SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU SISU

Nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on kindlaks määrata Euroopa Liidu seisukoht ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) lisades ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppele (ADN) lisatud eeskirjades tehtavate muudatuste kohta, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, seoses selle ooteaja kavandatava lõpuga, mille jooksul ohtlike kaupade veo küsimuste töörühma (WP.15) ja ADNi halduskomitee liikmeks olevad kokkuleppeosalised võivad vaidlustada 2019. aasta versiooni kavandatavad muudatused.

2.ETTEPANEKU TAUST

Eespool nimetatud lisade ja eeskirjadega (mida üldiselt tuntakse ADRi lisade ja ADNile lisatud eeskirjadena) reguleeritakse vastavalt ohtlike kaupade rahvusvahelist autovedu ning vedu siseveeteedel nende ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) liikmete vahel, kes on ühtlasi ka ADRi ja ADNi osalised.

Ohtlike kaupade autoveo ja siseveeteedel vedamise areng nii liidus kui ka liidu ja selle naaberriikide vahel on Euroopa ühise transpordipoliitika keskne teema, millega tagatakse kõikide selliste tööstusharude nõuetekohane toimimine, milles toodetakse või kasutatakse kaupu, mis on ADRi ja ADNi alusel klassifitseeritud ohtlikeks kaupadeks. Seepärast on eespool nimetatud kokkulepete kohandamine tehnika ja teaduse arenguga ülimalt oluline, et tagada transpordi ja asjaomaste tööstusharude areng majandusahela raames. Muudatuste eesmärk on viia ADR ja ADN vastavusse ÜRO näidiseeskirjadega nii uute mõistete, klassifitseerimiskriteeriumide ja ÜRO tunnusnumbrite, pakkimis- ja märgistusnõuete, kohaldatavate standardite ja tehniliste sätete ajakohastamise kui ka keeleliste paranduste osas.

Ohtlike kaupade vedu käsitlevaid rahvusvahelisi sätteid koostavad eri rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ning mitmesugused ÜRO spetsialiseeritud asutused. Kuna eeskirjad peavad üksteisega ühilduma, on selle valdkonna asjaomaste organisatsioonide vahel välja töötatud keeruline rahvusvaheline kooskõlastamis- ja ühtlustamissüsteem. Sätteid kohandatakse iga kahe aasta järel.

2.1 Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR)

Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) eesmärk on reguleerida ohtlike kaupade rahvusvahelist autovedu selliste UNECE liikmeks olevate riikide ja teiste riikide vahel, kes kohaldavad ADRi eeskirju (ADRi osalised). Kokkulepe jõustus 29. jaanuaril 1968. Euroopa Liit ei ole kokkuleppe osaline, kuigi kõik tema liikmesriigid on selle osalised.

2.2 Ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkulepe (ADN)

Ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppe (ADN) eesmärk on reguleerida ohtlike kaupade rahvusvahelist vedu siseveeteedel selliste UNECE liikmeks olevate riikide vahel, kes kohaldavad ADNi eeskirju (ADNi osalised). Kokkulepe jõustus 28. veebruaril 2008. Euroopa Liit ei ole kokkuleppe osaline, kuigi 12 liikmesriiki on selle osalised.

2.3 Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm (WP.15) ja ADNi halduskomitee; vastuvõetud otsused ja järelmeetmed

ADRi ja ADNi muudatuste üle otsustamiseks on UNECE raames loodud sellised organid nagu ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm (WP.15) ning ADNi halduskomitee ja ADNi ohutuskomitee (WP.15/AC.2). Need organid koosnevad UNECE liikmeks olevate ADRi ja ADNi kohaldavate riikide esindajatest. Igal ADRi ja ADNi osalisel on üks hääl.

Vastavalt ohtlike kaupade veo küsimuste töörühma pädevusraamistiku ja töökorra VII peatükile „Hääletamine“ on töörühmas üks hääl vaid täisliikmetel ning töörühma otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuse alusel. Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm hääletab käetõstmisega.

ADNi artikli 17 lõike 7 kohaselt on igal ADNi halduskomitee istungjärgul esindatud kokkuleppeosalisel üks hääl.

Aastatel 2016–2018 vastu võtnud muudatused hõlmavad arvukaid kohandusi tehnilise ja teadusliku arenguga.

Eelkõige selgitati mõlemas kokkuleppes ohtlike kaupade klassifitseerimise eeskirju seoses suure siseenergiaga materjalide katsetamiseks võetavate proovidega (punkt 2.1.4.3), toodete klassifitseerimisega ohtlikke kaupu sisaldavateks toodeteks, n.o.s. (punkt 2.1.5) ja söövitavate ainete klassifitseerimisega (punkt 2.2.8). Ohtlike kaupade loetellu lisati mitu uut kirjet alates kirjest UN 3535 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ANORGAANILINE, N.O.S. kuni kirjeni 3548 TOOTED, MIS SISALDAVAD MUID OHTLIKKE KAUPU, N.O.S.. Koostati uued pakendamisjuhendid, näiteks defektsete elektrokeemiliste elementide ja akude (liitiummetallakud, liitiumioonakud kas üksi või seadmes vedamise korral) pakendamisjuhend P911. Lisaks sellele muudeti peatüki 3.3 olemasolevaid pakendamissätteid, näiteks muudeti erisätet 392, mida kohaldatakse mootorsõidukisse paigaldamiseks projekteeritud ja heakskiidetud, gaasi sisaldavate küttegaasi konteinersüsteemide veo suhtes, et kajastada asjakohaste standardite ja eeskirjade, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 79/2009 1 (mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ) ning komisjoni 26. aprilli 2010. aasta määruse (EL) nr 406/2010 2 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust) arengut. Mis puudutab konkreetseid transpordiliike käsitlevaid muudatusi, siis sätestati ADRis kinnituste suhtes kohaldatavad uued eeskirjad. ADNi lisati nende tankerite tsoonide klassifitseerimine, mille puhul on nõutav plahvatuskaitse, ja seadmete kategooria klassifitseerimine, et kohandada sellistele laevadele esitatavaid nõudeid direktiivi 2014/34/EL 3 praeguste nõuetega.

Kõnealuste muudatuste ettevalmistamisel konsulteeriti paljude avaliku ja erasektori ekspertidega. Muudatuste väljatöötamise jooksul peeti järgmised tehnilised kohtumised:

–ohtlike kaupade veo alases ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ekspertide allkomitees (SCETDG):

(1)47. istungjärgul Genfis (22.–26. juuni 2015),

(2)48. istungjärgul Genfis (30. november – 9. detsember 2015),

(3)49. istungjärgul Genfis (27. juuni – 7. juuli 2016),

(4)50. istungjärgul Genfis (28. november – 6. detsember 2016);

–RIDi eksperdikomitee ja ohtlike kaupade veo küsimuste töörühma UNECE–OTIFi (WP.15/AC.1) ühiskoosolekul:

(1)2016. aasta sügisistungjärgul Genfis (19.–23. september 2016),

(2)2017. aasta kevadistungjärgul Bernis (13.–17. märts 2017),

(3)2017. aasta sügisistungjärgul Genfis (19.–29. september 2017),

(4)kevadistungjärgul Bernis (12.–16. märts 2018);

–ADRi teemal ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas (WP.15):

(1)101. istungjärgul Genfis (8.–10. november 2016),

(2)102. istungjärgul Genfis (8.–12. mai 2017),

(3)103. istungjärgul Genfis (6.–10. november 2017),

(4)104. istungjärgul Genfis (15.–17. mai 2018);

–ADNi teemal ADNi ohutuskomitees (WP.15/AC.2):

(1)29. istungjärgul Genfis (22.–26. august 2016),

(2)30. istungjärgul Genfis (23.–27. jaanuar 2017),

(3)31. istungjärgul Genfis (28.–31. august 2017),

(4)32. istungjärgul Genfis (22.–26. jaanuar 2018);

–ADNi halduskomitees:

(1)20. istungjärgul Genfis (26. jaanuar 2018).

