EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 29.5.2018

COM(2018) 372 final

2018/0197(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

{SEC(2018) 268 final}
{SWD(2018) 282 final}
{SWD(2018) 283 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Komisjon võttis 2. mail 2018 vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 1 . See hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) ja Ühtekuuluvusfondi.

Aruteludokumendis ELi rahanduse kohta ning järelhindamise aruandes ja avalikel konsultatsioonidel käsitati ühe olulisima eesmärgina halduskorra lihtsustamist. Kogemused näitavad, et eeskirjad on liiga keerulised ja killustatud, mis suurendab põhjendamatult programmijuhtide ja lõplike abisaajate koormust.

Et saavutada kooskõla 2 ELi muude ühiselt hallatavate poliitikavaldkondadega, reguleerib ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevust ja rakendamist niipalju kui võimalik ühissätete määrus. See sisaldab ühissätteid kõigi kaheksa ELi ühiselt hallatava fondi kohta:

·CF:        Ühtekuuluvusfond

·EMKF:        Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 3

·ERF:        Euroopa Regionaalarengu Fond

·ESF+:        Euroopa Sotsiaalfond Pluss 4

·AMIF:        Varjupaiga- ja Rändefond 5

·ISF:        Sisejulgeolekufond 6  

·BMVI:        piirihalduse ja viisade rahastamisvahend 7  

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

ELi meetmed põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 174, mille kohaselt „töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.“.

ERFi eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 176: „Euroopa Regionaalarengu Fond on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidu piires, võttes osa arengus mahajäävate regioonide arengulisest ja struktuurilisest kohandamisest ning taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamisest.“.

Ühtekuuluvusfondi eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 177: „Sama menetluse kohaselt asutatud Ühtekuuluvusfond annab rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas.“.

Lisaks sellele on ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud, et erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

ELi toimimise lepingu artikkel 349 näeb ette erimeetmete võtmise, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade struktuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, mida tingivad teatavad konkreetsed asjaolud, mis piiravad märkimisväärselt nende arengut.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Mõju hindamise 8 käigus tehti kindlaks mitmesugused põhjused, miks ELi tasandi meetmed lisavad väärtust riikliku tasandi meetmetele. Need põhjused on järgmised.

·Paljudes riikides moodustavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahendid vähemalt 50 % avaliku sektori investeeringutest – nendeta ei oleks neil liikmesriikidel finantssuutlikkust selliseid investeeringuid teha.

·Riikide ja piirkondade vahel on võimalik ülekanduv mõju, näiteks innovatsiooni ja VKEdesse tehtavate investeeringute puhul. ELi tasandi oluline ülesanne on tagada selline ülekanduv mõju ning vältida olukordi, kus investeerimine pole piisav. Investeeringud tuleb kavandada nii, et ülekanduv mõju oleks maksimaalne.

·Enamikus piirkondades, sealhulgas kõige arenenumates, kujutavad aruka spetsialiseerumise strateegiad (RIS3) endast investeeringute terviklikku strateegilist raamistikku ja loovad suurt lisaväärtust. Neid ajendasid vastu võtma ERFi toetuseks vajalik strateegilise programmitöö nõue ja vastav eeltingimus. Tegelikult kipub sellistest strateegiatest saadav kasu olema suurim kõige enam arenenud piirkondades (eelkõige Põhjamaades, Austrias, Saksamaal, Beneluxi riikides ja Prantsusmaal).

·ELi prioriteetide edendamine, sealhulgas tööturgude struktuurireformid, transport, keskkond, kliimamuutuste mõju leevendamine ja sellega kohanemine, energia-, haridus- ja sotsiaalpoliitika ja -programmid ning haldusalane ajakohastamine.

·ERF ja Ühtekuuluvusfondi toetuse kasutamine annab käegakatsutavaid tulemusi Euroopa kodanikele olulistes valdkondades – „ELi eelarve aitab rahastada eurooplaste jaoks olulisi asju“ 9 . Piirkondade aitamine globaliseerumisest tingitud probleemidega toimetulemisel, 420 000 uue töökoha loomine ja 1,1 miljoni VKE toetamine, 10 võitlus vaesusega linnades – kõik need prioriteedid on seatud kodanike hüvanguks. Tuleb märkida, et paljud tulemused on eriti märgatavad väljaspool Ühtekuuluvusfondist toetust saavaid riike.

Määruse poliitilised valikud on proportsionaalsed muu hulgas järgmistel põhjustel:

·eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega: programme ei halda otseselt Euroopa Komisjon, vaid neid rakendatakse koostöös liikmesriikidega;

·ühendatud eeskirjad (asjaomane ühissätete määrus ja käesolev määrus) on eelmise perioodiga võrreldes oluliselt lihtsamad ja rohkem konsolideeritud.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·VKEde toetamisel võib olla suur mõju. Toetus peaks siiski olema suunatud pigem dünaamiliste VKEde kasvu soodustamisele, aruka spetsialiseerumise strateegiatele ja piirkondade abistamisele majandusliku konkurentsivõime suurendamisel kui varasema majandusliku seisu säilitamisele;

·teatavad tegevused kipuvad olema vähese mõjuga, nagu toetus suurtele ettevõtetele (suurte ettevõtete kaasamisel ei ole kõige tõhusam strateegia mitte finantsstiimulite pakkumine, vaid kohalike tingimuste, nagu kohaliku ettevõtluskeskkonna parandamine jne). Lennujaamainvesteeringud kipuvad samuti olema kehvade tulemustega – olukord on parem ainult äärepoolseimates piirkondades;

·suure lisaväärtusega abi valdkondadele, nagu vähese CO2-heitega majandus, kestlik linnaareng ja piirkondlik koostöö.

·säilitatakse valdkondlik keskendamine, kusjuures peamised prioriteedid on innovatsiooni, digitaalmajanduse ja VKEde toetamine aruka spetsialiseerumise strateegia kaudu ning vähese CO2-heitega majandus ja ringmajandus kooskõlas üldise kohustusega eraldada kliimaeesmärgile 25 % vahenditest;

·loetletakse tegevused, mida ei toetata, sealhulgas otsetoetused suurtele ettevõtetele ja investeeringud lennujaamade taristusse (väljaspool äärepoolseimaid piirkondi) ning mõned jäätmekäitlustoimingud (nt prügilad);

·ning millega arendatakse edasi piirkondlikku koostööd ja kestlikku linnaarengut.

·Enamik vastanuist (94 %) vastas küsimusele kõige olulisemate ülesannete kohta, et väga oluline või pigem oluline on piirkondade ebavõrdsuse vähendamine, sellele järgnes tööpuuduse vähendamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ja tööjõu liikuvuse toetamine ning sotsiaalse kaasamise edendamine ja vaesuse vastu võitlemine (91 %).

