EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2018

COM(2018) 386 final

2018/0211(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta

{SWD(2018) 294 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise raames tuleks luua programm, et toetada ELi finantshuvide kaitsmist ja tolliasutuste vahelist vastastikust haldusabi.

Uue programmiga seoses korraldati komisjoni talituste töödokumendi vormis eelhindamine vastavalt 2016. aasta finantsmääruse artikli 30 lõikele 4.

Käesolevas õigusakti ettepanekus on kohaldamise alguskuupäevaks määratud 1. jaanuar 2021. Ettepanek esitatakse 27 liikmesriigile, sest 29. märtsil 2017 sai Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigilt teate tema kavatsuse kohta astuda välja EList ja Euratomist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 kohaselt.

•Põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325 on nähtud ette, et liikmesriikidel ja ELil on ühine kohustus kaitsta ELi finantshuve. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 33 on nähtud ette tollikoostöö tugevdamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel. Eelmiste liidu mitmeaastaste eelarvete täitmisega on kaasas käinud hulk meetmeid, mille eesmärk on toetada liikmesriike ja liitu tervikuna liidu finantshuve mõjutava pettuse vastu võitlemisel ja selle ärahoidmisel ning vastastikuse haldusabi ja tolli- ja põllumajandusalase koostöö edendamisel. Nende meetmete hulka kuuluvad: i) programm Herakles III 1 , millega toetatakse meetmeid võitlemaks pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve, ii) pettusevastane infosüsteem, mis on operatiivmeede, mis kujutab endast peamiselt tollialaste IT-rakenduste kogumit, mida käitatakse komisjoni hallatava ühise teabesüsteemi alusel ja mis on loodud eesmärgiga täita komisjonile määrusega 515/97 2 usaldatud ülesandeid, ning iii) eiramisjuhtumite haldamise süsteem (IMS), mis on turvaline elektroonilise side vahend, mis hõlbustab liikmesriikide kohustust anda aru tuvastatud eiramisjuhtumitest, sealhulgas pettustest, ning mis toetab nende juhtumite haldamist ja analüüsimist. Kuigi nende finantsmõju on raske hinnata, on need meetmed aidanud suunata suure hulga raha tagasi ELi eelarvesse. Näiteks on programmist Heraklese rahastatud automaatse seirevahendi (Automated Monitoring Tool) arendamist. Tegemist on IT-vahendiga, millega tuvastatakse kõrvalekaldeid kaubavoogudes. Seda kasutati mitmes tollioperatsioonis ja see osutus väga tõhusaks kolmandatest riikidest imporditud tekstiilitoodete ja jalatsite väärtuse väiksemana näitamisest tekkinud ulatusliku pettuse avastamisel.

Eelnev kogemus näitab, et liidu finantshuve kahjustavad nii pettused kui ka eiramisjuhtumid. Igal aastal näitab ELi finantshuvide kaitsmist käsitlev iga-aastane aruanne 3 , et selliste eiramisjuhtumite, sealhulgas pettuste määr, mis küll kõigub, on selline, mis teeb vajalikuks liidu tegevuse. Lisaks rakendatakse järgmist mitmeaastast finantsraamistikku liidu finantshuvide kaitsmise õigusliku ja institutsioonilise raamistiku oluliste muudatuste taustal, eelkõige seoses Euroopa Prokuratuuri loomisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371 (mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) (finantshuvide kaitse direktiivi) rakendamisega 4 .

Eelarve täitmise seisukohalt ei ole eiramisjuhtumite haldamise süsteem rahastamisprogramm, vaid operatiivmeede. Eiramisjuhtumite haldamise süsteemiga seonduv tegevus on määratud komisjonile ülesandeks valdkondlike õigusaktidega. Eiramisjuhtumite haldamise süsteemi on vaja piisavalt hallata ja edasi arendada, et võimaldada liikmesriikidel täita oma aruandluskohustusi ja varustada komisjoni vajalike andmetega, et analüüsida peamisi saavutusi liidu eelarvega seotud eiramisjuhtumite, sealhulgas pettuste tuvastamisel ja nendest teatamisel järgmistes valdkondades: eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja ühinemiseelsed aspektid.

Nagu eiramisjuhtumite haldamise süsteem on ka pettusevastane infosüsteem operatiivmeede. Arvestades eelkõige üha keerukamaid kuritegelikke ühendusi ja pettustevastase võitluse uusi väljakutseid, sealhulgas seoses tehnoloogilise arenguga, on vajadus tolliasutuste vahelise vastastikuse haldusabi ja komisjoniga koostöö järele suur.

ELi pettustevastase võitluse programmi loomisel tuginetakse suurel määral programmile Herakles III – lisanduvad mõned täiustused, nagu uute algatuste (nt mis on seotud andmeanalüüsidega) rahastamise võimalus – ning kõnealune programm ühendatakse pettusevastase infosüsteemi ja eiramisjuhtumite haldamise süsteemi jaoks ette nähtud rahastamisalusega. Kõnealune programm kasutab täielikult ära ka uue finantsmääruse pakutavad võimalused. ELi pettustevastase võitluse programmiga tagatakse see, et ka edaspidi antakse liidu toetust liikmesriikide ja komisjoni tegevusele, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve ja toetada liikmesriikide vahelist vastastikust haldusabi andmist ning liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimustes.

Lisaks tugevdab ja tõhustab ELi pettustevastase võitluse programm olemasolevat liidu toetust nendele jõupingutustele, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve ning hõlbustada tolliküsimustes vastastikust haldusabi andmist, lisaks loob kõnealune programm koostoimeid ja paindlikkust mitmete olemasolevate meetmete vahel.

Kõnealusel programmil on kaks üldeesmärki:

(1)kaitsta Euroopa Liidu finantshuve;

(2)toetada liikmesriikide haldusasutuste vahelist vastastikust abi andmist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelist koostööd, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutav kohaldamine.

Programmi erieesmärke, mis tulenevad vahetult üldeesmärkidest, on kolm:

(1)hoida ära pettusi, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustavat muud ebaseaduslikku tegevust ja võidelda nende vastu;

(2)toetada eiramisjuhtumitest, sealhulgas pettustest, teatamist seoses koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmisega ja liidu eelarvest pärit ühinemiseelsete abivahenditega.

(3)pakkuda teabevahetusvahendeid ja tuge operatiivtegevuste jaoks tolli- ja põllumajandusküsimustes vastastikuse haldusabi andmise valdkonnas.

•Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Mitu liidu õigusakti käsitlevad liidu finantshuvide kaitset, eelkõige järgmised: määrus nr 883/2013 5 , millega kehtestatakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste eeskirjad, määrus nr 515/97 haldusasutuste vastastikusest abist tolli- ja põllumajandusküsimustes ning hilisem määrus nr 1939/2017 6 , millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, ning samuti hilisem finantshuvide kaitse direktiiv. Lisaks sisaldavad valdkondlikud õigusaktid sätteid liidu finantshuvide kaitse kohta. ELi pettustevastase võitluse programm pakub tuge liikmesriikidele ja asjaomastele liidu ametitele, et aidata neil paremini kaitsta liidu finantshuve. Kõnealune programm peaks toetama eespool nimetatud poliitikainstrumente.

Tollivaldkonnas hõlmab ELi pettustevastase võitluse programmi pettusevastase infosüsteemi komponent endiselt tegevusi, mis on määratud komisjoni ülesandeks määrusega nr 515/97. Ja lõpuks hõlmab eiramisjuhtumite haldamise süsteemi komponent tegevusi, mis on määratud komisjoni ülesandeks valdkondlike õigusaktidega.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel luuakse uus tollikontrolliseadmete vahend, et toetada hästitoimivat tolliliitu, sealhulgas tolliasutuste tarbeks kontrolliseadmete ostmise toetamise kaudu. ELi pettustevastase võitluse programm ja tollikontrolliseadmete programm täiendavad teineteist, kuna kumbki keskendub erinevat liiki tollitoetustele: ELi pettustevastase võitluse programm toetab muu hulgas seadmete ostmist, sealhulgas väikeste tolliseadmete ostmist tolli- ja muudele asutustele, kus eesmärgiks on just liidu finantshuvide kaitsmine, samal ajal kui uue tolliseadmete programmi eesmärk on rahastada pigem suuremate tolliseadmete soetamist, et suurendada tollikontrolli ühetaolisust kõikides liikmesriikides.

Näiteks järgmist liiki seadmed võiksid kuuluda ELi pettustevastase võitluse programmi alla ilma, et tekiks kattuvust tollikontrolliseadmete vahendiga: digitaalsed kohtumeditsiiniseadmed, seireseadmed, luureseadmed, ebaseadusliku sigaretikaubanduse vastu võitlemise vahendid, näiteks otsimiskoerad. Lisaks, erinevalt tollikontrolliseadmete vahendist pakub ELi pettustevastase võitluse programm toetust mittetolliasutustele, nagu maksuasutustele, õigusasutustele, politseiinspektsioonidele ja piiripolitseile, ministeeriumidele, erinevatele uurimisorganitele, korruptsiooni vastu võitlevatele asutustele jne.

Muud liidu poliitikad, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades, ning nende asjakohased programmid tegelevad konkreetsete väljakutsetega nendes valdkondades ning on liidu finantshuvide kaitsega väga tihedalt seotud. Eeldatavasti ei teki nende programmide ja ELi pettustevastase võitluse programmi vahel kattuvusi. Dubleerimise ärahoidmist ja koostoimete loomist ELi pettustevastase võitluse programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades, uuritakse iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamise raames.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi pettustevastase võitluse programmi õigusliku aluse moodustavad ELi toimimise lepingu artikkel 325, milles on toodud ära liikmesriikide ja liidu ühine kohustus kaitsta liidu finantshuve, ning ELi toimimise lepingu artikkel 33 tollikoostöö kohta, võttes arvesse, et määrus nr 515/97, millega on ette nähtud ELi pettustevastase võitluse programmi pettusevastase infosüsteemi komponendi rahastatavad operatiivmeetmed, põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 33 (lisaks ELi toimimise lepingu artiklile 325) 7 .

