EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 29.5.2018

COM(2018) 374 final

2018/0199(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

{SEC(2018) 268 final}
{SWD(2018) 282 final}
{SWD(2018) 283 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

2. mail 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 1 .

Aruteludokumendis ELi rahanduse kohta ning praeguse raamistiku järelhindamise ja 2021.–2027. aasta raamistikku käsitleva avaliku konsultatsiooni käigus nimetati ühe kõige olulisema eesmärgina raamistiku lihtsustamist. Kogemused näitavad, et praegused eeskirjad on liiga keerulised ja killustatud, mis tekitab programmijuhtidele ja lõplikele toetusesaajatele tarbetut koormust.

Seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) teeb komisjon ettepaneku pingutada selle nimel, et lihtsustada koostööd väljaspool liidu piire. Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) tehakse selgelt vahet liikmesriikidevahelisel territoriaalsel koostööl ning ELi mittekuuluvate riikidega tehtaval majandus-, finants- ja tehnilisel koostööl. Liikmesriikidevaheline territoriaalne koostöö toimub seoses (ELi-sisese) majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega (kolmanda osa „Liidu sisepoliitika ja -meetmed“ XVIII jaotis). Majandus-, finants- ja tehnilist koostööd ELi mittekuuluvate riikidega ning arengukoostööd on käsitletud viienda osa „Liidu välistegevus“ III jaotises („Koostöö kolmandate riikidega ja humanitaarabi“) (vastavalt 2. ja 3. peatükis) ning neljandas osas „Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimine“.

Seepärast ei ole õiguslikult võimalik luua üht koostööfondi, mis tegutseb nii ELi piires kui ka väljaspool ELi. Taotledes lihtsustamist ja võimalikult suurt koostoimet, püütakse õigusaktidega, millega reguleeritakse ELi tulevasi välistegevuse rahastamisvahendeid –

·IPA III:    ühinemiseelse abi rahastamisvahend (edaspidi „IPA III“) 2 ,

·NDICI:    naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö
   rahastamisvahend 3 (edaspidi „NDICI“) ja

·OCTP:    nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide 4 assotsieerumise kohta, millega kehtestatakse rahastamine programmi vormis (edaspidi „ÜMT programm“),

siiski kehtestada selged eeskirjad, et kanda osa vahenditest üle Interregi programmidele. Seejärel rakendatakse neid vahendeid peamiselt eeskirjade alusel, mis kehtestatakse määrusega Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (edaspidi „Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määrus“). Interregi programmi haldavad asutused rakendavad neid vahendeid liikmesriikides koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames.

IPA III puhul määratakse Interregi programmide jaoks eraldatav toetus kindlaks selle toetuse kasutamisel kohaldatava Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määruse artikli 10 alusel. Vajaduse korral võib riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö programme või meetmeid, mis on kehtestatud ja mida rakendatakse Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määruse alusel, toetada ka IPA IIIst (IPA III määruse artikli 5 lõiked 4 ja 5).

Mis puudutab naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit, siis kui rakendatavad meetmed on laadilt üleilmsed, piirkondadevahelised või piirkondlikud, võib komisjon otsustada asjakohaste mitmeaastaste sihtprogrammide, tegevuskavade või meetmete raames laiendada meetmete kohaldamisala riikidele ja territooriumidele, mis ei ole naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määrusega hõlmatud. Eesmärk on tagada liidu rahastamise sidusus ja tõhusus või edendada piirkondlikku või piirkondadevahelist koostööd. Eelkõige võib komisjon ette näha eraldi rahastamise, et aidata partnerriikidel ja -piirkondadel tugevdada koostööd naabruses asuvate ELi äärepoolseimate piirkondadega ning ülemeremaade ja -territooriumide programmi käsitleva nõukogu otsusega hõlmatud ülemeremaade ja -territooriumidega. Selleks võib naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist vajaduse korral toetada – pidades silmas vastastikkuse põhimõtet ja proportsionaalsust ülemeremaade ja -territooriumide programmi käsitleva otsuse ja/või Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määruse kohase rahastamisega – meetmeid, mida partnerriik või -piirkond või mis tahes muu üksus rakendab käesoleva määruse alusel, mida riik, territoorium või mis tahes muu üksus rakendab ülemeremaade ja -territooriumide programmi käsitleva otsuse alusel või mida ELi äärepoolseim piirkond rakendab ühiste rakenduskavade raames, samuti piirkondadevahelise koostöö programme või meetmeid, mis on kehtestatud ja mida rakendatakse Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määruse alusel (naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 33 lõige 2 ning ülemeremaade ja -territooriumide programmi käsitleva otsuse artikkel 87).

Et tagada kooskõlas muude selles valdkonnas kohaldatavate ELi poliitikapõhimõtetega, on Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetuse andmise ja selle toetuse rakendamise eeskirjad võimalikult suures ulatuses reguleeritud ühissätete määrusega. Selle määrusega on kehtestatud ELi tasandil kohaldatavad ühissätted kõigi seitsme fondi jaoks, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Need fondid on

·CF:        Ühtekuuluvusfond 5

·EMKF:        Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 6

·ERF:        Euroopa Regionaalarengu Fond 7

·ESF+:        Euroopa Sotsiaalfond+ 8

·AMIF:        Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond 9

·BMVI:        Piirihalduse ja viisade rahastamisvahend 10

·ISF:        Sisejulgeolekufond 11

Et lihtsustada õiguslikku struktuuri ja tagada kohaldatavate sätete selgus, on ühissätete määruses kehtestatud ühiseeskirjad ja fondipõhised eeskirjad. Sama kehtib määruse puhul, mis hõlmab nii ERFi kui ka Ühtekuuluvusfondi sekkumist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, ning ERFi puhul Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames elluviidavatel programmidel, mis hõlmavad mitut liikmesriiki ja ka ELi mittekuuluvaid riike, on teatud eripära. Seepärast nähakse Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määrusega ette Interregiga seotud erieeskirjad nii ühissätete määruse kui ka nii ERFi kui Ühtekuuluvusfondi hõlmava määruse jaoks. Samuti sätestatakse selles erieeskirjad selliste Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seotud programmide jaoks, mille raames liikmesriigid teevad koostööd ELi mittekuuluvate riikidega.

ELi välistegevuse rahastamisvahendite puhul on kindlaks määratud selged eeskirjad vahendite ümberpaigutamiseks kõikidesse Interregi komponentidesse. Programmitöö perioodil 2014–2020 regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat juba haldas IPA piiriülese koostöö programme ning IPA määrusel põhinevad rakendamiseeskirjad viidi enamjaolt vastavusse liikmesriikides elluviidavaid koostööprogramme käsitlevate Interregi eeskirjadega. Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat haldas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programme; Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitleval määrusel põhinevate rakendamiseeskirjadega on ette nähtud hulk erinevusi võrreldes Interregi eeskirjadega. Koostöö äärepoolseimate piirkondade ümber korraldati peamiselt projekti tasandil, sellele lisandusid mõned katsemeetmed, millega Interregi programmi haldavad asutused kaasati kaudse eelarve täitmise raames koostöömeetmete elluviimisse.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

ELi meetmed on põhjendatud ELi toimimise lepingu artikli 174 alusel: „liit [töötab] välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“

ERFi eesmärgid on kindlaks määratud ELi toimimise lepingu artiklis 176: „Euroopa Regionaalarengu Fond on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidu piires, võttes osa arengus mahajäävate regioonide arengulisest ja struktuurilisest kohandamisest ning taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamisest“.

Peale selle on ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud, et erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused. Selliste piirkondade hulka kuuluvad väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad, saared, piiriülesed alad ja mäestikualad.

ELi toimimise lepingu artikkel 178 on õiguslik alus, et vastu võtta ERFiga, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) toetava ühtekuuluvuspoliitika fondiga seotud rakendusmäärusi.

Mis puudutab ELi välistegevuse rahastamisvahenditest antavat toetust, siis ELi mittekuuluvate riikidega üldiselt, sealhulgas ühinemise tingimustele vastavate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostöö alus on ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 2: „1. Ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete, eriti artiklite 208–211 sätete kohaldamist, võtab liit kolmandate riikide suhtes, mis ei ole arengumaad, majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmeid, mis hõlmavad eelkõige finantsvaldkonnas antavat abi. Sellised meetmed on kooskõlas liidu arengupoliitikaga ning neid viiakse ellu kooskõlas tema välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. Liidu ja liikmesriikide tegevused täiendavad ja tugevdavad üksteist. 2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõike 1 rakendamiseks vajalikud meetmed.“

Arengumaadega tehtava koostöö õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 209 lõige 1: „1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalikud meetmed, mis võivad hõlmata mitmeaastaseid koostööprogramme arengumaadega või temaatilisi programme.“

Lõpetuseks on ELi toimimise lepingu artikliga 349 ette nähtud erimeetmete võtmine, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade struktuurilist sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, mida tingivad teatavad eripärad, mis piiravad märkimisväärselt nende arengut.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Mõju hindamisel 12 tehti kindlaks erinevad põhjused, miks ELi meetmed annavad riiklikele meetmetele lisaväärtust, sealhulgas järgmine:

·Paljudes riikides moodustavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahendid vähemalt 50 % avaliku sektori investeeringutest – neil liikmesriikidel puuduks muidu selliste investeeringute tegemiseks finantssuutlikkus.

·Investeeringutel, näiteks innovatsiooni ja VKEde valdkonnas, võib olla märkimisväärne ülekanduv mõju, mis ulatub üle riikide ja piirkondade piiride. ELil on oluline roll selle tagamisel, et selline mõju materialiseerub, ning alainvesteerimise ärahoidmisel. Lisaks tuleb investeeringud kavandada nii, et ülekanduv mõju oleks võimalikult suur.

·Enamikus piirkondades, sealhulgas enamarenenud piirkondades, moodustavad aruka spetsialiseerumise strateegiad investeeringute jaoks sidusa strateegilise raamistiku ja tekitavad suurt lisaväärtust. Need strateegiad tulenevad ERFi toetusega seoses kehtestatud strateegiliste programmide koostamise nõudest ja vastavast eeltingimusest. Selliste strateegiatega kaasnev kasu on üldjuhul kõige suurem enim arenenud piirkondades (eeskätt Põhjamaades, Austrias, Saksamaal, Beneluxi riikides ja Prantsusmaal).

·Sellised meetmed edendavad ELi prioriteete, sealhulgas tööturu, transpordi, keskkonna, energia ja haridusega seotud struktuurireforme ning sotsiaalpoliitikat ja -programme ning haldussüsteemi ajakohastamist.

·ERFi abil saavutatakse käegakatsutavad tulemused valdkondades, mis lähevad inimestele korda – „ELi eelarve aitab rahastada eurooplaste jaoks olulisi asju“ 13 . Piirkondade abistamine kohanemisel üleilmastumisega, 420 000 töökoha loomine 1,1 miljoni VKE toetamise teel ajavahemikus 2014–2020, vaesuse vähendamine linnades – see kõik on Euroopa avalikkuse meelest esmatähtis. Väärib märkimist, et paljud neist tulemustest on eriti märgatavad väljaspool Ühtekuuluvusfondist toetust saavaid riike.

Kavandatud määruses tehtavad poliitilised valikud on proportsionaalsed, muu hulgas järgmistel põhjustel:

·programme ei halda otse Euroopa Komisjon, vaid need viiakse ellu partnerluses liikmesriikidega (koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames);

·kombineeritud eeskirjad (seonduvad ühissätete määruse eeskirjad koos käesoleva määruse eeskirjadega) on oluliselt lihtsamad ja ühtsemad kui eelmise perioodi eeskirjad.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Interregi 2007.-2013. aasta programmide järelhindamine

2013. aasta lõpuks oli Interregi programmide kaudu rahastatud strateegia „Euroopa 2020“ keskmes olevates poliitikavaldkondades peaaegu 7 000 projekti, sealhulgas majandusklastrite loomist ja laiendamist, tipp-, kõrgharidus- ja koolituskeskuste rajamist, uurimiskeskuste vaheliste koostöövõrgustike loomist ning piiriüleste nõustamisteenuste pakkumist juba tegutsevatele ja alustavatele ettevõtjatele. Ligikaudu 1 300 keskkonnaprojekti hõlmasid loodusvarade, sealhulgas merealade ja vesikondade ühist majandamist, koostööd võitlemisel looduslike riskidega, reageerimisel kliimamuutustele ja elurikkuse säilitamisel ning taastuvenergia arendamisele keskenduvaid katsealgatusi.

Tänu Interregi programmidele tehti mitmeid edusamme, sealhulgas seoses ligipääsetavuse ning ühise hariduse ja koolitusega, ning suurenes kaitse keskkonnariskide ja inimtegevusest tingitud riskide eest. Suurenes VKEde rahvusvahelistumine, eriti piiriülestes piirkondades. Programmidel oli ka laiem mõju, eeskätt vähenesid nende abil konkreetsed koostööd pärssivad tõkked (peamiselt kultuurilised ja füüsilised) ja paranes sotsiaalne lõimumine.

Samuti leiti järelhindamise käigus järgmist:

1.Interregi programmid olid jätkuvalt väga ulatuslikud ning sageli keskenduti neis eelkõige koostöö ja seoste arendamisele. ühtekuuluvuspoliitika eesmärke silmas pidades on oluline luua asjakohane tasakaal koostöö (mis on endiselt Interregi keskne element) ja õppimise tõhustamise vahel.

2.Tundub, et toetatavate piirkondade kindlaksmääramisel on pööratud piiratult tähelepanu funktsionaalse piirkonna või ala mõistele. Ometi on see piiriülese ja riikidevahelise koostööga kaasneva võimaliku kasu kaalumisel tähtis.

3.Enamiku programmide puhul on rakendatud toetatavate projektide väljavalimisel alt-üles lähenemisviisi. Seetõttu oli keeruline järgida asjaomaste piirkondade arengu ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse lõimumise edendamisel sidusat strateegiat, ehkki enamik projekte andis sellesse oma panuse.

4.Kooskõlastamine Interregi programmide ja põhiprogrammide vahel oli väga piiratud. Seepärast läks kaotsi võimalus programme vastastikku täiendada ja arengule avaldatavat mõju suurendada.

