|
12.6.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 201/8 |
Tõlgendav teatis liidu eelneva järelevalve kohaldamise kohta teatavate raua- ja terasetoodete ning teatavate alumiiniumtoodete suhtes, mis pärinevad teatavatest kolmandatest riikidest
(2018/C 201/05)
1)
Euroopa Komisjon võttis 28. aprillil 2016 vastu rakendusmääruse (EL) 2016/670, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle (1) (edaspidi „terasetoodete järelevalvet käsitlev määrus“), et võimaldada statistilise teabe kiiret ja tõhusat kogumist teatavate terasetoodete impordi kohta. Selline järelevalve oli vajalik, pidades silmas Euroopa Liidu teraseturu haavatavust maailmaturu ootamatute muutuste korral.
2)
20. juunil 2017 muudeti terasetoodete järelevalvet käsitlevat määrust komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1092, (2) et ühtlustada selle sätteid ja soodustada elektrooniliste järelevalvedokumentide kasutamist.
3)
Euroopa Komisjon võttis 25. aprillil 2018 vastu rakendusmääruse (EL) 2018/640, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate alumiiniumtoodete impordi üle (3) (edaspidi „alumiiniumtoodete järelevalvet käsitlev määrus“), et võimaldada statistilise teabe kiiret ja tõhusat kogumist teatavate alumiiniumtoodete impordi kohta.
4)
Komisjon on saanud küsimusi järelevalvesüsteemi toimimise kohta liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja teistelt sidusrühmadelt.
5)
Selleks et tagada terase- ja alumiiniumitoodete järelevalvet käsitlevate määruste ühetaoline kohaldamine kõikide liikmesriikide pädevate asutuste poolt ja hõlbustada asjaomaste sidusrühmade nõuetele vastavust, peab komisjon vajalikuks esitada järelevalve-eeskirjade tõlgendus.
6)
Käesoleva teatisega ei kehtestata uusi eeskirju, vaid antakse lihtsalt selgitusi kehtivate terase- ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitlevate määruste kohaldamise kohta.
7)
Käesolev teatis ei piira muude Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaldamist, eelkõige liidu tollialaste õigusaktide valdkonnas. See ei piira ka järelevalve-eeskirjade mis tahes tõlgendusi, mille võib anda Euroopa Liidu Kohus.
1. Üldpõhimõtted
|
8) |
Komisjon peab tagama, et järgitakse rahvusvahelistest õigusest tulenevaid Euroopa Liidu seisukohti ja kohustusi, eelkõige neid, mis tulenevad Euroopa Liidu liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (edaspidi „WTO“), pidades silmas avatud ja sujuvat kaubandust (4). Järelevalve ei ole mõeldud kaubavoogude takistamiseks ja seda ei tohiks nii tõlgendada. |
|
9) |
Eelneva järelevalve süsteemi peamine eesmärk on koguda statistilisi andmeid ettevõtjate kavatsuse kohta importida asjaomaseid tooteid Euroopa Liidu tolliterritooriumile. Süsteem peaks seega olema nii lihtne kui võimalik, sest sellel on üksnes statistiline eesmärk. Seepärast on oluline, et järelevalve-eeskirju ei käsitata ega kasutata importijatele ebaproportsionaalse koormuse tekitamiseks ega tavapärasel viisil kauplemise takistamiseks. Kõnealuses kontekstis on WTO impordi litsentsimise protseduuride leping täiendavaks tõlgendavaks juhiseks (5). |
|
10) |
Terase- ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitlevates määrustes sisalduvad eelneva järelevalve eeskirjad täiendavad Euroopa Liidu tollialaseid õigusakte ja neid tuleb seega kooskõlastada. Praktikas on nii, et kui kaup esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele, lisatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse lubamise taotlusele ka järelevalvedokumendid. |
|
11) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (6) edendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsuses nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (7). See on oluline element kaubanduse lihtsustamisel ja samal ajal tollikontrolli tõhususe tagamisel, vähendades seeläbi ettevõtjate kulusid ja ohtu ühiskonnale. Kõnealust eesmärki soovitakse saavutada ühtlustatud teabevahetussüsteemiga, mis toimib rahvusvaheliselt tunnustatud andmemudeli ja teatevormide alusel. |
|
12) |
Järelevalve-eeskirjades ei sätestata ühtlustatud eeskirjade süsteemi (8) ega spetsiaalset võrku järelevalvedokumentide väljastamiseks. Järelevalve–eeskirjade kohaldamine ei tohiks ohustada kaubanduse lihtsustamise üldeesmärki. |
