EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.6.2018

COM(2018) 454 final

2018/0240(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Selleks et sõlmida Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlev siduv kokkulepe (edaspidi „kokkulepe“), pidas komisjon asjaomaste läbirääkimisjuhiste 1 alusel läbirääkimisi delegatsioonidega Kanadast, Hiina Rahvavabariigist, Taani Kuningriigist (seoses Fääri saarte ja Gröönimaaga), Islandilt, Jaapanist, Korea Vabariigist, Norra Kuningriigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest. 

Kokkuleppega välditakse reguleerimata tööstuslikku avamerekalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, ligikaudu 2,8 miljoni ruutkilomeetri suurusel alal. Teadaolevalt ei ole selles piirkonnas kunagi töönduslikult kala püütud, samuti ei ole see tõenäoline lähitulevikus. Võttes aga arvesse Põhja-Jäämere muutuvaid tingimusi ja lähtudes ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele, koostasid kõnealused valitsused käesoleva kokkuleppe.

Kokkuleppega kutsutakse ellu teadusuuringute ja seire ühisprogramm ning rakendatakse seda, et parandada arusaamist kõnealuse piirkonna ökosüsteemi(de)st, ning eelkõige kindlaks määrata, kas selles piirkonnas võiks olla kalavarusid, mida võiks olla võimalik säästvalt kasutada. Kokkuleppega nähakse ette võimalus, et tulevikus võidakse selles piirkonnas luua või koostada üks või mitu täiendavat piirkondlikku kalandusorganisatsiooni või korda.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Oma 2009. aasta järeldustes Arktika küsimuste kohta 2 väljendas nõukogu oma valmisolekut kaaluda ettepanekut kehtestada reguleeriv raamistik nende avamerepiirkondade jaoks, mis ei ole veel rahvusvahelise kaitsesüsteemiga hõlmatud, laiendades asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide pädevust, või mis tahes muud sama eesmärki taotlevat ettepanekut, milles asjakohased osalised on kokku leppinud. Nõukogu märkis samuti, et kuni sellise raamistiku kehtestamiseni pooldab ta uue kalapüügi ajutist keelustamist kõnealustes vetes.

Oma 2012. aasta järeldustes kalanduspoliitika välismõõdet käsitleva komisjoni teatise kohta 3 rõhutas nõukogu muu hulgas ühise majandamise vajalikkust olukorras, kus ühist huvi pakkuvaid kalavarusid jagatakse kolmandate riikidega, et tagada võrdsed tingimused, ning kinnitas veelkord piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide tähtsat osa kalavarude säästval majandamisel rahvusvahelisel tasandil.

Jõustunud kokkuleppega täidetakse sellega oluline reguleeriv puudujääk kehtivas ookeanide majandamise rahvusvahelises raamistikus.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitikaga ja ookeanide rahvusvahelise majandamisega, sh ELi Arktika-poliitikaga.

2.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

31. märtsil 2016 võttis nõukogu vastu läbirääkimisjuhised, milles volitati komisjoni alustama Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle. Liikmesriike teavitati läbirääkimiste edusammudest koosolekutel.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

3.MÕJU EELARVELE

Ettepanekuga ei kaasne ELi eelarvele lisakulusid. -

2018/0240 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit on ainupädev võtma meetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitseks ning sõlmima kokkuleppeid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2)Nõukogu otsuse 98/392/EÜ 4 kohaselt on liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaline ja nõukogu otsuse 98/414/EÜ 5 kohaselt kokkuleppe (konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist) (edaspidi „kalavarude kokkulepe“) osaline. Nii konventsioonis kui ka kalavarude kokkuleppes nõutakse riikide koostööd mere bioloogiliste ressursside kaitsel ja majandamisel. Seda kohustust täidetakse Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppega (edaspidi „kokkulepe“).

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 1380/2013 6 on sätestatud, et mere bioloogiliste ressursside ja merekeskkonna säästva kasutamise, majandamise ning kaitse tagamiseks arendab liit kalandusalaseid välissuhteid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste ja poliitikaeesmärkidega ning artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Kokkulepe on nende eesmärkidega kooskõlas.

