekomitee järeldustega. Järelevalvekomitee võttis OLAFi seisukoha teadmiseks ja otsustas saata aruande institutsioonidele muutmata kujul.

2015. aasta juurdlusprioriteedid

Pärast seda, kui OLAFi peadirektor oli edastanud OLAFi 2015. aasta juurdlusprioriteetide eelnõu, analüüsis järelevalvekomitee neid oma arvamuse nr 1/2014 „OLAFi juurdlusprioriteedid“ valguses (4). Järelevalvekomitee täheldas oma märgukirjas 2015. aasta juurdluspoliitika prioriteetide kohta, et kõnealuse märgukirja vastuvõtmise ajal talle teadaolevatel andmetel ei ole OLAF võtnud arvesse kolme arvamuses nr 1/2014 esitatud soovitust: i) OLAFi peadirektor ei väljastanud suuniseid määrusest (EL, Euratom) nr 883/2013 tulenevate valikupõhimõtete (ressursside tõhus kasutamine, proportsionaalsus, subsidiaarsus/lisaväärtus) kohaldamise kohta ja selle asemel et finantsnäitajad nende kuluprogrammidega tegelikku vastavusse viimiseks läbi vaadata, kaotas ta need täielikult; ii) näib, et 2015. aasta juurdlusprioriteetide eelnõus võetakse arvesse mitmeid sidusrühmadelt saadud dokumente, kuid ei paista, et oleks toimunud dialooge sidusrühmadega seoses finantsnäitajate ja selliste juhtumite võimalike järelmeetmetega, mille puhul oli piisav pettusekahtlus, kuid mis kas juurdlusprioriteetidele või valikukriteeriumidele tuginedes tagasi lükati; iii) OLAFi peadirektor ei edastanud järelevalvekomiteele varasemate juurdlusprioriteetide kohaldamise hinnangut või kokkuvõtet sidusrühmade antud tagasisidest, hoolimata varem võetud kohustusest seda teha (5).

Seega juhib järelevalvekomitee tähelepanu sellele, et on võimatu kindlaks teha, kas juurdlusprioriteedid on korrektselt kindlaks määratud ja kas nende kohaldamisel on pettuse- ja korruptsioonivastasele võitlusele positiivne või negatiivne mõju.

OLAFi juurdluste sõltumatus

Järelevalvekomitee tähelepanekud OLAFi sõltumatuse kohta

Järelevalvekomitee võttis 2. juulil 2014 vastu oma aruande nr 1/2014 OLAFi juurdlustegevuse sõltumatuse kaitsmise kohta, (6) mis oli adresseeritud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale. Aruandes keskendutakse OLAFi juurdluste sõltumatusele ja järelevalvekomitee võimele seda tugevdada.

Järelevalvekomitee avaldas arvamust, et komisjoni seadusandlik ettepanek OLAFi menetlustagatiste kontrolöri ametikoha loomise kohta sisaldab sätteid, mis seaksid ohtu OLAFi peadirektori sõltumatuse ja institutsioonidevahelise tasakaalu. Seetõttu kutsus järelevalvekomitee seadusandjat üles muutma seadusandlikku ettepanekut nii, et i) menetluslike tagatiste järgimise kontrolli seoses avatud, suletud või tagasi lükatud juhtumitega tehakse järelevalvekomitees ja/või tema järelevalve all ning ii) tugevdatakse ja ametlikustatakse seaduslikkuse kontrollimist OLAFis, eelkõige seoses invasiivsete juurdlusmeetmetega.

Lisaks väljendas järelevalvekomitee muret seoses läbipaistvuse puudumisega OLAFi osalemises komisjoni „kliiringukoja“ koosolekutel ning OLAFi uurimistegevuse sõltumatust puudutavate sisemiste riskidega. Samuti nõudis järelevalvekomitee OLAFi ülesannete selgitamist komisjoni pettustevastase poliitika rakendamisel sigaretisektoris.

Järelevalvekomitee väljendas mitmeid muresid seoses oma võimega tugevdada OLAFi sõltumatust. Selguse puudumine järelevalvekomitee rolli ja volituste kohta, eelkõige seoses üksikjuhtumite kontrollimisega, ning järelevalvekomitee raskused juurdepääsu saamisel juurdlustoimikutele seavad tõsiselt kahtluse alla OLAFi järelevalve. Seetõttu võib tõhusa järelevalve puudumine ühes uurimistegevuse sõltumatusega tuua kaasa OLAFi vastutuse puudumise. Seetõttu kutsus järelevalvekomitee ELi institutsioone üles tugevdama komitee pädevust, eelkõige täieliku juurdepääsu kaudu OLAFi juurdlustoimikutele, või võtma muid meetmeid, et tagada OLAFi aruandekohustus.

10.

Lisaks juhtis järelevalvekomitee institutsioonide tähelepanu vajadusele rakendada määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 nõudeid seoses järelevalvekomitee sekretariaadi sõltumatu toimimisega, mis on endiselt OLAFi peadirektori ainupädevuses.

Palved järelevalvekomiteele kaitsta OLAFi sõltumatust

11.