Kõnealustel kohtumistel analüüsisid ja töötlesid eksperdikomiteed üksikuid muudatusettepanekuid. Enamikul juhtudel lepiti soovitatud meetmetes kokku ühehäälselt. Teatavaid ettepanekuid soovitati ekspertide enamuse seisukoha põhjal.

Seoses ADRiga võttis ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm kõikidel eespool nimetatud istungjärkudel vastu asjaomaseid ettepanekuid käsitleva otsuse. Seoses ADNiga otsustas halduskomitee muudatuste üle oma 20. istungjärgul, mis toimus 26. jaanuaril 2018 Genfis.

ADRi artikli 14 kohaselt käsitatakse vastuvõetuna kõiki ADRi lisade muutmise ettepanekuid, kui ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm on teinud sellekohase otsuse, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kokkuleppeosalistest (või vähemalt viis kokkuleppeosalist, kui ühe kolmandiku moodustav kokkuleppeosaliste arv on sellest suurem) esitavad kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ÜRO peasekretär teatab muudatuse ettepanekust, talle kirjaliku teate selle kohta, et neil on kavandatava muudatuse kohta vastuväiteid.

ADNi artikli 20 kohaselt käsitatakse vastuvõetuna kõiki muudatusi, mille kohta ADNi halduskomitee on otsuse teinud, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kokkuleppeosalistest (või vähemalt viis kokkuleppeosalist, kui ühe kolmandiku moodustav kokkuleppeosaliste arv on sellest suurem) esitavad kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ÜRO peasekretär teatab muudatuse ettepanekust, talle kirjaliku teate selle kohta, et neil on kavandatava muudatuse kohta vastuväiteid.

Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas vastu võetud muudatused, mis on esitatud käesoleva ettepaneku lisas sisalduvates dokumentides ja on kättesaadavad ka internetis, 4 saadeti ÜRO peasekretärile, et ta edastaks need 1. juulil 2018 ADRi osalistele vastuvõtmiseks vastavalt ADRi artiklis 14 sätestatud korrale.

ÜRO peasekretär edastas ADNi halduskomitees vastu võetud muudatused, mis on esitatud käesoleva ettepaneku lisas sisalduvates dokumentides ja on kättesaadavad ka internetis, 5 1. juulil 2018 ADNi osalistele vastuvõtmiseks vastavalt ADNi artiklis 20 sätestatud korrale.

ÜRO peasekretär kui hoiulevõtja võib kuni 1. oktoobrini 2018 vastu võtta vastuväiteid punktis 2.3 nimetatud istungjärkudel vastuvõetud ADRi ja ADNi muudatuste kohta.

Kui kokkuleppeosalised ei ole esitanud piisavalt vastuväiteid, peaksid käesolevas ettepanekus käsitletud muudatused jõustuma 1. jaanuaril 2019 ja muutuma siduvaks.

3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT

3.1 Taust

Euroopa Liit ei ole ADRi ega ADNi osaline. Asjaolu, et Euroopa Liit ei ole rahvusvahelise kokkuleppe osaline, ei takista tal teostamast oma pädevust nii, et ta kehtestab oma institutsioonidega selle kokkuleppega loodud organis liidu nimel võetava seisukoha eelkõige asjaomase kokkuleppe osaliseks olevate liikmesriikide vahendusel, kes tegutsevad ühiselt liidu huvides (vt kohtuotsus Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12 („OIV“), punkt 52 ja osutatud kohtupraktika).

Praegu on ADRil 50 osalist, kelle hulka kuuluvad ka kõik ELi liikmesriigid. ADNil on 17 osalist, kelle hulgas on 12 ELi liikmesriiki.

Euroopa Liit on alates 1. jaanuarist 1997 kohaldanud ADRi sätteid ohtlike kaupade autovedude suhtes ELi territooriumil; algselt tehti seda vastavalt nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiivile 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta 6 . 2008. aastal asendati direktiiv 94/55/EÜ direktiiviga 2008/68/EÜ, milles järgitakse eelkäija põhimõtteid. Euroopa Liit on alates 1. jaanuarist 2009 kohaldanud ADNi sätteid ohtlike kaupade vedamise suhtes siseveeteedel.

Direktiivi 2008/68/EÜ artiklis 4, milles käsitletakse kolmandaid riike, on sätestatud: „Ohtlike kaupade veoks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi või ADNi tingimustele, kui lisades ei ole sätestatud teisiti.“

Lisaks sellele mõjutavad eespool nimetatud muudatused, kuivõrd need muutuvad siduvaks, direktiivi 2008/68/EÜ toimimist selle artikli 8 kohaldamisel. Selle sätte kohaselt on komisjonil õigus kohandada direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.1 ja III lisa jaotist III.1 teaduse ja tehnika arenguga, „et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi“.

3.2 ELi seisukoht

Käesoleva ettepaneku lisas on esitatud kavandatavate muudatuste üksikasjalik loetelu ning märgitud, milliste muudatustega võib liit nõustuda. Kavandatavaid muudatusi peetakse asjakohaseks ohtlike kaupade ohutuks kulutõhusaks veoks, võttes arvesse tehnoloogia arengut, ja seetõttu võib neid toetada. Muudatused toetavad ohtlike kaupade ohutut ja turvalist vedu, sest nende eesmärk on kaotada nendele kaupadele omased ohud.

4. ÕIGUSLIK ALUS

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1 Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud: „Nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase kokkuleppe osaline 7 .

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 8 .

4.1.2 Kohaldamine käesoleval juhul

Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm on organ, mis loodi kokkuleppe, nimelt ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) kohaselt.

ADNi halduskomitee on organ, mis loodi kokkuleppe, nimelt ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppe (ADN) kohaselt.

Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühma ja ADNi halduskomitee vastu võetud aktid on õigusliku mõjuga. Eespool kirjeldatud tingimustel on vastuvõetud aktid rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad vastavalt ADRi artiklile 14 ja ADNi artiklile 20 ning võivad otsustavalt mõjutada ELi õigusaktide, nimelt direktiivi 2008/68/EÜ sisu. Seda seetõttu, et direktiivi 2008/68/EÜ artiklis 4, milles käsitletakse kolmandaid riike, on sätestatud: „Ohtlike kaupade veoks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi või ADNi tingimustele, kui lisades ei ole sätestatud teisiti.“ Lisaks sellele mõjutavad kõnealused aktid direktiivi 2008/68/EÜ toimimist selle artikli 8 kohaldamisel. Selle sätte kohaselt on komisjonil õigus kohandada direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.1 ja III lisa jaotist III.1 teaduse ja tehnika arenguga, „et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi“.

Nende aktidega ei täiendata ega muudeta kokkuleppe institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2 Materiaalõiguslik alus

4.2.1 Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2 Kohaldamine käesoleval juhul

Otsuse põhieesmärk ja sisu on seotud ohtlike kaupade autoveo ja siseveeteedel vedamisega. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 91.

4.3 Kokkuvõte

Kavandatava nõukogu otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5. KAVANDATAVA ÕIGUSAKTI AVALDAMINE

Läbipaistvuse ja nõuetekohase viitamise huvides avaldatakse viide ohtlike kaupade veo küsimuste töörühma ja ADNi ohutuskomitee otsustele Euroopa Liidu Teatajas ning märgitakse nende jõustumisaeg.

2018/0308 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) lisades ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkuleppele (ADN) lisatud eeskirjades tehtavate muudatustega, mille on vastu võtnud ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm ja ADNi halduskomitee

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (edaspidi „ADR“) jõustus 29. jaanuaril 1968. Ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveeteedel vedamise Euroopa kokkulepe (edaspidi „ADN“) jõustus 29. veebruaril 2008.

(2)ADRi artikli 14 kohaselt võib iga kokkuleppeosaline esitada selle kokkuleppe lisade kohta ühe või mitu muudatusettepanekut ja seetõttu võib ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm (WP.15) võtta vastu ADRi lisade muudatusi; ADNi artikli 20 kohaselt võivad ohutuskomitee ja halduskomitee võtta vastu ADNile lisatud eeskirjade muudatusi.

(3)1. juulil 2018 edastati ADRi ja ADNi osalistele muudatused, mille ohtlike kaupade veo küsimuste töörühm ja ADNi halduskomitee võtsid ohtlike kaupade autoveo ja siseveeteedel vedamise kohta vastu aastatel 2016–2018.

(4)Asjakohane on kehtestada liidu nimel võetav seisukoht nende ADRi ja ADNi tehtud muudatuste suhtes, sest kõnealused aktid võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta 9 . Kõnealuses direktiivis on sätestatud ühtsed eeskirjad ohtlike kaupade maantee-, raudtee- ja siseveevedudeks liikmesriikide piires või liikmesriikide vahel, viidates ADRile ja ADNile. Selle direktiivi artiklis 4 on seega sätestatud, et ohtlike kaupade veoks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi ja ADNi tingimustele, kui lisades ei ole sätestatud teisiti. Lisaks sellele on komisjonil kõnealuse direktiivi artikli 8 kohaselt õigus kohandada direktiivi 2008/68/EÜ I lisa jaotist I.1 ja III lisa jaotist III.1 teaduse ja tehnika arenguga, „et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi“.

(5)Liit ei ole ADRi ega ADNi osaline. See ei takista tal aga teostamast oma pädevust ega kehtestamast oma institutsioonidega selle kokkuleppega loodud organis liidu nimel võetav seisukoht eelkõige asjaomase kokkuleppe osaliseks olevate liikmesriikide vahendusel, kes tegutsevad ühiselt liidu huvides.

(6)ADRi kokkuleppega on ühinenud ja seda kohaldavad kõik liikmesriigid ning ADNi kokkuleppega on ühinenud ja seda kohaldavad 12 liikmesriiki.

(7)Eespool osutatud vastuvõetud muudatused puudutavad tehnilisi standardeid või ühtseid tehnilisi nõudeid ning nende eesmärk on tagada ohtlike kaupade ohutu ja tõhus vedu, võttes samal ajal arvesse teaduse ja tehnika arengut selles sektoris ning selliste uute ainete ja toodete väljatöötamist, mis kujutavad vedamise ajal endast ohtu. Ohtlike kaupade autoveo ja siseveeteedel vedamise areng nii liidus kui ka liidu ja selle naaberriikide vahel on Euroopa ühise transpordipoliitika keskne teema, millega tagatakse kõikide selliste tööstusharude nõuetekohane toimimine, milles toodetakse või kasutatakse kaupu, mis on ADRi ja ADNi alusel klassifitseeritud ohtlikeks kaupadeks.

(8)Kõik kavandatud muudatused on õigustatud ja kasulikud ning seepärast peaks liit neid toetama.

(9) Liidu seisukohta väljendavad liidu liikmesriigid, kes on ADRi ja ADNi osalised, tegutsedes ühiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ettepanek	Viitedokument	Teade	Teema	Märkused	ELi seisukoht
1	ECE/TRANS/WP.15/240	C.N.304.2018. TREATIES-XI.B.14	ADRi A ja B lisa muudatusettepaneku projektid	Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas (WP.15) saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatustega.
2	ECE/TRANS/WP.15/240/Add.1	C.N.304.2018. TREATIES-XI.B.14	ADRi A ja B lisa muudatusettepaneku projektid – addendum (uuesti välja antud 8. juunil 2018)	Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas (WP.15) saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatustega.
3	ECE/TRANS/WP.15/240/Corr.1	C.N.304.2018. TREATIES-XI.B.14	ADRi A ja B lisa muudatusettepaneku projektid – parandus (uuesti välja antud 8. juunil 2018)	Ohtlike kaupade veo küsimuste töörühmas (WP.15) saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatustega.
4	ECE/ADN/45	C.N.297.2018. TREATIES-XI.D.6	ADNile lisatud eeskirjade muudatusettepaneku projektid	ADNi halduskomitees saavutatud tehniline konsensus.	Nõustuda muudatustega.