•Subsidiaarsus

Pettusevastase infosüsteemi liidu lisaväärtus tuleneb selle koordinatsioonimõõtmest, eelkõige seoses andmete kogumisega ja andmetele juurdepääsuga, mida ei ole võimalik teha riiklikul tasandil, ning samuti liikmesriikide tolliasutuste ülesannete tõhusa täitmise ja vastastikuse abistamise ning komisjoniga koostöö hõlbustamisest.

Eiramisjuhtumite haldamise süsteem on ainuke liidu tasandil andmebaas, mis ühendab eiramisjuhtumite, sealhulgas pettuste kohta teatatud teabe liidu tegevusvaldkondade ja liikmesriikide kaupa koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmisega ja ühinemiseelsete rahaliste vahenditega. See teeb võimalikuks mitut liiki analüüsid ja aitab arendada välja tõenduspõhise liidu pettuste vastu võitlemise poliitika. Sellise kogu liitu hõlmava tegevuse lisaväärtus on see, et see võimaldab tuvastada ühiseid riske ja käitumismustreid, määratleda ning rakendada pettuste vastu võitlemisel ühiseid meetodeid, pidades sealjuures silmas liidu finantshuvide tõhusat ja võrdväärset kaitsmist.

Lisaks, ELi pettustevastase võitluse programmi pettusevastase infosüsteemi ja eiramisjuhtumite haldamise süsteemi meetmeid võetakse liidu tasandil, nagu on ette nähtud asjakohaste liidu õigusaktidega, mis vastavad proportsionaalsuse põhimõttele.

•Proportsionaalsus

ELi pettustevastase võitluse programmi Heraklese komponent pakub liikmesriikidele sihtotstarbelist abi liidu finantshuvide kaitsmise kohustuse täitmisel. See piirdub nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga ja on seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

ELi pettustevastase võitluse programmi pettusevastane infosüsteem ja eiramisjuhtumite haldamise süsteem hõlmavad ainult teiseste õigusaktidega komisjonile ette nähtud finantskohustusi ega puutu pettusevastase infosüsteemi ja eiramisjuhtumite haldamise süsteemi operatiivsetesse aspektidesse. Seega on meetmed kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

•Vahendi valik

Eelmise Heraklese programmi õiguslik alus (määrus nr 250/2014) aegub 2020. aasta lõpus. Seega on vajalik luua uue määruse alusel ELi pettustevastase võitluse programm, tagamaks, et liidu toetust antakse ka edaspidi komisjoni ja liikmesriikide tegevuste jaoks, mille eesmärk on pakkuda abi võitluses pettuste vastu. ELi pettustevastase võitluse programmi vastuvõtmine annab võimaluse ühendada Heraklese komponent pettusevastase infosüsteemi ja eiramisjuhtumite haldamise süsteemi jaoks ette nähtud rahastamisalusega, et tõhustada tegevust ning uurida operatiivseid, halduslikke ja eelarvelisi koostoimeid.

3.TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Heraklese programmi on hinnatud viimastel aastatel kaks korda. Komisjoni järelaruanne programmi Herakles II (2007–2013) hindamise kohta võeti vastu ja saadeti Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2015. aasta mais 8 . Komisjoni vahehindamisaruanne programmi Herakles III kohta (1. jaanuarist 2014 kuni 2017. aasta juunini, seitsmeaastase programmi esimene pool) võeti vastu ja saadeti Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2018. aasta jaanuari alguses 9 . Kõnealusel hindamisel leiti, et programm Herakles III on täitnud enamjaolt oma eesmärgi, milleks on kaitsta liidu finantshuve. Seega peeti programmi tõhusaks. Programm on osutunud oluliseks ja kaalutakse selle operatiivsete eesmärkide võimalikku pikendamist, ühtlasi olid olemas vajalikud mehhanismid selle sidususe tagamiseks. Tõendati, et kõnealune programm on üldiselt tõhus. Hindamisel märgiti, et taotlus- ja aruandlusprotsesside tekitatud koormuse leevendamisega seoses on veel arenguruumi. Sel eesmärgil hakkas komisjon kasutama kõnealuse programmi raames toetusetaotluste esitamiseks, töötlemiseks ja haldamiseks elektroonilist haldamissüsteemi. Programmil on liidu tasandil selge lisaväärtus ja selle meetmed on olnud jätkusuutlikud.

Kuna pettusevastane infosüsteem ja eiramisjuhtumite haldamise süsteem ei ole rahastamisprogrammid, ei kasutata nende puhul hindamistsükleid. Siiski on teatud näitajad, mida saab võtta arvesse, et hinnata nende süsteemide tulemuslikkust seoses asjakohaste operatiivtegevustega 10 . Lisaks korraldab komisjon korrapäraselt pettusevastase infosüsteemi uuringuaruandeid. Uusimad uuringuaruanded viitavad sellele, et üle 80 % liikmesriikide kasutajatest on rahul erinevate pettusevastase infosüsteemi rakenduste funktsionaalsuse ja tulemuslikkusega, sama kehtib pakutavate pettusevastase infosüsteemi koolituste kohta.