Pärast järelevalvekomitee aruande nr 1/2014 ettekandmist Euroopa Parlamendis ja järelevalvekomitee arvamuse nr 2/2012 avalikustamist võttis OLAFi peadirektor avalikustamise teadmiseks ja väljendas lootust, et see lõpetab kõik spekulatsioonid selle arvamuse sisu üle. Seejärel palus ta koos oma kahe töötajaga, et järelevalvekomitee kaitseks nende sõltumatust ja OLAFi sõltumatust tervikuna selle vastu, mida nad peavad Euroopa Parlamendi liikmete ja ajakirjanduse „kallutatud ebaseaduslikeks rünnakuteks“ ja „lubamatuks poliitiliseks sekkumiseks“.

12.

Vastuseks märkis järelevalvekomitee, et a) järelevalvekomitee ei ole heaks kiitnud muid faktilisi järeldusi kui need, mis sisalduvad avaldatud arvamuses; b) OLAF – kuigi oma juurdlustegevuses sõltumatu – vastutab oma tegevuse eest seaduse kohaselt ning OLAFi peadirektor vastutab jätkuvalt OLAFi juhtimise ja kohustuste täitmise eest kooskõlas liidu õiguse ja hea valitsemistava põhimõtetega; c) järelevalvekomitee teostatav OLAFi juurdlustegevuse erapooletu ja sõltumatu kontrollimine ja lõpuks järelevalvekomitee kui OLAFi sõltumatuse kaitsja kriitika eesmärk on parandada OLAFi toimimist.

Kuidas OLAF kohaldab menetluslikke tagatisi

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 15 lõike 1 teine lõik:

Eelkõige jälgib järelevalvekomitee menetluslike tagatiste kohaldamisega seotud arenguid (…).

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõige 7:

Peadirektor kehtestab ametisisese nõustamis- ja kontrollimenetluse, sealhulgas õiguspärasuse kontrolli, mis on muu hulgas seotud juurdlusaluste isikute menetluslike tagatiste ja põhiõiguste austamise[ga] (…).

13.

Määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ei nimetata sõnaselgelt erivahendit, mis võimaldab järelevalvekomiteel kontrollida, kuidas OLAF kohaldab menetluslikke tagatisi. Järelevalvekomitee hinnang selles valdkonnas põhineb seetõttu jätkuvalt ainult taotluse korral ja ainult „nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel“ saadud teabel, nagu määrusega on ette nähtud. Üksikisikutelt saadud kaebused võivad samuti olla süsteemsete probleemide märk ning seetõttu võib järelevalvekomitee neid oma järelevalvetegevuses teavitamise eesmärgil arvesse võtta. Järelevalvekomitee pädevus selles valdkonnas vajaks täiendavat selgitamist, nähes ette vajalikud kontrollivahendid ja aktiivse koostöö OLAFiga.

Seaduslikkuse kontroll ja läbivaatamine OLAFis

14.

OLAFi juurdluste valiku ja läbivaatamise üksusel on keskne roll OLAFi juurdlustegevuses: üksus tegeleb nii teabe selekteerimise kui ka juhtumite läbivaatamisega. Üksus osaleb seega kogu juurdluse või koordineerimisjuhtumi tsüklis, enamik OLAFi peadirektori juurdlustegevuse valdkonnas tehtud otsuseid põhineb tema arvamustel. Üksuse tegevusel on seega suur ja otsene mõju kogu OLAFi juurdlustegevuse tulemuslikkusele.

15.

Samuti mängib see üksus olulist rolli OLAFi juurdlustegevuse seaduslikkuse tagamisel ning põhiõigustele ja menetluslikele tagatistele vastavuse kontrollimisel. Seetõttu otsustas järelevalvekomitee jätkata juurdluste valiku ja läbivaatamise üksuse tegevuse uurimist üksuse läbivaatamise funktsiooni põhjaliku hindamisega (7). Selleks on järelevalvekomitee taotlenud ja saanud juurdepääsu 32st OLAFi juhtumist koosnevale valimile. Lisaks sai järelevalvekomitee koopiad 244st juhtumitega seotud dokumendist, mis pärinesid veel 60 lõpetatud juhtumi valimist (s.t juurdlusüksuste esitatud taotlused loa saamiseks spetsiifiliste juurdlustoimingute läbiviimiseks, juurdluste valiku ja läbivaatamise üksuse arvamused kavandatud juurdlustegevuse kohta, OLAFi peadirektori otsused, mis on vastu võetud juurdluste valiku ja läbivaatamise üksuse arvamuste alusel).

16.

Järelevalvekomitee uurib praegu juurdlustoimikuid ja juhtumitega seotud dokumente; tulemused avaldatakse edaspidises arvamuses, mis võetakse vastu käesoleva aasta lõpu poole.

Järelevalvekomiteele esitatud kaebused ja taotlused

17.