Need puudused kõrvaldatakse programmitöö perioodi 2014–2020 määruste kaudu. Eelkõige peaks tulemusraamistik tagama vahendite suurema keskendamise piiratud arvule poliitikaeesmärkidele, kohe alguses olemas oleva hästi sõnastatud sekkumisloogika ja tulemuste mõõtmise.

Ajavahemikus 2021–2027 püütakse tugevdada koostööd veelgi. Seda tehakse eelkõige järgmiste meetmete abil:

1.Kohandatakse Interregi programmide ülesehitust, et võtta paremini arvesse funktsionaalseid piirkondi. Piiriülesed programmid ühtlustatakse paremini, et suunata vahendid maismaapiiridele, kus toimub aktiivne piiriülene suhtlemine. Merenduskoostöö tugevdamiseks kombineeritakse uutes merendusprogrammides mitmes merepiirkonnas töötamise piiriülene ja riikidevaheline mõõde.

2.Piiriülene koostöö lõimitakse hiljutisse poliitikaraamistikku, mis on esitatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ 14 (edaspidi „piirialade teatis“). Programmides keskendutakse meetmetele, mis pakuvad otsest huvi kodanikele ja ettevõtjatele, kes asuvad piirialadel.

3.Tugevdatakse riikidevahelist koostööd ja merenduskoostööd käsitlevaid Interregi programme, mis hõlmavad samu funktsionaalseid alasid kui olemasolevad makropiirkondlikud strateegiad. Suurendatakse rahastamise ja makropiirkondike strateegiate prioriteetide vahelist kooskõla.

4.Tugevdatakse piirkondadevahelist innovatsioonialast koostööd, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“. 15 Selleks kavandatakse uus piirkondadevaheline vahend, mille eesmärk on toetada aruka spetsialiseerumise strateegiate elluviimises osalejate klastrite moodustamist, et hoogustada innovatsiooni ning tuua innovaatilised tooted ja protsessid Euroopa turule.

5.Ühissätete määrus ja ERFi määrus hoogustavad veelgi ja toetavad Interregi programmide ning tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise programmide vahelist suuremat kooskõlastamist. Selleks tagatakse koostöömeetmete suur osatähtsus kõnealuste programmide alusel rahastatavates prioriteetides.

IPA 2014–2020 rakendamisel saadud õppetunnid

IPA abil edendatakse aktiivselt territoriaalset koostööd, näiteks piiriüleste programmide, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö programmide ning makropiirkondike strateegiate kaudu. Lisaväärtus on ilmne: nii lepitamine ja usalduse suurendamine Lääne-Balkani riikides, geograafiliste ja vaimsete tõkete ületamine kui ka heanaaberlike suhete arendamine on laienemisprotsessis jätkuvalt kesksed küsimused, mida käsitletakse üksnes ELi programmides ja millega teised rahastajad ei tegele.

ENPI CBC 16 programmide 2007.–2013. aasta programmitööperioodi järelhindamine

Aastatel 2007–2013 rakendatud Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) piiriülese koostöö (CBC) 13 programmiga olid kaetud ELi üheksa liikmesriigi maismaapiirid, kolm merepiirkonda ja üks merepiiri ületamise ala. Eraldatud rahastamisvahendid kokku moodustasid 947,2 miljonit eurot ja hõlmasid ENPI, ERDF ja IPA rahastamisvahendeid. Osalevate riikide ja/või projektide toetusesaajate osalusest saadi kokku 1,2 miljardit eurot. Programmidesse oli kaasatud 34 riiki, 19 ELi liikmesriiki ja 16-st naabruspoliitika partnerriigist 12 riiki ning Norra, Venemaa ja Türgi.

Kokku rahastati sel programmitööperioodil programmidest 941 projekti 910 miljoni euro ulatuses (2017. aasta aprilli seisuga), sellest summast oli 38 % suunatud projektidele, millega edendati majanduse arengut, 32 % oli suunatud keskkonnaprojektidele, 19 % sotsiaalse arengu ja 11 % julgeolekuküsimustele. Kõik ELi-poolsed rahastamisvahendid (70%) eraldati konkursikutsete alusel välja valitud standardprojektidele. Suuremahulised taristuprojektid moodustasid ELi-poolsest rahastamisest 22% sõlmitud lepingutest (umbes 195 miljonit eurot), kusjuures strateegilised projektid hõlmasid vaid väikest osa (8% ELi-poolseks rahastamiseks sõlmitud lepingutest). Kokku oli standardprojekte 867, suuremahulisi taristuprojekte 51 ja strateegilisi projekte 23. Konkursikutses osalejate hulk oli väga suur (kokku esitati üle kõigi programmide raames 7 000 taotluse), see näitab, et rahastamiskõlblikes piirkondades tunnevad sidusrühmad piiriülese koostöö programmide vastu suurt huvi. Kokku kaasati ENPI CBC programmidesse 4 569 organisatsiooni 36 eri riigist, neist 2 106 organisatsiooni olid pärit partnerriikidest.

Järelhindamises kiideti piiriüleste koostööprojektide arvukust ja varieeruvust, samuti võrreldes eelmise perioodiga leidis tunnustamist koostöö tugevdatud aluspõhi, hästi toimivad programmi ametiasutused ja kogenumad toetusesaajad. Samas märgiti hindamises, et ENPI CBC programmide saavutuste kohta ei ole piisavalt tõendeid, et programmi ja selle projektide rakendamisel esineb viivitusi ning et konkursikutsetes liialt üldiselt sõnastatud programmi eesmärgid ja prioriteedid vähendasid programmi üldist mõju. Mõnega neist probleemidest on tegeletud juba (osaliselt või täielikult) 2014.–2020. aastateks kavandatud programmides.

Järgmise programmitööperioodi jaoks esitatavate soovitustena nimetatakse programmide suunatuse ja mõju tugevdamist, rohkem sünergiaid ELi muude vahendite ja poliitikatega, suurte taristuprojektide lisaväärtuse parandamist, programmi tõhususe parandamist, samuti tulemusraamistike ning järelevalve ja hindamise tavade tõhustamist ja programmide tehnilise abi ja toe tugevdamist.

ENI CBC programmide 2014.–2020. aastate vahehindamine

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) piiriülese koostöö (CBC) programmide 2014.–2020. aastate programmitööperioodi vahehindamises leiti, et piiriülese koostöö strateegia on ELi poliitika raamistikus endiselt asjakohane ning kooskõlas piirkonna arengutega. Piiriülene koostöö on tõepoolest oluline vahend kahel pool ELi piiri asuvate kodanike, kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskondade positiivse koostöö arendamisel, isegi siis, kui laiemad kahepoolsed suhted võivad olla keerulised. Kuigi programmi väljatöötamine ja rakendamine on olnud algselt plaanitust aeglasemad, tunnustavad kõik osapooled, et need protsessid on võrreldes varasemate aastatega paranenud ja et tahe rakendada edukaid programme on endiselt tugev.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Veebipõhine avalik konsultatsioon toimus 10. jaanuarist 9. märtsini 2018. Konsultatsioon hõlmas ühtekuuluvuspoliitikat, st ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö / Interregi aspekte.

·Mis puudutab kõige olulisemaid ülesandeid, siis suurima osa vastajate (94 %) meelest oli väga oluline või võrdlemisi oluline piirkondlike erinevuste vähendamine, järgnesid tööpuuduse vähendamine, kvaliteetsed töökohad ja tööjõu liikuvus ning sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine (91 %).

·Ülesanneteks, mida täidetakse kõige edukamalt, peeti teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist (61 %) ning territoriaalset koostööd (59 %).

·76 % vastajatest oli arvamusel, et vahendid toovad suurel või võrdlemisi suurel määral lisaväärtust, alla 2 % vastajatest leidis, et vahenditel ei ole mingit lisaväärtust.

·Kõige suuremaks takistuseks eesmärkide saavutamisel peeti ülekaalukalt keerulisi menetlusi (86 %), järgnesid auditi- ja kontrollimenetlused (68 %) ning vähene paindlikkus ettenägematutele asjaoludele reageerimisel (60 %).

·Lihtsustamisega seoses valiti kõige sagedamini vastusevariant „vähem eeskirju; selgemad ja lühemad eeskirjad“ (90 %), järgnesid „ELi fondide eeskirjade omavaheline vastavusseviimine“ (79 %) ja „suurem paindlikkus“ vahendite eraldamisel nii programmipiirkonnale kui ka programmipiirkonna sees (76–77 %).

Avatud küsimustele vastates toetasid vastajad ülekaalukalt järgmist:

·ühtekuuluvuspoliitika kõikidele piirkondadele (keskendudes siiski jätkuvalt vähem arenenud piirkondadele);

·poliitilised uuendused, sealhulgas aruka spetsialiseerumise strateegiad ja arukad investeeringud üldisemalt;

·valdkondliku keskendamise jätkamine ja arendamine;

·keskendumine kohalikele väljakutsetele (eelkõige kestlikule linnaarengule);

·nii piiriülene kui ka üle kogu Euroopa toimuv piirkondadevaheline koostöö. Viimati nimetatu on oluline aruka spetsialiseerumise jaoks – innovatsioon kõrgtehnoloogia valdkonnas sõltub sageli üle kogu Euroopa tegutsevate klastrite ja teadmuskeskuste vahelisest suhtlusest ning nende klastrite ja keskuste vahelise koostöö ülekanduvast mõjust.

Nende küsimustega tegeletakse kavandatud määruses, milles

·jätkatakse keskendumist piirkondlike erinevuste kaotamisele ja kõikjal Euroopas piirkondade ees seisvate probleemide lahendamisele;

·jätkatakse ja tõhustatakse valdkondlikku keskendumist arukale majanduskasvule, rakendades aruka spetsialiseerumise strateegiaid, ning vähese CO2-heitega ja kestlikule arengule;

·jätkatakse piirkondadevahelise koostöö toetamist, laiendades toetuse arukale spetsialiseerumisele, ning

·edendatakse kohalikku arengut, tuginedes lõimitud piirkondlikele ja kohalikele strateegiatele, ning toetatakse kestlikku linnaarengut ja suutlikkuse suurendamist selles valdkonnas.

Peale selle on ühissätete määrusega tagatud ERFile raamistik, et

·lihtsustada ERFiga seotud keerulisi menetlusi;

·suurendada tekkivatele probleemidele reageerimisel paindlikkust ja

·viia omavahel vastavusse erinevate hõlmatud ELi fondide eeskirjad.

Mõju hindamine

Variantides nähakse ette eelarve vähendamine 7 % järgmisel viisil:

·variant 1: vähendades enamarenenud piirkondadele antavat toetust;

·variant 2: säilitades toetuse põhivaldkondades (valdkondlik keskendumine) ja vähendades seda muudes valdkondades.

Eelistatud variant on variant 2, muu hulgas järgmistel põhjustel:

·et jätkata keskendumist valdkondadele, kus ELi lisaväärtus on suurim, kui hindamise käigus kogutud tõenditest on näha, et poliitikal on olnud suur mõju;

·paljud suurimatest väljakutsetest (üleilmastumine ja majanduse ümberkujundamine, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, keskkonnaprobleemid, ränne ja vaesusega silmitsi seisvad linnapiirkonnad) mõjutavad üha rohkem paljusid piirkondi üle kogu ELi, sealhulgas enamarenenud piirkondi; ELi investeeringud on nii vajalikud kui ka märk solidaarsusest;

·kriitilise massi säilitamine – investeeringud enamarenenud piirkondadesse ühe elaniku kohta arvestatuna on juba väikesed;

·avaliku konsultatsiooni käigus toetas lõivosa sidusrühmadest ERFi kõikides piirkondades; samuti muutuvad ühtekuuluvuspoliitika vahendid selle lähenemisviisi rakendamisel kõikides liikmesriikides nähtavamaks.

Lihtsustamine

Leidub tõendeid ERFiga seotud märkimisväärsetest halduskuludest, mille suuruseks hinnati ühes hiljutises uuringus 17 3 % keskmistest programmikuludest. Toetusesaajate (sh VKEde) halduskoormus on suurem.

Enamiku ERFiga seotud lihtsustustest toob kaasa ühissätete määrus. Paljusid neist on keeruline eelnevalt rahaliselt mõõta, kuid nimetatud uuringus prognoositakse järgmist:

·kui ERFi puhul hakatakse kasutama rohkem lihtsustatud kuluvõimalusi (või tingimustel põhinevaid makseid), võib halduskulude kogusumma märkimisväärselt väheneda (20–25 %, kui neid lahendusi kasutatakse kõikjal);

·proportsionaalsem lähenemine kontrollile ja auditile toob madala riskiga programmide puhul kaasa kontrollide arvu ja auditikoormuse olulise vähenemise, millega ERFiga seotud halduskulude kogusumma kahaneb 2–3 % ja mõjutatud programmidega seotud kulud veelgi rohkem.

Veel üks oluline lihtsustamise tahk on ERFist antava toetuse ja ELi välistegevuse rahastamisvahenditest antava toetuse lõimimine, nagu on kirjeldatud eespool.

E-ühtekuuluvus ja andmevahetus

Programmitöö perioodil 2014–2020 nõuti, et andmete vahetamiseks toetusesaajate ja korraldusasutuste vahel ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi eri asutuste vahel oleks sisse seatud elektrooniline süsteem. Käesolevas ettepanekus võtta vastu määrus tuginetakse sellele nõudele ja arendatakse edasi teatavaid andmete kogumisega seotud aspekte. Kõik andmed, mis on vajalikud rakendamisel tehtavate edusammude jälgimiseks, sealhulgas programmide tulemused, edastatakse nüüd elektrooniliselt iga kahe kuu tagant, mis tähendab, et avatud andmeplatvormi ajakohastatakse peaaegu reaalajas.

Samamoodi tehakse korraldusasutuse hallataval veebisaidil avalikkusele elektrooniliselt kättesaadavaks toetusesaajaid ja tegevusi käsitlevad andmed.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta eelarvet. Ettepanekus võtta vastu ERFi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlev määrus on kirjeldatud mõju, mida avaldab eelarvele ERF, millest rahastatakse käesoleva ettepanekuga hõlmatud meetmeid.

5.MÄÄRUSE SISU KOKKUVÕTE

Suur osa ERFi toetuse andmise ja rakendamisega seotud küsimustest on reguleeritud ühissätete määrusega. Seepärast tuleks käesolevat ettepanekut võtta vastu määrus vaadelda selle määruse kontekstis. Ettepanekus keskendutakse peamiselt olulistele rakendamise ja koostööga seotud küsimustele, nagu

·viie komponendi määratlus ja geograafiline ulatus;

·Interregi erieesmärgid ja nende ulatus;

·programmitööd, programmi haldavaid asutusi, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist käsitlevate ühissätete määruse eeskirjade kohandamine ning

·ELi välisrahastamisvahendite lõimimine.

I peatükk – Üldsätted (artiklid 1–13)

Reguleerimisese, kohaldamisala ja Interregi komponendid

Selles peatükis sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) määruse reguleerimisese ja kohaldamisala. Eelkõige kirjeldatakse selles viit Interregi komponenti: piiriülene koostöö, riikidevaheline koostöö ja merenduskoostöö, äärepoolseimate piirkondade koostöö, piirkondadevaheline koostöö ning uued piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud.

Geograafiline ulatus

Komisjon korraldas enam kui kaks aastat kestnud uuringu ja konsultatsiooni ehk piiriülese analüüsi. Selle käigus koguti tõendeid, mis osutavad sellele, et piirialade majanduslik olukord on üldjuhul halvem kui majanduslik olukord liikmesriigi teistes piirkondades. Piirialadel on ligipääs selliste avalike asutuste nagu haiglate ja ülikoolide osutatavatele teenustele üldiselt keerulisem kui mujal. Eri haldus- ja õigussüsteemidega toime tulemine on sageli keeruline ja kulukas.

Komisjon võttis piiriülese analüüsi järelmeetmena vastu piirialade teatise, kus ta kavandas rea ELi, riikide valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste võetavaid konkreetseid meetmeid, mis hõlmavad piiriülese koostöö õigus- ja finantsraamistikku käsitlemist. Teatises tehakse ettepanek uurida, kuidas tulevased rahastamisprogrammid, sealhulgas Interreg, saaksid anda strateegilisema panuse piiritakistuste ärahoidmisesse ja kõrvaldamisse ning piiriüleste avalike teenuste arendamisse.

Sellest tulenevalt keskendutakse piiriülese koostöö komponendi puhul maismaapiiridele, samas kui piiriülene koostöö merenduse valdkonnas lõimitakse laiendatud riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponenti.

Nii tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga kui ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seotud 2021.–2027. aasta ettepanekutes kajastub see kahel viisil. Esiteks suurendatakse nendega märkimisväärselt koostöömeetmete osatähtsust programmides. Teiseks aidatakse nendega keskenduda piiriülestes programmides varasemast enam institutsioonidevahelisele koostööle, piiriküsimuste lahendamisele ja investeerimisele avalikku huvi pakkuvatesse ühistesse teenustesse.

Vahendid ja kaasrahastamismäärad

Need sätted hõlmavad vahendeid – nii neid, mis on pärit ERFist, kui ka neid, mis on pärit ELi välisrahastamisvahenditest. Juhuks kui ühtki taotlust ei esitata või ühtki Interregi väliskoostöö rahastamise lepingut ei allkirjastata, on ette nähtud ülejäänud vahendite tagastamise mehhanism. Eeskätt väliskoostöö puhul peaks kaasrahastamine olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi puhul.

II peatükk –Interregi erieesmärgid ja valdkondlik keskendamine (artiklid 14 ja 15)

Interregi eripära arvesse võttes on sätestatud kaks Interregi erieesmärki:

Interregi programmide parem juhtimine ning

ohutum ja turvalisem Euroopa.

Kavandatud määruses on kindlaks on määratud ka see, kui suur protsent vahenditest keskendatakse konkreetsetele valdkondadele.

III peatükk – Programmitöö (Interregi programmid, territoriaalne areng, tegevused ja väikeprojektide fond) (artiklid 16–26)

Selles peatükis kohandatakse ühissätete määruse eeskirjad Interregi programmidele. Uus element on väikeprojektide fond, mis võimaldab kohalikul kogukonnal ja kodanikuühiskonnal koostada lihtsustatud kuluvõimalusi kasutades väikeseid projekte.

IV peatükk – Seire, hindamine ning teave ja teavitamine (artiklid 27–35)

Selleski peatükis kohandatakse ühissätete määruse eeskirjad Interregi programmidele.

Et tagada tulemuslikkuse pidev jälgimine, säilitatakse kavandatud määruses ja muudetakse täpsemaks ühised väljundnäitajad, millele lisatakse esmakordselt ühised tulemusnäitajad. Viimati nimetatud näitajad võimaldavad teatada tulemustest avatud andmeplatvormil reaalajas ning võrrelda tulemusi programmide ja liikmesriikide lõikes. Samuti saab neid kasutada tulemuslikkuse ja hindamise edukuse teemal peetavatel aruteludel.

V peatükk – Rahastamiskõlblikkus (artiklid 36–43)

Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad peaks kehtestama võimalikult suures ulatuses liikmesriik, ELi õiguses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada minimaalselt. Interregi programmide jaoks, mille puhul 2–27 riigi erinevad eeskirjad võivad minna omavahel vastuollu, see lähenemisviis siiski ei sobi. Seepärast määratakse selles peatükis kindlaks ELi, Interregi programmidele eriomaste ja riiklike rahastamiskõlblikkuse eeskirjade selge hierarhia. Kavandatud määrusesse on lõimitud komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 481/2014 18 üksikasjalikud sätted.

VI peatükk – Interregi programmi haldavad asutused, juhtimine ja kontroll (artiklid 44–48)

Ühissätete määruse eeskirjad programmi haldavate asutuste, juhtimise ja kontrolli kohta kohandatakse Interregi programmidele. See mõjutab eelkõige ühtse auditeerimisasutuse toimimist ja lihtsustab suuresti tegevusauditi tegemist.

VII peatükk – Finantsjuhtimine, kontod ja finantskorrektsioonid (artiklid 49 ja 50)

Interregi programmide puhul peaks eelrahastamine olema suurem ja kiirem kui muude ühtekuuluvuspoliitika programmide puhul, et võimaldada toetusesaajatel, kellel sageli ei ole piisavalt omavahendeid, tegevustega alustada. Lisaks tuleks üksikasjalikult kindlaks määrata vahendite tagasinõudmise ahel.

VIII peatükk – Kolmandate riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide osalemine Interregi programmides koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames (artiklid 51–59)

Lähtutakse tavapärastest Euroopa territoriaalse koostöö / Interregi eeskirjadest. Vaja on siiski teatavaid kohandusi, võttes arvesse seda, et ELi õigus ei ole ELi mittekuuluvatele riikidele, partnerriikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele siduv. Kohandused mõjutavad programmi haldavaid asutusi, juhtimismeetodeid, rahastamiskõlblikkust, suuri taristuprojekte, hankeid, finantsjuhtimist ja rahastamislepingute sõlmimist.

IX peatükk – Erieeskirjad kaudse eelarve täitmise kohta (artiklid 60 ja 61)

Need eeskirjad hõlmavad piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid ja neis võidakse käsitleda äärepoolseimate piirkondade koostööd.

IX peatükk – Lõppsätted (artiklid 62–65)

See peatükk hõlmab delegeerimist, komiteemenetlust ja üleminekusätteid.

LISA

Lisas on esitatud Interregi programmi vorm.

2018/0199 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 178, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 19 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 20 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus] 21 on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus] 22 on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.

(3)Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.

(4)Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ 23 (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.

(5)Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.

(6)Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.

(7)Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.

(8)Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 24 kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ 25 elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.

(9)Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 26 .

(10)Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA, 27 naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“) 28 ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“) 29 – toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat, mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist.

(11)Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.

(12)Seoses abi andmisega naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist toetada asjakohaste makropiirkondlike strateegiate sise- ja välisaspekte. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse otstarbekad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.

(13)On oluline jälgida ka edaspidi Euroopa välisteenistuse ja komisjoni rolli strateegilise programmitöö ettevalmistamisel ja ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide koostamisel, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 2010/427/EL 30 .

(14)Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada koostööd naabritega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ 31 .

(15)On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu, ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent.

(16)ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest pärit toetuse kõige tõhusamaks kasutamiseks tuleks luua mehhanism, et korraldada toetuse tagastamine, juhul kui väliskoostöö programme ei ole võimalik vastu võtta või kui nende elluviimine tuleb katkestada, sealhulgas selliste kolmandate riikide puhul, kes ei saa toetust ühestki liidu rahastamisvahendist. Selle mehhanismi eesmärk peaks olema programmide optimaalne toimimine ja kõnealuste vahendite vaheline võimalikult hea koordineerimine.

(17)ERF peaks panustama Interregi raames ühtekuuluvuspoliitika erieesmärkide saavutamisse. Erinevate valdkondlike eesmärkide alla kuuluvate erieesmärkide loetelu tuleks vastavalt Interregi konkreetsetele vajadustele siiski kohandada, lisades ESFi sekkumise võimaldamiseks poliitikaeesmärgi „sotsiaalsem Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast“ alla erieesmärke.

(18)Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleks jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.

(19)Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne.

(20)Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur.

(21)Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära.

(22)Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd kõigi nelja mõõtme puhul (väljatöötamine, rakendamine, personali leidmine ja rahastamine) ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.

(23)On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“, 32 on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.

(24)Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.

(25)Kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 tuleb hinnata fonde spetsiaalse järelevalvekorra rakendamisel kogutud teabe põhjal, vältides samas ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord hõlmata mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata fondide mõju kohapeal.

(26)Programmitöö perioodil 2014–2020 saadud kogemustele tuginedes tuleks säilitada süsteem, millega on kehtestatud selge kulutuste rahastamiskõlblikkuse eeskirjade hierarhia, järgides ka edaspidi põhimõtet, et kõnealused eeskirjad tuleks kehtestada liidu või Interregi programmi kui terviku tasandil, vältimaks võimalikke vastuolusid või ebakõlasid eri määruste ning määruste ja riiklike eeskirjade vahel. Liikmesriigi vastu võetavad lisaeeskirjad, mida kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi toetusesaajate suhtes, peaksid piirduma rangelt miinimumiga. Eelkõige tuleks lõimida käesolevasse määrusesse programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 481/2014 33 sätted.

(27)Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile korraldusasutuse ülesandeid, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi, integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina.

(28)Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest.

(29)Määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.

(30)Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.

(31)Et kohaldada nii osalevates liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, partnerriikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel peamiselt ühiseid eeskirju, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka osalevate kolmandate riikide, partnerriikide ning ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, välja arvatud juhul, kui mõnes käesoleva määruse peatükis on sätestatud erieeskirjad. Kolmandates riikides, partnerriikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel võib luua Interregi programmis osalevate asutustega võrreldavad asutused. Kulutused peaksid muutuma rahastamiskõlblikuks hetkel, mil asjaomane kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium kirjutab alla rahastamislepingule. Kolmanda riigi, partnerriigi või ülemeremaa või -territooriumi toetusesaajatega seotud hangete puhul tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uus koondfinantsmäärus] 34 eeskirju välishangete kohta. Tuleks sätestada kord, mida rakendatakse rahastamislepingute sõlmimisel kolmanda riigi, partnerriigi või ülemeremaa- või territooriumiga ning korraldusasutuse ja kolmanda riigi, partnerriigi või ülemeremaa- või territooriumi vaheliste lepingute sõlmimisel liidu välisrahastamisvahendist toetuse andmise korral või juhul, kui kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium eraldab Interregi programmi jaoks lisaks riiklikule kaasrahastamisele veel vahendeid.

(32)Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada.

(33)Lähtudes kogemustest, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi toel ellu viidud piiriülese koostöö programmide raames seoses suurte taristuprojektidega, tuleks menetlusi lihtsustada. Komisjonile peaksid siiski jääma teatavad õigused seoses selliste projektide väljavalimisega.

(34)Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et võtta vastu Interregi programmide loetelud ja iga Interregi programmi jaoks eraldatava liidu toetuse kogusumma loetelu ning neid muuta, ja võtta vastu otsuseid Interregi programmide ja nendesse tehtavate muudatuste heakskiitmise kohta. Neid rakendamisvolitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 35 . Kuigi sellised õigusaktid on üldist laadi, tuleks kasutada nõuandemenetlust, võttes arvesse, et sätteid kohaldatakse vaid tehniliselt.

(35)Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.

(36)Et täiendada või muuta teatavaid käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta Interregi programmi vormi sisaldavat lisa. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige, selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)Kuna käesoleva määruse eesmärki – edendada liikmesriikidevahelist ning liimesriikide ja kolmandate riikide, partnerriikide ning ülemeremaade ja -territooriumide vahelist koostööd – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
Üldsätted

I jagu
Reguleerimisese, kohaldamisala ja Interregi komponendid

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel.

2.Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mis on vajalikud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) toetatavate Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas nendega seotud tehnilise abi andmiseks, seireks, hindamiseks, teabevahetuseks, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks, samuti finantsjuhtimiseks.

3.Seoses Interregi programmidele ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (edaspidi „IPA III“) ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist (Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument, edaspidi „NDICI“) antava toetusega ning kõikidele ÜMTdele ajavahemikuks 2021–2027 ettenähtud rahastamisega, mis on nõukogu otsusega (EL) nr XXX kehtestatud programmina (edaspidi „ÜMT programm“) (kolm rahastamisvahendit kokku: „liidu välisrahastamisvahendid“), määratakse käesolevas määruses kindlaks täiendavad erieesmärgid, samuti kõnealuste vahendite lõimimine Interregi programmidesse, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning teatavad konkreetsed rakenduseeskirjad.

4.Seoses ERFi ja liidu välisrahastamisvahenditest (koos edaspidi „Interregi fondid“) Interregi programmidele antava toetusega määratakse käesolevas määruses kindlaks Interregi erieesmärgid ja organiseerimine, liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, rahalised vahendid ning kriteeriumid nende jaotamiseks.

5.Määrust (EL) [uus ühissätete määrus] ja määrust (EL) [uus ERF] kohaldatakse Interregi programmide suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealustes määrustes ja käesolevas määruses on sätestatud teisiti, või juhul, kui määrust (EL) [uus ühissätete määrus] võib kohaldada üksnes tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi suhtes.

Artikkel 2
Mõisted

1.Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 2 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„IPA toetusesaaja“ – määruse (EL) [IPA III] I lisas loetletud riik või territoorium;

2)„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik ja ei saa toetust Interregi rahastamisvahenditest;

3)„partnerriik“ – IPA toetusesaaja või riik või territoorium, mis on hõlmatud määruse (EL) [NDICI] I lisas loetletud naabruspoliitika geograafilise piirkonnaga, ja Venemaa Föderatsioon, ning mis saab toetust liidu välisrahastamisvahenditest;

4)„piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.

