LISA

KOMISJONI MÄÄRUSE (EL) …/… EELNÕU,

…,

millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (1),

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riigi poolt antav abi on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjoni teavitada. Aluslepingu artikli 109 kohaselt võib nõukogu siiski määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Vastavalt määrusele (EL) 2015/1588 ja kooskõlas aluslepingu artikliga 109 otsustas nõukogu, et vähese tähtsusega abi võiks olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida antakse ühele ettevõtjale teataval ajavahemikul ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, kõigile aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ja sellise abi suhtes ei kohaldata seetõttu teavitamiskohustust. Liikmesriikidele tuleks siiski meelde tuletada, et isegi kui vähese tähtsusega abi ei käsitata riigiabina, ei tohiks sellise abi andmisega kaasneda ELi õiguse rikkumist.

(2)	Komisjon on vastu võtnud mitu määrust, millega kehtestatakse vähese tähtsusega abi andmise eeskirjad põllumajandussektoris, viimane neist oli komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013 (3).

(3)

Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal ja võttes arvesse vähese tähtsusega abi eri kasutusviise liikmesriikides, on asjakohane teatavaid kõnealuses määruses sätestatud tingimusi kohandada. Abi maksimaalset summat, mis ühele ettevõtjale iga kolme aasta kohta antakse, tuleks suurendada 20 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1,25 %ni aastasest toodangust.

(4)

Võttes arvesse kasvavat vajadust mõnes liikmesriigis vähese tähtsusega abi kasutada, on asjakohane võimaldada abi maksimumsummat ühe ettevõtja kohta suurendada veelgi kuni 25 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1,5 %ni aastasest toodangust, mille suhtes võib kehtestada täiendavaid tingimusi, mis on vajalikud siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks. Määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamise esimeste aastate jooksul saadud kogemused on näidanud, et vähese tähtsusega abi koondamine teatavasse tootesektorisse võib põhjustada konkurentsi moonutamist. Seetõttu peaks suurema individuaalse ülemmäära ja riikliku ülempiiri kasutamise eeltingimus olema sektori ülempiiri kohaldamine, mille tõttu liikmesriigid ei saaks kolme eelarveaasta jooksul anda vähese tähtsusega abi kumulatiivse kogusummana rohkem kui 50 % selliste meetmete jaoks, millest saab kasu vaid üks tootmisvaldkond. Sektori ülempiir peaks aitama tagada, et ühtki määruse (EL) nr 1408/2013 reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saa lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.

(5)

Praegu on liikmesriikidel võimalus kasutada soovi korral riiklikku keskregistrit, et teha kindlaks, et vähese tähtsusega abi ülemmäära ega riiklikku ülempiiri ei ole ületatud. Samas muutuks keskregistri kasutamine vajalikuks nendes liikmesriikides, kes otsustavad kasutada kõrgemat individuaalset ülemmäära ja riiklikku ülempiiri, kuna sellise variandi eelduseks oleva sektorisisese ülempiiri puhul tuleb teha antud abi veelgi tõhusamat järelevalvet. Seetõttu peaks selliste liikmesriikide jaoks olema kohustuslik asutada keskregister ja seda pidada ning registreerida kõik antud vähese tähtsusega abid, et oleks võimalik kindlaks teha, et individuaalset ülemmäära ega riiklikku või sektori ülempiiri ei ületata.

(6)	Laenude ja tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise kriteeriumeid tuleks kohandada vastavalt vähese tähtsusega abi suurendatud ülemmääradele.

(7)	Vaja oleks anda liikmesriikidele, kes otsustavad kasutada kõrgemat vähese tähtsusega abi ülemmäära ning riiklikku ülempiiri, piisavalt üleminekuaega, et asutada oma keskregistrid vähese tähtsusega abi kontrollimiseks.

(8)

Määrus (EL) nr 1408/2013 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2020. Käesoleva määruse jõustumise ja määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaja lõpu vahel on väga lühike ajavahemik. Menetlusökonoomia põhimõtte ja õiguskindluse huvides tuleks määruse (EL) nr 1408/2013 kohaldamisaega pikendada kuni 31. detsembrini 2027.

(9)	Määrust (EL) nr 1408/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1408/2013 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2 lisatakse järgmised lõiked.