(4)31. märtsil 2016 volitas nõukogu 7 Euroopa Komisjoni pidama Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle. Nimetatud läbirääkimised jõudsid 30. novembril 2017 edukalt lõpule.

(5)Kokkuleppega liitumine edendab liidu kaitsealase lähenemisviisi järjepidevust eri ookeanide puhul ning tugevdab tema pühendumist mere bioloogiliste ressursside üleilmsele pikaajalisele kaitsele ja säästvale kasutamisele.

(6)Seetõttu tuleks kokkulepe liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) allakirjastamiseks, eeldusel et nimetatud kokkulepe sõlmitakse.

Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab kokkuleppe allakirjastamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud kokkuleppe läbirääkijad, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    Nõukogu poolt vastu võetud 31.3.2016.

(2)    Dokument 16857/09 + CORI

(3)    Dokument 7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1

(4)    Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5)    Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(7)    Vastu võetud nõukogu poolt 31. märtsil 2016 dokumendiga number ST 7411 2016 ADD 1.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.6.2018

COM(2018) 454 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: nõukogu otsus

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

LISA

PÕHJA-JÄÄMERE KESKOSAS

REGULEERIMATA AVAMEREKALAPÜÜGI VÄLTIMIST KÄSITLEV KOKKULEPE

Käesoleva kokkuleppe osalised,

tunnistades, et viimase ajani on jää katnud Põhja-Jäämere keskosa avamerd üldiselt aastaringselt ja see on muutnud neis vetes kala püüdmise võimatuks, kuid selle piirkonna jääkate on viimastel aastatel vähenenud;

tunnistades, et ehkki Põhja-Jäämere keskosa ökosüsteemid on olnud inimtegevusest suhteliselt puutumata, on need ökosüsteemid muutumas kliimamuutuste ja muude asjaolude tõttu, ning et kõnealuste muudatuste mõju ei mõisteta hästi;

tunnistades tervete ja jätkusuutlike mereökosüsteemide ning kalanduse olulist rolli toidu ja toitumise seisukohast;

tunnistades Põhja-Jäämere keskosa kaldariikide erilist vastutust ja erihuvi Põhja-Jäämere keskosa kalavarude kaitsel ja säästval majandamisel;

märkides sellega seoses ära Põhja-Jäämere keskosa kaldariikide algatuse 16. juulil 2015 allkirjastatud Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva deklaratsiooni näol;

tuletades meelde muuhulgas järgmiste lepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide põhimõtteid ja sätteid merel toimuva kalapüügi kohta, mida Põhja-Jäämere keskosa avamere suhtes juba kohaldatakse:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“);

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkulepe, 4. august 1995 (edaspidi „1995. aasta kokkulepe“) ning

vastutustundliku kalapüügi juhend (1995) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt vastuvõetud muud asjaomased vahendid;

rõhutades koostöö ja kooskõlastamise tagamise tähtsust kokkuleppeosaliste ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni vahel, mis on pädev vastu võtma kaitse- ja majandamismeetmeid Põhja-Jäämere keskosa avamere osa kohta, ning muude asjakohaste kalavarude majandamise mehhanismide vahel, mis on moodustatud ja mis tegutsevad rahvusvahelise õiguse alusel, samuti asjakohaste rahvusvaheliste asutuste ja programmidega;

uskudes, et Põhja-Jäämere keskosa avamere töönduslik kalapüük ei kujune tõenäoliselt lähitulevikus elujõuliseks, mistõttu on praegustes tingimustes ennatlik moodustada või kehtestada Põhja-Jäämere keskosa avamerel täiendavaid piirkondlikke või allpiirkondlikke kalandusorganisatsioone või kordi;

soovides ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisi kohaselt vältida Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi algust, hoides pidevalt silma peal vajadusel täiendavate kaitse- ja majandamismeetmete järele;

tuletades meelde ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (2007);

tunnistades Arktika elanike, sealhulgas põliselanike huve Põhja-Jäämere bioloogiliste ressursside ja tervete mereökosüsteemide pikaajalisel kaitsel ja säästval kasutamisel ning rõhutades nende ja nende kogukondade kaasamise tähtsust ning