Aruandeperioodil sai järelevalvekomitee kaks kaebust seoses OLAFi käimasolevate juurdluste kestusega, menetluslike tagatistega ja/või vastutava(te) uurija(te) väidetavate huvide konfliktiga. Vastuseks teavitati kaebuse esitajaid, et seni, kuni OLAFi juurdlused kestavad, ei ole järelevalvekomitee pädev nende läbiviimisse mingil viisil sekkuma. Samuti teavitati neid, et kuigi järelevalvekomitee on pädev juurdlusi kontrollima, saab järelevalvekomitee anda lõpliku vastuse kontrollitaotlustele juurdluste kestuse ja/või menetluslikele tagatistele – kui neid on – vastavuse kohta alles siis, kui juurdlus on lõpetatud. Järelevalvekomitee teavitas kaebuste esitajaid OLAFis kehtestatud kaebuste menetlemise korrast ja palus ennast teavitada võimalike OLAFile adresseeritud kaebuste tulemustest. Järelevalvekomitee ei ole saanud selle kohta ühtegi teadet.

18.

Kaks teist kaebust, mis saadi rikkumisest teatajalt ja informaatorilt, puudutasid OLAFi otsuseid jätta juurdlus algatamata pärast seda, kui ta oli saanud neilt isikutelt teavet. Vastuseks teatati neile, et järelevalvekomiteel ei ole vahendeid, et tegeleda seda laadi kaebustega individuaalselt. Samuti teavitati neid võimalusest kasutada OLAFi kehtestatud kaebuste menetlemise korda.

19.

Lisaks sai järelevalvekomitee koopiad üksikisikutelt või ELi institutsioonilt saadud, OLAFile ja/või teistele ELi institutsioonidele adresseeritud 32st kaebusest (8) või taotlusest, mis ei nõudnud järelevalvekomiteelt otseseid meetmeid. Kolm ülejäänud kirja, mille saatsid järelevalvekomiteele valitsusväline organisatsioon ja üksikisikud, sisaldasid korruptsiooni-/rikkumissüüdistusi seoses ELi fondidega või taotlesid juurdepääsu OLAFi juurdlusega seotud dokumentidele ja edastati seetõttu OLAFile asjakohaste meetmete võtmiseks.

20.

Järelevalvekomitee 11.–12. märtsi 2014. aasta täiskogu koosolekul võttis OLAFi peadirektor kohustuse anda üks kord aastas järelevalvekomiteele aru saadud kaebuste arvu, nende töötlemise õigeaegsuse ja nende põhjendatuks või põhjendamatuks liigitamise kohta. Järelevalvekomitee ei ole tänaseni ühtki sellist aruannet saanud.

OLAFi pädevus koguda tõendeid eratelefonivestluste salvestamise teel

21.

Oma 2012. aasta detsembri arvamuses nr 2/2012 seadis järelevalvekomitee kahtluse alla OLAFi pädevuse koguda tõendeid, salvestades eratelefonivestlusi, mis – arvestades õigusliku aluse puudumist – kujutab endast põhjendamatut sekkumist õigusesse eraelu austamisele. Seetõttu soovitas järelevalvekomitee muu hulgas läbi viia õiguslik analüüs.

22.

OLAF edastas oma analüüsi (pealtnäha mittetäieliku) järelevalvekomiteele 12. juunil 2014. Analüüs põhineb peamiselt liikmesriikide riikliku õiguse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika ülevaatel. Järelevalvekomitee arvates paistab analüüs kinnitavat, et OLAFil puudub pädevus salvestada riigiametniku abiga eratelefonivestlusi ilma kõigi osapoolte nõusolekuta ja ilma kohtu loata. Järelevalvekomitee ei ole veel saanud teavet nende järelduste alusel algatatud meetmete kohta.

Otsused lükata edasi teabe edastamine institutsioonile, organile, ametile või asutusele

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 4 lõige 6:

Kui sisejuurdluse käigus selgub, et mõni ametnik, muu teenistuja, institutsioonide või organite liige, ametite või asutuste juht või töötaja võib olla juurdlusega seotud, teatatakse sellest institutsioonile, organile, ametile või asutusele, kus see isik töötab. (…)

Erandjuhtudel võib sellise teabe andmise edasi lükata peadirektori põhjendatud otsuse alusel, mis edastatakse pärast juurdluse lõpetamist järelevalvekomiteele.

23.

OLAFi peadirektor on kohustatud edastama järelevalvekomiteele pärast juurdluse lõpetamist oma põhjendatud otsuse lükata edasi teabe andmine ELi institutsioonile, organile, ametile või asutusele, kus sisejuurdluses käsitletud isik töötab. OLAF teavitas järelevalvekomiteed, et aruandeperioodil ei ole selliseid edasilükkamisi ette tulnud.

OLAFi juurdluste kestus

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõige 8:

Kui juurdlust ei saa lõpetada 12 kuu jooksul alates selle algatamisest, esitab peadirektor kaheteistkuulise tähtaja lõpuks ja seejärel iga kuue kuu tagant järelevalvekomiteele aruande, milles on märgitud juurdluse jätkamise põhjused ning parandusmeetmed, mida on kavas juurdluse kiirendamiseks võtta.

24.