Impordiprotseduure käsitlevas eriaruandes nr 19/2017 jõudis Euroopa Kontrollikoda järeldusele, et konkreetsed pettusevastase infosüsteemi rakendused on tõhusad vahendid, et teha kindlaks võimalikke pettusejuhtumeid seoses päritolu väära kirjeldusega ja kaupade alla nende tegeliku maksumuse hindamisega. Lisaks saavad need pakkuda kasulikke vahendeid, et hinnata tollimaksu alalaekumise suurust 11 . Samas eriaruandes märgib Euroopa Kontrollikoda ka seda, et liidu vahendid ja programmid tolliteabe vahetamiseks ja koostöö suurendamiseks ei ole oma täieliku potentsiaalini veel jõudnud. Eriaruandes jõuti ka järeldusele, et mõningaid pettusevastase infosüsteemi tolliteabesüsteeme ei kasutata piisavalt. Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes nr 10/2015 ja nr 24/2016 esitati soovitused eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kohta.

Lisateavet praeguste programmide järelhindamiste kohta leiab käesoleva seadusandliku ettepanekuga kaasasoleva järelhindamisaruande punktist 1.2.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

13. märtsil 2018. aastal korraldas komisjon ühepäevase seminari liikmesriikide sidusrühmadega (peamiselt pettusevastase tegevuse koordineerimise teenistuste ja tolliasutuste esindajatega), et arutada tulevase programmi tegevuse võimalusi. Konsulteerimisel leidis kinnitust vajadus jätkuva toetuse järele liidu pettustevastase programmi abil. Järelhindamisaruande 2. lisas on esitatud kokkuvõte kõnealuse sihtotstarbelise sidusrühmade konsulteerimise järelduste kohta.

Lisaks korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni nende tulevaste valdkondlike õigusaktide ettevalmistamiseks, mis kaasnevad mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga pärast 2020. aastat. Ainult väga väike arv saadud ettepanekutest oli seotud ELi pettustevastase võitluse programmiga seonduvate aspektidega.

•Väliseksperdid

Programmi Herakles III tulemuslikkuse hindamiseks kasutati välist töövõtjat, nagu on ette nähtud määrusega nr 250/2014. Kõnealuse töövõtja korraldatud sõltumatu uuringu 12 tulemusena koostati põhjalik programmi Herakles III vahehindamine ning esitati jätkuva programmi kohta mõningaid mõtteid võimalikest eesmärkidest ja meetmetest, eelkõige liikmesriikidevahelise piiriülese koostöö ja liitu mittekuuluvate partneritega tehtava koostöö kohta ning samuti uute tehnoloogiliste arengusuundadega kaasnevate väljakutsete lahendamise kohta. Lisaks leiti sõltumatu uuringu käigus, et riikide haldusasutuste töötajate vahetusi ja rahvusvahelist osalemist hõlmasid vaid üksikud meetmed.

•Mõjuhinnang

•Lihtsustamine

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Määruse eelnõuga, millega luuakse ELi pettustevastase võitluse programm, on seoses programmi konkreetsete eesmärkidega nähtud ette kolm järgmist põhinäitajat:

(1)pettuste, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse ärahoidmise ja nende vastu võitlemise toetamine, mida hinnatakse järgmise alusel:

·programmi raames korraldatud ja (kaas)rahastatud tegevustega rahulolemise määr;

·igal programmiaastal toetust saavate liikmesriikide protsent;

(2)eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kasutamise kasutajatepoolne rahulolumäär;

(3)Nende kordade arv, mil kättesaadavaks on tehtud vastastikuse abistamise alast teavet, ja vastastikuse abistamisega seotud toetatud tegevuste arv.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määruse I peatükis sätestatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluva ELi pettustevastase võitluse programmi (aastateks 2021–2027) peamised parameetrid, sealhulgas programmi tegevusulatus ja rahastamispakett, mis on jaotatud vastavalt programmi kolmele komponendile (programm Herakles, pettusevastane infosüsteem ja eiramisjuhtumite haldamise süsteem). I peatükis on sätestatud ka kolmandate riikide programmis osalemise tingimused. Mis puutub programmi elluviimisse, siis I peatükis viidatakse palju finantsmäärusele. Mis puutub pettusevastase infosüsteemi kuludesse, siis on määruse I lisas esitatud programmi raames kaetavate kulude soovituslik loend.

II peatükis on esitatud toetuste kaudu programmi elluviimise üksikasjad ja eelkõige seoses toetuste võimalike saajatega. Need hõlmavad ametiasutusi, kes võivad panustada programmi ühe eesmärgi saavutamisse ja kes peavad asuma ühes järgmistest riikidest: liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium, programmiga ühinenud kolmas riik või tööprogrammis loetletud kolmas riik.