·61 % vastanuist leidis, et kõige edukamalt on tegeletud uurimis- ja uuendustegevuse edendamisega ja 59 % arvates territoriaalse koostööga.

·76 % vastanuist leidis, et fondid lisavad väärtust suures või küllaltki suures ulatuses ja alla 2 % leidis, et need ei anna üldse lisaväärtust.

·Eesmärkide saavutamist takistavate tegurite puhul leidis 86 % vastanutest, et kõige suuremaks takistuseks on keerukad menetlused, 68 % arvates oli selleks auditi- ja kontrollimenetlused ja 60 % arvates paindlikkuse puudumine ettenägematutele olukordadele reageerimisel.

·Lihtsustamisega seoses arvas 90 % vastanutest, et eeskirju peaks olema vähem ja et need peaksid olema selgemad ja lühemad, 79 % arvas, et oluline on ELi fondide eeskirjade ühtlustamine ja 76–77 % vastanutest märkis, et rahaliste vahendite eraldamine programmivaldkonnale ja selle raames peaks olema paindlikum.

·kõigile piirkondadele suunatud ühtekuuluvuspoliitika (keskendudes seejuures vähim arenenud piirkondadele);

·poliitilised uuendused, sealhulgas aruka spetsialiseerumise strateegiad ja arukad investeeringud üldisemalt;

·valdkondliku keskendamise jätkamine ja arendamine;

·tähelepanu pööramine kohalikele probleemidele (eelkõige kestlikule linnaarengule);

·piirkondadevaheline koostöö, nii piiriülene kui ka üleeuroopaline. ELi tasandi koostöö on oluline aruka spetsialiseerumise seisukohalt – kõrgtehnoloogiasektorites sõltub innovatsioon sageli Euroopa klastrite või teadmuskeskuste teabevahetusest ja koostöö ülekanduvast mõjust.

·pööratakse endiselt tähelepanu piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisele ja probleemidele, millega Euroopa piirkonnad silmitsi seisavad;

·jätkatakse ja edendatakse valdkondlikku keskendumist arukale majanduskasvule arukate spetsialiseerumise strateegiate kaudu ning vähese CO2-heitega majandusele ja ringmajandusele;

·jätkatakse piirkondadevahelise koostöö toetamist, laiendades seda arukale spetsialiseerumisele;

·edendatakse integreeritud territoriaalsetel ja kohalikel strateegiatel põhinevat kohalikku arengut ja soodustatakse kestlikku linnaarengut ning suutlikkuse suurendamist selles valdkonnas.

·lihtsustada ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga seotud keerukaid menetlusi;

·suurendada paindlikkust reageerimisel esilekerkivatele probleemidele;

·kooskõlastada hõlmatud eri ELi fondide eeskirju.

·1. poliitikavariant: kulutuste üldine kärbe.

·2. poliitikavariant: enam arenenud piirkondadele mõeldud toetuse vähendamine.

·3. poliitikavariant: toetuse säilitamine peamistes valdkondades (valdkondlik keskendamine) ja selle vähendamine muudes valdkondades.

·Selleks et keskenduda edaspidigi suurima ELi lisaväärtusega valdkondadele, kus hindamisel saadud tõendid näitavad, et poliitika mõju on olnud suurim.

·Paljud suuremad probleemid (globaliseerumine ja majanduslikud muutused, üleminek vähese CO2-heitega ja ringmajandusele, keskkonnaprobleemid, ränne ja vaesuse all kannatavad linnad) mõjutavad paljusid ELi piirkondi üha enam, sealhulgas rohkem arenenud piirkondi. ELi investeeringud on vajalikud ja näitavad solidaarsust.

·Kriitilise massi säilitamine – rohkem arenenud piirkondades on investeeringud elaniku kohta juba niigi väikesed.

·Valdav enamik sidusrühmi toetas avalikel konsultatsioonidel ERFi rakendamist kõikides piirkondades. Selline stsenaarium tagab ühtekuuluvuspoliitika fondide parema silmapaistvuse kõikides liikmesriikides.

Mõju hindamise aruanne esitati õiguskontrollikomiteele kaks korda ja selle kohta esitati järgmised märkused;

Õiguskontrollikomitee arvamus	Tulemus
1. esitamine. Negatiivne arvamus 1)    Aruandes ei ole arvesse võetud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rahastamissuutlikkuse vähenemise mõju. 2)    Aruandes ei ole selgitatud, kuidas muutunud eesmärgid ja rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid programmi suunda muudavad. 3)    Ei ole kaalutud ERFist ja Ühtekuuluvusfondist tehtavate rahaliste eraldiste geograafilise ulatuse, piirkondliku rahastamiskõlblikkuse ja kuluvõimaluste (ala)variante. 4)    Aruandes ei ole piisavalt uuritud rakendusvahendite muutmise mõju.	1) 10% rahastamiskärbe on nüüd modelleeritud punktis 3.2, kasutades kolme eri varianti. 2) punktis 3.2 esitatud tekst ja joonised näitavad, kuidas programmi eri variantide kohaselt ümber suunatakse. 3) Punktis 3.2 on visandatud kolm geograafilise ulatuse ja temaatiliste eraldiste varianti koos peamiste ümbersuunamisviisidega. 4) Rakendusvahendite muutmise mõju käsitlev peatükk on välja töötatud kooskõlas õiguskontrollikomitee nõuetega (vt 8. märkust allpool).
2. esitamine. Positiivne arvamus järgmiste reservatsioonidega: 1) Eelistatud variandi (valdkondlik keskendamine) sisu ja mõju ei ole piisavalt selge. Läbivaadatud aruandes ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, et valdkondlik keskendamine aitab vähendada piirkondade ja riikide vahelisi erinevusi. 2) Aruandes ei ole selgesti välja toodud rahaliste vahendite eraldamise „Berliini meetodi“ tulevased rakendusmehhanismid ega põhjused, miks alternatiivseid võimalusi ei kaalutud. 3) Aruandes ei kirjeldata Euroopa piiriülese mehhanismi ulatust ja võimalikke mõjusid. 4) Aruandes ei selgitata ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ning uue reformide tugiprogrammi järjepidevust ja vastastikust täiendavust.	1) Kõiki variante on nüüd kirjeldatud lk 28-29 ja omavahel võrreldud tabelis 7. Jooniselt 5 nähtub, et valdkondlik keskendamine on liikmesriigi eelistatud variant. Eri variantide mõju piirkonna ja riigi majanduskasvu määrale on vaadeldud ja võrreldud makromajandusliku analüüsimudeli QUEST abil lehekülgedel 30-31 ja numbriliselt tabelis 9 ning joonistel 6 ja 7. 2) „Berliini meetodit“ on nüüd kirjeldatud leheküljel 29 esitatud tekstikastis koos põhjendustega, miks tuleks jääda selle meetodi juurde ja mitte kaaluda muid variante. 3) Euroopa piiriülest mehhanismi on kirjeldatud lehekülgedel 41-42. Tsiteeritud on võimalikke mõjusid käsitlevat aruannet ja allika kohta on esitatud allmärkus. 4) Seosed reformide tugiprogrammiga on nüüd esitatud leheküljel 60.

