EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.10.2018

COM(2018) 667 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta
Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF“) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (edaspidi „EGFi määrus“) 1 .

2.Kreeka esitas 22. mail 2018 taotluse EGF/2018/003 EL/Attica, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega 2 NACE Revision 2 osa 58 (Kirjastamine) Kreekas NUTS 2. tasandil Atika (Aττική) piirkonnas (EL30).

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas kõikide EGFi määruse kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

EGFi taotlus	EGF/2018/003 EL/Attica publishing
Liikmesriik	Kreeka
Asjaomased piirkonnad (NUTS 3 2. tasand)	Atika (Aττική) (EL30)
Taotluse esitamise kuupäev	22. mai 2018
Taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäev	22. mai 2018
Lisateabe nõudmise kuupäev	1. august 2018
Lisateabe esitamise tähtaeg	12. september 2018
Hindamise lõpuleviimise tähtaeg	24. oktoober 2018
Sekkumiskriteerium	EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkt b
Asjaomaste ettevõtjate arv	3
Majandussektor(id) (NACE Revision 2 osa) 4	Osa 58 (Kirjastamine)
Vaatlusperiood (üheksa kuud)	29. mai 2017 – 28. veebruar 2018
Koondamiste koguarv	550
Rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv	550
Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate koguarv	550
Individuaalsete teenuste eelarve (eurodes)	3 697 500
EGFi rakendamise eelarve 5 (eurodes)	150 000
Kogueelarve (eurodes)	3 847 500
EGFi toetus (60 %) (eurodes)	2 308 500

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Kreeka ametisasutused esitasid taotluse EGF/2018/003 EL/Attica publishing 22. mail 2018, s.t 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal päeval ja taotles Kreekalt lisateavet 1. augustil 2018, st kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil komisjon oli saanud kätte taotluse tõlke. Lisateave esitati 1. augustil 2018, st kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 24. oktoobril 2018.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Sekkumiskriteeriumid

5.Kreeka ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohase sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. NACE Revision 2 osa 58 (Kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris koondati Kreekas NUTS 2. tasandil Atika (Aττική) piirkonnas (EL30) 550 töötajat.

6.Taotluse aluseks olev üheksakuuline vaatlusperiood on ajavahemik alates 29. maist 2017 kuni 28. veebruarini 2018.

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

7.Ettevõtjad ja koondatud töötajate arv vaatlusperioodil

Ettevõtjad		Vaatlusperioodil koondatud töötajate arv
Lambrakis Press SA (DOL)			324
Ethnos Publications SA			185
Pegasus Magazines Publications			41
Ettevõtjaid kokku: 3	Koondatuid kokku:			550

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Kõik vaatlusperioodil toimunud koondamised arvestati kuupäevast, mil ettevõtja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 550.

Koondamiste seos määruses (EÜ) nr 546/2009 käsitletud üleilmse finants- ja majanduskriisiga

10.Põhjendades koondamiste seotust määruses (EÜ) nr 546/2009 käsitletud üleilmse finants- ja majanduskriisiga märkis Kreeka, et ajavahemikul 2008–2016 vähenes Kreekas tegelik SKP (ühe elaniku kohta) 25 % (22 600 eurolt 17 000 euroni) ja töötus kasvas peaaegu 16 protsendipunkti (7,8 %-lt 23,6 %-ni).

SKP elaniku kohta (tuhandetes eurodes)
(2005–2016, 2010. aasta püsivhindades)

EU28

Kreeka

Allikas: INE GSEE 6 , lähtudes AMECO 7 andmetest.

Üldine töötuse määr (%) − Osatähtsus töötavast elanikkonnast −

EU28

Kreeka

Allikas: Eurostat 8

11.Lisaks on Kreeka valitsus võtnud välisvõla tagasimaksmiseks alates 2008. aastast ebapopulaarseid meetmeid, nagu maksumäära suurendamine, avaliku sektori kulude ühtlustamine ja riigiametnike palkade vähendamine. Kreeka majanduse konkurentsivõime parandamise püüdluses on vähenenud ka erasektori palgad.

12.Ajavahemikul jaanuar 2008 kuni jaanuar 2018 tõusis alampalk ELi liikmesriikides. Vaid Kreekas vähenes riiklik alampalk 14 %.