III peatükis on esitatud sätted programmi töö, järelevalve ja hindamisaspektide kohta. Eelkõige on toodud välja kasutatavad näitajad ja aruandlusmeetodid ning vahehindamismenetlus. Lisaks on siin kehtestatud komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte väga kitsalt määratletud eesmärkidel.

IV peatükis on kirjeldatud ülemineku- ja lõppsätteid, on nähtud ette programmi Herakles III määruse kehtetuks tunnistamine ning määruse nr 515/97 kohased pettusevastase infosüsteemi rahastamissätted.

2018/0211 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust ( 14 ),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid võitlema pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Liit peaks selles valdkonnas võetavaid meetmeid toetama.

(2)Selliste meetmete varasem rahaline toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 804/2004/EÜ (Heraklese programm) 15 (mida muudeti ja mille kehtivust pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 878/2007/EÜ 16 (programm Herakles II), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 250/2014 17 (programm Herakles III)) kaudu on aidanud tõhustada liidu ja liikmesriikide meetmeid võitluses pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(3)Toetada liidu finantshuve mõjutavatest õigusnormide rikkumistest ja pettustest teatamist liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide poolt eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu on nõue, mis on esitatud valdkondlikes õigusaktides Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi 18 kohta, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 19 kohta, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi 20 kohta, Euroopa abifondi kohta enim puudust kannatavate isikute jaoks 21 ja ühinemiseelse abi kohta 22 programmitöö perioodiks 2014–2020 ja sellest edasi. IMS on turvaline elektroonilise side vahend, mis hõlbustab liikmesriikidel ning samuti kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel täita kohustust teatada tuvastatud eeskirjade eiramistest ning mis aitab hallata eeskirjade eiramisi ja neid analüüsida.

(4)Nõukogu määruses (EÜ) nr 515/97 23 ja nõukogu otsuses 2009/917/JSK 24 on sätestatud, et liit toetab liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abistamist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks.

(5)Seda toetust antakse mitmetele operatiivmeetmetele. See hõlmab pettustevastase infosüsteemi (AFIS) platvormi, mis kujutab endast komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames töötavatest rakendustest koosnevat infotehnoloogia platvormi. Ka IMS töötab AFISe platvormi raames. Niisugune süsteem vajab jätkusuutlikkusse tagamiseks stabiilset ja prognoositavat rahastamist mitme aasta jooksul.

(6)Toetust, mida liit annab liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, eeskirjade eiramisest teatamise ning vastastikuse haldusabi ja koostöö jaoks tolli ja põllumajandusküsimustes, tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist.

(7)Programmis on seega ühendatud Heraklese programmi komponendid, IMSi rahastamist tagav komponent ja komponent, millest rahastatakse komisjonile määrusega (EÜ) nr 515/97 ülesandeks tehtud tegevust, sealhulgas AFISe platvorm.

(8)AFISe platvorm hõlmab mitmeid infosüsteeme, sealhulgas ka tolliinfosüsteemi (TIS). TIS on automatiseeritud infosüsteem, mille eesmärk on abistada liikmesriike tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ärahoidmisel, uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel, suurendades kiirema teabelevi abil liikmesriikide tolliametite koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust. TIS toetab ühtses infrastruktuuris nii haldus- kui ka politseikoostööd. TISi kasutamist halduskoostöö eesmärgil reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 33 ja 325 alusel vastu võetud määrusega (EÜ) nr 515/97. TISi kasutamist politseikoostöö eesmärgil reguleeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti c alusel vastu võetud otsusega 2009/917/JSK. Tehniliselt ei saa TISi kasutamist politseikoostööks halduskoostööst lahutada, sest mõlemat tehakse ühtse infotehnoloogia süsteemi abil. Võttes arvesse, et TIS ise on vaid üks AFISe raames kasutatavatest infosüsteemidest ning et politseikoostöö juhtumite arv TISis on väiksem kui halduskoostööjuhtumite arv, on AFISe politseikoostööalane kasutamine pigem täienduseks halduskoostööalasele kasutamisele.

(9)Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 25 punkti 17] tähenduses.

(10)Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(11)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(12)Selleks et tagada programmi raames kõigi nende tegevuste rahastamise järjepidevus, mis komisjonile vastavalt määrusele (EÜ) nr 515/97 ülesandeks on tehtud, sealhulgas AFISe platvorm, on I lisas esitatud rahastatavate tegevuste soovituslik loetelu.

(13)Seadmete ostmine tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi 26 kaudu võib avaldada positiivset mõju võitluses pettuste vastu, mis kahjustavad ELi finantshuvisid. Tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi ja programmi vahel on ühine vastutus, et vältida liidu toetuse dubleerimist. Programmi raames tuleks eelkõige toetada sellist liiki seadmete soetamist, mille jaoks ei ole liidu rahastamisvahendist tollikontrolli seadmete soetamiseks toetust ette nähtud, või seadmete jaoks, mis on ette nähtud asutustele, mida kõnealune rahastamisvahend ei hõlma. Kattuvuste vältimine tuleks eelkõige tagada iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamise käigus.

(14)Programm peaks olema avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed. Samuti peaks selles osaleda saama ka ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes. Programm peaks olema avatud ka muudele kolmandatele riikidele, tingimusel, et nad sõlmivad konkreetse lepingu liidu programmides osalemiseks.

(15)Võttes arvesse Heraklese programmide varasemaid hindamisi ning selleks, et programmi veelgi tõhustada, peaksid programmis erandkorras osaleda saama ka programmiga liitumata kolmanda riigi juriidilised isikud, ilma et nad peaksid kandma programmis osalemise kulud.

(16)Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse soovitusi ja meetmeid, mis esitati komisjoni 6. juuni 2013. aasta teatises „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia“ 27 , ning ka selle teatise rakendamise eduaruannet 28 , mis avaldati 12. mail 2017.

(17)Liit ratifitseeris Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli (edaspidi „protokoll“) 2016. aastal. Protokoll peaks aitama kaitsta liidu finantshuve, kuivõrd see puudutab võitlust tubakatoodete ebaseadusliku piiriülese kaubanduse vastu, mis põhjustab maksutulu vähenemist. Programm peaks toetama Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaati protokolliga seotud ülesannetes. Samuti peaks see toetama muid tegevusi, mida sekretariaat korraldab tubakatoodete ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse raames.

(18)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 29 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, 30 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 31 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 32 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 33 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(19)Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(20)

(21)Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to a new decision on OCTs: nõukogu otsuse 2013/755/EL 34 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(22)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 35 punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

(23)Komisjonile tuleks anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja programmi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätted. Seejuures on eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(24)AFISe rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2. Käesoleva määrusega asendatakse see õiguslik alus ja nähakse ette uus. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42 a lõikeid 1 ja 2 muuta.

(25)Määrus (EL) nr 250/2014, millega loodi programm Herakles III, hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014–31. detsember 2020. Käesoleva määrusega nähakse ette programmi Herakles III järelprogramm alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EÜ) nr 250/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi pettustevastase võitluse programm (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1.Programmi üldeesmärgid on järgmised:

(a)liidu finantshuvide kaitse;

(b)liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abistamise ning haldusasutuste ja komisjoni vahelise koostöö toetamine, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

2.Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a)pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja nende vastu võitlemine;

(b)eelarve jagatud täitmise ja liidu eelarvest antava liitumiseelse abiga seotud eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest teatamise soodustamine;

(c)teabevahetuse vahendite andmine ja operatiivtegevuse toetamine tolli- ja põllumajandusküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas.

Artikkel 3

Eelarve

1.Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 181,207 miljonit eurot.

2.Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

(a)114,207 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile;

(b)7 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile;

(c)60 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile;

3.Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks.

Artikkel 4

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

(a)Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(c)Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

(d)muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

(a)on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

(b)on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

(c)ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

(d)on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 5

Liidu rahastamise rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

2.Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena ja hangetena, kuid ka sõidu- ja elamiskulude hüvitisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 238.

3.Programmist võidakse rahastada määruse (EÜ) nr 515/97 kohaseid tegevusi, eelkõige katta I lisa soovituslikus loetelus osutatud kulusid.

4.Kui toetust saav tegevus hõlmab seadmete hankimist, loob komisjon vajaduse korral koordineerimismehhanismi, et tagada liidu programmide toel ostetud seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi.

II PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 7

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 8

Rahastamiskõlblikud meetmed

Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 2 osutatud eesmärke.

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud üksused

1.Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõikes 2 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2.Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

(a)avaliku sektori asutused, kes võivad aidata kaasa artikli 2 osutatud eesmärkide saavutamisele ja asuvad ühes järgmistest riikidest:

(a)liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

(b)programmiga ühinenud kolmas riik;

(c)tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele;

(b)teadus- ja haridusasutused ning mittetulundusühendused, kes võivad aidata kaasa artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamisele, tingimusel et nad on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, kes on programmiga liitunud, või tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis lõikes 3 osutatud tingimustel ja tegutsenud seal vähemalt ühe aasta;

(c)iga juriidiline isik, kes on asutatud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3.Lõikes 2 osutatud üksused, mis on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.Lõikes 2 osutatud üksused, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid põhimõtteliselt kandma oma osalemise kulud ise.

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 10

Tööprogramm

Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

Artikkel 11

Järelevalve ja aruandlus

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2.Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ja lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevad sätted.

3.Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja vajaduse korral liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 12

Hindamine

1.Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks otsustamisprotsessis kasutada.

2.Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3.Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4.Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Kontrollikojale.

Artikkel 13

Volituste delegeerimine

Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja järelevalve- ja hindamisraamistiku sätted, nagu on ette nähtud artiklis 11.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet. Liidu rahastamise päritolu teatavaks tegemine ja nähtavuse tagamine ei ole vajalik juhtudel, kui see võib panna ohtu pettusevastaste ja tollialaste operatiivmeetmete tõhusa toimimise.