On tõendeid ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga seotud märkimisväärsetest halduskuludest, mis hiljutise uuringu 11 kohaselt on ERFi puhul 3 % keskmistest programmikuludest ja Ühtekuuluvusfondi puhul 2,2 %. Toetusesaajate (sealhulgas VKEde) halduskoormus on suurem.

Enamik ERFi ja Ühtekuuluvusfondi lihtsustamise meetmetest sätestatakse ühissätete määruses. Paljusid lihtsustusi on keeruline eelnevalt rahaliselt hinnata, kuid uuringus leiti, et:

·lihtsustatud kuluvõimaluste (ehk tingimuste täitmisel põhinevate maksete) suurem ärakasutamine võib ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul märkimisväärselt vähendada koguhalduskulusid, st 20–25 %, kui neid võimalusi üldiselt rakendada;

·proportsionaalsem kontrollide ja auditite käsitlus tähendaks kontrollide arvu ja väikese riskiga programmide auditikoormuse olulist vähenemist. See vähendaks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi koguhalduskulusid 2–3 % ja mõjutatud programmide kulusid veelgi rohkem.

2014.–2020. aasta programmide puhul kehtis nõue luua toetusesaajate ja korraldusasutuste ning eri juhtimis- ja kontrollisüsteemi asutuste vahelise elektroonilise andmevahetuse süsteem. Käesolev määrus tugineb sellele ja sellega arendatakse edasi andmete kogumise teatavaid aspekte. Kõiki andmeid, mida on vaja rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks, sealhulgas programmide tulemus- ja tegevusnäitajad, hakatakse nüüd edastama elektrooniliselt ja iga kahe kuu tagant, mis tähendab, et avatud andmeplatvormi ajakohastatakse peaaegu reaalajas.

Andmed toetusesaajate ja tegevuste kohta avaldatakse samuti elektrooniliselt veebisaidil, mida haldab korraldusasutus.

4.MÕJU EELARVELE

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rahastamispakett ajavahemikuks 2021–2027 (miljonites eurodes)

ERF ja Ühtekuuluvusfond kokku	241 978
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)	200 629
·Investeerimine tööhõivesse ja majanduskasvu	190 752
·Euroopa territoriaalne koostöö	8 430
·äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud alad	1 447
Ühtekuuluvusfond	41 349
·millest Euroopa Ühendamise Rahastu transporditaristu projektide jaoks	10 000

5.MÄÄRUSE SISUKOKKUVÕTE

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevust ja rakendamist reguleerib suures osas ühissätete määrus. Seega tuleb käesolevat määrust vaadelda selles kontekstis ja põhitähelepanu pööratakse olulistele strateegilistele probleemidele, nagu:

·peamised prioriteedid ja teemad;

·näitajate raamistik nende jälgimiseks;

·konkreetsete territooriumide, sealhulgas kestliku linnaarengu ning äärepoolseimate piirkondade käsitlus.

I peatükk. Üldsätted

Sekkumisel põhinev käsitlusviis

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruses sõnastatakse ühissätete määruses kindlaks määratud poliitikaeesmärgid konkreetseteks ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga seotud erieesmärkideks, mille saavutamist saab asjakohaste näitajate abil jälgida.

Selles sätestatakse ka fondide sekkumisalast välja jäävate rahastamiskõlbmatute tegevuste piiratud loend. Fondide kohaldamisala ja rahastamiskõlbmatute tegevuste loendi eesmärk on tagada, et investeerimistugi oleks kooskõlas hindamistõendite ning Euroopa Liidu poliitiliste ja jätkusuutlikkuse eesmärkidega: prügilaid, lennujaamade taristuid, tubakatööstust, tuumarajatiste dekomisjoneerimist ei toetata.

Valdkondlik keskendamine

Tagamaks, et eelarve vähendamise kontekstis oleks investeeringute kriitiline mass siiski olemas, säilitatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruses valdkondliku keskendamise nõuded. Valdav enamik vahendeid (65–85 %) suunatakse poliitikaeesmärkidele, millel on hindamisel saadud tõendite ja mõjuhinnangu kohaselt kõige suurem lisaväärtus ning mis aitavad kõige rohkem kaasa ELi prioriteetide saavutamisele:

·Esimene poliitikaeesmärk: arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel.

·Teine poliitikaeesmärk: keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist.

Paindlikkuse tagamiseks kohaldatakse valdkondliku keskendamise kriteeriume riigi tasandil.

Riigid, mille kogurahvatulu on:	Miinimum % esimese poliitikaeesmärgi puhul	Miinimum % teise poliitikaeesmärgi puhul
alla 75 %	35 %	30 %
75–100 %	45 %	30 %
üle 100 %	60 %	Ei ole kohaldatav Esimene ja teine poliitikaeesmärk min 85 %

Näitajad

Tulemuslikkuse saavutamisel tehtavate edusammude järjepidevaks jälgimiseks säilitatakse määruses ka ühine väljundnäitajate kogum ja täpsustatakse seda, lisades sellele esimest korda ühise tulemusnäitajate kogumi. Viimane võimaldab tulemuste esitamist avatud andmeplatvormil reaalajas ning programmide ja liikmesriikide vahelist võrdlust. Neist lähtutakse ka tulemuslikkust ja edukaid hindamisi käsitlevatel aruteludel ning need hõlbustavad ELi õigusaktidega seotud kohustuste täitmise jälgimist.

Hindamised tehakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 12 punktidega 22 ja 23, milles kolm institutsiooni kinnitasid, et olemasolevate õigusaktide ja poliitika hindamine peaks moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Programmi kohapealset mõju hinnatakse programmi näitajate/eesmärkide põhjal ja programmi asjakohasuse, tõhususe, tulemuslikkuse, ELi lisaväärtuse ja teiste ELi tegevuskavadega sidususe määra üksikasjaliku analüüsi põhjal. Hindamised hõlmavad õpetlikke kogemusi, probleeme ning võimalusi meetmete ja nende mõju jätkuvaks tõhustamiseks.

II peatükk. Territooriumide eripära käsitlemise erisätted

Määruses nähakse ka ette suurema tähelepanu pööramine kestlikule linnaarengule, suunates sellele valdkonnale territoriaalsete vahendite kaudu 6 % ERFi vahenditest. Integreeritud territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama fondide tegevuse sidususe. Selleks et hõlbustada ja toetada asjaosaliste suutlikkuse suurendamist, uuenduslikke meetmeid, teadmisi, poliitikakujundamist ja teabevahetust kestliku linnaarengu valdkonnas, nähakse määruses ette komisjoni hallatava Euroopa linnaalgatuse loomine.

Kõik linnapiirkondadele mõeldud vahendid koondatakse otsese või kaudse eelarve täitmise kaudu rakendatavasse ühtsesse programmi (Euroopa linnaalgatus), eesmärgiga pakkuda linnadele sidusat algatust. See hõlmab kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, katsemeetmeid ja teabevahetust.

Määruses sätestatakse ka erimeetmed äärepoolseimate piirkondade eriolukorra lahendamiseks. Meetmed hõlmavad transpordikulude hüvitamise kavasid ja investeeringute tegemist. Samuti ei ole valdkondliku keskendamise nõuded nende piirkondade puhul nii ranged, kui riigis kohaldatavate määrade alusel võiks arvata.

2018/0197 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 177 teist lõiku ning artikleid 178 ja 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 13 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 14 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(2)Ühtekuuluvusfond loodi selleks, et aidata saavutada üldist eesmärki tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, andes rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas (edaspidi „TEN-T“), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 15 .

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus] 16 kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

(4)Nii ERFi kui ka Ühtekuuluvusfondi suhtes programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatavate eeskirjade lihtsustamiseks tuleks mõlema fondi suhtes kohaldatavad eeskirjad sätestada ühes määruses.

(5)ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

(6)On vaja hõlmata sätted, mis käsitlevad ERFi toetust tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) (edaspidi „ETK/Interreg“) saavutamiseks.

(7)ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate tegevuste liigi kindlakstegemiseks tuleks sätestada nendest fondidest toetuse andmise konkreetsed poliitilised eesmärgid, millega tagatakse, et need aitavad kaasa ühe või enama määruse (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud ühise poliitikaeesmärgi saavutamisele.

(8)Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF toetama rändajate pikaajalise integreerimise hõlbustamist.

(9)Uute probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide ja piirkondade jõupingutuste toetamiseks ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid ERFi toel tehtavad investeeringud suurendama julgeolekut valdkondades, nagu transport ja energia, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele.

(10)Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu ja soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

(11)ELi toimimise lepingus sätestatud Ühtekuuluvusfondi üldisest eesmärgist tulenevalt on vaja kehtestada ja piiritleda erieemärgid, millele Ühtekuuluvusfond peaks tuginema.

(12)Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaseid programme rakendavate liikmesriikide institutsioonide üldise haldussuutlikkuse ja juhtimise parandamiseks tuleb võimaldada võtta kõikide erieesmärkide raames toetusmeetmeid.

(13)Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide puhul on vaja edendada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostöömeetmeid partnerite vahel asjaomases liikmesriigis või eri liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks ETK/Interregi raames toimuvale koostööle ning peab toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ 17 . Partnerid võivad seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võivad olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud makropiirkondliku või mere vesikonna strateegia või nende kahe kombinatsiooniga.

(14)Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist.

(15)Selleks et ERFil oleks võimalik toetada ETK/Interregi raames nii investeeringuid taristutesse ja sellega kaasnevaid investeeringuid kui ka koolitus- ja integratsioonitegevusi, on vaja ette näha, et ERF võib toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XXX [uus ESF+] 18 loodud ESF+ erieesmärkide raames.

(16)Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks ERFi toetus tulusatele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (edaspidi „VKEd“) komisjoni soovituse 2003/361/EÜ 19 tähenduses, välja arvatud juhul, mil investeeringud hõlmavad koostööd VKEdega teadus- ja uuendustegevuse raames.

(17)ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

(18)Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

(19)Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(20)Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaste üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii ühise haldamise kui ka otsese rakendamise mudeli kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames.

(21)Samal ajal on oluline täpsustada tegevused, mis jäävad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja, sealhulgas investeeringud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 20 I lisas loetletud tegevustest, eesmärgiga hoiduda dubleerimast selle direktiiviga juba ette nähtud rahalisi vahendeid. Lisaks sellele tuleb sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei vasta ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.

(22)Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile korrapäraselt teavet edusammude kohta, kasutades I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Vajaduse korral saab ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid täiendada programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajatega. Liikmesriikide edastatava teabe põhjal peaks komisjon andma aru konkreetsete eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest kogu programmitöö perioodil, kasutades selleks II lisas sätestatud põhinäitajaid.

(23)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb fonde hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal.

(24)Territoriaalsesse arengusse tehtava panuse maksimeerimiseks peaksid selle valdkonna meetmed põhinema integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linnapiirkondades. Seepärast tuleks ERFi toetust anda määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis 22 sätestatud vormis, tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste asjakohase kaasamise.

(25)Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 6% ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodi vältel, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

(26)Selleks et leida või pakkuda välja uusi lahendusi linnade säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks asendada linnadega seotud uuenduslikud meetmed linnade säästva arengu valdkonnas Euroopa linnaalgatusega, mis viiakse ellu otsese või kaudse eelarve täitmise raames. See algatus peaks hõlmama kõiki linnapiirkondi ja toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava 21 .

(27)Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, võttes eelkõige vastu meetmed ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, millega nähakse ette täiendavate rahaliste vahendite eraldamine äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud ühe või mitme piirava teguri tõttu, mille püsivus ja ühismõju takistavad olulisel määral kõnealuste piirkondade arengut, eelkõige eraldatus teistest piirkondadest, paiknevus saartel, väiksus, keeruline topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus teatavatest toodetest. Kõnealuste eraldistega saab katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eemärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peaks ERFi toetus tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi eeskirjadele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(28)Käesoleva määruse teatavate väheoluliste sätete muutmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi, kui see on põhjendatud, II lisasse, milles sätestatakse näitajate loetelu, mille alusel antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet programmide tulemuslikkuse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes 22 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates põhilisi piirkondlikke ebavõrdsusi liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
Ühissätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) antava toetuse konkreetsed eesmärgid ja kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa piirkondliku koostöö (Interreg) eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 2].

2.Käesoleva määrusega nähakse ette ka Ühtekuuluvusfondist antava toetuse konkreetsed eesmärgid ja kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõike 2 punktis a].

