Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon Euroopa Komisjoni 2019. aasta tööprogrammi kohta

(2019/C 86/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Võttes arvesse

—	Euroopa Komisjoni tööprogrammi 2019. aastaks; (1)

—	2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli;

—	ühisavaldust ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta;

1.

rõhutab, et 2019. aasta on Euroopa Liidu tuleviku jaoks määrava tähtsusega, kuna liidu enda põhialused on kahtluse alla seatud; kordab selles kontekstis tungivat vajadust siduda rohujuuretasand Euroopa tasandiga ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud esindajad ning Euroopa kodanikud ELi poliitika kujundamisse ja rakendamisse, eelkõige aktiivse subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise nõuetekohase kohaldamise kaudu;

2.

nõuab, et enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi lepitaks varakult kokku mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada ELi uute programmide õigeaegne käivitamine, ning toetab Euroopa Parlamendi nõuet, mille kohaselt peaks uus mitmeaastane finantsraamistik vastama vähemalt 1,3 %-le EL 27 kogurahvatulust;

3.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus mitmeaastase eelarve kohta puudub selge soolise võrdõiguslikkuse profiil. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et ELi võtab võrdõiguslikkuse aspekti arvesse kõigis poliitikavaldkondades ja tegevustes, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Lisaks sellele tuleb soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmist süvendada, levitada ja süsteemsemaks muuta eelarve kavandamisel;

4.

soovib, et Euroopa Liit ja Ühendkuningriik jõuaksid aegsasti kokkuleppele Ühendkuningriigi kavatsuses EList välja astuda, säilitades neli liikumisvabadust. Komitee eeldab, et komisjon kaasab ta läbirääkimistesse Ühendkuningriigi ja ELi tulevase koostöö üle pärast 30. märtsi 2019 ning ta saab edastada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panuse viljakasse ja jätkusuutlikku edasisse suhtesse;

Kodakondsus, valitsemistava ja parem õigusloome

5.

tunneb heameelt komisjoni teatise üle, milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse osa suurendamist ning millega edendatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ soovituste rakendamist; kutsub selleks Euroopa Parlamenti ja komisjoni üles rakendama koostöös komiteega rakkerühma soovitusi, aidates edendada Euroopas aktiivset subsidiaarsust ja uut töömeetodit; peab jätkuvalt kinni kohustusest kõnealust rakendamist toetada, kogudes Euroopa piirkondade ja linnade oskusteavet ja teadmisi, eeskätt oma subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku, piirkondlike keskuste võrgustiku ja REGPEXi platvormi kaudu;

6.

kahtleb, kas ettepanek kaotada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine vastab rakkerühma soovitatud Euroopa lisaväärtuse ja koordineerimise nõuetele, ning hoiatab negatiivse mõju eest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (eelkõige piirialadel);

7.

peab tervitatavaks komisjoni kavatsust kasutada sillaklauslit, et iseäranis maksustamise valdkonnas kohaldada kvalifitseeritud häälteenamust, mis lihtsustaks võitlust maksustamise vältimise vastu ja võimaldaks õiglasemaid maksusüsteeme;

Töökohad, majanduskasv, investeeringud ja ühtekuuluvuspoliitika

8.

kutsub koos ühtekuuluvuspoliitika alliansi (#CohesionAlliance) partneritega üles jõudma kiiresti kokkuleppele ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketis aastateks 2021–2027, mis peaks jätkuvalt põhinema partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetel. Komitee tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kogu Euroopa Liidus. Ta palub erinevuste vähendamiseks eri piirkondade arengutasemes ja ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamiseks pöörata erilist tähelepanu maapiirkondadele ning tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele või sellistele piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad geograafilised või demograafilised tingimused, nagu saared, piiriülesed ja mägipiirkonnad;

9.

juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni 2019. aasta programmis puudub viide äärepoolseimatele piirkondadele, mis peaks seal leiduma, vähemalt 2017. aasta teatise „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ rakendamist silmas pidades. Komitee loodab, et komisjon jätkab vajalike sammude astumist, et arendada välja uus lähenemisviis äärepoolseimatele piirkondadele;

10.

soovitab tugineda kogemustele, mis on saadud linnade tegevuskava partnerluste raames, mis on saavutanud positiivseid tulemusi seoses mitmetasandilise valitsemise meetmetega, mille eesmärk on parandada subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamise kontrollimist ning tugevdada seost parema õigusloome ja ELi linnade tegevuskava vahel; leiab, et 2018. aasta novembris vastu võetud elamumajanduse teemaline linnade partnerluse tegevuskava loob aluse Euroopa elamumajanduse tegevuskavale;

11.

märgib murelikult, et avaliku sektori investeeringud on endiselt liiga väikesed ja ELis ebaühtlaselt jagunenud, nagu näitab asjaolu, et Euroopa poolaasta 2019. aasta tsüklis keskendub komisjon pikaajalistele investeeringutele; kordab seepärast, et kokkulepe stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkuse kohta on vaja esmasesse õigusesse üle võtta; kordab ka oma üleskutset võtta lisameetmeid avaliku sektori investeeringute suurendamiseks, eelkõige jättes stabiilsuse ja kasvu pakti raamatupidamisarvestusest välja riikliku, piirkondliku või kohaliku kaasrahastamise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, nagu on juba ette nähtud kaasrahastamise puhul Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames;

12.

kutsub komisjoni üles järgima InvestEU programmi juhtimisel pragmaatilist lähenemisviisi, konsulteerides enne kõikide peamiste asjaomaste osalejatega, näiteks Euroopa Investeerimispangaga;

13.

rõhutab noortega seotud poliitikavaldkondade ja programmide, nagu programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse ja algatuse „DiscoverEU“ suurt Euroopa lisaväärtust ning osutab vajadusele hõlbustada nende kättesaadavust ning tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine nende rakendamises, tunnistades samas vajadust premeerida projekte, millel on piirkondlikul ja kohalikul tasandil suur lisaväärtus puuetega noorte kaasamisel ning piirkondliku ja kohaliku mõõtme esiletoomisel, eriti maapiirkondades, pagulasi vastu võtvates piirkondades, ELi äärepoolseimatel aladel ning ülemeremaadel ja -territooriumidel. Kooskõlas uue noortestrateegiaga kordab komitee oma üleskutset seada sisse struktureeritud koostöö komitee ja kavandatava ELi noortekoordinaatori vahel;

14.

rõhutab asjaolu, et võimaldamaks ELil kasutada võimalikult palju ära oma potentsiaali teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, peavad komisjon ja liikmesriigid kaotama nn innovatsioonilõhe piirkondade vahel, ning soovitab tugevdada programmi „Euroopa horisont“ sidemeid piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega (S3 platvorm);

15.

jääb ootama väljakuulutatud kooskõlastatud kava tehisintellekti arendamiseks Euroopas, mis peaks hõlmama ka avalikku sektorit kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja osalemist investeeringute ja tehisintellekti ökosüsteemi edendamisel oma piirkondades;

Majanduspoliitika ja ELi sotsiaalne mõõde

16.

rõhutab, et Euroopa poolaasta pikaajaliste eesmärkidena tuleks kestliku arengu eesmärke rakendada ELi poliitika üldise viiteraamistikuna ja iseäranis peaksid need asendama strateegia „Euroopa 2020“;

17.

kinnitab oma toetust sellise fiskaalvõimekuse loomisele, mis on suunatud euroala vastupanuvõime suurendamisele ning tulevaste euroala liikmetega toimuva lähenemise ettevalmistamisele. Seda fiskaalvõimekust tuleb siiski rahastada muudest omavahenditest kui need, mis on ette nähtud Euroopa Liidu eelarve rahastamiseks, et kõnealune finantsvõimekus ei kattuks EL 27 käsutuses olevate ELi programmidega. Lisaks peaks see võimekus jääma väljapoole ELi eelarvevahendite ülempiiri arvestust;

18.

toonitab asjaolu, et riigipõhiste soovituste vähene rakendamine tuleneb isevastutuse, rahastamise ja haldussuutlikkuse puudumisest kõikidel tasanditel, ning kordab seepärast oma ettepanekut käitumisjuhendi kohta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse;

19.

tunneb muret, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole saanud piisavalt kasu ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise meetmetest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel; kordab oma taotlust, et komisjon annaks välja ühtsed suunised kõikide ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise meetmete koordineerimiseks;

20.

tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle kehtestada eeskirjad, mis võimaldaksid maksustada hargmaiste ettevõtjate digitaalmajanduse kaudu teenitud kasumit; rõhutab ka vajadust Euroopas õiguslikult määratleda digitaalvaldkonna ettevõtjate virtuaalne püsiv tegevuskoht;