Alampalk
(Jaanuar 2008 kuni jaanuar 2018)

Alampalk (eurot kuus)

Keskmine aastane muutus

Bulgaaria

Leedu

Rumeenia

Läti

Ungari

Horvaatia (*)

Tšehhi Vabariik

Slovakkia

Eesti

Poola

Portugal

Kreeka

Malta

Sloveenia

Hispaania

Ühendkuningriik

Saksamaa (*)

Prantsusmaa

Belgia

Madalmaad

Iirimaa

Luksemburg

Grupp 1

Grupp 2

Grupp 3

Alampalk, jaanuar 2008 (vasakpoolne skaala)

Alampalk, jaanuar 2018 (vasakpoolne skaala)

Keskmine aastane muutus, jaanuar 2008 kuni jaanuar 2018 (parempoolne skaala)

Märkus: Taanis, Itaalias, Küprosel, Austrias, Soomes ja Rootsis ei ole alampalka kehtestatud.

(1) Juuli 2008, mitte jaanuar 2008

(2)2008. aasta jaanuari andmed ja keskmine aastane muutus ei ole teada.

Allikas: Eurostat (andmekood veebilehel: earn_mw_cur)

13.Vastavalt 2016. aasta II kvartali tööjõu-uuringu tulemustele suurenes aastatel 2009–2016 selliste töötajate osakaal, kelle igakuine sissetulek oli alla 700 euro, 26 protsendipunkti võrra (13,1%-lt 38,8%-ni); samal ajal vähenes kõikidel palgatasemetel selliste töötajate arv, kes teenisid üle 700 euro kuus 9 .

Palkade muutus Kreeka erasektoris
2009–2016

(*) Ei teadnud või ei vastanud

Allikas: INE/GSEE, lähtudes ELSTAT andmetest, tööjõu-uuring (2009. aasta II kv ja 2016. aasta II kv) 10

14.Tööpuuduse kasvu ja palkade vähenemise tõttu on kodumajapidamiste sissetulek Kreekas alates 2008. aasta majandus- ja finantskriisi algusest langenud. Vähenenud sissetulekute vahetu tagajärjena on kahanenud tarbimine. Kodumajapidamiste tarbimine Kreekas vähenes ajavahemikul 2008–2013 pidevalt ja on seejärel püsinud muutumatuna. Kodumajapidamistes on oluliselt vähendatud kõiki vähemolulisi kulusid ja koomale tõmmatud ka mõningaid olulisi kulusid.

Kodumajapidamiste sissetulek ja tarbimine (eurodes)
(2008 IV kv – 2016 II kv, 2010. aasta püsivhindades)

Kätte jääv sissetulek

Tarbimine

Allikas: INE GSEE 11 , lähtudes Eurostati andmetest.

15.Ajavahemikul 2011–2017 vähenes Kreekas järsult päevalehtede ja perioodika müük. Ajalehtede müük langes 144 miljonilt eksemplarilt 2011. aastal 57 miljonile eksemplarile 2017. aastal ja ajakirjade müük langes 60 miljonilt eksemplarilt 23 miljonile. Pidev langus oli tingitud majandus- ja finantskriisist, mis avaldab Kreeka majandusele ikka veel mõju (kodumajapidamiste sissetulekute vähenemine, kõrge tööpuudus jne), ning kiirest digiarengust, mis muudab kirjastussektorit.

Päevalehtede ja perioodika müük 2012–2017
– Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) –

	2012	2013	2014	2015	2016	2017
Päevalehed (ajalehed)	–18,9	–10,5	–8,9	–10,7	–15,9	–19,6
Perioodika (ajakirjad)	–22	–15,0	–7,3	–19,8	–9,0	–15,4

Allikas: IBHS, lähtudes ELSTADTi 2017. aasta ajakirjanduse ülevaatest 12

16.Käesolev taotlus on järg taotlusele EGF/2014/018 GR Attica publishing. Argumendid, mis esitati seoses nimetatud taotlusega, on endiselt jõus.

17.Tänaseks on kirjastussektorist laekunud EGFile kolm taotlust, kõigi nende esitamise põhjusena toodi välja üleilmne finants- ja majanduskriis 13 .

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

18.Koondamiste põhjus on suurte reklaamitellijate, nagu autotootjate ja pankade reklaamikulude järsk koomale tõmbamine, ning päevalehtede ja perioodilise ajakirjanduse müügi vähenemine. Mõlemad tulenesid majanduslangusest. Müügi vähenemine on seotud ka asjaoluga, et lugejad vahetavad trükiajakirjanduse elektroonilise ajakirjanduse vastu, sest seal on sisule lihtne ja kohene juurdepääs ning enamasti on ajalehtede digiversioonid tasuta (64% vastanutest, kes osalesid uuringus „Elektroonilise meedia mõju lugeja suhtumise muutumisele“, nõustusid väitega, et nad ei loe enam trükiväljaandeid nagu varem, sest see on kulukas 14 ).

19.Kuna nende käive kriisiperioodil vähenes, pandi kirjastuste jätkusuutlikkus tõsiselt proovile. Aastatel 2005–2014 vähenes ajakirjandussektori käive 56,4%. Viimase kolme aasta jooksul on käive veelgi vähenenud (2015. aastal 14,3%, 2016. aastal 8,3% ja 2017. aastal 19,5%), mis kajastab nii reklaami- kui ka müügitulu vähenemist. Kreeka majanduslanguse kõrvalmõjuna on laenu saamine raskendatud ja tekkinud on rahavoo puudujääk, see on muutnud kirjastussektori ettevõtjate olukorra veelgi keerulisemaks ja tulemuseks on tegevuse peatamine, ettevõtete enampakkumine ja koondamised.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

20.Kõik koondamised toimusid Atika piirkonnas. Eeldatav mõju piirkonnale on seotud asjaoluga, et uut töökohta on keeruline leida, sest töökohti napib ja tööotsijaid, eriti pikaajalisi tööotsijaid, on palju.

21.Kuigi töötuse määr on Kreekas vähenenud alates 2014. aastast, mil see näitaja saavutas kõrgeima taseme (27,2%), oli töötus 2018. aasta jaanuaris ikka veel üle 20 % 15 ja pikaajaline töötus (> 12 kuud) moodustas 55,2 % töötuse üldisest määrast 16 .

22.Atika piirkonnas on registreeritud 34,7 % kogu Kreeka töötutest ja 36 % pikaajalisest töötutest. Lisaks on selles piirkonnas 57,4% kõigist tööotsijatest pikaajalised tööotsijad. See näitaja on kaks protsendipunkti kõrgem kui riigi keskmine 17 .

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

23.Eeldatavalt osalevad kõnealuste meetmetega pakutavas tegevuses kõik 550 koondatud töötajat. Need töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt.

Kategooria		Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv
Sugu	Mehed:	320	(58,18 %)
	Naised:	230	(41,82 %)
Kodakondsus	ELi kodanikud:	549	(99,82 %)
	Kolmandate riikide kodanikud:	1	(0,18 %)
Vanuserühm	15–24aastased:	3	(0,55 %)
	25–29aastased:	6	(1,09 %)
	30–54aastased:	460	(83,63 %)
	55–64aastased:	80	(14,55 %)
	üle 64aastased:	1	(0,18 %)

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

24.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest.

–Kutsenõustamine. Seda kaasmeedet pakutakse kõigile osalejatele ning see sisaldab individuaalset nõustamist (välja arvatud üldteavet pakkuv esitlus, mis toimub kõikidele ühiselt), mis koosneb järgnevalt loetletud etappidest.

1. Üldine teavitamine. See on esimene meede, mis on suunatud kõigile töötajatele, et anda põhiteavet projekti ja nende, kui osalejate võimaluste kohta.

2. Arvele võtmine ja registreerimine. See hõlmab teabe andmist kättesaadavate teenuste ja koolitusprogrammide kohta ning oskuste ja koolitusvajaduste kohta.

3. Personaalne tööalane dokument. Selle meetme eesmärk on aidata töötajatel saada ülevaade oma tugevatest ja nõrkadest külgedest ja oma huvidele vastavatest töövõimalustest ning koostada realistlik karjäärikava. Pärast nende hinnangute tegemist koostatakse igaühele isiklikku tegevuskava sisaldav personaalne tööalane dokument.

4. Tööotsingute toetamine ja karjäärinõustamine. Need hõlmavad järgmist: 1) koolitus horisontaalsetes küsimustes, nagu sotsiaalsete oskuste arendamine, uute olukordadega kohanemine, otsuste tegemine; 2) tööotsingute toetamine, sh vabu töökohti käsitlev teave, kohalike ja piirkondlike tööhõivevõimaluste aktiivne uurimine, tööotsimise meetodid, elulookirjelduse ja kaaskirja koostamise ning tööintervjuuks valmistumise koolitus; 3) karjäärinõustamine: nõustajad pakuvad koondatud töötajatele kutsenõustamist ja suunavad neid konkreetsete tööpakkumiste juurde.