Juurdluste kestus on järelevalvekomitee mandaadi keskmes. Ühelt poolt on see otseselt seotud juurdlusest mõjutatud isikute põhiõigusega, et nende juhtumiga tegeletakse mõistliku aja jooksul, asjatute viivitusteta või põhjendamatu tegevusetuse perioodideta (proportsionaalsuse põhimõte). Teiselt poolt on see OLAFi tõhususe oluline tulemusnäitaja. Seetõttu keskendub järelevalvekomitee aastatel 2014–2016 OLAFi juurdluste kestuse eri aspektidele.

25.

OLAFi juurdlused on ainult kohtu-, haldus- või distsiplinaarmenetluste ettevalmistav osa, mis viib lõpliku otsuse või kohtulahendini. Seetõttu tuleb OLAFi juurdluste kestust vaadelda kogu menetluse laiemas perspektiivis ja seega tuleks juurdlused läbi viia kiiresti ja ilma põhjendamatu viivituseta. ELi seadusandja pakutud võrdlusnäitaja on 12 kuud.

26.

2014. aastal edastas OLAF järelevalvekomiteele 658 aruannet, milles selgitatakse põhjusi, miks uurimine kestis kauem kui 12 kuud („12kuulist tähtaega käsitlevad aruanded“), ning nende kiirendamiseks kavandatud parandusmeetmed. Olulise sisu puudumise tõttu paljudes aruannetes ei saanud järelevalvekomitee teha sisulisi järeldusi, s.t kas juurdlusi viidi läbi katkestusteta ja põhjendamatute viivitusteta ning kas nende kestus oli proportsionaalne asjaolude ja juhtumite keerukusega.

27.

Kuigi määrusega nr 888/2013 on tugevdatud järelevalvekomitee rolli OLAFi juurdluste kestuse jälgimisel, on OLAF esitanud paradoksaalsel kombel omal algatusel oluliselt vähem teavet võrreldes varasematel perioodidel järelevalvekomiteele esitatud teabega. Olenemata sellest, et vormiliselt OLAF täidab oma kohustust anda järelevalvekomiteele korrapäraselt aru üle 12 kuu kestvatest juurdlustest, on järelevalvekomitee teinud oma arvamuses nr 4/2014 Euroopa Pettustevastase Ameti korraldatud juurdluste kestuse kontrolli kohta järelduse, et talle esitatud teave on olnud OLAFi juurdluste kestuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks jälgimiseks ebapiisav.

28.

Seoses sellega soovitas järelevalvekomitee, et OLAF parandaks oluliselt teavet, mida ta esitab, ja täiendaks eelkõige üle 12 kuu kestvaid juurdlusi käsitlevate aruannete sisu vastavalt järelevalvekomitee soovitustele ja ettepanekutele. Selles küsimuses on järelevalvekomitee ja OLAF juba hakanud koostööd tegema. Kuivõrd järelevalvekomiteed on teavitatud, on ta ka märkinud, et OLAF keskendub peamiselt juurdluste kestuse sisemisele jälgimisele ja on võtnud kasutusele mitu asjakohast vahendit ja menetlust, mille kasutamist võiks veelgi optimeerida.

OLAFi peadirektori soovitused

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõike 5 kolmas lõik:

Peadirektor teavitab järelevalvekomiteed korrapäraselt:

a)	juhtudest, mille puhul ei ole peadirektori soovitusi järgitud (…).

29.

Nagu varasematel aastatel, ei teatanud OLAFi peadirektor hoolimata määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 17 lõikes 5 viidatud selgest kohustusest järelevalvekomiteele nendest OLAFi soovitustest, mida ei rakendatud. 2012. ja 2013. aastal lubas OLAF järelevalvekomiteele, et võtab sellega seoses viivitamata kasutusele asjakohased järelevalvevahendid. 23. mail 2014 edastas OLAF järelevalvekomiteele suunised kohtuliku ja finantsjärelevalve kohta, mis võeti vastu eesmärgiga tagada OLAFi soovituste järjepidevad ja õigeaegsed järelmeetmed. Järelevalvekomitee võttis need suunised teadmiseks ja kavatseb analüüsida seda küsimust põhjalikumalt, kasutades otseseid allikaid.

1.2. OLAFi JUURDLUSTEGEVUSE JUHTIMINE

Esialgne 2015. aasta eelarveprojekt

30.

Oma arvamuses nr 3/2014 OLAFi esialgse 2015. aasta eelarveprojekti kohta avaldas järelevalvekomitee heameelt selle üle, et OLAF on seadnud prioriteediks pettusevastase võitluse, ja soovitas OLAFil i) esitada üksikasjalikumat teavet vahendite prioriteetsete valdkondade vahel jaotamise kohta, ii) töötada välja personalistrateegia ja teavitada järelevalvekomiteed korrapäraselt selles valdkonnas saavutatud edusammudest ning iii) võtta vastu sise-eeskirjad, mis tagavad järelevalvekomitee sekretariaadi sõltumatu toimimise kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 nõuetega. OLAFi peadirektor väljendas valmisolekut rakendada edaspidi järelevalvekomitee soovitusi.