21.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja väljendab muret sellega seotud eelarvevahendite vähendamise pärast; peab seda silmas pidades äärmiselt tähtsaks tunnistada olulist territoriaalset aspekti samba elluviimisel. Komitee kutsub komisjoni ja ELi seadusandjat üles kiirendama Euroopa Tööjõuameti loomist, nähes ette liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste esindaja kaasamise ameti haldusnõukogu koosseisu;

22.

tunneb heameelt hiljuti loodud sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete eksperdirühma üle, milles komitee on esindatud, ning kutsub komisjoni üles esitama Euroopa õigusraamistiku, mis hõlmaks sotsiaalmajanduse eri vormide, nagu ühistute, vastastikuste ühingute, ühenduste ja sihtasutuste suhtes kohaldatavaid ühiseid määratlusi;

23.

teeb ettepaneku käivitada Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõtte rakendamise vahendina Euroopa lastegarantii, et vähendada laste vaesuse ja tõrjutuse suurt määra (2017. aastal oli see 26,4 %). See garantii peaks moodustama Euroopa Sotsiaalfond Plussi lahutamatu osa;

Ühtse turu strateegia, VKEd, konkurents, tööstus ja digitaalne ühtne turg

24.

rõhutab integreeritud tööstusstrateegia väljatöötamise tähtsust ning kinnitab taas oma kohustust hõlmata sellesse strateegiasse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll;

25.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ ajakohastamiseks. Komitee palub iseäranis VKE-testi silmas pidades komisjonil võtta arvesse testitavate õigusaktide iseärasusi, pöörates erilist tähelepanu seadusandlikele ettepanekutele, ning tegutseda õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist lähtudes ja näha ette parandusmeetmeid;

26.

kordab oma kohustust anda kohalikul ja piirkondlikul tasandil tagasisidet riigihankeid käsitlevate 2014. aasta direktiivide kohta, võttes arvesse riigi tasandist madalamate valitsustasandite olulisust riigihangete valdkonnas ning seades eesmärgiks hinnata sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumite kasutamist;

27.

kutsub komisjoni üles algatama 2019. aastal riigiabi käsitleva õigusraamistiku, eelkõige üldise grupierandi määruse, vähese tähtsusega abi käsitleva määruse ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku läbivaatamine, eesmärgiga kaasata kõik asjaomased sidusrühmad õigel ajal konstruktiivsesse reformi sisu teemalisse dialoogi;

28.

kutsub komisjoni üles hõlbustama lairibataristu kasutuselevõtmist, pöörates eritähelepanu maa- ja hõredalt asustatud ning hajutatud rahvastikuga piirkondadele, kus lairibaühendus on hädavajalik tõhusate avalike teenuste pakkumiseks, noorte tagasitoomiseks või uute ettevõtete loomiseks; samuti piirkondadele, kus ettevõtjatel ei ole kaubandushuve ja kus võivad seetõttu esineda turutõrked, ja toetama seeläbi ELi digilõhe kaotamist ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ühtse võrgustiku loomist;

29.

kutsub komisjoni üles koostama ettepanekuid koostöömajanduse ja digimajandusega seotud regulatiivsete küsimuste käsitlemiseks. Komitee kutsub iseäranis üles esitama ELi direktiivi platvormitöö kohta, mis põhineks ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktil b, et kehtestada õiglaste töötingimuste miinimumstandardid digimajanduses;

Põllumajandus ja metsandus, rahvatervis ja tarbijakaitse

30.

kutsub üles kujundama ühisest põllumajanduspoliitikast lihtsustatud, õiglane, kestlik ja solidaarsusel põhinev põllumajanduspoliitika, millest saavad kasu põllumajandustootjad, piirkonnad, tarbijad ja kodanikud, ning nõuab otsetoetuste suuremat liikmesriikidesisest ja -välist lähendamist, tõhusaid kriisiohjevahendeid põllumajandustootjate sissetulekute stabiliseerimiseks ning mitmetasandilise valitsemise ulatuslikumat järgimist riiklike strateegiliste kavade koostamisel ja rakendamisel;

31.

nõuab koos Euroopa Parlamendiga (2) ELi maa-, mägi- ja äärepoolseimate piirkondade tegevuskava, et edendada sotsiaal-majanduslikku arengut, majanduskasvu ja mitmekesistamist, sotsiaalset heaolu, looduskaitset ning koostööd ja omavahelist ühendamist linnapiirkondadega, eesmärgiga toetada ühtekuuluvust ja hoida ära territoriaalset killustatust;

32.

nõuab demograafiliste probleemidega silmitsi seisvate piirkondade jaoks Euroopa strateegiat, mis häälestaks selles küsimuses paremini kõiki poliitikavaldkondi: ühtekuuluvus, innovatsioon, transport, tervishoid, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, maaelu areng, väljaränne jne, ning mis hõlmaks kuluanalüüsi ja prognoose riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kooskõlas komitee arvamusega „ELi vastus demograafilistele väljakutsetele“;

33.

rõhutab, et innovatsioon ja digitaalsed lahendused on väga olulised arukate külade arengule, linnakeskuste taaselustamisele ja maapiirkondadele; kutsub komisjoni üles tegema kokkuvõtteid ja võtma järelemeetmeid seoses ELi arukate külade tegevuskava kohaselt rakendatud meetmetega;

34.

kavatseb vastata ELi metsastrateegia vahehindamisele, mis toimub eelduste kohaselt 2018. aasta detsembris, ning rõhutab raadamise ennetamise, taasmetsastamise ja metsa maakasutuse muutmise tähtsust;

35.

väljendab rahulolu, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond jätkub konkreetse ja lihtsustatud fondina, mille eelarve on suunatud meremajanduse kasvule ja mis võimaldab võtta valdkondadevahelisi meetmeid koostoimes teiste Euroopa programmidega. Nõuab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve ja jagatud täitmise osakaal jääks eelmise programmiga samale tasemele. ELi kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades ning meremajanduse kasvu, sadamatele mõeldud toetuste, keskkonnaprobleemide ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse valdkondades seistakse pärast 2020. aastat silmitsi suure probleemidega ja seega tuleb neid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetada. Komitee kutsub üles võtma tagasi kohustuse kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi alla kuuluvaid rahalisi vahendeid, et toetada vesiviljelust ja toodete töötlemist;

36.

avaldab kahetsust selle üle, et ELi tervisevaldkonna tegevusprogrammi Euroopa Sotsiaalfond Plussi hõlmamise tagajärjel on vähenenud ELi rahastatud tervisealgatuste rahastamispakett, ning nõuab meetmeid ja rahalisi vahendeid nimetatud vähenemise korvamiseks;

37.

kutsub komisjoni üles analüüsima olemasolevaid toidu märgistamise süsteeme ja tegema ettepaneku ühtse kohustusliku Euroopa värvimärgistussüsteemi kohta, mille kohaselt kasutataks värve 100-grammiste ühikute alusel toidupaki esiküljel kogu ELis, andes tarbijatele selget teavet ja edendades tervislikumaid toitumisharjumusi. Samamoodi tuleks kehtestada konkreetsed kriteeriumid toodetele, millel on esitatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid;

38.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa digitaalsete terviseloosüsteemide kohta, mille eesmärk on parandada patsientide ravi piirkondades ja liikmesriikides; palub komisjonil nimetatud ettepanekus hoolikalt kaaluda andmekaitse ja koostalitlusvõime küsimusi;

Turism ja kultuur

39.

kordab komisjonile oma üleskutset vaadata põhjalikult läbi komisjoni 2010. aasta turismistrateegia ja kehtestada selge mitmeaastane tegevuskava;

40.

nõuab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 järelmeetmeid ELi kultuuripärandi uue tegevuskava kaudu;

Energialiit, kliimamuutuste poliitika ja keskkond

41.

toetab tõhusa mitmetasandilise valitsemise mehhanismi loomist paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ tulemuslikuks rakendamiseks, tagades, et riiklikud energia- ja kliimakavad koostatakse tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning et nendega nähakse ette kohalikult ja piirkondlikult kindlaksmääratud panuste süsteemi väljatöötamine, mis täiendaksid Pariisi kokkuleppe kohaseid riiklikult kindlaksmääratud panuseid;

42.

rõhutab energialiidu olukorda käsitlevat neljandat aruannet silmas pidades õiglase puhtale energiale ülemineku edendamist, mis nõuab erilise tähelepanu pööramist eriti mõjutatud piirkondadele, näiteks fossiilkütustel põhinevatest tööstusharudest väga sõltuvatele piirkondadele, ja saartele, ennekõike sellistele, mis ei ole omavahel ühenduses, nagu äärepoolseimad piirkonnad. Selles kontekstis tunnustab komitee energiaostuvõimetuse valdkonnas juba võetavaid meetmeid ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist osa nende rakendamisel;

43.

kutsub komisjoni üles jälgima uue elektrituru korralduse sotsiaal-majanduslikke tagajärgi kõigis liikmesriikides ja piirkondades;

44.

pooldab hiljuti avaldatud „Euroopa pikaajalist strateegilist visiooni, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni – puhas planeet kõigi jaoks“, milles kohustatakse ELi saama kliimaneutraalseks aastaks 2050 ja tunnistatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli; leiab, et selle strateegia rakendamise meetmetes tuleb juhinduda mitmetasandilise valitsemise põhimõttest, anda ametlik osa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige lisades kohalikul ja piirkondlikul tasandil määratletud panuste süsteemi riiklikesse kliima- ja energiakavadesse, ja tugineda sellistele algatustele nagu linnapeade pakt; rõhutab vajadust integreerida need jõupingutused tihedalt ringmajanduse strateegiasse ja energialiitu, tagades, et vajalike ümberkorralduste sotsiaalmajanduslikud tagajärjed jaotatakse õiglaselt, et saavutada õiglane üleminek;

45.

kutsub komisjoni üles kavandama koostöös komiteega strateegilise ja integreeritud kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ning kohustub võtma endale aktiivse rolli keskkonnaalase koostöö tehnilises platvormis; ühtlasi nõuab, et riigi tasandist madalamad valitsustasandid kaasataks keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise teise tsüklisse;

46.

kutsub Euroopa Komisjoni üles pakkuma välja terviklikku kava, et parandada „ELi bioloogilise mitmekesisuse kava aastaks 2020“ rakendamist, luues strateegilised suunised ELi liikmesriikidele, ja eelkõige tunnistades ametlikult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli; ootab huviga koostöö jätkamist Euroopa Komisjoniga 2020. aasta järgse raamistiku koostamisel enne 2020. aastal Pekingis toimuvat COP 15. See nõuab kindlaid kohustusi, et mitte ainult peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vaid ka taastada bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ning koostada kaugeleulatuv ja kaasav raamistik aastani 2030, mille abil oleks võimalik saavutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 2050. aastaks kavandatud visioon kestliku arengu eesmärkide raames;

47.

kutsub komisjoni üles hõlmama paremini katastroofidele vastupanu võime põhimõtted kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja fondidesse, et suurendada liikmesriikide ja riigi tasandist madalamate valitsustasandite suutlikkust nii loodusõnnetusi kui ka inimtegevusest tingitud katastroofe ennetada, nendeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda. Seda saaks teha riskide parema mõistmise abil, kehtestades muu hulgas riskianalüüsi ühtse meetodi ja tehes järjest täpsemaid üksikuuringuid territoriaalse haavatavuse mõistmise, ent ka sellise otsese ja kaudse majandusliku kahju hindamise kohta, mida äärmuslikud loodusnähtused võivad põhjustada asjaomasel territooriumil;

48.

kordab oma üleskutset seoses ELi jalgrattasõidu tegevuskavaga, et tulla toime kasvava nõudlusega ELi tasandi koordineeritud meetmete järele;

Õigus, julgeolek, põhiõigused ja ränne

49.

kordab komisjonile oma üleskutset toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi radikaliseerumisprobleemi lahendamisel, andes välja kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele mõeldud suunised radikaliseerumise ennetamise strateegiate kohta;

50.

nõuab demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kaitsmiseks tugevdatud menetlusi ja mehhanisme, mis võiksid moodustada osa liidu paktist;

51.

tervitab ÜRO üleilmset rännet käsitlevat kokkulepet ja innustab kõiki ELi liikmesriike see 10.–11. detsembril Marrakechis allkirjastada ja see ratifitseerida; rõhutab, et nimetatud kokkulepe on oluline osa terviklikust mitmepoolsest ja mitmetasandilisest lähenemisest rändele vastavalt komitee soovitustele;

52.

rõhutab asjaolu, et ELi välispiiri tõhus ja inimlik haldamine ning tervikliku rändepoliitika ja ühiste kõrgete standarditega ELi ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamine on väga vajalik kõigi kohalike omavalitsuste, linnade ja piirkondade jaoks, eeskätt nende jaoks, mis pagulasi vastu võtavad või asuvad piiridel, kus rändesurve eriti suurt mõju avaldab;

53.

palub komisjonil pakkuda välja rohkem turvalisi ja kättesaadavaid seaduslikke võimalusi ELi rändamiseks, nagu humanitaarviisad ja erasponsorlusprogrammid, ning kutsub liikmesriike üles kiiresti kokku leppima uues liidu ümberasustamisraamistikus, mis oleks kaitse tingimuste ja kasusaajate arvu poolest kõikehõlmav, ja seda raamistikku rakendama. Komitee kutsub komisjoni ka üles ergutama liikmesriike näitama üles konkreetset solidaarsust rändevoogudest enim mõjutatud liikmesriikidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 80 ning sellega seotud solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttega, sealhulgas ka finantsmõju suhtes;

54.

kutsub komisjoni üles veelgi lihtsustama ja kiirendama rahastamismenetlusi ning hõlbustama piirkondade ja linnade otsest juurdepääsu humanitaarkriiside lahendamiseks ja pagulaste integreerimiseks ette nähtud rahalistele vahenditele. Erakorralist abi võib anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel on suur rändesurve ja kes vastutavad eelkõige sisserändavate saatjata alaealiste vastuvõtmise ja integreerimise eest. Kutsub komisjoni ühtlasi üles rohkem pingutama selle nimel, et hõlbustada rändajate integratsiooni alase hea tava vahetamist Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning eelkõige keskenduma keskmise suurusega ja väikelinnadele;

55.

sarnaselt ELi toetusega pagulaste integratsiooniks ja kolmandatele riikidele humanitaarabioperatsioonides, soovitab komisjonil pakkuda toetust Euroopa kodakondsusega inimeste integreerimisel, kes on sunnitud oma sihtriikidest lahkuma poliitiliste, majanduslike või humanitaarkriiside tõttu ja kes muidu oleksid täiesti kaitsetud, vaatamata sellele, et nad on ELi kodanikud;

Välispoliitika

56.

kutsub komisjoni üles võtma täielikult arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust ning komitee ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade tööd, eriti komitee 2019. aasta eduaruandeid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohta, ning kordab oma üleskutset kohandada kohalike ja piirkondlike sidusrühmade vajaduste järgi edasi olemasolevaid ELi rahastamiskavasid, eelkõige programme TAIEX ja Twinning;

57.

toetab uut Euroopa territoriaalse koostöö programmi, mis võimaldab tihedat koostööd liikmesriikide ning kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja naaberriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Sellega seoses palub komitee edendada ELi olemasolevaid makropiirkondlikke strateegiaid ja toetada uute strateegiate loomist. Ta julgustab komisjoni toetama ka piiriülese koostöö protsesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, muu hulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kujul;

58.

teatab oma kavatsusest panustada strateegilistesse aruteludesse idapartnerluse algatuse tuleviku kohta, mis toimuvad partnerluse 10. aastapäeva puhul 2019. aastal, eeskätt idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP), komitee Ukraina rakkerühma ja ELi-Ukraina vastastikuste partnerluste kaudu;

59.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse komitee tööd lõunanaabruse stabiliseerimisel Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) ning eelkõige Liibüa kohalike omavalitsuste toetuseks loodud Nikosia algatuse kaudu, millega tõhustatakse kohalikke avalikke teenuseid Liibüas ja ühendatakse need omavalitsused uuesti rahvusvahelise kogukonnaga, kasutades juba väljakujunenud parimaid tavasid ja eraldades asjakohast rahastust tegevusalgatuste toetamiseks;

60.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle tegeleda eksitava teabe internetis esitamise probleemiga nii ELis kui ka partnerriikides ja väljendab komitee valmisolekut seda tegevust toetada;

61.

märgib, et juhtiva töörühma tegevus ELi ja Ameerika Ühendriikide 2018. aasta juuli ühisavalduse rakendamisel näib olevat peamiselt suunatud õigusalasele koostööle, ning nõuab, et järgitaks ELi norme, eelkõige rangeid sanitaar-, toidu- ja keskkonnanorme; rõhutab sellega seoses, et komisjon peab tagama, et kehtivaid töönorme ja tooteohutust ning andme-, tarbija-, tervise- ja keskkonnakaitset käsitlevaid õigusnorme ei jäeta kaubandusprotektsionismi vastu võitlemise ja Ameerika Ühendriikide sanktsioonide peatamise saavutamise nimel tagaplaanile;

62.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Austriale, Rumeeniale ja Soomele ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

---

(1)  COM(2018) 800 final.

(2)  Vt Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioon äärepoolsete ning maa- ja mägipiirkondade erivajadustega arvestamise kohta.