Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Põhjalähedaste liikide püüki Vahemere lääneosas mõjutavad kaks olulist probleemi. Need on ulatuslik ülepüük ja ebatõhus reguleeriv raamistik. Ülepüügi peamiseks põhjuseks peetakse püügivõimsuse liigset kasutamist (st laevade suur arv ja suur püügikoormus). Samal ajal on kehtiv reguleeriv raamistik oma piiratud kohaldamisala, aeglase ja puuduliku rakendamise ning sidusrühmade vastutuse puudumise tõttu ebatõhus. Need kaks probleemi on otseselt või kaudselt põhjustanud põhjalähedaste liikide muret tekitava seisundi (st üle 80 % hinnatud varudest on üle püütud ja osade biomass on väga väike, mis näitab varude hävinemise suurt tõenäosust), toonud kaasa sotsiaal-majanduslikud tagajärjed kaluritele ja kalandussektorile ning avaldanud mõju merekeskkonnale.

Eespool kirjeldatud probleemid puudutavad peamiselt Vahemere lääneosas põhjalähedaste liikide püügiga tegelevaid kalureid, see tähendab Itaaliast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast pärit ELi kalalaevastikke. ELi kalandusandmete kogumise raamistiku andmetel võib see algatus mõjutada umbes 13 000 laeva.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Üldeesmärgid on järgmised: saavutada ühise kalanduspoliitika (asjaomase määruse artikkel 2) eesmärgid Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügil, nimelt tagada, et püügitegevus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlik ja seda korraldatakse viisil, mis võimaldab saada majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu, ning parandada kõnealust püügitegevust reguleerivat raamistikku.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised: i) saavutada 2020. aastaks kalastussuremus kõigi põhjalähedaste liikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel ja hoida seda sellel tasemel; ii) suurendada põhjatraalide selektiivsust, eelkõige noorisendite püügi välistamiseks; iii) tagada jätkusuutlik kalandussektor ning iv) luua tõhus majandamisraamistik, mis on lihtsam ja stabiilsem ning paneb sidusrühmadele suurema vastutuse.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

Nii põhjalähedased kalavarud kui ka asjaomased kalalaevad liiguvad üle riigipiiride ja seega ei ole üksnes liikmesriigi tasandil võetavad meetmed tõenäoliselt eesmärkide saavutamiseks tõhusad. Et meetmed oleksid tõhusad, tuleks neid võtta kooskõlastatult ning kohaldada kogu asjaomaste varude levilal ja kõikide asjaomaste kalalaevastike suhtes; seetõttu tuleb meetmed võtta ELi tasandil.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Kaaluti kolme poliitikavarianti: 1. variant: poliitikat ei muudeta – esimene variant on säilitada praegune olukord, st poliitikat ei muudeta (kohaldatakse edasi kehtivat õigusraamistikku). Seda kasutatakse alternatiivsete variantide võrdlusalusena; 2. variant: praeguse majandamisraamistiku muutmine – selle variandi korral vaadatakse läbi praegused majandamisvahendid, nimelt riiklikud majandamiskavad, et lõimida neisse ühise kalanduspoliitika eesmärgid. Läbivaatamisel tuleks kaaluda selliseid põhiaspekte nagu praeguse kohaldamisala muutmine (hõlmatud kalavarude, püügitegevuste ja piirkonna poolest), uute kaitse-eesmärkide, nagu maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kehtestamine, mõõdetavad sihttasemed ja ajaraamistik ning uued kaitsemeetmed; ja 3. variant: mitmeaastase kava vastuvõtmine ELi tasandil – selle variandi eesmärk on tagada, et Vahemere lääneosas põhjalähedaste liikide püügile keskendunud ELi kalalaevastike tegevust reguleeriks ELi tasandil ühtne ja lõimitud õigusraamistik.

Eelistatakse 3. varianti, mis näeb ette mitmeaastase kava vastuvõtmist ELi tasandil, sest see aitab kõige paremini saavutada kõiki keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke eesmärke. Samuti on see 1. ja 2. variandiga võrreldes rohkem kooskõlas reformitud ühise kalanduspoliitikaga, ühtlustatud (üks peamine reguleeriv raamistik), stabiilsem (peetakse silmas pikaajalist perspektiivi) ja läbipaistvam (kuna asjaomased kolm liikmesriiki kohandaksid nõukogu määruse abil ühiselt praeguse kalastussuremuse jätkusuutlikule tasemele).

Kes millist varianti toetab?