2. Importija taotlus:
|
13) |
Terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõikes 6 ja alumiiniumi järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõikes 5 on esitatud üksikasjad importija taotluse kohta ja selgitatud, et importija võib taotleda dokumenti otse või esindaja kaudu. |
|
14) |
Seega tähendab „taotleja“ importijat. Termin „deklarant“ (9) tähendab isikut, kes esitab vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni. Deklarant võib olla kas importija või tema esindaja. |
3. Taotluse sisu
|
15) |
Terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõike 6 punktis f ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõike 5 punktis f on sätestatud, et taotleja peab esitama järgmise kinnituse: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas vormis ja selle lisades esitatud info on tõene ja antud heauskselt ning et ma olen ettevõtjana liidus asutatud.“ |
|
16) |
Kui esindaja ei ole asutatud Euroopa Liidus, kohaldatakse komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega) (10) artiklit 5, milles määratakse kindlaks nende ettevõtjate kohustused, kes ei ole asutatud liidu tolliterritooriumil, seoses nende registreerimisega pädevate riiklike asutuste juures. |
|
17) |
Vastavalt kõnealusele artiklile peaks igal esindajal, kes ei ole asutatud Euroopa Liidus ja kellel on kehtiv EORI-number kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2015/2446 ja kellele liidus asutatud importija on andnud asjakohased volitused, olema võimalik küsida kõnealuse importija nimel terasetoodete järelevalvet käsitlevas määruses sätestatud eeskirjade kohast järelevalvedokumenti ja see dokument saada. |
4. Järelevalvedokumendiga hõlmatud import
|
18) |
Järelevalvedokumendi kohaldamisel tõlgendatakse terminit „import“ samamoodi nagu vastava tollideklaratsiooni puhul.
|
5. Erandi künniste kohaldamine
|
19) |
Terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse ainult individuaalsete TARICi koodide suhtes. Mis tahes import, mis toimub konkreetse TARICi koodi alusel ja mille netokaal ei ületa 2 500 kg (või 5 000 kg HS rubriiki 7318 kuuluva impordi puhul vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/1092 artikli 1 lõikele 1) võib liidu tolliterritooriumile siseneda ilma järelevalvedokumendita. |
|
20) |
Alumiiniumtoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse samuti ainult individuaalsete TARICi koodide suhtes. Mis tahes import, mis toimub konkreetse TARICi koodi alusel ja mille netokaal ei ületa 2 500 kg, võib liidu tolliterritooriumile siseneda ilma järelevalvedokumendita. |
|
21) |
Erinevused järelevalvedokumendis märgitud ja tegelike imporditehingute mahu ja hinna vahel, millele on osutatud terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artiklis 3 ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitleva määruse artiklis 3, tuleks arvutada individuaalsete TARICi koodide alusel. Need ei või põhineda näiteks ühe või mitme arve või ühe või mitme tehingu eri TARICi koodide keskmisel hinnal või kogusel. |
|
22) |
See tähendab, et kui pädevatele riiklikele asutustele esitatud toodete ühikuhind erineb iga TARICi koodi puhul vähem kui 5 % kummaski suunas (teisisõnu, kui hind on järelevalvedokumendis märgitust 5 % kõrgem või madalam) ja/või imporditavate toodete iga üksiku TARICi koodi all esitatud toodete üldkogus ületab järelevalvedokumendis märgitud kogust vähem kui 5 % võrra, tuleb tooted siiski lubada vabasse ringlusse. |
|
23) |
Kui pädevatele riiklikele asutustele iga individuaalse TARICi koodi all esitatud toodete üldkogus on väiksem kui järelevalvedokumendis märgitud kogus, on terase- ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitlevate määrustega ette nähtud, et ka sel juhul tuleb tooted lubada vabasse ringlusse. |
|
24) |
Üle 5 % hinna või koguse kõrvalekalle ei ole terase- ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitlevate määruste kohaselt vastuvõetav. Kui hinna või koguse kõrvalekalle ületab terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 3 lõikes 1 või alumiiniumtoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud 5 % künnist, on vaja uut järelevalvedokumenti. |
