27.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 148/9


Kokkuvõte komisjoni otsusest,

8. detsember 2017,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta

(juhtum AT.40208 – Rahvusvahelise Uisuliidu osalemisreeglid)

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 8240 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2018/C 148/06)

Komisjon võttis 8. detsembril 2017 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003  (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Sissejuhatus

1)

Komisjon asub otsuses seisukohale, et Rahvusvaheline Uisuliit (edaspidi „ISU“) rikub osalemisreeglite vastuvõtmise ja kehtestamisega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53. ISU osalemisreeglid piiravad sportlaste võimalusi osaleda kolmandate isikute korraldatud rahvusvahelistel kiiruisuvõistlustel ning sulgevad sellega juurdepääsu rahvusvaheliste kiiruisuvõistluste korraldamise ja ärieesmärgil kasutamise turule, jättes võimalikud konkureerivad kiiruisuvõistluste korraldajad ilma võimalusest kasutada sportlaste osutatavaid vajalikke teenuseid.

Menetlus

2)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohase otsuse aluseks on kahe elukutselise kiiruisutaja (edaspidi „kaebuse esitajad“) poolt 23. juunil 2014 esitatud kaebus, milles väidetakse, et ISU osalemisreeglid on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102.

3)

Komisjon otsustas 5. oktoobril 2015 algatada ISU suhtes menetluse, eesmärgiga teha määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatüki kohane otsus, ning võttis 27. septembril 2016 vastu vastuväited.

4)

ISU vastas vastuväidetele 16. jaanuaril 2017. Suuline ärakuulamine toimus 1. veebruaril 2017. 27. aprillil 2017 ja 30. oktoobril 2017 püüdis ISU kohustusi pakkudes lahendada komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemid. Komisjon leidis siiski, et ISU kohustuste ettepanekud ei ole tuvastatud konkurentsiprobleemide õigeaegseks lahendamiseks piisavad. Komisjon saatis 6. oktoobril 2017 ISU-le asjaolusid käsitleva kirja, millele ISU vastas 25. oktoobril 2017.

5)

23. novembril 2017 konsulteeriti konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega.

Juhtumi asjaolud

6)

ISU on rahvusvaheline spordiliit, mis juhib kogu maailmas iluuisutamist ja kiiruisutamist jääl; tema liikmed on riiklikud spordialaliidud (edaspidi „liikmed“), kes juhivad neid spordialasid riiklikul tasandil. ISU osalemisreeglid on ISU kongressil vastu võetud ISU põhikirja ja üldeeskirjade osa. Need reeglid on liikmete ning neisse kuuluvate klubide ja üksikliikmete suhtes siduvad.

7)

Vastavalt ISU 2014. aasta osalemisreeglitele, mis kehtisid komisjonile kaebuse esitamise ajal ja on sisuliselt kehtinud juba alates 1998. aastast, kaotab kiiruisutaja eluks ajaks õiguse osaleda ISU rahvusvahelistel kiiruisuvõistlustel (sh Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ning taliolümpiamängudel), kui ta on osalenud kiiruisuvõistlusel, milleks ISU või mõni tema liige ei ole luba andnud. Vastavalt (praegu kehtivatele) 2016. aasta osalemisreeglitele määratakse loata korraldatud võistlusel osalenud kiiruisutajale karistus alates hoiatusest kuni võistluskeeluni, mis võib olla erineva pikkusega (kindlaksmääramata miinimumajast kuni maksimaalselt elu lõpuni). 2015. aasta oktoobri võttis ISU vastu teatise nr 1974, millega kehtestati sõltumatutele kiiruisuvõistluste korraldajatele ISU nõukogult loa saamise menetlus, kuid enne seda selline ametlik menetlus puudus.