OLAFi aastaaruanded – statistika ja aruandlusvahendid

31.

Seoses OLAFi juurdluste kestuse seirega märkas järelevalvekomitee teatud lahknevusi OLAFi aruandluses ja otsustas seetõttu seda küsimust põhjalikumalt analüüsida. Oma arvamuses nr 5/2014 OLAFi juurdluste kestust käsitleva välisaruandluse kohta järeldas järelevalvekomitee, et aruandlus OLAFi juurdluste kestuse kohta ei andnud põhjalikku ülevaadet selle juurdlustegevuse tulemuslikkusest. Kuigi OLAF teatas oma aastaaruandes, et „juurdlused viiakse läbi vähema ajaga“, järeldas järelevalvekomitee, et OLAFi juurdlustegevuse tulemuste paranemise põhjuseks on uus arvutusmeetod. Seetõttu soovitas järelevalvekomitee, et OLAF arvutaks juurdluste kestuse aruandeperioodi vältel lõpetatud juhtumite alusel. Peale selle rõhutas järelevalvekomitee, et OLAF peaks andma läbipaistvalt aru ka kõige kauem kestnud juurdluste pikkusest.

2. KOOSTÖÖ

2.1. KOOSTÖÖ OLAFiga

32.

Järelevalvekomitee ja OLAFi peadirektor kohtusid korrapäraselt järelevalvekomitee täiskogu istungitel ning järelevalvekomitee esimehe ja OLAFi peadirektori kahepoolsetel kohtumistel. Lisaks toimusid mitmed töökoosolekud, milles osalesid raportöörid, kelle järelevalvekomitee oli ametisse nimetanud konkreetsete järelevalveülesannetega tegelemiseks, ja OLAFi töötajad.

Kuidas OLAF rakendab järelevalvekomitee antud soovitusi

33.

Olles läbinud esimese poole oma viieaastasest mandaadist, esitas järelevalvekomitee Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale vahearuande nr 2/2014 „Järelevalvekomitee soovituste täitmine OLAFi poolt“, mis koostati OLAFi enesehindamise ja järelevalvekomitee enda kontrollitegevuse alusel. Esimest korda hindas järelevalvekomitee, mil määral OLAF on rakendanud järelevalvekomitee soovitusi.

34.

Järelevalvekomitee märkis murelikult, et 72 % tema soovitustest ei ole rakendatud: seoses 20 soovitusega 50st ei ole võetud rahuldavaid meetmeid ja 15 teise soovituse rakendamist ei olnud võimalik kontrollida, sest OLAF ei esitanud piisavalt olulist teavet. OLAFi peadirektor ei nõustunud järelevalvekomitee järeldustega.

35.

Järelevalvekomitee otsustas seda tegevust jätkata ja anda ELi institutsioonidele korrapäraselt aru, kuidas OLAF rakendab tema soovitusi. Järelevalvekomitee kavatseb anda OLAFile rakendussuunised, sealhulgas esitada soovituste prioriseerimine ja nõuanded nende võimalike rakendusmeetodite kohta. Järelevalvekomitee väljendab kahetsust, et OLAF ei lisanud oma 2015. aasta juhtimiskavasse järelevalvekomitee soovituste rakendamise kava. Seetõttu jääb selgusetuks, kas OLAFil on üldse kavas järelevalvekomitee soovitusi rakendada.

Töökorralduse rakendamine OLAFiga

36.

Aruandeperioodil jätkas järelevalvekomitee ulatuslikke ja pikaajalisi arutelusid OLAFi peadirektoriga järelevalvekomitee juurdepääsu üle juhtumitega seotud teabele ning 14. jaanuaril 2014 allkirjastatud töökorralduse rakendamise üle.

37.

OLAF ei ole andnud piisavalt teavet, võimaldamaks järelevalvekomiteel teha nõuetekohast ja piisavat järelevalvet juurdlustegevuse üle, olenemata sellest, et OLAF täidab vormiliselt kohustust anda järelevalvekomiteele korrapäraselt aru üle 12 kuu kestvatest juurdlustest. Viimaste aastate kogemus näitas, et töökorraldust on rakendatud nii, et selle tulemusena väheneb järelevalvekomiteele esitatud teabe ulatus, sest OLAFi antud teave piirdub nimekirjade, statistika ja koondaruannetega, mis sisaldavad väga vähe või üldse mitte olulist teavet OLAFi juhtumite kohta. Lisaks saadi juurdepääs OLAFi juurdlustoimikutele alles pärast mitmeid taotlusi, kuna OLAF seadis mitmel korral kahtluse alla järelevalvekomitee esitatud põhjenduse ja nõudis täiendavat põhjendust ja/või selgitusi.

38.

Järelevalvekomitee rõhutab, et OLAFi sõltumatuse tagatis nõuab tema juurdlustele avaldatava võimaliku lubamatu mõju tuvastamist. Seda ei ole võimalik lõplikult kindlaks teha ilma nõuetekohase juurdepääsuta juurdlustoimikutele ja igakülgse teabeta OLAFi juhtumite kohta.

39.

Nagu järelevalvekomitee juhtis tähelepanu oma aruandes nr 1/2014 „OLAFi juurdlustegevuse sõltumatuse kaitsmine“, (9) kahjustasid raskused juhtumitega seotud teabe saamisel ja juurdlustoimikutele juurdepääsul tema järelevalveülesannete täitmist. Probleemi tuum ei ole töökorralduse puudulik rakendamine, vaid järelevalvekomitee ja OLAFi peadirektori seisukohtade põhimõtteline erinevus seoses arusaamaga järelevalvekomitee rollist. OLAFi peadirektor oli selle poolt, et järelevalvekomitee peamine ülesanne on toetada tema sõltumatust ja jälgida statistilisi andmeid väga üldisel tasemel. Järelevalvekomitee rõhutab oma järelevalvealast rolli ainsa organina, kes võib tagada OLAFi juurdlustegevusega seotud aruandluskohustuse. OLAFi peadirektori seisukoht tähendab, et järelevalvekomitee tegutseb selle teabe alusel, mida OLAFi peadirektor otsustab talle anda. Järelevalvekomitee käsitus nõuab tema sõltumatut juurdepääs teabele, et tagada objektiivne järelevalve.

40.

See põhiline lahkheli on mõjutanud väga negatiivselt järelevalvekomitee viimase kolme aasta tegevust. Arvestades õigusaktide ja seadusandja kavatsuste lahknevat tõlgendamist, ollakse kaugel järelevalvekomitee ja OLAFi praeguse peadirektori ühise arusaamani jõudmisest neis küsimustes. Seetõttu leiab järelevalvekomitee, et ametisse nimetavate ametisutuste sekkumine on nüüd muutunud vajalikuks, et kinnitada järelevalvekomitee täpne roll.

2.2. KOOSTÖÖ SIDUSRÜHMADEGA

Kohtumised ELi institutsioonidega

41.

2014. aasta aprillis osalesid järelevalvekomitee esindajad esimeses OLAFi tegevust käsitlevas arvamuste vahetuses ELi institutsioonidega, nagu on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikliga 16. Kohtumisel keskenduti i) OLAFi uutele juurdlusmenetlustele, sealhulgas menetluslikele tagatistele, ii) OLAFi juurdlusprioriteetidele, iii) OLAFi ja järelevalvekomitee vahelisele töökorraldusele ning iv) pettusevastaste koordineerimistalituste loomisele liikmesriikides.

42.

2014. aasta aprillist juulini esitles järelevalvekomitee ELi institutsioonidele ja organitele oma 2013. aasta tegevusaruannet.

43.

2014. aasta juunis kohtus järelevalvekomitee volinik Šemetaga, et arutada menetlustagatiste kontrolöri käsitlevat komisjoni seadusandlikku ettepanekut, OLAFi osalemist kliiringukoja koosolekutel, järelevalvekomitee juurdepääsu OLAFi juhtumifailidele ja töökorralduse rakendamist OLAFiga.

44.

2014. aasta juulis, septembris ja novembris kutsus Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon järelevalvekomiteed vahetama arvamusi seoses järelevalvekomitee aruandega nr 1/2014 „OLAFi juurdlustegevuse sõltumatuse kaitsmine“ ja komisjoni seadusandliku ettepanekuga menetlustagatiste kontrolöri kohta. Lisaks kohtus järelevalvekomitee esimees eelarvekontrollikomisjoni esimehe ja liikmetega, Euroopa Kontrollikoja presidendi, komisjoni asepresidendi ja Euroopa ombudsmaniga sissejuhatavateks aruteludeks seoses järelevalvekomitee rolli, staatuse ja vastutusega ELi õiguse kohaselt.

Kohtumised sidusrühmadega

45.

Täiskogu istungil kohtus järelevalvekomitee Soome parlamendi ombudsmani ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti haldusnõukogu esimehega, et arutada menetluslike tagatiste järgimist ELi tasandil läbi viidud juurdlustes. Üks järelevalvekomisjoni liige külastas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit (FRA), et teha kindlaks võimalikud koostöövaldkonnad ühelt poolt OLAFi ja FRA vahel ning teiselt poolt järelevalvekomitee ja FRA vahel. Selle tulemusena kutsus järelevalvekomitee OLAFi peadirektorit ametlikult üles alustama koostööd FRAga, esitama teabe OLAFi menetluste kohta ametile põhiõiguste kontrollimiseks ja kaasama FRA oskusteabe OLAFi vastutusalas olevatesse seadusandlikesse protsessidesse. Järelevalvekomitee palus OLAFilt tegevuskava, milles täpsustatakse koostöö sisseseadmist ja selle rakendamist.

46.

Oma kahel täiskogu koosolekul kohtus järelevalvekomitee esiteks 30 kohtunikuga 15 ELi liikmesriigist, et tutvustada oma volitusi, ning järgmisel koosolekul Prantsusmaa õigussüsteemi kõrgete esindajatega, et arutada koostööd ELi asutustega. Järelevalvekomitee üksikliikmed osalesid neljal pettuse- ja korruptsioonivastast võitlust käsitleval konverentsil ja seminaril. Järelevalvekomiteed esindas veel ühel üritusel komitee sekretär.