6. Dokument, mis tõendab kavatsust importida
|
25) |
Importimise kavatsust tõendavad dokumendid, millele on osutatud terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõike 6 viimases lauses ning alumiiniumtoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõike 5 viimases lauses, koosnevad mis tahes täiendavatest äridokumentidest. Need võivad olla näiteks müügilepingu koopia, ostutellimus või muud äridokumendid, nagu kirjavahetus (sh e-kirjavahetus), mis kinnitab asjaomase kauba tellimist. |
|
26) |
Eespool esitatud loetelu ei ole ammendav ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused võivad pidada piisavaks ka muid mõistlikke äridokumente. |
7. Dokumentide edastamine
|
27) |
Komisjon kutsub pädevaid asutusi üles tagama, et dokumentide edastamine importija või tema esindaja (järelevalvedokumendi taotlus) ja litsentse väljastavate asutuste vahel (järelevalvedokumendi väljastamine) oleks kiire ja lihtne ning toimuks võimaluse korral elektrooniliselt. |
8. Paberdokument ja elektrooniline dokument (11)
|
28) |
Vastavalt terase- ja alumiiniumtoodete järelevalvet käsitlevatele määrustele võib järelevalvedokumendi taotluse esitada elektrooniliselt. Paberdokumendi nõudeid kohaldatakse üksnes järelevalvedokumendi vormi puhul (st määruse (EL) 2015/478 II lisas ja määruse (EL) 2015/755 I lisas sätestatud vorm). |
|
29) |
Sellest tulenevalt võivad liikmesriikide ametiasutused kasutada taotluse töötlemiseks elektroonilisi süsteeme. Lisaks paberdokumendile võivad nad väljastada elektroonilise järelevalvedokumendi, mille saab edastada liikmesriigi elektroonilisele tollisüsteemile, eeldusel et tolliprotseduuride raames saab tollideklaratsioone elektrooniliselt väljastada. See on täielikult kooskõlas eespool nimetatud poliitikaeesmärgiga (nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasandil) edendada üleminekut elektroonilisele tollile. Seetõttu soosib komisjon järelevalvedokumentide elektroonilist väljastamist ja töötlemist, mille eesmärk on lihtsustada järelevalvemenetlust. |
|
30) |
Järelevalvet käsitleva kehtiva õigusraamistiku (12) kohaselt tuleb siiski väljastada ka paberdokumendid, eelkõige taotleja või teise liikmesriigi ametiasutuste nõudmisel. |
(1) ELT L 115, 29.4.2016, lk 37.
(2) ELT L 158, 21.6.2017, lk 8.
(3) ELT L 106, 26.4.2018, lk 7.
(4) Euroopa Ühendus sõlmis lepingu, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (edaspidi „WTO“). Kõnealuse lepingu 1A lisa sisaldab muu hulgas 1994. aasta üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet („GATT 1994“) ning impordi litsentsimise protseduuride lepingut. https://www.wto.org/english/docs_e/legal_e/23-lic.pdf
(5) Vt eelkõige WTO impordi litsentsimise protseduuride lepingu artikkel 1.7: „Taotlust ei tohi tagasi lükata väiksemate vormistusvigade tõttu, mis ei muuda taotluses sisalduvaid põhiandmeid. Mis tahes ärajätmise või vea eest dokumentides või protseduurides, kui see ärajätmine või viga ei ole ilmselt tingitud petmiskavatsusest või raskest ettevaatamatusest, ei tohi määrata karistust, mis oleks suurem kui üksnes hoiatus“. Vt ka artikli 2 lõike 2 punkt a: „impordi automaatse litsentsimise protseduure ei tohi hallata nii, et sellel on piirav mõju impordile, mille suhtes automaatne litsentsimine kehtib[…]“.
(6) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(7) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.
(8) Rakendusmäärusega (EL) 2017/1092, millega muudeti terasetoodete järelevalvet käsitlevat määrust, tunnistati kehtetuks kõnealuse määruse artikli 2 lõike 9 sätted: „Järelevalvedokumendi võib väljastada elektrooniliselt, kui asjaomastel tolliasutustel on sellele dokumendile ligipääs arvutivõrgu kaudu.“
(9) Terasetoodete järelevalvet käsitleva määruse artikli 2 lõike 6 punkt b, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16) artikli 11 lõike 2 punktil b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33) artikli 8 lõike 2 punktil b.
(10) ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.
(11) Vt määruse (EL) 2015/478 artikli 11 lõiked 2, 3, 8, 9 ja 10 ning II lisa; määruse (EL) 2015/755 artikli 8 lõiked 2, 3, 8, 9 ja 10 ning I lisa.
(12) Määruse (EL) 2015/478 artikkel 11