8)

Võimalikud konkurendid olid varem üritanud korraldada alternatiivseid kiiruisuvõistlusi. Otsuses kirjeldatakse Icederby ebaõnnestunud turuletuleku katset. Icederby soovis korraldada ajavahemikus 2014–2020 kuuel järjestikusel aastal toimuvate võistluste sarja („Icederby Grand Prix“). 2011. aasta detsembris pöördus Icederby ISU poole, et sõlmida partnerlusleping ja esitada oma tegevuskava. Algul kavatses Icederby lubada seoses kavandatud Grand Prix'ga kihlvedude sõlmimist riikides, kus see on seadusega lubatud. 2012. aasta jaanuaris ajakohastas ISU oma eetikakoodeksit, lisades kohustuse hoiduda mis tahes vormis kihlvedude sõlmimisest. Kaks aastat hiljem teatas Icederby ISU-le, et kavandatud Dubai Icederby Grand Prix'ga seoses kihlvedude sõlmimist ei korraldata, sest kihlveod on Dubais ebaseaduslikud. Sellest hoolimata ei andnud ISU 2014. aasta Dubai Icederby Grand Prix' korraldamiseks luba ning teatas oma liikmetele ja kõikidele uisutajatele, et neile kehtestatakse võistlusel osalemise korral osalemisreeglites ettenähtud eluaegne võistluskeeld.

9)

Kaebuse esitajad kavatsesid võistelda 2014. aasta Dubai Icederby Grand Prix'l. Kuna nad aga ei tahtnud riskida osalemisreeglites ettenähtud eluaegse võistluskeelu kehtestamisega, loobusid nad võistlusel osalemisest. Kiiruisutajate osalemise tagamise probleemide tõttu otsustas Icederby lõpuks 2014. aasta Dubai Icederby Grand Prix' ära jätta.

Õiguslik hinnang

10)

Komisjon on seisukohal, et ISU osalemisreeglid kujutavad endast ettevõtjate ühenduse otsust, mis on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikega 1 ning mille puhul ei ole täidetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud neli kumulatiivset tingimust.

a.   Asjaomane turg

11)

Otsuses leitakse, et rahvusvaheliste kiiruisuvõistluste korraldamise ja ärieesmärkidel kasutamise maailmaturul piiratakse konkurentsi, sõltumata sellest, kas korraldamine ja ärieesmärkidel kasutamine toimub samal asjaomasel tooteturul ning kas eristatakse täiendavalt i) kiiruisutamise üksik- ja seeriavõistlusi, ii) kiiruisutamise pika- ja lühirajavõistlusi ning iii) korrapäraselt kord aastas toimuvaid kiiruisuvõistlusi (nt kiiruisutamise maailmameistrivõistlused ja Euroopa meistrivõistlused) ja kord mitme aasta järel toimuvaid kiiruisuvõistlusi (nt taliolümpiamängud). ISU saab mõjutada konkurentsi asjaomasel turul, sest tegemist on ainsa kiiruisusporti juhtiva ja reguleeriva organiga, kes ainuisikuliselt otsustab rahvusvahelistele kiiruisuvõistlustele loa andmise üle. Tema olulist turuvõimu kinnitab asjaolu, et ISU ja tema liikmete kõrval ei ole ükski teine ettevõtja suutnud edukalt siseneda asjaomasele turule.

b.   Ettevõtjate ühenduse otsus

12)

Komisjon leiab, et ISU on ettevõtjate ühendus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 tähenduses. ISU tegeleb majandustegevusega, sest ta tegeleb rahvusvaheliste kiiruisuvõistluste korraldamise ja ärieesmärkidel kasutamisega seotud äritegevusega. Täpsemalt on ISU ühendus, mis koosneb üksikutest riiklikest alaliitudest, mis juhivad kiiruisusporti ja tegelevad majandustegevusega riiklikul tasandil. Kuna liikmed ise on ettevõtjad, on ISU ettevõtjate ühendus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses.

13)

Vastavalt ISU üldeeskirjadele on osalemisreeglid rahvusvahelistes küsimustes siduvad kõikide liikmete ja neisse kuuluvate klubide suhtes. Seega reguleerivad osalemisreeglid ISU liikmete tegevust ja kujutavad endast ettevõtjate ühenduse otsust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses.

c.   Piirangu eesmärk

14)

Komisjon asub otsuses seisukohale, et osalemisreeglite sisu, eesmärki ning õiguslikku ja majanduslikku tausta arvesse võttes on nende eesmärk konkurentsi piiramine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses.

15)

2014. aasta osalemisreeglites on sätestatud, et sportlasel keelatakse osalemine ISU võistlustel, kui ta osaleb uisuvõistlusel, milleks ISU ei ole luba andnud. Kui sportlasele on loata korraldatud võistlusel osalemise tõttu kehtestatud võistluskeeld, ei saa ta taotleda oma õiguste ennistamist. Seega järgnes 2014. aasta osalemisreeglite rikkumisele eluaegne võistluskeeld. Karistust kohaldati sõltumata sellest, kas loata korraldatud võistlus ohustas sportlase tervist ja ohutust või spordi ausust või mitte. ISU põhikirjas on märgitud, et 2014. aasta osalemisreeglite eesmärk on kaitsta „ISU majanduslikke ja muid huve“. 2014. aasta osalemisreeglid piirasid elukutseliste kiiruisutajate võimalusi osaleda vabalt kolmandate isikute korraldatud rahvusvahelistel kiiruisuvõistlustel ning jätsid seega võimalikud konkureerivad kiiruisuvõistluste korraldajad ilma võimalusest kasutada sportlaste teenuseid, mis on vajalikud nende võistluste korraldamiseks.

16)

ISU muutis osalemisreegleid 2016. aastal, kuid 2016. aasta osalemisreeglid ei muuda komisjoni järeldust, et nende eesmärk on konkurentsi piiramine. Kuigi automaatne eluaegne võistluskeeld on 2016. aasta osalemisreeglitest välja jäetud, on muudetud karistused kiiruisutajate suhteliselt lühikest karjääri arvestades ikkagi ebaproportsionaalselt karistavad ning ei erine seega sisuliselt oma eesmärgi poolest, milleks on takistada sportlasi osalemast alternatiivsetel kiiruisuvõistlustel ja sulgeda turulepääs konkureerivatele kiiruisuvõistluste korraldajatele.

d.   Piirangu tagajärg

17)

Kuigi osalemisreeglite tagajärgi ei ole vaja analüüsida, leiab komisjon siiski, et ka tagajärjeks on konkurentsi piiramine. Osalemisreeglite puudumisel saaksid sportlased pakkuda oma teenuseid ISU ja tema liikmete kõrval ka teistele kiiruisuvõistluste korraldajatele ning võimalikel konkurentidel puuduksid muud ületamatud takistused ja neil oleks konkreetne võimalus aktiivselt korraldada ja ärieesmärgil kasutada rahvusvahelisi kiiruisuvõistlusi.

18)

Osalemisreeglite eesmärk on ISU ja tema liikmete turuvõimu säilitamine. Rahvusvaheliste kiiruisuvõistluste korraldamise ja ärieesmärkidel kasutamisega ei tegele tegelikult ükski kolmas isik. Icederby oleks tõenäoliselt edukalt turule tulnud, kui ei oleks olnud osalemisreeglite heidutavat mõju, mille tõttu Icederby ei suutnud tagada sportlaste osalemist võistlusel. Icederby oleks korraldanud võistlusi ISU võistlushooaja välisel ajal, pakkudes tarbijatele täiendavaid kiiruisuvõistlusi ja sportlastele täiendavaid tulusid.

