Mõjuhinnang ettepaneku kohta võtta vastu õigusakt, milles käsitletakse vee korduskasutamise miinimumnõudeid

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem? Kuni 11 rida

Praegu kannatatakse ühel kolmandikul ELi territooriumist aasta ringi veepuuduse all ning veenappus on probleem paljudes ELi liikmesriikides. Kliimamuutuste prognooside kohaselt suureneb see probleem järgmistel aastakümnetel kogu ELis. Vee vähenenud kättesaadavus mõjutab negatiivselt ELi kodanikke ja majandussektoreid (põllumajandus, turism, tööstus, energeetika ja transport). See võib mõjutada konkurentsivõimet ja siseturgu. Osana integreeritud veemajanduse lähenemisviisist, mis hõlmab veesäästu ja vee tõhusa kasutamise meetmeid, pakub asulareoveepuhastites puhastatud vesi usaldusväärset alternatiivset veevarustusvõimalust mitmesugusteks otstarveteks, nagu põllumajandusmaa niisutamine või põhjaveekihi toitmine. Praegu ei kasutata ELis sugugi ära vee korduskasutamise märkimisväärset potentsiaali, kuigi selle keskkonnamõju on väiksem kui vee ümberjuhtimisel või magestamisel ning see võib pakkuda keskkonna-, majandus- ja ühiskonnakasu. Seega on algatuse eesmärk tegeleda vee liiga vähese korduskasutamise üldise probleemiga, et aidata märkimisväärselt kaasa veenappuse leevendamisele ELis. Vajadust ELi meetmete järele on tunnistatud veevarude kaitsmise kavas (2012) ning käsitletud ringmajanduse tegevuskavas (2015) ja komisjoni aasta tööprogrammis.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada? Kuni 8 rida

Üldeesmärk on panustada kliimamuutustega kohanemise kontekstis veenappuse leevendamisse kogu ELis, eelkõige suurendades vee korduskasutamist põllumajandusmaa niisutamiseks, kui see on asjakohane ja kulutõhus, tagades samal ajal rahvatervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme säilitamise. Täpsemalt võib toetava raamistiku loomine, lähtudes ühisest lähenemisest vee korduskasutamisele põllumajandusmaa niisutamiseks kogu ELis, aidata kaasa nappide veevarude tõhusamale majandamisele. Ühiste miinimumnõuete kehtestamisega loodetakse saavutada tarbijate, töötajate ja muude probleemiga kokkupuutuvate elanike ning keskkonna, eelkõige veevarude ning neist sõltuvate ökosüsteemide ja muldade kaitse kõrge tase; eeldatakse, et kaudsemalt mõjutab see üldsuse suhtumist. 

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? Kuni 7 rida

ELi liikmesriigid jagavad 60 % oma valgalapiirkondadest, mistõttu on veemajanduse ja reostuse küsimusega tegelemiseks vajalikud ELi tasandi meetmed. Kui liikmesriigid tegeleks vee korduskasutamise küsimusega üksi, oleks tehnilised tõkked ja nendega kaasnevad kulud tarbetult suured, sealhulgas tehnoloogiapakkujatele, kes on ELi ulatusega ettevõtjad. ELi meetmed põllumajandusmaa niisutamise valdkonnas on põhjendatud ka selleks, et erinevad riiklikud nõuded ei mõjutaks negatiivselt võrdseid tingimusi, takistades korduskasutamisele suunatud veega niisutatud põllumajandustoodete siseturu toimimist. Seda vajadust ELi meetmete järele kinnitasid ulatuslikud konsultatsioonid üldsuse ja sidusrühmadega. Põhjaveekihi toitmise asjus leiti, et ELi reguleerivad meetmed pole tugeva kohaliku mõõtme tõttu proportsionaalsed.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? Kuni 14 rida

Probleemiga tegelemiseks ja eesmärkide saavutamiseks on kaalutud järgmisi poliitikavariante põllumajanduslikuks niisutamiseks: 1) õigusakt, millega tagatakse universaalse lähenemisviisi abil põllumajandustoodete ohutus ning kohaliku rahvatervise ja keskkonna kaitse; 2) õigusakt, millega tagatakse otstarbest lähtuva lähenemisviisi abil põllumajandustoodete ohutus ning kohaliku rahvatervise ja keskkonna kaitse; 3) juhenddokument, milles käsitletakse otstarbest lähtuva lähenemisviisi kasutamist põllumajandustoodete ohutuse tagamiseks ning kohaliku rahvatervise ja keskkonna kaitse tagamiseks. Variantide analüüsi ja võrdlemise põhjal jõuti järeldusele, et eelistatud variant põllumajandusmaa niisutamiseks on variant nr 2, sest võrreldes teiste variantidega on sellega võimalik saavutada suurem puhastatud reovee kogus väiksemate kuludega, tagades seeläbi üldeesmärgi saavutamisel parima tulemuse.