5. Nõustamine töökoha leidmiseni. Nõustajad on töötajatele toeks ka koolituskavade ja personaalsete tööturule tagasipöördumise kavade elluviimisel. Selle etapi raames pakutakse ettevõtte asutamisest huvitatud osalejatele üldist tuge ja ettevõtlusnõustamist.

6. Seire. Selles etapis toimub osalejate jälgimine kuue kuu jooksul pärast meetmete rakendamise lõpetamist. See tegevus toimub liikmesriigi kulul.

–Koolitus, ümberõpe ja kutseõpe. Meetme raames pakutakse kutseõppekursusi sellistes valdkondades ja sektorites, mis pakuvad häid arenguväljavaateid ja vastavad tööturu kindlakstehtud vajadustele. Koolitused hõlmavad ka töötajate vajadusi, mis on kindlaks tehtud kutsenõustamise käigus. Pakutakse kahte liiki koolitust: kutseõppeprogrammid (igaüks kestusega 300 tundi), sh erikursused, mille läbimisel saadakse kutsetunnistus või tegevusluba, ja haridusprogrammid. Kavandatav koolituspakkumine hõlmab koolitusi, mis olid taotlusega Attica I 18 hõlmatud töötajate seas kõige nõutumad: ärijuhtimine; e-kaubandus; müük, turundus ja sotsiaalmeedia; IT põhi- ja süvaoskused; veebidisain; logistika. Lõplikus koolituspakkumises võetakse arvesse ka kutsenõustamise tulemusi.

–Ettevõtluse alustamise toetus. Töötajad, kes loovad oma ettevõtte, saavad tegevuse alustamisega seotud kulude katmiseks kuni 15 000 eurot toetust. Kreekas on ettevõtlusega alustajate üks suurimaid probleeme juurdepääs rahastamisele. Pangad lükkavad suure osa laenutaotlustest rahapuuduse tõttu tagasi. Meetme eesmärk on edendada ettevõtlust rahalise toetuse abil.

–Tööotsimis- ja koolitustoetus. Kutsenõustamise meetmes osalemisega kaasnevate kulude katmiseks makstakse toetusesaajatele 40 eurot osaluspäeva kohta. Koolitusel osalemise toetus on 3,33 eurot tunnis.

–Värbamisstiimulid. See hüvitis hõlbustab koondatud töötajate tööle võtmist teistes ettevõtetes. Ettevõttele makstakse kuni kuue kuu jooksul igakuiselt 650 eurot tingimusel, et pärast hüvitise maksmise lõpetamist hoitakse töötajat töökohal veel vähemalt kuue kuu jooksul.

25.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

26.Kreeka ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt peavad võtma. Nad on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

27.Hinnangulised kogukulud on 3 847 500 eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas 3 697 500 eurot ning ettevalmistuste, haldamise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid summas 150 000 eurot.

28.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 2 308 500 eurot (60 % kogukuludest).

Meetmed	Osalejate hinnanguline arv	Hinnanguline kulu osaleja kohta (eurodes)	Hinnanguline kogukulu (eurodes) 19
Individuaalsed teenused (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased meetmed)
Kutsenõustamine (Επαγγελματική συμβουλευτική)	550	1 250	68 7500
Koolitus, ümberõpe ja kutseõpe (Επαγγελματική Κατάρτιση, Εξειδικευμένη κατάρτιση)	550	1 573	865 000
Ettevõtluse alustamise toetus (Συνεισφορά για σύσταση επιχείρησης)	60	15 000	900 000
Vahesumma a: protsent individuaalsete teenuste paketist	–		2 452 500
			(66,33 %)
Toetused ja stiimulid (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed)
Tööotsingu toetus	550	1 000	550 000
Koolitustoetus	500	1 000	500 000
Töölevõtustiimulid (Επιδότηση θέσεων εργασίας)	50	3 900	195 000
Vahesumma b: protsent individuaalsete teenuste paketist	–		1 245 000
			(33,67 %)
EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed
1. Ettevalmistav tegevus	–		10 000
2. Haldamine	–		80 000
3. Teavitamine ja reklaam	–		30 000
4. Kontroll ja aruandlus	–		30 000
Vahesumma c: protsent kogukuludest:	–		150 000
			(3,90 %)
Kogukulu (a + b + c):	–		3 847 500
EGFi toetus (60 % kogukuludest)	–		2 308 500