19)

See näitab, et osalemisreeglitel on kahjulik mõju võistluste mitmele parameetrile, eelkõige i) väljundile ning ii) tarbijate valikuvõimalustele ja innovatsioonile. Esiteks on väljund piiratud, sest võimalikke turuletulijaid takistatakse sportlaste teenuseid kasutamast ning nad ei saa ISU loata korraldada täiendavaid kiiruisuvõistlusi. Teiseks kahjustavad osalemisreeglid tarbijate valikuvõimalusi ja innovatsiooni, sest võimalikud konkurendid võiksid pakkuda erinevas ja innovaatilises vormis kiiruisuvõistlusi. Näiteks soovis Icederby kasutusele võtta kiiruisutamise uue vormi, mille puhul pika- ja lühiraja kiiruisutajad võistleksid külg külje kõrval.

e.   Meca-Medina kriteeriumid ei ole täidetud

20)

Osalemisreeglid on seotud võistlusspordi korraldamisega. Euroopa Kohus leidis kohtuotsuses Meca-Medina, et selliseid eeskirju reguleerib tavaliselt ELi konkurentsiõigus. Teatavatel tingimustel võivad need jääda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja, võttes arvesse seda, i) milline on eeskirjade kehtestamise või tagajärgede ning eelkõige nende eesmärkide üldine taust, ii) kas konkurentsi piiravad tagajärjed on lahutamatult seotud eesmärkide saavutamisega ja iii) kas need on eesmärkidega proportsionaalsed.

21)

Komisjon leiab, et osalemisreeglid on kehtestatud mitte ainult õiguspärastel eesmärkidel, vaid ka ISU muudes huvides, sealhulgas tema majanduslikes huvides. Lisaks leiab komisjon, et osalemisreeglid ei ole lahutamatult seotud õiguspäraste eesmärkide saavutamisega ega ole õiguspäraste eesmärkidega proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse ISU karistuste ebaproportsionaalset laadi (kuni eluaegse võistluskeeluni) ning asjaolu, et sportlasi karistatakse loata korraldatud võistlustel osalemise eest, samal ajal kui kolmanda isiku korraldatavale võistlusele loa andmine ei põhine selgetel, objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Seetõttu kuuluvad osalemisreeglid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse.

f.   Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamatus

22)

ISU ei suutnud tõendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud kumulatiivsete tingimuste täitmist. Eelkõige ei ole osalemisreeglid vältimatud ega proportsionaalsed. Soovitud tulemuste saavutamiseks on vähem piiravaid vahendeid. Lisaks sellele kõrvaldavad need reeglid konkurentsi täielikult, luues ületamatud turuletuleku takistused kolmandatele isikutele, kes soovivad korraldada ja ärieesmärkidel kasutada rahvusvahelisi kiiruisuvõistlusi.

g.   ISU vahekohtueeskirjad toetavad konkurentsi piiramist

23)

Vastavalt vahekohtueeskirjadele kuulub osalemisreeglite rakendamise vastu esitatud kaebuste lahendamine Šveitsis Lausanne'is asuva Spordi Arbitraažikohtu (CAS) ainupädevusse. Komisjon ei ole seisukohal, et vahekohtueeskirjad kujutavad endast sportlaste õiguse õiglasele ärakuulamisele rikkumist. Komisjon leiab siiski, et ISU konkurentsivastase võistluskeelu otsuse puhul piiravad vahekohtueeskirjad veelgi ettevõtlusvabadust ja takistavad võimalike konkurentide turulepääsu.

Trahvid

24)

Otsuse konkreetseid asjaolusid arvesse võttes ei määra komisjon ISU-le trahvi järgmistel kumulatiivsetel põhjustel: i) tegemist on esimese määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 kohaselt tehtud komisjoni otsusega, mis käsitleb spordi juhtorgani kehtestatud eeskirju, kusjuures Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 165 tunnistatakse spordi eripära; ii) ISU osalemisreeglid on kehtinud ja olnud avalikud alates nende vastuvõtmisest 1998. aastal ning iii) ISU on rahvusvaheline spordiliit, mis lisaks äritegevuse teostamisele edendab kiiruisutamist kogu maailmas, muu hulgas eraldades osa oma kasumist selle spordiala arenguks.

25)

Komisjon on siiski seisukohal, et ISU-le tuleks määrata perioodilised trahvimaksed, kui ta ei lõpeta rikkumist 90 päeva jooksul käesoleva otsuse teatavakstegemisest.


(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.