2.Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 515/97 muutmine

Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2 kustutatakse.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

3.Määrus (EÜ) nr 250/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artiklit 42a kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruse nr 250/2014 ja määruse (EL) nr 515/97 artikli 42a alusel vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 36  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

⌧ Piiratud kestusega

–⌧    hõlmab ajavahemikku 01/01/2021–31/12/2027

–⌧    finantsmõju avaldub ajavahemikul 2021–2027

–⌧    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2030

– ◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 37  

⌧Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–⌧oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega 

⌧Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–⌧rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele: tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaat;

–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻avalik-õiguslikele asutustele;

–◻avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

––Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus…...….]	Liigendatud/ liigendamata 38	EFTA riigid 39	Kandidaatriigid 40	Kolmandad riigid	Finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses
1	03 03 ELi pettustevastase võitluse programm	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI
	03 03 01 Pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja nende vastu võitlemine	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI
	03 03 02 Eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest teatamise soodustamine	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI
	03 03 03 Kooskõlas määrusega 515/97 võetavate meetmete rahastamine	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele 41  

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
03 03 01 Pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja nende vastu võitlemine	Kulukohustused	(1)	15,160	15,359	15,662	16,075	16,608	17,270	18,073		114,207
	Maksed	(2)	9,023	12,700	14,623	15,500	15,900	16,400	17,500	12,561	114,207
03 03 02 Eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest teatamise soodustamine	Kulukohustused	(3)	0,929	0,941	0,960	0,985	1,018	1,059	1,108		7,000
	Maksed	(4)	0,929	0,941	0,960	0,985	1,018	1,059	1,108	p.m.	7,000
03 03 03 Kooskõlas määrusega 515/97 võetavate meetmete rahastamine	Kulukohustused	(5)	7,964	8,069	8,228	8,445	8,725	9,073	9,495		60,000
	Maksed	(6)	7,566	7,665	7,817	8,023	8,289	8,620	9,020	3,000	60,000
Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 42	Kulukohustused = maksed	(7)	0	0	0	0	0	0	0
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3+5+7	24,053	24,369	24,850	25,506	26,351	27,402	28,676		181,207
	Maksed	=2++4+6	17,518	21,307	23,400	24,508	25,207	26,078	27,628	15,561	181,207

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Inimressursid		1,502	1,502	1,502	1,502	1,502	1,502	1,502		10,514
Muud halduskulud		0,015	0,015	0,015	0,015	0,015	0,015	0,015		0,105
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU	(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	1,517	1,517	1,517	1,517	1,517	1,517	1,517		10,619

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		25,570	25,886	26,367	27,023	27,868	28,919	30,193		191,826
	Maksed		25,012	25,180	23,927	24,518	25,280	26,228	27,377	25,012	191,826

3.2.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Inimressursid	1,502	1,502	1,502	1,502	1,502	1,502	1,502	10,514
Muud halduskulud	0,015	0,015	0,015	0,015	0,015	0,015	0,015	0,105
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 kokku	1,517	1,517	1,517	1,517	1,517	1,517	1,517	10,619

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 43 välja jäävad kulud
Inimressursid
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

1,517

1,517

1,517

1,517

1,517

1,517

1,517

10,619

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Aasta		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes		10,5	10,5	10,5	10,5	10,5	10,5	10,5
Delegatsioonides
Teadustegevus
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)  44 Rubriik 7
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7	- peakorteris
	- delegatsioonides
Rahastatakse programmi vahenditest  45	- peakorteris
	- delegatsioonides
Teadustegevus
Muu (täpsustage)
KOKKU		10,5	10,5	10,5	10,5	10,5	10,5	10,5

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	6 AD ametnikud: strateegiline planeerimine, järelevalve ja läbivaatamine 4,5 AST: otsesed ülemused ning tegevus- ja finantskontroll
Koosseisuvälised töötajad

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑ ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Ettepaneku/algatuse mõju 46
	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).

(2)    Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks, viimati muudetud määrusega 2015/1525 (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(3)    Kõik finantshuvide kaitse direktiiviga seotud aruanded on kättesaadavad komisjoni järgmise veebisaidi kaudu: https://ec.europa.eu/anti-fraud/about-us/reports/communities-reports_et.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(6)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel; (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(7)    Pettusevastane infosüsteem hõlmab aga meetmeid, mida ei käsitleta ELi toimimise lepingu artiklis 325 (nt tollikoostöö seoses ebaseaduslike toodetega).

(8)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aruanne programmi Herakles II eesmärkide saavutamise kohta“, COM(2015) 221 final.

(9)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määruse (EL) nr 250/2014 (millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 804/2004/EÜ) vahehindamine“, COM(2018) 3 final.

(10)    Eelkõige pettusevastase infosüsteemi meetmeid käsitlevate komisjoni iga-aastaste aruannete alusel (vastavalt määruse nr 515/97 artikli 51 punktile a), mis on osa komisjoni aruandest ELi finantshuvide kaitse kohta (finantshuvide kaitse aruandest). Pettusevastast infosüsteemi hinnati komisjoni talituste töödokumentides „Implementation of article 325 TFEU by the Member States“ ja „Follow-up of recommendations to the Commission PIF Report“, mis on lisatud käesolevale aruandele. 2016. aasta aruanne: COM (2017) 383 final ja SWD(2017) 266, 267 ja 270 final.