Artikkel 2
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi erieesmärgid

1.Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

(a)„Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

i)suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

ii)kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

iii)soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

iv)arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi.

(b)„Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

i)edendada energiatõhususe meetmeid;

ii)arendada taastuvenergiat;

iii)töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

iv)soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja katastroofidele vastupanu võimet;

v)edendada säästvat veemajandust;

vi)soodustada üleminekut ringmajandusele;

vii)suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet.

(c)„Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

i)suurendada digitaalset ühenduvust;

ii)edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

iii)arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

iv)soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

(d)„Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

i)suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

ii)hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

iii)tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

iv)tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

(e)„Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

i)edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades;

ii)soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

2.Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärki nr 2 ja poliitikaeesmärgi nr 3 erieesmärke, mis on sätestatud lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii ja iv.

3.Seoses lõikes 1 sätestatud erieesmärkidega võidakse ERFist või, vastavalt vajadusele, Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

(a)parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

(b)tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

Punktis b osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis on hõlmatud makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate või nende kombinatsiooniga.

Artikkel 3
ERFi toetuse valdkondlik keskendamine

1.Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma riigi tasandil kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

2.Sellistele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul, mis hõlmavad äärepoolseimaid piirkondi, käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja ERFi vahendeid, mis on eraldatud kõigile muudele piirkondadele.

3.Liikmesriigid liigitakse kogurahvatulu alusel järgmiselt:

(a)liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 100 %-ga ELi keskmisest või ületab seda (edaspidi „1. rühm“);

(b)liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 75 %-ga ELi keskmisest või ületab seda, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

(c)liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv jääb alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvudena) ja EL 27 keskmise kogurahvatulu elaniku kohta suhet ostujõu standardina samal võrdlusperioodil.

Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse 3. rühma kuuluvateks.

4.Liikmesriigid peavad vastama järgmistele valdkondliku keskendamise nõuetele.

(a)1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

(b)2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(c)3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

5.Lõike 4 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, sealhulgas siis, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

6.Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

Artikkel 4
Euroopa Regionaalarengu Fondist antava toetuse kohaldamisala

1.ERFist toetatakse järgmist:

(a)taristuinvesteeringud;

(b)investeeringud teenuste kättesaadavusse;

(c)tulusad investeeringud VKEdesse;

(d)seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

(e)teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

(f)tehniline abi.

Lisaks võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid, kui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes.

Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

2.Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames võib ERFist ühtlasi toetada:

(a)vahendite ja inimressursi jagamist;

(b)kaasnevaid „pehmeid“ investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond Plussi raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/xxxx [uus ESF+].

Artikkel 5
Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala

1.Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist:

(a)investeeringud keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, millel on selge keskkonnakasu;

(b)investeeringud TEN-T võrku;

(c)tehniline abi.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel.

2.Summat, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse, 23 kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

Artikkel 6
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmine

1.ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

(a)tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

(b)investeeringud selliste kasvuhoonegaaside vähendamisse, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 24 I lisas loetletud tegevustest;

(c)tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

(d)määruse (EL) nr 651/2014 25 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevad ettevõtjad;

(e)investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(f)investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse;

(g)investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse;

(h)investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ 26 artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

(i)investeeringud lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku;

(j)rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

i) määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

ii) raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

2.Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

3.Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole ERFi ega Ühtekuuluvusfondi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt määruses (EL) 2018/xxxx [ETK (Interreg)] sätestatud tingimustele.

Artikkel 7
Näitajad

1.I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on seotud ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga, ning, vajaduse korral, programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [12 lõike 1] teise lõigu punktiga a, artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktiga ii ja artikli [37 lõike 2] punktiga b.

2.Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.

3.Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et teha vajalikud kohandused liikmesriikidele kasutamiseks ettenähtud näitajate loetellu, ning II lisa muutmiseks, et teha vajalikud kohandused Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse tulemuslikkust käsitlevasse teabesse.

II PEATÜKK
Territooriumide eripära käsitlemise erisätted

Artikkel 8
Integreeritud territoriaalne areng

1.ERFist võidakse toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.

2.Liikmesriigid rakendavad ERFi toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.

Artikkel 9
Kestlik linnaareng

1.ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

2.Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

Asjaomases programmis või asjaomastes programmides sätestatakse selleks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktile vii.

3.Lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodi jooksul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [14].

4.Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõike 2 järgimist uuesti.

Artikkel 10
Euroopa linnaarengu algatus

1.ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon otseselt ja kaudselt hallatavate vahendite abil.

Kõnealune algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi ja toetab liidu linnade tegevuskava.

2.Euroopa linnaarengu algatus koosneb järgnevast kolmest tegevussuunast, mis kõik on seotud linnade säästva arenguga:

(a)toetus suutlikkuse suurendamiseks;

(b)toetus uuenduslikeks tegevusteks;

(c)toetus teabele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel.

Artikkel 11
Äärepoolseimad piirkonnad

1.Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

2.Lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

(a)artikli 4 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

(b)erandina artiklist 4 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Lõikes 1 osutatud eraldistega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

3.Lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

(a)tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

(b)ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

(c)maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

(d)avaliku teenindamise kohustus, mida ettevõtjad ei ole täitnud ja kus riik teostab avalikku võimu.

III PEATÜKK
Lõppsätted

Artikkel 12
Üleminekusätted

Määrusi (EL) nr 1300/2013 ja (EL) nr 1301/2013 ning nende kohaselt vastuvõetud mis tahes õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFi või Ühtekuuluvusfondi raames programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes.

Artikkel 13
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes 27 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

(1)    COM(2018) 322 final, 2.5.2018.

(2)    Põhjalikuma arutelu koostoime, sidususe ja kooskõla üle muude ELi poliitikavaldkondadega leiab mõjuhinnangust.

(3)    [Viide].

(4)    [Viide]; välja arvatud Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ja liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm.

(5)    [Viide]; ainult ühise haldamise osad.

(6)    [Viide].

(7)    [Viide], välja arvatud tollikontrolli seadmete programm.

(8)    Vt täpsemalt lisatud mõjuhinnang SWD(2018) 282, peatükk 3.1 subsidiaarsuse ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi lisaväärtuse kohta.

(9)    Vrdl komisjoni aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta:    
https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et .

(10)    Eesmärgid programmitöö perioodiks 2004–2020.

(11)    Spatial Foresight & t33, New assessment of administrative costs and burden in ESI Funds („Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide halduskulude ja -koormuse uus uuring“), esialgsed tulemused.

(12)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(13)    ELT C , , lk .

(14)    ELT C , , lk .

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(16)    [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

(17)    Komisjoni 8. juuli 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2017) 376 final.

