EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.9.2018
COM(2018) 606 final
2018/0316(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
sõlmida kokkulepe Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga nende riikide osalemise kohta Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Määrusega (EL) nr 1077/2011 asutati Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet, 1 mida laiemalt tuntakse eu-LISA nime all. Ameti ülesanne on tagada teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimine ning vajadusel korral ka muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, väljatöötamine ja operatiivjuhtimine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, kuid seda ainult juhul, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevates asjakohastes õigusaktides 31. juuli 2014 võttis eu-LISA vastavalt teenustaseme kokkuleppele komisjonilt üle tehnilise toe pakkumise komisjoni määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikliga 18 loodud eraldi turvalisele elektroonilisele sidekanalile DubliNet, mida liikmesriikide pädevad varjupaigaasutused kasutavad rahvusvahelise kaitse taotlejaid käsitleva teabe vahetamiseks. Pärast määruse (EL) nr 2017/2226 2 jõustumist 29. detsembril 2017 hakkas amet vastutama ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Määruse (EL) nr 1077/2011 artiklis 37 on sätestatud, et ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta. Artiklis 37 loetletud riigid on Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein (edaspidi ühiselt „ühinenud riigid“).
Ühinenud riikide osalemine ameti töös on vajalik, pidades silmas, et need riigid on ühinenud Schengeni õigustiku ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ning osalevad ameti hallatavates suuremahulistes IT-süsteemides. Selle alusel esitas komisjon 29. veebruaril 2012 nõukogule soovituse, et lubada komisjonil alustada Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga läbirääkimisi kokkuleppe üle, mis käsitleb nende riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses.
Komisjon sai nõukogult 24. juulil 2012 loa alustada Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga läbirääkimisi kõnealuste riikide osalemise korra üle ameti tegevuses.
Läbirääkimisi peeti ühiselt kõigi ühinenud riikidega. Peeti mitu läbirääkimiste vooru. Ühinenud riikidele tuletati rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori 21. aprilli 2016. aasta kirjaga meelde, et Norra ja Šveits peavad enne kokkuleppe asjaomaste ühinemislepingute tähenduses parafeerimist määruse (EL) nr 1077/2011 ametlikult heaks kiitma. Šveits teatas 11. aprillil 2017 nõukogule, et ta on määruse (EL) nr 1077/2011 oma põhiseaduse kohaselt heaks kiitnud. Norra teatas 16. augustil 2017 nõukogule, et ta on selle määruse oma põhiseaduse kohaselt heaks kiitnud. Siis tuli kokkuleppe eelnõu teksti kohandada muu hulgas seoses EESi määruse jõustumisega ning selleks, et hõlmata ka tulevikus loodavad Dubliniga seotud süsteemid.
Liikmesriike teavitati ja nendega konsulteeriti asjaomastes nõukogu töörühmades.
Kokkuleppe eelnõu lõplik tekst parafeeriti 15. juunil 2018.
2.LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED
Komisjon on seisukohal, et seadusandja poolt määruse (EL) nr 1077/2011 artikliga 37 ja nõukogu läbirääkimisjuhistega seatud eesmärgid on saavutatud ja kokkuleppe eelnõu on liidule vastuvõetav.
Eelnõu lõpliku sisu võib kokku võtta järgmiselt.
Kokkuleppe eelnõuga nähakse ette Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini täielik osalemine ameti tegevuses [artikkel 1], osalemine ameti haldusnõukogus piiratud hääleõigusega teatavate otsuste tegemisel [artikkel 2], osalemine ameti nõuanderühmades piiratud hääleõigusega teatavate artiklis 2 osutatud otsuste tegemisel [artikkel 3], Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini iga-aastane osamaks ameti eelarvesse seoses SISi, VISi, DubliNeti ja EESiga, mille summa oleneb iga riigi SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi ameti tegevuses osalevate riikide SKPde summaga. Eurodaci puhul maksab iga ühinenud riik teatava protsendi Eurodaci eelarveaasta assigneeringutest [artikkel 4 ja I lisa]. Eelnõuga on kindlaks määratud ka ameti õiguslik seisund Islandil, Norras, Šveitsis ja Liechtensteinis [artikkel 5], ameti vastutus Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini ees [artikkel 6], ameti Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulumise tunnustamine Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini poolt [artikkel 7], ameti privileegid ja immuniteedid Islandil, Norras, Šveitsis ja Liechtensteinis ning erand personalieeskirjadest, millega Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikel lubatakse ametis lepinguliselt töötada [artikkel 9]. Kokkuleppe eelnõu sisaldab ka sätteid pettuse vastu võitlemise [artikkel 10], vaidluste lahendamise [artikkel 12], jõustumise [artikkel 14] ning kokkuleppe kehtivuse ja lõpetamise kohta [artikkel 15].