soovides Põhja-Jäämere bioloogiliste ressursside ja nende areaaliks olevate ökosüsteemide puhul edendada nii teaduslike kui ka põlis- ja kohalike teadmiste kasutamist Põhja-Jäämere keskosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise lähtekohana,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „kokkuleppepiirkond“ – Põhja-Jäämere keskosa avamere osa, mida ümbritsevad veed, mis kuuluvad Kanada, Taani Kuningriigi (seoses Gröönimaaga), Norra Kuningriigi, Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide kalapüügialase jurisdiktsiooni alla;

b)    „kalad“ – välja arvatud konventsiooni artiklis 77 määratletud sessiilsete liikide hulka kuuluvad kala-, molluski- ja koorikloomaliigid;

c)    „kalapüük“ – kalade otsimine, ligimeelitamine, asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine või mis tahes tegevus, mille tulemusena võib õigustatult eeldada kalade ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist;

d)    „töönduslik kalapüük“ – kalapüük töönduslikel eesmärkidel;

e)    „katsepüük“ – kalapüük tulevase tööndusliku kalapüügi jätkusuutlikkuse ja teostatavuse hindamiseks, kogudes sellise kalapüügiga seotud teadusandmeid;

f)    „laev” – mis tahes laev, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks.

Artikkel 2

Kokkuleppe eesmärk

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on vältida reguleerimata avamerekalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, rakendades pikaajalise strateegia raames ennetavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, et kaitsta terveid mereökosüsteeme ning tagada kalavarude säilitamine ja säästev kasutamine.

Artikkel 3

Kalapüügi ajutised kaitse- ja majandamismeetmed

1.    Iga kokkuleppeosaline lubab tema lipu all sõitvatel laevadel tegeleda kokkuleppealal tööndusliku kalapüügiga ainult vastavalt järgmisele:

a)    kalavarude säästva majandamise kaitse- ja majandamismeetmed, mille on vastu võtnud üks või mitu piirkondlikku või allpiirkondlikku kalandusorganisatsiooni, või kord, mis on vastu võetud või mille võib vastu võtta ja mida kasutatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et majandada sellist kalapüüki vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele standarditele, või

b)    ajutised kaitse- ja majandamismeetmed, mille osalised võivad vastu võtta vastavalt artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktile ii.

2.    Osalisi kutsutakse üles tegelema teadusuuringutega artikli 4 kohaselt ellukutsutud teadusuuringute ja seire ühisprogrammi ning nende vastavate riiklike teadusprogrammide raames.

3.    Kokkuleppeosaline võib lubada tema lipu all sõitvatel laevadel tegeleda kokkuleppealal katsepüügiga ainult vastavalt kokkuleppeosaliste poolt artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmetele.

4.    Kokkuleppeosalised tagavad, et nende teadustegevus, mis hõlmab kalapüüki kokkuleppealal, ei kahjusta reguleerimata tööndusliku ja katsepüügi vältimist ega tervete mereökosüsteemide kaitset. Kokkuleppeosalisi kutsutakse üles üksteist oma selliste teadusuuringute lubamise kavadest teavitama.

5.    Kokkuleppeosalised tagavad käesoleva artikli alusel kehtestatud ajutiste meetmete ning kõigi täiendavate ja erinevate ajutiste meetmete, mida nad võivad kehtestada artikli 5 lõike 1 punkti c alusel, järgimise.

6.    1995. aasta kokkuleppe artikli 7 kohaselt teevad kaldariikidest kokkuleppeosalised ja muud kokkuleppeosalised koostööd, et tagada kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete kooskõla nii riikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvatel kui ka mittekuuluvatel Põhja-Jäämere keskosa aladel, et tagada kõnealuste varude terviklik kaitse ja majandamine.

7.    Välja arvatud eespool punktis 4 sätestatud juhtumid, ei tõlgendata ühtki käesoleva kokkuleppe sätet kokkuleppeosaliste konventsioonis sätestatud mereliste teadusuuringute valdkonna õigusi kitsendavatena.

Artikkel 4

Teadusuuringute ja seire ühisprogramm

1.    Kokkuleppeosalised soodustavad teadusalast koostööd, et edendada teadmisi Põhja-Jäämere keskosa bioloogiliste ressursside ja nende areaaliks olevate ökosüsteemide kohta.