2.Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) [uus ühissätete määrus] „liikmesriigile“, käsitatakse seda kui „liikmesriiki, kus asub korraldusasutus“, ja kui määruses osutatakse „igale liikmesriigile“ või „liikmesriikidele“, käsitatakse seda kui „asjaomases Interregi programmis osalevaid liikmesriike ja, kui see on asjakohane, kolmandaid riike, partnerriike ning ÜMTsid“.

Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) [uus ühissätete määrus] „fondidele“, nagu need on loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis a, või „ERFile“, käsitatakse seda nii, et see hõlmab ka liidu vastavaid välisrahastamisvahendeid.

Artikkel 3
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) komponendid

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetatakse ERFist ja, kui see on asjakohane, liidu välisrahastamisvahenditest järgmisi komponente:

1)kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):

a)liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või

b)liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:

i)IPA toetusesaajad või

ii)NDICIst toetust saavad partnerriigid või

iii)Venemaa Föderatsioon, et võimaldada tema osalemist piiriüleses koostöös, mida toetatakse samuti NDICIst;

2)riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;

3)äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);

4)piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (komponent nr 4), edendades:

a)kogemuste vahetamist, uuenduslikke lähenemisviise ja suutlikkuse suurendamist seoses:

i)Interregi programmide rakendamisega;

ii)tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmide rakendamisega, eelkõige seoses piirkondadevaheliste ja riikidevaheliste meetmetega, mille puhul toetusesaajad asuvad vähemalt ühes teises liikmesriigis;

iii)Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste asutamise, toimimise ja rakendamisega;

b)territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega seotud arengusuundumuste analüüsimist;

5)piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turuleviimise ja laiendamise kaudu, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut (komponent nr 5).

II jagu
Geograafiline katvus

Artikkel 4
Piiriülese koostöö geograafiline katvus

1.Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.

2.Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.

3.Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja Monacot.

4.Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.

Artikkel 5
Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö geograafiline katvus

1.Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.

2.Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:

a)Islandi, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkonnad, samuti Liechtenstein, Andorra, Monaco ja San Marino;

b)Gröönimaa;

c)Fääri saared;

d)IPA III või NDICI alla kuuluvate partnerriikide piirkonnad;

olenemata sellest, kas nad saavad ELi eelarvest toetust või mitte.

3.Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja partnerriigid peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.

Artikkel 6
Äärepoolseimate piirkondade koostöö geograafiline katvus

1.Äärepoolseimate piirkondade koostöö puhul toetatakse ERFist kõiki ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus loetletud piirkondi.

2.Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata naabruses asuvaid partnerriike, keda toetatakse NDICIst, või ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, või mõlemaid.

Artikkel 7
Piirkondadevahelise koostöö ja
piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute geograafiline katvus

1.Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooninvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist.

2.Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte.

Artikkel 8
Toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu

1.Artiklite 4, 5 ja 6 kohaldamisel võtab komisjon vastu rakendusakti, milles on sätestatud toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu, mis on esitatud komponentide ja Interregi programmide kaupa. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Liiduvälised piiriülesed Interregi programmid loetletakse vastavalt Interregi IPA III piiriülese koostöö programmidena või Interregi naabruspoliitika piiriülese koostöö programmidena.

2.Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel, samuti loetelu sellistest NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse toetuse andmisel artikli 9 lõike 3 punktis a osutatud komponendi nr 2B raames.

3.Sellised kolmandate või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahenditest, on samuti nimetatud lõikes 1 osutatud loetelus.

III jagu
Rahalised vahendid ja kaasrahastamismäärad

Artikkel 9
ERFi rahalise vahendid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks

1.Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.

2.Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt:

a)52,7 % (st kokku 4 440 000 000 eurot) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);

b)31,4 % (st kokku 2 649 900 000 eurot) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2);

c)3,2 % (st kokku 270 100 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);

d)1,2 % (st kokku 100 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);

e)11,5 % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5).

3.Komisjon teatab igale liikmesriigile, milline on talle aastate kaupa ette nähtud osa komponentide nr 1, nr 2 ja nr 3 kogusummadest.

Liikmesriigile eraldatava summa määramise kriteeriumina kasutatakse elanike arvu järgmistes piirkondades:

a)NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;

b)NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2A ja nr 3 puhul.

4.Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % komponendi nr 1, nr 2 ja nr 3 rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele komponendile.

5.Lõike 3 alusel teatatud summade põhjal teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ülekandmise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

Artikkel 10
Fondiülesed sätted

1.Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on sätestatud mitmeaastase strateegia dokument ERFist ja NDICIst või IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse kõnealuses rakendusaktis määruse (EL) [NDICI] artikli 12 lõikes 2 osutatud elemendid.

2.Komisjon ja asjaomased liikmesriigid määravad kindlaks ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antava toetuse, mida rahastatakse ka piiriülese koostöö jaoks ette nähtud IPA III rahastamispaketist (edaspidi „IPA III piiriülene koostöö“) või naabruspoliitika geograafilise piirkonna piiriüleseks koostööks ette nähtud NDICIst (edaspidi „NDICI piiriülene koostöö“). Liikmesriikidele määratud ERFi toetusi ei jaotata hiljem asjaomaste liikmesriikide vahel ümber.

3.ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.

Kui IPA III või NDICI asjaomase strateegilise programmidokumendi läbivaatamine viib vastava summa vähendamiseni ülejäänud aastatel, teeb iga asjaomane liikmesriik valiku järgmiste võimaluste hulgast:

a)taotleda artikli 12 lõike 3 kohast mehhanismi;

b)jätkata Interregi programmi ERFi ja IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi järelejäänud toetusega; või

c)kombineerida võimalused a ja b.

4.Iga-aastased assigneeringud, mis vastavad ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antavale toetusele, kirjendatakse asjaomastele eelarveridadele 2021. aasta eelarve menetlemisel.

5.Kui komisjon on lisanud spetsiaalse rahalise eraldise, et aidata määruse (EL) [NDICI] kohaselt partnerriike ja piirkondi ning nõukogu otsuse [ÜMT otsus] kohaselt ÜMTsid või mõlemaid koostöö tugevdamisel naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega kooskõlas määruse (EL) [NDICI] artikli 33 lõikega 2 ja [ÜMT otsuse] artikliga 87 või mõlemaga, võib ka ERF vajaduse korral käesoleva määruse kohaselt ning vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel osaleda NDICIst või ÜMT programmist või mõlemast eraldatavas selliste meetmete rahastamises, mida partnerriik või -piirkond või mis tahes muu üksus on rakendanud vastavalt määrusele (EL) [NDICI], riik, territoorium või mis tahes muu üksus on rakendanud vastavalt [ÜMT otsusele] või liidu äärepoolseim piirkond on rakendanud vastavalt eelkõige ühele või enamale komponendi nr 2, 3 või 4 kohasele Interregi ühisprogrammile või artiklis 60 osutatud koostöömeetmetele, mis on võetud ja mida rakendatakse käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 11
Interregi programmi vahendite loetelu

1.Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusakti, milles esitatakse kõikide Interregi projektide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning vajaduse korral liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kogusumma. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.Kõnealuses rakendusaktis esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 5 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriigi ja liidu välisrahastamisvahendi kaupa.

Artikkel 12
Vahendite tagastamine ja lõpetamine

1.2022. ja 2023. aastal eraldatakse ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele ette nähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile vastava aasta 31. märtsiks esitatud ühtegi programmi ning mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles osaleb asjaomane liikmesriik või osalevad asjaomased liikmesriigid.

2.Kui 31. märtsil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse kogu artikli 9 lõikes 5 osutatud ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 antav toetus, mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.

3.Kõik liiduvälised piiriülesed Interregi programmid, mille komisjon on heaks kiitnud, lõpetatakse või programmidele tehtavaid eraldisi vähendatakse kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, kui:

a)ükski vastava Interregi programmiga hõlmatud partnerriik ei ole allkirjastanud asjakohast rahastamislepingut artikli 57 kohaselt sätestatud tähtajaks;

b)Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.

Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt tühistatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.

4.Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.

Osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, ülejäänud osalevad partnerriigid taotlevad ühte järgmistest tingimustest:

a)et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta;

b)et kõnealusele Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendataks kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega;

c)et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta.

Juhul kui Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt käesoleva lõike teise lõigu punktile b, kantakse ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, üle teisele komponent nr 2 kohasele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad, või kui liikmesriik osaleb ainult ühes komponendi nr 2 kohases Interregi programmis, kantakse toetus üle ühele või mitmele liidusisesele piiriülesele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

5.Käesoleva artikli kohaselt vähendatud IPA III, NDICI või ÜMT programmi toetusi kasutatakse määruste (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuse [ÜMT] kohaselt.

6.Kui kolmas riik või partnerriik, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.

Artikkel 13
Kaasrahastamismäärad

Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.

II PEATÜKK
Interregi erieesmärgid ja valdkondlik keskendamine

Artikkel 14
Interregi erieesmärgid

1.Määruse (EL) [uus ERF] artiklis 4 sätestatud kohaldamisala raames aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend määruse (EL) [uus ERF] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa Interregi programmide raames võetavate ühismeetmete kaudu.

2.Rahu ja leppimise saavutamist toetava programmi PEACE PLUS puhul toetab ERF poliitikaeesmärgi nr 4 raames erieesmärgina ka asjaomaste piirkondade sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku stabiilsuse edendamist, seda eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse arendamise meetmete abil. Kõnealust erieesmärki toetatakse eraldiseisva prioriteediga.

3.Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:

a)parandades tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele piiriüleselt;

b)muutes hariduse, koolituse ja elukestva õppe kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, et parandada haridustaset ja oskusi, et need oleksid piiriüleselt tunnustatud;

c)tõhustades võrdset ja õigeaegset piiriülest juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele tervishoiuteenustele;

d)muutes tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused piiriüleselt kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupidavamaks;

e)edendades sotsiaalset kaasatust ja vähendades vaesust, muu hulgas piiriüleste võrdsete võimaluste suurendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise kaudu.

4.Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend toetada ka Interregi erieesmärki „Interregi parem juhtimine“, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

a)komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:

i)suurendades avalike asutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust;

ii)tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;

b)komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides: suurendades riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;

c)liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.

5.Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.

Artikkel 15
Valdkondlik keskendamine

1.Vähemalt 60 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldisest igale komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasele Interregi programmile muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni kolmele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgile.

2.Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ või liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.

3.Kui komponendi nr 2A kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse ERFi kogueraldis ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.

4.Kui komponendi nr 2B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.

5.Komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide puhul jaotatakse ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“.

III PEATÜKK
Programmitöö

I jagu
Interregi programmide ettevalmistamine, heakskiitmineja muutmine

Artikkel 16
Interregi programmide ettevalmistamine ja esitamine

1.Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

2.Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

3.Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega.

Vajaduse korral kaasavad osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või ÜMTd ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid.

4.Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või partnerriikide või ÜMTde nimel.

Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.

5.Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust tagada Interregi programmi elluviimise jaoks vajalik kaasrahastus ning vajaduse korral ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kohustust tagada oma rahaline osalus.

Kui Interregi programm hõlmab äärepoolseimaid piirkondi ja kolmandaid riike, partnerriike või ÜMTsid, konsulteerib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust enne Interregi programmi komisjonile esitamist asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega. Sellisel juhul võib Interregi programmide sisu ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde võimaliku panuse osas saavutatud kokkulepped esitada ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega peetud nõupidamiste või piirkondlike koostööorganisatsioonide arutelude ametlikult heakskiidetud protokollides.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et kohandada programmitöö perioodil toimuvaid muutusi selle mitteoluliste elementide osas.

Artikkel 17
Interregi programmide sisu

1.Igas Interregi programmis sätestatakse ühisstrateegia, mille kohaselt edendatakse programmiga määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 esitatud poliitikaeesmärkide ning käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 ja lõikes 5 esitatud Interregi erieesmärkide saavutamist.

2.Iga Interregi programm koosneb prioriteetidest.

Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või Interregi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.

3.Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel komisjoniga võib asjaomane liikmesriik otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni [x] % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.

4.Igas Interregi programmis sätestatakse:

a)programmipiirkond (sealhulgas selle kaart eraldi dokumendina);

b)kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse:

i)majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust;

ii)ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;

iii)varasematest kogemustest saadud õppetunde;

iv)makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid, kus programmipiirkond on täielikult või osaliselt hõlmatud ühe või mitme strateegiaga;

c)valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;

d)erieesmärgid iga prioriteedi kohta, välja arvatud tehniline abi;

e)iga erieesmärgi puhul:

i)asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

ii)väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

iii)peamised sihtrühmad;

iv)konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

v)rahastamisvahendite kavandatav kasutamine;

vi)programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liigi kaupa;

f)tehnilise abi prioriteedi puhul määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklite [30], [31] ja [32] kohane kavandatav kasutamine ja asjaomased sekkumiste liigid;

g)rahastamiskava, mis sisaldab järgmisi tabeleid (mis ei ole liigendatud osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kaupa, välja arvatud juhul, kui tabelites on sätestatud teisiti):

i)tabel, kus täpsustatakse kõik ERFi ja asjakohasel juhul iga liidu välisrahastamisvahendi rahalised eraldised kogu programmitöö perioodiks ja aastate kaupa;

ii)tabel, kus täpsustatakse kõik ERFi rahalised eraldised iga prioriteedi kaupa ja asjakohasel juhul iga liidu välisrahastamisvahendi rahalised eraldised prioriteedi kaupa, samuti riiklik kaasrahastamine ja teave selle kohta, kas panus koosneb avaliku sektori ja erasektori kaasrahastusest;

h)meetmed, mida võetakse, et kaasata määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud asjakohased programmipartnerid Interregi programmi ettevalmistamisse, ning kõnealuste partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises;

i)Interregi programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjaomased seire- ja hindamisnäitajad.

5.Lõikes 4 osutatud teave antakse järgmiselt:

a)seoses punktis g osutatud tabelite ja liidu välisrahastamisvahenditest antava toetuse puhul sätestatakse fondid järgmiselt:

i)liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III-st ja NDICIst ühe summana (IPA III piiriülese koostöö programm või NDICI piiriülese koostöö programm), ühendades [rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäär „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“] ja [rubriigi 6 „Naabrus ja maailm“] kohase toetuse;

ii)komponentide nr 2 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III-st, NDICIst või ÜMT programmist ühe summana (edaspidi „Interregi fondid“), ühendades [rubriigi 2] ja [rubriigi 6] kohase toetuse, või jaotatuna rahastamisvahendi (ERF, IPA III, NDICI ja ÜMT programm) kaupa vastavalt programmipartnerite valikule;

iii)komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa) kaupa;

iv)komponendi nr 3 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse NDICIst ja ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (vastavalt vajadusele ERF, NDICI ja ÜMT programm) kaupa;

b)lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud tabel sisaldab üksnes aastateks 2021–2025 ettenähtud summasid.

6.Lõike 4 punkti e alapunkti vi ja punkti f puhul põhinevad sekkumise liigid määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [I] lisas sätestatud nomenklatuuril.

7.Interregi programmis:

a)määratakse kindlaks korraldusasutus, auditeerimisasutus ja asutus, millele peab makseid tegema komisjon;

b)sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord;

c)sätestatakse vastutuse jagunemine osalevate liikmesriikide vahel ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel juhul, kui korraldusasutus või komisjon teeb finantskorrektsiooni.

8.Korraldusasutus teavitab komisjoni lõike 7 punktis a osutatud teabe mis tahes muudatustest, mis ei eelda programmi muutmist.

9.Erandina lõikest 4 kohandatakse komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide sisu vastavalt kõnealuste Interregi programmide eripärale, eelkõige järgmiselt:

a)punktis a osutatud teavet ei nõuta;

b)punktides b ja h nõutav teave antakse lühiülevaatena;

c)iga muu kui tehnilise abi prioriteedi raames seatud erieesmärgi kohta antakse järgmine teave:

i)üksiku toetusesaaja või toetusesaajate piiratud loetelu määratlus ja toetuse andmise kord;

ii)seotud meetmeliigid ja nende eeldatav panus erieesmärkide saavutamisse;

iii)väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;

iv)peamised sihtrühmad;

v)programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liigi kaupa.

Artikkel 18
Interregi programmide heakskiitmine

1.Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.

2.Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil tulevase korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik Interregi programmi esitas.

3.Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.

4.Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi esitanud.

5.Seoses liiduväliste piiriüleste Interregi programmidega võtab komisjon oma otsused vastu kooskõlas lõikega 4, olles konsulteerinud määruse (EL) [IPA III] artikli [16] kohaselt IPA III komiteega ja määruse (EL) [NDICI] artikli 36 kohaselt naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö komiteega.

Artikkel 19
Interregi programmide muutmine

1.Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.

2.Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.

3.Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.

4.Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.

5.Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.

Kõnealused ümberpaigutamised ei mõjuta eelmisi aastaid.

Neid ei loeta märkimisväärseks ja komisjon ei pea tegema nende kohta Interregi programmi muutvat otsust. Need peavad vastama siiski kõikidele regulatiivsetele nõuetele. Korraldusasutus esitab komisjonile artikli 17 lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud läbivaadatud tabeli.

6.Komisjoni heakskiit ei ole vajalik üksnes tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta Interregi programmi rakendamist. Korraldusasutus teatab komisjonile sellistest parandustest.

II jagu
Territoriaalne areng

Artikkel 20
Integreeritud territoriaalne areng

Interregi programmide puhul on asjaomased linnade, kohalikud või muud piirkondlikud ametiasutused, kes vastutavad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 22 loetletud territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate koostamise eest või valivad kõnealuste strateegiate raames toetatavad tegevused, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 23 lõikes 4, või teevad mõlemat, kas piiriülesed õigussubjektid või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused.

Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, kes rakendab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 24 kohast integreeritud territoriaalset investeeringut või kõnealuse määruse artikli 22 punkti c kohast muud territoriaalset vahendit, võib olla käesoleva määruse artikli 23 lõike 5 kohaselt ainus toetusesaaja, tingimusel, et piiriülese õigussubjekti või Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse sees järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet.

Artikkel 21
Kogukonna juhitud kohalik areng

Määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 22 punkti b kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib rakendada Interregi programmides, tingimusel et asjaomased kohalikud tegevusrühmad koosnevad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajatest ning nende otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, ja vähemalt kahest osalevast riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik.

III jagu
Tegevused ja väikeprojektide fondid

Artikkel 22
Interregi tegevuste valimine

1.Interregi tegevused valib artikli 27 kohaselt moodustatud seirekomisjon kooskõlas programmi strateegia ja eesmärkidega.

Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused.

Kui kogu tegevus või osa sellest rakendatakse väljaspool programmipiirkonda [liidus või liidust väljaspool], peab selle tegevuse valik saama korraldusasutuse sõnaselge nõusoleku seirekomisjonis või asjakohasel juhul juhtkomitees.

2.Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.

Kriteeriumide ja menetlustega tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise panust Interregi programmi eesmärkide saavutamisesse ja Interregi programmide kohaste tegevuste koostöömõõtme rakendamisesse, nagu on sätestatud artikli 23 lõigetes 1 ja 4.

3.Korraldusasutus konsulteerib komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.

4.Tegevuste valimisel seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee:

a)tagab, et valitud tegevused vastavad Interregi programmile ja aitaksid tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele;

b)tagab, et valitud tegevused ei ole vastuolus artikli 10 lõike 1 kohaselt koostatud vastavate strateegiatega ja ei ole loodud ühe või mitme liidu välisrahastamisvahendi jaoks;

c)tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, teostatud tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet;

d)kontrollib, et toetusesaajal on vajalikud rahalised vahendid ja mehhanismid tegevus- ja hoolduskulude katmiseks;

e)tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL 36 kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL 37 .

f)kontrollib, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust;

g)tagab, et valitud tegevused on asjaomase Interregi fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise liigile;

h)tagab, et tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati ümberpaigutamist vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklile 60 või mis kujutaksid endast tootmistegevuse üleviimist vastavalt kõnealuse määruse artikli 59 lõike 1 punktile a;

i)tagab, et valitud tegevusi ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse;

j)tagab selliste taristuinvesteeringute ilmastikukindluse, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat.

5.Seirekomisjon või vajaduse korral juhtkomitee kiidab heaks Interregi tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punkti b] kohaldamist seoses kogukonna juhitud kohaliku arenguga ja käesoleva määruse artikli 24 kohaldamist.

6.Korraldusasutus annab juhtivale või ainsale partnerile iga Interregi tegevuse jaoks dokumendi, milles on sätestatud kõnealuse Interregi tegevuse toetamise tingimused, sealhulgas tegevuse raames hangitavate toodete ja teenuste, rahastamiskava ja elluviimise ajaliste piirangutega seotud erinõuded ning vajaduse korral meetod, mida tuleb kohaldada tegevuse kulude ja toetuse maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks.

Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused määrab kindlaks seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.

Artikkel 23
Partnerlus Interregi tegevuste raames

1.Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.

Interregi fondist toetust saavad toetusesaajad ja partnerid, kes ei saa kõnealustest fondidest rahalist toetust (toetusesaajad ja partnerid koos edaspidi „partnerid“), moodustavad partnerluse Interregi tegevuse raames.

2.Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises.

3.Lõiget 1 ei kohaldata rahu ja leppimist toetava programmi PEACE PLUS tegevuste suhtes.

4.Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel.

Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kolmes.

5.Kui partnereid on kaks või rohkem, määravad partnerid koos ühe neist juhtivaks partneriks.

6.Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist.

Piiriülesel õigussubjektil või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusel on liikmeid vähemalt kolmest komponendi nr 4 kohastes Interregi programmides osalevast riigist.

Õigussubjekt, kes kasutab rahastamisvahendi või vajaduse korral fondifondi vahendeid, võib olla Interregi tegevuse ainus partner, ilma et seejuures kohaldataks lõikes 1 koosseisu kohta sätestatud nõudeid.

7.Ainus partner peab olema registreeritud Interregi programmis osalevas liikmesriigis.

Ainus partner võib siiski olla registreeritud kõnealuses programmis mitteosalevas liikmesriigis juhul, kui on täidetud artiklis 23 sätestatud tingimused.

Artikkel 24
Väikeprojektide fondid

1.ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei üle 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Väikeprojektide fondi lõppsaajad saavad toetust ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist toetusesaaja kaudu ja rakendavad väikeprojekte kõnealuse väikeprojektide fondi raames (edaspidi „väikeprojekt“).

2.Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.

3.Dokumendiga, milles on sätestatud väikeprojektide fondile toetuse andmise tingimused, nähakse lisaks artikli 22 lõikes 6 sätestatud tingimustele ette ka elemendid, mis on vajalikud tagamaks, et toetusesaaja:

a)koostab mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse;

b)kehtestab väikeprojektide valikuks objektiivsed kriteeriumid, millega välditakse huvide konflikte;

c)hindab toetusetaotlusi;

d)valib projektid ja määrab kindlaks igale väikeprojektile ette nähtud toetuse summa;

e)vastutab tegevuse rakendamise eest ja säilitab oma tasandil kõiki kontrolljälje jaoks nõutavaid lisadokumente vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [XI] lisale;

f)teeb avalikkusele kättesaadavaks nende lõppsaajate loetelu, kes saavad tegevusest kasu.

Toetusesaaja tagab, et lõppsaajad täidavad artiklis 35 sätestatud nõuded.

4.Väikeprojektide valik ei kujuta endast ülesannete delegeerimist korraldusasutuselt vahendusasutusele, nagu on osutatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 65 lõikes 3.

5.Toetusesaaja personali- ja kaudsed kulud väikeprojektide fondi juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

6.Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid, välja arvatud selliste projektide puhul, mille toetus kujutab endast riigiabi.

Kindlamääraliste maksete kasutamise korral võidakse kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra, hüvitada vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 48 lõike 1 punktile a.

Artikkel 25
Juhtiva partneri ülesanded

1.Juhtiv partner teeb järgmist:

a)kehtestab teiste partneritega lepingu vormis korra, mis hõlmab muu hulgas sätteid, mis tagavad Interregi tegevusele eraldatud vastava liidu fondi usaldusväärse finantsjuhtimise, kaasa arvatud alusetult makstud summade tagasinõudmise kord;

b)vastutab kogu Interregi tegevuse rakendamise eest;

c)tagab, et kõigi partnerite esitatud kulud on tehtud Interregi tegevuse rakendamisel kõigi partnerite vahel, kulutused vastavad partnerite kokkulepitud tegevustele kokkulepitud viisil ja vastavad korraldusasutuse poolt artikli 22 lõike 6 kohaselt esitatud dokumendile.

2.Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.

3.Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT mis tahes toetusesaajat.

Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad siiski kokku leppida, et juhtivaks partneriks võib määrata partneri, kes ei saa toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahendist.

IV jagu
Tehniline abi

Artikkel 26
Tehniline abi

1.Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.

2.ERFi ja liidu välisrahastamisvahendite protsendimäär, mida hüvitatakse tehnilise abi eest, on järgmine:

a)ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 %;

b)liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul, mida toetatakse IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist: 10 %;

c)komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7 %.

3.Interregi programmide puhul, mille kogueraldis on vahemikus 30 000 000–50 000 000 eurot, suurendatakse tehnilise abi protsendimäärast tulenevat summat täiendava 500 000 euro võrra. Komisjon lisab kõnealuse summa esimesele vahemaksele.

4.Interregi programmide puhul, mille kogueraldis jääb alla 30 000 000 euro, määratakse tehnilise abi jaoks vajaminev summa eurodes ja sellest tulenev protsendimäär kindlaks komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks asjaomane Interregi programm.

IV PEATÜKK
Seire, hindamine ja teabevahetus

I jagu
Seire

Artikkel 27
Seirekomisjon

1.Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.

2.Seirekomisjoni eesistuja on korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.

Kui seirekomisjoni kodukorras on sätestatud roteeruv eesistumine, võib seirekomisjoni eesistuja olla kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja ning kaaseesistuja võib olla liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja ning vastupidi.

3.Igal seirekomisjoni liikmel on hääleõigus.

4.Iga seirekomisjon võtab esimesel kohtumisel vastu oma kodukorra.

Seirekomisjoni või vajaduse korral juhtkomitee kodukorraga välditakse mis tahes huvide konflikti Interregi tegevuste valimisel.

5.Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.

6.Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 28
Seirekomisjoni koosseis

1.Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.

Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu.

Seirekomisjoni kuuluvad ka selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.

2.Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

3.Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.

Artikkel 29
Seirekomisjoni ülesanded

1.Seirekomisjon kontrollib:

a)Interregi programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemist;

b)kõiki probleeme, mis mõjutavad Interregi programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid;

c)seoses rahastamisvahenditega määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 52 lõikes 3 loetletud eelhindamise elemente ja kõnealuse määruse artikli [53 lõikes 2] osutatud strateegiadokumenti;

d)hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme;

e)teavitamis- ja nähtavusmeetmete rakendamist;

f)strateegiliselt oluliste ja, kui see on asjakohane, suurte taristuprojektide Interregi tegevuste rakendamise edenemist;

g)avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.

2.Lisaks artiklis 22 loetletud tegevuste valikuga seotud ülesannetele, kiidab seirekomisjon heaks järgmise:

a)tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;

b)hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

c)kõik korraldusasutuse ettepanekud Interregi programmi muutmiseks, sealhulgas artikli 19 lõike 5 kohaseid ümberpaigutamisi käsitlevad ettepanekud;

d)lõplik tulemusaruanne.

Artikkel 30
Läbivaatamine

1.Komisjon võib korraldada läbivaatamise Interregi programmide tulemuste hindamiseks.

Läbivaatamise võib teha kirjalikus vormis.

2.Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus üks kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:

a)programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemine, vastava Interregi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja meetmed nende lahendamiseks;

b)hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusammud;

c)avaliku sektori asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemine.

3.Läbivaatamise tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli.

4.Korraldusasutus võtab järelmeetmed seoses komisjoni tõstatatud küsimustega ja teavitab komisjoni võetud meetmetest kolme kuu jooksul.

Artikkel 31
Andmete edastamine

1.Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.

Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.

2.Lõikes 1 osutatud andmed jaotatakse iga prioriteedi puhul erieesmärgi alusel ning need kajastavad järgmist:

a)valitud Interregi tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, vastavast Interregi fondist antud toetus ja partnerite poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liigi kaupa;

b)valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi tegevustega saavutatud väärtused.

3.Rahastamisvahenditega seoses esitatakse ka järgmised andmed:

a)rahastamiskõlblike kulude kogusumma finantstoote liigi kaupa;

b)rahastamiskõlbliku kuluna deklareeritud halduskulude ja -tasude summa;

c)lisaks fondidele kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa finantstoote liigi kaupa;

d)Interregi fondide toetusest rahastamisvahendile tekkinud intress ja muu kasum, nagu on osutatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 54, ning Interregi fondidest antud toetusest tagastatud vahendid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 56.

4.Käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed peavad olema ajakohased esitamiseelse kuu lõpu seisuga.

5.Korraldusasutus avaldab kõik komisjonile edastatud andmed artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 32
Lõplik tulemusaruanne

1.Iga korraldusasutus esitab komisjonile vastava Interregi programmi lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031.

Lõplik tulemusaruanne esitatakse, kasutades määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [38 lõikes 5] esitatud vormi.

2.Lõplikus tulemusaruandes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist artiklis 29 loetletud elementidest lähtudes, võtmata arvesse kõnealuse artikli lõike 1 punktis c osutatud teavet.

3.Komisjon vaatab lõpliku tulemusaruande läbi ja teavitab korraldusasutust kõigist tähelepanekutest viie kuu jooksul alates kõnealuse aruande kättesaamise kuupäevast. Kui sellised tähelepanekud esitatakse, edastab korraldusasutus kogu vajaliku teabe seoses kõnealuste tähelepanekutega ning vajaduse korral teavitab ta komisjoni kolme kuu jooksul võetud meetmetest. Komisjon teavitab liikmesriiki aruande vastuvõtmisest.

4.Korraldusasutus avaldab lõpliku tulemusaruande artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 33
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) näitajad

1.Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.

2.Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed.

II jagu
Hindamine ja teabevahetus

Artikkel 34
Hindamine programmitöö perioodi jooksul

1.Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.

2.Lisaks hindab korraldusasutus 30. juuniks 2029 iga Interregi programmi mõju.

3.Korraldusasutus delegeerib hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.

4.Korraldusasutus tagab hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.

5.Korraldusasutus koostab hindamiskava, mis võib hõlmata rohkem kui ühte Interregi programmi.

6.Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast Interregi programmi heakskiitmist.

7.Korraldusasutus avaldab kõik hindamised artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

Artikkel 35
Korraldusasutuste ja partnerite kohustused seoses läbipaistvuse ja teabevahetusega

1.Korraldusasutused määravad igale Interregi programmile nende vastutusalasse kuuluva teabeametniku.

2.Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvat iga Interregi programmi käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

3.Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–7], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.

4.Iga Interregi tegevuse partner või rahastamisvahendit rakendav asutus kinnitab Interregi fondist saadud toetust, sealhulgas rahastamisvahenditest määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [56] kohaselt uuesti kasutatud vahendeid, järgmisel viisil:

a)partneri veebisaidil, juhul kui taoline veebisait on olemas, esitatakse Interregi fondist antava toetuse tasemega proportsionaalse Interregi tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile liidu antavat rahalist toetust;

b)Interregi tegevuse rakendamisega seotud dokumentidel ja teabematerjalides, mida jagatakse üldsuse või osalejatega, rõhutatakse nähtaval viisil fondidest saadavat toetust;

c)kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;

d)Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;

e)strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.

Mõistet „Interreg“ kasutatakse liidu embleemi kõrval kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikliga [42].

5.Väikeprojektide fondide ja rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõike 4 punktis c sätestatud nõuded.

6.    Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, kohaldab liikmesriik finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.

V PEATÜKK
Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 36
Kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad

1.Interregi tegevuse võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada vastava Interregi programmi eesmärke.

2.Ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamist, kehtestavad osalevad liikmesriigid ja vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd seirekomisjonis tehtud ühise otsusega Interregi programmi jaoks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevad täiendavad eeskirjad üksnes selliste kulukategooriate puhul, mis ei kuulu kõnealuste sätete kohaldamisalasse. Need täiendavad eeskirjad hõlmavad kogu programmipiirkonda.

Kui Interregi programmis valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võetakse need täiendavad eeskirjad vastu enne esimese konkursikutse avaldamist. Kõikidel muudel juhtudel võetakse kõnealused täiendavad eeskirjad vastu enne esimeste tegevuste valimist.

3.Juhtudel, mis ei kuulu määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides või lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjades sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamisalasse, kohaldatakse sellise liikmesriigi ja vajadusel korral kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde riiklikke õigusnorme, kus kulud tekkisid.

4.Kui korraldusasutus ja auditeerimisasutus jäävad vastava Interregi programmi alusel valitud Interregi tegevuse rahastamiskõlblikkuse suhtes eriarvamusele, on ülimuslik korraldusasutuse arvamus, võttes nõuetekohaselt arvesse seirekomisjoni arvamust.

5.ÜMTd ei ole Interregi programmide alusel ERFi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda kõnealustes programmides vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

Artikkel 37
Kulukategooriate rahastamiskõlblikkuse üldsätted

1.Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad leppida Interregi programmi seirekomisjonis kokku, et ühte või mitmesse artiklites 38–43 osutatud kategooriasse kuuluvad kulud ei ole Interregi programmi ühe või mitme prioriteedi raames rahastamiskõlblikud.

2.Kõik käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud kulud, mis tasutakse Interregi partneri poolt või tema nimel, peavad olema seotud tegevuse või selle osa algatamisest või algatamisest ja rakendamisest tekkinud kuludega.

3.Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

a)trahvid, rahalised karistused ning juriidiliste vaidluste ja kohtuvaidluste kulud;

b)kulud kingitustele, välja arvatud hinnaga kuni 50 eurot kingituse kohta, mis on seotud müügiedenduse, kommunikatsiooni, reklaami või teavitamisega;

c)välisvaluuta kursikõikumisega seotud kulud.

Artikkel 38
Personalikulud

1.Personalikulud koosnevad Interregi partneri koosseisus ühel järgmistest viisidest töötava personali tööjõukulude brutosummast:

a)täiskoormusega;

b)osakoormusega, kusjuures kuus töötatav aeg on kindlaks määratud protsentuaalselt;

c)osakoormusega, kusjuures kuus töötatavate tundide arv on paindlik, või

d)tunnitasu alusel.

2.Personalikulud piirduvad järgmisega:

a)palgamaksed, mis on seotud tegevustega, mida üksus ellu ei viiks, kui ei oleks ette võetud asjaomast toimingut; palk peab olema kindlaks määratud töölepingus, ametisse nimetamise otsuses (mõlemad edaspidi „tööle võtmise dokument“) või õigusaktidega, mis on seotud asjaomase töötaja töökirjelduses täpsustatud ülesannetega;

b)tööandja tehtavate palgamaksetega otseselt seotud muud kulud, näiteks tööjõumaksud ja sotsiaalkindlustus, kaasa arvatud pensionid, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 38 tingimusel et:

i)need on kindlaks määratud tööle võtmise dokumendis või õigusaktidega;

ii)need on kooskõlas tööle võtmise dokumendis osutatud õigusaktidega ning selle riigi või organisatsiooni standardsete tavadega, kus konkreetne töötaja tegelikult töötab, või mõlema tavadega, ning

iii)tööandja ei saa neid tagasi nõuda.

Seoses punktiga a võib maksed füüsilistele isikutele, kes töötavad Interregi partneri heaks muu lepingu kui töölepingu alusel, arvata palgamaksete hulka ning kõnealust lepingut käsitada tööle võtmise dokumendina.

3.Personalikulusid võib hüvitada kas:

a)määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 48 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt (mis on tõendatud tööle võtmise dokumendi või palgatõenditega); või

b)määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 48 lõike 1 esimese lõigu punktides b–e] sätestatud lihtsustatud kuluvõimaluste alusel; või

c)määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõike 1] kohase kindla määrana.

4.Personalikulud, mis on seotud isikutega, kes töötavad tegevuse heaks osakoormusega, arvutatakse kas:

a)kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõikele 2]; või

b)paindliku osana tööjõukulude brutosummast vastavalt tegevusele kulunud töötundidele, mille arv on kuude lõikes erinev, lähtuvalt aja registreerimise süsteemist, mis hõlmab 100 % töötaja tööajast.

5.Lõike 4 punktis b nimetatud osakoormusega töölemääramise korral arvutatakse personalikulude hüvitamine tunnimäära alusel, mis saadakse kas:

a)kuu tööjõukulu brutosumma jagamisel kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis ja väljendatud tundides; või

b)viimase dokumenteeritud aastase tööjõukulu brutosumma jagamisel 1 720 tunniga kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 50 lõigetega 2, 3 ja 4].

6.Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist.

Artikkel 39
Kontori- ja halduskulud

Kontori- ja halduskulud piirduvad järgmiste elementidega:

a)kontori rent;

b)kindlustus ja maksud seoses hoonetega, milles töötajad asuvad, ning kontori seadmetega (näiteks tulekahju- ja varguskindlustus);

c)kommunaalteenused (näiteks elektrienergia, küte, vesi);

d)kontoritarbed;

e)toetusesaaja organisatsioonis pakutav üldine raamatupidamine;

f)arhiivid;

g)hooldus, koristus ja remont;

h)julgeolek;

i)IT-süsteemid;

j)kommunikatsioon (näiteks telefon, faks, internet, postiteenused, visiitkaardid);

k)panga teenustasud konto(de) avamise ja haldamise eest, kui toimingu rakendamiseks on vaja avada omaette konto;

l)riikidevaheliste finantstehingute tasud.

Artikkel 40
Reisi- ja majutuskulud

1.Reisi- ja majutuskulud piirduvad järgmiste elementidega:

a)reisikulud (näiteks piletid, reisi- ja autokindlustus, kütus, auto kilometraaž, teemaksud ja parkimistasud);

b)toidukordade kulud;

c)majutuskulud;

d)viisakulud;

e)päevarahad,

olenemata sellest, kas sellised kulud on tekkinud ja tasutud programmipiirkonnas või sellest väljaspool.

2.Päevarahadega kaetavaid lõike 1 punktides a–d nimetatud elemente ei hüvitata päevarahadest eraldi.

3.Välisekspertide ja -teenuste osutajate reisi- ja majutuskulud kuuluvad artiklis 41 loetletud välisekspertide ja -teenuste kulude hulka.

4.Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga.

5.Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda otseseid personalikulusid.

Artikkel 41
Välisekspertide ja -teenuste kulud

Välisekspertide ja -teenuste kulud piirduvad järgmiste teenuste ja ekspertiisiga, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja:

a)uuringud või küsitlused (näiteks hindamised, strateegiad, kontseptsioonimärkmed, disainikavad, käsiraamatud);

b)koolitused;

c)tõlked;

d)IT-süsteemide ja veebisaidi arendus, muutmine ning uuendamine;

e)müügiedendus, kommunikatsioon, reklaam või teavitamine, mis on seotud tegevuse või koostööprogrammi kui sellisega;

f)finantsjuhtimine;

g)ürituste või koosolekute korraldamise ja elluviimisega seotud teenused (sealhulgas rent, toitlustus või suuline tõlge);

h)üritustel osalemine (näiteks registreerimistasud);

i)õigusalase konsultatsiooni ja notariteenused, tehniline ja finantsekspertiis, muud konsultatsiooni- ja raamatupidamisteenused;

j)intellektuaalomandi õigused;

k)määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a ning käesoleva määruse artikli 45 lõike 1 kohased kontrollid;

l)määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [70] ning käesoleva määruse artikli 46 kohased programmi tasandi raamatupidamisülesannete kulud;

m)määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklite [72] ja [75] ning käesoleva määruse artiklite 47 ja 48 kohased programmi tasandi auditikulud;

n)garantiide andmine panga või muu finantseerimisasutuse poolt, kui seda nõuavad liidu või liikmesriigi õigusaktid või seirekomisjonis vastu võetud programmidokument;

o)välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud;

p)toimingute jaoks vajalik muu spetsiifiline ekspertiis ja teenused.

Artikkel 42
Seadmetega seotud kulud

1.Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, piirduvad järgmisega:

a)kontoritehnika;

b)IT riistvara ja tarkvara;

c)mööbel ja sisustus;

d)laboratooriumi seadmed;

e)masinad ja vahendid;

f)tööriistad või seadmed;

g)sõidukid;

h)tegevuste jaoks vajalik muu spetsiifiline varustus.

2.Kasutatud seadmete ostukulud võivad olla rahastamiskõlblikud järgmistel tingimustel:

a)nende jaoks ei ole saadud Interregi fondidest või määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 1 lõike 1 punktis a] loetletud fondidest muud abi;

b)nende hind ei ületa üldiselt aktsepteeritavat hinda asjaomasel turul;

c)neil on tegevuse jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kohaldatavatele normidele ja standarditele.

Artikkel 43
Taristu ja tööde maksumus

Taristu ja tööde maksumus piirdub järgmisega:

a)maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga c];

b)ehitusload;

c)ehitusmaterjalid;

d)tööjõud;

e)erimeetmed (nt pinnase tervendamine, demineerimine).

VI PEATÜKK
Interregi programmi haldavad asutused, juhtimine, kontroll ja audit

Artikkel 44
Interregi programmi haldavad asutused

1.Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.

2.Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma samas liikmesriigis.

3.Mis puutub programmi PEACE PLUS, kui ELi programmide erikolleegium määratakse korraldusasutuseks, loetakse see liikmesriigis asuvaks.

4.Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad määrata Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kõnealuse programmi korraldusasutuseks.

5.Komponendi 2B või komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.

6.Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi vahendusasutuse, täidab nimetatud vahendusasutus kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või asjakohasel juhul kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.

Artikkel 45
Korraldusasutuse ülesanded

1.Interregi programmi korraldusasutus täidab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [66], [68] ja [69] sätestatud ülesandeid, välja arvatud artikli 66 lõike 1 punktis a ja artiklis 67 osutatud tegevuste valimine ning artikli 68 lõike 1 punktis b osutatud maksed toetusesaajatele. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse kogu programmiga hõlmatud territooriumil, kui käesoleva määruse VIII peatükis sätestatud eranditest ei tulene teisiti.