29.Tabelis esitatud EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohaste meetmetega seotud kulud ei ületa 35 % individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogukuludest. Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

30.Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et füüsilisest isikust ettevõtjate, idufirmade ja töötajate poolt väljaostetud ettevõtete puhul ei ületa investeeringuteks ettenähtud summad 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

31.Kreeka ametiasutused hakkasid sihtrühma toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 22. augustil 2018. Seega võib nende meetmete kulude katteks saada EGFist toetust alates 22. augustist 2018 kuni 22. augustini 2020.

32.Kreeka ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 22. juunist 2018. Järelikult on ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulud EGFi rahalise toetuse jaoks rahastamiskõlblikud alates 22. juunist 2018 kuni 22. veebruarini 2021.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

33.Riikliku eel- või kaasrahastamise allikas on Kreeka majandus- ja arenguministeeriumi avalike investeeringute programm.

34.Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord

35.Kreeka märkis, et taotluse ja kooskõlastatud individuaalse teenustepaketiga seotud küsimusi arutati 11. mail 2018 Ateena päevalehtede ajakirjanike ametiühingu (ΕΣΗΕΑ), Ateena päevalehtede kirjastuste töötajate ametiühingu (ΕΠΗΕΑ) ja tööministeeriumi esindajatega.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

36.Taotlus sisaldab juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Kreeka on komisjonile teatanud, et rahalise toetuse haldamine ja kontrollimine toimub järgmiselt:

–korraldusasutuseks on tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi tööhõive ja sotsiaalmajanduse osakonna NSRFi 20 töörühm,

–auditeerimisasutuseks on EDEL (finantsauditite komitee) ning

–sertifitseerimisasutuseks on kaasrahastatavate programmide sertifitseerimise ja kontrollimise eriteenistus.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

37.Kreeka on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma juriidilised kohustused ning on kooskõlas nendega oma töötajate eest hoolt kandnud;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

38.EGFi toetus ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades), nagu on ette nähtud nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 21 artiklis 12.

39.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 2 308 500 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

40.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 22 punktis 13.

Seotud õigusaktid

41.Komisjon esitab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 2 308 500 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

42.Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta
Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 23 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 24 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 25 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)22. mail 2018 esitas Kreeka taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses töötajate koondamisega Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) Revision 2 osa 58 (Kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris Kreekas ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 26 2. tasandi piirkonnas Atika (Aττική) (EL30). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Kreeka taotluse alusel rahalist toetust summas 2 308 500 eurot.

(5)Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 308 500 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [vastuvõtmise kuupäev].*

Brüssel,

(1)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)    EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3)    Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4)    ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5)    Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6)     Allikas: INE/GSEE. Kreeka majandus ja tööhõive. 2017. aasta aruanne.

(7)    AMECO on Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi makromajanduslik iga-aastane andmebaas.

(8)     http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tps00203.

(9)     Allikas: INE/GSEE. Kreeka majandus ja tööhõive. 2017. aasta aruanne.

(10)    Samas.

(11)    Samas.

(12)     https://www.ibhs.gr/joomla-pages/joomla-content/list-all-categories/23-news/arthrography/172-newspapers-magazines.

(13)    EGF/2009/024 NL/Noord Holland ja Zuid Holland, KOM(2010) 532.
EGF/2014/018 GR Attica publishing, COM(2015) 040 ja käesolev taotlus.

(14)     „The influence of electronic media on the changing attitudes of the reading audience towards the printed press.“ Karamanlis Michalis, Ateena, september 2016.

(15)    Allikas: ELSTAT, 12. aprilli 2018. aasta pressiteade.

(16)    Allikas: OAED (Kreeka tööhõiveamet). Kreeka tööhõiveametis tööotsijad, jaanuar 2018.

(17)    Samas.

(18)    EGF/2014/018 GR Attica publishing, COM(2015) 040.

(19)    Ümardamise tõttu ei ole kogusumma päris täpne.

(20)    Riiklik strateegiline raamistik.

(21)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(22)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(23)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(24)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(25)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(26)    Komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).