2.    Osalised lepivad kokku, et kutsuvad kahe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ellu teadusuuringute ja seire ühisprogrammi, et parandada arusaamist kokkuleppepiirkonna ökosüsteemidest, ning eelkõige kindlaks määrata, kas kokkuleppepiirkonnas võiks olla praegu või tulevikus kalavarusid, mida võiks olla võimalik säästvalt kasutada, samuti sellise kalapüügi võimalikust mõjust kokkuleppepiirkonna ökosüsteemidele.

3.    Kokkuleppeosalised suunavad teadusuuringute ja seire ühisprogrammi väljatöötamist, kooskõlastamist ja elluviimist.

4.    Kokkuleppeosalised tagavad, et teadusuuringute ja seire ühisprogrammi puhul võetakse arvesse asjaomaseid teaduslikke ja tehnilisi organisatsioone, asutusi ja programme ning põlis- ja kohalikke teadmisi.

5.    Kokkuleppeosalised võtavad teadusuuringute ja seire ühisprogrammi raames kahe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastu andmejagamisprotokolli ning jagavad selle kohaselt asjakohaseid andmeid otse või asjakohaste teadus- ja tehnikaorganisatsioonide kaudu.

6.    Kokkuleppeosalised peavad vahetul osalusel või muul viisil teadusalase ühiskoosoleku vähemalt iga kahe aasta tagant ja vähemalt kaks kuud enne kokkuleppeosaliste koosolekuid, mis toimuvad vastavalt artiklile 5, et esitada oma teadusuuringute tulemused, läbi vaadata parimad olemasolevad teadusandmed ja varustada kokkuleppeosaliste koosolekuid õigeaegsete teaduslike nõuannetega. Kokkuleppeosalised määravad kahe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kindlaks ühiste teaduskoosolekute pädevuse ja muud toimimismenetlused.

Artikkel 5

Läbivaatamine ja täiendav rakendamine

1.    Kokkuleppeosalised kohtuvad iga kahe aasta järel või soovi korral sagedamini. Oma koosolekutel teevad kokkuleppeosalised muu hulgas järgmist:

a)    vaatavad läbi käesoleva kokkuleppe rakendamise ja vajaduse korral arutavad vastavalt artikli 13 lõikele 2 käesoleva kokkuleppe kehtivusega seotud küsimusi;

b)    vaatavad läbi kogu kättesaadava teadusteabe, mis on kogutud teadusuuringute ja seire ühisprogrammi raames, riikide teadusprogrammidest ja kõigist teistest asjakohastest allikatest, sealhulgas põlis- ja kohalikest teadmistest;

c)    tuginedes teadusuuringute ja seire ühisprogrammi raames, riikide teadusprogrammidest ja teistest asjakohastest allikatest kogutud teadusteabele ning võttes arvesse kalavarude majandamise ja ökosüsteemiga seotud asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ettevaatusprintsiipi ja kalapüügi võimalikku negatiivset mõju ökosüsteemidele, kaaluvad muu hulgas, kas kalade jagunemine, ränne ja arvukus kokkuleppepiirkonnas toetaks säästvat töönduslikku kalapüüki, ja määravad sellest lähtudes kindlaks:

i)    kas alustada läbirääkimisi ühe või mitme täiendava piirkondliku või allpiirkondliku kalandusorganisatsiooni loomiseks või korra kehtestamiseks kokkuleppeala kalapüügi majandamiseks; ning

ii)    kas (kui läbirääkimised on vastavalt eelmisele alapunktile i alanud ja kokkuleppeosalised on kokku leppinud mehhanismides, millega tagatakse kalavarude jätkusuutlikkus) kehtestada kokkuleppealal nende kalavarude täiendavad või erinevad ajutised kaitse- ja majandamismeetmed.

d)    kehtestavad kolme aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kokkuleppeala katsepüügi kaitse- ja majandamismeetmed. Osalised võivad selliseid meetmed aeg-ajalt muuta. Kõnealuste meetmetega nähakse muu hulgas ette, et:

i)    katsepüük ei kahjusta käesoleva kokkuleppe eesmärki;

ii)    katsepüük on kestuselt, fookuselt ja ulatuselt piiratud, et minimeerida mõju kalavarudele ja ökosüsteemidele ning selle suhtes kohaldatakse standardnõudeid, mis on kehtestatud artikli 4 lõike 5 kohaselt vastu võetud andmete jagamise protokollis;

iii)    kokkuleppeosaline võib proovipüüki lubada üksnes pädevate teadusuuringute alusel ning kui see on kooskõlas teadusuuringute ja seire ühisprogrammi ja tema enda riikliku/riiklike teadusuuringute programmi(de)ga;

iv)    kokkuleppeosaline võib proovipüüki lubada üksnes pärast teiste kokkuleppeosaliste teavitamist sellise püügi kavadest ja teistele kokkuleppeosalistele kõnealuste kavade kohta märkuste esitamise võimaluse andmist ning

v)    kokkuleppeosaline peab tema poolt lubatud proovipüüki nõuetekohaselt jälgima ja sellise kalapüügi tulemustest teistele kokkuleppeosalistele aru andma.

2.    Käesoleva kokkuleppe täitmise edendamiseks, sealhulgas teadusuuringute ja seire ühisprogrammi ning artikli 4 kohaselt võetud muude meetmete seisukohast, võivad kokkuleppeosalised moodustada komiteesid või sarnaseid organeid, mille töös võivad osaleda Arktika kogukondade, sealhulgas sealsete põliselanike esindajad.

Artikkel 6

Otsuste tegemine

1.    Kokkuleppeosaliste poolt menetlusküsimustes võetavad otsused võetakse vastu kokkuleppeosaliste enamuse poolt- või vastuhäältega.

2.    Kokkuleppeosaliste poolt sisulistes küsimustes võetavad otsused võetakse vastu konsensuslikult. Käesolevas kokkuleppes tähendab „konsensus“, et otsuse tegemisel ei esitata ühtegi ametlikku vastuväidet.

3.    Küsimus loetakse sisuliseks kui kokkuleppeosaline seda selleks peab.

Artikkel 7

Vaidluste lahendamine

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud kokkuleppeosaliste vahelise võimaliku vaidluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis 1995. aasta kokkuleppe VIII osas sätestatud vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid sõltumata sellest, kas kokkuleppeosalised on 1995. aasta kokkuleppe osalised või mitte.

Artikkel 8

Mitteosalised

1.    Osalised innustavad käesoleva kokkuleppe mitteosalisi võtma käesoleva kokkuleppe sätetega kooskõlas olevaid meetmeid.

2.    Kokkuleppeosalised võtavad rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid meetmeid, et avastada mitteosaliste lipu all sõitvate laevade tegevust, mis kahjustab käesoleva kokkuleppe tõhusat rakendamist.

Artikkel 9

Allkirjastamine

1.    Käesolevat kokkulepet on võimalik allkirjastada [asukoht] alates [kuupäev] Kanada, Hiina Rahvavabariigi, Taani Kuningriigi (seoses Fääri saarte ja Gröönimaaga), Islandi, Jaapani, Korea Vabariigi, Norra Kuningriigi, Venemaa Föderatsiooni, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu poolt ning see on allkirjastamiseks avatud 12 kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

2.    Käesoleva kokkuleppe allkirjastajad võivad selle ratifitseerida või heaks kiita igal ajal.

Artikkel 10

Ühinemine

1.    Käesolev kokkulepe jääb ühinemiseks alaliselt avatuks artikli 9 lõikes 1 loetletud riikidele, kes ei ole käesolevat kokkulepet allkirjastanud, ja Euroopa Liidule, kui see ei ole käesolevat kokkulepet allkirjastanud.

2.    Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist võivad kokkuleppeosalised kutsuda käesoleva kokkuleppega ühinema teisi tõelise huviga riike.

Artikkel 11

Jõustumine

1.    Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja on artikli 9 lõikes 1 loetletud riikide ja Euroopa Liidu käest kätte saanud kõik käesoleva kokkuleppe ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad.

2.    Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist jõustub see iga artikli 10 lõike 2 kohaselt ühinema üleskutsutud riigi suhtes, mis on kolmekümne päeva jooksul pärast ühinemiskirja hoiule andmise kuupäeva kõnealuse kirja hoiule andnud.

Artikkel 12

Kokkuleppest taganemine

Kokkuleppeosaline võib käesolevast kokkuleppest taganeda igal ajal, saates hoiulevõtjale diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate oma taganemisest, täpsustades oma taganemise kuupäeva, mis peab olema vähemalt kuus kuud pärast teate kuupäeva. Käesolevast kokkuleppest taganemine ei mõjuta selle kohaldamist ülejäänud kokkuleppeosaliste poolt ega taganeva kokkuleppeosalise kohustust täita kõiki käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi, mida ta muidu peaks käesolevast kokkuleppest sõltumatult täitma rahvusvahelise õiguse alusel.

Artikkel 13

Kokkuleppe kehtivus

1.    Käesolev kokkulepe kehtib esialgu 16 aastat alates selle jõustumisest.

2.    Eespool lõikes 1 nimetatud esialgse ajavahemiku lõppedes jääb käesolev kokkulepe jõusse järgneva(te)ks viieaastas(t)eks pikendus(t)eks, välja arvatud juhul kui kokkuleppeosaline:

a)    esitab käesoleva kokkuleppe pikendamise suhtes ametliku vastuväite kokkuleppeosaliste viimasel koosolekul enne esialgse ajavahemiku või järgneva(te) pikendus(t)e lõppu või

b)    saadab pikendamise suhtes hoiulevõtjale ametliku kirjaliku vastuväite mitte hiljem kui kuus kuud enne vastava ajavahemiku lõppemist.

3.    Kokkuleppeosalised näevad ette tõhusa ülemineku käesoleva kokkuleppe ja iga võimaliku uue kokkuleppe vahel, millega luuakse või kehtestatakse täiendav piirkondlik või allpiirkondlik kalandusorganisatsioon või kord kokkuleppeala kalapüügi majandamiseks, et kaitsta kokkuleppealal terveid mereökosüsteeme ning tagada kalavarude säilitamine ja säästev kasutamine.

Artikkel 14

Seos muude kokkulepetega

1.    Kokkuleppeosalised tunnistavad, et nad täidavad praegu ja tulevikus oma rahvusvahelise õiguse asjakohastest sätetest tulenevaid kohustusi, samuti neid, mis on sätestatud konventsioonis ja 1995. aasta kokkuleppes, ning tunnistavad koostöö jätkamise tähtsust nende kohustuste täitmisel isegi käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppemisel või selle lõpetamisel, kui ei sõlmita võimalikku kokkulepet, millega luuakse või kehtestatakse täiendav piirkondlik või allpiirkondlik kalandusorganisatsioon või kord kokkuleppeala kalapüügi majandamiseks.

2.    Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei mõjuta ühegi kokkuleppeosalise seisukohti seoses nende rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate õiguste ja kohustustega ning nende seisukohtadega mereõigusega seonduvate võimalike küsimuste suhtes, sealhulgas Põhja-Jäämerel õiguste kasutamist ja jurisdiktsiooni käsitlevate võimalike seisukohtade suhtes.

3.    Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei mõjuta ühegi kokkuleppeosalise konventsioonis või 1995. aasta kokkuleppes sätestatud rahvusvahelise õiguse asjakohastest sätetest tulenevaid õigusi, jurisdiktsiooni ja kohustusi, sealhulgas õigust alustada läbirääkimisi kokkuleppealal ühe või mitme täiendava piirkondliku või allpiirkondliku kalandusorganisatsiooni loomiseks või korra kehtestamiseks.

4.    Käesoleva kokkuleppega ei muudeta ühegi kokkuleppeosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevatest muudest kokkulepetest ja mis ei mõjuta teiste kokkuleppeosaliste käesolevast kokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist ega kohustuste täitmist. Käesoleva kokkuleppega ei kahjustata ühegi olemasoleva kalavarude majandamise rahvusvahelise mehhanismi rolli ega volitusi ega minda nendega vastuollu.

Artikkel 15

Hoiulevõtja

1.    Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Kanada valitsus.

2.    Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

3.    Hoiulevõtja teatab kõigile allkirjastajatele ja kokkuleppeosalistele kõigi ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskirjade hoiuleandmisest ning täidab muid ülesandeid, mis on ette nähtud 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis.

Allkirjastatud _________________________ ______ _________, 201X, ühes eksemplaris hiina, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.