2.Korraldusasutus asutab pärast konsulteerimist Interregi programmis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega ühise sekretariaadi ja määrab selle personali programmipartnerlust arvesse võttes.

Ühine sekretariaat abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel. Samuti jagab ühine sekretariaat potentsiaalsetele toetusesaajatele teavet rahastamisvõimaluste kohta Interregi programmide raames ning abistab toetusesaajaid ja partnereid tegevuste rakendamisel.

3.Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 70 lõike 1 punktist c konverteerib iga partner muus vääringus tehtud kulutused eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi kuul, mil kõnealused kulutused esitati korraldusasutusele kontrollimiseks kooskõlas kõnealuse määruse [artikli 68 lõike 1 punktiga a].

Artikkel 46
Raamatupidamisülesanded

1.Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku raamatupidamisülesannete täitmise korras.

2.Raamatupidamisülesanded koosnevad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 70 lõike 1 punktides a ja b] loetletud ülesannetest ning hõlmavad ka komisjoni tehtavaid makseid ja üldreeglina juhtivale partnerile tehtavaid makseid kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 68 lõike 1 punktiga b].

Artikkel 47
Auditeerimisasutuse ülesanded

1.Interregi programmi auditeerimisasutus täidab käesolevas artiklis ja artiklis 48 sätestatud ülesandeid kogu kõnealuse Interregi programmiga hõlmatud territooriumil, kui VIII peatükis osutatud eranditest ei tulene teisiti.

Osalev liikmesriik võib siiski täpsustada, millal peab auditeerimisasutusega olema kaasas kõnealuse osaleva liikmesriigi audiitor.

2.Interregi programmi auditeerimisasutus teostab süsteemiauditeid ja auditeid tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust komisjonile juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise ning komisjonile raamatupidamisarvestuses esitatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

3.Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt ühise valimi, teostab auditeerimisasutus auditeid komisjoni valitud tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust komisjonile juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise kohta.

4.Auditeerimist tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega.

5.Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõikega 7] komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase auditiarvamuse, kasutades määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [XVI] lisas esitatud vormi, tuginedes teostatud audititele ja hõlmates järgmisi komponente:

a)raamatupidamisaruande täielikkus, täpsus ja tõesus;

b)komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkus ja korrektsus;

c)Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteem.

Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt valimi, hõlmab iga-aastane auditiarvamus üksnes esimese lõigu punktides a ja c osutatud komponente.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui korraldusasutuse asukohariigiks olev asjaomane liikmesriik seda taotleb.

6.Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõike 5 punktiga b] komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase kontrolliaruande, kasutades määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [XVII] lisas esitatud vormi, ning kõnealuse kontrolliaruandega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud auditiarvamust ja selles esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed ning tulenev koguveamäär ja jääkvigade määr seoses komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetesse kantud kuludega.

7.Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt valimi, koostab auditeerimisasutus käesoleva artikli lõikes 6 osutatud iga-aastase kontrolliaruande, milles on täidetud määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõike 5 punktis b] sätestatud nõuded, mis on koostatud, kasutades määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [XVII] lisas esitatud vormi, ning millega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud auditiarvamust.

Aruandes esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed, auditeerimisasutuse poolt artikli 48 lõikes 1 osutatud ühise valimi suhtes tehtud tegevuste auditeerimise tulemused ning Interregi programmi haldavate asutuste kohaldatud finantskorrektsioonid individuaalsete eeskirjade eiramiste puhul, mille auditeerimisasutus kõnealustes tegevustes tuvastas.

8.Auditeerimisasutus edastab auditiaruanded komisjonile kohe, kui nõutav ärakuulamismenetlus asjaomaste auditeeritavatega on lõpule viidud.

9.Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et läbi vaadata auditistrateegia, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamus, koordineerida oma auditikavasid ja -meetodeid ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamiseks.

Artikkel 48
Tegevusaudit

1.Komisjon valib ühise valimi tegevustest (või muu valimikontrolli ühiku), kasutades statistilist valimi koostamise meetodit selliste tegevusauditite jaoks, mida auditeerimisasutused teostavad ERFist või liidu välisrahastamisvahendist toetust saavates Interregi programmide puhul iga aruandeaasta kohta.

Ühine valim esindab kõiki andmekogumis sisalduvaid Interregi programme.

Ühise valimi valimisel võib komisjon stratifitseerida Interregi programmide rühmi vastavalt nende konkreetsetele riskidele.

2.Programmi haldavad asutused esitavad ühise valimi valikuks vajaliku teabe komisjonile hiljemalt iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. septembriks.

Teave esitatakse standardsel elektroonilisel kujul, need peavad olema täielikud ja vastama võrdlusaruandeaastal komisjonile deklareeritud kuludele.

3.Ilma et see piiraks nõuet teostada artikli 47 lõikes 2 osutatud audit, ei teosta ühise valimiga hõlmatud Interregi programmi auditeerimisasutused kõnealuste programmide raames täiendavaid tegevusauditeid, välja arvatud juhul, kui komisjon seda käesoleva artikli lõike 8 kohaselt taotleb, või juhul, kui auditeerimisasutus on tuvastanud konkreetseid riske.

4.Komisjon teavitab asjaomaste Interregi programmide auditeerimisasutusi valitud ühisest valimist aegsasti, et kõnealustel asutustel oleks võimalik teostada tegevusauditid üldreeglina hiljemalt iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. oktoobriks.

5.Asjaomased auditeerimisasutused esitavad teabe kõnealuste auditite tulemuste ja seoses tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega tehtud mis tahes finantskorrektsioonide kohta komisjonile hiljemalt artikli 47 lõigete 6 ja 7 kohaselt esitatavates iga-aastastes kontrolliaruannetes.

6.Kui komisjon on hinnanud lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditite tulemusi, arvutab ta oma kinnitava avalduse koostamiseks üldise ekstrapoleeritud veamäära sellesse andmekogumisse kuuluvate Interregi programmide suhtes, millest ühine valim valiti.

7.Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.

8.Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.

9.Lõike 8 kohaselt taotletud täiendava auditeerimise tulemuste hindamise põhjal võib komisjon taotleda täiendavate finantskorrektsioonide kohaldamist selliste Interregi programmide suhtes, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi. Kõnealustel juhtudel teevad Interregi programmi haldavad asutused nõutavad finantskorrektsioonid kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikliga [97].

10.Sellise Interregi programmi auditeerimisasutus, mille kohta ei ole esitatud lõikes 2 osutatud teavet või on teave puudulik või ei ole seda esitatud lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajaks, moodustab vastava Interregi programmi kohta eraldi valimi kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikliga [73].

VII PEATÜKK
Finantsjuhtimine

Artikkel 49
Maksed ja eelmaksed

1.ERFi toetus ja asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest igale Interregi programmile antav toetus makstakse artikli 46 lõike 2 kohaselt ühele kontole, kusjuures riiklikke alamkontosid ei kasutata.

2.Komisjon teeb igast Interregi fondist saava kogutoetuse põhjal eelmaksed, nagu on sätestatud iga Interregi programmi heakskiitvas otsuses vastavalt artiklile 18, aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne 2022.–2026. aasta 1. juulit või, heakskiitva otsuse aastal, mitte hiljem kui 60 päeva pärast selle otsuse vastuvõtmist järgmiselt:

a)2021: 1 %;

b)2022: 1 %;

c)2023: 1 %;

d)2024: 1 %;

e)2025: 1 %;

f)2026: 1 %.

3.Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.

Eelmakse summa võidakse maksta kahe osamaksena, lähtudes vajaduse korral eelarvevajadustest.

Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.

Artikkel 50
Sissenõudmised

1.Korraldusasutus kannab hoolt selle eest, et eeskirjade eiramise korral maksab juhtiv või ainuke partner makstud summa tagasi. Partnerid maksavad kõik alusetult tehtud maksed juhtivale partnerile tagasi.

2.Kui juhtiv partner ei suuda teistelt partneritelt või korraldusasutus ei suuda juhtivalt või ainukeselt partnerilt sissenõutud summasid kätte saada, hüvitab sellele partnerile alusetult makstud summa liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kelle territooriumil asjaomane partner asub või kus asjaomane Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on registreeritud. Korraldusasutus vastutab nimetatud summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest vastavalt Interregi programmis sätestatud vastutuse jagunemisele osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel.

3.Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT on partnerile alusetult makstud summad korraldusasutusele tagasi maksnud, võib ta jätkata või algatada sissenõudemenetluse kõnealuse partneri vastu vastavalt oma riiklikule õigusele. Eduka sissenõudmise korral võib liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT kasutada neid summasid riikliku asjaomase Interregi programmi riiklikuks kaasrahastamiseks. Liikmesriigil, kolmandal riigil, partnerriigil või ÜMTl ei ole selliste riiklike sissenõudmiste puhul aruandluskohustust programmi haldavate asutuste, seirekomisjoni ega komisjoni ees.

4.Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT ei ole lõike 3 kohaselt partnerile alusetult makstud summasid korraldusasutusele tagasi maksnud, kohaldatakse kõnealuste summade suhtes sissenõudekorraldust, mille väljastab volitatud eelarvevahendite käsutaja ja mis teostatakse, kui see on võimalik, tasaarvestades neid liikmesriigile, kolmandale riigile, partnerriigile või ÜMTle makstavate summadega samale Interregi programmile tehtavate hilisemate maksete raames või, kui tegemist on kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga, vastava liidu välisrahastamisvahendi alla kuuluvatele programmidele tehtavate hilisemate maksete raames. Selline sissenõudmine ei kujuta endast finantskorrektsiooni ega vähenda ERFist või mis tahes liidu välisrahastamisvahendist vastavale Interregi programmile antavat toetust. Sissenõutud summa kujutab endast määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 177 lõike 3 kohast sihtotstarbelist tulu.

VIII PEATÜKK
Kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

Artikkel 51
Kohaldatavad sätted

I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.

Artikkel 52
Interregi programmi haldavad asutused ja nende ülesanded

1.Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võimaldavad kõnealuse programmi korraldusasutusel täita oma ülesandeid riigi vastaval territooriumil või määravad korraldusasutuse kontaktpunktina kindlaks riikliku ametiasutuse või riikliku vastutava töötleja, kes teostaks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 68 lõike 1 punktis a] sätestatud juhtimiskontrolle oma vastaval territooriumil.

2.Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võimaldavad kõnealuse programmi auditeerimisasutusel täita oma ülesandeid riigi vastaval territooriumil või määravad kindlaks riikliku auditeerimisasutuse või organi, kes on riiklikust asutusest funktsionaalselt sõltumatu.

3.Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd saadavad personali kõnealuse programmi ühisesse sekretariaati või asutavad filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.

4.Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, toetab asjaomases kolmandas riigid, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.

Artikkel 53
Juhtimismeetodid

1.Nii ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist kui ka NDICI piiriülese koostöö programmist toetatavad liiduvälised piiriülesed Interregi programmid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis.

Programmi PEACE PLUS rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii Iirimaal kui ka Ühendkuningriigis.

2.Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.

3.Komponendi nr 3 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse ühel järgmistest viisidest:

a)koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs;

b)koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames.

c)eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs.

Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames, kohaldatakse artiklit 60.

Artikkel 54
Rahastamiskõlblikkus

1.Erandina määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [57 lõikest 2] on kulud liidu välisrahastamisvahenditest rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud Interregi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel partneril või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril alates 1. jaanuarist 2021 ning need on tasutud pärast kuupäeva, mil sõlmiti rahastamisleping asjaomase kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga.

Liikmesriigis asuvate programmi haldavate asutuste hallatavad tehnilise abi kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021 isegi juhul, kui toetust makstakse kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde jaoks rakendatud meetmete eest.

2.Kui Interregi programmi valitakse tegevusi projektikonkursi alusel, võivad kõnealused projektikonkursid hõlmata taotlusi liidu välisrahastamisvahenditest toetuse saamiseks, isegi kui projektikonkurss algatati enne asjaomase rahastamislepingu allkirjastamist, ning tegevusi võidakse valida juba enne nimetatud kuupäevi.

Korraldusasutus ei või siiski anda artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumenti enne nimetatud kuupäevi.

Artikkel 55
Suured taristuprojektid

1.Käesoleva jao kohastest Interregi programmidest võidakse toetada „suuri taristuprojekte“ ehk tegevusi, mis koosnevad töödest, meetmetest või teenustest, mis on suunatud ühe konkreetse tervikülesande täitmiseks, millel on selgelt kindlaks määratud ühist huvi pakkuvad eesmärgid selliste investeeringute tegemiseks, millel on piiriülene positiivne mõju ja mille puhul on taristu hankimiseks eelarvest eraldatud vähemalt 2 500 000 eurot.

2.Iga toetusesaaja, kes rakendab suurt taristuprojekti või osa sellest, kohaldab kehtivaid riigihanke-eeskirju.

3.Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.

Artikkel 56
Hanked

1.Kui tegevuse rakendamine eeldab ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)kui toetusesaaja on riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide kohaselt avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, kohaldab ta riiklikke seadusakte, määrusi ja haldussätteid, mis on vastu võetud seoses liidu õigusaktidega;

b)Kui toetusesaaja on IPA III või NDICI partnerriigi avaliku sektori asutus, kelle kaasrahastamine paigutatakse ümber korraldusasutusele, võib ta kohaldada riiklikke seadusakte, määrusi ja haldussätteid tingimusel, et see on rahastamislepinguga lubatud ja et leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures mis tahes huvide konflikti.

2.Ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimiseks juhul, mis ei ole osutatud lõikes 1, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artiklite [178] ja [179] ning kõnealuse määruse 1. lisa 3. peatüki (punktide 36–41) kohaseid hankemenetlusi.

Artikkel 57
Finantsjuhtimine

Komisjoni otsused, millega kiidetakse heaks ka liidu välisrahastamisvahendist toetatavad Interregi programmid, peavad vastama määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 110 lõike 2] nõuetele, et neid käsitataks rahastamisotsustena.

Artikkel 58
Rahastamislepingute sõlmimine koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

1.Selleks et rakendada Interregi programmi kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, tuleb liitu esindava komisjoni ja iga riikliku õigusraamistiku kohaselt esindatud osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4].

2.Kõik rahastamislepingud sõlmitakse hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva aasta 31. detsembriks ja leping loetakse sõlmituks päeval, mil viimane lepinguosaline on sellele alla kirjutanud.