Kõik konsulteeritud sidusrühmad nõustusid, et praegune majandamisraamistik (1. variant ehk lähtestsenaarium) ei oleks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks piisav. Konsultatsiooni käigus selgus ka, et enamik sidusrühmi ei nõustu praeguse majandamisraamistiku muutmisega (2. variant), kuna eespool kirjeldatud probleemid jääksid püsima. Enamik sidusrühmi (st Vahemere nõuandekomisjon, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja teadusringkonnad) peab parimaks võimalikuks pikaajaliseks lahenduseks hoopis ELi mitmeaastast kava (3. variant) . Nende arvates õigustab sellist lähenemisviisi segapüük, eri liikmesriikide osalemine ning eri püügivahendite ja püügiliikide vastasmõju.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Keskkonna seisukohast näitab modelleerimine, et ligikaudu 70 % hinnatud varudest taastatakse 2025. aastaks kudekarja biomassi preventiivset piirväärtust (BPA) ületaval tasemel. Kõigi varude kalastussuremuse sihttasemete saavutamise tõenäosus oleks siiski väike – umbes 36 %. Simulatsiooni tulemused näitavad, et mitmeaastase kava rakendamisel ei saavutata kumbagi näitajat täielikult. Sellegipoolest saavutatakse selle variandiga nii lähtestsenaariumi kui ka 2. variandiga võrreldes oluliselt paremad tulemused seoses muutusega kalastussuremuse määras, mis kindlustab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (FMSY). Sotsiaal-majanduslikust seisukohast kaasneks 2025. aastaks finantsrisk ainult kalalaevastiku ühele segmendile (kaheksa laevastiku segmenti vähem kui lähtestsenaariumi puhul). Mõjutatud laevastiku segment (st 12–18 meetri pikkused Hispaania võrgulaevad) hõlmab 52 laeva.

Mitmeaastane kava oleks muudetud raamistikuga võrreldes ka ühtlustatud (üks peamine reguleeriv raamistik), stabiilsem (peetakse silmas pikaajalist perspektiivi) ja läbipaistvam (kuna asjaomased kolm liikmesriiki kohandaksid nõukogu määruse abil ühiselt praeguse kalastussuremuse jätkusuutlikule tasemele).

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Mitmeaastane kava tähendaks üleminekuperioodil suuremaid tööhõive- ja tulususega seotud kulusid, mis on tingitud kalastussuremuse sihttasemete saavutamiseks vajalikust märkimisväärsest vähendamisest. Selle variandi rakendamisega ohustaks 2022. aastal finantsrisk kaheksat laevastiku segmenti (kolm laevastiku segmenti rohkem kui lähtestsenaariumi korral). Need on 18–40 meetri pikkused Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia põhjatraalerid ning mõned Hispaania seisevpüünised (nt 6–12 meetri pikkused õngejadalaevad). Neis kaheksas laevastiku segmendis mõjutab risk 1 415 laeva, 6 193 täistööajale taandatud kaluri töökohta ja 3 100 töökohta kõrvaltegevusaladel. Mitmeaastase kava kohaselt peaksid 2025. aastaks eeldatavasti paranema kõigi laevastike sotsiaal-majanduslikud tulemused ja 25 laevastikku 26st teeniksid kasumit.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Kogu eespool kirjeldatud mõju peaks olema eriti oluline VKEdele, sest enamik Vahemere lääneosas põhjalähedaste liikide püügiga tegelevaid kalandusettevõtjaid on mikroettevõtjad (keskmiselt 89 % Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania kalandussektori ettevõtjal on ainult üks laev). Seega ei ole alust neid algatuse kohaldamisalast välja jätta, sest muidu oleks algatus eesmärgitu. Seepärast kohaldatakse mitmeaastast kava tõenäoliselt kõikide ettevõtjate suhtes, sealhulgas VKEde suhtes, ja selle ulatus oleneb sellest, kuidas liikmesriigid otsustavad jagada vajaliku vähendamise laevastiku eri segmentide vahel.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Mitmeaastase kava ja püügikoormuse reguleerimise uue korra kehtestamisega võivad kaasneda liikmesriikidele mõningad täiendavad halduskulud, kuid neid võib katta EMKFi toetusest (EMKFi määruse artikkel 36). Eeldatakse, et üleminekuperioodi järel halduskulud (mis on samaväärsed kehtestatud õigusraamistiku säilitamisega) vähenevad ja on seatud eesmärkide saavutamisest tuleneva kasuga paremini kooskõlas.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Ei.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindab kava ja selle mõju viis aastat pärast kava jõustumist. Komisjon esitab seejärel tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.