„3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tootesektor“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*1) artikli 1 lõikes 2 loetletud sektoreid.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel on „sektori ülempiir“ abi suurim kumulatiivne summa keskkonnakaitseks antavate abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, mis vastab 50 %-le liikmesriigi kohta antava vähese tähtsusega abi maksimumsummale, mis on sätestatud II lisas.“

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671)."

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1. Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot.

3. Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada I lisas sätestatud riiklikku ülempiiri.

3a. Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel:

a)	abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri;

b)	liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõike 2 sätetele.

4. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale on antud kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, sõltumata kuupäevast, mil vähese tähtsusega abi ettevõtjale välja makstakse.

5. Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri kohaldatakse sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.

6. Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri kohaldamisel on abi andmise väljund rahaline toetus. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui rahaline toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

7. Kui lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata selle uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.

8. Ühinemiste ja omandamiste korral võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele varem antud vähese tähtsusega abi, et otsustada, kas uuele või ülevõtvale ettevõtjale antav mis tahes vähese tähtsusega abi ületab vastavaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid või riiklikku või sektori ülempiiri. Enne ühinemist või omandamist seaduslikult antud vähese tähtsusega abi on jätkuvalt seaduslik.

9. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldiseisvaks ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist määratud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline omistamine ei ole võimalik, jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

Lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 100 000 eurot viieks aastaks või 50 000 eurot kümneks aastaks; või artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul on laenu summa 125 000 eurot viieks aastaks või 62 500 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse seda vähem kui viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või“.

Lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 150 000 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 75 000 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 187 500 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 93 750 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse lühemaks ajaks kui viie või kümne aasta pikkune ajavahemik, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või“.

c)	Lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäärast.“

d)	Lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäära.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

Lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Iga liikmesriik, kes annab abi vastavalt artikli 3 lõikele 3a, asutab hiljemalt 1. juuliks 2022 vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõike 1 sätteid kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.“

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevat määrust kohaldatakse abi suhtes, mis on antud enne määruse jõustumist, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud sektori ülempiir, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3a. Abi, mis ei vasta osutatud tingimustele, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, teadete ning teatiste alusel.“

b)	Lisatakse lõige 1a: „1a. Artikli 3 lõikes 3a osutatud sektori ülempiiri kohaldatakse üksnes alates [1. jaanuarist 2019] antavale abile.“

6)	Artikli 8 teine lõik asendatakse järgmisega: „Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.“

7)	Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

I Lisa

Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3

(eurodes)
Liikmesriik	Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad
Belgia	100 251 042
Bulgaaria	48 940 583
Tšehhi Vabariik	60 282 125
Taani	129 767 292
Saksamaa	687 676 542
Eesti	10 630 167
Iirimaa	92 612 083
Kreeka	129 441 708
Hispaania	565 246 333
Prantsusmaa	906 389 083
Horvaatia	25 705 125
Itaalia	679 716 500
Küpros	8 469 042
Läti	16 122 833
Leedu	32 505 583
Luksemburg	5 328 250
Ungari	97 979 375
Malta	1 581 667
Madalmaad	337 799 500
Austria	85 697 833
Poola	276 092 750
Portugal	84 801 750
Rumeenia	198 666 208
Sloveenia	15 523 667
Slovakkia	28 760 708
Soome	50 912 375
Rootsi	75 125 875
Ühendkuningriik	385 044 042

II Lisa

Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3a

(eurodes)
Liikmesriik	Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad
Belgia	120 301 250
Bulgaaria	58 728 700
Tšehhi Vabariik	120 301 250
Taani	58 728 700
Saksamaa	825 211 850
Eesti	12 756 200
Iirimaa	111 134 500
Kreeka	155 330 050
Hispaania	678 295 600
Prantsusmaa	1 087 666 900
Horvaatia	30 846 150
Itaalia	815 659 800
Küpros	10 162 850
Läti	19 347 400
Leedu	39 006 700
Luksemburg	6 393 900
Ungari	117 575 250
Malta	1 898 000
Madalmaad	405 359 400
Austria	102 837 400
Poola	331 311 300
Portugal	101 762 100
Rumeenia	238 399 450
Sloveenia	18 628 400
Slovakkia	34 512 850
Soome	61 094 850
Rootsi	90 151 050
Ühendkuningriik	462 052 850

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

(2) ELT C […], […], lk […].

(3) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).