(11)    Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne nr 19/2017: „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“, 5. detsember 2017.

(12)    „Mid-term Evaluation of the Hercule III programme, Final Report“, CEPS, Economisti Associati, CASE, wedoIT, 2017 (https://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/antifraud/files/herculeiii_midterm_evaluation_en.pdf).

(13)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe, 13. aprill 2016 (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(14)    [ref]

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsus nr 878/2007/EÜ, millega muudetakse otsust nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas, ja pikendatakse selle kehtivust (programm Herakles II) (ELT L 193, 25.7.2007, lk 18).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).

(18)    Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1971, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1975, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 6).

(19)    Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1970, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1974, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 1).

(20)    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1973, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga, ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1977, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 15).

(21)    Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1972, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses enim puudust kannatavate isikute abistamiseks loodud Euroopa abifondiga, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1976, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 11).

(22)    Komisjoni 2. mai 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 447/2014 (milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) rakendamise erieeskirju) artikkel 16 (ELT L 132, 3.5.2014, lk 32)

(23)    Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks, viimati muudetud määrusega 2015/1525 (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(24)    Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).

(25)    Reference to be updated: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkuleppe tekst on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1527762854916&uri=CELEX:32013Q1220(01) .  

(26)    [ref]

(27)    COM(2013) 324 final.

(28)    COM(2017) 235 final.

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(30)    EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(31)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(32)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(34)    Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(36)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(37)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(38)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(39)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(40)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(41)    Ümardamise tõttu ei pruugi kogusummad olla päris täpsed.

(42)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(43)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(44)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(45)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(46)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2018

COM(2018) 386 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta

{SWD(2018) 294 final}

I LISA

Nende kululiikide soovituslik nimekiri, mida rahastatakse programmist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 515/97 võetavate meetmete raames:

a)    kõik sellise tehnilise infrastruktuuri loomise ja haldamisega seotud kulud, millega antakse liikmesriikidele kasutada logistika-, kontori- ja infotehnoloogiavahendeid, et tagada ühiste tollioperatsioonide ja muu operatiivtegevuse koordineerimine;

b)    sõidu- ja elamiskulude hüvitamine, samuti asjakohasel juhul liikmesriikide või kolmandate riikide esindajate muude kulude hüvitamine, kes osalevad ühenduse missioonidel, komisjoni poolt või koostöös komisjoniga korraldatud ühistes tollioperatsioonides ning koolituskursustel, erikoosolekutel ja liikmesriikide poolt läbi viidavaid haldusuurimisi või operatiivtoiminguid ettevalmistavatel ja hindamiskoosolekutel, kui neid korraldab komisjon või kui neid korraldatakse koostöös komisjoniga;

c)    arvutiinfrastruktuuri (riistvara), tarkvara ja spetsiaalsete võrguühenduste ning nendega seotud toodete soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud ning tootmis-, tugi- ja koolitusteenuste osutamisega seotud kulud, mille eesmärk on määruses (EÜ) nr 515/97 ette nähtud tegevuste rakendamine ning eelkõige pettuse ärahoidmine ja pettusevastane võitlus;

d)    teabe edastamise ja muu samalaadse tegevusega seotud kulud, kui see tegevus tagab juurdepääsu teabele, andmetele ja andmeallikatele määruses (EÜ) nr 515/97 ette nähtud tegevuse rakendamise ning eelkõige pettuse ärahoidmise ja pettusevastase võitluse raames;

e)    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 alusel vastu võetud õigusaktidega, eriti nõukogu otsuses 2009/917/JSK (infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta) ette nähtud tolliinfosüsteemi kasutamisega seotud kulud, tingimusel et kõnealustes õigusaktides on ette nähtud asjaomaste kulude rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest;

f)    punktis c osutatud eesmärgil kasutatavate ühise teabevõrgu komponentide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud.

II LISA

NÄITAJAD PROGRAMMI JÄRELEVALVE JAOKS

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.

Erieesmärk nr 1. Pettuse, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nendega võitlemine.

Näitaja 1. Toetus pettuse, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks, mida mõõdetakse järgmiselt:

1.1: rahulolu programmi raames võetud ja (kaas)rahastatud meetmetega;

1.2: liikmesriikide osakaal, kes igal aastal programmist toetust saavad.

Erieesmärk nr 2. Toetus eelarve jagatud täitmise ja liidu eelarvest antava ühinemiseelse abiga seotud õigusnormide rikkumisest, sealhulgas pettustest teatamiseks.

Näitaja 2. Eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kasutajate rahulolu määr.

Erieesmärk nr 3. Tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas toimuva operatiivtegevuse toetamine ja selleks teabevahetuse vahendite andmine.

Näitaja 3. Vastastikust abistamist käsitleva teabe hulk ja vastastikuse abistamise raames toetatud meetmete arv.