3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
Käesolev nõukogu otsuse ettepanek on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 74, artikli 77 lõike 2 punktidele a ja b, artikli 78 lõike 2 punktile e, artikli 79 lõike 2 punktile c, artikli 82 lõike 1 punktile d, artikli 85 lõikele 1, artikli 87 lõike 2 punktile a ja artikli 88 lõikele 2 koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 218.
Ettepanek on õiguslik vahend kokkuleppe sõlmimiseks. Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega.
ELi pädevus staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks on sõnaselgelt välja toodud määruse (EL) nr 1077/2011 artiklis 37, kus on sätestatud, et ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktile v on käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.
Kokkulepe võimaldab Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini piiratud hääleõigusega osalemist ameti töös ja tagab, et nad maksavad ametile piisavat osamaksu.
4.MÕJU EELARVELE
Kokkuleppe eelnõu artikliga 4 ja I lisaga on ette nähtud, et Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein maksavad igal aastal ameti eelarvesse osamaksu.
5.JÄRELDUS
Eespool osutatud läbirääkimiste tulemusi silmas pidades teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu kiidaks pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist heaks Euroopa Liidu ning Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses.
2018/0316 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
sõlmida kokkulepe Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga nende riikide osalemise kohta Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74, artiklil 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1)Vastavalt nõukogu {…} otsusele 2018/XX kirjutas {…} {….} alla kokkuleppele ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses, tingimusel et nimetatud kokkulepe sõlmitakse.
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1077/2011 3 põhjenduse 33 kohaselt osaleb Ühendkuningriik kõnealuses määruses ning see on tema suhtes siduv. Pärast kõnealuses määruse vastuvõtmist taotles Iirimaa selles osalemist vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta („Schengeni acquis’d käsitlev protokoll“) ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Seepärast peaksid nad määruse artikli 37 jõustamiseks käesolevas otsuses osalema. Seepärast osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesolevas otsuses.
(3)Määruse (EL) nr 1077/2011 põhjenduse 32 kohaselt ei osale Taani kõnealuses määruses ning see ei ole tema suhtes siduv. Seepärast Taani käesolevas otsuses ei osale. Võttes arvesse, et käesoleva otsuse osad, milles on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1987/2006 4 ja nõukogu otsusega 2007/533/JHA 5 loodud Schengeni infosüsteemi (SIS II), nõukogu otsusega 2004/512/EÜ 6 loodud viisainfosüsteemi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 7 loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), põhinevad Schengeni acquis’l, otsustab Taani selle protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kas ta rakendab käesolevat otsust oma siseriiklikus õiguses. Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) 8 artiklile 3 teatab Taani komisjonile, kas ta rakendab käesoleva otsuse Eurodaci ja DubliNetti käsitlevat osa,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks kokkulepe Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahel nende riikide osalemise kohta Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses.
Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma kokkuleppe artikli 14 lõikes 4 sätestatud heakskiitmiskirja.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.9.2018
COM(2018) 606 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
sõlmida kokkulepe Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga nende riikide osalemise kohta Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses
LISA
KOKKULEPE
ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist
Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevuses
EUROOPA LIIT
ühelt poolt ning
NORRA KUNINGRIIK,
edaspidi „Norra“,
ISLANDI VABARIIK,
edaspidi „Island“,
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,
edaspidi „Šveits“, ja
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
edaspidi „Liechtenstein“,
teiselt poolt,
võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingut, mis käsitleb nimetatud riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 1 (edaspidi „Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise leping“),
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme 2 (edaspidi „Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise leping“),
võttes arvesse lepingut Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 3 (edaspidi „Šveitsi Schengeniga ühinemise leping“),
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta 4 (edaspidi „Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise leping“),
võttes arvesse Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 5 (edaspidi „Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokoll“),
võttes arvesse protokolli Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme 6 (edaspidi „Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokoll“),
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1077/2011 7 asutas Euroopa Liit Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“).
(2)Islandi ja Norra puhul kujutab määrus endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga on see uus meede Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu tähenduses.
(3)Šveitsi puhul kujutab määrus endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga on see uus meede Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu tähenduses.
(4)Liechtensteini puhul kujutab määrus endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga on see uus meede Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses.
(5)Määrusega on ette nähtud, et ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.
(6)Ühinemislepingutes ei ole käsitletud Islandi, Norra, Šveitsi ega Liechtensteini Euroopa Liidu poolt Schengeni ja Eurodaciga seotud meetmete edasiarendamise raames loodud uute asutuste tegevuses osalemise korda ja lisaks tuleks lepinguosaliste vahelise lisakokkuleppega kindlaks määrata ameti tegevuses osalemise teatud aspektid.
(7)Eurostat ei kogu enam andmeid rahvamajanduse kogutoodangu kohta ning seetõttu tuleks Norra ja Islandi osamaksud välja arvutada sisemajanduse koguprodukti alusel, nagu seda tehakse Šveitsi ja Liechtensteini osamaksude puhul, hoolimata sellest, et Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu ning Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu kohaselt tuleks seda teha rahvamajanduse kogutoodangu alusel,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Osalemise ulatus
Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad kogu määruse kohases ameti tegevuses vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Haldusnõukogu
1.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad ameti haldusnõukogus vastavalt määruse artikli 13 lõikele 5.
2.Nende hääleõigus piirdub nende infosüsteemidega, milles nad osalevad, ja sisaldab järgmist:
·otsuste tegemine süsteemide ja sidetaristu katsetamise ning nende arendamise ja käitamise tehnilise kirjelduse kohta;
·otsuste tegemine SIS II, VISi, Eurodaci süsteemi ja EESi tehnilise kasutamise alase koolituse kohta vastavalt määruse artiklitele 3, 4, 5 ja 5a, välja arvatud ühise tuumõppekava väljatöötamine;
·otsuste tegemine muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise kasutamise alase koolituse kohta vastavalt määruse artiklile 6, välja arvatud ühise tuumõppekava väljatöötamine;
·otsuste tegemine SIS II, VISi ja EESi tehnilist toimimist käsitlevate aruannete vastuvõtmise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile t;
·otsuste tegemine Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aastaaruande vastuvõtmise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile u;
·otsuste tegemine EESi arendamist käsitlevate aruannete vastuvõtmise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile sa;
·otsuste tegemine SIS II kajastava statistika avaldamise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile w;
·otsuste tegemine Eurodaci kesksüsteemi tegevust kajastava statistika koostamise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile x;
·otsuste tegemine EESi kajastava statistika avaldamise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile xa;
·otsuste tegemine SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekirja avaldamise kohta vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile y;
·otsuste tegemine määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõike 2 kohase üksuste nimekirja avaldamise kohta igal aastal vastavalt määruse artikli 12 lõike 1 punktile z;
·otsuste tegemine määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõike 2 kohase pädevate asutuste nimekirja kohta;
·otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise toimimise aruannete kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses;
·otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide statistika avaldamise kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses;
·otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide andmetele juurdepääsu omavate pädevate asutuste nimekirjade iga-aastase avaldamise kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses.
Haldusnõukogu hääletuskorraga tagatakse, et Norral, Islandil, Šveitsil ja Liechtensteinil on hääleõigus eespool nimetatud otsuste tegemisel, kui need tehakse mitmeaastaste ja/või aastaste tööprogrammide raames.
3.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein võivad avaldada arvamust kõigis küsimustes, milles neil hääleõigust ei ole.
Artikkel 3
Nõuanderühmad
1.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad ameti nõuanderühmades vastavalt määruse artikli 19 lõikele 2.
2.Neil on hääleõigus seoses arvamustega, mis nõuanderühmad esitavad artiklis 2 osutatud otsuste kohta.
3.Küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada, võivad nad avaldada arvamust.
Artikkel 4
Osamaksud
1.Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits maksavad ameti eelarvesse osamaksu ainult nende infosüsteemide tarbeks, milles nad osalevad.
2.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses SIS II ja VISiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP“) suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on nimetatud rahvamajanduse kogutulu.
3.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses EESiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP“) suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on nimetatud rahvamajanduse kogutulu.
4.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses Eurodaciga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus arvutatakse I lisas esitatud valemi alusel vastavalt Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 esimesele lõigule ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 6.
5.Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses DubliNetiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP“) suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teisele lõigule ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teises lõigus sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust, milles on nimetatud rahvamajanduse kogutulu.
6.Ameti eelarvejaotiste 1 ja 2 puhul tuleb lõigetes 2 ja 4 nimetatud osamaksu maksta alates 1. detsembrist 2012, mil asutus asus täitma oma ülesandeid. Lõikes 5 nimetatud osamaksu tuleb maksta alates 31. juulist 2014, mil amet hakkas vastutama DubliNeti operatiivjuhtimise tehnilise toetamise eest. Lõikes 3 osutatud osamaksu tuleb maksta alates 29. detsembrist 2017, mil amet hakkas vastutama EESi arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Osamaksu maksmise kohustus tekib alates käesoleva kokkuleppe jõustumise päevale järgnevast päevast ja see hõlmab ka ajavahemikku alates 1. detsembrist 2012 kuni käesoleva kokkuleppe jõustumise päevani.
Ameti eelarvejaotise 3 puhul tekib vastavatest ühinemislepingutest tulenev osamaksu maksmise kohustus lõigetes 2 ja 4 nimetatud osamaksu puhul alates 1. detsembrist 2012, lõikes 5 nimetatud osamaksu puhul alates 31. juulist 2014 ja lõikes 3 nimetatud osamaksu puhul alates 29. detsembrist 2017.
7.Kui uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses, laiendatakse ameti pädevust ja talle antakse teiste suuremahuliste infosüsteemide arendamise ja/või operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, maksavad Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ameti eelarvesse igal aastal summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on nimetatud rahvamajanduse kogutulu.
8.Kui Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses uue õigusakti või meetmega laiendatakse ameti pädevust ja talle antakse teiste suuremahuliste infosüsteemide arendamise ja/või operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, maksavad Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ameti eelarvesse igal aastal summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teisele lõigule ja Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teises lõigus sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust, milles on nimetatud rahvamajanduse kogutulu.
9.Kui Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein juba osalevad suuremahulise IT-süsteemi arendamises või haldamises teiste ELi rahastamisvahendite kaudu või kui suuremahulise IT-süsteemi arendamist ja/või operatiivjuhtimist rahastatakse tasudest või muudest sihtotstarbelistest tuludest, siis kohandatakse vastavalt osamaksu, mida Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ametile maksavad.
Artikkel 5
Õiguslik seisund
Amet on Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini seaduste kohaselt juriidiline isik ning tal on neis riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis nende riikide õiguse kohaselt juriidilistel isikutel saab olla. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.
Artikkel 6
Vastutus
Ameti vastutus on reguleeritud määruse artikli 24 lõigetega 1, 3 ja 5.
Artikkel 7
Euroopa Kohus
Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein tunnustavad vastavalt määruse artikli 24 lõigetele 2 ja 4 ameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alla.
Artikkel 8
Privileegid ja immuniteet
Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein kohaldavad ameti ja selle töötajate suhtes käesoleva kokkuleppe II lisas sätestatud privileege ja immuniteete reguleerivaid eeskirju, mis tulenevad Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollist ning selle protokolli alusel ameti personaliküsimustes vastu võetud eeskirjadest.
Artikkel 9
Ameti töötajad
1.Vastavalt määruse artikli 20 lõikele 1 ja artiklile 37 kohaldatakse ametisse tööle võetud Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanike suhtes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, Euroopa Liidu institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning ameti poolt määruse artikli 20 lõike 8 kohaselt vastu võetud eeskirju.
2.Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib ameti tegevdirektor Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini täieõiguslikke kodanikke tööle võtta lepinguga vastavalt ameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.
3.Määruse artikli 20 lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanike suhtes.
4.Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikku ei või siiski nimetada ameti tegevdirektori ametikohale.
Artikkel 10
Lähetatud ametnikud ja eksperdid
Lähetatud ametnike ja ekspertide suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
i) ameti poolt makstavad rahalised tasud, toetused ja muud maksed on vabastatud siseriiklikest maksudest;
ii) seni, kuni nad kuuluvad selle riigi sotsiaalkindlustussüsteemi alla, kust nad on ameti juurde lähetatud, on nad vabastatud kõigist kohustuslikest maksetest ameti vastuvõtvate riikide sotsiaalkindlustusorganisatsioonidele. Sellest tulenevalt ei kohaldata selle aja jooksul nende suhtes neile tööd andva ameti asukohariigi sotsiaalkindlustuse alaseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui nad on vabatahtlikult astunud selle riigi sotsiaalkindlustussüsteemi liikmeks.
Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse mutatis mutandis lähetatud ekspertide leibkonda kuuluvate perekonnaliikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui nad töötavad muu tööandja kui ameti juures, või kui nad saavad sotsiaalkindlustushüvitisi ameti asukohariigist.
Artikkel 11
Pettusevastane võitlus
1.Norra suhtes kohaldatakse määruse artikli 35 sätteid ning Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.
Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Riksrevisjonen’ile aegsasti kavatsusest teostada kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Norra ametiasutuste soovil teha ühiselt koos Riksrevisjonen’iga.
2.Islandi suhtes kohaldatakse määruse artikli 35 sätteid ning Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.
Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Ríkisendurskoðun’ile aegsasti kavatsusest teostada kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Islandi ametiasutuste soovil teha ühiselt koos Ríkisendurskoðun’iga.
3.Määruse artikli 35 kohased sätted, mis käsitlevad ELi finantskontrolli Šveitsis ameti tegevuses osalejate üle, on esitatud III lisas.
4.Määruse artikli 35 kohased sätted, mis käsitlevad ELi finantskontrolli Liechtensteinis ameti tegevuses osalejate üle, on esitatud IV lisas.
Artikkel 12
Vaidluste lahendamine
1.Kui tekib vaidlus käesoleva kokkuleppe kohaldamise üle, kantakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena ministritest koosneva segakomitee päevakorda.
2.Segakomiteel on vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast alates 90 päeva aega vaidluse lahendamiseks.
3.Kui segakomitee ei suuda Schengeniga seotud vaidlust lahendada lõikes 2 sätestatud 90 päeva jooksul, on lõpliku lahenduse leidmiseks aega veel 30 päeva. Kui lõplikku kokkulepet ei saavutata, kaotab käesolev kokkulepe selle riigi suhtes kehtivuse, kui kolmekümnepäevasest tähtajast on möödunud kuus kuud.
4.Kui ühis/segakomitee ei suuda Eurodaci süsteemiga seotud vaidlust lahendada lõikes 2 sätestatud 90 päeva jooksul, on lõpliku lahenduse leidmiseks aega veel 90 päeva. Kui ühis/segakomitee selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse käesolev kokkulepe asjaomase riigi osas lõpetatuks nimetatud tähtaja viimase päeva lõppemisel.
Artikkel 13
Lisad
Käesoleva kokkuleppe lisad on kokkuleppe lahutamatu osa.
Artikkel 14
Jõustumine
1.Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
2.Euroopa Liit, Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks vastavalt oma menetlustele.
3.Käesoleva kokkuleppe jõustumiseks on vajalik Euroopa Liidu ja vähemalt ühe käesoleva kokkuleppe teise osalise heakskiit.
4.Käesoleva kokkuleppe osalise suhtes jõustub kokkulepe selle heakskiitmiskirja hoiulevõtja juures hoiule andmisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.
Artikkel 15
Kehtivus ja lõpetamine
1.Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.
2.Islandi ja Norra suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu denonsseerimist Islandi või Norra poolt või Euroopa Liidu Nõukogu otsusega või kui kokkulepe lõpetatakse mõnel muul viisil kokkulepe artikli 8 lõikes 4, artikli 11 lõikes 3 või artiklis 16 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu lõpetatamist või denonsseerimist nimetatud lepingu artikli 4 lõikes 7, artikli 8 lõikes 3 või artiklis 15 sätestatud korras.
Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artiklis 17 osutatud kokkuleppe peab hõlmama ka käesoleva kokkuleppe lõpetamise tagajärgi.
3.Šveitsi suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu denonsseerib Šveits või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui leping lõpetatakse mõnel muul viisil Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 7 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3 või artiklis 17 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu lõpetatamist või denonsseerimist nimetatud lepingu artikli 4 lõikes 7, artikli 7 lõikes 3 või artiklis 16 sätestatud korras.
4.Liechtensteini suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli denonsseerib Liechtenstein või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui kokkulepe lõpetatakse mõnel muul viisil Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklis 3, artikli 5 lõikes 4 või artikli 11 lõikes 1 või 3 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli lõpetatamist või denonsseerimist nimetatud protokolli artiklis 3, artikli 5 lõikes 7 või artikli 11 lõikes 1 või 3 sätestatud korras.
5.Käesolev kokkulepe koostatakse ühes originaaleksemplaris bulgaaria, hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, iiri, horvaadi, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, islandi ja norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
I LISA
Osamaksu arvutamise valem
1.Määruse artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini osamaks ameti eelarvesse arvutatakse järgmiselt.
Jaotis 3
1.1.SIS II, VISi, EESi ja muude suuremahuliste IT-süsteemide puhul, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses, jagatakse värskeim lõplik aastal n+1 (arve koostamise ajal) ühinenud riigi kohta olemas olev n aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kajastav arv kõigi ameti tegevuses osalevate riikide n aasta SKPd kajastavate arvude summaga; ühinenud riigi osamaksu moodustab selliselt saadud protsendi ja n aastal seoses eespool nimetatud süsteemidega ameti eelarvejaotisesse 3 tehtud maksete summa korrutis.
1.2.Eurodaci puhul moodustab iga ühinenud riigi aastase osamaksu kindel protsent Eurodaci eelarveaasta assigneeringutest: Liechtensteinil 0,071 %, Norral 4,995 %, Islandil 0,1 % ja Šveitsil 7,286 %. Iga ühinenud riigi osamaks arvutatakse välja n+1 aastal ning selle saamiseks korrutatakse kindlaksmääratud protsendimäär n aastal ameti eelarvejaotisse 3 seoses Eurodaciga tehtud maksete summaga.
1.3.DubliNeti ja muude suuremahuliste IT-süsteemide puhul, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses, jagatakse värskeim lõplik n+1 aastal (arve koostamise ajal) ühinenud riigi kohta olemas olev n aasta SKPd kajastav arv kõigi ameti tegevuses osalevate riikide n aasta SKPd kajastavate arvude summaga; ühinenud riigi osamaksu moodustab selliselt saadud protsendi ja n aastal seoses eespool nimetatud süsteemidega ameti eelarvejaotisesse 3 tehtud maksete summa korrutis.
Jaotised 1 ja 2
1.4.Osamaks, mille ühinenud riik maksab ameti eelarvejaotistesse 1 ja 2 seoses punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud süsteemidega, saadakse ühinenud riigi kohta n+1 aastal (arve koostamise ajal) olemas oleva n aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kajastava värskeima lõpliku arvu jagamisel kõigi ameti tegevuses osalevate riikide n aasta SKPd kajastavate arvude summaga; selliselt saadud protsendimäär korrutatakse n aastal seoses punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud süsteemidega ameti eelarvejaotistesse 1 ja 2 tehtud maksete summaga.
1.5.Kui ametile tehakse ülesandeks hallata uusi laiaulatuslikke IT-süsteeme, milles ühinenud riigid osaleda ei soovi, muudetakse vastavalt ka ühinenud riikide poolt jaotistesse 1 ja 2 makstava osamaksu arvutamise valemit.
2.Osamaksu makstakse eurodes.
3.Ühinenud riik maksab oma osamaksu 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab ta maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.
4.Kui kooskõlas finantsmääruse 8 artikliga 41 muudetakse Euroopa Liidu üldeelarvega ette nähtud Euroopa Liidu rahalist toetust, kohandatakse ka käesoleva lisa kohaseid ühinenud riikide osamaksusid.
II LISA
Privileegid ja immuniteedid
1.Ameti ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Ameti omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.
2.Ameti arhiivid on puutumatud.
3.Amet, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.
Ameti jaoks Norrasse, Islandile, Šveitsi ja Liechtensteini ametlikuks kasutamiseks eksporditavad kaubad ja teenused on otsestest ja kaudsetest maksudest vabastatud.
Ametile Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ametlikuks kasutamiseks tarnitavad kaubad ja teenused vabastatakse käibemaksust maksutagastuse või maksuvähenduse teel.
Ametile Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ametlikuks kasutamiseks tarnitavad kaubad vabastatakse aktsiisimaksust maksutagastuse või maksuvähenduse teel.
Kõigi muude ameti poolt Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis makstavate kaudsete maksude suhtes kohaldatakse maksutagastust või maksuvähendust.
Maksutagastustaotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul.
Vabastus ei kehti selliste maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.
Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamise kord on sätestatud käesoleva lisa liidetes. Island, Šveits, Liechtenstein ja Norra teavitavad komisjoni ja ametit kõikidest muudatustest, mis tehakse neid käsitlevas liites. Võimaluse korral esitatakse sellekohane teade kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Euroopa Komisjon teavitab muudatustest liidu liikmesriike.
4.Ameti ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, -keeldudest ja -piirangutest; selliselt imporditud kaupu ei või importiva riigi territooriumil müüa ega muul viisil tasu eest ega tasuta võõrandada, välja arvatud selle riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.
Tollimaksudest ning impordi- ja ekspordikeeldudest ja -piirangutest on vabastatud ka ameti väljaanded.
5.Ametile võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja dokumentide edastamiseks iga ühinenud riigi territooriumil sama kord, mille see riik võimaldab diplomaatilistele esindustele.
Ameti ametlikku kirjavahetust ja muud ametlikku teabevahetust ei tsenseerita.
6.Ameti töös osalevatele liikmesriikide ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.
7.Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 9 artikli 1 tähenduses ameti töötajatel nende kodakondsusest hoolimata on Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini territooriumil järgmised privileegid ja immuniteedid:
(a)vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ning Euroopa Liidu Kohtu pädevust ameti ja selle töötajate vahelistes vaidlustes on ameti töötajatel kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;
(b) valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele.
8.Ameti töötajad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kohustatud maksma liidule maksu töötasult ja muudelt tasudelt, mida amet neile maksab.
Palka, töötasu ja tasusid, mida amet maksab oma töötajatele nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 artikli 2 tähenduses, ei maksustata riiklike, piirkondlike, kohalike, föderaal-, kantoni- ega kommuunimaksudega. Šveitsi puhul antakse kõnealune vabastus kooskõlas tema siseriikliku õiguse põhimõtetega.
Ameti töötajad, kes on juba hõlmatud liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustushüvitiste süsteemiga, ei ole kohustatud astuma Norra, Islandi, Šveitsi või Liechtensteini sotsiaalkindlustussüsteemi liikmeks. Ameti töötajate pereliikmed, kes kuuluvad nende leibkonda, on kaetud ELi ühise ravikindlustusskeemiga tingimusel, et nad töötavad muu tööandja kui ameti juures ning nad ei saa sotsiaalkindlustushüvitisi mõnelt liikmesriigilt ega Norralt, Islandilt, Šveitsilt või Liechtensteinilt.
9.Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning Norra, Islandi, Šveitsi või Liechtensteini ja liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 artikli 3 tähenduses ameti töötajate elukohaks, kes üksnes oma liidu teenistusse astumisest tulenevate kohustuste täitmiseks asuvad elama liidu liikmesriiki, kus nad ameti teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on liidu liikmesriik või Norra, Island, Šveits või Liechtenstein. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas punktis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.
Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle liidu liikmesriigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara asuvaks riigis, kus need isikud on maksukohustuslased, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.
Kahe eelmise lõigu kohaldamisel ei võeta arvesse sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.
10.Ameti töötajatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes ameti huvidest lähtudes.
Ameti tegevdirektor peab oma töötajale antud immuniteedi ära võtma kõigil juhtudel, kui puutumatus takistaks õigusemõistmist, ja kui ta leiab, et immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus ameti ega liidu huvidega.
11.Käesoleva lisa sätete kohaldamisel teeb amet koostööd asjaomaste ühinenud riikide ja liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.
II lisa 1. liide
Norra
Käibemaksust vabastamine toimub maksutagastuse teel.
Käibemaksu tagastamiseks esitatakse Norra maksuameti käibemaksu osakonnale (Skatt Øst) selleks ettenähtud Norra vormi kohased dokumendid. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.
Aktsiisimaksust ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksutagastuse teel. Selle kord on sama kui käibemaksutagastuse puhul.
II lisa 2. liide
Island
Käibemaksust vabastamine toimub maksutagastuse teel.
Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 36 400 Islandi krooni (koos käibemaksuga).
Käibemaksutagastuse saamiseks esitatakse Islandi maksuametile (Ríkisskattstjóri) selleks ettenähtud Islandi vormi kohased dokumendid. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.
Aktsiisimaksust ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksutagastuse teel. Selle kord on sama kui käibemaksutagastuse puhul.
II lisa 3. liide
Šveits
Käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksuvähenduse teel ja selle saamiseks tuleb kauba või teenuse tarnijale esitada selleks ettenähtud Šveitsi vormi kohased dokumendid.
Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (koos käibemaksuga).
II lisa 4. liide
Liechtenstein
Käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksuvähenduse teel ja selle saamiseks tuleb kauba või teenuse tarnijale esitada selleks ettenähtud Liechtensteini vormi kohased dokumendid.
Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (koos käibemaksuga).
III LISA
Finantskontroll Šveitsi-poolsete ameti tegevuses osalejate üle
Artikkel 1
Otsene teabevahetus
Amet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad ameti tegevuses lepinguosalistena, ameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid ameti või ELi eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse Euroopa Komisjonile ja ametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas kokkuleppes osutatud vahenditele, sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele ning kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.
Artikkel 2
Auditeerimine
1.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 10 komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 11 artiklis 185, ja muudele käesolevas kokkuleppes osutatud õigusvahenditele võib Šveitsis asuvate ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikud ning ameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud võivad nende ja nende alltöövõtjate juures igal ajal läbi viia teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi ja muid auditeid.
2.Ameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas kokkuleppes osutatud vahendite rakendamiseks.
3.Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui Euroopa Komisjonil.
4.Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.
5.Šveitsi riigikontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teavitamine ei ole niisuguste auditite läbiviimise seaduslik tingimus.
Artikkel 3
Kohapealne kontroll
1.Käesoleva kokkuleppe raames on Euroopa Komisjonil (OLAFil) õigus viia Šveitsi territooriumil läbi juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud tingimustel ja korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
2.Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja viib läbi OLAF tihedas koostöös Šveitsi riigikontrolli või Šveitsi riigikontrolli poolt määratud muude Šveitsi pädevate asutusega, kellele teatakse piisavalt varakult kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, nii et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.
3.Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise teha OLAF ja kõnealused asutused ühiselt.
4.Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke eeskirju järgides OLAFi inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.
5.OLAF teavitab Šveitsi riigikontrolli või Šveitsi riigikontrolli poolt määratud muid Šveitsi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti kõikidest asjaoludest ja kahtlustest selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul teatab OLAF eespool nimetatud asutustele selliste kontrollimiste ja inspekteerimiste tulemused.
Artikkel 4
Teavitamine ja nõustamine
1.Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ELi ja Šveitsi pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.
2.Šveitsi pädevad asutused teavitavad ametit ja komisjoni viivitamatult kõikidest neile teatavaks saanud asjaoludest ja kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes osutatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.
Artikkel 5
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja ELi institutsioonides rakendatavate asjakohaste sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse.
Sellist teavet võib edastada üksnes ELi institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.
Artikkel 6
Haldusmeetmed ja -karistused
Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võivad amet ja Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 12 komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju 13 ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta 14 .
Artikkel 7
Sissenõudmine ja täitmine
Ameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva kokkuleppe rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riigid, kuuluvad Šveitsis täitmisele. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust ning teavitab sellest ametit ja Euroopa Komisjoni. Täitmisele pööramine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.
Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused pööratakse täitmisele samadel tingimustel.
IV LISA
Finantskontroll Liechtensteini-poolsete ameti tegevuses osalejate üle
Artikkel 1
Otsene teabevahetus
Amet ja Euroopa Komisjon suhtlevad otse kõigi Liechtensteinis asuvate isikute ja ettevõtjatega, kes osalevad ameti tegevuses allhankijana, ameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid ameti või ELi eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse Euroopa Komisjonile ja ametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas kokkuleppes osutatud vahenditele, sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele ning kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.
Artikkel 2
Auditeerimine
1.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 15 komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 16 artiklis 185, ja muudele käesolevas kokkuleppes osutatud õigusvahenditele võib Liechtensteinis asuvate ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikud ning ameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud võivad nende ja nende alltöövõtjate juures igal ajal läbi viia teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi ja muid auditeid.
2.Ameti või komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud kontrolli teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas kokkuleppes osutatud vahendite rakendamiseks.
3.Euroopa Kontrollikojal on samad õigused mis Euroopa Komisjonil.
4.Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.
5.Liechtensteini riigikontrolli teavitatakse eelnevalt Liechtensteini territooriumil läbiviidavatest audititest. See teavitamine ei ole niisuguste auditite läbiviimise seaduslik tingimus.
Artikkel 3
Kohapealne kontroll
1.Käesoleva kokkuleppe raames on komisjonil (OLAF) õigus viia Liechtensteini territooriumil läbi juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud tingimustel ja korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu ja/või Euratomi finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
2.Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja viib läbi OLAF tihedas koostöös Liechtensteini riigikontrolli või Liechtensteini riigikontrolli poolt määratud muude Liechtensteini pädevate asutusega, kellele teatakse piisavalt varakult kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, nii et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Liechtensteini pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.
3.Kui asjaomased Liechtensteini asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise teha OLAF ja kõnealused asutused ühiselt.
4.Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Liechtensteini asutused siseriiklikke eeskirju järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks teostamiseks.
5.OLAF teavitab Liechtensteini riigikontrolli või Liechtensteini riigikontrolli poolt määratud muid Liechtensteini pädevaid asutusi võimalikult kiiresti kõikidest asjaoludest ja kahtlustest selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul teatab OLAF eespool nimetatud asutustele selliste kontrollimiste ja inspekteerimiste tulemused.
Artikkel 4
Teavitamine ja nõustamine
1.Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad Liechtensteini ja ELi pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.
2.Liechtensteini pädevad asutused teavitavad viivitamatult ametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas kokkuleppes osutatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.
Artikkel 5
Konfidentsiaalsus
Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Liechtensteini õigusaktidega ja ELi institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse. Sellist teavet võib edastada üksnes ELi institutsioonides, liikmesriikides ja Liechtensteinis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.
Artikkel 6
Haldusmeetmed ja -karistused
Ilma et see piiraks Liechtensteini karistusõiguse kohaldamist, võivad amet ja Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 17 komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju 18 ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta 19 .
Artikkel 7
Sissenõudmine ja täitmine
Ameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva kokkuleppe rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riigid, kuuluvad Liechtensteinis täitmisele. Täitekorralduse väljastab Liechtensteini valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust ning teavitab sellest ametit ja komisjoni. Täitmisele pööramine toimub vastavalt Liechtensteini menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.
Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused pööratakse täitmisele samadel tingimustel.