(18)    [Täielik viide – uus ESF+]

(19)    Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(21)    Nõukogu 24. juuni 2016. aasta järeldused ELi linnade tegevuskava kohta.

(22)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(23)    Viide

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

(25)    Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

(27)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 29.5.2018

COM(2018) 372 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

{SEC(2018) 268 final}
{SWD(2018) 282 final}
{SWD(2018) 283 final}

I LISA

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad – artikli 7 lõige 1 1

Tabel 1. ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Euroopa piirkondlik koostöö (Interreg)) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad**

Poliitiline eesmärk	Väljundid	Tulemused
(1)	(2)	(3)
1. Arukam Euroopa majanduse innovaatilise ja aruka ümberkujundamise kaudu	RÜV 2 01 – toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesi, keskmise suurusega ja suuri ettevõtjaid)* RÜV 02 – toetust saavad ettevõtjad* RÜV 03 – rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad* RÜV 04 – mitterahalist toetust saavad ettevõtjad* RÜV 05 – toetust saavad idufirmad* RÜV 06 – toetust saavates asutustes töötavad teadlased RÜV 07 – ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused RÜV 08 – uurimis- ja innovatsiooniseadmete nimiväärtus RÜV 10 – teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad RÜV 96 – piirkondandevahelised investeeringud ELi projektidesse*	RÜT 3 01 – toetust saavates ettevõtetes loodud töökohad*  RÜT 02 – erasektori investeeringud, mis täiendavad riigi toetusi (sellest: toetused, rahastamisvahendid)* RÜT 03 – toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd* RÜT 04 – turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd* RÜT 05 – ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd* RÜT 06 – Euroopa Patendiametile esitatud patenditaotlused*  RÜT 07 – kaubamärgi- ja disainitaotlused*  RÜT 08 – avaliku ja erasektori koostööväljaanded
	RÜV 12 – ettevõtjad, kes saavad toetust oma toodete ja teenuste digiteerimiseks RÜV 13 – ettevõtjate jaoks väljatöötatud digitaalteenused ja -tooted RÜV 14 – avaliku sektori asutused, kes saavad toetust digitaalteenuste ja -rakenduste väljatöötamiseks	RÜT 11 – uute avalike digitaalteenuste ja -rakenduste kasutajad* RÜT 12 – ettevõtete poolt välja töötatud uute digitaaltoodete, -teenuste ja -rakenduste kasutajad* RÜT 13 – suurt digitaalset mahukust saavutavad ettevõtted* RÜT 14 – avalikke digitaalteenuseid kasutavad ettevõtted*
	RÜV 15 – loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni suutlikkus*	RÜT 16 – toetust saavad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted* RÜT 17 – kolm aastat tagasi asutatud ettevõtted, mis endiselt tegutsevad* RÜT 18 – VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid aasta pärast inkubaatori asutamist RÜT 19 – suurema käibega ettevõtted RÜT 25 – lisaväärtus töötaja kohta toetust saavates VKEdes *
	RÜV 16 – ettevõtluse vaimus toimuvas avastamisprotsessis osalevad sidusrühmad RÜV 17 – investeeringud piirkondlikesse/kohalikesse ökosüsteemidesse oskuste arendamiseks RÜV 101 – oskuste arendamisse investeerivad VKEd RÜV 102 – koolituste juhtimissüsteemidesse investeerivad VKEd*	RÜT 24 – VKEd, kes kasutavad piirkondliku/kohaliku ökosüsteemi pakutavaid oskuste arendamise tegevusi RÜT 97 – toetust saavate õpipoisiõppes osalejate arv VKEdes RÜT 98 – täiendusõppe läbiv VKEde personal (oskuste liigi järgi: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) RÜT 99 – VKEde personal, kes läbib alternatiivse koolituse teadmistepõhiste teenustega seotud tegevusteks (oskuste liigi järgi: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) RÜT 100 – VKEde personal, kes läbib ametliku koolituse teadmistepõhiste teenustega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigi järgi: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused)*
2. Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu	RÜV 18 – kodumajapidamised, kes saavad toetust oma hoone energiatõhususe parandamiseks RÜV 19 – üldkasutatavad hooned, mis saavad toetust energiatõhususe parandamiseks RÜV 20 – äsja ehitatud või parandatud kaugküttevõrgud	RÜT 26 – aastane lõppenergiatarbimine (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned) RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned) RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused* RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted
	RÜV 22 – täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) RÜV 97 – toetust saavate energiakogukondade ja taastuvenergiakogukondade arv*	RÜT 31 – taastuvenergia kodutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia) RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*
	RÜV 23 – nutivõrkude digitaalsed juhtimissüsteemid RÜV 98 – kodumajapidamised, kes saavad toetust nutivõrkude kasutamiseks	RÜT 33 – nutivõrkudega ühendatud kasutajad RÜT 34 – nutivõrkudega seotud projektide käivitamine
	RÜV 24 – uued või uuendatud katastroofiohu jälgimise, valmisoleku, hoiatamise ja reageerimise süsteemid*  RÜV 25 – uued või tugevdatud rajatised rannikuribal, jõe- ja järvekallastel ning uued ja tugevdatud rajatised maalihete ennetamiseks, et kaitsta inimesi, varasid ja looduskeskkonda RÜV 26 – kliimamuutustega kohanemiseks rajatud roheline taristu RÜV 27 – kliimamuutustega kohanemist käsitlevad riiklikud / piirkondlikud / kohaliku tasandi strateegiad RÜV 28 – piirkonnad, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsatulekahjude ennetamiseks	RÜT 35 – üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond RÜT 36 – metsatulekahjude vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond RÜT 37 – kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond (muud kui üleujutused ja metsatulekahjud) RÜT 96 – muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond* RÜT 38 – hinnanguline keskmine reageerimisaeg õnnetuse korral*
	RÜV 30 – kodumajapidamiste veeühendustes kasutatavate uute või tugevdatud torude pikkus RÜV 31 – uute või tugevdatud kanalisatsioonivõrkude pikkus RÜV 32 – reoveekäitluse uus või uuendatud võimsus	RÜT 41 – parema veevarustuse seadmetega ühendatud elanikkond RÜT 42 – vähemalt bioloogilise reoveekäitluse seadmetega ühendatud elanikkond RÜT 43 – veekaod RÜT 44 – nõuetekohaselt puhastatud reovesi
	RÜV 34 – täiendav jäätmete ringlussevõtu suutlikkus	RÜT 46 – elanikkond, kes kasutab jäätmete ringlussevõtu kohti ja väikeste jäätmete korralduse süsteeme RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed RÜT 49 – taaskasutatavad jäätmed
	RÜV 36 – linnapiirkondades toetust saava rohelise taristu pindala RÜV 37 – tähtsusjärjestatud tegevuskavade kohaselt kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud Natura 2000 alade pindala RÜV 99 – kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud selliste alade pindala, mis jäävad väljaspoole Natura 2000 alasid RÜV 38 – toetust saava taastatud maa pindala RÜV 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemid	RÜT 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond RÜT 95 – linnapiirkondades asuvale uuele või uuendatud rohelisele taristule juurdepääsu omav elanikkond RÜT 51 – müra vähendamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond RÜT 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või kogukondliku tegevuse jaoks