3. VALITSEMINE

3.1. JÄRELEVALVEKOMITEE

Töömeetodid

47.

2014. aastal pidas järelevalvekomitee 10 täiskogu koosolekut Brüsselis, Helsingis ja Pariisis. Esimees, raportöörid ja sekretariaadi liikmed kohtusid korrapäraselt ka selleks, et käsitleda konkreetseid küsimusi ning tegeleda täiskogu koosolekute ettevalmistamise ja järelmeetmetega.

48.

Iga ulatuslikuma teema uurimiseks määras järelevalvekomitee raportööri. Nii oli eelkõige järelevalvekomitee ELi institutsioonidele adresseeritud aruannetega ja OLAFi peadirektorile adresseeritud arvamustega. Raportöörid töötasid aruandeprojektide, arvamuste eelnõude või täiskogu koosolekute aruteludokumentide koostamisel koos järelevalvekomitee sekretariaadiga. Töökoosolekuid korraldati järelevalvekomisjoni arvamuste ja aruannete ettevalmistamise raamistikus ka järelevalvekomitee raportööride ning OLAFi kõrgemate ja keskastme juhtide ja töötajate vahel.

49.

Järelevalvekomitee on kohaldanud OLAFiga konsulteerimise põhimõtet, arvamused ja aruanded saadetakse enne avaldamist OLAFi peadirektorile temalt märkuste saamiseks.

Eelarve sõltumatus

50.

OLAFi eelarves on järelevalvekomitee liikmetega seotud kulude jaoks eraldi eelarverida. Järelevalvekomitee sekretariaadiga seotud kulud on aga paigutatud OLAFi eelarves eri kirjetesse. Määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis jõustus 1. oktoobril 2013, võetakse OLAFi rahastamist käsitlevas artiklis 18 esmakordselt kasutusele eraldi viide järelevalvekomiteele ja selle sekretariaadile. 2014. aasta eelarve läbirääkimistel tõlgendas Euroopa Parlament seda sätet nii, et see nõuab järelevalvekomitee ja selle sekretariaadi kombineeritud eelarve täpsustamist OLAFi eelarve eraldi real. Nõukogu ei olnud sellele 2014. aasta eelarvet puudutavale ettepanekule vastu; siiski jättis komisjon, kes juhatas arutelu, selle läbirääkimiste viimases etapis päevakorrast välja.

51.

Vastavalt eespool kirjeldatud asjaoludele ja arvestades, et järelevalvekomitee sekretariaadiga seotud kulutuste eraldamine OLAFi eelarve eri ridadelt ja nende esitamine eraldi järelevalvekomitee kulude peatükis annaks selge pildi OLAFi järelevalve kogumaksumusest, ning selleks, et vältida võimalikku huvide konflikti (praeguses olukorras võib OLAFi peadirektor vabalt suurendada või vähendada omaenda tegevuse järelevalvega seotud kulusid), saatis järelevalvekomitee 25. veebruaril 2014 nõukogule kirja, milles taotles nõukogu toetust ettepanekule eraldada järelevalvekomitee sekretariaadiga seotud kulud OLAFi üldeelarvest ja lisada need eraldi kirjena järelevalvekomitee kulude peatükki.

52.

Komitee avaldab heameelt asjaolu üle, et OLAFi peadirektor võttis kohustuse lisada 2015. aasta eelarve projekti põhjenduse järelevalvekomitee sekretariaadi eraldi eelarverea kohta. Vahepeal saatis OLAFi peadirektor 28. mail 2014 ajutise lahendusena järelevalvekomiteele ettepaneku järelevalvekomiteele ja selle sekretariaadile eraldatud eelarve rakendamiseks, milles selgitatakse järelevalvekomitee sekretariaadi juhataja kohustusi ja tema kaalutlusõigust eelarve rakendamisel. Samas rõhutas ta asjaolu, et vastutava ametisse nimetava asutusena ja volitatud eelarvevahendite käsutajana jätkaks ta konsulteerimist järelevalvekomiteega sekretariaati mõjutavate personali- ja eelarveotsuste üle. Kahjuks puuduvad 2016. aasta eelarve esialgses projektis järelevalvekomitee sekretariaati puudutavad elemendid.

Kommunikatsioonipoliitika ja läbipaistvus

53.

Järelevalvekomitee on sõltumatu institutsioonidevaheline organ, kelle nimetab ametisse otseselt Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon, ning kes annab aru ametisse nimetavatele institutsioonidele ning teavitab oma ülesannetest ja tegevusest avalikkust, kodanikuühiskonda ja asjaomaseid riiklikke asutusi. Läbipaistvuse tagamiseks ning suhtlemiseks avalikkuse ja sidusrühmadega ning oma sõltumatuse kajastamiseks otsustas järelevalvekomitee luua 5. novembri 2014. aasta otsusega oma sõltumatu tegevuse läbipaistvuse kohta spetsiaalse veebisaidi, mis asub europa.eu veebisaidi süsteemis sõltumatult OLAFi veebisaidist ja sellega paralleelselt.

3.2. JÄRELEVALVEKOMITEE SEKRETARIAAT

54.

Järelevalvekomitee sekretariaat koosneb juristidest, endistest uurijatest ja assistentidest, kes tagavad OLAFi juurdlustegevuse üle igapäevase järelevalve ja aitavad järelevalvekomitee liikmetel oma ülesandeid täita. Sekretariaat võtab vastu järelevalvekomiteele esitatava teabe ja vaatab selle esialgselt läbi. Sekretariaat vastutab ka järelevalvekomitee jaoks õigusalase nõu ettevalmistamise eest. 2014. aastal oli sekretariaadis kaheksa ametikohta, mis anti viiele administraatorile (neli juristi, sealhulgas juhtkonna liige), kahele assistendile ja ühele lepingulisele töötajale.

55.

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) kohaselt peaks OLAF tagama järelevalvekomitee sekretariaadi sõltumatu toimimise. Sekretariaat peab olema võimeline aitama komiteel täita oma järelevalveülesandeid lojaalselt ja tõhusalt, puutumata kokku võimaliku huvide konflikti ohuga, kuivõrd OLAFi töötajad alluvad OLAFi peadirektorile. Järelevalvekomitee on viimastel aastatel korduvalt rõhutanud, kui oluline on sõltumatu ja tõhus toimimine, mis nõuab sõltumatu ja piisava personaliga sekretariaati.

56.

Tuleb siiski märkida, et kuigi järelevalvekomitee sekretariaat on funktsionaalselt ühendatud järelevalvekomiteega, allub see halduslikult täielikult OLAFi peadirektorile. Selle tulemusena on järelevalveorgani sekretariaat järelevalvealuse organi (haldusliku) kontrolli all (11). OLAFi peadirektor täidab ametisse nimetava asutuse volitusi, sealhulgas oma äranägemisel tehtavad otsused edutamise ja üleviimiste kohta. Selline olukord tekitab huvide konflikti ja seab sekretariaadi töötajad silmitsi vastuoluliste juhistega, nagu juhtus näiteks järelevalvekomitee arvamuse 2/2012 avalikustamisel.

57.

Järelevalvekomitee on kindlaks teinud neli põhitingimust, mis tagavad sekretariaadi sõltumatu toimimise: i) sekretariaadi juhataja värbamine, hindamine ja edutamine järelevalvekomitee otsuste põhjal; ii) sekretariaadi juhataja ümberklassifitseerimine kõrgema astme juhiks; iii) sekretariaadi töötajate värbamine, hindamine ja edutamine sekretariaadi juhataja poolt; iv) sekretariaadi eelarve täitmise edasivolitamine selle juhatajale. Asjakohased meetmed tuleks rakendada võimalikult kiiresti, nagu nõutakse määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013.

Kuidas järelevalvekomiteega ühendust võtta?

Järelevalvekomitee sekretariaadi kaudu:

posti teel:

J30 13/62

Rue Joseph II / Jozef-II-straat 30

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

e-posti teel:

OLAF-FMB-supervisory-committee@ec.europa.eu

faksi teel:

+ 32 22959776

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(2) Artikkel 15.

(3) http://ec.europa.eu/anti_fraud/documents/reports-sup_comm/2014/report_opening_cases_2012_en.pdf.

(4) http://ec.europa.eu/anti_fraud/documents/reports-sup_comm/2014/3_opinion_on_ipps_en.pdf.

(5) Oma märgukirjas Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele (viitenumber Ares (2014)2878354, 3. september 2014) märkis OLAFi peadirektor, et OLAF viib läbi varasemate, sealhulgas 2012.–2013. aasta juurdlusprioriteetide hindamise eesmärgiga valmistada ette 2015. aasta juurdlusprioriteedid. Need saadetakse eelnevalt järelevalvekomiteele, jättes komiteele aega reageerimiseks.

(6) http://ec.europa.eu/anti_fraud/documents/reports-sup_comm/2014/special_report_2014_supcom_en.pdf.

(7) Ülevaade järelevalvekomitee juurdluste valiku ja läbivaatamise üksuse valikufunktsiooni käsitleva hindamise tulemustest anti järelevalvekomitee arvamuses nr 2/2014 „Juhtumite valimine OLAFis“, mida tutvustati eelmises tegevusaruandes.

(8) Nendest kaebustest 28 saatis üks ja sama isik. Kaebuse esitajat teavitati võimalusest kasutada OLAFi kaebuste menetlemise korda või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile, mille järel kirjavahetus kaebuse esitajaga lõpetati, lähtudes Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 14 lõikest 3.

(9) http://ec.europa.eu/anti_fraud/documents/reports-sup_comm/2014/special_report_2014_supcom_en.pdf. Vt punktid 25–30.

(10) Põhjendus 40.

(11) Selle küsimuse tõstatas ka Transparency International (vt http://www.transparencyinternational.eu/european-union-integrity-system-study/).