EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 12.6.2018
COM(2018) 390 final
2018/0210(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014
{SEC(2018) 276 final}
{SWD(2018) 295 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Ettepanekus on aktide kohaldamise alguskuupäevana ette nähtud 1. jaanuar 2021 ja see on koostatud 27 liikmesriigist koosneva liidu jaoks, mis on kooskõlas Ühendkuningriigi teatega tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist, tuginedes Euroopa Liidu lepingu artiklile 50, mille Ülemkogu sai 29. märtsil 2017.
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on luua ajavahemikuks 2021–2027 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Kõnealuse fondi eesmärk on liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.
Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.
Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana ja maailma suuruselt viienda kalatoodete tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaalmajanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid. Need prioriteedid nõuavad liidu rahalist toetust EMKFi kaudu.
Sellist toetust täiendatakse konkreetsete vahendite eraldamisega Euroopa Kalanduskontrolli Ameti rahastamiseks, säästva kalapüügi partnerluslepingutega ning liidu liikmesusega piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mis aitavad samuti viia ellu liidu poliitikat kalandus- ja merendussektoris.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega
Käesoleva ettepaneku eesmärk on toetada ÜKP eesmärkide saavutamist, edendada liidu merenduspoliitika rakendamist ja tugevdada rahvusvahelist ookeanide majandamist. Teades, et maailmamere probleemid ja võimalused on omavahel seotud ja neid tuleb käsitleda tervikuna, peaksid kõnealused valdkonnad olema tihedalt seotud.
Komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta on sätestatud ÜKP ja merenduspoliitika rahastamise eelarveraamistik. Lisaks võttis komisjon 29. mail 2018 vastu ühissätete määruse ettepaneku, et parandada koordineeritust ja ühtlustada jagatult täidetavatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse rakendamist, mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealuseid ühissätteid kohaldatakse EMKFi jagatult täidetava osa suhtes.
Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on ühissätete määruses sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse toetuskõlbulikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, InvestEU kasutamisele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek ja selle eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga, eelkõige keskkonna-, kliima-, ühtekuuluvus-, sotsiaal-, turu- ja kaubanduspoliitikaga.
Vastavalt ühissätete määrusele kirjeldatakse fondide, sealhulgas EMKFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust partnerluslepingus.
Eelarve otsese täitmise raames luuakse EMKFiga koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt InvestEU määrusele.
EMKFist antavat toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks lahendamiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist, samuti peaks see pakkuma konkreetset Euroopa lisaväärtust. See tagab EMKFi meetmete ja liidu riigiabi eeskirjade kooskõla, hoides ära siseturu konkurentsi põhjendamatut moonutamist.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2, artikli 195 lõige 2 ja artikkel 349.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepaneku sätted rakendatakse eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames vastavalt finantsmäärusele.
•Proportsionaalsus
Kavandatud meetmed vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, kuna need on asjakohased, vajalikud ning muud vähem piiravad meetmed ei ole soovitud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kättesaadavad.
•Vahendi valik
Kavandatud õigusakt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Mõjuhinnangu põhielemendina võeti arvesse 2007.–2013. aasta Euroopa Kalandusfondi (EKF) järelhindamise tulemusi, et hinnata võimalust jätkata rahalise toetuse andmist kalandussektorile pärast 2020. aastat. Järelhindamine põhineb sidusrühmadega konsulteerimisel, mis toimus 2016. aasta veebruarist maini eesmärgiga uurida üldsuse arvamust EKFi tulemuslikkuse ja tõhususe kohta.
2020. aasta järgseks ajaks anti järgmised põhisoovitused: parandada rahastamise ja poliitiliste eesmärkide vahelist seost, kasutada kalavarusid säästvalt ning kaitsta ja edendada keskkonda ja loodusvarasid, vähendades kahjulikku mõju merekeskkonnale. Samuti rõhutati vajadust rakendada strateegilisemat lähenemisviisi, et suurendada vesiviljeluse konkurentsivõimet ja tootmist ning võtta paremini arvesse väikesemahulise rannapüügi eriprobleeme.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlev peamine konsultatsiooniüritus oli EMKFi sidusrühmade konverents „Beyond 2020: Supporting Europe's Coastal Communities“, mis toimus 2017. aasta oktoobris Tallinnas. 70 esineja ja enam kui 300 osavõtjaga üritus andis sidusrühmadele võimaluse aidata hinnata rahalist toetust, mida EMKF annab ÜKP-le ja liidu merenduspoliitikale programmitöö perioodil 2014–2020. Samuti võimaldas see neil arutada selle üle, millises vormis võiks toetus olla pärast 2020. aastat. EMKFi konverentsil osalesid mitmesugused sidusrühmad. 300 osalejast üle 50 % olid avaliku sektori asutuste esindajad, 12 % esindasid ettevõtjaid, 11 % valitsusväliseid organisatsioone, 14 % kalandusühendusi ja -organisatsioone ning 7 % teadusringkondi.
Selles arutelus osalemiseks ja panuse andmiseks mõttevahetuse protsessi anti kaks võimalust ka EMKFi eksperdirühma liikmetele (liikmesriikide haldusasutused). Kõnealused kohtumised toimusid vastavalt 6. novembril 2017 ja 15. jaanuaril 2018. Arutelusid EMKFi eksperdirühmas toetasid komisjoni poolt enne kohtumisi esitatud aruteludokumendid ja suunavad küsimused. Kirjalikke märkusi saadi ka liikmesriikidelt.
Lisaks sellele saadeti nõuandekomisjonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja Euroopa sotsiaalpartneritele kirjad, milles paluti esitada oma seisukoht seoses liidu rahastamisvahendite andmisega kalandus- ja merendussektorile pärast 2020. aastat. Konsulteerimise eesmärgil korraldati eraldi kohtumised sotsiaalpartneritega.
Teavet saadi ka Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsilt (CPMR), näiteks 2017. aasta detsembri tehniline dokument „Future of the EMFF post-2020: Elements of analysis and possible scenarios“ ning CPMRi 2017. aasta oktoobri ja 2017. aasta märtsi märkused 2020. aasta järgse EMKFi kohta. 2018. aasta märtsis võttis CPMRi poliitiline juhatus vastu EMKFi tulevikku käsitleva lõpliku seisukoha.
Hindamise jaoks andsid teavet mitu muud seminari ja aruannet, näiteks ühenduse European Association of Fisheries Economists konverentsi (aprill 2017) poliitikasessioon ja Euroopa merenduspäevade (mai 2017) raames toimunud merenduspoliitika toetamise teemaline sidusrühmade seminar.
Sidusrühmadega konsulteerimise järeldustest võib teha järgmise kokkuvõtte.
–Peaaegu kõik sidusrühmad rõhutasid tungivat järjepidevuse nõuet ja selget vajadust kalanduse ja merenduspoliitika spetsiaalse rahastamisvahendi järele tulevikus, jätkates ÜKP eesmärkide saavutamist ja kasutades ära sinisest majandusest tulenevaid võimalusi.
–Liikmesriigid möönsid, et 2020. aasta järgse fondi eesmärgid peaksid toetama keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. Sidusrühmad nimetasid järgmise fondi prioriteedina ÜKP eesmärkide saavutamist.
–Konsultatsioonide tulemusel jõudsid sidusrühmad üksmeelele, et 2014.–2020. aasta EMKFi üks suurimaid puudusi oli selle aeglane kasutuselevõtt ja rakenduskavade rakendamise viibimine, mis oli sisuliselt tingitud õigusraamistiku hilisest heakskiitmisest. Lisaks sellele peavad liikmesriigid toime tulema liigselt ettekirjutusi tegevate liidu tasandi õigusaktidega, tõlgendamise ranguse ja paindumatusega ning liiga suure keskendumisega toetuskõlblikkusele, mitte eesmärkide ja sihtide saavutamisele. Seepärast nõudis enamik sidusrühmi tungivalt väiksemat õiguslikku keerukust ja lihtsamat õigusraamistikku.
–Sidusrühmad olid üldiselt üksmeelel, nõudes teatavat stabiilsust, eelkõige EMKFi rakendamise suurema lihtsustamise kaudu kõigil tasanditel (nii liidu kui ka riigi tasandil). Arvamused lahknesid aga küsimuses, kuidas leida õige tasakaal tulemuste saavutamise suurema rõhutamise ning toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse vähendamise vahel, tagades samas kulutuste nõuetekohasuse.
–Liikmesriigid väitsid oma märkustes, et fondi tulemuslikkuse tõendamisel on peamine osa seire- ja hindamissüsteemil, kuna see annab teavet kalanduse ja sinise majanduse sektorite arengu põhjuste kohta.
–Arvamuste vastandumist võis täheldada kalalaevastike toetamise küsimuses: sidusrühmad jagunesid peaaegu võrdselt laevastiku toetusmeetmete jätkamise pooldajateks ja vastasteks.
–Vesiviljelussektori puhul olid kõik sidusrühmad nõus, et haldusliku ja õigusliku lihtsustamise nimel tuleb teha rohkem tööd, et vähendada loamenetluste pikkust, kahjustamata seejuures liidu õiguses sätestatud keskkonnaalaseid, tarbijakaitse ja loomatervise rangeid standardeid. Nad kinnitasid, et halduskoormus koos liiga keerukate menetlusnõuetega (nii lubade väljastamise kui ka rahastamisele juurdepääsu puhul) on endiselt sektori arengu peamine takistus. Samuti väljendas 11 liikmesriigist koosnev rühm kindlat toetust vesiviljelusele, eelkõige magevee vesiviljelusele praegu antava liidu toetuse jätkamiseks järgmise fondi raames.
–Seoses väikesemahulise rannapüügiga ja kalandusega äärepoolseimates piirkondades pooldasid liikmesriigid sihipärasemat ja kohandatumat toetust ning jätkuvalt kõrgemat toetusmäära ja ettemaksete kaudu soodsama kohtlemise võimalust. Mõne liikmesriigi arvates tuleks pärast 2020. aastat säilitada väikesemahulise rannapüügi, sealhulgas siseveekalanduse rahaline sooduskohtlemine. Sidusrühmad tunnistasid ka vajadust tagada paindlikkus, et arvesse võtta kohalikku eripära, ning soodustada põlvkondade vahetumist tööjõu vananemise tingimustes.
–Kõik liikmesriigid ja sidusrühmad leidsid, et andmete kogumise toetamine, kalanduse kontroll ja täitemeetmed ning tootjaorganisatsioonide toetamine peaksid jääma kalandusfondi alla, mille eelarvet täidetakse jagatult.
–Paljud sidusrühmad pidasid liidu meetmete tugevdamist EMKFi kaudu mitmes merenduspoliitika valdkonnas (koolitus, mereruumi planeerimine, meresõidu ohutus ja järelevalve, innovaatiliste projektide toetamine jne) Euroopa ja selle piirkondade jaoks lisaväärtuseks. Kuna sinist majandust arendatakse väga keerulises keskkonnas, tuleks dubleerimise ja killustatuse vältimiseks veelgi enam tagada eri vahendite vastastikune täiendavus.
–Enamik sidusrühmi tunnistas ka kogukonna juhitud kohaliku arengu tähtsat osa rannakogukondade jaoks kohalikele probleemidele kohalike lahenduste leidmisel ning pidas seda kalandus- ja vesiviljelussektori väärtuslikuks võimaluseks osaleda aktiivselt kohaliku omavalitsuse ja juhtimisega seotud küsimustes. Paljud sidusrühmad tunneksid head meelt, kui kogukonna juhitud kohalikul arengul oleks ulatuslikum roll sinise majanduse arendamisel kohalikul tasandil.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjoni talitused koostasid mõjuhinnangu. Seire ja hindamise tulemuslikkuse hindamiseks andsid oma panuse väliseksperdid. See hõlmab ettepanekut 2020. aasta järgse seire- ja hindamisraamistiku kohta, mis põhineb aastateks 2014–2020 välja töötatud süsteemil, ning väikesel arvul tulemusnäitajaid, sealhulgas andmete kogumise vajaduse, allikate ja kättesaadavuse hindamist.
•Mõjuhinnang
Mõjuhinnangus esitatakse programmi peamised üldeesmärgid ja erieesmärgid. Eesmärgid hõlmavad mitmeaastase finantsraamistiku valdkonnaüleseid eesmärke: paindlikkus, sidusus ja koostoime, lihtsustamine ja keskendumine tulemuslikkusele.
Mõjuhinnangus tehakse varasemate programmitöö perioodide hindamise ja konsultatsioonide tulemuste, uue mitmeaastase finantsraamistiku valdkonnaüleste eesmärkide ning uute poliitiliste prioriteetide ja liidu sekkumist nõudvate uute probleemide alusel kindlaks peamised raskused ja probleemid, mida tuleb tulevase programmi raames käsitleda, ning selgitatakse neid.
Varasemate programmide kogemusele tuginedes peetakse mõjuhinnangus üldiselt esmatähtsaks meetmeid, mida võiks rahastada (seoses eespool nimetatud eesmärkide saavutamisega), arvestades et eelarveeraldis ei olnud mõjuhinnangu koostamise ajal teada.
Hinnati rahastamisprioriteetide subsidiaarsust (liidu lisaväärtus / liidu meetme vajalikkus) ja proportsionaalsust. Samuti analüüsiti muudatusi programmi ulatuses ja ülesehituses.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kuigi käesolev ettepanek ei ole seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT), on selle eesmärk vähendada regulatiivset koormust ja lihtsustada fondist vahendite eraldamist.
Samuti kehtestatakse sellega väikeste toetusesaajate sooduskohtlemine kõrgemate abimäärade näol ja toetuse erivormid väikesemahulise rannapüügi sektori toetusesaajatele.
•Põhiõigused
Õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus. Määruses sätestatakse eeskirjad liidu eelarve kaitsmiseks, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Üldsätete määrusega kehtestatakse eeltingimus, mis tagab põhiõiguste harta järgimise. Seda kohaldatakse EMKFi suhtes.
4.MÕJU EELARVELE
Mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et liidu eelarvest kalandus- ja merenduspoliitika toetamist peab jätkama. EMKFi kavandatav eelarve on jooksevhindades 6 140 000 000 eurot. EMKFi vahendid on jaotatud eelarve jagatud, otsesele ja kaudsele täitmisele. 5 311 000 000 eurot on eraldatud toetuseks eelarve jagatud täitmisele ning 829 000 000 eurot toetuseks eelarve otsesele ja kaudsele täitmisele. Üksikasjad EMKFi mõju kohta eelarvele on välja toodud ettepanekuga kaasas olevas finantsselgituses.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepanek on seotud ühissätete määruse kohase järelevalve-, hindamis- ja aruandluskorraga. Seda korda rakendatakse ettepanekus sätestatud seire- ja hindamisraamistiku kaudu.
Hindamised toimuvad kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23. Selles kokkuleppes kinnitasid institutsioonid, et olemasolevate õigusaktide ja poliitika hindamine peaks olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks. Hindamisel kogutakse tõendeid programmi mõju kohta kohapeal, võttes aluseks programminäitajad/eesmärgid ning üksikasjaliku analüüsi selle kohta, mil määral on programm asjakohane, tõhus, tulemuslik, annab piisavat ELi lisaväärtust ja on kooskõlas teiste ELi poliitikameetmetega. Hindamisega kaasnevad saadud õppetunnid, mis aitavad tuvastada kõiki puudujääke ja probleeme või meetmete või nende tulemuste edasise täiustamise võimalusi ning aidata suurendada nende kasutamist ja mõju.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Eesmärgid
Käesoleva EMKFi käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas. Ettepanek põhineb järgmisel neljal prioriteedil, mis kajastavad ühissätete määrusega kehtestatud asjaomaseid poliitikaeesmärke ja mille eesmärk on maksimeerida liidu panus säästva sinise majanduse arendamisse:
(1)säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;
(2)liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;
(3)säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;
(4)rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.
Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui 5 miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda (OECD aruanne Ookeanimajandus 2030. aastal). Vajadus täita CO2 heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF). Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutama uusi investeerimisvahendeid nagu InvestEU.
Komisjoni ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta seatakse kõigis liidu programmides kliimaküsimuste laiema kajastamise vallas ambitsioonikam üldeesmärk: eraldada 25 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide saavutamisele. EMKFi panust selle üldeesmärgi saavutamisse jälgitakse liidu kliimanäitajate süsteemi abil asjakohase detailsusega, sealhulgas täpsema metoodika kasutamisega, kui see on kättesaadav. Komisjon esitab jätkuvalt igal aastal teavet kulukohustuste assigneeringute kohta iga-aastase eelarveprojekti raames. Selleks et toetada EMKFi potentsiaali täielikku ärakasutamist kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel, püüab komisjon määrata kindlaks asjakohased meetmed kogu ettevalmistamise, rakendamise, läbivaatamise ja hindamise kestel.
EMKFiga aidatakse kaasa ka liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kõnealuse panuse kasutamist jälgitakse liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ja sellest antakse korrapäraselt aru hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.
Lihtsustamine
Ettepaneku eesmärk on lihtsustada EMKFi rakendamist võrreldes väga keeruka ülesehitusega ajavahemikus 2014–2020. 2014.–2020. aasta EMKF põhineb rahastamisvõimaluste ja toetuskõlblikkuse eeskirjade („meetmed“) täpsel ja rangel kirjeldusel, mis on muutnud rakendamise liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks keeruliseks. Seetõttu minnakse 2020. aasta järgse EMKFi puhul üle lihtsustatud ülesehitusele, mis hõlmab järgmisi elemente.
–Neli prioriteeti – need prioriteedid kirjeldavad EMKFi toetuste kohaldamisala kooskõlas ÜKP, merenduspoliitika ja rahvusvahelise ookeanide majandamise meetmete eesmärkidega.
–Toetusvaldkonnad – määruse artiklites ei ole sätestatud kohustuslikke meetmeid, vaid neis kirjeldatakse erinevaid toetusvaldkondi iga prioriteedi raames, nähes ette paindliku rakendamisraamistiku.
–Liidu tasandil puuduvad eelnevalt kindlaksmääratud meetmed ja kõlblikkuseeskirjad – eelarve jagatud täitmisel koostavad liikmesriigid ise oma programmi, täpsustades EMKFi prioriteetide saavutamiseks kõige asjakohasemad vahendid. Toetuskõlblikkuse eeskirjade kehtestamisel võimaldatakse neile paindlikkust. Mitmeid liikmesriikide poolt programmide raames sõnastatud meetmeid võib toetada EMKFis ja ühissätete määruses sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud toetusvaldkondadega.
–Teatavaid piirkondi käsitlevad tingimused ja piirangud – on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks täielikult keelata investeeringud püügivõimsuse suurendamisse. Lisaks sellele peavad kalalaevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised (püügitegevuse püsiv lõpetamine, püügitegevuse erakorraline peatamine, laeva omandamine, mootori vahetamine) olema rangelt sõltuvuses nende vastavusest ÜKP kaitse-eesmärkidele. See on otsustava tähtsusega tagamaks, et rahaline toetus on suunatud nende eesmärkide saavutamisele.
–Tulemusnäitajad – EMKFi toetuse abil saavutatud tulemusi hinnatakse näitajate põhjal. Liikmesriigid annavad aru kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest ning komisjon koostab iga-aastase tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks liikmesriikide koostatud iga-aastased tulemusaruanded; sel viisil saab varakult avastada võimalikke rakendamisprobleeme ja teha kindlaks parandusmeetmed. Selleks kehtestatakse seire- ja hindamissüsteem.
Riiklikes programmides tuleks keskenduda iga liikmesriigi valitud strateegilistele prioriteetidele, selle asemel et loetleda toetuskõlblike meetmete paketist väljavalitud meetmeid, nagu praegu tehakse. Komisjoni ja liikmesriikide vahel tulemuste saavutamise üle peetava jätkuva dialoogi kontekstis parandab selline ülesehitus programmi rakendamist poliitiliste eesmärkide täitmiseks tulemuslikkuse alusel. Paindlikkus, tulemustele keskendumine ning komisjoni ja liikmesriikide vastastikune usaldus on seega tõhusa lihtsustamise kolm põhimõtet.
Eelarve jagatud täitmisel töötavad liikmesriigid välja programmid ja komisjon kiidab need heaks. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, koostab komisjon iga merepiirkonna kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon lähtuvad programmide üle läbi rääkides sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi.
Komisjon võtab programmide hindamisel arvesse ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi hulga vähendamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.
Lihtsustamine saavutatakse ka ühissätete määruse kaudu, millega kehtestatakse enamik rakendamist, järelevalvet ja kontrolli käsitlevaid sätteid.
Vahendite eraldamine
EMKFi rakendatakse kahel viisil:
–eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikide poolt EMKFi programmide kaudu, lähtudes riiklikust strateegiast;
–eelarve otsese täitmise raames otse komisjoni poolt.
Ettepanekuga nähakse ette säilitada 2014.–2020. aasta vahendite jaotust eelarve jagatud ja otsese täitmise vahel. Seda arvesse võttes tehakse ettepanek eraldada 5 311 000 000 eurot eelarve jagatud täitmisele (86,5 %) ja 829 000 000 eurot eelarve otsesele täitmisele (13,5 %). Selline jaotus võimaldab säilitada jagatult ja otseselt täidetavate vahendite asjakohast tasakaalu.
Mis puudutab eelarve jagatud täitmist, siis pärast Ühendkuningriigi programmi väärtuse (243 miljonit eurot) lahutamist jääb liikmesriikidele nominaalväärtuses 96,5 % nende 2014.–2020. aasta eraldisest. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, tugineb riiklike eraldiste määratlus EMKFi 2014–2020 osakaaludele.
Tehakse ka ettepanek, et eelarve jagatud täitmisel eraldatakse teatavate toetusvaldkondade summad sihtotstarbeliselt:
–kontroll ja täitemeetmed ning kalavarude majandamist käsitlevate andmete ja teadusandmete kogumine ja töötlemine (vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud rahalisest toetusest, välja arvatud sisemaariigid);
–äärepoolseimad piirkonnad (sihtotstarbeline summa, mis katab nii lisakulude hüvitamise kui ka struktuuritoetused).
Tingimuslikkus
ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sõnastati seitsmeteistkümnest kestliku arengu eesmärgist ühena ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Selle raames on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise, bioloogiliste ressursside kaitse ja hea keskkonnaseisundi saavutamisega; keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Need eesmärgid tuleks saavutada 2020. aastaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames kalandustoetuste üle peetavate arutelude tulemusena.
Lisaks kohustus liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki.
Pealegi on ÜKP määruse artiklis 42 sätestatud, et liidu rahalise toetuse saamine EMKFist peab sõltuma ÜKP eeskirjade järgimisest. Toetusesaajate avaldusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohi seega vastu võtta. Lisaks antakse komisjonile õigus rakendada meetmeid liikmesriikide vastu, kes ei täida ÜKP eeskirju.
Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine
Ühine kalanduspoliitika tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Poliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. See tagab ka, et püügitegevuse negatiivne mõju mereökosüsteemidele on minimaalne ning et vesiviljeluses ja püügitegevuses välditakse merekeskkonna seisundi halvendamist (ÜKP määruse artikkel 2).
Viimasel paaril aastal on palju ära tehtud kalavarude tagasitoomisel jätkusuutlikule tasemele, liidu kalatööstuse kasumlikkuse suurendamisel ja mere ökosüsteemide kaitsel. ÜKP sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinides, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad. Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade elatuses ja kultuuripärandi, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.
Esimese prioriteedi raames antava toetusega püütakse saavutada ÜKP määruse artiklis 2 sätestatud ÜKP keskkonnaalased, majanduslikud, sotsiaalsed ja tööhõive-eesmärgid. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.
Eelkõige on EMKFist antava toetuse eesmärk saavutada maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinev säästev kalapüük ja seda säilitada ning minimeerida kalapüügi negatiivset mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus hõlmab ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2-heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse.
Lossimiskohustus on ÜKP peamisi probleeme. See on valdkonna kalapüügiviise märkimisväärselt muutnud, tuues mõnikord kaasa märkimisväärse rahalise kulu. EMKFist toetatakse seega innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud nn püüki piiravate liikide nähtust, nähakse ette ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.
Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti, võib esimesest prioriteedist antav toetus hõlmata ka innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemusel ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kala, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul lubatakse teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra.
ÜKP elluviimisel on äärmiselt tähtis kalapüügi kontroll. Seega toetatakse EMKFist eelarve jagatud täitmise puhul liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, mis on ette nähtud kontrollimääruses. Teatavad kontrollimääruse läbivaatamisel ette nähtud kohustused (laeva liikumistee kindlakstegemise ja elektroonilised laevaettekannete süsteemid, elektroonilised kaugseiresüsteemid, peajõuseadme võimsuse pidev mõõtmine ja registreerimine) õigustavad liikmesriikide- ja kaluritepoolse kiire ja tulemusliku täitmise konkreetset toetamist. Lisaks saaks liikmesriikide investeeringuid kontrolliseadmetesse kasutada ka mereseireks ja koostööks rannikuvalveülesannete täitmisel.
ÜKP edu sõltub ka kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega ka kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisel ilmnevaid probleeme ja kulusid, on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt andmekogumise raammäärusele ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus võimaldab koostoimet muud liiki mereandmete kogumisel ja töötlemisel.
Samuti toetatakse EMKFist teaduslike nõuannete andmise, liidu kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse tehtava vabatahtliku panuse abil ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise raames.
Kaitse-eesmärkide arvessevõtmine laevastiku haldamisel
Võttes arvesse probleeme merekeskkonna bioloogiliste ressursside säästva kasutamise saavutamisel kooskõlas ÜKP kaitse-eesmärkidega, toetatakse EMKFist kalavarude majandamist ja kalalaevastike haldamist. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. EMKFist võib seega toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus on vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentide kohandamist vastavalt ÜKP määruse artikli 22 lõikele 4 ning mida rakendatakse kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, antakse toetust üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega.
Minevikus ei olnud püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine piisavalt sihipärane ega käsitlenud tõhusalt kalalaevastiku struktuurset tasakaalustamatust. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, on selline toetus rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tehakse ettepanek rakendada sellist toetust üksnes ühissätete määruses sätestatud kuludega mitteseotud rahastamise abil. Selle mehhanismi kohaselt ei maksa komisjon liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis on seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega.
Hüvitis püügitegevuse erakorralise peatamise eest
Püügitegevuse suurt ettenägematust arvesse võttes võivad erakorralised asjaolud põhjustada kaluritele märkimisväärset majanduslikku kahju. Nende tagajärgede leevendamiseks võib EMKFist toetada hüvitise maksmist püügitegevuse erakorralise peatamise eest, mis on tingitud teatavate kaitsemeetmete (nt mitmeaastased kavad, kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid, meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevatele püügivõimalustele ja tehnilised meetmed) või erakorraliste meetmete (nt püügikeelu kehtestamine) rakendamisest, säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaldamise katkemisest vääramatu jõu tõttu, loodusõnnetusest või keskkonnajuhtumist.
Sellist toetust antakse ainult siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne, näiteks kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuse päeva jooksul peatatud ja kui peatamisest tulenevad majanduslikud kahjud moodustavad kindlaksmääratud ajavahemikus üle 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest.
Väikesemahulise rannapüügi ja äärepoolseimate piirkondade sooduskohtlemine
Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see annab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu sooduskoheldakse neid EMKFi puhul 100 % abimääraga, eesmärgiga ergutada nende säästvaid kalapüügitavasid. Samuti reserveeritakse toetuse teatavad valdkonnad väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega: nt kasutatud laeva ostmiseks ja laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks. Peale selle lisavad liikmesriigid oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist jälgitakse näitajate alusel, millele kehtestatakse vahe-eesmärgid ja eesmärgid.
Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu lisatakse iga äärepoolseima piirkonna kohta asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite kestliku arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveeritakse nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. EMKF võib toetada ka nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele kehtestatakse ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks kohaldatakse äärepoolseimate piirkondade puhul kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul.
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine
Merekeskkonna ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine on peamine ülesanne, mis tuleb merede ja ookeanide hea seisundi saavutamiseks täita. EMKFiga soodustatakse eelarve jagatud täitmise raames selle eesmärgi saavutamist, toetades kalurite tegevust kaotatud püügivahendite ja mereprügi kokkukogumisel merest ning sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et kindlustada kaotatud püügivahendite ja mereprügi nõuetekohane vastuvõtt. Sellest toetatakse ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda hoida, nagu on ette nähtud merestrateegia raamdirektiivis, et rakendada kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumilisi kaitsemeetmeid; majandada, taastada ja seirata Natura 2000 alasid ning kaitsta liike kooskõlas elupaikade direktiivi ja linnudirektiiviga.
Kooskõlas merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga aitab EMKF eelarve otsese täitmise raames edendada puhtaid ja heas seisundis meresid ning rakendada Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Liidu toiduga kindlustatuse parandamine
Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise ergutamine on oluline ülesanne.
Vesiviljelusel on sellega seoses oma roll. Seepärast võib EMKFist toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud ÜKP määruse alusel. Eelkõige on toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud on ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul antakse toetust siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.
Toiduga kindlustatus sõltub ka tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust. Selleks võib EMKFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt ühise turukorralduse määruse eesmärkidele. Eelkõige võib fondist toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa ka töötleval tööstusel. EMKFist võib toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Viimased andmed näitavad, et liidu töötlev tööstus on üsna tulemuslik; seetõttu toetatakse seda üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu. Suuremahulisi investeeringuid võib toetada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine
Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF keskendub konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist.
Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku- ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga nähakse ette vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks toetatakse fondist eelarve jagatud täitmise raames kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kogukonna juhitud kohalik areng on olnud perioodil 2014–2020 väga edukas vahend. Sellised strateegiad edendavad majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranniku- ja siseveekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Need peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. 2014.–2020. aastaga võrreldes laiendatakse EMKFist toetust saavate kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate ulatust: iga kohalik partnerlus peaks kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.
Eelarve jagatud täitmise raames toetatakse EMKFist säästvat sinist majandust ka andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema loodusdirektiivi ja linnudirektiivi nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ning andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.
Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames keskendub EMKF säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid.
Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine
60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu ülepüük, kliimamuutused, hapestumine, reostus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline liit on, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmne üksmeel selles, et ookeanidele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonnas ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamalt hallata.
Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“. Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid. EMKFist toetatakse neid rahvusvahelisi kohustusi ja eesmärke eelarve otsese täitmise raames.
EMKFi meetmed rahvusvahelise ookeanide majandamise edendamiseks peavad parandama rahvusvaheliste ja piirkondlike protsesside, kokkulepete, eeskirjade ja institutsioonide üldist raamistikku, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. EMKFist rahastatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille liit on sõlminud valdkondades, mis jäävad väljapoole erinevate kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, aga ka liidu seaduslikke osamakseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Säästva kalapüügi partnerluslepinguid ja piirkondlikke kalavarude majandamise organisatsioone rahastatakse jätkuvalt erinevatelt liidu eelarve ridadelt.
Julgeoleku ja kaitse seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirikaitset ja mereseiret. Nende eesmärkide saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu nõukogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle 16. detsembril 2016 vastu võetud tegevuskava, mis põhineb teabe jagamisel ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve koostööl Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Seetõttu toetatakse EMKFist mereseire- ja rannikuvalvekoostööd nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise raames, sealhulgas ostes vahendeid mitmeotstarbelisteks mereoperatsioonideks. Samuti võimaldab fond asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja -julgeoleku valdkonnas eelarve kaudse täitmise raames.