Õigusakti valimisel arutati nii direktiivi kui ka määruse võimalust ning mõlemat varianti peeti nende eeliseid ja puudusi arvestades sobilikuks. Määrus sobiks paremini algatuse toetava olemusega, aga direktiiv võib pakkuda suuremat paindlikkust rangemate riiklike nõuete kehtestamise seisukohast (ent selle ülevõtmisega kaasneks kõigile liikmesriikidele suurem koormus, ka neis, kus vee korduskasutamine pole praegu asjakohane).

Kes millist varianti toetab? Kuni 7 rida 

Vee korduskasutamist üleüldiselt toetavad sidusrühmad ja üldsus laialdaselt. Seoses põllumajandusmaa niisutamisega toetavad ELi õigusakti vastuvõtmist igati eelkõige need liikmesriigid, kus juba tegeletakse vee korduskasutamisega. Muud liikmesriigid on üldiselt toetavad, eeldusel et vee korduskasutamist ei muudeta kohustuslikuks. Põllmajandussektor on samuti toetav, eeldusel et tagatakse paindlikkus kohalike tingimustega arvestamiseks ja kulutõhusus. Eraettevõtete hoiak on sidusrühmade seas kõige positiivsem ja nad näevad ka majanduslikku potentsiaali. Valitsusvälised organisatsioonid on üldiselt toetava hoiakuga.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? Kuni 12 rida

Seoses põllumajandusmaa niisutamisega tooks otstarbest lähtuva lähenemisviisiga ELi õigusakt ja riskijuhtimine kaasa suurima keskkonna-, majandus- ja ühiskonnakasu. Veemajanduse ja kliimamuutustega kohanemise integreeritud lähenemisviisi kontekstis võiksid põllumajandustootjad saada kasu kindlamast veevarustusest, sealhulgas põudade ajal, kui muud niisutusallikad ei pruugi olla kättesaadavad. Eelkõige aitaks see veepuudust leevendada vee suurema korduskasutamisega, mis on mõistliku hinnaga ja võib ulatuda koguseliselt 6,6 miljardi kuupmeetrini aastas võrreldes lähtestsenaariumiga 1,7 miljardit kuupmeetrit. Peale selle looks see investoritele võrdsed tingimused ning pakuks siseturul asjaomaste toodete turustamiseks kindlustunnet, aidates seeläbi suurendada ka üldsuse usaldust niisutamise eesmärgil korduskasutatava vee vastu.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? Kuni 12 rida

Seoses põllumajandusmaa niisutamisega on otstarbest lähtuva lähenemisviisiga ELi õigusakti puhul eeldatavalt vaja kättesaadava vee koguse puhastamiseks investeerida 38 eurot kuupmeetri kohta päevas, aga universaalse lähenemisviisi puhul on see summa 271 eurot kuupmeetri kohta päevas. Otstarbest lähtuva lähenemisviisi puhul võimaldaks vähem kui 700 miljoni euro suurune investeering puhastada allpool sama kululäve aastas enam kui 6,6 miljardit kuupmeetrit vett võrreldes umbes 600 miljoni euro suuruse investeeringuga üksnes 800 miljoni kuupmeetri vee puhastamiseks aastas universaalse lähenemisviisi korral; korduskasutamisele suunatud vee kogumaksumus oleks mõlemal juhul vähem kui 0,5 eurot kuupmeetri kohta.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele? Kuni 8 rida

Algatus mõjutab eeldatavalt nii tehnoloogiapakkujaid kui ja põllumajandusettevõtteid; mõlemad hõlmavad VKEsid. See annab vee korduskasutamisega tegelevatele VKEdele uusi võimalusi, nagu töökohtade loomine ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt vee korduskasutamise tehnoloogiates, uuenduslikud seiresüsteemid ja analüüsimeetodid uute nõuete täitmiseks. Põllumajandusettevõtted, kes on liikmesriikide suurimad mageveetarbijad, sealhulgas VKEd, saaksid kasu kindlast juurdepääsust veevarudele. Kapitaliinvesteeringud niisutamistaristu rajamiseks võivad olla olulised kulud. Mõju mikroettevõtjatele, väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele poleks ebaproportsionaalne.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? Kuni 4 rida

Täiendav halduskoormus on minimaalne. Peamiselt kasutatakse veepoliitika raamdirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi kohaseid olemasolevaid aruandlusvooge ning välja töötatakse üksnes piiratud hulk täiendavaid seire- ja aruandenõudeid. Liikmesriigid peavad kehtestama vajalikud loamenetlused. Käitajad peavad täitma seirenõudeid seoses korduskasutamisele suunatud vee kvaliteediga.

Kas on oodata muud olulist mõju? Kuni 6 rida

Algatus aitab kaasa ringmajandusele üleminekule ning vett ja kanalisatsiooni käsitleva kestliku arengu eesmärgi nr 6 rakendamisele. Samuti täiendab see ühise põllumajanduspoliitika käimasolevat ajakohastamist ja lihtsustamist.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse? Kuni 4 rida 

Õigusakti eelnõu hõlmab komiteemenetlust, et kohandada lisad (miinimumnõuded ja olulised riskijuhtimisülesanded) vajaduse korral teadusliku arenguga. Samuti sisaldab see üldist läbivaatamisklauslit (kuue aasta pärast).