Mis tahes rahastamisleping jõustub kas kuupäeval, mil

a)viimane lepinguosaline on sellele alla kirjutanud; või

b)kolmas riik, partnerriik või ÜMT on viinud lõpule riikliku õigusraamistiku kohase ratifitseerimiseks vajaliku menetluse ja teavitanud sellest komisjoni.

3.Kui Interregi programm hõlmab rohkem kui ühte kolmandat riiki, partnerriiki või ÜMTd, peavad mõlemad lepinguosalised allkirjastama enne kõnealust kuupäeva vähemalt ühe rahastamislepingu. Muud kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad allkirjastada oma vastavad rahastamislepingud hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva teise aasta 30. juuniks.

4.Asjaomase Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik

a)võib samuti rahastamislepingule alla kirjutada; või

b)allkirjastab samal päeval iga kõnealuses Interregi programmis osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga rakendamislepingu, milles on sätestatud programmi rakendamise ja finantsjuhtimisega seotud vastastikused õigused ja kohustused.

Rahastamislepingu allkirjastatud koopiat või rakendamislepingu koopiat komisjonile edastades saadab korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik eraldi dokumendina ühtlasi artiklis 55 kindlaks määratud kavandatavate suurte taristuprojektide loetelu, märkides projekti tulevase nime, asukoha, eelarve ja juhtiva partneri.

5.Lõike 4 punkti b kohaselt allkirjastatud rakendamisleping hõlmab vähemalt järgmisi andmeid:

a)maksete tegemise üksikasjalik kord;

b)finantsjuhtimine;

c)andmete säilitamine;

d)aruandluskohustused;

e)tõendamine, kontroll ja audit;

f)eeskirjade eiramine ja sissenõudmine.

6.Kui Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik otsustab allkirjastada rahastamislepingu vastavalt lõike 4 punktile a, loetakse kõnealust rahastamislepingut vahendiks, millega täita liidu eelarvet finantsmääruse kohaselt, mitte ELi toimimise lepingu artiklites 216–219 osutatud rahvusvaheline lepinguks.

Artikkel 59
Kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT rahaline osalus, mis ei ole kaasrahastamine

1.Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT paigutab korraldusasutusele ümber Interregi programmile ette nähtud rahalise toetuse, mis ei ole osa selle Interregi programmi jaoks ette nähtud liidu toetuse kaasrahastamisest, esitatakse kõnealust rahalist toetust käsitlevad eeskirjad järgmises dokumendis:

a)kui liikmesriik allkirjastab artikli 58 lõike 4 punkti a kohase rahastamislepingu eraldi rakendamislepingus, mis on allkirjastatud kas korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel või otse korraldusasutuse ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT pädeva asutuse vahel;

b)kui liikmesriik allkirjastab rakendamislepingu artikli 58 lõike 4 punkti b kohaselt ühes järgmistest:

i)kõnealuse rakendamislepingu eraldiseisev osa; või

ii)punktis a osutatud osaliste vahel allkirjastatud täiendav rakendamisleping.

Esimese lõigu punkti b alapunkti i kohaldamisel võivad rakendamislepingu osad vajaduse korral hõlmata nii Interregi programmi jaoks ette nähtud ümberpaigutatud rahalist toetust kui ka liidu toetust.

2.Lõikes 1 osutatud rakendamislepingus on vähemalt artikli 58 lõikes 5 loetletud andmed kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT kaasrahastamismäära kohta.

Lisaks sätestatakse selles mõlemad järgmised elemendid:

a)täiendava rahalise toetuse summa;

b)selle kavandatav kasutamine ja kasutustingimused, sealhulgas kõnealust täiendavat toetust käsitlevate taotluste tingimused.

3.Programmi PEACE PLUS puhul moodustab Ühendkuningriigi rahaline osalus liidu tegevuses sihtotstarbelise välistulu vormis, nagu on osutatud määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 21 lõike 2 punktis e], osa rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäära „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ eelarveassigneeringutest.

Kõnealuse rahalise osaluse suhtes kohaldatakse Ühendkuningriigiga artikli 58 kohaselt sõlmitud erilist rahastamislepingut. Nimetatud erilise rahastamislepingu osalised on komisjon, Ühendkuningriik ja Iirimaa.

Leping tuleb allkirjastada enne programmi rakendamise algust, et ELi programmide erikolleegium saaks programmi rakendamisel kohaldada kõiki liidu õigusakte.

IX PEATÜKK
Otsese või kaudse eelarve täitmise erisätted

Artikkel 60
Äärepoolseimate piirkondade koostöö

1.Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames vastavalt artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis b] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.

2.Komisjon võib määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 154 lõike 6 punkti c] kohaselt otsustada, et ta ei nõua kõnealuse artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud eelhindamist, kui määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] osutatud eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud äärepoolseimaid piirkondi käsitleva Interregi programmi korraldusasutusele, kes on kindlaks määratud käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt ja kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikliga [65].

3.Kui määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] osutatud eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud liikmesriigi organisatsioonile, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artiklit [157].

4.Kui ühest või mitmest välisrahastamisvahendist kaasrahastatud programmi või meedet rakendab kolmas riik, partnerriik, ÜMT või määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] loetletud või määruses (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses [ÜMT otsus] või mõlemas osutatud mis tahes muu organ, kohaldatakse kõnealuseid rahastamisvahendeid käsitlevaid asjaomaseid eeskirju, eelkõige määruse (EL) [NDICI] II jaotise I, III ja V peatükki.

Artikkel 61
Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud

Komisjoni algatusel võib ERF toetada piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5, tuues kokku teadlased, ettevõtjad, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutused, kes on hõlmatud riiklikul või kohalikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiatega.

X PEATÜKK
Lõppsätted

Artikkel 62
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Komisjonile antakse alates [üks päev pärast määruse avaldamist = määruse jõustumise kuupäev] kuni 31. detsembrini 2027 artikli 16 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi poolt kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 16 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 63
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 108 lõike 1 alusel asutatud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 64
Üleminekusätted

Määrust (EL) nr 1299/2013 ja selle kohaselt vastuvõetud mis tahes õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFi raames programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes.

Artikkel 65
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

(1)    COM(2018) 322 final, 2.5.2018.

(2)    Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).

(3)    Määrus (EL)  XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).

(4)    Nõukogu otsus (EL) nr XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).

(5)    [Viide].

(6)    [Viide].

(7)    [Viide].

(8)    [Viide]. v.a liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning liidu terviseprogramm.

(9)    [Viide]. ainult komponendid, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmeriikidega.

(10)    [Viide]. v.a tollikontrolli seadmete programm.

(11)    [Viide].

(12)    Lisateavet leiab mõjuhinnangu punktist 3.1, milles käsitletakse subsidiaarsust ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi lisaväärtust.

(13)    Vt komisjoni aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017) 358, 28.6.2017), https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_en .

(14)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).

(15)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017)

(16)    Hindamise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

(17)    Spatial Foresight ja t33, „New assessment of administrative costs and burden in ESI Funds, preliminary results“.

(18)    Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).

(19)    ELT C , , lk .

(20)    ELT C , , lk .

(21)    [Viide].

(22)    [Viide].

(23)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

(25)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017)

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(27)    Määrus (EL)  XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).

(28)    Määrus (EL)  XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).

(29)    Nõukogu otsus (EL)  XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).

(30)    Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(31)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).

(32)    Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).

(33)    Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).

(34)    [Viide].

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 29.5.2018

COM(2018) 374 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

{SEC(2018) 268 final}
{SWD(2018) 282 final}
{SWD(2018) 283 final}

LISA

INTERREGI PROGRAMMIDE VORM

1. Programmi strateegia: peamised arenguga seotud väljakutsed ja poliitilised lahendused

1.1.Programmi piirkond (ei ole vaja komponendi nr 4 Interreg programmide puhul)

Viide: artikli 17 lõike 4 punkt a ja artikli 17 lõike 9 punkt a

1.2.Kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust, ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega, varasematest kogemustest saadus õppetunde ning makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid, kus programmipiirkond on täielikult või osaliselt hõlmatud ühe või mitme strateegiaga.

Viide: artikli 17 lõike 4 punkt b ja artikli 17 lõike 9 punkt b

1.3.Valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt c

Tabel 1

Valitud poliitikaeesmärk ja Interregi erieesmärk	Valitud erieesmärk	Prioriteetsus	Valiku põhjendus
			[2 000 eesmärgi kohta]

2.Prioriteedid [300]

Viide: Artikli 17 lõike 4 punktid d ja e

2.1.Prioriteedi pealkiri (korratakse iga prioriteedi puhul)

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt d

2.1.1.    Erieesmärk (korratakse iga valitud erieesmärgi puhul, muude kui tehnilise abi prioriteetide puhul)

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt e

2.1.2.    Asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt i; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt ii

Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu

Komponendi nr 4 Interregi programmid:

Viide Artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt i

Üksiku toetusesaaja või toetusesaajate piiratud loetelu määratlus ja toetuse andmise kord;

2.1.3.    Näitajad

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt ii; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt iii

Tabel 2 Väljundnäitajad

Tabel 3 Tulemusnäitajad

2.1.4.    Peamised sihtrühmad

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt ii; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt iv

2.1.5.    Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas ITI, CLLD või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt iv

2.1.6.    Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt v

2.1.7.    ELi programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus sekkumise liikide kaupa

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti e alapunkt vi; artikli 17 lõike 9 punkti c alapunkt v

Tabel 4 Mõõde 1 – Sekkumise valdkond

Tabel 5 Mõõde 2 – Rahastamise vorm

Tabel 6 Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus

2.T.    Tehnilise abi prioriteet

Viide: ETK artikli 17 lõike 4 punkt f

Prioriteedi nr	Fond	Kood	Summa (eurodes)

3.Rahastamiskava

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt g

3.1    Assigneeringud aastate kaupa

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkti g alapunkt i; artikli 17 lõike 5 punkti a alapunktid i–iv

Tabel 7

3.2    Igast fondist makstava rahalise assigneeringu kogusumma ning riiklik kaasrahastamine

Tabel 8*

* Enne vahepealset läbivaatamist sisaldab käesolev tabel üksnes summasid aastatel 2021–2025.

4.Meetmed, mida võetakse asjaomaste partnerite kaasamiseks Interregi programmi ettevalmistusse, ning nende partnerite roll elluviimises, järelevalves ja hindamises

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt h

5.Interregi programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud lähenemisviis, sealhulgas plaanitud eelarve.

Viide: Artikli 17 lõike 4 punkt i

6.    Rakendussätted

6.1.    Programmi haldavad asutused

Viide: Artikli 17 lõike 7 punkt a

Tabel 10

6.2.    Ühise sekretariaadi loomise kord

Viide: Artikli 17 lõike 7 punkt b

6.3    Vastutuse jagunemine osalevate liikmesriikide vahel ja asjakohasel juhul kolmandate riikide ja ÜMTde vahel juhul, kui korraldusasutus või komisjon teeb finantskorrektsiooni

Viide: Artikli 17 lõike 7 punkt c

LIITED

·Programmipiirkonna kaart

·Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriikidele ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

·Kuludega sidumata rahastamine

1. liide:    Programmipiirkonna kaart

2. liide:    Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriikidele ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

Rahastamiskõlblike kulude hüvitamine komisjonilt liikmesriikidele ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade alusel

Andmete esitamise vorm komisjonile läbivaatamiseks

(ühissätete määruse artikkel 88)

A.    Peamiste elementide kokkuvõte

B. Üksikasjad tegevuse liikide kaupa (täidetakse iga tegevuse liigi kohta)

Kas korraldusasutus sai väliselt ettevõttelt toetust, et kehtestada allpool esitatud lihtsustatud kulud?

Kui jah, siis täpsustage, milliselt väliselt ettevõttelt:    Jah/Ei – Välise ettevõtte nimi

Tegevuse liik (liigid):

C: Ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummalise makse või kindlamääralise makse arvutamine

1. Andmeallikad, mida kasutatakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku, kindlasummalise makse või kindlamääralise makse arvutamisel (kes tootis, kogus ja salvestas andmed; kus andmeid säilitatakse; tähtpäevad; valideerimine jne).

2. Palun täpsustage, miks on väljapakutud meetod ja arvutus asjakohane selle tegevuse liigi puhul:

3. Palun täpsustage, kuidas tehti arvutused, lisades eelkõige eeldused seoses kvaliteedi või kvantiteediga. Vajaduse korral tuleks lisada käesolevale lisale statistilised tõendid ja võrdlusalused komisjoni jaoks kasutatavas vormingus.

4. Palun selgitage, kuidas olete taganud, et ühikuhindade standardiseeritud astmike, kindlasummaliste maksete või kindlamääraliste maksete arvutamisel on kasutatud üksnes abikõlblikke kulusid;

5. Auditeerimisasutus(t)e hinnang arvutamise metoodika ja summade ning korra kohta, millega tagatakse andmete kontroll, kvaliteet, kogumine ja säilitamine:

3. liide: Kuludega sidumata rahastamine

Andmete esitamise vorm komisjonile läbivaatamiseks

(ühissätete määruse artikkel 89)

A.    Peamiste elementide kokkuvõte

B. Üksikasjad tegevuse liikide kaupa (täidetakse iga tegevuse liigi kohta)

Tegevuse liik (liigid):

(1)

   Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö

(2)

   Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö

(3)

   Komponendid 2 ja 4

(4)

   Komponendid 2 ja 4

(5)

   Komponendid 2 ja 4

(6)

   Komponendid 3 ja 4

(7)

   ERF, IPA III, NDICI ja ÜMT programm, kui üks summa komponentide 2 ja 4 all

(8)

   Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö

(9)

   Komponent nr 1, liiduväline piiriülene koostöö

(10)

   Komponendid 2 ja 4

(11)

   Komponendid 2 ja 4

(12)

   Komponendid 2 ja 4

(13)

   Komponendid 3 ja 4

(14)

   ERF, IPA III, NDICI ja ÜMT programm, kui üks summa komponentide 2 ja 4 all

(15)

   Üht liiki tegevuse puhul on võimalikud mitmed täiendavad näitajad (näiteks üks väljundinäitaja ja üks tulemusnäitaja). Sellistel juhtudel tuleb täita väljad 1.3 kuni 1.11 iga näitaja kohta.