2018/0210 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Ajavahemikuks 2021–2027 tuleb kehtestada Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Kõnealuse fondi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. Kõnealuste vahenditega aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele järgmistes valdkondades: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.
(2)Üleilmse ookeanide valdkonna tegijana ja maailma suuruselt viienda mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides: säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab mereenergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on ohutud ja turvalised mered ja ookeanid olulised tõhusa piirikontrolli ja merekuritegevuse vastase üleilmse võitluse seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.
(3)Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse rakendamist, võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) xx/xx [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] (edaspidi „ühissätete määrus“), 3 mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealuseid ühissätteid kohaldatakse EMKFi jagatult täidetava osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse toetuskõlbulikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, InvestEU kasutamisele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised. Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] tuleks fondide, sealhulgas EMKFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust kirjeldada partnerluslepingus.
(4)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) xx/xx [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] (edaspidi „finantsmäärus“), 4 ning nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Aluslepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjades käsitletakse ka liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.
(5)Eelarve otsese täitmise raames tuleks EMKFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjakohaste liidu fondide ja programmidega. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) xx/xx [määrus InvestEU kohta] 5 .
(6)EMKFist antavat toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks lahendamiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist ning moonutamata siseturu konkurentsi. Toetusel peaks olema konkreetne Euroopa lisaväärtus.
(7)Käesoleva määruse kohaste rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetmete jaoks seatud prioriteete ja saavutada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulu, halduskoormust ja täitmata jätmise prognoositud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude, samuti määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamise kaalumist.
(8)Määruses (EL) xx/xx 6 sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest peab jätkama. EMKFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 140 000 000 eurot. EMKFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 829 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaks 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklike eraldiste määratlus tuginema EMKFi 2014–2020 osakaaludele. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samas kui püügitegevuse erakorraliseks peatamiseks ja püsivaks lõpetamiseks ettenähtud summasid tuleks piirata.
(9)Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ja loob aastas väärtust peaaegu 500 miljardit eurot, kusjuures töökohtade loomise potentsiaal on veel suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus täita CO2-heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning EMKFist. Sektori kasvupotentsiaali täitmiseks peab kasutama uusi investeerimisvahendeid, nagu InvestEU.
(10)EMKF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.
(11)2020. aasta järel peaks EMKF põhinema lihtsustatud ülesehitusel, mille raames ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ega üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse eeskirju ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu toetusvaldkondi. Liikmesriigid peaksid seega koostama oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt kõnealuste programmide raames sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud eeskirjade kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud käesolevas määruses määratletud toetusvaldkondadega. Sellest hoolimata on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest toimingutest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele, näiteks püügivõimsuse suurendamisse tehtavate investeeringute üldine keeld. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitised täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.
(12)ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sõnastati seitsmeteistkümnest kestliku arengu eesmärgist ühena ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Selle raames on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise, bioloogiliste ressursside kaitse ja hea keskkonnaseisundi saavutamisega; keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Soovitud tulemust peaksid aitama saavutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevad läbirääkimised. Lisaks kohustus liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki.
(13)Võttes arvesse kliimamuutustega võitlemise tähtsust kooskõlas liidu kohustustega täita Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva määrusega kaasa aidata kliimameetmete laiemale kajastamisele ja üldeesmärgi suunas liikumisele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Käesoleva määruse meetmetega tuleks suunata 30 % EMKFi üldisest rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed selgitatakse välja EMKFi ettevalmistamisel ja rakendamisel ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamisprotsesside käigus.
(14)EMKF peaks aitama kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonnamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda hindamiste ja iga-aastaste tulemusaruannete raames.
(15)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (edaspidi „ÜKP määrus“) 7 artiklile 42 peaks EMKFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP eeskirjade järgimisest. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks vastu võtta.
(16)Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud edasilükkamise, peatamise ja finantskorrektsioonide eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või toetusesaaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kehtestada finantskorrektsioonid juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP eeskirjad olulisel määral täitmata.
(17)Viimasel paaril aastal on ÜKP raames palju ära tehtud kalavarude taastamisel jätkusuutlikule tasemele, liidu kalatööstuse kasumlikkuse suurendamisel ja mereökosüsteemide kaitsel. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Nende lahendamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merebasseinides, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad.
(18)Kalapüügil on oluline roll liidu paljude mereäärsete kogukondade elatuses ja kultuuripärandis, eriti seal, kus on tähtis osa väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi.
(19)EMKFi eesmärk peaks olema ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.
(20)EMKFist antava toetuse eesmärk peaks olema saavutada maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinev säästev kalapüük ja seda säilitada ning minimeerida kalapüügi negatiivset mõju mereökosüsteemile. Kõnealune toetus peaks hõlmama ka innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2-heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse.
(21)Lossimiskohustus on ÜKP peamisi probleeme. See on valdkonna kalapüügiviise märkimisväärselt muutnud, tuues mõnikord kaasa märkimisväärse rahalise kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse rakendamisele, kusjuures abi osatähtsuse määr peaks olema kõrgem kui teistsuguste toimingute puhul (näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse), parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, tuleks ette näha ka abi ülemmäär 100 % liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.
(22)Selleks et parandada tervishoiu-, ohutus- ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti, võib EMKFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid kalalaevade pardal. Sellise toetuse tulemusel ei tohiks aga suureneda püügivõimsus ega võimekus leida kala, samuti ei tohiks seda anda lihtsalt liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaselt kohustuslike nõuete täitmise eest. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute täpsete rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kindlaksmääramine sõltuma liikmesriikidest. Kalalaevade tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste puhul tuleks lubada teistest toimingutest kõrgemat abi osatähtsuse määra.
(23)ÜKP elluviimisel on äärmiselt tähtis kalapüügi kontroll. Seega tuleks EMKFist toetada eelarve jagatud täitmise puhul liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi „kontrollimäärus“) 8 . Konkreetset toetust EMKFist õigustavad kontrollimääruse läbivaatamisega ette nähtud teatavad kohustused, mis seonduvad järgmisega: kohustuslikud laevade liikumistee kindlakstegemise ja elektroonilised laevaettekannete süsteemid väikesemahulise rannapüügiga tegelevates laevades, kohustuslikud elektroonilised kaugseiresüsteemid ning kohustuslik mootori tõukejõu pideva mõõtmise ja salvestamise süsteem. Lisaks saaks liikmesriikide investeeringuid kontrolliseadmetesse kasutada ka mereseireks ja koostööks rannikuvalveülesannete täitmisel.
(24)ÜKP edu sõltub ka kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega ka kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisel ilmnevaid probleeme ja kulusid, on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (edaspidi „andmete kogumise raammäärus“) 9 ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete kogumisel ja töötlemisel.
(25)EMKFist peaks toetama teaduslike nõuannete andmise, liidu kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ning rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksete abil ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist nii eelarve otsese kui ka kaudse täitmise raames.
(26)Võttes arvesse probleeme ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisel, peaks olema võimalik EMKFist toetada meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks. Seoses sellega on mõnikord vaja jätkuvalt toetada laevastike kohandamist teatavates laevastiku segmentides ja merepiirkondades. See toetus tuleks kindlalt suunata merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKFist toetada püügitegevuse püsivat lõpetamist laevastiku segmentides, kus püügivõimsus ei ole tasakaalus olemasolevate püügivõimalustega. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavades, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku segmentide kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4 ning mida tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise teel. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjakohaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega. Selleks et tagada laevastiku struktuurilise kohandamise kooskõla kaitse-eesmärkidega, peaks püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamine olema rangelt tingimuslik ja seotud tulemuste saavutamisega. Seetõttu tuleks selle rakendamisel kasutada üksnes rahastamist, mis ei ole seotud kuludega, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Selle mehhanismi kohaselt ei tohiks komisjon maksta liikmesriikidele hüvitist püügitegevuse püsiva lõpetamise eest tegelikult kantud kulude alusel, vaid tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise alusel. Selleks peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga sellised tingimused, mis peaksid olema seotud ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamisega.
(27)Püügitegevuse suurt ettenägematust arvesse võttes võivad erakorralised asjaolud põhjustada kaluritele märkimisväärset majanduslikku kahju. Nende tagajärgede leevendamiseks peaks olema võimalik EMKFist toetada hüvitise maksmist püügitegevuse erakorralise peatamise eest, mis on tingitud teatavatest kaitsemeetmetest, nt mitmeaastased kavad, kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgid, meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevatele püügivõimalustele ja tehnilised meetmed, erakorraliste meetmete rakendamisest, säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaldamise katkemisest vääramatu jõu tõttu, loodusõnnetusest või keskkonnajuhtumist. Toetust tuleks anda ainult siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne, näiteks kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuse päeva jooksul peatatud ja kui peatamisest tulenevad majanduslikud kahjud moodustavad kindlaksmääratud ajavahemikus üle 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest. Sellise toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta angerjapüügi eripärasid.
(28)Väikesemahuline rannapüük toimub kalalaevadega, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see moodustab peaaegu poole kalandussektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori ettevõtjad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Seetõttu tuleks EMKFi rakendamisel võimaldada nende sooduskohtlemist 100 % abi osatähtsuse määraga, sealhulgas kontrolli ja täitmise tagamisega seotud tegevuse eest, eesmärgiga soodustada säästvaid kalapüügitavasid. Samuti tuleks toetuse teatavad valdkonnad reserveerida väikesemahulisele püügile laevastiku segmendis, kus püügivõimsus on tasakaalus olemasolevate kalapüügivõimalustega, nt kasutatud laeva ostmiseks ja laevamootori asendamiseks või moderniseerimiseks. Peale selle peaksid liikmesriigid lisama oma programmi väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, mille täitmist tuleks jälgida näitajate alusel, millele tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihttasemed.
(29)Äärepoolseimad piirkonnad, mida on käsitletud komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, 10 peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on märgitud aluslepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida äärepoolseimad piirkonnad kannavad oma asukoha ja saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osatähtsuse määra kui teistsuguste toimingute puhul.
(30)Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks EMKFist hüvitama kalurite tegevust kaotatud püügivahendite ja mereprügi kokkukogumisel merest ning toetama sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et kindlustada kaotatud püügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed ja -rajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda hoida, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv“) 11 ; kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist; Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (edaspidi „elupaikade direktiiv“) 12 kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, samuti kaitsta liike Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (edaspidi „linnudirektiiv“) 13 kohaselt. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKF eelarve otsese täitmise raames edendama puhtaid ja heas seisundis meresid ning rakendama Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2016. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ 14 .
(31)Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu rohkem kui 60 % oma kalapüügitoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimise soodustamine on oluline ülesanne.
(32)EMKFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise nimel. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu sektoril on keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus peaks olema kooskõlas vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema toetuskõlblik keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, tulusate investeeringute, innovatsiooni, kutseoskuste omandamise, töötingimuste parandamise ning oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamise kompensatsioonimeetmete toetamine. Toetuskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed. Tulusate investeeringute puhul tuleks toetust anda siiski vaid rahastamisvahendite ja InvestEU kaudu, mis pakuvad turgudel suuremat võimendust ja on seetõttu sektori rahastamisprobleemide lahendamisel toetustest asjakohasemad.
(33)Toiduga kindlustatus sõltub tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela, aga ka tarbijate teavitamise läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust. Selleks võib EMKFist toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (edaspidi „ühise turukorralduse määrus“) 15 eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.
(34)Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada põllumajandustoodete ühise turukorralduse eesmärke. Sellist toetust tuleks anda üksnes rahastamisvahendite ja InvestEU, mitte toetuste kaudu.
(35)Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikult juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu jätkusuutlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid sisalduma kogu liidu eelarves, kuid EMKF peaks keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavate tingimuste loomisele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogialahenduste või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.
(36)Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral ranniku- ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisust edendavate kohalike sidusrühmade partnerlustest. EMKFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks olema võimalik eelarve jagatud täitmise raames toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranna- ja sisevetekalandust, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.
(37)Eelarve jagatud täitmise raames peaks olema võimalik EMKFist toetada säästvat sinist majandust andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ning andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.
(38)Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames peaks EMKF keskenduma säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat tähelepanu äärepoolseimate piirkondade eriolukorrale.
(39)60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline liit nõukogu otsuse 98/392/EC 16 alusel on, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmne üksmeel selles, et ookeanidele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonnas ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamalt hallata.
(40)Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 17 . Liidu ookeanide majandamise poliitika on uus poliitika, mis hõlmab ookeane integreeritult. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii kestliku arengu tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada säästev areng“) saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.
(41)Rahvusvahelist ookeanide majandamist edendavad EMKFi meetmed peavad parandama rahvusvaheliste ja piirkondlike protsesside, kokkulepete, eeskirjade ja institutsioonide üldist raamistikku, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. EMKF peaks rahastama rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille liit on sõlminud valdkondades, mis jäävad väljapoole erinevate kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, aga ka liidu seaduslikke osamakseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Säästva kalapüügi partnerluslepinguid ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone rahastatakse jätkuvalt erinevatelt liidu eelarve ridadelt.
(42)Julgeoleku ja kaitse seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirikaitset ja merendusjulgeolekut. Nende eesmärkide saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu nõukogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle 16. detsembril 2014 vastu võetud tegevuskava, mis põhineb teabe jagamisel ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve koostööl Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga. Seetõttu peaks EMKF toetama mereseire- ja rannikuvalvekoostööd nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise raames, sealhulgas ostes vahendeid mitmeotstarbelisteks mereoperatsioonideks. Samuti peaks fond võimaldama asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja meresõidu turvalisuse valdkonnas eelarve kaudse täitmise kaudu.
(43)Eelarve jagatud täitmise raames peaks iga liikmesriik koostama ühe programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilisemat lähenemisviisi, peaks komisjon tegema iga merepiirkonna kohta analüüsi, mis toob esile ühised tugevad ja nõrgad küljed ÜKP eesmärkide saavutamisel. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid programmide üle läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi. Komisjon peaks programmide hindamisel arvesse võtma ÜKP keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikke tulemusi, merepiirkonna tasandil esinevaid probleeme, mereökosüsteemide kaitset ja taastamist, mereprügi hulga vähendamist ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.
(44)EMKFi toetuse abil liikmesriikides saavutatud tulemusi tuleks hinnata näitajate põhjal. Liikmesriigid peaksid aru andma kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest ning komisjon peaks koostama tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks liikmesriikide koostatud iga-aastased tulemusaruanded; sel viisil saab varakult avastada võimalikke rakendamisprobleeme ja teha kindlaks parandusmeetmed. Selleks tuleks kehtestada seire- ja hindamisraamistik.
(45)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 18 punktide 22 ja 23 kohaselt peab EMKFi hindama konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata EMKFi mõju kohta kohapeal.
(46)Komisjon peaks rakendama EMKFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. EMKFile eraldatud rahalised vahendid peaksid ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud EMKFi prioriteetidega.
(47)Vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju], Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 19 , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 20 , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 21 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 22 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumiste, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võiks Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võiks Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 23 . Määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tagama, et EMKFi haldamisel ja rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] ja määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted].
(48)Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKFist rahastatavate meetmete kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted]. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKFist rahastatavate meetmete kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 24 sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju.
(49)Teatavate käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: vastuvõetamatuse rakendumise künnise ja ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine seoses taotluste vastuvõetavuse kriteeriumidega; kaitsemeetmete rakendamise tingimuste kindlaksmääramine kalandustegevuse püsiva lõpetamisega seotud kuludega mitteseotud rahastamise vallas; äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistest tingimustest tingitud lisakulude arvutamise kriteeriumide kindlaksmääramine; selliste liikmesriikidepoolse eeskirjade tõsise eiramise juhtude kindlaksmääramine, mis võivad põhjustada maksete peatamist; kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumide ja kindla määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide kehtestamine; ühise seire- ja hindamissüsteemi sisu ja struktuuri kindlaksmääramine; samuti I lisa muutmine. Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/2014 25 sätestatud kavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte üleminekutingimuste kehtestamise kohta.
(50)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: rakenduskavade heakskiitmine ja muutmine, andmekogumise riiklike kavade heakskiitmine ja muutmine, maksete peatamine ja finantskorrektsioonide tegemine.
(51)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: andmekogumise riiklike töökavade esitamise menetlused, vorm ja ajakavad ning iga-aastaste tulemusaruannete esitamine,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS. ÜLDRAAMISTIK
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Selles on sätestatud EMKFi prioriteedid, ajavahemiku 2021–2027 eelarve, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise konkreetsed eeskirjad, millega täiendatakse määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] alusel EMKFi suhtes kohaldatavaid üldeeskirju.
Artikkel 2
Geograafiline kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse liidu territooriumil elluviidavate toimingute suhtes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 3
Mõisted
1.Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ja määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 2.
2.Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1)„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
(2)„ühine teabejagamiskeskkond” (CISE) – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;
(3)„rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli ja muud nende ülesannetega seotud tegevust;
(4)„Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ (EMODnet) – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid;
(5)„uurimuslik kalapüük“ – selliste varude püük, mida ei ole püütud või mida ei ole konkreetset liiki püügivahendiga või -tehnikaga püütud eelneva kümne aasta jooksul;
(6)„kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;
(7)„kalapüük sisevetel“ – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel töönduslikul eesmärgil;
(8)„rahvusvaheline ookeanide majandamine“ – liidu algatus, mille eesmärk on parandada rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse, kokkuleppeid, kordi, eeskirju ja institutsioone hõlmavat üldist raamistiku, kasutades selleks sidusat sektoritevahelist ja eeskirjadepõhist lähenemisviisi, et tagada ookeanide hea seisukord, ohutus, turvalisus, puhtus ja säästev majandamine;
(9)„merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti säästva sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;
(10)„meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, vajaduse korral ennetada ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid , mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli ning liidu kaubandus- ja majandushuve;
(11)„mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjakohased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;
(12)„tulusad vesiviljelusinvesteeringud“ – investeeringud vesiviljelussektori tootmisrajatiste ehitamisse, laiendamisse ja moderniseerimisse või varustusse;
(13)„merebasseinistrateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide merebasseini või ühe või enama allbasseini ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon vajaduse korral koostöös asjaomaste riikide, nende piirkondade ja muude sidusrühmadega;
(14)„väikesemahuline rannapüük“ – kalapüük kalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 26 artikli 2 lõikes 1;
(15)„säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, kallaste ja siseveeteedega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus ühtsel turul, mis hõlmab liidu äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid ning mis on kooskõlas liidu keskkonnaõigusaktidega.
Artikkel 4
Prioriteedid
EMKFiga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete:
(1)säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;
(2)liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;
(3)säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;
(4)rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.
EMKFist antava toetusega aidatakse saavutada liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. EMKFist antavat panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale.
II PEATÜKK
Finantsraamistik
Artikkel 5
Eelarve
1.EMKFi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 6 140 000 000 eurot jooksevhindades.
2.II jaotise kohaselt EMKFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel vastavalt määrusele (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] ja määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artiklile 63.
3.III jaotise kohaselt EMKFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse kas otse komisjoni poolt vastavalt määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 62 lõikele 1 või eelarve kaudse täitmise alusel vastavalt kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktile c.
Artikkel 6
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid
1.II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise alusel, on 5 311 000 000 eurot jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.
2.Äärepoolseimates piirkondades toimuvale tegevusele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt:
(a)102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale;
(b)82 000 000 eurot Kanaari saartele;
(c)131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.
3.Artiklis 21 osutatud hüvitis ei ületa 50 % ühestki lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eraldisest.
4.Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse artiklites 19 ja 20 osutatud toetusvaldkondadele. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses nende kontrolli- ja andmekogumisülesannetega väiksemat protsendimäära.
5.EMKFist liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahaline toetus artikli 17 lõikes 2 ja artiklis 18 osutatud toetusvaldkondadele ei tohi olla suurem järgmisest kahest ülemmäärast:
(a)6 000 000 eurot või
(b)10 % liikmesriigile eraldatud liidu rahalisest toetusest.
6.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklite 30–32 kohaselt võib EMKFist liikmesriigi algatusel toetada kõnealuse fondi tõhusa haldamise ja kasutamise tehnilist abi.
Artikkel 7
Finantsjaotus eelarve jagatud täitmisel
Artikli 6 lõikes 1 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks kasutatavad vahendid ajavahemikul 2021–2027 on esitatud V lisas olevas tabelis.
Artikkel 8
Eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvad eelarvevahendid
1.III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise alusel, on 829 000 000 eurot jooksevhindades.
2.Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada EMKFi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
Eelkõige võib EMKFist toetada komisjoni algatusel järgmisi meetmeid, võttes arvesse artikli 5 lõikes 1 osutatud EMKFi rahastamispaketi 1,7 % suurust piirmäära:
(a)määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 29 osutatud tehniline abi käesoleva määruse rakendamiseks;
(b)säästva kalapüügi partnerluskokkulepete koostamine, kontrollimine ja hindamine ning liidu osalemine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides;
(c)kohalike tegevusrühmade Euroopa võrgustiku loomine.
3.EMKFist toetatakse käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe- ja teavitustegevuse kulusid.
III PEATÜKK
Programmitöö
Artikkel 9
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva toetusega seotud programmitöö
1.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 16 kohaselt koostab iga liikmesriik artiklis 4 osutatud prioriteetide rakendamiseks ühe programmi.
2.II jaotise kohaselt antav toetus korraldatakse vastavalt II lisas sätestatud toetusvaldkondadele.
3.Lisaks määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 17 nimetatud osadele peab programm sisaldama järgmist:
(a)olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning programmiga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine;
(b)artiklis 15 osutatud väikesemahulise rannapüügi tegevuskava;
(c)vajaduse korral artiklis 4 osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad.
4.Asjaomased liikmesriigid koostavad oma programmi raames iga artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, milles on sätestatud järgmine:
(a)kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;
(b)peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sh:
i) II jaotise kohane kalandus- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;
ii) artiklis 21 osutatud lisakulude hüvitamine;
iii) muud säästva sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade jätkusuutliku arengu saavutamiseks.
5.Komisjon koostab iga merebasseini kohta analüüsi, milles märgitakse ära selle ühised tugevused ja nõrkused määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 osutatud ÜKP eesmärkide saavutamise seisukohast. Vajaduse korral võetakse selliste analüüside puhul arvesse olemasolevaid merebasseinide ja makropiirkondlikke strateegiaid.
6.Komisjon hindab programmi vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 18. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige järgmist:
(a)programmi poolt artiklis 4 osutatud prioriteetidesse antava panuse maksimeerimine;
(b)tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad iga-aastaselt aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2;
(c)vajaduse korral määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused, kui need on liidu suhtes kohaldatavad;
(d)määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine;
(e)värskeimad tõendid säästva sinise majanduse, eelkõige kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste kohta;
(f)vajaduse korral lõikes 5 osutatud analüüsid;
(g)kava panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;
(h)programmi panus mereprügi vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile xx [millega kehtestatakse Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses] 27 ;
(i)programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.
7.Kui määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklist 18 ei tulene teisiti, võtab komisjon programmi heakskiitmiseks vastu rakendusaktid. Komisjon kiidab kavandatud programmi heaks tingimusel, et vajalik teave on esitatud.
8.Kui määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklist 19 ei tulene teisiti, võtab komisjon programmi muudatuste heakskiitmiseks vastu rakendusaktid.
Artikkel 10
Eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluva toetusega seotud programmitöö
III jaotist rakendatakse määruse (EL) nr [määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Tööprogrammides määratakse vajaduse korral kindlaks artiklis 47 osutatud segarahastamistoiminguteks reserveeritud kogusumma.
II JAOTIS. TOETUS EELARVE JAGATUD TÄITMISE RAAMES
I PEATÜKK
Toetuse üldpõhimõtted
Artikkel 11
Riigiabi
1.Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109.
2.Aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski liikmesriikide maksete suhtes, mida tehakse vastavalt käesolevale määrusele ja mis jäävad aluslepingu artikli 42 kohaldamisalasse.
3.Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse riiklik rahastamine, mis läheb kaugemale käesoleva määruse lõikes 2 osutatud makseid käsitlevatest sätetest, käsitatakse tervikuna lõike 1 alusel.
Artikkel 12
Taotluste vastuvõetavus
1.EMKFist toetuse saaja esitatud taotlus ei ole lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane toetusesaaja:
(a)on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 28 artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;
(b)on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on määratud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33, või
(c)on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ 29 artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetusetaotlus esitatakse artikli 23 alusel.
2.Toetusesaaja peab lõikes 1 osutatud vastuvõetavuse tingimusi täitma ka pärast taotluse esitamist kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viie aasta jooksul pärast kõnealusele toetusesaajale viimase makse tegemist.
3.Ilma et see piiraks rangemate riiklike eeskirjade kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole toetusesaaja esitatud taotlus lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemikuks vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et toetusesaaja on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 30 artiklis 3 määratletud pettuse.
4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:
(a)vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku pikkuse kindlaksmääramine, nii et need oleksid proportsionaalsed tõsise rikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning et nende pikkus oleks vähemalt üks aasta;
(b)lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku algus- või lõppkuupäevad.
5.Liikmesriigid nõuavad, et EMKFile taotluse esitavad toetusesaajad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et nad järgivad lõigetes 1 ja 3 loetletud kriteeriume. Liikmesriigid kontrollivad enne toimingule heakskiidu andmist avalduse tõelevastavust, tuginedes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus õigusrikkumiste registris kättesaadavale teabele või muudele kättesaadavatele andmetele.
Esimeses lõigus osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel oma riiklikus õigusrikkumiste registris sisalduva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 93.
Artikkel 13
Rahastamiskõlbmatud toimingud
Järgmised toimingud ei ole EMKFist toetuse saamiseks kõlblikud:
(a)toimingud, millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust või toetatakse selliste seadmete soetamist, mis suurendavad laeva võimekust leida kala;
(b)kalalaevade ehitamine ja soetamine või kalalaevade import, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
(c)kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatele riikidele, sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kõnealuste riikide partneritega;
(d)püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
(e)uurimuslik kalapüük;
(f)ettevõtte omandi üleminek;
(g)varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;
(h)uute sadamate, uute lossimiskohtade või uute oksjonihoonete ehitamine;
(i)turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu; lisaks ka logistikahelasse kuuluv ladustamine, millel oleks tahtlikult või tahtmatult sama mõju;
(j)kalalaevadesse tehtavad investeeringud, et täita liidu või liikmesriikide õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonidega seotud liidu kohustustele vastavaid nõudeid;
(k)investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud merel kalapüügiga vähemalt 60 päeva aastas.
II PEATÜKK
Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine
1. jagu
Üldtingimused
Artikkel 14
Toetuse üldine kohaldamisala
1.Käesoleva peatüki kohase toetusega aidatakse kaasa ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.
2.Kui laeva jaoks antakse toetust käesoleva peatüki alusel, siis ei tohi seda laeva üle anda ega ümber registreerida väljaspool liitu vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava toimingu jaoks viimase makse tegemist.
3.Käesoleva peatüki kohast toetust kohaldatakse ka sisevetekalandusele, välja arvatud artiklid 15 ja 17.
2. jagu
Väikesemahuline rannapüük
Artikkel 15
Väikesemahulise rannapüügi tegevuskava
1.Liikmesriigid koostavad oma programmi osana väikesemahulise rannapüügi tegevuskava, milles sätestatakse tulusa ja säästva väikesemahulise rannapüügi arendamise strateegia. See strateegia peab sisaldama vastavalt vajadusele järgmisi osi:
(a)püügivõimsuse kohandamine ja haldamine;
(b)selliste vähese mõjuga, kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ning vähese CO2-heitega püügiviiside edendamine, mis minimeerivad merekeskkonnale avaldatavat mõju;
(c)sektori väärtusahela tugevdamine ja turustrateegiate edendamine;
(d)oskuste, teadmiste, innovatsiooni ja suutlikkuse suurendamise edendamine;
(e)tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamine kalalaeva pardal;
(f)andmekogumis-, jälgitavus-, seire-, kontrolli- ja järelevalvenõuete parem täitmine;
(g)osalemine mereruumi (sh merekaitsealad ja Natura 2000 alad) kaasavas haldamises;
(h)tegevuse mitmekesistamine laiema säästva sinise majanduse raames;
(i)kollektiivne korraldus ning osalemine otsuste tegemises ja nõuandemenetluses.
2.Tegevuskavas võetakse arvesse FAO vabatahtlikke suuniseid säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks ning vajaduse korral Vahemere üldise kalanduskomisjoni piirkondlikku tegevuskava väikesemahulise kalapüügi kohta.
3.Lõikes 1 osutatud strateegia rakendamise jälgimise eesmärgil kehtestatakse tegevuskavas konkreetsed vahe-eesmärgid ja eesmärgid, mis on seotud artiklis 37 osutatud seire- ja hindamisraamistikus ette nähtud asjaomaste näitajatega.
Artikkel 16
Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse
1.EMKF võib toetada järgmisi investeeringuid väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse, mis kuuluvad laevastiku segmenti, mille kohta on ilmnenud viimasest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud püügivõimsuse aruandest, et selle segmendi püügivõimsus on tasakaalus selle jaoks kättesaadavate püügivõimalustega:
(a)esimese kalalaeva soetamine noore kaluri poolt, kes on taotluse esitamise ajal alla 40 aasta vanune ja töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kutsekvalifikatsiooni;
(b)pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine.
2.Lõikes 1 osutatud laevad on seadmestatud kalapüügiks merel ning nende vanus jääb vahemikku 5–30 aastat.
3.Lõike 1 punktis b osutatud toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel:
(a)uuel või ajakohastatud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril;
(b)pea- või abimootori asendamisest või ajakohastamisest tulenev püügivõimsus kilovattides on eemaldatud lõplikult liidu kalalaevastiku registrist;
(c)liikmesriik on füüsiliselt kontrollinud kalalaeva mootorivõimsust, tagamaks et see ei ületa kalalaevatunnistustes kindlaks määratud võimsust.
4.Käesoleva artikli alusel ei anta toetust, kui püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnang määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimases aruandes laevastiku segmendi kohta, millesse asjaomane laev kuulub, ei ole koostatud kõnealuses määruses osutatud ühistes suunistes sätestatud bioloogiliste, majanduslike ja laeva kasutamise näitajate alusel.
3. jagu
Konkreetsed toetusvaldkonnad
Artikkel 17
Kalavarude ja kalalaevastiku majandamine
1.EMKF võib toetada kalavarude ja kalalaevastike majandamisega seotud tegevust.
2.Kui lõikes 1 osutatud toetust antakse püügitegevuse ajutise peatamise hüvitisena, tuleb järgida järgmisi tingimusi:
(a)tegevuse peatamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;
(b)tegevuse peatamiseks kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse kasutusest ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP ja mitmeaastaste kavade eesmärke;
(c)kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal;
(d)samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6, ning
(e)toetusesaaja ei või ühtki kalalaeva registreerida viie aasta jooksul pärast toetuse saamist.
3.Lõikes 2 osutatud toetust kalandustegevuse püsivaks lõpetamiseks rakendatakse rahastamisena, mis ei ole seotud kuludega, vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktile a ja artiklile 89 ning selle aluseks on:
(a)tingimuste täitmine vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile i ning
(b)tulemuste saavutamine vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punkti a alapunktile ii.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse punktis a osutatud tingimused, mis on seotud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete rakendamisega.
4.Lõike 2 alusel ei anta toetust, kui püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu hinnang määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimases aruandes laevastiku segmendi kohta, millesse asjaomane laev kuulub, ei ole koostatud kõnealuses määruses osutatud ühistes suunistes sätestatud bioloogiliste, majanduslike ja laeva kasutamise näitajate alusel.
Artikkel 18
Püügitegevuse erakorraline peatamine
1.EMKFi toetust võib anda selleks, et hüvitada püügitegevuse erakorralist peatamist, mille põhjuseks on:
(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c ja j osutatud kaitsemeetmed või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärsed kaitsemeetmed, kui neid kohaldatakse liidu suhtes;
(b)komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12;
(c)säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemine vääramatu jõu tõttu või
(d)asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või keskkonnajuhtumid.
2.Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes siis, kui:
(a)asjaomase laeva töönduslik püügitegevus peatatakse vähemalt 90 järjestikuseks päevaks ning
(b)peatamisest tulenev majanduslik kahju on üle 30 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte eelneva kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel.
3.Lõikes 1 osutatud toetust võib anda ainult:
(a)selliste kalalaevade omanikele, mis on registreeritud aktiivse laevana ja mis on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal, või
(b)kaluritele, kes on töötanud püügitegevuse erakorralise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal vähemalt 120 päeva aastas toetustaotluse esitamise aastale eelneval kolmel kalendriaastal.
Käesolevas lõikes olevat viidet merel oldud päevade arvule ei kohaldata angerjapüügile.
4.Lõikes 1 osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuueks kuuks laeva kohta ajavahemikul 2021–2027.
5.Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Pädev asutus veendub, et asjaomane kalalaev on püügitegevuse erakorralise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva kasutamisest tulenevat mis tahes ülemäärast hüvitamist.
Artikkel 19
Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine
1.EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist.
2.Erandina artikli 13 punktist j võib lõikes 1 osutatud toetus hõlmata ka järgmist:
(a)selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks kasutatava kohustusliku laevade liikumistee kindlakstegemise süsteemi ja elektroonilise laevaettekannete süsteemi jaoks, kui tegemist on väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevadega;
(b)selliste komponentide ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud kohustuslike elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks;
(c)selliste seadmete ostmine ja laevadele paigaldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks.
3.Lõikes 1 osutatud toetusega võib edendada artiklis 28 osutatud mereseiret ja artiklis 29 osutatud Euroopa koostööd rannavalveülesannete täitmisel.
4.Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
Artikkel 20
Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel
1.EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004 määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklike töökavade alusel.
2.Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
3.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud riiklike töökavade esitamise kord, vorm ja ajakava. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad või muudetakse neid, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates töökava tuleb kohaldada.
Artikkel 21
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades
1.EMKF võib toetada selliste lisakulude hüvitamist, mida artikli 6 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade toetusesaajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.
2.Iga asjaomane liikmesriik koostab kooskõlas lõikes 7 sätestatud kriteeriumidega lõikes 1 osutatud piirkondade kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks hüvituskõlblike toodete koguse.
3.Lõikes 2 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitis oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.
4.Hüvitist ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mis on:
(a)püütud kolmanda riigi laevade poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1565 31 ;
(b)püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;
(c)sisse toodud kolmandatest riikidest.
5.Lõike 4 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse.
6.Hüvitise puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva, võetakse arvesse:
(a)iga kalapüügi- või vesiviljelustootega või tootekategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning
(b)kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.
7.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.
Artikkel 22
Merede ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine ning taastamine
1.EMKF võib toetada merede ja rannikualade, sealhulgas sisevete bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid.
2.Lõikes 1 osutatud toetus võib hõlmata järgmist:
(a)hüvitised meremeestele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi kogumise eest;
(b)investeeringud sadamatesse, et tagada kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõtuseadmed ja -rajatised;
(c)meetmed hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks vastavalt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikele 1;
(d)direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine;
(e)Natura 2000 alade majandamine, taastamine ja seire kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;
(f)liikide kaitse vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ ja direktiivile 2009/147/EÜ kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega.
III PEATÜKK
Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu
Artikkel 23
Vesiviljelus
1.EMKF võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 1 sätestatud säästva vesiviljeluse edendamist. Samuti võib see toetada loomade tervist ja heaolu vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/429 32 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014 33 .
2.Lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud vesiviljeluse arendamist käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga.
3.Käesoleva artikli kohaseid tulusaid vesiviljelusinvesteeringuid võib toetada üksnes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.
Artikkel 24
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine
EMKF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013. Samuti võib see toetada meetmeid, millega edendatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist, kvaliteeti ja lisaväärtust.
Artikkel 25
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine
1.EMKF võib toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavaid investeeringuid. Sellise toetusega aidatakse saavutada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EÜ) nr 1379/2013.
2.Käesoleva artikli kohast toetust antakse üksnes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikliga 52 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ja InvestEU kaudu vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10.
IV PEATÜKK
Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine
Artikkel 26
Kogukonna juhitud kohalik areng
1.EMKF võib toetada kohaliku majanduse ja kogukondade säästvat arengut kooskõlas kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 25.
2.EMKFi toetuse kohaldamisel tagatakse määruse (EL) nr [millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 26 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega, et kohalikud kogukonnad kasutaksid täielikult ära ja saaksid kasu säästva sinise majanduse pakutavatest võimalustest, kasutades ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse.
Artikkel 27
Merealased teadmised
EMKF võib toetada andmete kogumist, haldamist ja kasutamist, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundi kohta, mille eesmärk on:
(a)täita direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi 2009/147/EÜ kohaseid seire- ning alade määramise ja haldamise nõudeid;
(b)toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/89/EL 34 osutatud mereruumi planeerimist;
(c)parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu.
V PEATÜKK
Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine
Artikkel 28
Mereseire
1.EMKF võib toetada meetmeid, millega aidatakse saavutada ühise teabejagamiskeskkonna eesmärke.
2.Erandina artiklist 2 võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
Artikkel 29
Rannikuvalvealane koostöö
1.EMKF võib toetada riigiasutuste võetavaid meetmeid, edendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 35 artiklis 53, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1625 36 artiklis 2b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1626 37 artiklis 7a osutatud Euroopa koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel.
2.Lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 19 sätestatud tingimuste alusel.
3.Erandina artiklist 2 võib lõikes 1 osutatud toetust anda ka väljaspool liidu territooriumi toimuvatele tegevustele.
VI PEATÜKK
Eelarve jagatud täitmise rakendamise eeskirjad
1. jagu
EMKFi toetus
Artikkel 30
Lisakulude või saamata jäänud tulu arvutamine
Lisakulude või saamata jäänud tulu põhjal eraldatud toetus antakse määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 46 punktides a, c, d ja e osutatud mis tahes vormis.
Artikkel 31
Kaasrahastamise määrade kehtestamine
EMKFi maksimaalne kaasrahastamise määr toetusvaldkonna kohta on esitatud II lisas.
Artikkel 32
Riigiabi osatähtsus
1.Liikmesriikide abi ülemmäär on 50 % toimingu rahastamiskõlblikest kogukuludest.
2.Erandina lõikest 1 esitatakse III lisas konkreetne abi ülemmäär teatavate toetusvaldkondade ja teatavat liiki toimingute kohta.
3.Kui üks toiming kuulub mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–16 alla, kohaldatakse kõrgeimat abi ülemmäära.
4.Kui üks toiming kuulub ühe või mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–16 alla ja samal ajal ka kõnealuse lisa tabeli rea 1 alla, kohaldatakse reas 1 osutatud abi ülemmäära.
2. jagu
Finantsjuhtimine
Artikkel 33
Maksetähtaja edasilükkamine
1.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 90 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui saadakse tõendeid selle kohta, et liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP alusel kohaldatavad eeskirjad, kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.
2.Enne lõikes 1 osutatud edasilükkamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile täitmata jätmise tõenditest ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.
3.Lõikes 1 osutatud edasilükkamine on proportsionaalne täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.
4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud täitmata jätmise juhtumid.
Artikkel 34
Maksete peatamine
1.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 91 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi kohased vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP alusel kohaldatavad eeskirjad, kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.
2.Enne lõikes 1 osutatud peatamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et komisjon leiab, et tegemist on ÜKP alusel kohaldatavate eeskirjade tõsise täitmata jätmisega ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.
3.Lõikes 1 osutatud peatamine on proportsionaalne tõsise täitmata jätmise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega.
4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud tõsise täitmata jätmise juhtumid.
Artikkel 35
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
1.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 97 lõike 4 kohaselt kohaldavad liikmesriigid finantskorrektsioone käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmise korral.
2.Lõikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.
Artikkel 36
Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid
1.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 98 lõike 5 kohaselt võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega tehakse finantskorrektsioonid, tühistades kogu või osa liidu toetusest programmile, kui ta leiab pärast vajalikku kontrollimist, et:
(a)maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab toetusesaaja poolt artikli 12 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmine, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;
(b)maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade tõsine täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed artikli 34 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.
2.Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP eeskirjade liikmesriigi- või toetusesaajapoolse tõsise täitmata jätmise olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.
3.Kui liikmesriigi poolt ÜKP eeskirjade täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlat määra või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni lõike 4 kohaselt.
4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindlate määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.
3. jagu
Seire ja aruandlus
Artikkel 37
Seire- ja hindamisraamistik
1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 4 osutatud prioriteetide saavutamisel tehtud EMKFi edusammude kohta, on esitatud I lisas.
2.Selleks et tagada prioriteetide saavutamisel tehtud EMKFi edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
Artikkel 38
Iga-aastane tulemusaruanne
1.Määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artikli 36 lõike 6 kohaselt esitab iga liikmesriik komisjonile iga-aastase tulemusaruande hiljemalt kuu aega enne iga-aastast läbivaatamiskoosolekut. Esimene aruanne esitatakse 2023. aastal ja viimane 2029. aastal.
2.Lõikes 1 osutatud aruandes kirjeldatakse programmi rakendamisel ning määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklis 12 osutatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Samuti kirjeldatakse selles kava tulemuslikkust mõjutavaid küsimusi ja meetmeid, mida nende küsimuste lahendamiseks on võetud.
3.Lõikes 1 osutatud aruanne vaadatakse iga-aastasel läbivaatamiskoosolekul läbi vastavalt määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] artiklile 36.
4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad lõikes 1 osutatud aruande esitamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
III JAOTIS. TOETUS EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAAMES
Artikkel 39
Geograafiline kohaldamisala
Erandina artiklist 2 kohaldatakse käesolevat jaotist ka väljaspool liidu territooriumi toimuvate tegevuste suhtes, välja arvatud tehniline abi.
I PEATÜKK
Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine
Artikkel 40
ÜKP rakendamine
EMKF toetab ÜKP rakendamist järgmise abil:
(a)teaduslike nõuannete ja teadmiste pakkumine, et toetada ÜKP raames tehtavaid usaldusväärseid ja tõhusaid kalavarude majandamise otsuseid, sealhulgas ekspertide osalemisega teadusasutuste tegevuses;
(b)määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamine ja rakendamine;
(c)selliste määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel loodud nõuandekomisjonide toimimine, millel on ÜKP osaks olev ja seda toetav eesmärk;
(d)rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide tegevuse vabatahtlik toetamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 29 ja 30.
Artikkel 41
Puhaste ja heas seisukorras merede edendamine
1.EMKF toetab puhaste ja heas seisukorras merede edendamist, sealhulgas meetmetega, millega toetatakse direktiivi 2008/56/EÜ rakendamist, ja meetmetega, millega tagatakse sidusus hea keskkonnaseisundi saavutamisega vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktile j, ning plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia rakendamist.
2.Lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada või säilitada hea keskkonnaseisund, nagu on sätestatud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1.
II PEATÜKK
Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu
Artikkel 42
Turuteave
EMKF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42.
III PEATÜKK
Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine
Artikkel 43
Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine
EMKF toetab merenduspoliitika rakendamist järgmise abil:
(a)säästva, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine;
(b)merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, kaasa arvatud mereruumi planeerimine, merebasseinistrateegiad ja piirkondlik merenduskoostöö;
(c)teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses, kaasa arvatud Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet);
(d)merendusoskuste, maailmamerealaste teadmiste ja säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike andmete jagamise parandamine;
(e)projektikavade ja innovatiivsete rahastamisvahendite arendamine.
IV PEATÜKK
Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine
Artikkel 44
Meresõidu turvalisus ja seire
EMKF toetab meresõidu turvalisuse ja seire edendamist, sealhulgas andmete jagamisega, rannikuvalvealase ja asutustevahelise koostööga ning merel toimuva kriminaalse ja ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisega.
Artikkel 45
Rahvusvaheline ookeanide majandamine
EMKF toetab rahvusvahelise ookeanide majandamise poliitika rakendamist järgmise abil:
(a)vabatahtlikud osamaksud ookeanide majandamise valdkonnas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;
(b)vabatahtlik koostöö ja koordineerimine rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides, asutustes ja institutsioonides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, säästva arengu tegevuskava 2030 ja muude asjakohaste rahvusvahelised lepingute, kokkulepete ja partnerluste raames;
(c)liidu ja ookeanide valdkonna asjaomaste tegijate vaheliste partnerluste rakendamine;
(d)selliste asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, mille eesmärk on edendada paremat ookeanide majandamist, samuti selliste tegevuste, meetmete, vahendite ja teadmiste arendamine, millega tagatakse ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud ookeanid;
(e)asjakohaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, et lõpetada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, seda vältida ja ära hoida;
(f)ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine.
V PEATÜKK
EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAKENDAMISE EESKIRJAD
Artikkel 46
Liidupoolse rahastamise vormid
1.EMKF võib anda rahalist toetust määruses (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] sätestatud mis tahes vormis, eelkõige kõnealuse määruse VII jaotisele vastavate hangetena ja kõnealuse määruse VIII jaotisele vastavate toetustena. Rahastamine võib toimuda ka artiklis 47 osutatud segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
2.Toetustega seotud ettepanekuid võivad hinnata sõltumatud eksperdid.
Artikkel 47
Segarahastamistoimingud
EMKFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) nr [määrus InvestEU kohta] ja määruse (EL) nr [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] X jaotisele.
Artikkel 48
Hindamine
1.Hindamised peavad toimuma piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
2.III jaotise kohase toetuse vahehindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast toetuse rakendamise algust.
3.Rakendamiseperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast seda valmistab komisjon III jaotise kohase toetuse kohta ette lõpliku hindamisaruande.
4.Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Artikkel 49
Auditid
Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks määruse (EL) nr [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.
Artikkel 50
Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine
1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2.Komisjon peab rakendama EMKFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. EMKFile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud prioriteetidega.
Artikkel 51
Rahastamiskõlblikud üksused
1.Lisaks määruse (EL) nr [Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju käsitlev määrus] artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.
2.Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:
(a)juriidilised isikud, kes on asutatud liikmesriigis või tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele;
(a)iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.
3.Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
4.Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peavad põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.
IV JAOTIS. MENETLUSNORMID
Artikkel 52
Delegeeritud volituste rakendamine
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.Artiklites 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 ja 55 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklites 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 ja 55 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.Artikli 12, 17, 21, 33, 34, 36, 37 või 55 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt neile teatavaks tehti, esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 53
Komiteemenetlus
1.Komisjoni abistab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eeskirjade rakendamisel Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 38 tähenduses.
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
V JAOTIS. LÕPPSÄTTED
Artikkel 54
Kehtetuks tunnistamine
1.Määrus (EL) nr 508/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
2.Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 55
Üleminekusätted
1.Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud toetuskavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 52 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel võib komisjoni poolt määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt heaks kiidetud toetuse integreerida käesoleva määruse alusel antud toetusega.
2.Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 508/2014 kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
3.Määruse (EÜ) nr 508/2014 alusel esitatud taotlused jäävad kehtima.
Artikkel 56
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourgis,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
Finantsselgitus
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.Meetme kestus ja finantsmõju
1.6.Kavandatud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad
Ühine kalanduspoliitika (ÜKP), merenduspoliitika ja rahvusvaheline ookeanide majandamine
1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:
X uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 39
◻ olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise täpne ajakava
EMKFi toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning seda majandatakse viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti peaks see edendama säästva sinise majanduse kestlikku arengut ja aitama täita liidu rahvusvahelisi kohustusi ookeanide majandamise valdkonnas.
Lisaks sätestatakse määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artiklis 42, et EMKFi kaudu antav liidu finantsabi peaks sõltuma ÜKP eeskirjade järgimisest. Toetusesaajate taotlusi, mis ei vasta ÜKP kohaldatavatele eeskirjadele, ei tohiks seega vastu võtta. Lisaks tuleks komisjonile anda õigus rakendada meetmeid liikmesriikide vastu, kes ei täida ÜKP eeskirju.
1.4.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante):
ÜKP kuulub liidu ainupädevusse. Seepärast on liidu sekkumine vajalik, sest selle ühise poliitikaga kehtestatakse liikmesriikidele kohustused. Rahaline toetus, mis aitab neil kõnealuseid eesmärke täita, on liidu poliitika eesmärgi – s.o merede ja ookeanide säästev kasutamine – täitmiseks hädavajalik. Toetus on vajalik sellistes valdkondades nagu kalalaevastike püügivõimsuse kohandamine, investeerimine tervisesse ja ohutusse pardal, kalavarude olukorda käsitlevate teaduslike teadmiste ja nõuannete arendamine ning merel ja sadamates kontrolli ja inspektsioonide parandamine.
Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)
Kalandus- ja merenduspoliitika edaspidise toetamise üldeesmärk on aidata saavutada ÜKP eesmärgid ja võimaldada säästva sinise majanduse kasvu. Säästva kalapüügi saavutamine võib avaldada rannikukogukondadele lühikeses ja keskpikas plaanis sotsiaalset mõju, mida tuleb leevendada. See on eriti tähtis rannikukogukondadele, kes sõltuvad kalapüügist, eelkõige piirkondades, kus kalandussektor peab endiselt toime tulema tõsiste probleemidega (näiteks Vahemere ja Musta mere piirkond) ja kus liidu tasandi poliitika võib luua tõelist lisaväärtust, võttes arvesse ka liidu ainupädevust kalavarude majandamisel.
Liikmesriikidel ei ole üksinda võimalik probleeme piisava tõhususega lahendada. Liidu meede näeb ette turvalise allika majanduskasvu toetavate stabiilsete investeeringute tegemiseks. Paljud merevesiviljelusalad asuvad mereökosüsteemides, mis ulatuvad üle riigipiiride, ja mereruumi planeerimine nõuab liidu tasandil kooskõlastatud tegevust. Kontroll ja täitemeetmed ning andmete kogumine ja teaduslik nõustamine on ÜKP tõhusa rakendamise põhielemendid. Need tegevused, mida kooskõlastatakse ja kaasrahastatakse liidu tasandil, tagavad kulude ja nõuete täitmise poolest märkimisväärse säästu ja loovad koostoimet võrreldes olukorraga, kus neid tegevusi teostavad üksnes liikmesriigid.
Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine on juba loomult valdkonna- ja riikideülesed, nt selliste merepiirkonna strateegiate väljatöötamise kaudu, mis hõlmavad mitut liikmesriiki ja asjakohaseid partnerriike, et saavutada tõhusus vahendite kasutamisel, eeskirjade kohaldamisel ja asutuste/institutsioonide kaasamisel ning vähendada meetmete killustatust ja dubleerimist. Liidu tasandi meede annab võrreldes üksnes liikmesriigi või piirkonna tasandi meetmega tõenäoliselt selget kasu. Merendusalased teadmised koondavad andmeid ja muudavad need kogu liidus kättesaadavaks (ühise teabejagamiskeskkonna abil, mis pakub ühist Euroopa mereseire keskkonda) ning rannikuvalve suutlikkuse jagamine (liidu või merepiirkonna tasandil) ametite ja liikmesriikide vahel suurendab merel toimuvate operatsioonide tulemuslikkust ja tõhusust.
Mereruumi planeerimine on viis, kuidas ühist Euroopa mereruumi paremini koordineerida ja tagada piiriülene sidusus (liidus ja väljaspool). Sinise majanduse sektorites, näiteks ookeanienergeetikas, kiirendab teadusuuringute kooskõlastamine sektori arengut, saavutades näiteks kriitilise massi investeeringute tegemiseks ja arendades turgu. Liidu tasandil rahastamine toetab innovatsiooni soodustavaid tegureid, et Euroopa meretööstus saaks kasvada ja edukas olla.
Kooskõlas oma rahvusvahelise kohustusega ookeane kaitsta ja säästvalt kasutada, sealhulgas kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkidega, suudab liit kujundada rahvusvahelist ookeanide majandamist kogemuste põhjal, mida ta on saanud ookeanide majandamisega seotud jätkusuutliku lähenemisviisi väljatöötamisel näiteks oma keskkonnapoliitikas (eelkõige merestrateegia raamdirektiivis), integreeritud merenduspoliitikas (eelkõige mereruumi planeerimise direktiivis), reformitud ühises kalanduspoliitikas, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastases võitluses, meretranspordipoliitikas ning paljudes kahepoolsetes partnerlustes ja mitmepoolsetes lepingutes, mille osaline ta on.
Lisaks sellele on Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nende eesmärkide saavutamise peamiste teguritena nimetatud CISEt ning EFCA, EMSA ja Frontexi koostööd Euroopa piiri- ja rannikuvalve ülesannete täitmisel.
Kõigis eespool nimetatud valdkondades võib vahendite koondamine ELi tasandil anda tulemusi, mida riigi tasandil tehtavad kulutused ei suuda anda.
1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Peamiste sidusrühmadega konsulteerimisel selgusid järgmised valdkonnad, milles sidusrühmad olid üldiselt ühel nõul.
–Peaaegu kõik sidusrühmad rõhutasid tungivat järjepidevuse nõuet ja selget vajadust kalanduse ja merenduspoliitika spetsiaalse rahastamisvahendi järele tulevikus, jätkates ÜKP eesmärkide saavutamist ja kasutades ära säästvast sinisest majandusest tulenevaid võimalusi.
–Liikmesriigid möönsid, et 2020. aasta järgse fondi eesmärgid peaksid toetama keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. Sidusrühmad nimetasid järgmise fondi prioriteedina ÜKP eesmärkide saavutamist.
–Konsultatsioonide tulemusel jõudsid sidusrühmad üksmeelele, et 2014.–2020. aasta EMKFi üks suurimaid puudusi oli selle aeglane kasutuselevõtt ja rakenduskavade rakendamise viibimine, mis oli sisuliselt tingitud õigusraamistiku hilisest heakskiitmisest. Lisaks sellele peavad liikmesriigid toime tulema liigselt ettekirjutusi tegevate liidu tasandi õigusaktidega, tõlgendamise ranguse ja paindumatusega ning liiga suure keskendumisega toetuskõlblikkusele, mitte eesmärkide ja sihtide saavutamisele. Seepärast nõudis enamik sidusrühmi tungivalt väiksemat õiguslikku keerukust ja lihtsamat õigusraamistikku.
–Ulatuslikku üksmeelt täheldati sidusrühmade hulgas, kes nõudsid EMKFi rakendamisel suuremat lihtsustamist kõigil tasanditel (nii liidu kui ka riigi tasandil), et säilitada teatav stabiilsus. Arvamused lahknesid aga küsimuses, kuidas leida õige tasakaal tulemuste saavutamise suurema rõhutamise ning toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse vähendamise vahel, tagades samas kulutuste nõuetekohasuse.
–Liikmesriigid väitsid oma märkustes, et fondi tulemuslikkuse tõendamisel on peamine osa seire- ja hindamissüsteemil, kuna see annab teavet kalanduse ja säästva sinise majanduse sektorite arengu põhjuste kohta.
–Arvamuste vastandumist võis täheldada kalalaevastike toetamise küsimuses: sidusrühmad jagunesid peaaegu võrdselt laevastiku toetusmeetmete jätkamise pooldajateks ja vastasteks.
–Vesiviljelussektori puhul olid kõik sidusrühmad nõus, et haldusliku ja õigusliku lihtsustamise nimel tuleb teha rohkem tööd, et vähendada loamenetluste pikkust, kahjustamata seejuures liidu õiguses sätestatud keskkonnaalaseid, tarbijakaitse ja loomatervise rangeid standardeid. Nad kinnitasid, et halduskoormus koos liiga keerukate menetlusnõuetega (nii lubade väljastamise kui ka rahastamisele juurdepääsu puhul) on endiselt sektori arengu peamine takistus. Samuti väljendas 11 liikmesriigist koosnev rühm kindlat toetust vesiviljelusele, eelkõige magevee vesiviljelusele praegu antava liidu toetuse jätkamiseks järgmise fondi raames.
–Seoses väikesemahulise rannapüügiga ja kalandusega äärepoolseimates piirkondades pooldasid liikmesriigid sihipärasemat ja kohandatumat toetust ning jätkuvalt kõrgemat toetusmäära ja ettemaksete kaudu soodsama kohtlemise võimalust. Mõne liikmesriigi arvates tuleks pärast 2020. aastat säilitada väikesemahulise rannapüügi, sealhulgas siseveekalanduse rahaline sooduskohtlemine. Sidusrühmad tunnistasid ka vajadust tagada paindlikkus, et arvesse võtta kohalikku eripära, ning soodustada põlvkondade vahetumist tööjõu vananemise tingimustes.
–Kõik liikmesriigid ja sidusrühmad leidsid, et andmete kogumise toetamine, kalanduse kontroll ja täitemeetmed ning tootjaorganisatsioonide toetamine peaksid jääma eelarve jagatud täitmise alla kuuluva kalandusfondi alla.
–Paljud sidusrühmad pidasid liidu meetmete tugevdamist EMKFi kaudu mitmes merenduspoliitika valdkonnas (koolitus, mereruumi planeerimine, meresõidu ohutus ja järelevalve, innovaatiliste projektide toetamine jne) Euroopa ja selle piirkondade jaoks lisaväärtuseks. Kuna sinist majandust arendatakse väga keerulises keskkonnas, tuleks dubleerimise ja killustatuse vältimiseks veelgi enam tagada eri vahendite vastastikune täiendavus.
–Enamik sidusrühmi tunnistas ka kogukonna juhitud kohaliku arengu tähtsat osa rannakogukondade jaoks kohalikele probleemidele kohalike lahenduste leidmisel ning pidas seda kalandus- ja vesiviljelussektori väärtuslikuks võimaluseks osaleda aktiivselt kohaliku omavalitsuse ja juhtimisega seotud küsimustes. Paljud sidusrühmad tunneksid head meelt, kui kogukonna juhitud kohalikul arengul oleks ulatuslikum roll säästva sinise majanduse arendamisel kohalikul tasandil.
1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Komisjon võttis vastu ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse ühissätted, et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest antava toetuse rakendamist, mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealust ühissätete määrust kohaldatakse EMKFi osa suhtes, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla.
Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on ühissätete määruses sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja -põhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Kõnealune määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid punkte, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitavate partnerluslepingute sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunamisele. Seega hõlmab see soodustavaid tingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning järelevalve, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted, milles käsitletakse rahastamiskõlblikkuse eeskirju, ning erikord määratakse kindlaks rahastamisvahenditele, InvestEU kasutamisele, kohalikel vajadustel põhinevatele arengusuundadele ja finantsjuhtimisele. Mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on ka kõikidel fondidel ühised.
1.5.Meetme kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01/01/2021–31/12/2027
–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 40
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–X rakendusametite kaudu
X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–◻kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);
–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);
–X finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
–◻avalik-õiguslikele asutustele;
–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
–◻isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
[…]
[…]
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) toimib koos teiste eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondidega ühissätete määruse ühise raamistiku kohaselt.
Rakendamine toimub peamiselt eelarve jagatud ja otsese täitmise raames ning erandina eelarve kaudse täitmise raames liidu asutuste poolt. Ühissätete määrust kohaldatakse üksnes EMKFi osale, mis hõlmab eelarve jagatud täitmist.
I. EELARVE JAGATUD TÄITMINE
Üksikasjalikud järelevalve ja aruandluse eeskirjad on sätestatud ühissätete määruses.
Lisaks ühissätete määrusega kehtestatud raamistikule tugineb EMKF programmitöö perioodil 2014–2020 kasutusele võetud ühise seire- ja hindamissüsteemi (CMES) tugevatele külgedele.
Tulevasel programmitöö perioodil kehtestatakse ühissätete määrusega ühised poliitilised eesmärgid ning prioriteedid ja erieesmärgid iga fondi tasandil. Need prioriteedid ja eesmärgid saavutatakse programmide abil. Lihtsustatud sekkumisloogika, mis tugineb praegusele mudelile ja tugevdab praegust tulemustele orienteeritust, kujundatakse välja kolmel tasandil: fondide tasand (kõigil fondidel on ühised poliitilised eesmärgid), poliitikavaldkonna tasand (kalandus- ja merenduspoliitika) ning tegevustasand liikmesriigi tasandil. Kahe esimese tasandi eesmärgid määratakse kindlaks. Korraldusasutused kehtestavad oma eri- ja üldeesmärkidega seotud tulemusnäitajate sihttasemed.
Tegevust juhitakse liikmesriigi tasandil. Iga tegevus on seotud toetuse valdkonnaga (ettevõtlustoetus, innovatsioon, keskkond jne), mille jaoks määratakse kindlaks konkreetne tulemusnäitaja. Nii on komisjonil ja liikmesriikidel võimalik anda aru paljude soovitud mõõtmete kohta (panuse andmine liidu üldeesmärkide saavutamisse, EMKFi prioriteedid, tegevuse liik, tegevuse eelarve suurus jne).
Eesmärkidest antakse aru olemasoleva platvormi Infosys kaudu piiratud arvu tulemusnäitajate alusel, millest mõnda kasutatakse tulemuslikkuse põhinäitajana. Liikmesriigid edastavad kvantitatiivsed andmed (eelkõige väljundid ja tulemused) elektrooniliselt kuus korda aastas (selle asemel, et edastada need üks kord aastas aastaaruandega).
Iga liikmesriik peab esitama igal aastal EMKFi spetsiaalse tulemusaruande vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise kohta.
II. EELARVE OTSENE TÄITMINE
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsese eelarve täitmise kaudu rakendatavate meetmete iga-aastased tööprogrammid.
Hindamised tehakse piisavalt varakult, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Programmi vahehindamine tehakse siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet.
Rakendusperioodi lõpus koostatakse EMKFi otsese eelarve täitmise raames saavutatud tulemuste ja pikaajalise mõju lõplik hindamisaruanne.
III. EELARVE KAUDNE TÄITMINE
Erandkorras võib EMKF toetada Euroopa Kalanduskontrolli Ametit ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametit toetuste vormis, et võimaldada asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja meresõidu turvalisuse valdkonnas.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.Haldusviisi(de), rahaliste vahendite rakendamise mehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia põhjendus
EELARVE TÄITMISE VIISID
Eelarve täitmine kahel viisil (jagatud ja kaudne/otsene täitmine) võimaldab kasutada juba saadud kogemusi, võttes suuresti arvesse sidusrühmade soove. Fondide puhul rakendatakse enamik tulevastest rahastamisvahenditest jätkuvalt eelarve jagatud täitmise raames. Kuna eesmärk on toetada kohandamisprotsesse konkreetses sektoris, investeeringuid ettevõtetesse ja keskkonnaressursside kaitset, tuleks rahastamisel võtta võimalikult suurel määral arvesse kohalikku ja riigisisest olukorda ning rahastamine peaks täiendama riiklikku poliitikat ja rahastamist. Poliitika väljatöötamise toetamine otsese eelarve täitmise kaudu on aluseks oleva ühise kalanduspoliitika (ÜKP) kui sihtvaldkondadele vahetut mõju avaldava ühise liidu poliitika elluviimise tulemuslik vahend, mis võimaldab ka edendada merenduspoliitika tegevusi ja rakendada rahvusvahelise ookeanide majandamisega seotud tegevusi.
MAKSEVIISID (eelarve jagatud täitmine)
Rahastamisvahendite (laenud ja tagatised) osa eeldatavasti suureneb. Lihtsustatud kuluvõimaluste (kindlamääralised maksed, ühekordsed maksed ja ühikukulud) suurem kasutamine võib aidata vähendada halduskoormust liikmesriigi tasandil. Lisaks võib rahaline toetus jätkuvalt põhineda tegelikult kantud kuludel ja liikmesriikide kinnitatud kulutustel (ilma et see mõjutaks lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist). Püügitegevuse püsiva lõpetamise toetamisel põhineb rahaline toetus tingimuste täitmisel ja tulemuste saavutamisel. Selleks võetakse vastu delegeeritud õigusakt, millega nähakse ette nende kaitsemeetmete rakendamisega seotud tingimused.
KONTROLLISTRATEEGIA
Nagu on ette nähtud ühissätete määrusega, vähendatakse kontrollide ja auditite arvu märkimisväärselt. See vähendab programmiasutuste ja toetusesaajate halduskoormust. Seda on võimalik saavutada ühtse auditi põhimõtte laiendamise, vähemate kontrollide ja tõhusama proportsionaalse lähenemisviisiga, mis põhineb hästi toimival riiklikul süsteemil, millel on kindluse tagamiseks minimaalne auditeerimise kord.
– eelarve jagatud täitmine
Kontrollimehhanism
Liikmesriigid määravad igale programmile korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse ning nad võivad määrata ühe või mitu vahendusasutust, kes täidavad teatavaid nende vastutusel olevaid ülesandeid. Lisaks sellele määravad liikmesriigid raamatupidamisfunktsiooni, mille nad võivad usaldada korraldusasutusele või muule asutusele.
Korraldusasutus vastutab programmi rakendamise järelevalve eest. See hõlmab eelkõige tegevuste valimist, juhtimise kontrollimist, järelevalvekomitee töö toetamist, vahendusasutuste järelevalvet ning asjaomaste andmete salvestamist ja talletamist elektroonilises süsteemis.
Raamatupidamisüksus vastutab maksetaotluste koostamise ja komisjonile esitamise eest ning raamatupidamisaruannete koostamise ja raamatupidamisarvestuse kõigi elementide elektroonilises süsteemis hoidmise eest.
Auditeerimisasutus vastutab süsteemiauditite ja tegevusauditite tegemise eest, et anda komisjonile sõltumatu kindlus, et juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ning komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetes kajastatud kulud on seaduslikud ja korrektsed. Selleks on ta kohustatud koostama riskihinnangul põhineva auditistrateegia, võttes arvesse juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust. Ta koostab ja esitab igal aastal komisjonile auditiarvamuse, milles käsitletakse raamatupidamisarvestuse terviklikkust, õigsust ja täpsust, raamatupidamisaruannetes kajastatud kulude seaduslikkust ja korrektsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi, aga ka aluseks olevat iga-aastast kontrolliaruannet.
Maksete katkemine ja peatamine
Vastutaval eelarvevahendite käsutajal on võimalus katkestada vahemaksete tegemise tähtaja arvestamine juhul, kui on tõendeid, et liikmesriik ei täida ÜKP alusel kohaldatavaid eeskirju. Kui liikmesriigi rikkumine kohustuste täitmisel on tõsisem, kohaldatakse maksete peatamist, mida ei tühistata enne, kui asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et on võtnud asjakohased parandusmeetmed. Äärmuslikel juhtudel võidakse liidu panus programmi tühistada.
Finantskorrektsioonid
Kuigi õigusnormide rikkumise kindlakstegemise ja parandamise ning finantskorrektsioonide tegemise eest vastutab eelkõige liikmesriik, on komisjonil õigus korrektsioone määrata. Ta peab arvesse võtma mis tahes eeskirjade eiramiste laadi ja raskusastet ning hindama puudujääkide finantsmõju.
Komisjoni auditid
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi järelauditi sektor teostab kogu rakendusperioodi jooksul süsteemide auditeid koos sisuliste kontrollidega, et saada kinnitust süsteemide tõhusa toimimise kohta, ja kohustab liikmesriike korrigeerima kõik avastatud süsteemide nõrgad küljed ja eeskirjade eiramised. Komisjon kasutab kinnituse saamiseks nii omaenda auditite tulemusi kui ka liikmesriikide auditeerivate asutuste tulemusi. Auditid valitakse välja riskihindamise põhjal.
– eelarve otsene täitmine
Praegu delegeeritakse suurem osa eelarve otsese täitmise alla kuuluvast EMKFist EASME-le. Järgmisel programmitöö perioodil delegeeritakse talle arvatavasti veelgi suurem osa eelarve otsesest täitmisest.
Finants- ja juhtimisriskide tulemusliku maandamise tagamiseks on programmitöö ja planeerimise, kontrollimise, täitmise ja seire, juhtimise ja aruandluse protsessidesse integreeritud kombineeritud ennetavad, uurimis- ja paranduskontrollid. Enne heakskiitmist kontrollitakse kõiki programme, et tagada vastavus kohaldatavatele õigusaktidele ja ettepandud kulude toetuskõlblikkus.
(1)Operatiivtalitused kontrollivad kõiki kuludeklaratsioone komisjoni rahastamisotsuse ja vastava rahastamiskõlblikkuse ning järjepidevuse programmi alusel.
(2)Enne kulukohustuste või maksete lubamist tehakse tehingute eelkontroll koos esitatud andmete ja maksetõendi kontrollimisega, et tagada hüvitusnõuete kõlblikkus.
(3)Komisjon teeb eeskirjade eiramise ennetamiseks järelevalvemissioone kohapealsete kontrollide vormis, et kontrollida programmide tegelikku elluviimist ja kulude rahastamiskõlblikkust enne maksete tegemist.
(4)Lisaks finantstehingute eelkontrollile tehakse hanke ja toetustega seotud dokumentide ja menetluste 100 % eelkontroll.
2.2.2.Kindlakstehtud riske käsitlev teave ja sisekontrollisüsteem(id) nende riskide maandamiseks
Eelarve jagatud täitmine
Peamised kindlakstehtud riskid eelarve jagatud täitmisel on järgmised:
1) Kulusid käsitlevate ettepanekute läbirääkimine ja hindamine/heakskiitmine
Risk: rahastatavad rakenduskavad ei kajasta piisavalt poliitilisi eesmärke või prioriteete.
Riski maandavad kontrollimeetmed: sisekonsultatsioon, iga rakenduskava hierarhiline kontrollimine, talitustevaheline konsultatsioon (sh kõik asjaomased peadirektoraadid) ja vastuvõtmine komisjoni otsusega, kui see on liidu õigusega ette nähtud.
2) Tegevuste elluviimine (liikmesriigid)
Risk: kindla aja tagant komisjonile esitatavad kuludeklaratsioonid sisaldavad kulusid, mis ei vasta õigusnormidele või ei ole kooskõlas liidu ja/või siseriiklike rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ja õigusaktidega.
Riski maandavad kontrollimeetmed: juhtimiskontrollid: st vastutavate programmiasutuste esimese astme kontrollid, raamatupidamisüksuse koostatav raamatupidamise aastaaruanne, auditeerimisasutuste auditiarvamus ja aastaaruanne.
3) Täitmise seire ja järelevalve, sealhulgas järelkontrollid
Risk: liikmesriikide juhtimiskontrollide ja järgnevate auditite/kontrollidega ei ole avastatud ega parandatud rahastamiskõlbmatuid kulusid või arvutusvigu; auditeerimisasutuste tehtud auditist ei piisa esitatud deklaratsioonide suhtes piisava kindluse saamiseks; komisjoni talitused ei ole võtnud saadud teabe alusel liidu vahendite kaitseks asjakohaseid meetmeid.
Riski maandavad kontrollimeetmed: komisjon kontrollib liikmesriikide kuludeklaratsioone. Komisjoni hinnang liikmesriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta, eelkõige liikmesriikide tehtud ja/või teatatud töö kohta, maksete tegemise katkestamine ja peatamine ning finantskorrektsioonid (mida rakendab komisjon).
Eelarve otsene täitmine
Eelarve otsese täitmise alla kuuluv EMKFi osa rakendatakse peamiselt hangete ja toetuste kaudu. Peamised riskid on järgmised:
1) Ebapiisav tehniline kirjeldus / konkursikutse
Riski maandavad kontrollimeetmed: asjakohased järelevalvemeetmed ja täiendava eelkontrolli lisamine.
2) Majanduslikult soodsaimat pakkumust / parimaid ettepanekuid ei valita
Riski maandavad kontrollimeetmed: asjakohased järelevalvemeetmed ja täiendava eelkontrolli lisamine.
3) Meetmed ei toeta EMKFi eesmärkide saavutamist
Riski maandavad kontrollimeetmed: asjakohased järelevalvemeetmed ja täiendava eelkontrolli lisamine.
2.2.3.Kontrollide kulutõhususe hindamine ja põhjendus („kontrollikulude ja seonduvate hallatavate fondide väärtuse suhe“) ning eeldatava veariski taseme prognoos (maksmise ja sulgemise ajal)
Eelarve jagatud täitmine
Kontrolle tehakse nii komisjoni kui ka liikmesriikide tasandil. Kontrollid on kindlaks määratud ühissätete määruses.
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat mõõdab kontrollide tegemiseks vajalike ressursside ja sisendite kulusid ning hindab nii palju kui võimalik nende kasulikkust ärahoitud, avastatud ja korrigeeritud vigade ja õigusnormide rikkumiste mõttes.
Kulud on seotud komisjoni iga-aastaste üldkuludega. Need hõlmavad liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamist komisjoni poolt (sh komisjoni järelauditid) ning nende komisjoni töötajatega seotud kulusid, kes väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve eri etappides kontrolle teevad, aga ka kindla aja tagant esitatavate kuludeklaratsioonide (finantsahelad) komisjonipoolset järelkontrolli. Ajavahemikus 2014–2020 hõlmab see komisjoni kontrolle määramisprotsessis (riiklike määramiste valimi kontroll).
Kasu on seotud osaliselt korrektsioonidega, mida liikmesriigid teevad komisjoni nõudel pärast viimast auditit. Seoses sellega tuleb märkida, et finantskorrektsioonid ei ole eesmärk iseeneses. Korrektsioonide vähenemine aastate jooksul ei tulene üksnes kontrollide kvaliteedist ja/või hulgast, vaid see võib kajastada ka programmi finantsjuhtimise usaldusväärsuse suurenemist liikmesriikides. Peale selle annavad eri kontrollietappides tehtud kontrollid arvukalt mittekvantifitseeritavat kasu (eelkõige programmide läbirääkimismenetlused, mille eesmärk on tagada, et rahastatavad programmid toetavad poliitiliste eesmärkide saavutamist, programmide haldamine peadirektoraadi tegevusüksuste poolt ja järelkontrollide distsiplineeriv mõju). Valiku-, rakendamis- ja järelevalveetapis kindlustatakse kohaldatavate eeskirjade ja menetluste täitmise tagamisega, et nende asjaomane tegevus on seaduslik ja korrektne.
Eelarve otsene täitmine
Eelarve jagatud täitmise puhul nimetatutega sarnased kaalutlused kehtivad ka eelarve otsese täitmise korral, kui hinnatakse selle eelarve täitmise viisi raames tehtavate kontrollide kulusid ja kasulikkust.
Eelarve otsese täitmise korral on kasu enamjaolt mittekvantifitseeritav. Kuna ärahoitud ja avastatud vigade väärtuse kvantitatiivne hindamine ei ole kättesaadav, ei ole võimalik mõõta seotud kasu, välja arvatud tehtud kontrollide tulemusena sissenõutud summasid.
Üldjäreldus
Kontrollide eesmärk on hoida oodatav veamäär alla 2 %.
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias sisalduvad meetmed.
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on koos regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadiga töötanud välja ja rakendanud ühise pettusevastase võitluse strateegia. See töötati välja OLAFi esitatud metoodika alusel ja võeti 2015. aastal vastu ajavahemikuks 2015–2020. Ühise pettusevastase võitluse strateegia rakendamist kontrollitakse kaks korda aastas ja juhtkonnale esitatakse aruanne.
Ühine pettusevastase võitluse strateegia hõlmab kogu pettusevastase võitluse tsüklit: ennetamine, avastamine, uurimine ja parandusmeetmete võtmine. Selle eesmärk on tugevdada olemasolevaid meetmeid, mis on liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil kehtestatud, pakkudes liikmesriikidele tuge nende pettusevastases tegevuses ja tugevdades peadirektoraatide suutlikkust pettuse tõkestamisel ning tõhustades koostööd OLAFiga. Kontrollid, mille eesmärk on pettuse ennetamine ja avastamine, ei erine tingimata kontrollidest, mille eesmärk on tagada tehingute seaduslikkus ja korrektsus.
Komisjoni ettepanek ühissätete määruse kohta alates 2020. aastast sisaldab – nagu praeguselgi programmitöö perioodil – nõuet, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed ja menetlused, võttes arvesse kindlakstehtud riske.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Eelarve jagatud täitmine
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
kandidaatriigid |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
3 |
08 04 YY Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise kalanduse ja vesiviljeluse ning kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamine ja ühise kalanduspoliitika rakendamise kiirendamine /EMKF/ |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
Eelarve otsene täitmine
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Assigneeringute
|
Rahaline osalus |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata |
EFTA riigid |
kandidaatriigid |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
3 |
08 01 YY Tehniline haldusabi |
Liigendamata |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 YY Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 YY Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 YY Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 YY Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 YY Teavitustegevus |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
|
3 |
08 04 YY Operatiivne tehniline abi |
Liigendatud |
EI |
EI |
EI |
EI |
Eespool tabelis esitatud eelarvepunktide loetelu on esialgne ega mõjuta konkreetset eelarve liigendust, mille komisjon esildab iga-aastase eelarvemenetluse raames.
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Nr |
3 Loodusvarad ja keskkond |
|
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
Pärast 2027. aastat |
KOKKU |
|||
|
Tegevusassigneeringud (liigendatud punktis 3.1 loetletud eelarveridade järgi) 41 |
Kulukohustused |
(1) |
819,622 |
836,053 |
852,815 |
869,814 |
887,157 |
904,950 |
918,286 |
6 088,700 |
|
|
Maksed |
(2) |
2,956 |
58,546 |
87,366 |
296,509 |
472,539 |
552,388 |
960,586 |
3 657,807 |
6 088,700 |
|
|
Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 42 |
Kulukohustused = Maksed |
(3) |
6,929 |
7,029 |
7,129 |
7,329 |
7,529 |
7,629 |
7,729 |
51,300 |
|
|
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
=1+3 |
826,551 |
843,082 |
859,944 |
877,143 |
894,686 |
912,579 |
926,015 |
6 140,000 |
|
|
Maksed |
=2+3 |
9,885 |
65,575 |
94,495 |
303,838 |
480,068 |
560,017 |
968,315 |
3 657,807 |
6 140,000 |
|
|
|
7 |
„Halduskulud“ |
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
Pärast 2027. aastat |
KOKKU |
||
|
Inimressursid |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
74,872 |
||
|
Muud halduskulud |
2,706 |
2,760 |
2,815 |
2,872 |
2,929 |
2,988 |
3,047 |
20,118 |
||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU |
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
13,402 |
13,456 |
13,511 |
13,568 |
13,625 |
13,684 |
13,743 |
94,990 |
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
Pärast 2027. aastat |
KOKKU |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Kulukohustused |
839,953 |
856,538 |
873,455 |
890,711 |
908,311 |
926,263 |
939,758 |
6 234,990 |
||
|
Maksed |
23,287 |
79,031 |
108,006 |
317,406 |
493,693 |
573,701 |
982,058 |
3 657,807 |
6 234,990 |
||
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
–◻Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
||||||||
|
Inimressursid |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
10,696 |
74,872 |
|
Muud halduskulud |
2,706 |
2,760 |
2,815 |
2,872 |
2,929 |
2,988 |
3,047 |
20,118 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
13,402 |
13,456 |
13,511 |
13,568 |
13,625 |
13,684 |
13,743 |
94,990 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
43
|
||||||||
|
Inimressursid |
2,250 |
2,285 |
2,321 |
2,358 |
2,395 |
2,434 |
2,474 |
16,516 |
|
Muud
|
4,679 |
4,744 |
4,808 |
4,971 |
5,133 |
5,195 |
5,255 |
34,784 |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
6,929 |
7,029 |
7,129 |
7,329 |
7,529 |
7,629 |
7,729 |
51,300 |
|
KOKKU |
20,331 |
20,485 |
20,640 |
20,896 |
21,154 |
21,312 |
21,472 |
146,290 |
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus
–◻Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist
–X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
||
|
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
||||||||
|
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
66 |
66 |
66 |
66 |
66 |
66 |
66 |
|
|
XX 01 01 02 (delegatsioonides) |
||||||||
|
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |
||||||||
|
10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |
||||||||
|
·Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 45 |
||||||||
|
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
17 |
17 |
17 |
17 |
17 |
17 |
17 |
|
|
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |
||||||||
|
XX 01 04 aa 46 * |
– peakorteris |
14 |
14 |
14 |
14 |
14 |
14 |
14 |
|
– delegatsioonides |
9 |
9 |
9 |
9 |
9 |
9 |
9 |
|
|
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
||||||||
|
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |
||||||||
|
Muu eelarverida (täpsustage) |
||||||||
|
KOKKU |
106 |
106 |
106 |
106 |
106 |
106 |
106 |
|
XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
|
|
Koosseisuvälised töötajad |
3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus
–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.
–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
|
Täpsustage kaasrahastav asutus |
||||||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
||||||||
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
◻ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
–◻ omavahenditele
–◻ mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 47 |
||||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
|
Artikkel …. |
||||||||
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
[…]
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.
[…]
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg,12.6.2018
COM(2018) 390 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014
{SEC(2018) 276 final}
{SWD(2018) 295 final}
I LISA
ÜHISED NÄITAJAD
|
PRIORITEET |
NÄITAJA |
|
Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine |
Lossimiste mahu muutus seoses kalavarude hindamisega lähtuvalt jätkusuutlikust saagikusest |
|
Liidu kalalaevastiku kasumlikkuse muutus |
|
|
Natura 2000 alade ja merestrateegia raamdirektiivi kohaste muude, kaitse-, hooldus- ja taastusmeetmetega hõlmatud merekaitsealade pindala (ha) |
|
|
Asukoha ja püügi registreerimise elektroonilise seadmega varustatud kalalaevade osakaal |
|
|
Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu |
Liidu vesiviljelustootmise väärtuse ja mahu muutus |
|
Lossimiste väärtuse ja mahu muutus |
|
|
Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine |
Mereäärsete NUTS 3 piirkondade SKP muutus |
|
Säästva sinise majanduse töökohtade arvu (väljendatuna täistööaja ekvivalendina) muutus |
|
|
Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine |
Rannikuvalveülesannete täitmisel Euroopa koostööd edendavate ühisoperatsioonide arv |
II LISA
TOETUSVALDKONNAD KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES
|
PRIORITEET |
TOETUSVALDKOND |
TOETUSVALDKONNA LIIK (rahastamiskavas kasutatav nomenklatuur) |
KAASRAHASTAMISE MAKSIMUMMÄÄR (% avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest) |
|
1 |
Artikli 14 lõige 1 ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamine |
1.1 |
75 % |
|
1 |
Artikkel 16 Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse |
1.1 |
75 % |
|
1 |
Artikli 17 lõige 1 Kalavarude ja kalalaevastiku majandamine |
1.1 |
75 % |
|
1 |
Artikli 17 lõige 2 Püügitegevuse püsiv lõpetamine |
1.2 |
50 % |
|
1 |
Artikkel 18 Püügitegevuse erakorraline peatamine |
1.2 |
50 % |
|
1 |
Artikkel 19 Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine |
1.3 |
85 % |
|
1 |
Artikkel 20 Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel |
1.3 |
85 % |
|
1 |
Artikkel 21 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades |
1.4 |
100 % |
|
1 |
Artikkel 22 Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine |
1.5 |
85 % |
|
2 |
Artikkel 23 Vesiviljelus |
2.1 |
75 % |
|
2 |
Artikkel 24 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine |
2.1 |
75 % |
|
2 |
Artikkel 25 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine |
2.1 |
75 % |
|
3 |
Artikkel 26 Kogukonna juhitud kohalik areng |
3.1 |
75 % |
|
3 |
Artikkel 27 Merealased teadmised |
3.1 |
75 % |
|
4 |
Artikkel 28 Mereseire |
4.1 |
75 % |
|
4 |
Artikkel 29 Rannikuvalvealane koostöö |
4.1 |
75 % |
|
Tehniline abi |
5.1 |
75 % |
III LISA
KONKREETSED ABI ÜLEMMÄÄRAD KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA TOIMUVA EELARVE TÄITMISE RAAMES
|
REA NUMBER |
TOETUSVALDKOND VÕI TOIMINGU LIIK |
ABI ÜLEMMÄÄR |
|
1 |
Artikkel 16 Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse |
30 % |
|
2 |
Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamist toetavad toimingud: – püügivahendite silma suuruse selektiivsuse või liikide selektiivsuse parandamise toimingud; – kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste taristu parandamise toimingud, et lihtsustada soovimatu püügi lossimist ja ladustamist; – toimingud töönduslike kalavarude soovimatu püügi turustamise lihtsustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktile b. |
75 % |
|
3 |
Toimingud tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks kalalaeva pardal |
75 % |
|
4 |
Äärepoolseimates piirkondades toimuv tegevus |
85 % |
|
5 |
Tegevus kaugematel Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo |
85 % |
|
6 |
Artikkel 19 Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine |
85 % |
|
7 |
Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevus (sh kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise eesmärgil) |
100 % |
|
8 |
Kui toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus või ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on osutatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2, kui toetust antakse niisuguste teenuste osutamiseks |
100 % |
|
9 |
Artikli 17 lõige 2 Püügitegevuse püsiv lõpetamine |
100 % |
|
10 |
Artikkel 18 Püügitegevuse erakorraline peatamine |
100 % |
|
11 |
Artikkel 20 Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel |
100 % |
|
12 |
Artikkel 21 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades |
100 % |
|
13 |
Artikkel 27 Merealased teadmised |
100 % |
|
14 |
Artikkel 28 Mereseire |
100 % |
|
15 |
Artikkel 29 Rannikuvalvealane koostöö |
100 % |
|
16 |
Liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise läbipaistvate süsteemide väljatöötamise, arendamise, seire, hindamise ja haldamisega seotud tegevus vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8 |
100 % |
IV LISA
KESKKONNA- JA KLIIMAMUUTUSTEGA SEOTUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ANTAVATE TOETUSTE SUMMADE ARVUTAMISE KOEFITSIENDID
|
TOETUSVALDKOND |
KAVAS KASUTATAV NOMENKLATUUR |
Kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamise koefitsient |
Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamise koefitsient |
|
Kulud, millega aidatakse täita prioriteeti 1: Säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine |
|||
|
Artikli 14 lõige 1 ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõiveeesmärkide saavutamine |
1.1 |
40 % |
Keskkonnaeesmärkidega seotud kulude puhul 100 % Muude eesmärkide puhul 0 % |
|
Artikkel 16 Investeeringud väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatesse kalalaevadesse |
1.1 |
0 %* |
Noore kaluri poolt esimese kalalaeva soetamisega seotud kulu puhul 0 % Pea- või abimootori asendamise või moderniseerimisega seotud kulu puhul 40 % |
|
Artikli 17 lõige 1 Kalavarude ja kalalaevastiku majandamine |
1.1 |
0 % |
0 % |
|
Artikli 17 lõige 2 Püügitegevuse püsiv lõpetamine |
1.2 |
Toetuse raames kalalaeva lammutamise puhul 100 % Toetuse raames kalalaeva muuks tegevuseks kui töönduspüügiks ümberseadistamise puhul 0 %* |
0 %* |
|
Artikkel 18 Püügitegevuse erakorraline peatamine |
1.2 |
40 % |
40 % |
|
Artikkel 19 Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine |
1.3 |
0 % |
40 % |
|
Artikkel 20 Andmete kogumine ja töötlemine kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel |
1.3 |
0 % |
40 % |
|
Artikkel 21 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades |
1.4 |
0 % |
0 % |
|
Artikkel 22 Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine |
1.5 |
40 % |
100 % |
|
Kulud, millega aidatakse täita prioriteeti 2: Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu |
|||
|
Artikkel 23 Vesiviljelus |
2.1 |
0 %* |
40 % |
|
Artikkel 24 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamine |
2.1 |
0 % |
0 % |
|
Artikkel 25 Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine |
2.1 |
0 %* |
0 % |
|
Kulud, millega aidatakse täita prioriteeti 3: Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine |
|||
|
Artikkel 26 Kogukonna juhitud kohalik areng |
3.1 |
0 %* |
40 % |
|
Artikkel 27 Merealased teadmised |
3.1 |
40 % |
100 % |
|
Kulud, millega aidatakse täita prioriteeti 4: Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine |
|||
|
Artikkel 28 Mereseire |
4.1 |
0 % |
0 % |
|
Artikkel 29 Rannikuvalvealane koostöö |
4.1 |
0 % |
0 % |
|
Kulud, millega aidatakse anda tehnilist abi |
|||
|
Tehniline abi |
5.1 |
0 %* |
0 %* |
* Liikmesriik võib teha oma kavas ettepaneku, et tabelis tärniga (*) märgitud toetusvaldkonnale määrataks koefitsient 40 %, tingimusel et liikmesriik suudab vajaduse korral tõendada kõnealuse toetusvaldkonna olulisust kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise või keskkonnaeesmärkide seisukohast.
V LISA
EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI KOGUVAHENDITE IGA-AASTANE JAOTUS LIIKMESRIIKIDE KAUPA AASTATEKS 2021–2027
|
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025 |
2026 |
2027 |
KOKKU |
|
|
BE |
5 420 528 |
5 528 939 |
5 639 520 |
5 752 311 |
5 867 358 |
5 984 701 |
6 072 814 |
40 266 171 |
|
BG |
11 435 037 |
11 663 737 |
11 897 017 |
12 134 959 |
12 377 660 |
12 625 203 |
12 811 085 |
84 944 698 |
|
CZ |
4 039 229 |
4 120 014 |
4 202 416 |
4 286 465 |
4 372 195 |
4 459 635 |
4 525 295 |
30 005 249 |
|
DK |
27 053 971 |
27 595 050 |
28 146 963 |
28 709 906 |
29 284 109 |
29 869 767 |
30 309 543 |
200 969 309 |
|
DE |
28 513 544 |
29 083 814 |
29 665 502 |
30 258 817 |
30 863 998 |
31 481 253 |
31 944 754 |
211 811 682 |
|
EE |
13 110 534 |
13 372 744 |
13 640 205 |
13 913 011 |
14 191 273 |
14 475 087 |
14 688 206 |
97 391 060 |
|
IE |
19 165 423 |
19 548 731 |
19 939 714 |
20 338 511 |
20 745 284 |
21 160 173 |
21 471 716 |
142 369 552 |
|
EL |
50 480 983 |
51 490 602 |
52 520 436 |
53 570 852 |
54 642 278 |
55 735 079 |
56 555 673 |
374 995 903 |
|
ES |
150 831 009 |
153 847 625 |
156 924 643 |
160 063 158 |
163 264 447 |
166 529 604 |
168 981 438 |
1 120 441 924 |
|
FR |
76 346 460 |
77 873 387 |
79 430 888 |
81 019 517 |
82 639 920 |
84 292 652 |
85 533 702 |
567 136 526 |
|
HR |
32 804 523 |
33 460 613 |
34 129 839 |
34 812 441 |
35 508 695 |
36 218 841 |
36 752 095 |
243 687 047 |
|
IT |
69 761 016 |
71 156 235 |
72 579 390 |
74 030 988 |
75 511 619 |
77 021 791 |
78 155 791 |
518 216 830 |
|
CY |
5 156 833 |
5 259 970 |
5 365 171 |
5 472 475 |
5 581 926 |
5 693 560 |
5 777 387 |
38 307 322 |
|
LV |
18 156 754 |
18 519 888 |
18 890 294 |
19 268 103 |
19 653 468 |
20 046 521 |
20 341 668 |
134 876 696 |
|
LT |
8 236 376 |
8 401 103 |
8 569 129 |
8 740 512 |
8 915 324 |
9 093 623 |
9 227 510 |
61 183 577 |
|
LU |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
- |
|
HU |
5 076 470 |
5 177 999 |
5 281 561 |
5 387 193 |
5 494 938 |
5 604 832 |
5 687 353 |
37 710 346 |
|
MT |
2 938 064 |
2 996 826 |
3 056 763 |
3 117 899 |
3 180 258 |
3 243 860 |
3 291 620 |
21 825 290 |
|
NL |
13 182 316 |
13 445 962 |
13 714 887 |
13 989 186 |
14 268 972 |
14 554 340 |
14 768 625 |
97 924 288 |
|
AT |
904 373 |
922 460 |
940 910 |
959 728 |
978 923 |
998 500 |
1 013 200 |
6 718 094 |
|
PL |
68 976 348 |
70 355 873 |
71 763 020 |
73 198 291 |
74 662 268 |
76 155 454 |
77 276 699 |
512 387 953 |
|
PT |
50 962 391 |
51 981 638 |
53 021 293 |
54 081 726 |
55 163 369 |
56 266 592 |
57 095 013 |
378 572 022 |
|
RO |
21 868 723 |
22 306 097 |
22 752 228 |
23 207 276 |
23 671 425 |
24 144 835 |
24 500 321 |
162 450 905 |
|
SI |
3 221 347 |
3 285 774 |
3 351 490 |
3 418 521 |
3 486 892 |
3 556 627 |
3 608 990 |
23 929 641 |
|
SK |
2 049 608 |
2 090 600 |
2 132 413 |
2 175 061 |
2 218 563 |
2 262 933 |
2 296 250 |
15 225 428 |
|
FI |
9 659 603 |
9 852 795 |
10 049 855 |
10 250 853 |
10 455 872 |
10 664 981 |
10 822 003 |
71 755 962 |
|
SE |
15 601 692 |
15 913 725 |
16 232 007 |
16 556 649 |
16 887 785 |
17 225 527 |
17 479 140 |
115 896 525 |
|
KOKKU |
714 953 155 |
729 252 201 |
743 837 554 |
758 714 409 |
773 888 819 |
789 365 971 |
800 987 891 |
5 311 000 000 |