1.   

Suunistes lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (1) (edaspidi „suunised“) täpsustatakse, millistel tingimustel võib lennujaamade ja lennuettevõtjate riiklik toetamine kujutada endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning kui see kujutab endast riigiabi, siis millistel tingimustel on võimalik tunnistada see siseturuga kokkusobivaks.

2.   

Tegevusabi kujutab endast põhimõtteliselt väga moonutavat abivormi ja seda võib lubada üksnes erandjuhul. Komisjon on seisukohal, et lennujaamad ja -ettevõtjad peaksid tavaliselt suutma oma tegevuskulusid katta. Et siiski võimaldada lennundussektoril kohaneda uue turuolukorraga, näiteks suurenenud lennujaamadevahelise konkurentsiga lennuettevõtjate ligimeelitamisel, võib teatavatel tingimustel olla endiselt õigustatud teatavat liiki tegevusabi lennujaamadele.

3.   

Seoses sellega nähakse suunistes ette 10-aastast üleminekuperioodi alates 4. aprillist 2014, mille jooksul aastas keskmiselt kuni 3 miljoni reisijaga lennujaamad võivad saada tegevusabi. Kõik lennujaamad peavad oma tegevuskulud täielikult katma hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks 2024. aastal, pärast mida ei loeta lennujaamadele antavat tegevusabi, välja arvatud horisontaalse riigiabi eeskirjade, nt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamise suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel antav tegevusabi, siseturuga kokkusobivaks (2).

4.   

Suunistes nenditakse, et aastas kuni 700 000 reisijaga lennujaamadel võib olla järjest enam raskusi kulude täieliku katmisega kümneaastase üleminekuperioodi jooksul. Seetõttu nähakse sellistele lennujaamadele ette erikord esialgu viieks aastaks kuni 3. aprillini 2019.

5.   

Erikorra jaoks määratakse abisumma põhimõtteliselt eelnevalt kindlaks kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku (mis määratakse kindlaks eelneva äriplaani alusel) (3). Terve üleminekuperioodi jooksul lubatav suurim abisumma piirdub viie aasta jooksul igal juhul 80 %ga algsest rahastamisvajakust (4).

6.   

Suunistes on sätestatud, et komisjon vaatab läbi vajaduse seda liiki lennujaamade jätkuva erikohtlemise järele ja tegevuskulu täieliku katmise väljavaated tulevikus, võttes eelkõige arvesse turutingimuste ja kasumiväljavaadete muutusi pärast nelja aastat. Suunised ei sisalda erieeskirju selle kategooria lennujaamade tegevusabi kohta pärast 3. aprilli 2019.

7.   

Suuniste punktis 175 märgib komisjon, et ta viib suuniste (sealhulgas lennujaamade tegevusabi käsitlevate eeskirjade) üldise hindamise läbi 4. aprilliks 2020.

8.   

Kuna väiksematele lennujaamadele mõeldud erieeskirjade läbivaatamine koos ülejäänud tegevusabi eeskirjadega võimaldab turuolukorda põhjalikumalt hinnata, on asjakohane teha erikorra uuesti hindamine suuniste üldise hindamise raames, mis viiakse läbi 4. aprilliks 2020. Samuti võimaldab see komisjonil hinnata suuniste asjakohasust tervikuna ja vajaduse korral teha ühtse muudatustepaketi ettepanek lennujaamade eri kategooriate ja igat liiki abi kohta.

9.   

Aastas kuni 700 000 reisijat teenindavate lennujaamade erikorra hindamise edasilükkamise tagajärjel on olemasolevaid eeskirju vaja pikendada, mis pakub järjepidevust ja õiguskindlust sellist liiki abi käsitlemisel. Seega pikendatakse suuniste punktis 130 sätestatud erikorda kuni 3. aprillini 2024, ühtlustades väiksemate lennujaamade eeskirjade kohaldamisele kehtestatud üleminekuperioodi perioodiga, mida kohaldatakse aastas üle 700 000 reisijat teenindavate lennujaamade suhtes.

10.   

Alates käesoleva teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast on maksimaalne lubatav abisumma aastas kuni 700 000 reisijat teenindavate lennujaamade puhul seega 80 % esialgsest tegevuse rahastamisvajakust 10-aastase perioodi vältel pärast üleminekuperioodi algust. Näiteks kui väikese lennujaama aastane keskmine rahastamisvajak on aastatel 2009–2013 üks miljon eurot, oleks lennujaamale eelnevalt kindlaksmääratud kindla summana kümneks aastaks antava tegevusabi maksimumsumma kaheksa miljonit eurot (80 % × 1 miljon × 10).