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu	RÜV 41 – täiendav arv kodumajapidamisi, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele RÜV 42 – täiendav arv ettevõtteid, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele	RÜT 53 – kodumajapidamised, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku RÜT 54 – ettevõtted, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku
	RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T 4 RÜV 44 – toetust saavate uute teede pikkus – muud RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T RÜV 46 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – muud	RÜT 55 – uute, rekonstrueeritud või uuendatud teede kasutajad RÜT 56 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst RÜT 101 – paranenud raudteetaristust tulenev ajasääst
	RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T RÜV 48 – toetust saavate uute raudteede pikkus – muud RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T RÜV 50 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – muud RÜV 51 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – TEN-T RÜV 52 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – muud RÜV 53 – raudteejaamad ja -rajatised – uued või uuendatud RÜV 54 – mitmeliigilised ühendused – uued või uuendatud RÜV 100 – toetust saavate sadamate arv	RÜT 57 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus RÜT 58 – toetust saavatel raudteedel reisijate arv aastas RÜT 59 – raudtee-kaubavedu RÜT 60 – kaubavedu siseveeteedel
	RÜV 55 – trammi- ja metrooliinide pikkus – uued RÜV 56 – trammi- ja metrooliinide pikkus – rekonstrueeritud/uuendatud RÜV 57 – keskkonnahoidlik veerem ühistranspordiks RÜV 58 – toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu RÜV 59 – toetust saav alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid) RÜV 60 – linnad ja suurlinnad, kus kasutatakse uusi või uuendatud digiteeritud linnatranspordi süsteeme	RÜT 62 – ühistranspordi kasutajate arv aastas RÜT 63 – uute/uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas RÜT 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

4. Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu	RÜV 61 – tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate töötute arv aastas (suutlikkus)	RÜT 65 – iga aastal toetust saavaid tööhõiveteenuseid kasutavate tööotsijate arv
	RÜV 63 – loodud ajutise vastuvõtutaristu suutlikkus RÜV 64 – taastatud eluasemete suutlikkus – rändajad, põgenikud ja rahvusvahelise kaitse all olevad või seda taotlevad isikud RÜV 65 – taastatud eluasemete suutlikkus – muud	RÜT 66 – ehitatud või renoveeritud ajutise vastuvõtutaristu täituvus RÜT 67 – taastatud eluasemete täituvus – rändajad, põgenikud ja rahvusvahelise kaitse all olevad või seda taotlevad isikud RÜT 68 – taastatud eluasemete täituvus – muud
	RÜV 66 – toetust saava lapsehoiutaristu suutlikkus (uus või uuendatud) RÜV 67 – toetust saava haridustaristu suutlikkus (uus või uuendatud)	RÜT 70 – toetust saavat lapsehoiutaristu teenuseid kasutavate laste aastane arv RÜT 71 – toetust saavat haridustaristu teenuseid kasutavate õpilaste aastane arv
	RÜV 69 – toetust saava tervishoiutaristu suutlikkus RÜV 70 – toetust saava sotsiaaltaristu suutlikkus (muud kui eluasemed)	RÜT 72 – parematele tervishoiuteenustele juurdepääsu omavate inimeste arv RÜT 73 – toetust saavate tervishoiuasutuste teenuseid kasutavate inimeste arv aastas RÜT 74 – toetust saavate sotsiaalhoolekandeasutuste teenuseid kasutavate inimeste arv aastas RÜT 75 – keskmine reageerimisaeg meditsiinilisele hädaolukorrale toetust saavas piirkonnas
5. Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu	RÜV 74 – linnade integreeritud arengustrateegiatega hõlmatud inimesed RÜV 75 – linnade integreeritud arengustrateegiad RÜV 76 – koostööprojektid RÜV 77 – toetust saava kultuuri- ja turismitaristu võimekus	RÜT 76 – linnade arengustrateegiate koostamises ja rakendamises osalevad sidusrühmad RÜT 77 – toetust saavaid kohti külastavate turistide / toetust saavate kohtade külastuste arv*  RÜT 78 – toetust saavat kultuuritaristut kasutavad inimesed
	RÜV 80 – kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad

Horisontaalne rakendamine

RÜV 95 – ERFist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatav personal

RÜT 91 – keskmine aeg, mis kulub projektikonkursside algatamiseks, projektide valimiseks ja lepingute allkirjastamiseks* RÜT 92 – keskmine aeg, mis kulub hankemenetluseks (hankemenetluse algatamisest kuni lepingu allkirjastamiseni) * RÜT 93 – keskmine aeg, mis kulub projekti elluviimiseks (lepingu allkirjastamisest kuni viimase makseni) * RÜT 94 – üksikud pakkumused ERFi ja Ühtekuuluvusfondi sekkumiste puhul*

** Esitamise huvides on näitajad rühmitatud poliitiliste eesmärkide alla, kuid ei piirdu sellega. Eelkõige võib poliitilise eesmärgi nr 5 raames kasutada poliitiliste eesmärkide nr 1–4 alla kuuluvaid erieesmärke koos asjaomaste näitajatega. Lisaks võib programmide oodatavast ja tegelikust tulemuslikkusest tervikliku ülevaate saamiseks kasutada tärniga (*) märgitud näitajaid vajaduse korral rohkem kui ühe poliitilise eesmärgi nr 1–4 alla kuuluvate erieesmärkide puhul.

