EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.10.2018
COM(2018) 708 final
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest
SELETUSKIRI
Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 1 kohaselt võib paindlikkusinstrumenti kasutada selliste selgelt määratletud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires.
Vastavalt nõukogu määruse nr 1311/2013 artiklile 11 ja 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 2 punktile 12 teeb komisjon pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber ja kasutanud ära kogu „Julgeoleku ja kodakondsuse“ (rubriik 3) mittesihtotstarbelise varu, ettepaneku paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtuks 2019. aastal. 2019. aastal saab paindlikkusinstrumenti kasutada 600 miljoni euro ulatuses (2011. aasta hindades), mis teeb jooksevhindades 703 miljonit eurot. Lisaks saab kasutada 520 miljonit eurot 2018. aastal kasutamata jäänud osast.
Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise tulemusena ületatakse 1 009,8 miljoni euro võrra mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 ülemmäära ning selle eesmärk on toetada rahaliselt rände-, pagulas- ja julgeolekukriisi haldamise meetmeid. Komisjon oli koos 2019. aasta esialgse eelarveprojektiga esitanud ka ettepaneku võtta sel eesmärgil kasutusele paindlikkusinstrument 3 . Selles oli muu hulgas ette nähtud 38,1 miljonit eurot üle rubriigi 1b ülemmäära struktuurireformi tugiprogrammi pikendamiseks. Nüüd aga see esimene kasutuselevõtmine tühistatakse ja asendatakse käesoleva ettepanekuga.
Paindlikkusinstrumendi kavandatavaks kasutuselevõtmiseks vajalikud maksete assigneeringud arvutati välja erinevate rahastamisele kuuluvate meetmete eelmaksete, eelmaksete tasaarvestamise ja lõppmaksete suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel ning need on esitatud järgmises tabelis.
(miljonites eurodes, jooksevhinnad)
|
Aasta |
2019. aastal paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega seotud maksete assigneeringud |
|
2019 |
508,9 |
|
2020 |
203,7 |
|
2021 |
121,4 |
|
2022 |
122,2 |
|
2023 |
53,6 |
|
Kokku |
1 009,8 |
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 4 eriti selle punkti 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Paindlikkusinstrumendiga on võimalik rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.
(2)Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 600 000 000 eurot (2011. aasta hindades), nagu on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 5 artiklis 11.
(3)Praeguste rände, pagulaste sissevoolu ja julgeolekuohtudega seotud probleemide lahendamiseks tuleb sellekohaste meetmete rahastamiseks vajalikud märkimisväärsed täiendavad summad kasutusele võtta kiiresti.
(4)Olles läbi vaadanud kõik võimalused jaotada assigneeringud ümber rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) kulude ülemmäärade raames, tuleb lisaks liidu 2019. aasta üldeelarve rubriigis 3 ülemmäärana ette nähtud vahenditele võtta kasutusele paindlikkusinstrument summas 1 009 839 138 eurot, et rahastada meetmeid rände, pagulaste ja julgeoleku valdkonnas.
(5)Eeldatavat maksete ajakava arvesse võttes tuleks paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise tulemusena eraldatavad maksete assigneeringud jaotada mitme eelarveaasta vahel.
(6)Et vahendeid saaks kiiresti kasutada, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 2019. eelarveaasta algusest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
(1)Liidu 2019. aasta üldeelarves võetakse paindlikkusinstrument kasutusele 1 009 839 138 miljoni euro ulatuses rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) kulukohustuste assigneeringutena.
Esimeses lõigus osutatud summat kasutatakse praeguste rände, pagulaste sissevoolu ja julgeolekuohtudega seotud probleemide lahendamiseks võetavate meetmete rahastamiseks.
(2)Eeldatava maksete ajakava alusel on paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmisele vastavad maksete assigneeringud järgmised:
(a)2019. aastal 508 897 672 eurot;
(b)2020. aastal 203 643 836 eurot;
(c)2021. aastal 121 431 721 eurot;
(d)2022. aastal 122 227 946 eurot;
(e)2023. aastal 53 637 963 eurot.
Iga eelarveaasta konkreetsed maksete assigneeringud kiidetakse heaks vastavalt iga-aastasele eelarvemenetlusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja