EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.6.2018

COM(2018) 385 final

2018/0209(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2018) 275 final}
{SWD(2018) 292 final}
{SWD(2018) 293 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Käesolevas ettepanekus on akti kohaldamise alguskuupäevana ette nähtud 1. jaanuar 2021 ja see on koostatud 27 liikmesriigist koosneva liidu jaoks, mis on kooskõlas Ühendkuningriigi teatega tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist, tuginedes Euroopa Liidu lepingu artiklile 50, mille Euroopa Ülemkogu sai 29. märtsil 2017.

•Põhjused ja eesmärgid

Keskkonna- ja kliimaprobleemid mõjutavad ELi kodanike tervist ja elukvaliteeti ning loodusvarade kättesaadavust ja seisundit, tekitades sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Üleminek vähese CO2-heitega ja ringmajandusele on Euroopa majanduse moderniseerimise projekt, mis on Junckeri juhitava komisjoni prioriteet. Ajakohasele. puhtale ja ringluspõhisemale majandusele üleminek nõuab suurte investeeringute suunamist uutesse taristutesse, tehnoloogialahendustesse ja ärimudelitesse ning igat liiki kaupu ja teenuseid, sealhulgas toidukaupu ja loodusvarasid hõlmavatesse uutesse tootmis- ja tarbimismudelitesse. ELil on üleilmne juhtpositsioon keskkonnakaitse ja kliimameetmete valdkonnas. Ta on viimase 40 aasta jooksul kehtestanud mitmesuguseid keskkonnaalaseid poliitikameetmeid ning loonud fonde ja vahendeid, mis kõik kokku on kujundanud kõige nüüdisaegsemad standardid kogu maailmas. EL soovib seda rolli säilitada ja tugevdada.

Vajalik ja esmatähtis on elada hästi maakera võimaluste piires. Programm LIFE aitab kiirendada liidu ümberkujundamist puhtaks, ringluspõhiseks, energiatõhusaks, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. Poliitikameetmete ja turuleviimise meetmete sihtotstarbelise toetamisega säilitab, kaitseb ja parandab programm LIFE keskkonna kvaliteeti, kaitseb inimeste tervist ning taotleb loodusvarade kaalutletud ja mõistlikku kasutamist.

Lisaks sellele aitab programm LIFE täita ELi kohustusi, mis tulenevad Pariisi kliimakokkuleppest, energialiidust ning energia- ja kliimapoliitika raamistikust 2030, ning pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke. See on kooskõlas ka ELi eesmärgiga saavutada üleilmne juhtpositsioon taastuvenergia valdkonnas.

Nagu teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ kinnitati, on ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja 17 kestliku arengu eesmärki kõigi ELi poliitikavaldkondade oluline juhtraamistik ning seetõttu integreeritakse need kogu tulevasse mitmeaastasesse finantsraamistikku.

Kuigi programmi LIFE 2014.–2020. aasta tegevuste 1 raames lahendatakse teatavaid probleeme otse kohapeal, on programmil peamiselt kaudne, kiirendav mõju: toetatakse selliseid väikesemahulisi meetmeid, mille eesmärk on algatada, laiendada või kiirendada kestliku tootmise, turustamise ja tarbimise tavasid, ning looduskapitali kaitset,

–hõlbustades parimate tavade ja teadmiste väljatöötamist ja jagamist;

–suurendades suutlikkust ja kiirendades keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamist ning hõlbustades üleminekut puhtale energeetikale;

–aidates sidusrühmadel katsetada väikesemahulisi tehnoloogiavahendeid ja lahendusi ning

–võttes kasutusele rahastamisvahendeid muudest allikatest.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames tuleks jätkata selle lähenemisviisi rakendamist.

Kliimamuutuste küsimuse arvesse võtmine kõikides järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvahendites suurendab rahastamist, mis on kättesaadav kliimamuutuste vastu võitlemiseks vajalikuks innovatsiooniks, sotsiaalseks kohanemiseks ning ettevõtjate, töötajate ja kodanike võimestamiseks oma pädevuse ja oskuste arendamisel. Programm LIFE toetab väikesemahulist innovatsiooni, aidates kodanikel võtta meetmeid kliimaga seotud küsimustes ja oma kogukondade hüvanguks.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Programm LIFE on ainus ELi fond, mis on pühendatud üksnes keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. See suhteliselt tagasihoidliku eelarvega fond keskendub nišile, mis jääb ühelt poolt teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate ELi programmide ning teiselt poolt ulatuslikku rakendamist rahastavate ELi programmide vahele. Seega täidab programm uute teadmiste ja nende rakendamise vahelise lünga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus ja subsidiaarsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Järelhindamine

Kuigi programmi LIFE 2014–2020 hiljutine vahehindamine 2 tehti programmi rakendamise varases etapis, kui alanud olid ainult 2014. ja 2015. aasta projektid, kinnitas see, et programmi rakendamine kulgeb tulemuslikkuse, tõhususe ja asjakohasuse poolest kavakohaselt ning programm annab panuse strateegiasse „Euroopa 2020“. Lisaks sellele peab enamik sidusrühmi programmi LIFE väga tähtsaks vahendiks keskkonna- ja kliimaprioriteetide käsitlemisel.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Programmi LIFE vahehindamise osana toimusid mitmesugused konsultatsioonid, sealhulgas i) 12-nädalane avalik konsultatsioon, millele saadi rohkem kui 250 vastust, ii) kuus eriuuringut, millele saadi rohkem kui 200 vastust, ning iii) üle 150 intervjuu (vajaduse korral ka kohapealsed külastused) peamiste sidusrühmade gruppidega, sealhulgas projektide toetusesaajate, projektikoordinaatorite, komisjoni talituste, EASME ametnike, seiret tegevate välisekspertide ja rahastamisvahendite sidusrühmadega.

Arvesse võeti ka Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust vahehindamise tulemuste kohta, sest nendes kavandati 2020. aasta järgse programmi LIFE võimalikud variandid.

Käesoleva ettepaneku koostamisel võeti lisaks sidusrühmadega peetud põhjalikele konsultatsioonidele arvesse ka vabaühenduste arvamusi ning liikmesriikides toimunud täiendavaid konsultatsioone sidusrühmadega.

Konsultatsioonid kinnitasid programmi olulisust kliima- ja keskkonnavaldkonna vajaduste ja probleemide käsitlemisel ning programmi jätkamise, sealhulgas kõigi peamiste sekkumismeetmete tähtsust. Rõhutati aga vajadust lihtsustada programmi haldamist. Soovitati tugevdada kiirendavat mõju ja integreeritud projektide potentsiaali.

•Mõjuhinnang

Programmi tulemuslikkuse ja kiirendava mõju suurendamiseks uuriti kahte poliitikavarianti, pidades silmas programmi vahendite kättesaadavuse parandamist taotlejatele kõigist ELi liikmesriikidest. Positiivne hinnang anti variandile, mis näeb ette kogu riiklike kontaktpunktide võrgustiku tsentraliseeritud toetamist praeguste riiklike suutlikkuse suurendamise projektide asemel (mis on kättesaadav ainult konkreetsetele liikmesriikidele), ja leiti, et seda tuleks rakendada. Kaasrahastamise määra tõstmise varianti võib kaaluda hiljem ja võib olla kohandada seda programmi rakendamise ajal.

Kaaluti mitut lisavarianti, kuidas suurendada programmi tulemuslikkust ja kiirendavat mõju. Neile anti positiivne hinnang. Integreeritud projektide kasutamise laiendamist tulevastes strateegilistes integreeritud projektides peetakse mehhanismiks, mille mõju on praeguse programmi LIFE integreeritud projektide rakendamise kogemuse kohaselt suurim. Esmatähtsaks peetakse strateegiliste integreeritud projektide ulatuse ja mahu suurendamist. See eeldaks eelarve suurendamist võrreldes programmi LIFE praeguse eelarvega.

Mõjuhinnangust ilmneb, et praegu 2014.–2020. aasta programmist „Horisont 2020“ antav toetus suutlikkuse suurendamiseks üleminekul puhtale energeetikale, mis aitab leevendada kliimamuutusi, tuleks üle viia järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmi LIFE alla. Selle põhjuseks on programmi LIFE parem sobivus sekkumisloogika, eesmärkide ja rakendusmehhanismide poolest ning konkreetne toetusesaajate rühm võrreldes teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikuga, mis sobib rohkem esimeste omataoliste tehnoloogialahenduste väljatöötamiseks kui nende kordamise ja laiendamise toetamiseks. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi integreerimine programmiga LIFE lahendaks need puudused ning suurendaks liidupoolse rahastamise üldist sidusust, pakkudes samal ajal väljavaateid koostoime tekkimiseks muude keskkonna- ja kliimameetmetega. Kliimameetmete valdkonnas hõlmab programm LIFE 2014.–2020. programmi jätkamisel ka allprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“.

Mõju hindamisel uuriti ka seda, kuidas saaks programm täita suuremat osa liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika elluviimisel. Kuigi varianti, mille kohaselt hõlmaks programm suurt eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat fondi, ei peetud tõhusaks, võib programmil LIFE olla suurem roll looduse ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika integreerimisel muudesse ELi poliitikavaldkondadesse ja rahastamisprogrammidesse. See põhineks tasakaalustatumal eelarvet täiendaval osal, mis tagaks muudest rahastamisprogrammidest pärit vahendite finantsvõimenduse.

Samuti leiti, et programm peaks jätkama bioloogilise mitmekesisuse jaoks ette nähtud väikeste toetuste rahastamist Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid (BEST) käsitleva vabatahtliku kava kaudu.

Loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate programmiosade koondamiseks loodi keskkonna valdkonnas konkreetne allprogramm „Loodus ja bioloogiline mitmekesisus“. Keskkonna valdkonda kuulub ka allprogramm „Ringmajandus ja elukvaliteet“, mille eesmärk on toetada liidu keskkonnapoliitika teisi aspekte, eelkõige üleminekut ringmajandusele, keskkonnaressursside, nagu õhu, vee ja maa usaldusväärset ja tõhusat majandamist ning hea keskkonnajuhtimistava edendamist.

Poliitikavariandid, mille kohaselt toetatakse tulemuste kordamist ja suurendatakse nii programmi paindlikkust kui ka võimalust võtta sihikule põhilised ja esilekerkivad probleemid määruse ja mitmeaastase tööprogrammi lihtsustamise kaudu, ei avalda olulist negatiivset mõju; mõlemad variandid tuleks kasutusele võtta.

Õiguskontrollikomitee andis 13. aprillil 2018 mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse.

Õiguskontrollikomitee palus oma arvamuses mõjuhinnangu kavandi kohta täiendavalt selgitada järelevalvekorda ja käesoleva algatuse puhul kavandatud näitajaid. Samuti palus komitee täpsustada, millist mõju avaldab programmi LIFE ulatuse kavandatud laiendamine loodusvaldkonnas selle programmi põhimõtetele, ülesehitusele ja rakendusmehhanismile. Arvamuses esitatud soovitused lisati aruandesse. Mõju hindamist laiendati eesmärgiga kajastada, kuidas hakatakse käsitlema puudusi, mis on praegusel programmitöö perioodil järelevalvekorras kindlaks tehtud. Programmi eesmärkidega suurema kooskõla tagamiseks muudeti ka programmi hindamiseks kasutatavate näitajate loetelu. VIII lisasse lisati põhjalikum analüüs programmi LIFE ulatuse laiendamise variantide kohta looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas ning mõjuhinnangus muudeti ka variandi kirjeldust.

Kokkuvõte ja õiguskontrollikomitee positiivne arvamus on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia&year=2018&serviceId=11&s=Search.

•Lihtsustamine

Kooskõlas uue finantsmäärusega lükatakse programmitööd ja programmi juhtimist puudutavad üksikasjalikud otsused edasi kuni mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmiseni. Selles etapis tuleb võtta juhtimismenetluste lihtsustamiseks asjakohased meetmed, mis on kindlaks määratud mõjuhinnangus.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2018/0209 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 192,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 4 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 5 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhta energeetika poliitika ning vastavad õigusaktid on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Kuid endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, millel on nende tähelepanuta jätmise korral liidu ja selle kodanike heaolu jaoks märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed.

(2)Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/2013 6 ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel 7 tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm“).

(3)Et püüelda keskkonna-, kliima ja nendega seotud puhta energeetika alastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohtustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm aitama minna üle puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta keskkonda ja parandada selle kvaliteeti ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil.

(4)Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm oluliselt panustama nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

(5)Programm peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste puhta energeetika alaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, 8 bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 9 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe 10 („Pariisi kliimakokkulepe“).

(6)Üldiste eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline ringmajanduse paketi, 11 kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030, 12 , 13 , 14 liidu loodusalaste õigusaktide 15 ning nendega seotud poliitika 16 , 17 , 18 , 19 , 20 rakendamine.

(7)ELi Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta energiatõhusaks, vähese süsinikdioksiidiheitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima CO2-heitega ja enimsaastavatele sektoritele ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning valmistada ette sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat. Programm peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(8)Puhtale energeetikale üleminek on oluline samm kliimamuutuste leevendamisel, mis toob kasu ka keskkonnale. Puhtale energeetikale ülemineku toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames kuni 2020. aastani, tuleks programmiga lõimida, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete programmi lisamisega on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(9)Puhta energeetika alaste õigusaktide mõju hinnangutes leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid puhtasse energeetikasse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

(10)Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et keskkonna-, kliima- energiaprobleemide lahendamisega seotud investeerimisvajadused ELis selgitatakse välja ja määratakse kindlaks nimetatud programmi strateegiliste uuringute ja innovatsiooni kavandamise protsessi käigus. Programm LIFE peaks olema jätkuvalt ELi keskkonna-, kliima- ja puhta energeetika alase poliitika ja õigusaktide rakendamise kiirendaja, sealhulgas vahend programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsioonialaste tulemuste kasutuselevõtuks ja kohaldamiseks ning aitama neid rakendada suuremas ulatuses seal, kus need aitavad lahendada keskkonna-, kliima- või puhtale energeetikale üleminekuga seotud küsimusi. Programmi „Euroopa Horisont“ Euroopa innovatsiooninõukogu võib toetada programmi LIFE projektide rakendamisest tuleneda võivate uute murdeliste ideede levitamist ja ärilist kasutuselevõttu.

(11)Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, auditeeritakse vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.

(12)Liidu viimane keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise pakett 21 näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm toimima vajaliku edu katalüsaatorina uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, sidusrühmade kaasatuse suurendamise, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(13)Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020, 22 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014 25 ) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit peaks jälgima bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded.

(14)Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

(15)Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. On asjakohane võimaldada jätkata programmist väiketoetuste andmist bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

(16)Ringmajanduse edendamiseks tuleb muuta mõttelaadi, kuidas disainida, toota, tarbida ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti. Programm peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Plastistrateegia rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(17)Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele. Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284 26 rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ja kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

(18)Direktiiviga 2000/60/EÜ kehtestati raamistik liidu pinna-, ranniku-, ülemineku- ja põhjavee kaitseks. Direktiivi eesmärke toetab Euroopa veevarude kaitsmise kava, 27 milles kutsutakse üles veepoliitika eesmärke paremini rakendama ning muude poliitikavaldkondadega põhjalikumalt lõimima. Seega peaks programm toetama projekte, mis aitavad tõhusalt rakendada direktiivi 2000/60/EÜ ja muid liidu veekogudes vee hea seisundi saavutamist toetavaid liidu õigusakte parimate tavade kohaldamise, väljatöötamise ja kordamise abil ning muude ELi programmide kohaste meetmete või muude rahastamisallikate kaudu.

(19)Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ 28 ; puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; Euroopa plastistrateegia rakendamine ringmajanduses, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme ning liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.

(20)Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud puhtale energeetikale ülemineku küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade, sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises.

(21)Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm toetama horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni 29 .

(22)Programmiga tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks puhtale ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

(23)ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine). Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muud rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

(24)Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist. Programmi alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi rahastamispaketist. Programmi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(25)Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale 30 . Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjakohane puhtale energeetikale ülemineku poliitika.

(26)Programmi rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi riiklike kontaktpunktidega, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muud tegevust projekti tulemuste levitamiseks ja kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks ning projektitulemuste kordamiseks kogu liidus. Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd.

(27)Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks on loodud keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL), Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE) ja Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE), kel on ainulaadne roll liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamisel. Nendega aidatakse suurendada ühtsust keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel ja täitmise tagamisel kogu liidus, vältides sellega konkurentsi moonutamist, aidatakse parandada keskkonnajärelevalve ning õiguskaitsevahendite kvaliteeti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võrgustiku kaudu ning nähakse ette teabe ja kogemuste vahetamine eri haldustasanditel, samuti keskkonnaküsimusi ja nõuete täitmise tagamise aspekte, sealhulgas järelevalve ja lubade andmise menetlusi puudutavate koolituste ja põhjalike arutelude kaudu. Võttes arvesse nende panust programmi eesmärkide täitmisse, on asjakohane lubada anda IMPELile, ENPE-le ja EUFJE-le toetust ilma projektikonkursita, et jätkata nende ühingute tegevuse toetamist. Lisaks võib vastavalt finantsmääruse üldnõuetele ka muudel juhtudel toetusetaotlust mitte nõuda, näiteks liikmesriikide poolt määratud ja nende vastutusel tegutsevatelt asutustelt, kui need liikmesriigid on liidu seadusandliku aktiga määratud toetusesaajateks.

(28)On asjakohane kehtestada programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 31 punkti 17 tähenduses.

(29)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid rahastamiseeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord liidu eelarve koostamiseks ja täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette eeskirjad finantshalduses osalejate vastutuse kontrollimiseks. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõte on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(30)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 32 ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 33 , (Euratom, EÜ) nr 2185/96 34 ja (EL) 2017/1939 35 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 36 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(31)Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist.

(32)Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke tuleks samuti rahastada InvestEU poliitikavaldkonna rahastamisvahendi(te) [...] kaudu ja eelarvetagatise alusel.

(33)Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL 37 artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende üksuste osalemine programmis peaks keskenduma eeskätt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektidele.

(34)Programm peaks olema avatud kolmandatele riikidele vastavalt nende riikide ja liidu vahelistele lepingutele, milles lepitakse kokku konkreetsed osalemise tingimused.

(35)Kolmandad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda vastavalt koostööle, mis on kehtestatud EMP lepinguga, mille alusel vastu võetud otsusega on ette nähtud programmide rakendamine. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(36)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnatakse programmi tulemusi kohapeal. Programmi täielik mõju saavutatakse tänu kaudsele, pikaajalisele ja raskesti mõõdetavale panusele kõigi liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Programmi järelevalveks tuleks käesolevas määruses sätestatud tulemusnäitajaid ja jälgimisnõudeid täiendada, koondades konkreetse projekti tasandi näitajad, mida kirjeldatakse tööprogrammides või konkursikutsetes, muu hulgas seoses Natura 2000 võrgustiku ja teatavate õhusaasteainete heitega.

(37)Selleks et näitajaid oleks võimalik läbi vaadata, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta näitajaid, mida kasutatakse aru andmisel programmi edukusest selle üld- ja erieesmärkide saavutamisel, pidades eelkõige silmas nende näitajate ühtlustamist muudes liidu programmides kasutatavate näitajatega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(38)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kestliku arengu toetamine ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ning asjakohastes puhtale energeetikale üleminekut käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1293/2013 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, ELi-poolse rahastamise vormid ja selle rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„strateegiline loodusprojekt“ – projekt, millega toetatakse liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmist, rakendades liikmesriikides sidusaid meetmeprogramme nende eesmärkide arvesse võtmiseks muudes poliitikavaldkondades ja rahastamisvahendites, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohase tähtsusjärjestatud tegevuskava koordineeritud rakendamise kaudu;

(2)„strateegiline integreeritud projekt“ – projekt, millega ühes või mitmes piirkonnas või riigis rakendatakse liikmesriikide ametiasutustes välja töötatud keskkonna- või kliimastrateegiaid või tegevuskavu, mis on nõutud konkreetse keskkonna-, kliima- või puhta energeetika alase asjakohase liidu õigusakti või poliitikaga, tagades samal ajal sidusrühmade kaasamise ning edendades koostööd vähemalt ühe muu asjakohase liidu, riikliku või erasektori rahastamisallikaga ning kaasates selle;

(3)„tehnilise abi projekt“ – projekt, millega toetatakse võimekuse suurendamist, et osaleda standardsetes meetmeprojektides, strateegiliste integreeritud projektide ettevalmistamisel, muude liidu rahastamisvahendite kasutamise või muude meetmete ettevalmistamisel, mis on vajalikud, et valmistada ette muude programmist, sellele eelnenud programmidest või muudest liidu programmidest rahastatud projektide tulemuste täiendamist või kordamist, pidades silmas artiklis 3 sätestatud eesmärke;

(4)„standardne meetmeprojekt“ – projekt, v.a strateegiline integreeritud projekt, strateegiline loodusprojekt või tehnilise abi projekt, mille eesmärk on täita programmi erieesmärke, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

(5)„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest, sealhulgas määruse (EL, Euratom) 2018/... („finantsmäärus“) artikli 2 punkti 6 kohaselt segarahastamisvahendi raames korraldatud tegevus, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja arenguabi või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahendid ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahendid;

(6)„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt finantsmääruse artikli 190 lõike 2 punktile c.

Artikkel 3
Programmi eesmärgid

1.Programmi üldine eesmärk on toetada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, sealhulgas puhtale energeetikale ülemineku, keskkonna kaitsmise ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise ja selle tendentsi ümberpööramise kaudu, toetades seeläbi kestlikku arengut.

2.Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

(a)arendada, tutvustada ja edendada uuenduslikke meetodeid ja lähenemisviise, mis on vajalikud liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks, millest üks on üleminek puhtale energeetikale, ning aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud parimate tavade kohaldamisele;

(b)toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondade arendamist, rakendamist, järelevalvet ja jõustamist, muu hulgas tõhustades juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu;

(c)hoogustada edukate tehniliste ja poliitikaga seotud lahenduste ulatuslikku kasutuselevõttu, et rakendada asjakohaseid liidu õigusakte ja poliitikat tulemuste kordamise, seotud eesmärkide muude poliitikasuundade ning avaliku ja erasektori tavadega lõimimise, investeeringute hankimise ja rahastamise kättesaadavuse parandamise kaudu.

Artikkel 4
Programmi ülesehitus

Programm on üles ehitatud järgmiselt:

(1)valdkond „Keskkond“, mis hõlmab:

(a)allprogrammi „Loodus ja bioloogiline mitmekesisus“;

(b)allprogrammi „Ringmajandus ja elukvaliteet“;

(2)valdkond „Kliimameetmed“, mis hõlmab:

(a)allprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“;

(b)allprogrammi „Puhtale energeetikale üleminek”.

Artikkel 5
Eelarve

1.Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 5 450 000 000 eurot jooksevhindades.

2.Lõikes 1 osutatud summa suunav jaotus on järgmine:

(a)3 500 000 000 eurot valdkonnale „Keskkond“, millest

(1)2 150 000 000 eurot looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammile;

(2)1 350 000 000 eurot ringmajanduse ja elukvaliteedi allprogrammile;

(b)1 950 000 000 eurot valdkonnale „Kliimameetmed“, millest

(1)950 000 000 eurot kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammile ning

(2)1 000 000 000 eurot puhtale energeetikale ülemineku allprogrammile.

3.Punktides 1 ja 2 osutatud summasid kohaldatakse ilma, et see piiraks paindlikkussätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) ... 38  [the new Multiannual Financial Framework Regulation] ning finantsmääruses.

4.Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada selleks, et rahastada programmi rakendamiseks vajalikku tehnilist ja haldusabi, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmed, sealhulgas ettevõtete infotehnoloogiasüsteemid.

5.Programmist võib rahastada komisjoni rakendatud tegevust, millega toetatakse liidu keskkonna- ja kliimaalaste ning asjakohaste puhtale energeetikale üleminekut käsitlevate õigusaktide ja poliitikameetmete ning vastavate õigusaktide ettevalmistamist, rakendamist ja arvesse võtmist artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Selline tegevus võib hõlmata järgmist:

(a)teave ja teavitamine, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatavad vahendid hõlmavad ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist ning liidu keskkonna- ja kliimaalaste või asjakohaste puhtale energeetikale üleminekut käsitlevate õigusaktide rakendamise ja ülevõtmise seisu tutvustamist;

(b)uuringud, ülevaated, mudeldamine ja stsenaariumide väljatöötamine;

(c)programmist mitte rahastatavate projektide ning poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamine, rakendamine, järelevalve, kontroll ja hindamine;

(d)seminarid, konverentsid ja koosolekud;

(e)koostöövõrgustikud ning parimate tavade platvormid;

(f)muu tegevus.

Artikkel 6
Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1.Programm on avatud järgmistele kolmandatele riikidele:

(a)Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

(b)ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes;

(c)Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes;

(d)muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud kolmanda riigi osalemist liidu programmides käsitlevas erikokkuleppes, tingimusel et sellega

–tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide osamaksete ja halduskulude arvutus. Kõnealused osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

–neid ei anta kolmandale riigile otsustusõigust programmi üle;

–tagatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

2.Kui programmis osaleb kolmas riik rahvusvahelise lepingu raames võetud otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 7
Koostoime muude liidu programmidega

Programmi rakendatakse viisil, mis tagab selle kooskõla Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastuga ja programmiga InvestEU, et tekitada koostoimet, eriti strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide puhul, ning toetada programmi raames väljatöötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist.

Artikkel 8
ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2.Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

II PEATÜKK
OSALEMISTINGIMUSED

Artikkel 9
Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 10
Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.Toetustega võib rahastada järgmist liiki meetmeid:

(a)artikli 4 punkti 1 alapunktis a osutatud allprogrammi strateegilised loodusprojektid;

(b)artikli 4 punkti 1 alapunktis b ning punkti 2 alapunktides a ja b osutatud alaprogrammide strateegilisi integreeritud projekte;

(c)tehnilise abi projekte;

(d)standardseid meetmeprojekte;

(e)muid meetmeid, mis on vajalikud artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks.

3.Selliseid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projekte, mis puudutavad Natura 2000 alade majandamist, taastamist ja seiret kooskõlas direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, toetatakse direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade alusel.

4.Toetustest võib rahastada tegevust väljaspool liitu tingimusel, et projekt täidab liidu keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada liikmesriikide territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus.

5.Tegevustoetustest rahastatakse selliste mittetulundusüksuste toimimist, kes osalevad liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamises, rakendamises ja nende täitmise tagamises ning kes tegutsevad peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, sealhulgas üleminek puhtale energeetikale.

Artikkel 11
Rahastamiskõlblikud üksused

1.Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõigetes 2–3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2.Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

(a)i) juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest või territooriumidest:

(1)liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

(2)programmiga ühinenud kolmas riik;

(3)muu tööprogrammis loetletud kolmas riik punktides 4–6 sätestatud tingimustel;

(b)iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3.Füüsilised isikud rahastamiskõlblikud ei ole.

4.Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks, et tagada liidu meetmete tulemuslikkus.

5.Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kolmest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või programmiga ühinenud kolmandates riikides või muudes kolmandates riikides, on rahastamiskõlblikud.

6.Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid oma osalemise kulud üldjuhul ise kandma.

Artikkel 12
Projektikonkursid

Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli [188] kohaldamist, võib toetusi anda ilma projektikonkursita I lisas loetletud asutustele.

Artikkel 13
Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid esitatakse konkursikutses, võttes arvesse järgmist:

(a)programmist rahastatavate projektidega peab hoiduma programmi keskkonna-, kliima- või asjakohaste puhta energeetika alaste eesmärkide kahjustamisest ning võimaluse korral edendama keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist;

(b)eelistatakse projekte, mis annavad lisakasu ja suurendavad artiklis 4 osutatud allprogrammide vahelist koostoimet;

(c)eelistatakse projekte, millel on suurim potentsiaal kordamiseks ja avalikus või erasektoris kasutuselevõtuks või suurimate investeeringute või rahaliste vahendite saamiseks;

(d)tagatakse standardprojekti tulemuste korratavus;

(e)projektid, mis põhinevad muude programmist, sellele eelnenud programmidest või muudest liidu vahenditest rahastatud projektide tulemustel või täiendavad neid, saavad hindamisel lisapunkte;

(f)Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele erivajadustega või haavatavates geograafilistes piirkondades, näiteks teatavate keskkonnaprobleemide või looduslike piirangutega alad, piiriülesed alad või äärepoolseimad piirkonnad.

Artikkel 14
Maa ostuga seotud rahastamiskõlblikud kulud

Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele, käsitatakse maa ostmisega seotud kulusid rahastamiskõlblikena eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

Artikkel 15
Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.Meede, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka programmist LIFE, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2.Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

(a)neid on hinnatud programmi projektikonkursi alusel;

(b)need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

(c)eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

III PEATÜKK
SEGARAHASTAMISTOIMINGUD

Artikkel 16
Segarahastamistoimingud

Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.

IV PEATÜKK
KAVANDAMINE, JÄRELEVALVE, ARUANDLUS JA HINDAMINE

Artikkel 17
Tööprogramm

1.Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud vähemalt kahe mitmeaastase tööprogrammi kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

2.Igas mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üksikasjalikult kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega alljärgnev:

(a)vahendite jaotamine iga allprogrammi vajaduste vahel ja eri rahastamisliikide vahel;

(b)selliste artikli 10 lõike 2 punktides c ja d osutatud projektide teemad või konkreetsed vajadused, mille puhul on ette nähtud eelnev vahendite eraldamine;

(c)kavad, mille puhul võib taotleda eelnevat rahastamist seoses artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud projektidega;

(d)maksimaalne rahastamiskõlblikkusperiood projekti rakendamiseks.

Artikkel 18
Järelevalve ja aruandlus

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2.Programmi eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude tulemusliku hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et selles esitatud näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada või lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise kohta. 

3.Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, et võimaldada koguda koondatavaid projekti tasandil tulemuste ja mõju näitajaid kõigi oluliste keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud erieesmärkide kohta, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku ja teatavate õhusaasteainete, sealhulgas CO2, atmosfääriheite kohta.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt kliima ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide arvesse võtmist, sealhulgas kulutuste summat, ja annab sellest regulaarselt aru. Käesoleva määruse panust kogu eelarvet hõlmava eesmärgi saavutamisele, mille kohaselt peaks 25 % ELi kulutustest toetama kliimameetmeid, jälgitakse liidu kliimamarkerite süsteemi kaudu. Bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste jälgimiseks kasutatakse spetsiaalset markerite kogumit. Neid jälgimismeetodeid kasutatakse selliste kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute asjakohasel eristustasemel kvantifitseerimiseks, mis peaksid aitama saavutada kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027. Kulutused esitatakse igal aastal eelarve koostamiseks tehtavas programmi kirjelduses. Programmi panust liidu kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmisse käsitletakse korrapäraselt hindamiste kontekstis ja aastaaruandes.

5.Komisjon hindab programmi koostoimet liidu muude täiendavate programmide ning selle allprogrammide vahel.

Artikkel 19
Hindamine

1.Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3.Programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artikli 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4.Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma kommentaaridega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

V PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 20
Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti projekte ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kuivõrd need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 21
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 18 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 18 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 18 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 22
Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1293/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 23
Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 614/2007 39 ning määruse (EÜ) nr 1293/2013 kohaste asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning neid kohaldatakse asjaomaste projektide suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruste (EÜ) nr 614/2007 ja (EL) nr 1293/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 31. detsembrit 2027, et katta artikli 5 lõikega 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata projekte, mis ei ole selleks kuupäevaks veel lõpule viidud.

4.Tagasimaksed määruse (EL) nr 1293/2013 alusel loodud rahastamisvahenditest võib investeerida [InvestEU fondi] alusel loodud rahastamisvahenditesse.

5.Assigneeringuid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 614/2007 või määruse (EÜ) nr 1293/2013 alusel alusetult makstud summade tagasimaksmisest tulenevale sihtotstarbelisele tulule, kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 40 artiklile 21 programmi rahastamiseks.

Artikkel 24
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 41  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Programm LIFE on ainus liidu fond, mis on täielikult pühendatud keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, sealhulgas puhtale energeetikale üleminekule. See keskendub ühelt poolt teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavate liidu programmide ning teiselt poolt meetmete ulatuslikku rakendamist rahastavate liidu programmide vahelise niši täitmisele (vt joonis 1
allpool).

Nagu on näha joonisel 1, hõlmab esimene ehk teadusuuringute/innovatsiooni etapp esmaseid teadusuuringuid, mis suurendavad teaduslikke teadmisi ja tehnilisi tõendeid innovatsiooni elujõulisuse tõestamiseks. Programm LIFE ei hõlma seda valdkonda, välja arvatud väikesemahuline teadustegevus, mis toetab projektide muid eesmärke. Teine ehk tutvustamise / parima tava etapp hõlmab uute tehnoloogialahenduste, lähenemisviiside või poliitikasuundade tulemuslikkuse testimist, tutvustamist ja katsetamist poliitika elluviimise meetoditena. Programmist LIFE rahastatakse peamiselt selle etapi meetmeid, eelkõige nn standardseid „traditsioonilisi“ meetmeprojekte. Programmist LIFE rahastatakse meetmeid ka kolmandas ehk kasutamise hõlbustamise / laiendamise / teadlikkuse etapis, näiteks strateegiliste integreeritud projektide ja tegevuste kaudu, millega toetatakse üleminekut puhtale energeetikale. Selles etapis valmistatakse projektidega ette asjakohaste tehnoloogialahenduste ja lähenemisviiside ulatuslikku kasutuselevõttu. Neljas ehk roheliste lahenduste ulatusliku rahastamise etapp hõlmab olukordi, kus tehnoloogialahendus, lähenemisviis või poliitikameetod on usaldusväärne, kuid peamiseks takistuseks on juurdepääs rahastamisele. Programm LIFE ei paku ulatusliku rakendamise rahastamist.

Kuigi programmi LIFE tegevused on suunatud konkreetsete probleemide lahendamisele otse kohapeal, on programmil peamiselt kaudne, kiirendav mõju: toetatakse selliseid väikesemahulisi meetmeid, mille eesmärk on algatada, laiendada või kiirendada kestliku tootmise, turustamise ja tarbimise tavasid,

–    hõlbustades tavade ja teadmiste väljatöötamist ja jagamist;

–    suurendades suutlikkust ning kiirendades    keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamist;

–    aidates sidusrühmadel katsetada väikesemahulisi tehnoloogiavahendeid ja lahendusi ning

–    võttes kasutusele rahastamisvahendeid muudest allikatest.

Joonis 1. Programmi LIFE ning ELi teiste suurte programmide ja fondide katvus

Allikas: Euroopa Komisjon

Mõju hindamine kinnitab programmi LIFE vahehindamisel tehtud järeldust, et keskkonna- ja kliimapoliitika elluviimise ja arendamisega seotud rahastamisetappide kattuvus (vt joonis 1 ülal) on koostoimeline.

Koostoimet suurendatakse eelkõige [InvestEU fondiga], eriti selle kestliku taristu vahendiga, [programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga].

Programmi LIFE eesmärk on toetada näidistehnikaid, lähenemisviise ja parimaid tavasid, mida saab korrata ja laiendada suuremate programmide raames. Programmi LIFE strateegilistes integreeritud projektides võetakse peamiste keskkonna- ja kliimakavade (nt veemajanduskavade, puhta õhu kavade jne) rakendamiseks kasutusele Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja erasektori vahendid. Eelkõige looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna puhul rakendatakse strateegilistes loodusprojektides sidusaid tegevusprogramme, et integreerida liidu looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna eesmärgid ja prioriteedid teistesse poliitikavaldkondadesse ja rahastamisvahenditesse, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt loodud prioriteetsete meetmete raamistike kaudu. Nende projektide eesmärk on koordineerida kättesaadavaid vahendeid looduse ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide toetamiseks, parandades sellega integreerimist.

Mõju hindamisel uuriti lisaks programmi ulatusega seotud kahte konkreetset poliitikavarianti, et lünkade ja kattuvuste kõrvaldamise abil võimalikku koostoimet veelgi suurendada.

Võttes arvesse programmi LIFE kliimaalase allprogrammi eesmärki ja arenguetappi, tugevdab puhtale energeetikale ülemineku toetusmeetmete integreerimine ühelt poolt programmi üldist sidusust ja koostoimet liidu keskkonna-, kliima- ja puhta energeetika poliitika rakendamisel.

Teisest küljest kõrvaldatakse Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste (BEST) kava 42 rahastamise jätkamisega programmi LIFE looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi raames bioloogilise mitmekesisuse rahastamisvahendite puudujääk äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumidel (ÜMT) ning see võimaldab BEST-kava raames juba tekkinud koostoimet edasi arendada.

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega

☑    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2027

☑    finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ajavahemikus 2021–2027 ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2021–2036.

◻ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 43  

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

☑    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

☑ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

☑ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustage);

☑ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

☑ avalik-õiguslikele asutustele;

☑ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

☑ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendusmehhanismi(de), makseviiside ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettusevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

Kavandatud eelarveread kajastavad tegevusvaldkondi, mis on esitatud komisjoni ettepanekutes uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027(COM(2018) 321 final), mis võeti vastu 2. mail 2018, ja need vastavad määruse eelnõus esitatud programmi struktuurile.

Finantsselgituses esitatud eelarve liigendust võidakse muuta ja selle kohta võidakse teha veel edasisi otsuseid.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele 46

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
09 02 XX XX Loodus ja bioloogiline mitmekesisus	Kulukohustused	(1)	261,992	268,057	277,446	290,490	307,658	329,587	355,431	0,000	2 090,660
	Maksed	(2)	9,268	102,459	127,137	156,468	191,813	228,469	258,373	1 016,672	2 090,660
09 02 XX XX Ringmajandus ja elukvaliteet	Kulukohustused	(1)	164,507	168,315	174,210	182,400	193,180	206,950	223,177	0,000	1 312,740
	Maksed	(2)	5,820	64,335	79,831	98,248	120,440	143,458	162,234	638,376	1 312,740
09 02 XX Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine	Kulukohustused	(1)	122,203	124,671	127,128	129,937	132,564	135,333	137,190	0,000	909,027
	Maksed	(2)	2,625	46,522	57,168	69,099	81,848	93,115	98,996	459,653	909,027
09 02 XX Üleminek puhtale energeetikale	Kulukohustused	(1)	132,117	134,810	137,556	140,357	143,214	146,129	148,317	0,000	982,500
	Maksed	(2)	6,247	52,548	63,913	76,317	89,829	101,689	108,113	483,846	982,500
09 01 XX XX Keskkond – halduskorralduskulud  47	Kulukohustused = maksed	(3)	13,500	13,600	13,700	13,800	13,900	14,000	14,100	0,000	96,600
09 01 XX XX Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – halduskorralduskulud	Kulukohustused = maksed	(3)	5,684	5,773	5,925	5,777	5,864	5,864	6,086	0,000	40,973
09 01 XX XX Üleminek puhtale energeetikale – halduskorralduskulud  48	Kulukohustused = maksed	(3)	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	2,500	0,000	17,500
Keskkond	Kulukohustused		439,999	449,972	465,356	486,690	514,738	550,537	592,708	0,000	3 500,000
	Maksed		28,588	180,394	220,668	268,516	326,153	385,927	434,707	1 655,048	3 500,000
Kliimameetmed	Kulukohustused		262,504	267,754	273,109	278,571	284,143	289,826	294,093	0,000	1 950,000
	Maksed		17,056	107,343	129,506	153,693	180,041	203,168	215,695	943,499	1 950,000
Programmi vahendite assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3	702,503	717,726	738,465	765,261	798,881	840,363	886,801		5 450,000
	Maksed	=2+3	45,643	287,736	350,174	422,208	506,194	589,095	650,402	2 598,547	5 450,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Inimressursid 50	17,017	21,879	28,314	30,602	35,464	38,038	40,755	212,069
Muud halduskulud	1,061	1,312	1,920	1,620	1,646	1,746	2,396	11,702
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 vahesumma	18,078	23,191	30,234	32,222	37,110	39,784	43,151	223,771

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 51 välja jäävad kulud
Inimressursid	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	21,684	21,873	22,125	22,077	22,264	22,364	22,686	155,073
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	21,684	21,873	22,125	22,077	22,264	22,364	22,686	155,073

KOKKU

39,761856

45,064144

52,358484

54,298484

59,374624

62,148624

65,837624

378,84384

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega..

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

–

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☑    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avalduva mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(2)    Aruanne keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) vahehindamise kohta ( SWD(2017) 355 final ).

(3)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe, ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

(4)    ELT C ..., ..., lk …

(5)    ELT C ..., ..., lk …

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(7)    Keskkonna ja kliimameetmete programmi LIFE vahehindamise aruanne ( SWD(2017) 355 final ).

(8)    Kestliku arengu tegevuskava 2030, vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 25.9.2015.

(9)    Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

(10)    ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(11)    COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

(12)    Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030, COM(2014) 15, 22.1.2014.

(13)    ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks, COM(2013) 216, 16.4.2013.

(14)    Pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, COM(2016) 860 (final), 30.11.2016.

(15)    Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava, COM(2017) 198, 27.4.2017.

(16)    Programm „Puhas õhk Euroopale“, COM(2013) 918.

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(18)    Mullakaitse teemastrateegia, COM(2006) 231.

(19)    Vähese heitega liikuvuse strateegia, COM/2016/0501 final.

(20)    Direktiivi 2014/94/EL artikli 10 lõike 6 kohane alternatiivkütuste taristu tegevuskava, 8.11.2017.

(21)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“, (COM/2017/063 final).

(22)    KOM(2011) 244 (lõplik).

(23)    Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(27)    KOM(2012) 673 (lõplik).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(29)    ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(30)    COM(2017) 623 final.

(31)    ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(33)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(34)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(35)    [Full title + OJ L info].

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(37)    Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(38)    [Please insert full title and OJ info]

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(41)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(42)    Kuna puudub konkreetne õiguslik alus, otsustavad eelarvepädevad institutsioonid selle kava rahastamise igal aastal eraldi: 2018. aastal on rahastatud ettevalmistavaid meetmeid. Finantsmääruse kohaselt on ettevalmistavad meetmed mõeldud tulevaste meetmete vastuvõtmise ettepaneku ettevalmistamiseks ja neid ei saa pikendada rohkem kui kolme järjestikuse aasta võrra. Seetõttu on vaja kehtestada finantsraamistik BEST-kava jätkamiseks pärast 2020. aastat.

(43)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx.  

(44)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(45)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(46)

   Ümardamise tõttu ei ole kogusummad päris täpsed.

(47)    Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud. See sisaldab summasid, mis on vajalikud rakendusasutuse hallatavate 2014.–2020. aasta programmide täitmata kulukohustuste („pärandsummad“) haldamiseks.

(48)    Programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud. See ei sisalda summat, mis on vajalik rakendusasutuse hallatavate 2014.–2020. aasta programmide täitmata kulukohustuste („pärandsummad“) haldamiseks, sest neid rahastati programmist „Horisont 2020“.

(49)

   Programm delegeeritakse arvatavasti osaliselt rakendusametile, tingimusel et tehakse kulude-tulude analüüs ja võetakse vastu asjakohased otsused. Seotud haldusassigneeringuid programmi rakendamiseks komisjonis ja rakendusametis kohandatakse vastavalt. 

(50)    Kolme peadirektoraadi käsutuses ei ole kavandatud meetme haldamiseks ametisse võetud töötajaid, kuna ükski neist ei halda 2014.–2020. aasta programmi raames rakendatava meetme põhiosa, mis delegeeritakse rakendusametile, ja keskkonna peadirektoraadi hallatavate allprogrammide (loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning ringmajandus ja elukvaliteet) raames nähakse ette personali pidev suurenemine.

(51)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(52)    See hõlmab uue programmi haldamiseks vajalikke töötajaid, lisaks keskkonna peadirektoraadi töötajad, keda on vaja programmi LIFE+ järelejäänud osa haldamiseks; hinnanguliselt on vaja 2021. aastal 5 täistööajale taandatud töötajat, 2022. aastal 4 täistööajale taandatud töötajat ja 2023. aastal 2 täistööajale taandatud töötajat.

(53)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(54)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2018.6.1.

COM(2018) 385 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

{SEC(2018) 275 final}
{SWD(2018) 292 final}
{SWD(2018) 293 final}

I LISA

Üksused, kellele võib toetusi anda ilma projektikonkursita

1.Keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL);

2.Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE);

3.Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE).

II LISA

Näitajad

1.Väljundnäitajad

1.1.Selliste projektide arv, millega arendatakse, tutvustatakse ja edendatakse innovaatilisi meetodeid ja lähenemisviise.

1.2.Selliste projektide arv, millega rakendatakse parimat tava looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas.

1.3.Selliste projektide arv, millega töötatakse välja või rakendatakse asjakohaseid liidu õigusakte või poliitikasuundi või teostatakse nende üle järelevalvet või tagatakse nende täitmine.

1.4.Selliste projektide arv, millega parandatakse juhtimist avaliku ja erasektori osalejate suutlikkuse suurendamise ja kodanikuühiskonna kaasamise abil.

1.5.Selliste projektide arv, millega rakendatakse

–peamisi kavasid ja strateegiaid;

–meetmeprogramme looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna eesmärkide integreerimiseks.

2.Tulemusnäitajad

2.1.Keskkonna ja kliimaga seotud netomuutus, mis tehakse kindlaks, kui koondatakse projektidetasandi näitajad, mis määratakse kindlaks järgmiste allprogrammide konkursikutses:

–loodus ja bioloogiline mitmekesisus ning

–ringmajandus ja elukvaliteet ning mis hõlmavad vähemalt järgmist:

–õhukvaliteet,

–mullastik,

–vesi,

–jäätmed,

–kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

–ning puhtale energeetikale üleminek.

2.2.Kumulatiivsed investeeringud, mis on tehtud tänu projektidele või saadud rahastusele (miljonit eurot).

2.3.Projektidesse kaasatud või toetusi saavate organisatsioonide arv.

2.4.Nende projektide osakaal, millel on olnud stimuleeriv mõju pärast projekti lõppkuupäeva.