Tabel 2. ERFi täiendavad ühised väljund- ja tulemusnäitajad Interregi jaoks

Interregi iseloomustavad näitajad

RÜV 81 – piiriülest liikuvust käsitlevates algatustes osalejad RÜV 82 – soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust edendavates ühismeetmetes osalejad RÜV 83 – väljatöötatud või rakendatud ühisstrateegiad/tegevuskavad RÜV 84 – projektide raames võetud katsemeetmed RÜV 85 – ühistel koolitustel osalejad RÜV 96 – tuvastatud õiguslikud või haldustõkked RÜV 86 – allkirjastatud ühised haldus- või õiguskokkulepped RÜV 87 – piiriülest koostööd tegevad organisatsioonid RÜV 88 – piiriülesed projektid vastastikuseks õppeks, et tõhustada koostööd RÜV 89 – piiriülesed projektid mitmetasandilise valitsemise parandamiseks RÜV 90 – piiriülesed projektid võrgustike/klastrite moodustamiseks

RÜT 79 – ühisstrateegiad/tegevuskavad, mille organisatsioonid võtavad kasutusele projekti lõpetamisel või pärast seda RÜT 80 – ühised katsemeetmed, mille organisatsioonid võtavad kasutusele või mida nad täiustavad projekti lõpetamisel või pärast seda RÜT 81 – ühiskoolitused läbinud osalejad RÜT 82 – kõrvaldatud või leevendatud õiguslikud või haldustõkked RÜT 83 – allkirjastatud ühislepetega hõlmatud isikud RÜT 84 – organisatsioonid, kes teevad piiriülest koostööd 6–12 kuud pärast projekti lõpuleviimist RÜT 85 – osalejad, kes osalevad ühismeetmetes 6–12 kuud pärast projekti lõpuleviimist RÜT 86 – sidusrühmad/institutsioonid, kellel on suurem piiriülene koostöövõimekus

(1)

     Kasutada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgi (edaspidi „Interreg“) puhul kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [12 lõike 1] teise lõigu punktiga a ja artikli [36 lõike 2] punktiga b [andmete edastamine] ning tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise puhul kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktiga ii ning Interregi puhul kooskõlas määruse (EL) [uus ETK määrus] artikli 17 lõike 4 punkti e alapunktiga ii.

(2)

   RÜV: regionaalpoliitika ühine väljundnäitaja (regional policy common output indicator – RCO)

(3)

   RÜT: regionaalpoliitika ühine tulemusnäitaja (regional policy common result indicator – RCR)

(4)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 29.5.2018

COM(2018) 372 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

{SEC(2018) 268 final}
{SWD(2018) 282 final}
{SWD(2018) 283 final}

II LISA

Artikli 7 lõikes 3 viidatud ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tulemuslikkuse põhinäitajad 1  

Poliitikaeesmärk	Erieesmärk	Väljundid	Tulemused
1)	2)	3)	4)
1. Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu	i) Teaduspotentsiaali ja innovatiivsuse suurendamine ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine	CCO 01 – innovatsiooniks toetust saavad ettevõtjad CCO 02 – toetust saavates asutustes töötavad teadlased	CCR 01 – turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutuselevõtvad VKEd
	ii) Digiteerimisest saadud hüvede kasutamine kodanike, ettevõtjate ja valitsuste poolt	CCO 03 – avaliku sektori asutused, kes saavad toetust digitaalteenuste ja -rakenduste väljatöötamiseks	CCR 02 – ettevõtete poolt välja töötatud uute digitaaltoodete, -teenuste ja -rakenduste uued kasutajad
	iii) VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõime soodustamine	CCO 04 – töökohtade ja majanduskasvu loomiseks toetust saavad VKEd	CCR 03 – toetust saavates VKEdes loodud töökohad
	iv) Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuse arendamine.	CCO 05 – oskuste arendamisse investeerivad VKEd	CCR 04 – VKEde töötajad, kes läbivad koolituse oskuste arendamiseks

2. Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu	i) Energiatõhususe meetmete edendamine	CCO 06 – investeeringud energiatõhususe parandamise meetmetesse	CCR 05 – suurema energiatõhususega toetusesaajad
	ii) Taastuvenergia arendamine	CCO 07 – täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks	CCR 06 – toodetud täiendava taastuvenergia kogus
	iii) Arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine kohalikul tasandil	CCO 08 – nutivõrkude jaoks välja töötatud digitaalsed juhtimissüsteemid	CCR 07 – nutivõrkudega ühendatud uued kasutajad
	iv) Kliimamuutustega kohanemise, riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu võime soodustamine	CCO 09 – katastroofide seire, nendest teavitamise ja neile reageerimise uued või täiustatud süsteemid	CCR 08 – täiendav elanikkond, kes saab kasu kaitsemeetmetest üleujutuste, metsatulekahjude ja muude kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu
	v) Jätkusuutliku veemajanduse edendamine	CCO 10 – reoveekäitluse uus või uuendatud võimsus	CCR 09 – vähemalt bioloogilise reoveekäitluse seadmetega ühendatud täiendav elanikkond
	vi) Ringmajandusele ülemineku soodustamine	CCO 11 – jäätmete ringlussevõtu uus või täiustatud suutlikkus	CCR 10 – täiendavad ringlusse võetud jäätmed
	vii) Elurikkuse, linnakeskkonnas rohelise taristu suurendamine ja saaste vähendamine	CCO 12 – linnapiirkondade rohelise taristu pindala	CCR 11 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu	i) Digitaalse ühenduvuse suurendamine	CCO 13 – väga suure läbilaskevõimega lairibavõrguga kaetud täiendavad majapidamised ja ettevõtted	CCR 12 – täiendavad majapidamised ja ettevõtted, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku
	ii) Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine	CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued või uuendatud teed	CCR 13 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst
	iii) Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine	CCO 15 – TEN-T raudteede võrk: uued või uuendatud raudteed	CCR 14 – parandatud raudteetranspordi abil teenindatud reisijate arv aastas
	iv) Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna soodustamine	CCO 16 – trammi- ja metrooliinide pikendamine ja uuendamine	CCR 15 – uute ja uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas
4. Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu	i) Tööturgude tulemuslikkuse ja kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu suurendamine sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu	CCO 17 – tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate töötute arv aastas	CCR 16 – igal aastal tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate tööotsijate arv
	ii) Juurdepääsu parandamine kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu väljatöötamise kaudu	CCO 18 – lastehoiu- või haridusasutuste uus või uuendatud taristu	CCR 17 – lastehoiu- või haridusasutuste uue või uuendatud taristu kasutajate arv aastas
	iii) Tõrjutud kogukondade, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku lõimimise suurendamine integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu	CCO 19 – loodud või uuendatud vastuvõtutaristu täiendav suutlikkus	CCR 18 – uute ja uuendatud vastuvõtu- ja majutusvõimaluste kasutajate arv aastas
	iv) Võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu	CCO 20 – uus või uuendatud tervishoiutaristu	CCR 19 – parematele tervishoiuteenustele juurdepääsu omavate inimeste arv
5. Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu	i) Tervikliku sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuripärandi ja linnapiirkondades julgeoleku edendamine	CCO 21 – linnade integreeritud arengustrateegiatega hõlmatud inimesed

(1)

Neid näitajaid kasutab komisjon kooskõlas oma aruandlusnõuetega [kohaldatava] finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohaselt.