EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2018

COM(2018) 368 final

2018/0193(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas

{SEC(2018) 267 final}
{SWD(2018) 279 final}
{SWD(2018) 280 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) 1 eesmärgid on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus oleksid pika aja jooksul keskkonnasäästlikud ning neid juhitaks viisil, mis on järjepidev, et saavutada majanduslikud, sotsiaalsed ja tööhõivega seotud eelised. Selle edukus sõltub suurel määral tõhusa kontrolli- ja jõustamissüsteemi rakendamisest. Liidu kalanduse kontrollisüsteemi loomise meetmed, et tagada vastavus ÜKP eeskirjadele, on sätestatud neljas eri õigusaktis: 1) kalanduskontrolli määrus; 2 2) määrus, millega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA); 3 3) määrus, millega luuakse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemiseks (ETR-kalapüügi määrus), 4 ning 4) määrus, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist 5 . Ettepaneku eesmärk on ÜKP läbi vaadata, välja arvatud välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamise määrus, mis on hiljuti läbi vaadatud.

Kui välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamise määrus, mis on hiljuti läbi vaadatud, välja arvata, on liidu praegune kalanduskontrolli süsteem välja töötatud enne reformitud ühist kalanduspoliitikat 6 (ÜKP) ning ei ole sellisel kujul sellega täielikult sidus. Lisaks kajastab süsteem rohkem kui kümne aasta taguseid kontrollistrateegiaid, metoodikaid ja probleeme ning sellel puuduvad vahendid, et rahuldada tõhusalt praeguseid ja tulevasi vajadusi seoses kalandusandmete ja kalalaevastike kontrolliga, vastata kalandustavade ja -tehnoloogiate jätkuvale arengule ning kasutada tänapäevase ja kulutõhusama kontrollitehnoloogia ja andmevahetussüsteemide eeliseid. Praegune süsteem ei kajasta ka uusi ja tänapäevaseid liidu poliitikapõhimõtteid, mis on hiljuti vastu võetud, näiteks plastistrateegia, digitaalse ühtse turu strateegia ja rahvusvaheline ookeanide majandamine.

Hiljutine komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnang 7 ,  8 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 9 ja Euroopa Parlamendi resolutsioon 10 on kõik näidanud, et ÜKP-l on puuduseid ja see ei ole kokkuvõttes eesmärgipärane.

Alates kõikide nende dokumentide avaldamisest on toimunud mitmed arutelud ja seisukohtade vahetused nõukogus, 11 parlamendis, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogus 12 ning liikmesriikide ja sidusrühmadega. Need arutelud kinnitasid, et Euroopa institutsioonide ja otseste sidusrühmade vahel valitseb üksmeel, et kalanduskontrolli süsteem ei ole tõhus ja tulemuslik ega vasta praegusel kujul täielikult eesmärgile tagada jätkuvalt ÜKP eesmärkide saavutamine. Peale selle esitas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi platvorm 2017. aasta juunis kehtiva õigusraamistiku puudused oma arvamuses, mis käsitleb Soome valitsuse sidusrühmade uuringu avaldamist ELi kalanduse kontrolli kohta 13 .

Ettepaneku erieesmärgid on: 1) täita lüngad ühise kalanduspoliitika ja teiste ELi poliitikavaldkondade vahel; 2) lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada tarbetut halduskoormust; 3) parandada kalandusandmete ja -teabe (eelkõige püügiandmete) kättesaadavust, usaldusväärsust ja täielikkust ning võimaldada teabe vahetamist ja jagamist, ning 4) kõrvaldada takistused, mis pärsivad eeskirjadele vastavuse kultuuri arengut ning ettevõtjate võrdset kohtlemist liikmesriikide sees ja üleselt.

Ettepanek on üks seadusandlikest algatustest õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alusel, mis peaks 2018. aastal vastu võetama.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas üldise õigusraamistikuga, mis on kehtestatud reformitud ÜKPga, ja selle eesmärk on täita selle praegused lüngad, mis on eelkõige seotud lossimiskohustuse tõhusa kontrolliga ja püügivõimsuse kontrolliga. Peale selle on ettepanek kooskõlas ka ühise turukorraldusega, 14 kuivõrd sellega kehtestatakse mitmed sätted, mis käsitlevad tarneahelas toimuvat kontrolli, sealhulgas jälgitavust käsitlevad sätted, mis on olulised tarbijate teavitamise nõuete täitmiseks. Lisaks on ettepaneku eesmärk rakendada kohustusi, mille komisjon on hiljuti võtnud eelkõige seoses võitlusega ebaseadusliku kalapüügi vastu ookeanide majandamist käsitlevas ühisteatises 15 .

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Proportsionaalsus

Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

·jõustamist käsitlevad õigusnormid ei ole piisavalt hoiatavad;

·ebapiisavad sätted kalandusandmete kohta;

·õigusraamistiku keerukus ja õigusnormide mitmetähenduslikkus;

·meetmete puudumine reformitud ÜKP uute sätete kontrollimiseks ja sünergia puudumine teiste poliitikavaldkondadega.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hindamise raames viidi 2016. aastal läbi ulatuslik avalik konsultatsioon. Tulemused avaldatakse Europa veebilehel 21 . Hiljem viidi läbi täiendavad suunatud konsultatsioonid eesmärgiga i) leppida kokku Euroopa Komisjoni poolt õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hindamisel tuvastatud probleemide teemal; ii) leppida kokku meetmete vajaduses, ning iii) koguda sisendandmeid ja saada tagasisidet nii paljudelt sidusrühmadelt kui võimalik esialgse mõjuhinnangu ettevaatavate elementide ning komisjoni välja pakutud konkreetsete meetmete kohta, et käsitleda tuvastatud küsimusi.

Konsultatsioonid hõlmasid liikmesriikide pädevaid asutusi, nõuandekomisjone, ELi ja riikide organisatsioone ja ühendusi, keskkonnavaldkonna vabaühendusi, Euroopa Kalanduskontrolli Ametit (EFCA) ja tema haldusnõukogu ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametit (EMSA), Frontexit (merepiiri kontroll). Arutelusid peeti mitmel eri foorumil, et tagada kõikide asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas nõukogu sise- ja väliskalanduspoliitika töörühma ning Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni (PECH) ulatuslik ja ammendav kaasamine.

Sidusrühmade seas valitses üksmeel, et ELi kalanduskontrolli süsteem tuleb läbi vaadata. Saadud vastused ja tagasiside rõhutasid kalanduskontrolli määruse rakendamise ja selle mõnede sätete puuduseid. Sidusrühmad toetasid üldiselt komisjoni järgmiste oluliste küsimuste lahendamisel: ÜKPga vastavusse viimine, liikmesriikide poolt õigusnormide kohaldamise erinevused, õigusraamistiku keerukus ning mõnede sätete ebaselgus, mis käsitlevad karistuste kehtestamise süsteemi, andmete kättesaadavust, kvaliteeti ja jagamist, väikelaevade ja lossimiskohustuse kontrolli, samuti vajadust suurendada sünergiat teiste õigusaktidega, eelkõige ETR-kalapüügi määrusega, keskkonnaõigusega ja toidualase õigusega.

Vastustes rõhutati ka selliseid teemasid nagu lihtsustamine, piirkondadeks jaotamine, võrdsed tingimused ja vajadus kulutõhusate lahenduste järele. Sidusrühmad innustasid suurel määral kehtivaid kontrollieeskirju lihtsustama ja õiguslikult selgitama, ehkki mõnikord peetakse vajalikuks peamiste õigusnormide teatavaid erandeid. Mõned sidusrühmad pidasid piirkondadeks jagamist oluliseks põhimõtteks, samal ajal kui mitmed teised käsitlesid seda põhimõttena, mis ei ole liidu kontrollipoliitika sisu ja eesmärkidega kooskõlas. Kõik sidusrühmad pidasid väga oluliseks vajadust luua võrdsed tingimused kalandusettevõtjate jaoks ja kõigis ELi liikmesriikides. Lisaks märkisid sidusrühmad, et võimaluse korral peaks läbivaatamine juhinduma eelkõige halduskoormuse vähendamisest ja kulutõhususest.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Õigusakti ettepanek ja mõjuhinnang põhinevad suurel hulgal materjalidel ja uuringutel, millele on viidatud mõjuhinnangu lisas 1 23 .

Mõjuhinnangu puhul kasutati ka väliseksperte, et hinnata kavandatud poliitikavariantide mõjusid ja neid variante võrrelda. Välishindamine viidi läbi 2017. aasta sügisel, 24 et hinnata poliitikavariantide keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju, halduskoormuse muutuseid ja lihtsustamise kasutegureid, ning võrrelda eri variantide tõhusust, tulemuslikkust, sidusust asjaomaste institutsioonide soovitustega.

Mõjuhinnang

Eelistatud poliitikavariandi positiivsed keskkonnamõjud hõlmaksid: ülepüügi vähendamist, merre tagasiheite kõrvaldamist, tervislikumaid kalavarusid ja merekaitsealade nõuetekohast kontrolli. Peamised sotsiaalmajanduslikud eelised hõlmavad: suuremat töötasu ja kalandusvaldkonna konkurentsivõimet, eelkõige väikese laevastiku puhul; töökohtade loomise edendamist (eelkõige IKT valdkonnas); paremat vastavust ÜKP-le ja kalurite võrdset kohtlemist.

Kulud oleksid saavutatud eelistega proportsionaalsed (eelkõige arvestades kulude kokkuhoidu) ja kulutõhusad, ning märkimisväärsed eelised kaaluksid üles suhteliselt tagasihoidlikud kulude muutused. Liikmesriikide ametiasutused saaksid kasu ka kulude kokkuhoiust (157 miljonit eurot viie aasta jooksul võrreldes lähtestsenaariumiga) tänu lihtsustamisele ja koostalitlusvõimele.

Mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele kvaliteedi läbivaatamiseks 8. jaanuaril 2018. Komitee analüüsis aruande kavandit ja avaldas 9. veebruaril 2018 positiivse arvamuse, millele lisati tema parandussoovitused 25 .

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2018/0193 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 26 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 27 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ühist kalanduspoliitikat on reformitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 28 . Ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja kalandussektori kontrolli ja jõustamise suhtes kehtivad nõuded on sätestatud kõnealuse määruse artiklites 2 ja 36. Selle edukas rakendamine sõltub tõhusast ja ajakohasest kontrolli- ja jõustamissüsteemist.

(2)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 29 kehtestati liidu kalanduskontrolli süsteem, millega sätestatakse muu hulgas seirekeskused, kalalaevade jälgimine, püügiaruandluse kohustused, eelteatised, load, ümberlaadimine kolmandates riikides, püügikeeldude avaldamine, püügivõimsuse kontroll, riiklikud kontrolliprogrammid, harrastuskalapüügi kontroll, kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahela kontroll, kalandustoodete kaalumine, transpordidokumendid, lossimisdeklaratsioonid, müügiteatised ja üleandmisdeklaratsioonid, inspekteerimine ja audit, rikkumiste eest karistuste määramine ja andmetele juurdepääs.

(3)Määrus (EÜ) nr 1224/2009 oli samas välja töötatud enne uue ühise kalanduspoliitika vastuvõtmist. Seepärast tuleks seda muuta, et käsitleda paremini ühise kalanduspoliitika kontrolli ja jõustamise nõudeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 ning kasutada tänapäevase ja kulutõhusama kontrollitehnoloogia eeliseid.

(4)Määruses (EÜ) nr 1224/2009 tuleks viidata määruse (EL) nr 1380/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 30 mõistetele. Selguse ja järjepidevuse huvides tuleks mõned määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud mõisted välja jätta või neid muuta ning lisada uusi mõisteid.

(5)Mõistet „ühise kalanduspoliitika eeskirjad“ tuleks muuta, et selgitada, et selle kohaldamisala hõlmab kogu liidu õigust, mida kalandussektoris kohaldatakse, sealhulgas õigusnorme, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside tehnilisi ja kaitsemeetmeid, selliseid ressursse kasutavate liidu laevastike juhtimist ja kontrolli, kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist, liidu süsteemi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamiseks, takistamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud.

(6)Mõiste „laevaseiresüsteemi andmed“ tuleks asendada selgema väljendiga „laeva asukoha andmed“. Mõiste „laeva asukoha andmed“ ei peaks enam viitama satelliitseireseadmete kaudu teabe edastamisele, sest nüüd on olemas teistsugused tehnoloogiad laevade jälgimiseks ja laeva asukoha andmete edastamiseks.

(7)Mõiste „partii“ tuleks viia vastavusse toidualases õiguses sätestatud partii mõistega.

(8)Mõistet „mitmeaastased kavad“ tuleks ajakohastada, et võtta arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 sätteid mitmeaastaste kavade kohta.

(9)Mõistetes „kalalaevatunnistus“, „püügikeelualad“ ja „harrastuskalapüük“ tuleks termin „vee-elusressursid“ asendada terminiga „mere bioloogilised ressursid“, et viia see mõiste vastavusse määrusega (EL) nr 1380/2013.

(10)Mõiste „kalalaev“ on sätestatud määruses (EL) nr 1380/2013 ning see hõlmab laevu, mis on varustatud mere bioloogiliste ressursside kommertskasutuseks, näiteks kalapüügilaevad, abilaevad, kalatöötluslaevad, ümberlaadimisel kasutatavad laevad ning transpordilaevad, mis on varustatud kalandustoodete transpordiks, välja arvatud konteineriveolaevad. Mõiste „kalalaev“ määruses (EÜ) nr 1224/2009 tuleks seetõttu kustutada.

(11)Selleks et edendada ühise kalanduspoliitika õigusnormide jõustamist, tuleks lisada uued mõisted „kalapüügilaev“ ja „vabakslaskmine“.

(12)Väikesed kalatööstused omavad bioloogilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast liidus olulist rolli. Arvestades väikesemahuliste kalatööstuste võimalikke mõjusid kalavarudele, on oluline kontrollida, et väiksemate laevade püügitegevus ja püügikoormus oleksid ühise kalanduspoliitika õigusnormidega kooskõlas. Sel eesmärgil on vaja saada nende laevade asukoha andmeid. Seepärast peaksid liikmesriigid olema valmis jälgima kõiki kalalaevu, sealhulgas kalalaevu, mis on vähem kui 12 meetrit pikad. 12 meetrit pikkade laevade puhul on nüüd võimalik kasutada mobiilseadmeid, mis ei ole nii kallid ja mida on lihtne kasutada.

(13)Selleks et selgitada kalapüügi seire keskuste rolli, tuleks määruse (EÜ) nr 1224/2009 sätted, mis käsitlevad neid keskuseid, paigutada eraldi artiklisse.

(14)Määrust (EÜ) nr 1224/2009 on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/812, 31 et viia selle teatavad sätted vastavusse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusega. Selleks et võimaldada lossimiskohustuse nõuetekohast kontrolli, on vaja riskihinnangule tuginedes varustada teatav osa kalalaevadest pidevalt salvestavate elektrooniliste jälgimisseadmetega, sealhulgas videovalvesüsteemiga. Videovalve andmeid võivad täiendada muudest elektroonilistest seireseadmetest saadud andmed. Nendest seadmetest, sealhulgas videovalvest saadud andmete alusel saavad liikmesriikide ametiisikud kontrollida merel kehtivale lossimiskohustusele vastavust. Videovalve salvestised peaksid käsitlema üksnes püügivahendeid ja neid laeva osasid, kus kalandustooteid võetakse pardale, käideldakse ja hoiustatakse. Videovalve salvestised tuleks kohalikult salvestada ning teha taotluse alusel kättesaadavaks üksnes liikmesriikide ametiisikutele või liidu inspektoritele eelkõige inspekteerimiste, uurimiste või auditi kontekstis.

(15)Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, on äärmiselt oluline püügiandmete usaldusväärsus ja põhjalik kogumine.

(16)Saagi registreerimise andmete esitamine paberil on kaasa toonud ebatäieliku ja ebausaldusväärse aruandluse ning lõppkokkuvõttes ebapiisava püügiandmete esitamise ettevõtjate poolt liikmesriikidele ja liikmesriikide poolt komisjonile ning pärssinud teabevahetust liikmesriikide vahel. Seepärast peetakse vajalikuks, et kaptenid salvestavad püüki puudutavad andmed digitaalselt ja esitavad need elektrooniliselt, eelkõige püügipäevikutes, ümberlaadimisdeklaratsioonides ja lossimisdeklaratsioonides.

(17)Kui vähem kui 10 meetrit pikkade laevade kaptenitel ei olnud püügiandmetest teatamise kohustusi, tõi see kaasa selliste laevade ebatäielikud ja ebausaldusväärsed andmed, sest nende laevade andmete kogumine põhines proovivõtukavadel. Seepärast on oluline nõuda püügiandmete esitamist kõikide kalalaevade puhul nende suurusest olenemata. Sel viisil lihtsustatakse ka õigusnorme ning täiustatakse vastavust ja kontrolli.

(18)12 meetrit pikkade või pikemate laevade puhul on oluline, et püügipäevikus esitatud andmed muudetakse täpsemaks ning need hõlmaksid püügiandmeid haalamise või toimingu järgi, sest see suurendab kontrolli tõhusust. Vähem kui 12 meetrit pikkade laevade puhul tuleks püügipäeviku täitmise ja esitamisega seotud kohustusi lihtsustada ning kaptenitelt tuleks nõuda püügipäevikus sisalduvate andmete esitamist üksnes üks kord enne sadamasse saabumist.

(19)Sätteid, mis käsitlevad pardal hoitavate hinnanguliste kalakoguste lubatud kõikumist püügipäevikus, tuleks muuta, võttes arvesse uusi õigusnorme, mis käsitlevad püügipäevikus väiksema kui 50 kg saagi registreerimist. Lisaks tuleks muuta lubatud kõikumist käsitlevaid sätteid, et käsitleda sellise saagi eriomadusi, mis lossitakse sorteerimata.

(20)Kui kalalaev lahkub, tuleks selles viivitamata alustada elektroonilise püügipäeviku täitmist ning sellele reisile määratakse püügireisi ainulaadne tunnusnumber. Püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioonid ja lossimisdeklaratsioonid peaksid hõlmama viidet püügireisi ainulaadsele tunnusnumbrile, et võimaldada täiustatud kontrolli ja parandada andmete kontrollimist liikmesriikide poolt ning kalandustoodete jälgitavust tarneahelas. Selleks et täiustada ja lihtsustada püügivahendeid käsitleva teabe edastamist liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, peaks püügipäeviku vorm hõlmama teavet kaotatud püügivahendite kohta.

(21)Lossimise eelteatis võimaldab ametiisikutel paremini kontrollida saagi registreerimist ja püügitegevust käsitlevatele õigusnormidele vastavust. Saagi registreerimist käsitlevatele õigusnormidele vastavuse parandamiseks tuleks eelteatisi käsitlevaid sätteid kohaldada kõikide üle 12 meetri pikkuste laevade suhtes ja mitte üksnes kalalaevade suhtes, mis järgivad kalavarude eesmärke mitmeaastaste kavade alusel. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada lühem etteteatamisperiood oma lipu all sõitvate laevade jaoks, mis tegutsevad üksnes nende territoriaalvetes, kuivõrd see ei kahjusta nende suutlikkust laevu saabumisel inspekteerida.

(22)Liidu kalalaevad, mis lossivad kalandustooteid kolmandates riikides või laadivad kalandustooteid ümber kolmandate riikide vetes või avamerel, peaksid esitama eelteatise või hankima lipuliikmesriigilt loa. Selliseid eelteatisi ja lubasid nõutakse, võttes arvesse lipuliikmesriikide vastutusvaldkondi seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete rahvusvahelistele turgudele sisenemise ärahoidmisega.

(23)Sätteid, mis käsitlevad liikmesriikide poolt püügiandmete ja püügikoormuste registreerimist, tuleks muuta, et hõlmata kaalumisaruannetes, ülevõtmisteatistes ja transpordidokumentides esitatud andmeid.

(24)Õigusnorme, mis käsitlevad saagi ja püügikoormuse koondandmete esitamist komisjonile, tuleks lihtsustada, sätestades kõikide andmete esitamiseks ühe kuupäeva.

(25)Sätteid, mis käsitlevad komisjoni poolt püügikeeldude avaldamist pärast püügikvootide ammendamist või maksimaalsete lubatud püügikoormuste ületamist, tuleks lihtsustada, et võimaldada nende keeldude õigeaegset avaldamist. Need sätted tuleks sellegipoolest viia vastavusse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud lossimiskohustusega.

(26)Püügivõimsust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada, et viidata määrusele (EL) nr 1380/2013.

(27)Sätteid, mis käsitlevad kalalaevade mahutavuse kontrollimist püügivõimsuse kontrolli eesmärgil, tuleks lihtsustada ning sätteid, mis käsitlevad mootorivõimsuse kontrollimist, tuleks selgitada. Kui aktiivpüünistega varustatud kalalaevad töötavad mootoritega, mis ületavad nende registreerimisel märgitud mootorivõimsuse, on võimalik tagada vastavus määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud võimsuse ülempiiridega. Seepärast on oluline tõhusalt kontrollida aktiivpüünistega varustatud kalalaevade mootorivõimsust, kasutades seadmeid, mis jälgivad pidevalt mootorivõimsust.

(28)Selleks et tagada vastavus ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, peaks igalt liikmesriigilt nõudma, et ta kehtestab aastased või mitmeaastased riiklikud kontrolliprogrammid, mis hõlmavad kõiki ühise kalanduspoliitika õigusnorme, ning ajakohastab neid korrapäraselt. Liikmesriigid peaksid tagama, et ametlikku kontrolli tehakse riskipõhiselt. Riiklike inspekteerimiste ja kontrollide kohta tuleks samuti nõuda aastaaruandeid.

(29)Püügikeelualad kehtestatakse liidu õigusaktide, riikide õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute alusel. Seepärast tules liikmesriikide poolt püügikeelualade kontrollimist käsitlevaid sätteid kohaldada püügikeelualade suhtes nende asukohast olenemata. Samuti tuleks vajaduse korral kontrollida harrastuskalapüügi laevu püügikeelualades.

(30)Harrastuskalapüügil on oluline roll liidus nii bioloogilisest, majanduslikust kui ka sotsiaalsest seisukohast. Arvestades harrastuskalapüügi märkimisväärset mõju teatavatele kalavarudele, on vaja sätestada erivahendid, mis võimaldavad harrastuskalapüügi tõhusat kontrolli liikmesriikide poolt. Registreerimise või kalalaevatunnistuste andmise süsteem peaks võimaldama harrastuskalapüügiga tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute täpset loendamist ning saagi ja püügitavade kohta usaldusväärsete andmete kogumist. Piisavate ja usaldusväärsete andmete kogumine harrastuskalapüügi kohta on vajalik, et hinnata nende kalapüügitavade mõju kalavarudele ning anda liikmesriikidele ja komisjonile teavet, mis on vajalik mere bioloogiliste ressursside tõhusaks juhtimiseks ja kontrolliks.

(31)Ühise kalanduspoliitika alusel on juba kehtestatud mitu konkreetset kaitsemeedet, mida harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse. Registreerimise või kalalaevatunnistuste andmise ning saagi registreerimise süsteemid peaksid võimaldama nende konkreetsete kaitsemeetmete tõhusat kontrolli.

(32)Tarneahela kontrolli sätteid tuleks selgitada, et võimaldada liikmesriikidel viia läbi kontrolli ja inspekteerimist kõikides kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise etappides alates esimesest müügist kuni jaemüügini, sealhulgas transpordi puhul.

(33)Kalandus- ja vesiviljelustoodete turuleviimise suhtes kohaldatavaid õigusnorme tuleks selgitada. Tuleks selgitada, et partiid peaksid koosnema ühe liigi kalandus- ja vesiviljelustoodetest, välja arvatud juhul, kui need koosnevad väga väikestest kogustest.

(34)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 32 artiklis 18 sätestatud jälgitavuse nõuetega sätestatakse komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 931/2011 33 teatavad jälgitavuse õigusnormid loomset päritolu toidu konkreetse sektori suhtes, nimelt tuleb konkreetne teabehulk, mida ettevõtjad peavad registreerima, teha pädevatele ametiasutustele nõudmise korral kättesaadavaks ning edastada ettevõtjale, kellele kalandustoodet tarnitakse. Kalandussektoris on jälgitavus oluline mitte üksnes toiduohutuse eesmärkidel, vaid ka kontrolli võimaldamiseks ning tarbijate huvide kaitsmise tagamiseks.

(35)Seepärast on asjakohane võtta aluseks kehtivad jälgitavust reguleerivad õigusnormid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 18 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 931/2011. Ettevõtjad peaksid registreerima konkreetse teabekogumi kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta, mis tehakse nõudmise korral pädevatele ametiasutustele kättesaadavaks ning edastatakse ettevõtjale, kellele kalandustoodet tarnitakse. Kalandustoodete korral, mida ei impordita, peaks see jälgitavuse teave sisaldama püügireisi ainulaadset tunnusnumbrit, sest see võimaldab luua seose kalandustoodete konkreetse partii ning liidu kalalaeva või kalalaevade konkreetse lossimise vahel samas asjaomases geograafilises piirkonnas.

(36)Kooskõlas määrusega (EL) nr 931/2011 tuleks kalandus- ja vesiviljelustoodete kontrolli jaoks oluline jälgitavuse teave teha kättesaadavaks alates esimesest müügist kuni jaemüügitasandini. See võimaldab eelkõige seda, et tarbijale liikide ning kalandus- või vesiviljelustoodete päritolu kohta esitatud teave on täpne.

(37)Samu õigusnorme tuleks kohaldada kolmandatest riikidest imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes. Imporditud toodete korral peaks kohustuslik jälgitavuse teave hõlmama viidet määrusega (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud püügisertifikaadile 34 .

(38)Selleks et tagada kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse teabe tõhus ja õigeaegne edastamine, tuleks see teave salvestada digitaalselt ning edastada elektrooniliselt tarneahelas ja pädevatele ametiasutustele nende taotlusel.

(39)Otse kalalaevadelt tarbijatele müüdavate kalandustoodete korral ei kohaldata alla teatava künnise jäävate koguste suhtes jälgitavust, registreeritud ostjaid ja müügiteatisi käsitlevaid õigusnorme. Neid künniseid tuleks ühtlustada ja alandada, et minimeerida selliste kalandustoodete turuleviimist, mida ei saa jälgida ja seega kontrollida.

(40)Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, on äärmiselt oluline püügiandmete usaldusväärsus ja põhjalik kogumine. Eelkõige tuleks püügiandmete salvestamine lossimise ajal viia läbi kõige usaldusväärsemal viisil, mis võimalik. Sel eesmärgil on vaja tugevdada menetlust, mis puudutab kalandustoodete kaalumist lossimisel.

(41)Kaalumine peaks põhinema süsteemidel, mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused ja liikmesriikide poolt sel eesmärgil registreeritud ettevõtjad. Kõiki tooteid tuleks kaaluda lossimisel liikide järgi, sest see tagab saagi täpsema aruandluse. Peale selle tuleks kaalumisandmeid salvestada elektrooniliselt ja hoida alles kolm aastat.

(42)Sorteerimata liikide lossimist tuleks lubada üksnes rangete tingimuste täitmise korral, sealhulgas kaalumine süsteemide alusel, mida käitavad või kontrollivad liikmesriikide ametiasutused.

(43)Selleks et täiustada kontrolli ning võimaldada registreeritud püügiandmete kiiret kontrollimist ja kiiret teabevahetust liikmesriikide vahel, on vaja, et kõik ettevõtjad registreeriksid andmeid digitaalselt ning esitaksid need 24 tunni jooksul elektrooniliselt liikmesriikidele. See puudutab eelkõige lossimisdeklaratsioone, müügiteatisi ja ülevõtmisteatisi.

(44)Tulenevalt piisavate tehnoloogiliste vahendite kättesaadavusest tuleks andmete digitaalse salvestamise ja 24 tunni jooksul liikmesriikidele elektroonilise edastamise nõuet kohaldada kõikide kalandustoodete ostjate suhtes.

(45)Transpordidokumentide edastamist asjaomastele liikmesriikidele tuleks lihtsustada ning see peaks toimuma enne lahkumist, et võimaldada kontrolli pädevate asutuste poolt.

(46)Lossimisdeklaratsioonid, müügiteatised, üleandmisdeklaratsioonid ja transpordidokumendid peaksid hõlmama viidet püügireisi ainulaadsele tunnusnumbrile, et võimaldada täiustatud kontrolli ja parandada andmete kontrollimist liikmesriikide poolt ning kalandustoodete jälgitavust tarneahelas.

(47)Määruse (EÜ) nr 1224/2009 sätted, mis käsitlevad tootjaorganisatsioonide ning hinnakorralduse ja sekkumiskorra seiret, ei ole enam asjakohased ning tuleks kustutada, sest selline seire on nüüd sätestatud määruses (EL) nr 1379/2013.

(48)Selleks et parandada riikide ametiasutuste läbi viidud riskihindamist kontrollitoimingute kavandamisel ning inspekteerimiste tõhusust, tuleks täiustada nõudeid, mis käsitlevad rikkumiste riiklikku registrit.

(49)Selleks et tagada liikmesriikides võrdsed tingimused seoses kõikide ühise kalanduspoliitika õigusnormide rikkujate õigusliku kohtlemisega, tuleks selgitada ja tugevdada sellise käitumise kindlaks määramist käsitlevaid sätteid, mis toovad kaasa nende õigusnormide tõsise rikkumise.

(50)Tõhusa hoiatamise tagamiseks kõige kahjulikuma käitumise vastu kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega on vaja kehtestada ammendav rikkumiste loetelu, mida käsitletakse mis tahes asjaoludel tõsisena. Lisaks tuleb proportsionaalsuse tagamiseks kehtestada ammendav loetelu kriteeriumidest, mida riigi pädevad ametiasutused kasutavad teatavate muude rikkumiste tõsiduse kindlaks määramisel.

(51)Tõsistele rikkumistele kiirema, tõhusama ja veenvama reaktsiooni tagamiseks peaks liikmesriigid kehtestama selliste tõsiste rikkumiste puhuks haldusmenetluse, ilma et see piiraks kehtivat kriminaalmenetlust. Trahvide standardsete miinimumtasemete kehtestamine ja punktisüsteemi täiustamine, mis võib kaasa tuua kalalaevatunnistuste või laevajuhtimisõiguse peatamise või tagasivõtmise, suurendab samuti kõikide liikmesriikide karistussüsteemide hoiatavat mõju ja hoiab ära korduvad rikkumised.

(52)Riikide üksustel, kes vastutavad kalanduskontrolli eest, samuti kohtuorganitel peaks olema juurdepääs rikkumiste riiklikule registrile. Liikmesriikide vahelistes riiklikes registrites sisalduva teabe täiesti läbipaistev vahetus suurendab samuti tõhusust ja tagab kontrollitegevuse jaoks võrdsed tingimused.

(53)Kontrollimine on oluline samm, et tagada liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt kogutud andmete usaldusväärsus ja täielikkus. Tuleks selgitada kontrollitavat andmekogumit ja liikmesriikide kohustusi mittevastavuste korral.

(54)Selleks et täita oma kohustusi ühise kalanduspoliitika õigusnormide alusel, peab komisjonil olema juurdepääs liikmesriikide kogutud eri andmetele. Tuleks selgitada, millised andmed peaksid olema komisjonile kättesaadavad ning milliseid ülesandeid peab komisjon neid andmeid kasutades täitma.

(55)Liikmesriikide kogutud andmed on väga väärtuslikud ka teaduslikel eesmärkidel. Tuleks selgitada, et liikmesriikide ja liidu teadusasutustele võib anda kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 juurdepääsu kogutud andmetele, eelkõige laeva asukoha andmetele ja püügitegevuse andmetele. Lisaks on liikmesriikide kogutud püügiandmed olulised ka Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) jaoks, kes saab neid kasutada kalandusstatistika koostamiseks.

(56)Kuna liikmesriikidevaheline andmevahetus on ühise kalanduspoliitika õigusnormide alusel kohustuste kontrollimiseks ja jõustamiseks äärmiselt oluline, tuleks selgitada seda teabevahetust käsitlevaid sätteid. Eelkõige peaksid liikmesriigid andma teineteisele juurdepääsu oma rikkumiste registritele, sest see võimaldab neil täiustada õigusnormide jõustamist liidu kalalaevade suhtes, mis sõidavad teise liikmesriigi lipu all nende vetes, ja seoses kalalaevadega, mis sõidavad nende enda lipu all ning on toime pannud rikkumise teiste liikmesriikide vetes.

(57)Liikmesriikide kogutud andmed, millele komisjonil peaks olema juurdepääs, näiteks püügitegevuse andmed, kontrolliandmed, muud elektroonilised kalapüügi andmebaasid ja rikkumiste riiklik register, võivad sisaldada isikuandmeid. Kuna püügireisi tunnusnumber ja kalalaeva nimi võivad võimaldada füüsiliste isikute, näiteks kalalaeva omaniku või kapteni tuvastamist, võidakse selliseid andmeid sisaldavat teavet käsitleda teatavatel asjaoludel ka isikuandmetena.

(58)Isikuandmete töötlemine on vajalik kalanduskontrolliks ja jõustamiseks. Eelkõige peaks püügivõimaluste seire, sealhulgas kvootide kasutamise eesmärgil olema komisjonil võimalus töödelda püügipäevikutest, lossimisdeklaratsioonidest, müügiteatistest ja muudest püügiandmetest saadud andmeid, et kontrollida liikmesriikide esitatud koondandmeid. Kontrollide ja auditite läbiviimiseks ning liikmesriikide kontrollitegevuse seireks peaks komisjonil olema juurdepääs teabele ja ta peaks töötlema teavet, nagu inspekteerimise ja kontrolliülesandega vaatlejate aruanded ja rikkumiste andmebaas. Rahvusvaheliste lepingute ja kaitsemeetmete ettevalmistamise ning nendele vastavuse puhul peaks komisjon töötlema vajaduse korral andmeid, mis käsitlevad liidu kalalaevade püügitegevust mujal kui liidu vetes, sealhulgas laevade tunnusnumbrid ning laeva omaniku ja kapteni nimi.

(59)Kalanduskontrolli ja jõustamise jaoks töödeldavaid isikuandmeid tuleks üldiselt hoida alles viis aastat püügivõimaluste seire eesmärgil ning komisjon kontrollib liikmesriikide esitatud koondandmeid viie aasta jooksul pärast nende edastamist. Rikkumiste, inspekteerimiste, kontrollimiste, kaebuste või auditite järelmeetmetena või käimasoleva kohtu- või haldusmenetluse korral tuleb andmeid alles hoida kauem ehk kümme aastat tingituna selliste protsesside pikkusest ning vajadusest kasutada neid andmeid kogu perioodi jooksul, mil need protsessid toimivad.

(60)Igal ajal ja kõigil tasanditel tuleb tagada, et järgitakse isikuandmete kaitse kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, 35 määruses (EL) 2018/XX 36 ja, kui see on kohaldatav, direktiivi (EL) 2016/680 37 ülevõtmiseks vastu võetud liikmesriikide sätetes.

(61)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 on komisjoni volitatud rakendama kõnealuse määruse teatavaid sätteid.

(62)Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel tuleb määrusega (EÜ) nr 1224/2009 antud volitused Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 vastavusse viia.

(63)Õigusaktide vastuvõtmise volitused kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 tuleks delegeerida komisjonile, et täiendada määrust (EÜ) nr 1224/2009 konkreetsete kontrolli reguleerivate õigusnormidega, mis käsitlevad:

–teatavate kalalaevade vabastamist kalapüügiloa kohustusest;

–sätteid, mida kohaldatakse elektrooniliste salvestus- ja aruandlussüsteemide katkestuste korral, sealhulgas jälgimissüsteemide, püügipäeviku, eelteatiste, ümberlaadimiste, lossimisdeklaratsioonide suhtes;

–teatava kategooria kalalaevade vabastamist kohustusest täita ja esitada eelteatis ja ümberlaadimisdeklaratsioon;

–üksikasjalikke õigusnorme jälgitavuse süsteemide toimimise kohta;

–kaalujate registreerimise kriteeriumeid ja korda ning kaalumisregistrite sisu;

–kaalumiskorda reguleerivaid õigusnorme ja väikeste pelaagiliste liikide suhtes kohaldatavaid erinorme;

–kontrolliülesandega vaatlejate suhtes kohaldatavaid õigusnorme;

–liikmesriikide pädevate asutuste ja ettevõtjate inspekteerimist käsitlevaid õigusnorme;

–kalalaevatunnistuse peatamist või tagasivõtmist tingivate tegurite määratlemist, peatamise või tagasivõtmise järelmeetmeid, punktide kustutamist;

–miinimumnõudeid riiklike kontrollimeetmete programmide, iga-aastaste aruannete ja kriteeriumide kehtestamise suhtes;

–liikmesriikide suhtes tähtaja kehtestamist, et kalavarude ohutu kasutamise tõendamiseks.

Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (1). Eelkõige, selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(64)Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused määruse (EÜ) nr 1224/2009 rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks seoses järgmisega:

–kalalaevatunnistused ja kalapüügiload;

–kalalaevade, püügivahendite ja aluste märgistamine ja tuvastamine;

–jälgimisseadmete tehnilised nõuded ja omadused;

–lubatud kõikumine;

–säilitatud või töödeldud kala ümberarvestamisel eluskaaluks kohaldatavad ümberarvestustegurid;

–laeva asukoha andmete sisu ja vorm, püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide sisu ja vorm ning nende täitmist ja digitaalset salvestamist ja edastamist käsitlevad õigusnormid;

–elektrooniliste seireseadmete süsteemide (sealhulgas videovalvesüsteemide) tehnilised nõuded ja omadused;

–saagi registreerimise ja püügikoormuste andmete komisjonile esitamise vorm;

–parandusmeetmed, kui liikmesriigile on tekitatud kahju;

–mootorivõimsuse, kalalaeva mahutavuse, tüübikinnituse, püügivahendite liigi, arvu ja omaduste kontrollimine;

–mootorivõimsuse pideva seire seadmete tehnilised nõuded ja omadused;

–mootorivõimsuse tunnistuse väljastamine;

–registreerimise või kalalaevatunnistuse väljaandmise süsteem, laevade jälgimine ning teatavate harrastuskalapüügivahendite kontroll;

–sorteerimata saagi lossimise proovivõtukavad;

–registreeritud ostjad;

–järelevalvearuanded ja inspektsiooniaruanded;

–inspekteerimis- ja seirearuande jaoks andmebaasi käitamine;

–koguste kehtestamine võrreldes kvootidega parandusmeetmete korral;

–kalalaevatunnistuste omanike ja kaptenite jaoks punktisüsteemi käitamine;

–kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid;

–kvootide vähendamine;

–andmetele juurdepääs ja andmevahetus;

–liikmesriigi aruandlus;

–vastastikune abi.

Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 38 .

(65)Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt tuleb kohandada mõnda sätet, millega antakse nõukogule ainuotsustusõigus, et viia need kooskõlla ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatava uue korraga. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1224/2009 järgmised osad uuesti sõnastada:

–igas mitmeaastases kavas püügi piirmäära kehtestamine, mille ületamise korral tuleb kasutada määratud sadamat või rannikuäärset kohta, ning andmete edastamise sageduse kehtestamine;

–kontrolli- ja vaatluskava kehtestamine.

(66) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1224/2009 vastavalt muuta.

(67)Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaldamisalaga vastavuse tagamiseks tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 39 eesmärke laiendada. Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ülesanded peaksid hõlmama ühise kalanduspoliitika kui terviku kohaldamise ühtlustamist. Need peaksid hõlmama uurimis- ja arendustegevust kontrolli- ja inspekteerimistehnikate valdkonnas ning komisjoni abistamist teatavates valdkondades.

(68)Tuleks tagada, et amet täidab andmetöötluse ja -vahetuse raames kohustusi, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/XX.

Liidu institutsioonide esindajatel peaks olema võimalus osaleda ameti haldusnõukogu koosolekul.

(69)Tuleks selgitada, et nii ameti iga-aastaste kui ka mitmeaastaste töökavade kavand, mille koostab tema tegevdirektor, tuleb esitada ameti haldusnõukogule.

(70)Tuleks selgitada, et amet võib saada vahendeid ka delegeerimislepingute või ühekordsete toetuste vormis, ilma et see piiraks muid tululiike.

(71)Lisaks tuleks selgitada komisjoni poolt ameti hindamist käsitlevaid sätteid.

(72)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 768/2005 vastavalt muuta.

(73)Kontrollisätete vahelise ühtsuse tagamiseks tuleks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006 40 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 41 . Eelkõige tuleks selle asemel kohaldada nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad harrastuskalapüügi kontrolli, ümberlaadimiste registreerimist ja neist teatamist ning saagi registreerimist, ning määruses (EL) 2016/1139 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad püügipäevikuid ja nendes registreeritud hinnangute lubatud kõikumist, tuleks välja jätta ja nende asemel kohaldada määruse (EÜ) nr 1224/2009 asjaomaseid sätteid.

(74)Määruse (EÜ) nr 1005/2008 III peatükis sätestatud püügi sertifitseerimissüsteem on paberipõhine ja seega ebatõhus ning ei ole kalandustoodete digiteeritud jälgimissüsteemiga kooskõlas. Kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning süsteemi tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks määrust (EÜ) nr 1005/2008 muuta, et luua andmebaas püügisertifikaatide (CATCH) haldamiseks, tuginedes ametliku kontrolli teabehaldussüsteemile, võimaldades riskipõhist kontrolli, vähendades võimalusi pettusega seotud impordiks ja kergendades liikmesriikide halduskoormust. CATCHi toimingutega seotud funktsioone arendatakse eri etappides.

(75)Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1005/2008 rakendamiseks ühtsed tingimused ning võimaldada eelkõige ametlike kontrollimiste ja muu asjaomase ametliku tegevuse jaoks, mis on seotud kalandustoodete impordi ja ekspordiga, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1005/2008 alusel, vajaliku teabe ja dokumentide lõimitud haldust, käitlemist, salvestamist ja vahetust, tuleks anda komisjonile rakendus- ja delegeeritud volitused seoses CATCHi toimimise ja arendamisega, tuginedes ametliku kontrolli teabehaldussüsteemile.

(76)Selleks et tagada ühtsus liidu õigusaktide vahel, mis reguleerivad kalanduskontrolli, tuleks teatavad tõsiseid rikkumisi käsitlevad sätted, mis on esitatud määruses (EL) nr 1005/2008, välja jätta ning viia vajaduse korral üle määrusesse (EÜ) nr 1224/2009, mis on peamine õigusakt kalanduskontrolli valdkonnas. Määruses (EÜ) nr 1005/2008 tuleks järelikult viidata sätetele, mis käsitlevad tõsiseid rikkumisi, mis on esitatud määruses (EL) nr 1224/2009.

(77)Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1005/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1224/2009 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 ja määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5.“

(b)Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. „ühise kalanduspoliitika eeskirjad“ – õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, sealhulgas liidu sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped mere bioloogiliste ressursside kaitse, majandamise ja kasutamise, vesiviljeluse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise, transpordi ja turustamise kohta;“

(c)punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9. „kalalaevatunnistus“ – ametlik dokument, mis annab selle omanikule õiguse kasutada riiklike eeskirjade kohaselt teatavat püügivõimsust mere bioloogiliste ressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks. See sisaldab miinimumnõudeid seoses kalalaeva identifitseerimise, tehniliste näitajatega ja seadistamisega;“

(d)punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12. „laeva asukoha andmed“ – andmed kalalaeva identifitseerimise, geograafilise asukoha, kuupäeva, kellaaja, kursi ja kiiruse kohta, mis edastatakse kalalaeva pardale paigaldatud seireseadmete kaudu lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele;“

(e)punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14.„püügikeeluala“ – mis tahes mereala, kus püügitegevus on kas ajutiselt või alaliselt piiratud või keelatud;“

(f)punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20.„partii“ – kalandus- ja vesiviljelustoodete ühikute kogum;“

(g)punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24.„mitmeaastased kavad“ – määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 9 ja 10 osutatud kavad, määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ning muud liidu meetmed, mis on vastu võetud Euroopa Liidu lepingu artikli 43 lõike 3 põhjal ning milles on sätestatud teatavate kalavarude konkreetsed majandamis- või taastamismeetmed rohkem kui üheks aastaks;“

(h)punkt 23 jäetakse välja;

(i)punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28. „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;“

(j)punkt 31 jäetakse välja;

(k)lisatakse punktid 33 ja 34:

„33. „vabakslaskmine“ – kalade tahtlik püügivahendist välja laskmine enne vahendi täies ulatuses kalalaeva pardale tõmbamist;

34. „püügilaev“ – laev, mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside püügiks.“

(2)Artikli 5 lõige 6 jäetakse välja.

(3)Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Kalalaevatunnistus

1. Liidu kalalaeva võib kasutada mere bioloogiliste ressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui tal on kehtiv kalalaevatunnistus.

2. Lipuliikmesriik tagab, et kalalaevatunnistuses sisalduv teave on täpne ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 24 osutatud liidu kalalaevastiku registris sisalduva teabega.

3. Lipuliikmesriik peatab ajutiselt sellise laeva kalalaevatunnistuse, mille suhtes rakendatakse ajutist peatamist, mille kohta on teinud otsuse kõnealune liikmesriik või mille kalapüügiluba on peatatud vastavalt artiklile 91b.

4. Lipuliikmesriik võtab jäädavalt ära sellise laeva kalalaevatunnistuse, mille suhtes rakendatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 22 viidatud püügivõimsuse korrigeerimise meedet või mille kalapüügiluba on ära võetud vastavalt artiklile 91b.

5.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega eeskirjad lipuliikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistuste kehtivuse ning neis sisalduva minimaalse teabe kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(4)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui liikmesriigil on tema lipu all sõitvate kalalaevade riiklik kalapüügilubade süsteem, saadab ta komisjonile selle taotlusel kokkuvõtte loal sisalduvast teabest ning seotud püügikoormuse koondandmed.“

(b)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega eeskirjad lipuliikmesriigi väljastatud kalapüügilubade kehtivuse ning neis sisalduva minimaalse teabe kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(c)Lisatakse järgmine lõige 6:

„6. Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega alla 10 meetrise kogupikkusega liidu kalalaevadele nähakse ette erandid kohustusest omada kalapüügiluba.“

(5)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)Artikli 8 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Liidu kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamine ja identifitseerimine“

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

(a)laevade märgistamine ja identifitseerimine;

(b)laeva identifitseerimise dokumendid, mis peavad olema pardal;

(c)abilaevade ja peibutuspüügivahendite märgistamine ja identifitseerimine;

(d)püügivahendite märgistamine ja identifitseerimine;

(e)püügivahendite märgised;

(f)poide ja köite märgistamine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(6)Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Laevaseiresüsteemid

1.Liikmesriigid kasutavad laevaseiresüsteeme, et laevade asukoha andmeid kogudes ja analüüsides jälgida tõhusalt oma lipu all sõitvate kalalaevade asukohta ja liikumist, olenemata nende asukohast, ning kalalaevade asukohta ja liikumist liikmesriikide vetes. Lipuliikmesriik tagab pideva ja süstemaatilise seire ning kontrollib laeva asukoha andmete täpsust.

2.Liidu kalalaevadele peab olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ja laeva identifitseerida, edastades korrapäraselt andmeid laeva asukoha kohta.

Laevaseiresüsteem võimaldab lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusel, millele on osutatud artiklis 9a, igal ajal kalalaeva kohta andmeid küsida. Laeva asukoha andmete edastamine ja andmete küsimine võib toimuda satelliidiühenduse või maismaa mobiilsidevõrgu kaudu, kui levi ulatus seda võimaldab.

3.Erandina lõikest 2 võivad alla 12meetrise kogupikkusega liidu kalalaevade kaptenid kasutada pardal mobiilset seadet, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ning laeva identifitseerida, registreerides ja edastades korrapäraselt andmeid laeva asukoha kohta. Ajavahemikul, mil seade ei ole mobiilsidevõrgu levialas, laeva asukoha andmed salvestatakse, ning need edastatakse niipea, kui laev jõuab mobiilsidevõrgu levialasse ja hiljemalt enne sadamasse sisenemist.

4.Kui liidu kalalaev on teise liikmesriigi vetes, teeb lipuliikmesriik kättesaadavaks kõnealuse laeva asukoha andmed, edastades need automaatselt rannikuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele. Laeva asukoha andmed tehakse kättesaadavaks ka liikmesriigile, kelle sadamates kalalaev tõenäoliselt lossib oma saagi või kelle vetes kalalaev tõenäoliselt jätkab oma püügitegevust.

5.Kui liidu kalalaev tegutseb kolmanda riigi vetes või vetes, kus kalavarusid majandab piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 1, ning kui selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkuleppes või organisatsiooni kohaldatavates eeskirjades on selliselt sätestatud, tehakse laeva asukoha andmed kättesaadavaks ka asjaomasele riigile või organisatsioonile.

6.Sarnaselt käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate liidu kalalaevadega peab liidu vetes tegutsevatele kolmandate riikide kalalaevadele olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ja laeva identifitseerida, edastades korrapäraselt andmeid laeva asukoha kohta.

7.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks, milles käsitletakse püügitegevuse ja püügikoormuse seiret kalapüügi seirekeskuste poolt, ning eelkõige kaptenite kohustusi seoses laevaseireseadmetega.

8. Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

(a)laeva asukoha andmete vorm ja sisu;

(b)laevaseireseadmete suhtes kohaldatavad nõuded ja seadmete tehniline kirjeldus;

(c)kalalaevade asukohta ja liikumist (sealhulgas püügikeelualadel) käsitlevate andmete edastamise sagedus;

(d)andmete edastamine rannikuliikmesriikidele.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(7)Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Kalapüügi seirekeskused

1.Liikmesriigid rajavad kalapüügi seirekeskused, mis jälgivad püügitegevust ja püügikoormuseid, ning haldavad neid. Konkreetse liikmesriigi kalapüügi seirekeskus jälgib oma lipu all sõitvaid kalalaevu, ükskõik millistes vetes need tegutsevad või millises sadamas need asuvad, ning samuti teiste liikmesriikide lipu all sõitvaid liidu kalalaevu ja kolmandate riikide kalalaevu, mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi käsitlevaid sätteid ja mis tegutsevad selle konkreetse liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes.

2.Iga lipuliikmesriik määrab pädevad asutused, kes vastutavad kalapüügi seirekeskuse eest, ning võtab asjakohased meetmed tagamaks, et tema kalapüügi seirekeskusel oleks nõuetekohased personaliressursid ning nad oleksid varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldavad andmete automaatset töötlemist ning elektroonilist edastamist. Liikmesriigid näevad ette varundamis- ja taastamisprotseduurid süsteemis tekkinud häire korral. Liikmesriigid võivad kasutada ühist kalapüügi seirekeskust.

3.Lipuliikmesriigid tagavad, et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele andmetele, eelkõige artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele, ning keskused toimivad seitse  päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas.

4.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks, milles käsitletakse püügitegevuse ja püügikoormuse seiret kalapüügi seirekeskuste poolt, eelkõige seoses järgmisega:

(a)teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire;

(b)püügitegevuse seire ja registreerimine;

(c)laevaseireseadme tehnilise rikke, mittetoimimise või sidehäire korral kohaldatavad sätted;

(d)kalalaevade asukohta ja liikumist kajastavate andmete saamata jäämise korral võetavad meetmed.“

(8)Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Automaatse identifitseerimise süsteem

Direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt peab üle 15meetrise kogupikkusega kalalaev olema varustatud automaatse identifitseerimise süsteemiga ja hoidma seda kasutuses ning süsteem peab vastama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.“

(9)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Andmete edastamine järelevalvetoiminguteks

Käesoleva määruse raames kogutud laevaseiresüsteemi(de), automaatse identifitseerimise süsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi andmed tehakse kättesaadavaks komisjonile, liidu ametitele ja liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kes osalevad järelevalvetoimingutes mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, piirikontrolli, merekeskkonna kaitse ning õiguskorra tagamise eesmärgil.“

(10)Artikkel 13 jäetakse välja.

(11)Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Püügipäeviku täitmine

1.Kõikide liidu püügilaevade kaptenid täidavad elektroonilist püügipäevikut püügitegevuse registreerimiseks.

2.Lõikes 1 osutatud püügipäevik sisaldab eelkõige järgmist teavet:

(a)püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;

(b)kalalaeva pardatähis ja nimi;

(c)iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)püügi kuupäev ja vajaduse korral ka kellaaeg;

(e)sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus;

(f)püügivahendi tüüp, selle tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

(g)iga liigi hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid, mis on kohaldatavast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad; kui liidu kalalaeva kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, esitatakse kõnealune teave iga loomuse või püügioperatsiooni kohta;

(h)tagasiheite hinnanguline eluskaalu ekvivalent kõikide liikide puhul, mille suhtes ei kohaldata lossimiskohustust;

(i)tagasiheite hinnanguline kogus kõikide liikide puhul, mille suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetele 4 ja 5 ei kohaldata lossimiskohustust;

(j)kasutatud ümberarvestuskoefitsiendid;

(k)artikli 3 lõikes 1 osutatud kalanduskokkulepete kohaselt nõutud teave.

3.Püügivahendi merel kaotamise korral peab logiraamat sisaldama lisaks järgmist:

(a)kaotatud püügivahendi liik;

(b)püügivahendi kaotamise kuupäev ja kellaaeg;

(c)püügivahendi kaotamise koht;

(d)püügivahendi tagasi toomiseks võetud meetmed.

4.Lossitud või kontrollitud koguste võrdlemisel püügipäevikusse kantud hinnangulise kogusega ja pardal asuva saagi kilogrammides väljendatud kogusega on lubatud kõikumine iga liigi puhul 10 %. Selliste pardal hoitavate liikide puhul, mille eluskaalu ekvivalent ei ületa 50 kilo, on lubatud kõikumine 20 % liigi kohta.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a esimeses ja kolmandas taandes osutatud saagi korral, mis lossitakse sortimata, käesolevas lõikes sätestatud piiranguid selliste liikide püügi suhtes, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(a)need moodustavad vähem kui 1 % kõikidest lossitud liikidest ning

(b)nende kogukaal on alla 100 kilo.

5.Püügi puhul, mille suhtes rakendatakse liidu püügikoormuse reguleerimise kava, peavad liidu püügilaevade kaptenid registreerima püügipäevikusse piirkonnas veedetud aja ja esitama järgmised andmed:

(a)seoses veetavate püünistega:

i)    antud piirkonnas asuvasse sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine;

ii)    iga sisenemine merepiirkonda, kus kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju, ja lahkumine sellisest merepiirkonnast;

iii)    pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa kõnealusest piirkonnast väljumise või selles piirkonnas asuvasse sadamasse sissesõidu ajal;

(b)seoses seisevpüünistega:

i)    antud piirkonnas asuvasse sadamasse sisenemine ja sealt lahkumine;

ii)    iga sisenemine merepiirkonda, kus kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju, ja lahkumine sellisest merepiirkonnast;

iii)    kõnealustes piirkondades seisevpüüniste paigaldamise või ümberpaigutamise kuupäev ja kellaaeg;

iv)    seisevpüünistega kalapüügi lõpetamise kuupäev ja kellaaeg;

v)    pardal hoitud saak eluskaalu kilogrammides liikide kaupa kõnealusest piirkonnast väljumise või selles piirkonnas asuvasse sadamasse sissesõidu ajal.

6.Püügipäevikusse märkimisel kohaldavad liidu püügilaevade kaptenid säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks lõike 9 kohaselt sätestatud ümberarvestuskoefitsienti.

7.Liidu vetes tegutsevate kolmandate riikide püügilaevade kaptenid registreerivad käesolevas artiklis osutatud teabe nii nagu liidu kalalaevade kaptenid.

8.Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

9.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega

(a)lõikes 3 määratletud lubatud kõikumise üksikasjalikud rakenduseeskirjad;

(b)ümberarvestuskoefitsientide kasutamise üksikasjalikud eeskirjad;

(c)ümberarvestuskoefitsiendid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(12)Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Püügipäeviku elektrooniline esitamine

1.Liidu selliste püügilaevade kaptenid, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, esitavad artiklis 14 osutatud andmed elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele:

(a)vähemalt üks kord päevas ja vajaduse korral pärast iga loomuse võtmist ning

(b)enne sadamasse sisenemist pärast viimast püügitoimingut.

2.Liidu selliste püügilaevade kaptenid, mille kogupikkus on alla 12 meetri, esitavad artiklis 14 osutatud teabe elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele enne sadamasse sisenemist pärast viimast püügitoimingut.

3.Liidu püügilaevade kaptenid saadavad artiklis 14 osutatud teabe elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele iga inspekteerimise ajal ja taotluse korral.

4.Rannikuliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

5. Liidu vetes tegutsevate kolmandate riikide püügilaevade kaptenid esitavad artiklis 14 osutatud teabe elektrooniliselt rannikuliikmesriigi pädevale asutusele.“

(13)Lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15 a

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, milles käsitletakse püügipäevikuga seotud nõudeid

1.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)püügipäeviku andmete elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, mittetoimimise või sidehäire korral kohaldatavad sätted;

(b)püügipäeviku andmete saamata jäämise korral võetavad meetmed;

(c)juurdepääs püügipäeviku andmetele ja võetavad meetmed juurdepääsuhäirete korral.

2.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

(a)püügipäeviku vorm, sisu ja esitamine;

(b)püügipäeviku täitmine ja andmete digitaalne salvestamine;

(c)püügipäeviku andmete elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimine;

(d)nõuded, mis on seotud püügipäeviku andmete edastamisega liidu kalalaevalt lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele ja neilt saadud tagasiside sõnumitega;

(e)nõuded püügipäeviku andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel ja teabevahetuse vorming;

(f)artikli 5 lõikes 5 osutatud vastutava ametiasutuse ülesanded seoses püügipäevikuga;

(g)püügipäeviku andmete edastamise sagedus.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(14)Artikkel 16 jäetakse välja.

(15)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade konkreetsete sätete kohaldamist, peavad liidu selliste kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, esitama oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega elektrooniliselt järgmise teabe:

(a)püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber, mis on kantud püügipäevikusse;

(b)kalalaeva pardatähis ja nimi;

(c)sihtsadama nimi ja külastuse eesmärgid, nagu lossimine, ümberlaadimine või juurdepääs sadamateenustele;

(d)püügireisi kuupäevad ning asjakohased geograafilised piirkonnad, kust saak püüti;

(e)sadamast lahkumise kuupäev ja kellaaeg ning sadamasse saabumise eeldatav kuupäev ja kellaaeg;

(f)iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

(g)püügipäevikusse kantud kogused liikide kaupa, sealhulgas eraldi kirjena teave nende kohta, mis on kohaldatavast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad;

(h)lossitavad või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa, sealhulgas eraldi kirjena teave nende kohta, mis on kohaldatavast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad.“

(b)lisatakse järgmine lõige 1a:

„1 a.Rannikuliikmesriik võib määrata oma lipu all sõitvatele laevadele, mis tegutsevad ainult tema territoriaalvetes, eelteatise esitamiseks lühema ajavahemiku tingimusel, et see ei kahjusta liikmesriikide võimalusi korraldada inspekteerimisi.“

(c)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)teatava kategooria kalalaevade vabastamine lõikes 1 sätestatud kohustusest, võttes arvesse lossitavate kalandustoodete liiki ja koguseid;

(b)lõikes 1 sätestatud eelteatise esitamise kohustuse laiendamine alla 12meetrise kogupikkusega kalalaevadele konkreetsete püügipiirkondade puhul;

(c)eelteatise elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, mittetoimimise või sidehäire korral kohaldatavad sätted;

(d)eelteatises sisalduvate andmete saamata jäämise korral võetavad meetmed;

(e)juurdepääs eelteatises sisalduvatele andmetele ja võetavad meetmed juurdepääsuhäirete korral.“

(16)Artikkel 18 jäetakse välja.

(17)Artiklis 19 asendatakse sõnad „artiklites 17 ja 18“ sõnadega „artiklis 17“.

(18)Lisatakse artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Kolmanda riigi sadamas lossimise eelteatis

1.Liidu kalalaevadel on lubatud lossida liidu vetest väljaspool asuvates sadamates ainult siis, kui nad on oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele esitanud elektrooniliselt vähemalt kolm päeva enne eeldatavat sadamasse saabumist lõikes 3 loetletud teabe ja lipuliikmesriik ei ole kõnealuse perioodi jooksul lossimise loa taotlust tagasi lükanud.

2. Lipuliikmesriik võib määrata kolmanda riigi territoriaalvetes tema lipu all sõitvatele laevadele lõikes 1 osutatud eelteatise esitamiseks lühema ajavahemiku, kuid mitte lühema kui neli tundi, võttes arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade ja sadamate vahel.

3.Liidu kalalaevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise teabe:

(a)püügipäevikusse vastavalt artikli 14 lõike 2 punktile a kantud püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;

(b)kalalaeva pardatähis ja nimi;

(c)sihtsadama nimi ja külastuse eesmärgid, nagu lossimine või juurdepääs sadamateenustele;

(d)asjakohased geograafilised piirkonnad, kust saak püüti;

(e)sadamast lahkumise kuupäev ja kellaaeg ning sadamasse saabumise eeldatav kuupäev ja kellaaeg;

(f)iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

(g)püügipäevikusse kantud kogused liikide kaupa;

(h)iga lossitava kalaliigi kogus.

4.Kui esitatud ja muu kättesaadava teabe analüüsile toetudes on põhjendatud alus arvata, et kalalaev ei järgi ühise kalanduspoliitika eeskirju, võivad lipuliikmesriigi pädevad asutused esitada koostöötaotluse kolmandale riigile, kus laeva on kavas lossida, et korraldada võimalik inspekteerimine. Sel eesmärgil võib lipuliikmesriik nõuta, et asjaomane kalalaev lossiks saagi mõnes muus sadamas või viivitaks sadamasse saabumise või lossimisega.“

(19)Artiklisse 20 lisatakse lõiked 2a ja 2b:

„2a. Ilma et see piiraks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 4 lõike 4 ja käesoleva määruse artikli 43 lõike 3 kohaldamist, tohivad liidu mahalaadivad ja pealelaadivad laevad korraldada ümberlaadimist merel liidu vetest väljaspool või kolmandate riikide sadamates ainult siis, kui nad on saanud selleks loa oma lipuliikmesriigilt (lipuliikmesriikidelt).

2b. Selleks et taotleda lõikele 2a vastavat ümberlaadimise luba esitavad liidu laevade kaptenid oma lipuliikmesriigile vähemalt kolm päeva enne kavandatud ümberlaadimist elektrooniliselt järgmise teabe:

(a)püügipäevikusse vastavalt artikli 14 lõike 2 punktile a kantud püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;

(b)nii mahalaadiva kui ka vastuvõtva kalalaeva pardatähis ja nimi;

(c)iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)iga liigi hinnanguline kogus toote massina kilogrammides ja eluskaal toote esitamisviiside kaupa;

(e)vastuvõtva laeva sihtsadam;

(f)kavandatud ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

(g)kavandatud ümberlaadimise geograafiline asukoht või konkreetse sadama nimi.“

(20)Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmine

1.Kui liidu kalalaev osales ümberlaadimises ja laeva kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, täidab selle kapten elektroonilise ümberlaadimisdeklaratsiooni.

2.Lõikes 1 osutatud ümberlaadimisdeklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)püügipäevikusse vastavalt artikli 14 lõike 2 punktile a kantud püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;

(b)nii mahalaadiva kui ka vastuvõtva kalalaeva pardatähis ja nimi;

(c)iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)iga liigi hinnanguline kogus toote massina ja eluskaaluna kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid, mis on kohaldatavast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad;

(e)vastuvõtva kalalaeva sihtsadam ning eeldatav saabumise kuupäev ja kellaaeg;

(f)ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

(g)ümberlaadimise geograafiline piirkond või määratud sadam;

(h)kasutatud ümberarvestuskoefitsiendid.

3.Lossitud või kontrollitud koguste võrdlemisel ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulise kogusega ja pardal asuva saagi kilogrammides väljendatud kogusega, on lubatud kõikumine iga liigi puhul 10 %.

4.Nii mahalaadiva kui ka vastuvõtva kalalaeva kaptenid on mõlemad vastutavad nende ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud andmete täpsuse eest.

5.Ümberlaadimisdeklaratsiooni märkimisel kohaldavad kalalaevade kaptenid säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks artikli 14 lõike 9 kohaselt sätestatud ümberarvestuskoefitsienti.

6.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et vabastada teatava kategooria kalalaevad lõikes 1 sätestatud kohustust, võttes arvesse kalandustoodete koguseid ja/või liiki.“

(21)Artiklid 22, 23 ja 24 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 22

Ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete elektrooniline edastamine

1.Liidu selliste kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, saadavad artiklis 21 osutatud andmed elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist.

2.Rannikuliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõikes 1 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

3.Kui liidu kalalaev laadib ümber oma saagi liikmesriigis, mis ei ole tema lipuliikmesriik, edastavad lipuriigi pädevad asutused viivitamata pärast ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete saamist need elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak ümber laaditi ja kuhu saak saadetakse.

4.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)ümberlaadimisandmete elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, mittetoimimise või sidehäire korral kohaldatavad sätted;

(b)ümberlaadimisandmete saamata jäämise korral võetavad meetmed;

(c)juurdepääs ümberlaadimisandmetele ja võetavad meetmed juurdepääsuhäirete korral.

5.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

(a)ümberlaadimisdeklaratsiooni vorm ja sisu;

(b)ümberlaadimisandmete täitmine ja elektrooniline registreerimine;

(c)ümberlaadimisandmete elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimine;

(d)nõuded, mis on seotud ümberlaadimisandmete edastamisega liidu kalalaevalt lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele ja neilt saadud tagasiside sõnumitega;

(e)nõuded ümberlaadimisandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel ja teabevahetuse vorming;

(f)artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutuse ülesanded seoses ümberlaadimisega;

(g)ümberlaadimisandmete edastamise sagedus.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23

Lossimisdeklaratsiooni täitmine

1.Liidu kalalaeva kapten või tema esindaja täidab elektroonilise lossimisdeklaratsiooni.

2.Lõikes 1 osutatud lossimisdeklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;

(b)kalalaeva pardatähis ja nimi;

(c)iga lossitud liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)iga liigi lossitud kogus toote massina artikli 60 kohasel kaalumisel ja eluskaaluna kilogrammides toote esitamisviiside kaupa või vajaduse korral isendite arv, sealhulgas eraldi kirjena kogused või üksikisendid, mis on kohaldatavast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad;

(e)lossimissadam;

(f)lossimise kuupäev ja kellaaeg;

(g)kaaluja registreerimisnumber;

(h)kasutatud ümberarvestuskoefitsiendid.

3.Lossimisdeklaratsiooni kantud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

5.Lossimisdeklaratsiooni märkimisel kohaldavad kalalaevade kaptenid säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks artikli 14 lõike 9 kohaselt sätestatud ümberarvestuskoefitsienti.

 Artikkel 24

Lossimisdeklaratsiooni andmete elektrooniline edastamine

1.Liidu kalalaeva kapten või tema esindaja esitab artiklis 23 osutatud andmed elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist.

2.Erandina esitab asjaomase kalalaeva kapten selliste inimtoiduks ette nähtud kalandustoodete puhul, mis lossitakse sortimata ja kaalutakse vastavalt artikli 60 lõike 5 punktile c, artiklis 23 osutatud ajakohastatud teabe kohe pärast teist kaalumist, et osutatud teave hõlmaks ka teise kaalumise tulemusi.

3.Kui liidu kalalaev lossib oma saagi liikmesriigis, mis ei ole tema lipuliikmesriik, edastavad lipuriigi pädevad asutused viivitamata pärast lossimisdeklaratsiooni andmete saamist need elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak lossiti.

4.Rannikuliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

5.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)lossimisdeklaratsiooni esitamisega seotud erandid;

(b)lossimisdeklaratsiooni andmete elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, mittetoimimise või sidehäire korral kohaldatavad sätted;

(c)lossimisdeklaratsiooni andmete saamata jäämise korral võetavad meetmed;

(d)juurdepääs lossimisdeklaratsiooni andmetele ja võetavad meetmed juurdepääsuhäirete korral.

6.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

(a)lossimisdeklaratsiooni vorm ja sisu;

(b)lossimisdeklaratsiooni täitmine ja andmete digitaalne salvestamine;

(c)lossimisdeklaratsiooni andmete elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimine;

(d)nõuded, mis on seotud lossimisdeklaratsiooni andmete edastamisega liidu kalalaevalt lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele ja neilt saadud tagasiside sõnumitega;

(e)nõuded lossimisdeklaratsiooni andmete vahetamiseks liikmesriikide vahel ja teabevahetuse vorming;

(f)artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutuse ülesanded seoses lossimisdeklaratsioonidega;

(g)lossimisdeklaratsiooni andmete edastamise sagedus.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(22)Artikkel 25 jäetakse välja.

(23)IV jaotise 1. peatüki 1. jaole lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25 a

Lossimiskohustuse täitmise kontrollimine

1.Liikmesriigid tagavad lossimiskohustuse täitmise tõhusa kontrollimise. Sellel eesmärgil peab lõike 2 kohaselt kindlaks määratud teatav väike osa nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, kes püüavad liike, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, olema varustatud pidevalt salvestava videovalvesüsteemiga, mis võimaldab ka andmeid säilitada.

2.Lõikes 1 osutatud kalalaevade osatähtsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse artiklis 95 osutatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide erinevaid riskikategooriaid. Kõnealuste programmidega määratakse kindlaks riskikategooriad ja neisse kuuluvate kalalaevade tüübid.

3. Lisaks lõikes 1 osutatud videovalvesüsteemile võivad liikmesriigid nõuda muude elektrooniliste seiresüsteemide kasutamist lossimiskohustuse täitmise kontrollimiseks.

4.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse lossimiskohustuse täitmise kontrollimiseks kasutatavale elektroonilisele seiresüsteemile, sealhulgas pidevalt salvestava videovalvesüsteemile, esitatavaid nõudeid ning süsteemi tehnilist kirjeldust, paigaldust ja toimimist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(24)Artikkel 28 jäetakse välja.

(25)Artikli 29 lõike 3 viimane lause jäetakse välja.

(26)Artikkel 32 jäetakse välja.

(27)Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Püügi ja püügikoormuse registreerimine

1.Iga lipuliikmesriik registreerib kõik saagi ja püügikoormusega seotud andmed, millele on osutatud käesolevas määruses, eelkõige artiklites 14, 21, 23, 55, 59a, 62, 66 ja 68, ning säilitab nende andmete originaale vähemalt kolm aastat kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

2.Enne iga kuu 15. kuupäeva esitab iga lipuliikmesriik komisjonile või selle määratud asutusele elektrooniliselt järgmised koondandmed:

(a)eelmise kuu jooksul püütud ja pardal hoitud kogused kalavaru või kalavarude rühmade kaupa ning tagasiheite kogused liikide kaupa eluskaalu ekvivalendina, sealhulgas eraldi kirjena kogused, mis on kohaldatavast kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad;

(b)eelmise kuu jooksul kasutatud püügikoormus iga püügipiirkonna kohta, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda või, kui see on asjakohane, iga kalapüügi kohta, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda.

3.Kui liikmesriikide lõike 2 kohaselt esitanud andmed kalavaru või kalavarude rühma kohta on hinnangulised, siis esitavad liikmesriigid võimalikult kiiresti ning hiljemalt 12 kuud pärast lossimise kuupäeva komisjonile teabe lossimisdeklaratsioonist lähtuvate korrigeeritud koguste kohta.

4.Kui liikmesriik tuvastab vasträäkivusi teabes, mis on komisjonile esitatud vastavalt lõigetele 2 ja 3, ning artikli 109 kohaselt tehtud kontrollimise tulemustes, esitab liikmesriik komisjonile teabe kõnealusest kontrollist lähtuvalt korrigeeritud koguste kohta niipea kui see on kättesaadav ja mitte hiljem kui 12 kuud pärast lossimise kuupäeva.

5.Kogu liidu kalalaevade püütud kvoodile alluva kalavaru või kalavarude rühma saak loetakse nende lipuliikmesriigile kõnealuse varu või varude rühma kohta kehtestatud kvootide osaks, olenemata lossimise kohast.

6.Liikmesriik registreerib teadusuuringute raames püütud saagi, mis on turustatud ja müüdud, sealhulgas asjakohasel juhul selle, mis on alla kohaldatava kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu, ning esitab saaki käsitlevad andmed komisjonile. Kui kõnealune püük on suurem kui 2 % lipuliikmesriigi kvoodist, arvestatakse see asjaomasest kvoodist maha. Käesolevat lõiget ei kohaldata saagi suhtes, mis on püütud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt merel tehtavate teadusuuringute käigus (*).

7.Kui liidu kalalaevad hoiavad pardal või, kui see on asjakohane, kasutavad püügivahendit või -vahendeid, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, või kui nad tegelevad kalapüügiga, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse seda püügikoormuse reguleerimise korda, tuleb nende kalalaevade kogu kasutatud püügikoormus, välja arvatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest vabastatud kalalaevade poolt kasutatud püügikoormus, arvata maha sellise geograafilise piirkonnaga ja sellise püügivahendi või selliste püügivahenditega seotud maksimaalsest lubatud püügikoormusest, mis kõnealusele lipuliikmesriigile on eraldatud.

8.Kui kalalaev viibib geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, ning laeva pardal hoitakse püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügivahendit või püügivahendeid või kui laev tegeleb püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud kalapüügiga, arvatakse teadusuuringute raames kasutatud püügikoormus maha tema lipuliikmesriigile eraldatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest, mis on seotud sellise püügivahendi või selliste püügivahendite või sellise kalapüügiga ja sellise geograafilise piirkonnaga, kui uuringute käigus püütud saak turustatakse ja müüakse ning ületab seejuures 2 % eraldatud püügikoormusest. Käesolevat lõiget ei kohaldata saagi suhtes, mis on püütud määruse (EL) nr 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt merel tehtavate teadusuuringute käigus.

(*)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).“

(28)Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Andmed kalapüügivõimaluste ammendumise kohta

Kui 80 % kalavaru või kalavarude rühma kvoodist loetakse ammendatuks, võib komisjon nõuda, et liikmesriik esitaks teavet üksikasjalikumalt ja sagedamini, kui on sätestatud artiklis 33.“

(29)Artikli 35 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.Lõikes 1 osutatud kuupäevast alates keelab asjaomane liikmesriik kõikidel või osadel tema lipu all sõitvatel kalalaevadel kvoodi ammendanud kalavaru või kalavarude rühma püügi asjakohase kalapüügi käigus või kui laeva pardal on asjakohased püügivahendid kõnealuses geograafilises piirkonnas, kus on saavutatud maksimaalne lubatud püügikoormus, ning otsustab, millise kuupäevani on püükide ümberlaadimised, üleviimised ja lossimised ning lõplik deklareerimine lubatud.

3.Asjaomane liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud otsuse ning sellest teatatakse viivitamatult komisjonile. See avaldatakse ka komisjoni avalikul veebisaidil. Alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik avalikustas kõnealuse otsuse, tagavad liikmesriigid, et nende vetes ja nende territooriumil ei tegele selle liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad või laevade rühmad asjaomase kalavaru või kalavarurühma püügiga.“

(30)Artikli 36 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Kui komisjon leiab, et liidule, liikmesriigile või liikmesriikide rühmale kättesaadavad kalapüügivõimalused loetakse ammendatuks, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike ning keelustab rakendusaktidega püügitegevuse vastavas piirkonnas, püügivahenditega, kalavaru või kalavarude rühma suhtes või laevastikule.“

(31)Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Kui enne kalapüügivõimaluste ammendamist püügikeelu saanud liikmesriigile tekitatud kahju ei ole korvatud, sätestab komisjon piirangust tulenevat kahju asjakohasel viisil korvavad meetmed rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealused meetmed võivad sisaldada mahaarvamisi rohkem püüdnud liikmesriigi kalapüügivõimalustest ning sellisel viisil maha arvatud püügikoguste asjakohast jaotamist liikmesriikide vahel, kes said püügikeelu enne oma kalapüügivõimaluste ammendamist.“

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Komisjon kehtestab rakendusaktidega eeskirjad seoses järgmisega:

(a) teatis tekitatud kahju kohta;

(b)kahju kandnud liikmesriikide tuvastamine ja kahju suurus;

(c)ülepüüdnud liikmesriikide tuvastamine ja ülepüütud kalakogused;

(d) ülepüüdnud liikmesriikide püügivõimaluste vähendamine proportsionaalselt ületatud püügivõimalustega;

(e)kahju kandnud liikmesriikidele püügivõimaluste lisamine proportsionaalselt kantud kahjuga;

(f)kuupäevad, millest alates lisamine või mahaarvamine hakkab kehtima ja

(g)vajaduse korral mis tahes muud vajalikud meetmed kantud kahju heastamiseks.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(32)IV jaotise II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„II PEATÜKK

Püügivõimsuse kontrollimine“

(33)Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Püügivõimsus

„1.Liikmesriigid vastutavad vajaliku kontrolli tegemise eest, tagamaks et liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavuses ja kilovattides ei oleks mingil ajal suurem kui selle liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 22.

2.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks seoses järgmisega:

(a)kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimine;

(b)kalalaevade mahutavuse kontrollimine;

(c)püügivahendite liigi, arvu ja omaduste kontrollimine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(34)IV jaotise II peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. jagu

Mootorivõimsus ja mahutavus“

(35)Lisatakse artikkel 39 a:

„Artikkel 39 a

Mootorivõimsuse pidev seire

1.Liikmesriigid tagavad, et laevad, millel kasutatakse selliseid aktiivpüüniseid nagu traalid, seinnoodad ja haardvõrgud, on varustatud statsionaarselt paigaldatud seadmetega, mis mõõdavad ja registreerivad mootorivõimsust, kui

(a)laevad on varustatud jõuallikaga, mille sertifitseeritud mootorivõimsus on üle 221 kilovati või

(b)laevad on varustatud jõuallikaga, mille sertifitseeritud mootorivõimsus on 120–221 kilovatti ning püügitegevus toimub aladel, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda või mootorivõimsuse piiranguid.

2.Lõikes 1 osutatud seadmed, eelkõige statsionaarselt võllile kinnitatud tensoandurid ja pöördeloendurid, tagavad jõuallikaga võimsuse pideva mõõtmise kilovattides.

3.Kaptenid tagavad, et lõikes 1 osutatud seadmed toimivad pidevalt ning jõuallika võimsuse pideva mõõtmise andmed salvestatakse ja säilitatakse pardal ning need on ametnikele igal ajal kättesaadavad.

4.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 osutatud seadmete tehniliste nõuete ja omaduste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(36)Artikli 40 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad peajõuseadme võimsuse sertifitseerimise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(37)Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Mootorivõimsuse ja mahutavuse kontrollimine

Juhul, kui kogutud andmete (laeva asukoha andmed, püügipäevikute andmed või peajõuseadme võimsuse pideva mõõtmise andmed) põhjal on alust arvata, et kalalaeva mootorivõimsus on suurem kui kalalaevatunnistuses või liidu või liikmesriigi kalalaevastiku registris märgitud võimsus, kontrollivad liikmesriigid mootorivõimsust füüsiliselt.

Juhul, kui kogutud andmete (püügipäevikute andmed, lossimisdeklaratsioonid või muu asjakohane teave) põhjal on alust arvata, et kalalaeva mahutavus on suurem kui kalalaevatunnistuses või liidu või liikmesriigi kalalaevastiku registris märgitud, kontrollivad liikmesriigid mahutavust füüsiliselt.“

(38)Artikli 42 lõikes 3 asendatakse sõnad „artiklites 60 ja 61“ sõnadega „artiklis 60“.

(39)Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Mitmeaastases kavas võib sätestada kavaga hõlmatud liikide eluskaalu suhtes kohaldatava künnise, mille ületanud kalalaev on kohustatud lossima oma püügi määratud sadamas või rannikuäärses kohas.“

(b)Lõige 7 jäetakse välja.

(40)Artikkel 45 jäetakse välja.

(41)Artikkel 46 jäetakse välja.

(42)Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Kui kaotatud püügivahendit ei ole võimalik päästa, teeb laeva kapten püügipäevikusse artikli 14 lõike 3 kohase märke kaotatud püügivahendi kohta. Lipuliikmesriigi pädev asutus teavitab sellest rannikuliikmesriigi pädevat asutust.“

(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Liikmesriigid koguvad andmeid kaotatud püügivahendite kohta ja esitavad nõudmisel selle teabe komisjonile.”

(43)Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Püügikeelualade kontroll

1.Püügitegevust liidu vetes asuvatel püügikeelualadel kontrollib rannikuliikmesriik. Rannikuliikmesriigil peab olema süsteem, millega tuvastada ja registreerida kalalaevade sisenemist tema jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvale püügikeelualale ning sealt läbisõitu ja väljumist.

2.Liidu kalalaevade püügitegevust avamerel või kolmanda riigi vetes asuvatel püügikeelualadel kontrollib lipuliikmesriik.

3.Läbisõit püügikeelualalt on lubatud kõikidele kalalaevadele, millel ei ole lubatud sellistes alades kala püüda, järgmistel tingimustel:

(a)kõik pardal hoitavad püügivahendid on läbisõidu ajal soritud ja stoovitud ning

(b)kiirus läbisõidu ajal ei ole väiksem kui kuus sõlme, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel või ebasoodsate tingimuste korral. Sellistel juhtudel teavitab kapten viivitamata oma lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust, kes seejärel teavitab rannikuliikmesriigi pädevat asutust.

(c)seirevahend, mis kooskõlas artikliga 9 annab teavet laeva asukoha kohta.“

(44)Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Harrastuskalapüük

1.Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil ja liidu vetes teostatav harrastuskalapüük oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega.

Sel eesmärgil liikmesriigid:

(a)loovad registreerimise või lubade andmise süsteemi, et jälgida, kui palju on harrastuskalapüügiga seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid ning

(b)koguvad andmeid sellise püügiga saadud saagi kohta kas püügi registreerimise või muu andmekogumismehhanismi kaudu, millest teatatakse komisjonile.

2.Seoses kalavarude, kalavarurühmade ja liikidega, mille harrastuspüügi suhtes kohaldatakse liidu kaitsemeetmeid, teevad liikmesriigid järgmist:

(a)tagavad, et selliste kalavarurühmade või liikide harrastuspüügiga tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud registreerivad ja esitavad püügiaruanded elektrooniliselt pädevatele asutustele iga päev või iga püügireisi järel ning

(b)lisaks füüsiliste ja juriidiliste isikute registreerimise või lubade andmise süsteemile, nagu on osutatud lõikes 1, loovad registreerimise või lubade andmise süsteemi harrastuspüügil kasutatavate laevade jaoks.

3.Harrastuskalapüügi käigus püütud saagi müük on keelatud.

4.Artiklis 93a osutatud riiklikud kontrolliprogrammid sisaldavad konkreetseid harrastuspüügiga seotud kontrollitegevusi.

5.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega eeskirjad, milles käsitletakse järgmist:

(a)konkreetsete liikide või kalavarurühmade harrastuspüügi registreerimise või lubade andmise süsteem,

(b)andmete kogumine ja registreerimine ning püügiandmete esitamine,

(c)harrastuskalapüügiks kasutavate laevade seire ja

(d)harrastuskalapüügiks kasutatavate püügivahendite märgistamine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.Käesolevat artiklit kohaldatakse kogu harrastuskalapüügi suhtes, sealhulgas turismisektoris ja spordivõistluste raames äriettevõtjate poolt korraldatud püügitegevuse suhtes.“

(45)V jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„V JAOTIS

KONTROLL TARNEAHELAS“

(46)V jaotise I peatükk asendatakse järgmisega:

„I peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 56

Turustamise kontrolli põhimõtted

1.Iga liikmesriik vastutab oma territooriumil ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise kontrolli eest kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise igal etapil alates nende turule laskmisest kuni jaemüügini, sealhulgas transportimisel. Liikmesriigid võtavad eelkõige meetmeid tagamaks, et neid kalandustooteid, mis on toodetud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikematest kaladest, mille suhtes kehtib määruse (EL) 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, kasutatakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

2.Kui liidu õigusaktides on konkreetsele liigile kinnitatud alammõõt, peavad ostmise, müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad käitajad suutma tõestada toodete asjakohase geograafilise piirkonna päritolu.

Artikkel 56a

Partiid

1.Püügist või saagikogumisest saadud kalandus- ja vesiviljelustoodetest koostatakse enne turule laskmist partiid.

2.Partii koosneb samal viisil esitatud ainult üht liiki hõlmavatest kalandus- ja vesiviljelustoodetest, mis on saadud samast asjakohasest geograafilisest piirkonnast ja samast kalalaevast või kalalaevade rühmast või samast vesiviljeluse tootmisüksusest.

3.Erandina lõikest 2 võib kalalaeva käitaja, tootjaorganisatsioon, mille liige kalalaeva käitaja on, või registreeritud ostja koostada enne turule laskmist partii samal viisil esitatud mitut kalaliiki sisaldavatest kalandustoodetest, mille kogukaal on alla 30 kilo ning mis on püütud samast asjakohasest geograafilisest piirkonnast ühe laeva kohta päevas.

4.Erandina lõikest 2 võib enne turule laskmist koostada partiid sama kalalaeva või kalalaevade rühma poolt samast asjaomasest geograafilisest piirkonnast püütud ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikemaid isendeid ja mitut kalaliiki sisaldavatest kalandustoodetest, kui neid kasutatakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

5.Pärast turule laskmist võib kalandus- ja vesiviljelustoodete partii liita teise partiiga või lahutada mitmeks partiiks ainult siis, kui ühendamisel või jagamisel saadud partii vastab järgmistele tingimustele:

(a)partii koosneb samal viisil esitatud ainult üht liiki hõlmavatest kalandus- ja vesiviljelustoodetest;

(b)uu(t)e moodustatud partii(de) kohta esitatakse artikli 58 lõigetes 5 ja 6 osutatud jälgitavusteave;

(c)uue moodustatud partii turule laskmise eest vastutav käitaja suudab esitada teabe uue partii koostise kohta, eelkõige teabe kõigi kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide kohta, millest uus partii koosneb ning igast eelmisest partiist pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete koguste kohta, millest uus partii moodustati.

6.Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87* kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3 ning grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 kuuluvate kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes.

Artikkel 57

Ühised turustusnormid

1.Liikmesriigid peavad kontrollima, et tooted, mille suhtes kehtivad ühised turustusnormid, tehakse turul kättesaadavaks järgides nimetatud norme.

2.Kontrolle võib teha tarneahela kõikides etappides, sealhulgas transportimisel. Toodete puhul, mille suhtes kehtivad ühised turustusnormid üksnes turule laskmisel, võivad tarneahela edasistes etappides tehtavad kontrollimised olla dokumendipõhised.

3.Kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide ostmise, müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad käitajad peavad suutma tõendada tarneahela kõikides etappides, et need tooted vastavad kõnealustele minimaalsetele turustusnormidele.

Artikkel 58

Jälgitavus

1.Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud jälgitavuse nõudeid, peavad kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid, sealhulgas ekspordiks ette nähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid, olema jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel alates püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini.

2.Käitaja tagab, et kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini, on iga kalandus- ja vesiviljelustoodete partii kohta olemas lõigetes 5 ja 6 osutatud teave ning ta

(a)säilitab digiteeritud andmeid;

(b)teeb need taotluse korral kättesaadavaks pädevatele asutustele;

(c)edastab need elektrooniliselt või teeb need elektrooniliselt kättesaadavaks ettevõtjale, kellele kalandus- või vesiviljelustooted tarnitakse.

3.Kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid, mis lastakse või tõenäoliselt lastakse ühenduse turule või eksporditakse või tõenäoliselt eksporditakse, peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tagada iga partii jälgitavus.

4.Liikmesriigid kontrollivad, et käitajad kasutavad digisüsteeme ja -menetlusi, mis võimaldavad kindlaks määrata kõik käitajad, kellelt nad on saanud kalandus- ja vesiviljelustoodete partiisid ja kellele nad on nimetatud tooteid tarninud. Kõnealune teave tuleb pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha.

5.Lõikes 2 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide kohta, välja arvatud liitu imporditud toodete puhul, peab sisaldama järgmisi andmeid:

(a)partii identifitseerimisnumber;

(b)kõikide partiisse kuuluvate kalandustoodete kohta artikli 14 lõike 2 punkti a kohane püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber või vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja registreerimisnumber;

(c)FAO kolmetäheline kood ja liigi teaduslik nimetus;

(d)asjaomane geograafiline piirkond (merest püütud kalandustoodete puhul) või määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 38 lõikes 1 määratletud püügi- või tootmispiirkond (mageveekogust püütud kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul);

(e)kalandustoodete puhul püügivahendi liik, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1379/2013 III lisa I veerus;

(f)kalatoodete puhul püügi kuupäev ning vesiviljelustoodete puhul saagikoristamise kuupäev ja tootmise kuupäev, kui see on asjakohane;

(g)kogus kilogrammides, väljendatuna netokaalus, või vajaduse korral isendite arv;

(h)kui kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalandustoodete kogus vastab punktis g osutatud kogusele, esitatakse eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite koguse kohta kilogrammides, väljendatuna netomassina, või isendite arvu kohta;

(i)kõigi selliste partiisse kuuluvate toodete individuaalne suurus või kaal, sort, esitamisviis ja värskusaste, mille suhtes kehtivad ühised turustusnormid;

6.Lõikes 2  osutatud teave liitu imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:

(a)partii identifitseerimisnumber;

(b)määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohase püügisertifikaadi number kõikide partiisse kuuluvate kalandustoodete kohta, kui see on kohaldatav, või vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja registreerimisnumber;

(c)FAO kolmetäheline kood ja liigi teaduslik nimetus;

(d)asjaomane geograafiline piirkond (merest püütud kalandustoodete puhul) või määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 38 lõikes 1 määratletud püügi- või tootmispiirkond (mageveekogust püütud kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul);

(e)püügivahendi liik, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1379/2013 III lisa I veerus;

(f)kalatoodete puhul püügi kuupäev ning vesiviljelustoodete puhul saagikoristamise kuupäev ja tootmise kuupäev, kui see on asjakohane;

(g)kogus kilogrammides, väljendatuna netokaalus, või vajaduse korral isendite arv;

(h)vajaduse korral kõigi selliste partiisse kuuluvate toodete individuaalne suurus või kaal, sort, esitamisviis ja värskusaste, mille suhtes kehtivad ühised turustusnormid;

7.Liikmesriik võib vabastada käesolevas artiklis sätestatud nõuetest vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, tingimusel et kogus on alla viie kilogrammi kalandustoodet tarbija kohta päevas.

8.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)jälgitavusteabe digiteerimine ja selle elektrooniline edastamine;

(b)kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide jälgitavusteabe füüsiline kinnitamine;

(c)liikmesriikide koostöö seoses ligipääsuga partiidega seotud teabele ning partiide tähistamis- või märgistamismeetoditega;

(d)jälgitavuse nõuded eri partiide ühendamisest või ühe partii jagamisest tulenevate partiide puhul, millele on osutatud artikli 56 lõikes 5, ning mitut kalaliiki hõlmavate partiide puhul, millele on osutatud artikli 56 lõikes 3;

(e)teave asjakohase geograafilise piirkonna kohta.

9.Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87* kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3 ning grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 kuuluvate kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes.

10.Käesolevat artiklit ei kohaldata dekoratiivkalade, koorikloomade ja limuste suhtes.“

(47)Artikli 59 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.Tarbijatele, kes püüavad päevas kuni viis kilogrammi kalandustooteid ega lase neid pärast ostmist turule, vaid kasutavad üksnes oma tarbeks, tehakse erand käesoleva artikli nõuetest.“

(48)Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 59 a

Kaalumissüsteemid

1.Liikmesriigid kehtestavad menetlused, millega tagatakse, et lossimisel kasutatakse kõikide kalandustoodete kaalumisel pädevate asutuste poolt heaks kiidetud kaalumissüsteeme ning kaalumist teostab kalandustoodete kaalujana registreeritud ettevõtja.

2.Enne kalandustoodete kaalumist teostava ettevõtja registreerimist veenduvad liikmesriigid, et ettevõtja on pädev ja piisavalt varustatud selleks, et kaalumist teostada. Lisaks kehtestavad liikmesriigid süsteemi, mille abil tagatakse, et ettevõtjaid, kes ei vasta enam kaalumise teostamise tingimustele, ei registreerita.

3.Liikmesriigid võivad nõuda kaalumisdokumentide esitamist korrapäraste ajavahemike järel.

4.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse selliste ettevõtete registreerimise kriteeriume, kellel on õigus kalandustooteid kaaluda, ning kaalumisdokumentide sisu.“

(49)Artikkel 60 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 60

Kalandustoodete kaalumine

1.Kaptenid tagavad, et kõik kalandustoodete kogused kaalutakse liikide kaupa artikli 59a kohaste ettevõtjate poolt ja kaalumissüsteemidega kohe pärast lossimist ning enne toodete hoidlas hoidmist, transportimist või turule laskmist.

2.Kalandustoodete kaalumist teostavad registreeritud ettevõtjad täidavad iga lossimise kohta kaalumisdokumendi ja vastutavad kaalumise täpsuse eest. Registreeritud kaaluja peab säilitama kaalumisdokumente kolm aastat.

3.Kaalumisdokumentides sisalduvad andmed esitatakse kaptenile ja need märgitakse lossimisdeklaratsiooni ja veodokumenti.

4.Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik kalandustoodete kogused, mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, kaalutakse enne lossimiskohast edasi transportimist ametnike poolt või nende juuresolekul.

5.Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada lossimisel kalandustooteid sortimata kaaluda, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)enne transportimist, ladustamist või turule laskmist kaalutakse sortimata kalandustooteid lossimisel süsteemiga, mida käitab või kontrollib pädev asutus;

(b)sortimata lossitud saak ei ole ette nähtud inimtoiduks: liikmesriik on vastu võtnud riskipõhise valimi moodustamise kava ja komisjon on selle heaks kiitnud;

(c)sortimata lossitud saak on ette nähtud inimtoiduks: kalandustoodete teine kaalumine toimub liikide kaupa ja seda teostab registreeritud kaaluja. Teine kaalumine võib toimuda pärast transportimist enampakkumiskeskuses või registreeritud ostja või tootjaorganisatsiooni ruumides. Teise kaalumise tulemus edastatakse kaptenile.

6.Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks riskipõhine metoodika lõike 5 punktis b osutatud valimikava koostamiseks ja kiita kõnealused kavad heaks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(50)Lisatakse artikkel 60 a:

„Artikkel 60a

Kaalumist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad

1.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kaalumist käsitlevad üldeeskirjad. Need eeskirjad võivad käsitleda järgmist:

(a)kaalumise korra kindlaksmääramine;

(b)kaalumisdokumendid;

(c)kaalumise aeg;

(d)kaalumissüsteemid;

(e)külmutatud kalandustoodete kaalumine;

(f)jää ja vee mahaarvamine;

(g)pädevate asutuste ligipääs kaalumissüsteemidele, kaalumisdokumentidele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõikidele ruumidele, kus kalatooteid ladustatakse või töödeldakse;

2.Lisaks on komisjonil artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada teatavate pelaagiliste liikide kaalumist käsitlevad erieeskirjad. Need eeskirjad võivad käsitleda järgmist:

(a)heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumise korra kindlaksmääramine;

(b)kaalumise sadamad;

(c)pädevate asutuste teavitamine enne sadamasse sisenemist;

(d)lossimine;

(e)püügipäevik;

(f)riigi kaalukojad;

(g)eraomandis kaalukojad;

(h)külmutatud kala kaalumine;

(i) kaalumisdokumentide säilitamine;

(j)müügiteatis ja ülevõtmisdeklaratsioon;

(k)ristkontroll;

(l)kaalumise järelevalve.“

(51)Artikkel 61 jäetakse välja.

(52)Artikkel 62 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 62

Müügiteatiste täitmine ja esitamine

1.Liikmesriikide volitatud registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud asutused või isikud, kes vastutavad liikmesriigis lossitud kalandustoodete turule laskmise eest, registreerivad elektrooniliselt artikli 64 lõikes 1 osutatud teabe ning saadavad seda teavet sisaldava müügiteatise elektrooniliselt 24 tunni jooksul pärast turule laskmist pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmamüük toimub. Müügiteatise täpsuse eest vastutavad kõnealused ostjad, enampakkumiste korraldajad, asutused või isikud.

2.Kui liikmesriik, kelle territooriumil kalandustooted turule lastakse, ei ole kala lossinud kalalaeva lipuliikmesriik, peab ta tagama, et asjaomase teabe saamisel edastatakse müügiteatise koopia elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.Kui kalandustooteid ei lasta turule selles liikmesriigis, kus tooted lossiti, tagab turule laskmise kontrolli eest vastutav liikmesriik, et pärast müügiteatise saamist edastatakse selle koopia elektrooniliselt, asjaomaste toodete lossimise kontrolli eest vastutavatele pädevatele ametiasutustele ning kalalaeva lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele.

4.Kui lossitakse väljaspool liitu ja esmamüük toimub kolmandas riigis, peab kalalaeva kapten või tema esindaja edastama elektrooniliselt müügiteatise koopia või samal tasemel teavet sisaldava mis tahes võrdväärse dokumendi lipuliikmesriigi pädevale asutusele 48 tunni jooksul pärast esmamüüki.

5.Kui müügiteatis ei vasta arvele või nõukogu direktiivi 2006/112//EÜ(*) artiklites 218 ja 219 osutatud seda asendavale dokumendile, võtab asjaomane liikmesriik vastu vajalikud sätted, millega tagatakse, et toote kogus ja hind ostjale ilma maksuta kauba tarnimise eest, on identne arvel näidatuga.

(*)Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).“

(53)Artikkel 63 jäetakse välja.

(54)Artiklid 64, 65 ja 66 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 64

Müügiteatise sisu

Artiklis 62 osutatud müügiteatisel peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:

(a)püügireisi kordumatu tunnuskood, nagu on osutatud artikli 14 lõike 2 punktis a;

(b)kalalaeva käitaja või kapteni nimi ning müüja nimi, kui see on erinev;

(c)ostja nimi ja käibemaksukohustuslase number, maksuviitenumber või muu kordumatu tunnus;

(d)iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(e)iga turule lastud või enampakkumisele registreeritud liigi kogus toote massina kilogrammides toote esitamis- ja säilitusviiside kaupa, või vajaduse korral isendite arv;

(f)vajaduse korral kõigi selliste toodete individuaalne suurus või kaal, suuruskategooria, esitamise viis ja värskusaste, mille suhtes kehtivad turustusnormid;

(g)asjakohasel juhul kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade kogus, mis on turule lastud või enampakkumisel registreeritud, väljendatuna netomassina kilogrammides või isendite arvuna, ja nende sihtkoht;

(h)kaaluja registreerimisnumber;

(i)müügikoht ja -kuupäev;

(j)võimaluse korral arve ning vajaduse korral müügilepingu viitenumber ja kuupäev;

(k)vajaduse korral viide artiklis 66 osutatud ülevõtmisdeklaratsioonile või artiklis 68 osutatud veodokumendile;

(l)hind ilma maksudeta ja valuuta.

Artikkel 65

Erandid müügiteatise nõuetest

Kui tarbija ostetud toodete kaal on alla viie kilogrammi tarbija kohta päevas ja kalu ei lasta pärast ostmist turule, vaid kasutatakse üksnes oma tarbeks, tehakse ostjale erand artiklite 62 ja 64 sätetest.

Artikkel 66

Ülevõtmisdeklaratsiooni täitmine ja esitamine

1.Kui kalandustooted on ette nähtud müügiks hilisemas etapis, registreerivad liikmesriikide volitatud registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud asutused või isikud, kes vastutavad liikmesriigis lossitud kalandustoodete turule laskmise eest, lõikes 3 osutatud teabe elektrooniliselt ja esitavad ülevõtmisdeklaratsiooni elektrooniliselt 24 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ülevõtmine toimub. Sellised ostjad, enampakkumiste korraldajad või muud asutused või isikud vastutavad ülevõtmisdeklaratsiooni edastamise ja selle täpsuse eest.

2.Kui liikmesriik, kus ülevõtmine toimub, ei ole kala lossinud kalalaeva lipuliikmesriik, peab ta tagama, et asjaomase teabe saamisel edastatakse ülevõtmisdeklaratsiooni koopia elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.Lõikes 1 osutatud ülevõtmisdeklaratsioonil peab olema kordumatu identifitseerimisnumber ja deklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

(a)püügireisi kordumatu(d) tunnuskood(id), nagu on osutatud artikli 14 lõike 2 punktis a;

(b)sadam ja lossimise kuupäev;

(c)laeva käitaja või kapteni nimi;

(d)iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(e)iga ladustatud liigi kogus toote massina kilogrammides toote esitamis- ja säilitusviiside kaupa, või vajaduse korral isendite arv;

(f)vajaduse korral kõigi selliste toodete individuaalne suurus või kaal, suuruskategooria, esitamise viis ja värskusaste, mille suhtes kehtivad turustusnormid;

(g) kaaluja registreerimisnumber;

(h)nende rajatiste nimi, aadress ja kordumatu tunnus, kus tooted ladustatakse;

(i)vajaduse korral viide artiklis 68 täpsustatud veodokumendile;

(j)asjakohasel juhul kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade kogus väljendatuna netomassina kilogrammides või isendite arvuna.“

(55)Artikkel 67 jäetakse välja.

(56)Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

Kalandustoodete transport ning veodokumendi täitmine ja esitamine

1.Kalandustoodete transportimisel enne nende turule laskmist või enne esmamüüki kolmandas riigis, peab kaasas olema veodokument, millele on märgitud kalandustooted ja veetavad kogused.

2.Kui see on asjakohane edastab vedaja enne transportimise algust veodokumendi elektrooniliselt lipuliikmesriigi, liikmesriigi, kus kalandustooted lossiti, transiitliikmesriigi (-liikmesriikide) ja kalandustoodete sihtkoha liikmesriigi pädevatele asutustele:

3.Kõnealuse veodokumendi täpsuse eest vastutab vedaja.

4.Veodokumendil märgitakse järgmised andmed:

(a)saadetise (saadetiste) sihtkoht ning veovahendi ja vedaja identifitseerimistunnused;

(b)püügireisi kordumatu tunnuskood, nagu on osutatud artikli 14 lõike 2 punktis a;

(c)iga liigi FAO kolmetäheline kood ning asjakohane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

(d)iga transporditud liigi kogus toote massina kilogrammides toote esitamisviiside kaupa, või vajaduse korral isendite arv, ning kui see on asjakohane, siis ka sihtkohtade kaupa;

(e)vajaduse korral kõigi selliste toodete individuaalne suurus või kaal, suuruskategooria, esitamise viis ja värskusaste, mille suhtes kehtivad turustusnormid;

(f)kaaluja registreerimisnumber;

(g)kaubasaaja nimi, kordumatu tunnusnumber ja aadress/ kaubasaajate nimed, kordumatud tunnusnumbrid ja aadressid ning sihtkoht ja sihtkoha aadress;

(h)laadimise koht, kuupäev ja kellaaeg.

(i)asjakohasel juhul kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade kogus väljendatuna netomassina kilogrammides või isendite arvuna.

5.Liikmesriikide pädevad asutused võivad teha erandeid lõikega 1 ette nähtud kohustusest, kui kalandustooteid transporditakse sadamaalal või kuni 20 km kaugusele lossimiskohast.

6.Kui müügiteatises müüduna deklareeritud kalandustooted transporditakse mujale kui lossimiskohta, peab vedaja suutma müügitehingu toimumist tõendada.“

(57)V jaotise III peatükk jäetakse välja.

(58)Artikli 71 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad järelevalvearuande vormi kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(59)Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.Kui aluslepingu kohaselt on kehtestatud liidu kontrolli- ja vaatluskava, jälgivad laevade pardal asuvad liikmesriikide määratud ja kontrolliülesandega vaatlejad, kas kalalaev täidab ühise kalanduspoliitika eeskirju. Nad täidavad kõiki vaatluskavaga ette nähtud tööülesandeid ning eelkõige registreerivad laeva püügitegevust ja kontrollivad asjaomaseid dokumente.

2.Kontrolliülesandega vaatleja:

(a)on liikmesriigi poolt sertifitseeritud ja koolitatud oma tööülesandeid täitma;

(b)on laeva omanikust, kalalaevatunnistuse omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatu;

(c)tal puudub majanduslik seos laeva käitajaga;

(d)täidab oma ülesandeid mittediskrimineerival viisil;

(e)on varustatud kahepoolset sidet võimaldava sideseadmega, mis on merel laevast sõltumatu.“

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Kui kontrolliülesandega vaatleja täheldab tõsist rikkumist, sealhulgas tegevust, mis takistab kontrolliülesandega vaatlejat või muid asjaolusid, mis ei võimalda kontrolliülesandega vaatlejal tema ülesandeid täita, teatab ta sellest viivitamata lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.“

(c)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)laevade tuvastamine kontrolli- ja vaatluskava rakendamiseks;

(b)vaatlejate aruannete vorm ja sisu;

(c)kontrolliülesandega vaatlejate sidesüsteem;

(d)kontrolliülesandega vaatlejate pardal viibimise turvalisusega seotud eeskirjad;

(e)kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatuse tagamise meetmed, sealhulgas nende tasustamise üksikasjad;

(f)kontrolliülesandega vaatlejate kohustused, sealhulgas tõsise rikkumise kahtluse korral.“

(60)VII jaotise I peatükk asendatakse järgmisega:

„I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 74

Inspekteerimine

1.Liikmesriigid koostavad inspekteerimise eest vastutavate ametnike nimekirja ning ajakohastab seda.

2.Ametnikud täidavad oma tööülesandeid kooskõlas liidu õigusega. Nad korraldavad inspektsioone merel, sadamates, transportimisel, töötlemisrajatistes ning kalandustoodete tarneahela piires mittediskrimineerival viisil.

3.Ametnikud kontrollivad, kas käitaja ja kapteni tegevus on koosõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega ning eelkõige:

(a)pardal hoitavate, ladustatavate, transporditavate, ümberlaaditavate, üleantavate, lossitavate, töödeldavate või turustatavate kalandustoodete õiguspärasust ning sellega seotud dokumentide või elektrooniliselt edastatud teabe täpsust;

(b)sihtliikide ja pardal hoitava saagi püügil kasutatavate püügivahendite ning püügivahendite otsimiseks kasutatavate seadmete õiguspärasust, nagu on osutatud artiklis 48;

(c)vajaduse korral lastiplaani ning kalaliikide eraldi hoidmist;

(d)laevade ja püügivahendite märgistust;

(e)artiklis 40 osutatud teavet mootori kohta;

(f)videovalvesüsteemide ja muude elektrooniliste seireseadmete kasutamist;

(g)kalavarude ja mereökosüsteemide kaitse tehniliste meetmete järgimist.

4.Ametnikud võivad kontrollida kõiki asjakohaseid alasid, tekke ja ruume. Samuti võivad nad kontrollida töödeldud või töötlemata saaki, võrke või muid püügivahendeid, varustust, kalu või kalandustooteid sisaldavaid konteinereid ja pakendeid ning kõiki asjaomaseid dokumente või elektrooniliselt edastatud teavet, mida nad peavad vajalikuks ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise kontrollimiseks. Nad võivad lisaks küsitleda isikuid, kellel arvatakse olevat teavet inspektsiooniga seotud küsimuste kohta.

5.Ametnikud teevad inspektsioonid selliselt, et laeva või transpordivahendi tegevust ning saagi ladustamist, töötlemist ja turustamist häiritakse või segatakse võimalikult vähe. Nad peavad nii palju kui võimalik vältima saagi mis tahes halvenemist inspektsiooni ajal.

6.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada inspekteerimist käsitlevad erieeskirjad. Need eeskirjad võivad käsitleda järgmist:

(a)nii merel kui ka maal toimuvate inspekteerimiste korraldamise eest vastutavate ametnike volitused ja kvalifikatsioon;

(b)inspekteerimisülesannete püstitamisel riskipõhise metoodika kasutamine liikmesriikide poolt;

(c)kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendusmeetmete koordineerimine liikmeriikide vahel;

(d)ametnike kohustused inspekteerimise ettevalmistamisel;

(e)inspekteerima volitatud ametnike kohustused;

(f)liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohustused seoses inspekteerimise läbiviimisega;

(g)inspekteerimine merel ja sadamas inspekteerimine transportimisel ja inspekteerimine turul.

Artikkel 75

Käitaja ja kapteni kohustused

1.Käitaja ja kapten teevad tööülesandeid täitvate ametnikega koostööd. Nad hõlbustavad turvalist juurdepääsu laevale, transpordivahendile või ruumile, kus kalandustooteid ladustatakse, töödeldakse või turustatakse. Nad tagavad ametnike turvalisuse ning ei takista, hirmuta ega sega ametnikke nende tööülesannete täitmisel.

2.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse käitaja ja kapteni kohustusi inspekteerimise ajal.

Artikkel 76

Inspekteerimisaruanne

1.Ametnikud koostavad pärast igat inspektsiooni inspekteerimisaruande ning edastavad selle oma pädevatele ametiasutustele. Sellises aruandes sisalduvad andmed salvestatakse ja edastatakse elektrooniliselt. Kui inspekteeritakse teise liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva ja kui inspekteerimisel avastatakse tõsine rikkumine, saadetakse inspekteerimisaruande koopia elektrooniliselt viivitamatult lipuliikmesriigile.

Kui inspekteeritakse kolmanda riigi lipu all sõitvat kalalaeva ja kui inspekteerimisel avastatakse tõsine rikkumine, saadetakse inspekteerimisaruande koopia elektrooniliselt viivitamatult kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele ja komisjonile.

Kui kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega toimub inspektsioon muu liikmesriigi kui kontrolliva liikmesriigi või kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või sadamates, esitatakse inspekteerimisaruande koopia elektrooniliselt ja viivitamatult sellele liikmesriigile või kolmandale riigile.

2.Ametnikud edastavad inspektsiooni tulemused käitajale või kaptenile, kellel on võimalik esitada oma märkused inspektsiooni ja selle tulemuste kohta. Käitaja või kapteni märkused tuleb inspekteerimisaruandes esitada. Ametnikud märgivad püügipäevikusse, et inspektsioon on tehtud.

3.Inspekteerimisaruande koopia saadetakse käitajale või kaptenile võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast inspektsiooni lõpetamist.

4.Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega ühised eeskirjad inspekteerimisaruannete vormi ja sisu kohta ning inspekteerimisaruannete täitmise ja edastamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 77

Inspekteerimis- ja järelevalvearuannete kaalukus

Liidu inspektorite, teise liikmesriigi ametnike, komisjoni ametnike või kolmanda riigi pädevate ametiasutuste koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded on kaalukaks tõendiks iga liikmesriigi haldus- ja kohtumenetlustes. Asjaolude tuvastamisel käsitatakse neid võrdsena liikmesriigi inspekteerimis- ja järelevalvearuannetega.

Artikkel 78

Elektrooniline andmebaas

1.Liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilist andmebaasi, kuhu nad laadivad üles kõik nende lipu all sõitvate kalalaevade inspekteerimis- ja järelevalvearuanded, mille on koostanud nende endi, muude liikmesriikide või kolmandate riikide ametnikud ning muud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded, mille on koostanud nende endi ametnikud.

2.Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad elektroonilise andmebaasi kasutamise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 79

Euroopa Liidu inspektorid

1.Liikmesriigid ja komisjon esitavad Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (edaspidi „amet“) ametnike nimekirja, mis tuleb lisada liidu inspektorite nimekirja. Amet haldab ja ajakohastab liidu inspektorite, sealhulgas liikmesriikide, komisjoni ja ameti ametnike nimekirja. Amet teeb kõnealuse nimekirja komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadavaks.

2.Ilma et see piiraks rannikuliikmesriikide esmavastutust, võivad liidu inspektorid liikmesriikide territooriumil ja liidu vetes ning liidu vetest väljaspool asuvaid liidu kalalaevu inspekteerida käesoleva määruse kohaselt.

3. Liidu inspektorid võivad olla määratud eelkõige seoses

(a)artikli 95 kohaselt vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammide rakendamisega;

(b)rahvusvaheliste kalanduskontrolli programmidega, kus liidul on kohustus tagada kontroll.

4.Oma ülesannete täitmiseks ja lõiget 5 kohaldades peab liidu inspektoritel olema viivitamatult juurdepääs:

(a)kõikidele aladele liidu kalalaevadel ja muudel püügitegevusega tegelevatel laevadel, avalikele ruumidele või kohtadele ning transpordivahenditele ning

(b)kõikidele nende ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele ja dokumentidele, eelkõige püügipäevikutele, kalalaevatunnistusele, mootorivõimsuse sertifikaadile, videovalvesüsteemide andmetele, lossimisdeklaratsioonidele, püügisertifikaatidele, ümberlaadimisdeklaratsioonidele, müügiteatistele ja muudele asjakohastele dokumentidele

samas ulatuses ja samadel tingimustel nagu selle liikmesriikide ametnikel, kus inspekteerimine toimub.

5.Liidu inspektoritel ei ole politsei- ega täidesaatvaid volitusi nende päritoluliikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvast territooriumist või kuuluvatest liidu vetest väljaspool.

6.Komisjoni või selle määratud asutuse ametnikel, kes on määratud liidu inspektoriks, ei ole politsei- ega täidesaatvaid volitusi.

7.Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmisega:

(a)liidu inspektoritest ametile teatamine;

(b)liidu inspektorite nimekirja vastuvõtmine ja haldamine;

(c)liidu inspektorite nimekirja edastamine piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele;

(d)liidu inspektorite volitused ja kohustused;

(e)liidu inspektorite aruanded;

(f)liidu inspektorite aruannete järelmeetmed.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(61)Artikli 80 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

„4.Liikmesriik võib inspekteerida enda või mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvaid liidu kalalaevu kolmandate riikide vetes või sadamates vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.“

(62)III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Menetlused rikkumise korral“

(63)Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 82

Ametnike kohustused rikkumise korral

1.Kui inspekteerimise käigus kogutud teave või mis tahes muud asjakohased andmed või teave viivad ametniku veendumuseni, et on rikutud ühise kalanduspoliitika eeskirju, peab ametnik

(a)märkima tuvastatud rikkumise inspekteerimisaruandesse;

(b)võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada sellise tuvastatud rikkumise tõendite säilitamine;

(c)edastama viivitamatult inspekteerimisaruande oma pädevale asutusele;

(d)teatama rikkumise toimepanemises kahtlustatavale või rikkumise toimepanemiselt tabatud füüsilisele või juriidilisele isikule, et rikkumisega võivad kaasneda karistused ja asjakohase arvu punktide määramine vastavalt artiklile 92. See teave märgitakse inspekteerimisaruandesse.

2.Tuvastatud tõsise rikkumise korral võivad ametnikud jääda kalalaeva pardale kuni artiklis 85 osutatud uurimise lõpuleviimiseni.“

(64)Artikkel 84 jäetakse välja.

(65)VII jaotises jäetakse välja sõnad

„IV PEATÜKK

Inspektsioonide käigus tuvastatud rikkumiste menetlemine“

(66)Artiklid 85 ja 86 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 85

Menetlemine

1.Ilma et see piiraks artikli 72, artikli 83 lõike 2 ja artikli 86 kohaldamist, teostab pädev liikmesriik viivitamata uurimise, kui tuvastatakse, et nende ametnike, teiste liikmesriikide ametnike, liidu inspektorite või kolmandate riikide ametnike tehtud kontrolli käigus avastatakse mis tahes rikkumine, või kui mis tahes asjaomaste andmete või teabe alusel on liikmesriikide pädevatel asutustel põhjust uskuda, et on rikutud ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2.Liikmesriigid võtavad viivitamata artiklis 91 sätestatud meetmed.

Artikkel 86

Menetlemise üleandmine

1.Liikmesriik, kelle territooriumil või vetes rikkumine tuvastati, võib selle rikkumise menetlemise lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi, kelle kodanik rikkuja on, pädevatele asutustele üle anda asjaomase liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artiklis 89 osutatud tulemuse.

2.Lipuliikmesriik võib rikkumise menetlemise üle anda rikkumise tuvastanud liikmesriigi pädevatele asutustele asjaomase liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artiklis 89 osutatud tulemuse.“

(67)Artikkel 87 jäetakse välja.

(68)Artikkel 88 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 88

Parandusmeetmed menetlemise puudumisel liikmesriigis, kus lossimine või ümberlaadimine toimub

1.Kui liikmesriik, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, ei ole lipuliikmesriik ning selle riigi pädevad asutused ei võta vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes asjakohaseid meetmeid või ei anna menetlemist üle vastavalt artiklile 86, võib ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkudes püütud, lossitud või ümber laaditud kogused maha arvata kvoodist, mis on eraldatud liikmesriigile, kus lossimine või ümberlaadimine toimub.

2.Pärast seda, kui komisjon on lipuliikmesriigi või lossimise või ümberlaadimise kohaks oleva liikmesriigi ära kuulanud, määrab ta rakendusaktidega kindlaks kalakogused, mis arvatakse maha lossimise või ümberlaadimise kohaks oleva liikmesriigi kvoodist pärast seda, kui komisjon on ära kuulanud mõlemad asjaomased liikmesriigid.

3.Kui liikmesriigil, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, ei ole enam kasutada vastavat kvooti, kohaldatakse artiklit 37. Sel eesmärgil loetakse ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkudes püütud, lossitud või ümber laaditud kalakogused võrdseks selle kahju suurusega, mida lipuliikmesriik kandis, nagu on osutatud kõnealuses artiklis.“

(69)VIII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„VIII JAOTIS

JÕUSTAMINE

Artikkel 89

Meetmed eeskirjade täitmise tagamiseks

1.Ilma et see piiraks liikmesriikide volitusi algatada kriminaalmenetlus ja määrata kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid haldusmeetmeid ja -karistusi käsitlevad eeskirjad ning tagavad, et neid kohaldatakse süstemaatiliselt kooskõlas nende siseriikliku õigusega ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkunud füüsilise isiku või juriidilise isiku suhtes.

2.Liikmesriigid teatavad [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] komisjonile lõikes 1 osutatud siseriiklikud sätted ja teatavad talle viivitamata kõigist hilisematest muudatustest.

Artikkel 89a

Karistused

1.Liikmesriigid tagavad, et ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkunud füüsilist isikut või selle eest vastutavaks tunnistatud juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.

2.Liikmesriigid tagavad, et karistuste ja lisakaristuste üldine tase, mis on kehtestatud käesoleva määruse ja siseriikliku õiguse asjaomaste sätete kohaselt, on piisavalt range, et hoida ära edasisi rikkumisi ja võtta vastutavatelt isikutelt tõhusalt ära nende rikkumisest tulenev või oodatav kasum, ilma et see piiraks nende seaduslikku õigust kutsealal töötada. Selleks võetakse arvesse artikli 91 kohaselt võetud viivitamatuid meetmeid.

3.Karistusi määrates võtavad liikmesriigid arvesse eelkõige rikkumise raskusastet, sealhulgas tekitatud keskkonnakahju taset, kalavarule tekitatud kahju, rikkumise laadi ja ulatust, selle kestust või korduvust või samaaegsete rikkumiste kuhjumist.

4.Liikmesriigid võivad kohaldada süsteemi, mille järgi on trahv proportsionaalne juriidilise isiku käibega või rikkumise toimepanemisel saadud või eeldatud majandusliku kasuga.

Artikkel 90

Tõsised rikkumised

1.Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tõsine rikkumine“ mis tahes tõsist rikkumist, mis on loetletud lõikes 2 või mida käsitatakse lõike 3 kohaselt tõsise rikkumisena.

2.Järgmised tegevused on tõsised rikkumised:

(a)kalapüük ilma lipuriigi või asjaomase rannikuriigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita; või

(b)kalalaeva või püügivahendite tähistuse või laeva nime või registreerimisnumbri võltsimine või varjamine; või

(c)uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; või

(d)ametnike või vaatlejate töö takistamine nende tööülesannete täitmisel; või

(e)ümberlaadimine ilma nõutava loata või juhul, kui ümberlaadimine on keelatud; või

(f)üleviimistoimingute teostamine, rikkudes ühise kalanduspoliitika eeskirju või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastu võetud kohaldatavaid kaitse- ja majandamismeetmeid; või

(g)selliste laevadega ümberlaadimistoimingutes osalemine või üleviimistoimingute tegemine või ühistes püügioperatsioonides osalemine või selliste laevade toetamine ja varustamine, mis tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, eelkõige laevad, mis on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 29 ja 30 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja; või

(h)sellise laeva tegevuses, juhtimises, omanikeringis osalemine või sellisele laevale töölevõtmine, mis tegeleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, eelkõige laevad, mis on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 29 ja 30 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirja, või teenuste osutamine ETR-kalapüügiga tegeleva laeva käitajatele; või

(i)kalastamine suletud või keelupiirkonnas või kalavarude taastamise alal või keelatud perioodil või ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist või lubatust sügavamal; või

(j)selliste liikide sihtpüügiga tegelemine, pardal hoidmine, ümberlaadimine, üleviimine või lossimine, mille suhtes kehtib moratoorium, püügikeeluaeg või mille püük on keelatud; või

(k)laev ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev; või

(l)keelatud püügivahendite kasutamine; või

(m)lossimine kolmandate riikide sadamates käesoleva määruse artiklis 19a osutatud eelteatiseta või ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud kalandustoodete lossimine; või

(n)lossimisdeklaratsiooni või müügiteatise lipuliikmesriigile edastamata jätmine, kui saak lossiti kolmanda riigi sadamas, või ümberlaadimisdeklaratsiooni või üleviimisdeklaratsiooni edastamata jätmine, kui tegevus toimub liidu vetest väljaspool; või

(o)dokumentide, andmete või teabe võltsimine või võltsitud või kehtetute dokumentide, andmete või ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaselt nõutava teabe, sealhulgas nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 osutatud dokumentide, andmete ja teabe esitamine; või

(p)ETR-kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR-kalapüügist saadud kalandustoodetega kauplemine, nende import, eksport, töötlemine, turustamine; või

(q)mootoriga või mootori võimsuse jälgimise seadmetega manipuleerimine eesmärgiga suurendada laeva võimsust üle mootoritunnistusel määratud mootori maksimumvõimsuse töörežiimil.

3.Järgmisi tegevusi käsitatakse tõsiste rikkumistena olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama asjaomase liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse IV lisa kohaselt kindlaks määratud üht või enamat alternatiivset kriteeriumi:

(a)ei täideta ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohast kohustust täpselt registreerida ja esitada püügitegevusega seotud andmed, sealhulgas laevaseiresüsteemi ja eelteatiste kaudu edastatavad andmed; või

(b)ei tehta püügi- ega lossimisdeklaratsiooni kolmandale riigile kättesaadavaks ega saadeta selle elektroonilist koopiat lipuliikmesriikidele, nagu on nõutud määruse (EL) nr 2017/2403(*) artikli 30 lõikes 1; või

(c)kasutatakse nõuetele mittevastavaid püügivahendeid; või

(d)ei täideta ühise kalanduspoliitika eeskirjades sätestatud kohustusi seoses püügivahendite kasutamisega; või

(e)ei tooda kalalaeva pardale alamõõdulist saaki või selliseid liike, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust, ega hoita seda pardal, muu hulgas saagi vabaks laskmise kaudu, ning ei laadita sellist saaki ümber, ei kanta seda üle ega lossita seda, mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui sellise saagi pardale toomine ja seal hoidmine ning lossimine oleksid vastuolus kohustustega, mis hõlmavad muu hulgas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide tegevust või mille suhtes kohaldatakse erandeid, mis on ette nähtud ühise kalanduspoliitika eeskirjadega, püügi või püügipiirkondade puhul, mille suhtes nimetatud eeskirju kohaldatakse; või

(f)teostatakse piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega juhul, kui kõnealuseid tegevusi ei loeta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tõsiseks rikkumiseks; või

(g)tehakse kalandustooted turul kättesaadavaks ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkudes juhul, kui kõnealust tegevust ei loeta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tõsiseks rikkumiseks; või

(h)tegeletakse harrastuskalapüügiga ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkudes või müüakse harrastuskalapüügi käigus püütud saaki; või

(i)pannakse toime mitu rikkumist, mis koos moodustavad ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise eiramise.

Artikkel 91

Viivitamatud täitemeetmed tõsiste rikkumiste puhul

1.Kui füüsilist isikut kahtlustatakse tõsises rikkumises või kui ta sellelt tabatakse või kui juriidilist isikut kahtlustatakse sellise rikkumise eest vastutav olemises, võtavad liikmesriigid lisaks artikli 85 kohasele rikkumise uurimisele kooskõlas oma riiklike õigusaktidega viivitamatult asjakohased meetmed, milleks on eelkõige:

(a)kalapüügi kohene lõpetamine;

(b)kohene tagasisuunamine sadamasse;

(c)transpordivahendi suunamine teise asukohta kontrollimiseks;

(d)kautsjoni nõudmine;

(e)püügivahendite, saagi või kalandustoodete või saagi või kalandustoodete müügist saadud kasumi konfiskeerimine;

(f)kalandustoodete turule laskmise piiramine või keelamine;

(g)asjaomase kalalaeva või transpordivahendi ajutine peatamine;

(h)püügiloa peatamine;

(i)äritegevuse ajutine lõpetamine.

2.Lõikes 1 osutatud viivitamatute täitemeetmete laad aitab vältida asjaomase tõsise rikkumise jätkumist, võtta kõik vajalikud meetmed sellise tuvastatud tõsise rikkumise tõendite säilitamise tagamiseks, et võimaldada pädevatel asutustel uurimine lõpule viia.

3.Liikmesriik teavitab viivitamatult ja kooskõlas riikliku õiguse menetlusega asjaomast lipuliikmesriiki lõikes 1 osutatud meetmetest.

Artikkel 91a

Tõsiste rikkumistega kaasnevad karistused

1.Ilma et see piiraks muude käesoleva määruse ja siseriikliku õiguse kohaste karistuste kohaldamist, määrab liikmesriik sellise tuvastatud tõsise rikkumise korral, mille teel on saadud kalandustooteid, trahvi, mille suurus on:

–minimaalselt vähemalt kolmekordne tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtus, ja

–maksimaalselt vähemalt viiekordne tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtus.

2.Korduva tõsise rikkumise korral, mille teel on saadud kalandustooteid kolme aasta jooksul, määrab liikmesriik trahvi, mille suurus on:

–minimaalselt vähemalt viiekordne tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtus, ja

–maksimaalselt vähemalt kaheksakordne tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtus.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud summad arvutatakse kalandustoodete väärtuse põhjal, võttes arvesse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) platvormi rikkumise tuvastamise ajal, kui see on kättesaadav. Kui EUMOFA väärtused ei ole kättesaadavad või asjakohased, kohaldatakse riiklikke oksjonihoonete hindu või peamistel rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade jaoks kindlaksmääratud hindu ning arvesse võetakse kõrgemaid hindu.

4.Kui tõsise rikkumise teel ei saadud kalandustooteid, määravad liikmesriigid trahvid kindlaks artikli 89a kohaselt tasemel, millel on lõigetes 1 ja 2 sätestatud trahvide mõjuga sarnane hoiatav mõju.

Artikkel 91b

Lisakaristused

Artiklites 89, 89a ja 91a sätestatud karistuste ning artiklis 91 sätestatud meetmetega võivad kaasneda muud hoiatavad karistused või meetmed, eelkõige:

(1)rikkumises osalenud kalalaeva(de) sekvesteerimine;

(1)kalalaeva ajutine peatamine;

(2)kalalaeva(de), keelatud püügivahendite, saagi või kalandustoodete konfiskeerimine;

(3)kalalaevatunnistuse või kalapüügiloa peatamine või tühistamine;

(4)kalapüügiõiguse vähendamine või tühistamine;

(5)uue kalapüügiõiguse saamise õiguse ajutine või püsiv äravõtmine;

(6)riigiabi või toetuse saamise ajutine või püsiv keeld;

(7)määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõikes 3 kohaselt antud heakskiidetud ettevõtja staatuse peatamine või tühistamine;

(8)laeva riikliku registri tunnistuse kehtetuks tunnistamine;

(9)majandustegevuse ajutine peatamine või selle alaline lõpetamine;

(10)kalandustoodetega kauplemise loa ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine.

Artikkel 92

Tõsiste rikkumiste punktisüsteem

1.Liikmesriigid kohaldavad punktisüsteemi artikli 90 kohaste rikkumiste korral, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 1 punktides k ja p ning lõike 2 punktides g ja h osutatud tõsiste rikkumiste korral.

2.Kui füüsiline isik on sooritanud ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise või juriidilist isikut peetakse selle eest vastutavaks, määratakse kalalaevatunnistuse omanikule asjaomase kalalaeva eest III lisa alusel arvutatud arv punkte.

3.Kuigi punktid jäävad seotuks kalalaeva müünud kalalaevatunnistuse omanikuga, määratakse punktid ka mis tahes asjaomase kalalaeva tulevasele kalalaevatunnistuse omanikule, juhul kui kõnealune laev müüakse, antakse üle või vahetab muul moel omanikku pärast rikkumise kuupäeva.

4.Liikmesriigid kehtestavad ka punktisüsteemi, mille kohaselt määratakse laeva kaptenile tema juhitud laeva pardal aset leidnud tõsise rikkumise korral sama arv punkte nagu kalalaevatunnistuse omanikule.

5.Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse kaks või enam sama füüsilise või juriidilise isiku poolt toimepandud tõsist rikkumist, määratakse punktid iga tõsise rikkumise eest kooskõlas lõikega 2, kusjuures kõikide kõnealuste rikkumiste eest võib kokku määrata kuni 12 punkti.

6.Kui punktide koguarv on võrdne 18 punktiga või ületab seda, peatatakse kalalaevatunnistus ja/või õigus juhtida kalalaeva automaatselt vähemalt kaheks kuuks. Kõnealune periood on neli kuud, kui peatamine toimub teist korda ja punktide arv on võrdne 36 punktiga või ületab seda, kaheksa kuud, kui peatamine toimub kolmandat korda ja punktide arv on võrdne 54 punktiga või ületab seda, ning üks aasta, kui peatamine toimub neljandat korda ja punktide arv on võrdne 72 punktiga või ületab seda. Kui peatamine toimub viiendat korda ja punktide arv on võrdne 90 punktiga või ületab seda, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks.

7.Kui kalalaevatunnistuse omanikul või kaptenil koguneb 90 punkti, toob see automaatselt kaasa kalalaevatunnistuse või kalalaeva juhtimise õiguse jäädava äravõtmise.

8.Kui kalalaevatunnistuse omanik või kapten ei soorita kolme aasta jooksul eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kõik punktid.

9.Rannikuäärne riik on pädev määrama oma siseriiklike õigusaktide alusel kindlaks, kas tema vetes on toime pandud tõsine rikkumine, ja otsustama, mitu punkti tuleb III lisa kohaselt määrata.

10.Kui tõsine rikkumine avastatakse muus liikmesriigis kui lipuriik, tunnustavad lipuliikmesriigi pädevad asutused käesoleva artikli kohaselt määratud punkte.

11.Liikmesriigid nimetavad pädevad riiklikud asutused, kes vastutavad tõsiste rikkumistega seotud punktisüsteemi kehtestamise eest, määravad asjakohase arvu punkte kalalaevatunnistuse omanikule ja kaptenile ning kannavad punktid üle vastavalt lõikele 3.

12.Liikmesriigid tagavad, et riiklike menetluste kohaldamine ei muuda punktisüsteemi ebatõhusaks.

13.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

(a)punktikünnise muutmine, mis toob kaasa kalalaevatunnistuse või kapteni kalalaeva juhtimise õiguse peatamise või jäädava äravõtmise;

(b)kalalaevatunnistuse või kapteni kalalaeva juhtimise õiguse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed;

(c)meetmed, mida võetakse juhul, kui kalalaevatunnistuse või kapteni kalalaeva juhtimise õiguse peatamise ajal või pärast nende jäädavat äravõtmist tegeldakse ebaseadusliku kalapüügiga;

(d)punktide kustutamist õigustavad asjaolud;

(e)selliste kaptenite registreerimine, kellel on lubatud tegeleda kalapüügiga.

14.Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmisega:

(a) teated punktide määramise otsuste kohta;

(b)punktide ülekandmine, kui antakse üle selliste laevade omandiõigus, mille jaoks punktid määrati;

(c)kalalaevatunnistuste või kapteni kalalaeva juhtimise õiguse kustutamine asjakohastest loeteludest tõsiste rikkumiste eest vastutava isiku puhul;

(d)liikmesriikide kehtestatud kohustus teavitada kalalaevade kapteneid punktisüsteemist.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 92a

Juriidiliste isikute vastutus

1.Juriidilised isikud võetakse vastutusele tõsiste rikkumiste eest, kui sellise rikkumise on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal, tuginedes:

(a)õigusele esindada juriidilist isikut,

(b)õigusele teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

(c)õigusele kontrollida juriidilist isikut.

2.Juriidilisi isikuid võib vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud füüsilise isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on tema kasuks pannud toime tõsise rikkumise.

3.Juriidilise isiku vastutus ei välista menetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud asjaomaste rikkumiste täideviijad, nendele õhutajad või kaasaaitajad.

Artikkel 92b

Kohustus teatada lõplikust otsusest

1.Selle liikmesriigi pädevad asutused, kellel on rikkumise korral jurisdiktsioon, teavitavad viivitamata ja kooskõlas oma riiklike õigusaktidega lipuriike, riiki, kelle kodanik rikkuja on või kus rikkuja on asutatud, või mõnd muud riiki, kes on huvitatud kõnealust rikkumist käsitleva lõpliku otsusega seotud haldus- või kriminaalmenetluste või muude võetud meetmete ning kõigi sellise rikkumisega seotud lõplike otsuste järelmeetmete tulemustest, sealhulgas vastavalt artiklile 92 määratud punktide arvust.

Samuti teatavad nad Euroopa Komisjonile viivitamata lõplikud otsused juhul, kui liidu vetes või liidu sadamates tuvastatakse kolmandate riikide lipu all sõitvate kalalaevadega seotud tõsine rikkumine.

2.Pärast teate saamist lõikes 1 osutatud liikmesriigilt, määrab lipuliikmesriik asjakohase arvu punkte kalalaevatunnistuse omanikule ja asjaomase laeva kaptenile.

Artikkel 93

Riiklik rikkumiste register

1.Liikmesriigid kannavad riiklikku registrisse kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade kahtlustatavad või kinnitatud rikkumised, mille sooritavad nende lipu all või kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad või nende kodanikud, sealhulgas kõik otsused ja kantud karistused ning määratud punktiarvu. Samuti sisestavad liikmesriigid oma riiklikku rikkumiste registrisse nende lipu all sõitvate kalalaevade ning nende kodanike rikkumised, mida menetletakse mõnes muus liikmesriigis, pärast seda, kui jurisdiktsiooni omava liikmesriigi lõplik otsus on vastavalt artiklile 92b teatavaks tehtud.

2.Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise suhtes meetmete võtmisel võib liikmesriik taotleda teistelt liikmesriikidelt nende riiklikes registrites sisalduva teabe edastamist kalalaevade ja isikute kohta, keda kahtlustatakse kõnealuse rikkumise sooritamises või kes tabati kõnealuse rikkumise sooritamiselt.

3.Kui liikmesriik taotleb teiselt liikmesriigilt teavet seoses teatava rikkumisega, esitab kõnealune teine liikmesriik viivitamata asjaomase teabe kõnealuses rikkumises osalevate kalalaevade ja füüsiliste või juriidiliste isikute kohta.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(70)IX jaotisele lisatakse artikkel 93a:

„Artikkel 93a

Riiklikud kontrolliprogrammid ja aastaaruanded

1.Liikmesriigid kehtestavad ühe- või mitmeaastased riiklikud kontrolliprogrammid inspekteerimiseks ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmise kontrollimiseks.

Riiklikud kontrolliprogrammid on riskipõhised ja neid ajakohastatakse vähemalt kord aastas, võttes eelkõige arvesse hiljuti vastu võetud kaitse- ja kontrollimeetmeid.

Riiklikest kontrolliprogrammidest teavitatakse komisjoni enne iga aasta 31. detsembrit ja need peavad hõlmama vähemalt järgmist kalendriaastat.

2.Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid komisjonile aruande eelneval aastal teostatud inspekteerimiste ja kontrollide kohta kooskõlas riiklike kontrolliprogrammidega ja vastavalt käesolevale määrusele.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 119a vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu riiklike kontrolliprogrammide ja aastaaruannete miinimumnõuded ning kehtestada kontrolle käsitlevad võrdlusnäitajad, võttes arvesse ühise kalanduspoliitika eesmärke ning tehnika ja teaduse arengut.“

(71)Artikli 95 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Teatavate püügipiirkondade ja -viiside suhtes võidakse kohaldada kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme. Komisjon võib rakendusaktidega ning kooskõlastatult asjaomaste liikmesriikidega määrata kindlaks, milliste püügipiirkondade suhtes kohaldatakse kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme vastava püügipiirkonna või -viisi suhtes kooskõlastatud erikontrolli rakendamise vajaduse alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(72)Artikli 102 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuse juurdluse tulemustest ning edastavad komisjonile aruande, mis on koostatud mitte rohkem kui kolm kuud pärast komisjoni taotlust. Komisjon võib ajavahemikku liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud palve korral pikendada rakendusaktidega mõistliku aja võrra.

4.Kui lõikes 2 osutatud haldusjuurdlus ei vii ebakorrapärasuste kõrvaldamiseni või kui komisjon tuvastab artiklites 98 ja 99 osutatud kontrolli või sõltumatute inspektsioonide käigus liikmesriigi kontrollisüsteemis või artiklis 100 osutatud auditeerimisel puudusi, koostab komisjon rakendusaktide abil tegevuskava kõnealuse liikmesriigiga. Liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuse tegevuskava rakendamiseks.“

(73)Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:

(a)    lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi mitmeaastase kava rakendamiseks ning kui komisjonil on tõendid, et kõnealuste kohustuste täitmata jätmine on tõsine oht kalavaru või varude rühma kaitsele, võib komisjon rakendusaktidega ajutiselt asjaomase liikmesriigi jaoks sulgeda kõnealustest puudustest mõjutatud kalapüügi.“

(b)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Komisjon tühistab rakendusaktidega püügikeelu pärast seda, kui liikmesriik on kirjalikult komisjonile rahuldavalt näidanud, et kõnealuseid püügipiirkondi saab säästvalt kasutada.“

(74)Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi antud aasta kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa ületamise korral teeb komisjon järgmisel aastal või järgnevatel aastatel rakendusaktidega mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades korrutustegurit vastavalt järgmisele tabelile.“

(b)lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4.Liikmesriigile varasematel aastatel eraldatud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa ülepüüdmise korral võib komisjon rakendusaktidega teha ülepüüdmise taset arvesse võttes mahaarvamisi liikmesriigi tulevastest kvootidest.

5.Kui lõigete 1 ja 2 kohast mahaarvamist ei saa ülepüütud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, sest kalavaru või varude rühmaga seotud kvooti, püüginormi või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon teha rakendusaktidega järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised muudest kõnealuse liikmesriigi kasutatavatest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtusega kalavarude või varude rühmaga seotud kvootidest vastavalt lõikele 1.

6.Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, et hinnata kohandatud kvooti, millest arvatakse maha liigne kasutamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(75)Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikoormust, teeb komisjon rakendusaktidega mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevasest püügikoormusest.

(b)Lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kui ületatakse liikmesriigile geograafilise piirkonnaga seotud või kalapüügiks eraldatud püügikoormust, teeb komisjon rakendusaktidega järgmisel aastal või järgmistel aastatel mahaarvamised kõnealusele liikmesriigile asjaomaseks kalapüügiks eraldatud geograafilisest piirkonnast või püügikoormusest, kohaldades korrutustegurit vastavalt järgmisele tabelile.“

(c)Lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.Kui lõike 2 kohast mahaarvamist ei saa mingi kalavaru puhul ületatud maksimaalse lubatud püügikoormuse suhtes kohaldada, sest maksimaalset lubatud püügikoormust ei ole asjaomasel liikmesriigil selle kalavaru puhul piisavalt, võib komisjon rakendusaktidega teha järgmisel aastal või järgmistel aastatel mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi kasutatavast püügikoormusest samas geograafilises piirkonnas vastavalt lõikele 2.

4.Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, et hinnata maksimaalset olemasolevat püügikoormust, millest arvatakse maha liigne kasutamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(76) Artiklit 107 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Kui on tõendeid, et liikmesriik ei täida ühist kalanduspoliitikat käsitlevaid eeskirju ning et see võib olla tõsine oht selliste kalavarude kaitse jaoks, mille suhtes kohaldatakse kalapüügivõimalusi, võib komisjon teha rakendusaktidega mahaarvamisi liikmesriigile järgmisel aastal või järgmistel aastatel määratud kalavaru või varude rühmaga seotud aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse kalavarudele põhjustatud kahju.“

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Komisjonil on artikli 119a kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses tähtajaga, milleks liikmesriigid peavad tõendama, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada, seoses materjaliga, mille liikmesriigid peavad lisama oma vastusesse, ning seoses koguste määramisega, mis tuleb maha arvata, võttes arvesse järgmist:

(a)rikkumise ulatus ja laad;

(b)looduskaitsele mõjuva ohu tõsidus;

(c)rikkumisega kalavarule põhjustatud kahju.”

(77)Artiklit 109 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.Liikmesriigid loovad käesoleva määruse kohaselt registreeritud andmete kontrollimiseks arvutipõhise andmebaasi ning kontrollisüsteemi. Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja vastavustõendamist.

2.Liikmesriigid tagavad, et kõik ettevõtjate esitatud ja käesolevale määrusele vastavalt registreeritud andmed on täpsed ja täielikud ning esitatud ühise kalanduspoliitika eeskirjades sätestatud tähtaegade jooksul. Täpsemalt:

(a)liikmesriigid valideerivad järgmised andmed automaatsete arvutipõhiste algoritmide ja mehhanismide abil:

i) laeva asukoha andmed;

ii) püügitegevust käsitlevad andmed, eelkõige püügipäevik, lossimisdeklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon ja eelteatis;

iii) ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide ja müügiteatiste andmed;

(b)liikmesriigid valideerivad eespool loetletud andmed vajaduse korral ka järgmiste andmete alusel:

i) laevade tuvastamise süsteemi andmed;

ii) laevade täheldamise andmed;

iii) artikli 3 lõikes 1 osutatud kalanduskokkulepete raames toimuva püügitegevusega seotud andmed;

iv) andmed kalapüügipiirkonda sisenemise ning sealt lahkumise kohta;

v) automaatse identifitseerimissüsteemi andmed;

vi) kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed;

vii) inspekteerimisaruannete andmed ja riiklikus rikkumisteregistris sisalduvad andmed;

viii) mootorivõimsuse andmed;

ix) kontrolliülesandega vaatlejate aruanded;

x) andmed kalalaevade pardal olevatest videovalvesüsteemidest ja muudest elektroonilistest seiresüsteemidest lossimiskohustuse täitmise kontrollimiseks vastavalt artiklile 25a.“

(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Kui andmetes esineb vasturääkivusi, teostab asjaomane liikmesriik vajalikud uurimised, analüüsid ja ristkontrollid ning dokumenteerib need. Uurimiste tulemused ja vastavad dokumendid edastatakse komisjonile taotluse korral. Kui on põhjust kahtlustada, et toime on pandud rikkumine, teostab liikmesriik uurimise ja võtab viivitamata vajalikud meetmed vastavalt artiklitele 85 ja 91.“

(c)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.Liikmesriigid kehtestavad riikliku kava lõike 2 punktides a ja b nimetatud andmete kontrolli süsteemi rakendamiseks ning vasturääkivuste korral võetavad järelmeetmed ja ajakohastavad neid. Kavas määratakse kindlaks liikmesriigi prioriteedid andmete valideerimiseks ja vasturääkivuste korral võetavad järelmeetmed, järgides riskipõhist lähenemisviisi.“

(78)Artiklid 110 ja 111 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 110

Juurdepääs andmetele, andmete säilitamine ja töötlemine

1.Liikmesriigid tagavad komisjonile või tema määratud asutus(t)ele igal ajal ette teatamata kaugjuurdepääsu järgmistele koondamata andmetele:

(a)püügitegevuse andmed:

i)    laeva asukoha andmed;

ii)    püügitegevust hõlmavad andmed, eelkõige püügipäevikud, lossimisdeklaratsioonid, ümberlaadimisdeklaratsioonid ja eelteatised;

iii)    ülevõtmisdeklaratsioonide, veodokumentide ja müügiteatiste andmed;

iv)    püügikoormuse andmed.

(b)muud kontrolliandmed:

i)    laevade täheldamise andmed;

ii)    artikli 3 lõikes 1 osutatud kalanduskokkulepete raames toimuva püügitegevusega seotud andmed;

iii)    andmed kalapüügipiirkonda sisenemise ning sealt lahkumise kohta;

iv)    kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed;

v)    inspekteerimisaruanded;

vi)    mootorivõimsuse andmed;

vii)    kontrolliülesandega vaatlejate aruanded;

viii)    riiklik kontrollimeetmete programm;

ix)    riikide ametnike loetelu.

(c)elektrooniline andmebaas kogutud andmete täielikkuse ja kvaliteedi kontrollimiseks, nagu on osutatud artiklis 109;

(d)artiklis 93 osutatud rikkumiste riiklik register.

2.Komisjon või tema määratud asutus võib koguda vajaduse korral andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et täita oma kohustusi, eelkõige teostada inspekteerimisi, kontrolle, auditeid ja uurimisi, mis tulenevad ühise kalanduspoliitika eeskirjadest või kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega kehtestatud eeskirjadest.

3.Liikmesriigid tagavad komisjoni ametnikele või komisjoni määratud asutuse töötajatele juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmetele.

4. Liikmesriikide teadusasutused ja liidu teadusorganid võivad saada ja kasutada laeva asukohaandmeid teadusliku uurimistöö tegemiseks ja teaduslike nõuannete andmiseks, kui kõnealused andmed ei sisalda enam viidet laeva identifitseerimisnumbritele ega võimalda füüsiliste isikute kindlakstegemist.

Lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii loetletud andmeid võib esitada liikmesriikide teadusasutustele, liidu teadusasutustele ja Eurostatile.

5. Liikmesriigid loovad, rakendavad ja haldavad lõikes 1 osutatud andmeid sisaldavaid asjakohaseid kalandusalaseid andmebaase. Juurdepääs nendele andmebaasidele tagatakse turvalise juurdepääsukanali kaudu, mis võimaldab kontrollida juurdepääsu ja konkreetseid kasutajaprofiile üksnes aruandluse, statistika, inspekteerimiste ja rikkumiste uurimise eesmärgil.

(79)Artikkel 111

Andmete vahetamine

1. Iga lipuliikmesriik tagab asjakohase teabe vahetu ja elektroonilise vahetamise teiste liikmesriikide ja vajaduse korral komisjoni või tema määratud asutus(t)ega, eelkõige järgmise teabe:

(a)laeva asukohaandmed, kui tema laevad asuvad teise liikmesriigi vetes;

(b)püügipäeviku andmed, kui tema laevad tegelevad kalapüügi, lossimise või ümberlaadimisega teise liikmesriigi vetes;

(c)lossimisdeklaratsioonid ja ümberlaadimisdeklaratsioonid, kui neid toiminguid tehakse teise liikmesriigi sadamates;

(d)eelteatised, kui kavandatav sadam asub teises liikmesriigis;

(e)müügiteatised, veodokumendid ja ülevõtmisdeklaratsioonid, kui üks või mitu kõnealust toimingut toimuvad teises liikmesriigis;

(f) inspekteerimis- ja järelevalvearuanded;

(g)riiklik rikkumiste register.

2.Iga rannikuliikmesriik tagab asjakohase teabe vahetu ja elektroonilise vahetamise teiste liikmesriikide ja vajaduse korral komisjoni või tema määratud asutus(t)ega, saates eelkõige järgmise teabe:

(a)müügiteatiste teave lipuliikmesriigile, kui esmamüük pärineb teise liikmesriigi kalalaevalt;

(b)ülevõtmisdeklaratsiooni teave, kui kala on ladustatud teises liikmesriigis kui lipuliikmesriik või lossimisliikmesriik;

(c)müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsiooni teave liikmesriigile, kus toimus lossimine;

(d)veodokumendid lipuliikmesriigile, sihtliikmesriigile ja veo transiitriigile;

(e)inspekteerimis- ja järelevalvearuanded;

(f)riiklik rikkumiste register.“

---------------------------------------------------------------------------------------

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“

(80)Lisatakse artikkel 111a:

„Artikkel 111a

Andmeid käsitlevate sätete ühetaoline rakendamine

Artiklite 110 ja 111 kohaldamisel võib komisjon rakendusaktide abil sätestada üksikasjalikud eeskirjad, mis hõlmavad järgmist:

–andmete kvaliteet, käitlejate poolne andmete esitamise tähtaegadest kinnipidamine, andmete valideerimine, sh ristkontroll, analüüs, vastavustõendamine;

–liikmesriikide vaheline teabevahetus;

–komisjoni või selle määratud asutuse juurdepääs andmetele;

–liidu teadusasutuste ja Eurostati juurdepääs andmetele;

–andmebaaside koostalitlusvõime ja standardimine;

–artikli 110 lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed, sealhulgas täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete töötlemiseks ja andmebaaside suhtes kohaldatavad turvaeeskirjad.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(81)Artikkel 112 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 112

Isikuandmete kaitse

1.Artikli 110 lõikes 1 osutatud andmed, välja arvatud lõike 1 punkti b alapunktis viii nimetatud andmed, ja artikli 110 lõikes 2 osutatud andmed võivad sisaldada isikuandmeid.

2. Komisjon võib töödelda isikuandmeid, millele tal on artikli 110 lõigete 1 ja 2 kohaselt juurdepääs, järgmistel eesmärkidel:

(a)püügivõimaluste, sh kvoodi kasutamise seire;

(b)andmete valideerimine;

(c)liidu kalalaevade püügitegevuse või liidu vetes kalastavate laevade püügitegevuse seire;

(d)liikmesriikide teostatavate püügitegevuse ja tarneahela kontrollide seire;

(e)inspekteerimised, kontrollid, auditid ja järelepärimised;

(f)rahvusvaheliste lepingute ja kaitsemeetmete ettevalmistamine ja järgimine;

(g)poliitiliste strateegiate hindamised ja mõjuhindamised;

(h)teadusuuringud ja teaduslikud nõuanded;

(i)päringud kaebuste ja rikkumiste kohta.

3.Artikli 110 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid ei säilitata kauem kui 5 aastat, välja arvatud isikuandmete puhul, mis on vajalikud kaebuse, rikkumise, inspekteerimise, kontrolli või auditi järelmeetmete või pooleliolevate kohtu- või haldusmenetluste jaoks ja mida võib säilitada 10 aastat. Kui artikli 110 lõigetes 1 ja 2 loetletud teavet säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse andmed anonüümseks.

4.Liikmesriike peetakse määruse (EL) 2016/679(*) artikli 4 lõike 7 kohaselt vastutavaks töötlejaks selliste isikuandmete töötlemisel, mida nad koguvad käesoleva määruse alusel.

5.Komisjoni käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/2018(**) artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses vastutava töötlejana seoses isikuandmete töötlemisega, mida ta on kogunud vastavalt käesoleva määruse artikli 110 lõigetele 1 ja 2.

6. Komisjon või tema määratud asutus ja liikmesriikide ametiasutused tagavad isikuandmete töötlemise turvalisuse käesoleva määruse kohaselt. Komisjon või tema määratud asutus ja liikmesriikide ametiasutused teevad koostööd andmeturbega seotud ülesannete täitmisel.

7.Eelkõige võtab komisjon vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turbekava ning talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kava, et:

(j)füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise kavad elutähtsa taristu kaitseks;

(k)hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine;

(l)hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine ja kustutamine;

(m)hoida ära andmete loata töötlemine, kopeerimine, muutmine ja kustutamine;

(n)tagada, et asjaomastele kalandusalastele andmebaasidele juurdepääsu luba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele, kasutades üksnes individuaalseid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise;

(o)tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada ning milliseid andmeid on asjaomases kalandusalases andmebaasis töödeldud ja millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud;

(p)hoida eelkõige asjakohaste krüptimismeetodite abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine asjaomastest kalandusalastest andmebaasidest või sellest süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal;

(q)kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta sisekontrolliga seoses vajalikke korralduslikke meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.

(*) Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(**)Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (COM(2017) 8 final, 10.1.2017)“.

(82)Artiklid 114 ja 115 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 114

Ametlik veebisait

„Käesoleva määruse kohaldamisel koostab iga liikmesriik ettevõtjate ja üldsuse jaoks ametliku veebisaidi, mis sisaldab vähemalt artiklis 115 loetletud teavet, ning ajakohastab seda.

Artikkel 115

Veebisaidi sisu

Oma veebisaitidel avaldavad liikmesriigid viivitamatult järgmise teabe või esitavad sellele otselingi:

(a)nende pädevate asutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade väljastamise eest vastavalt artiklile 7;

(b)ümberlaadimiseks määratud sadamate nimekiri, milles on täpsustatud nende tööajad, nagu on osutatud artiklis 20;

(c)üks kuu pärast mitmeaastase kava jõustumist ning pärast komisjonipoolset heakskiitmist määratud sadamate nimekiri, milles on täpsustatud nende tööajad, nagu on osutatud artiklis 43, ning sellest 30 päeva möödumisel mitmeaastase kavaga hõlmatud kalaliikide koguste registreerimise ja aruandlusega seotud tingimused igaks lossimiseks;

(d)reaalajas sulgemise otsus, milles määratakse täpselt mõjualuse või mõjustatud püügipiirkonna geograafiline ala, sulgemise kestus ning antud piirkonnas püügikeelu ajal kalapüüki reguleerivad tingimused, nagu on osutatud artikli 53 lõikes 2;

(e)kontaktasutuse andmed püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide, lossimisdeklaratsioonide, müügiteatiste, ülevõtmisdeklaratsioonide ja veodokumentide edastamiseks ja esitamiseks, nagu on osutatud artiklites 14, 17, 20, 23, 55, 62, 66 ja 68;

(f)kaart ajutiselt reaalajas suletud piirkondade koordinaatidega, nagu on osutatud artiklis 54, täpsustades sulgemise kestuse ning kalamajandust sellel alal sulgemise ajal reguleerivad tingimused;

(g)otsus püügipiirkonna sulgemise kohta vastavalt artiklile 35 ning kõik vajalikud üksikasjad;

(h)püügikeelualade loetelu ja vastavad piirangud;

(i)registreeritud kaalujate loetelu, kuhu on märgitud sadam ja kaalukoda vastavalt artiklile 59a.“

(83)Artikkel 116 jäetakse välja.

(84)Artikli 117 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada vastastikuse abi eeskirjad, milles käsitletakse:

(a)liikmesriikide, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahelist halduskoostööd;

(b)abipalve täitmisega seotud kulusid;

(c)liikmesriikide vastutavate asutuste määramist;

(d)teavitamist riikide ametiasutuste poolt täiendava teabe vahetamiseks võetud järelmeetmetest;

(e)abi taotlemist, sh teabenõudeid, meetmete võtmise taotlusi ja haldusteatiste taotlusi ja vastuste tähtaegade kehtestamist;

(f)eelneva taotluseta esitatavat teavet;

(g)liikmesriikide suhteid komisjoni ja kolmandate riikidega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(85)Artikli 118 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.Komisjon võib rakendusaktiga kehtestada eeskirjad liikmesriikide aruannete sisu ja vormi kohta.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 119 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

(86)Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 119

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(*) tähenduses.

(*)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

(87)Lisatakse artikkel 119a:

„Artikkel 119a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 7 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 9a lõikes 4, artikli 15a lõikes 1, artikli 17 lõikes 6, artikli 21 lõikes 6, artikli 22 lõikes 4, artikli 24 lõikes 5, artikli 39a lõikes 4, artikli 58 lõikes 9, artikli 59a lõikes 4, artikli 60a lõigetes 1 ja 2, artikli 73 lõikes 9, artikli 74 lõikes 6, artikli 75 lõikes 2, artikli 92 lõikes 10, artikli 93a lõikes 3 ja artikli 107 lõikes 4 osutatud delegeeritud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 9a lõikes 4, artikli 15a lõikes 1, artikli 17 lõikes 6, artikli 21 lõikes 6, artikli 22 lõikes 4, artikli 24 lõikes 5, artikli 39a lõikes 4, artikli 58 lõikes 9, artikli 59a lõikes 4, artikli 60a lõigetes 1 ja 2, artikli 73 lõikes 9, artikli 74 lõikes 6, artikli 75 lõikes 2, artikli 92 lõikes 10, artikli 93a lõikes 3 ja artikli 107 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 7 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 9a lõikes 4, artikli 15a lõikes 1, artikli 17 lõikes 6, artikli 21 lõikes 6, artikli 22 lõikes 4, artikli 24 lõikes 5, artikli 39a lõikes 4, artikli 58 lõikes 9, artikli 59a lõikes 4, artikli 60a lõigetes 1 ja 2, artikli 73 lõikes 9, artikli 74 lõikes 6, artikli 75 lõikes 2, artikli 92 lõikes 10, artikli 93a lõikes 3 ja artikli 107 lõikes 4, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

(88)I lisa jäetakse välja.

(89)Käesoleva määruse I lisas esitatud tekst lisatakse III ja IV lisana.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 768/2005 muutmine

(1)Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesmärk

1.Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „amet“), et tagada kõrgetasemeline, ühtne ja tõhus kontroll ning ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmine, sealhulgas selle välismõõtmele vastamine.

2.Selleks teeb amet koostööd liikmesriikide ja komisjoniga ning annab neile II peatükis nimetatud missiooni ja ülesannete piires tehnilist, operatiiv- ja teadusabi käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud valdkondades.“

(2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt e asendatakse järgmisega:

„e)aidata liikmesriikidel ja komisjonil harmoneerida ühise kalanduspoliitika kohaldamist;“

(b)punkt f asendatakse järgmisega:

„f)aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle ning algatada kõnealust uurimis- ja arendustööd;“

(c)lisatakse punkt k:

„k)aidata komisjoni liidu õigusaktidega talle määratud selliste ülesannete täitmisel, mis hõlmavad ameti eesmärke.“

(3)Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Andmete ja teabe vahetamine ja töötlemine

1. Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad nende käsutuses olevaid asjakohaseid andmeid ja teavet liidu piires ja rahvusvahelistel vetel teostatava ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1224/2009.

2.Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 113 võtab amet kooskõlas liidu vastavate õigusaktidega meetmeid käesoleva määruse kohaselt saadava teabe nõutava konfidentsiaalsuse kaitse tagamiseks.

3.Ameti teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/XX(*).

4.Seoses määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 110 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmete töötlemisega käsitatakse ametit määruse (EL) 2018/XX artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud vastutava töötlejana.

5.Amet töötleb määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 110 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimiseks, aidates liikmesriike ja komisjoni nende ülesannete täitmisel ühise kalanduspoliitika raames ning kooskõlastades tegevust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisel.

6.Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 110 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid ei säilitata kauem kui 5 aastat, välja arvatud isikuandmete puhul, mis on vajalikud kaebuse, rikkumise, inspekteerimise, kontrolli või auditi järelmeetmete või pooleliolevate kohtu- või haldusmenetluste jaoks ja mida võib säilitada 10 aastat.

Kui teavet säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse andmed anonüümseks.

(*)Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (COM(2017) 8 final, 10.1.2017).“

(4)Artikkel 17a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17a

Ameti ametnike määramine liidu inspektoriteks

Ameti ametnikud võib määrata liidu inspektoriteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 79.“

(5)artikli 23 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(a)punktis b asendatakse tekst „30. aprilliks“ tekstiga „30. juuniks“.

(b)lisatakse järgmine punkt:

„i) tagada, et artikli 39 kohaselt teostatud hindamisel saadud tulemusi ja soovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustes ning sise- ja välisauditites.“

(6)Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Koosolekud

1.Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Esimees määrab koosoleku päevakorra, võttes seejuures arvesse haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori ettepanekuid.

2.Tegevdirektor ja nõuandva kogu nimetatud esindaja osalevad küsimuste arutamisel ilma hääleõiguseta.

3.Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel, komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogus esindatud liikmesriikide taotlusel.

4.Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutel osalema asjaomaste liidu institutsioonide esindajaid.

5.Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

6.Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu võtta vastu otsuse arutada teatavaid päevakorraküsimusi nõuandva kogu poolt määratud esindaja, lõikes 4 osutatud asjaomaste liidu institutsioonide esindajate ja lõikes 5 osutatud isiku(te) juuresolekuta. Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib kehtestada töökorras.

7.Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

8.Amet moodustab haldusnõukogu sekretariaadi.“

(7)Artikli 29 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tegevdirektor koostab aastase tööprogrammi projekti ja mitmeaastase tööprogrammi projekti ning esitab need pärast komisjoni ja liikmesriikidega konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab käesoleva määruse, selle rakenduseeskirjade ja mis tahes kehtivate seadustega piirides tarvitusele abinõud tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi täitmiseks;“

(8)Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks:

(a)liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;

(b)tasu ameti poolt artikli 6 kohaselt liikmesriikidele osutatavate teenuste eest;

(c)väljaannete müügist, koolitusest ja/või muudest ameti teenustest saadav tulu;

(d)liidu rahalised vahendid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 38 osutatud ameti finantseeskirjadega ja liidu poliitikavaldkondi toetavate asjakohaste sätetega.“

(9)Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Hindamine

1.Viie aasta jooksul alates päevast, mil amet alustab oma ülesannete täitmist, ja edaspidi kord iga viie aasta tagant hinnatakse ameti tegevust. Komisjon tellib sõltumatu välishindamise, et hinnata eelkõige järgmist:

2.Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmise kohta. Hindamisaruanne ja aruande järeldused avalikustatakse.“

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1967/2006 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 17 lõiked 2–6 jäetakse välja.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1005/2008 muudetakse järgmiselt.

(1)Määruse pealkirjas, artiklites, artiklite ja peatükkide pealkirjades ning lisades asendatakse sõna „ühendus“ sõnaga „liit“ koos vajalike grammatiliste muudatustega.

(2)Artikli 2 punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17.„täheldamine“ – mis tahes vaatlus, mida teostab liikmesriigi merel inspekteerimise eest vastutav pädev asutus või ühenduse või kolmanda riigi kalalaeva kapten sellise kalalaeva suhtes, mis tegeleb tegevusega, mida võidakse käsitada artikli 3 kohase ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügina.“

(3)Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad kalalaevad

Kalalaeva peetakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui on leitud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates teinud üht või enamat järgmistest tegevustest:

–mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a–n või

–mida käsitatakse tõsise rikkumisena vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktidele a, c, e, f ja i.“

(4)Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Inspekteerimismenetlus

Selleks et kontrollida vastavust kehtivatele õigus- ja haldusnormidele ning asjaomastele rahvusvahelistele kaitse- ja majandamismeetmetele, kohaldavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1224/2009 VII jaotise I peatüki sätteid.“

(5)Artikli 11 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.Kui inspekteerimisel kogutud teave annab ametnikule alust uskuda, et kalalaev on tegelenud artikli 3 kohase ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, siis ametnik:

(1)kannab kahtlustatava rikkumise inspekteerimisaruandesse;

(2)võtab kõik vajalikud meetmed kahtlustatava rikkumise tõendusmaterjali säilitamise tagamiseks;

(3)edastab inspekteerimisaruande viivitamata pädevale asutusele.

2.Kui inspekteerimise tulemused annavad tõendeid selle kohta, et kolmanda riigi kalalaev tegeles artikli 3 kohase ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga, ei luba sadamaliikmesriigi pädev asutus sellistel laevadel oma püüki lossida või ümber laadida ega anna neile juurdepääsu oma sadamateenustele.“

(6)Lisatakse artiklid 12a–12e:

„Artikkel 12a

Integreeritud elektrooniline teabevahetus, teabe haldamine ja säilitamine, andmete esitamine, valideerimine ja koguste haldamine vastavalt püügi sertifitseerimissüsteemile kalandustoodete impordiks ja ekspordiks (CATCH)

1.Et võimaldada ametlike kontrollide ja tõendamiste ning muude asjaomaste ametlike toimingutega seotud teabe ja dokumentide integreeritud haldamist, töötlemist, säilitamist ja vahetamist seoses kalandustoodete impordi ja ekspordiga, loob komisjon püügi sertifitseerimissüsteemi jaoks vastavalt artiklitele 12b–12d digitaalse teabe haldamise süsteemi (edaspidi „CATCH“). Süsteem CATCH lõimitakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (IMSOC), mis on ette nähtud määrusega 2017/625(*).

2.Igasugune teabevahetus importija ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel, liikmesriikide pädevate asutuste vahel või liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel seoses kalandustoodete impordiga ja sellega seotud kontrollid, riskijuhtimine, tõendamised, dokumendid, nagu importija deklaratsioonid, püügisertifikaadid, ümberlaadimisdeklaratsioonid ja -load, töötlemist kinnitavad dokumendid, taotlused ja otsused, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega, toimub süsteemi CATCH kasutades.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 54b vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse juhtumeid ja tingimusi, mille korral on võimalik kehtestada ajutisi erandeid käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisest.

4.Liikmesriikide pädevad asutused kasutavad importijate poolt süsteemi CATCH kaudu esitatud teavet artikli 16 lõike 1 kohaselt koguste haldamiseks ning riskijuhtimise põhjal ka selleks, et teostada kontrolle ja tõendamisi ning võtta vastu otsuseid, nagu on kehtestatud käesolevas peatükis ning käesolevas peatükis ja käesoleva määruse artiklis 54a osutatud delegeeritud ja rakendusaktides.

Artikkel 12b

Süsteemi CATCH üldeesmärgid

Süsteemiga CATCH:

(a)    võimaldatakse käesolevas peatükis, komisjoni määruses (EÜ) nr 1010/2009 sätestatud seotud eeskirjades ning käesoleva peatüki ja käesoleva määruse artikli 54a kohastes delegeeritud ja rakendusaktides osutatud kontrollide, riskijuhtimise, tõendamise ja otsuste tegemiseks vajaliku teabe, andmete ja dokumentide digitaalsel kujul esitamist, töötlemist, haldamist ja vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vahel ja, kui see on asjakohane, liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni ning lipuriikide, töötlemisriikide ja muude asjaomaste kolmandate riikide, importijate ja eksportijate vahel;

(b)    näha ette koguste haldamise kord, mis tagab, et importijate ühe püügisertifikaadi kohase impordi puhul deklareeritud toote mass ei ole suurem kui kõnealusel püügisertifikaadil registreeritud ja valideeritud mass;

(c)    nähakse ette võimalus vahetada ELi ühtse liidese kaudu teavet, andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kalandustoodete impordiks ja ekspordiks käesoleva peatüki ning käesolevas peatükis ja artiklis 54a osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide sätete kohaselt;

(d)    nähakse ette võimalus teha elektrooniline riskijuhtimine ja analüüs.

Artikkel 12c

Süsteemi CATCH toimimine

Komisjon võib ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi eeskirjade kohaselt vastu võtta süsteemi CATCH toimimist käsitlevad rakendusaktid, millega kehtestatakse:

(a)süsteemi CATCH kui ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi komponendi tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad elektroonilist andmevahetusmehhanismi andmete vahetuseks olemasolevate riiklike süsteemidega, kohaldatavate standardite kindlaksmääramist, sõnumistruktuuride määratlemist, andmesõnastikke ning protokollide ja menetluste vahetamist;

(b)erieeskirjad süsteemi CATCH ja selle osade toimimise kohta, et tagada isikuandmete kaitse ja teabevahetuse turvalisus;

(c)erandolukorras tegutsemise kord juhuks, kui mõni süsteemi CATCH osa ei ole töökorras;

(d)juhtumid ja tingimused, mille puhul võib kolmandatele riikidele ja käesoleva määruse artiklis 13 osutatud piirkondlikele kalavarude majandamise organisatsioonidele anda osalise juurdepääsu süsteemi CATCH funktsioonidele, ning sellise juurdepääsu praktiline kord;

(e)eeskirjad, mille kohaselt võivad pädevad asutused vastu võtta e-dokumente, sealhulgas e-allkirju, mille on valideerinud või heaks kiitnud kolmandate riikide pädevad asutused;

(f)vormid ja eeskirjad, sh elektroonilised vormid käesoleva määrusega ette nähtud ametlike dokumentide väljastamiseks, välja arvatud II lisas ja selle liites ettenähtud näidised ning käesoleva määruse IV lisas ette nähtud vorm.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 54 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 12d

Isikuandmete kaitse

1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679(**) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/XX(***) kohaldatakse niivõrd, kuivõrd süsteemi CATCH kaudu töödeldav teave sisaldab määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 1 kohaselt määratletud isikuandmeid.

2.Seoses kohustusega kanda asjakohane teave süsteemi CATCH ja kõigi sellest tegevusest tuleneda võivate isikuandmete töötlemisega käsitatakse liikmesriikide pädevaid asutusi vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 7 tähenduses.

3.Komisjon loetakse määruse (EL) 2018/XX artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses vastutavaks töötlejaks seoses tema kohustusega hallata süsteemi CATCH ja töödelda sellest tegevusest tuleneda võivaid mis tahes isikuandmeid.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et süsteem CATCH vastab määruse (EL) 2017/625 artiklite 134 ja 135 kohaselt kehtestatud isikuandmete kaitse eeskirjadele.

Artikkel 12e

Andmete turvalisus

(7)Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et süsteem CATCH vastab määruse (EL) 2017/625 artiklite 134 ja 136 kohaselt kehtestatud andmete turvalisuse eeskirjadele.

(8)Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.Selleks et importida kalandustooteid, mis moodustavad ühe kaubasaadetise, mida on töödeldud kolmandas riigis, peab importija esitama importiva liikmesriigi asutustele asjaomases kolmandas riigis asuva töötlemisettevõtte poolt IV lisas esitatud vormi kohaselt koostatud ja selle riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud avalduse, milles on märgitud:

(a)töötlemata ja töödeldud toodete ning nende koguste täpne kirjeldus;

(b)et töödeldud tooted on asjaomases kolmandas riigis valmistatud püügist, mille kohta on olemas lipuriigi kinnitatud püügisertifikaat (püügisertifikaadid) ning

(c)millele lisatakse:

i)    püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) originaal(id), kui asjaomast püüki on tervikuna kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks; või

ii)    püügisertifikaadi (püügisertifikaatide) koopia(d), kui osa asjaomasest püügist on kasutatud ühe kaubasaadetisena eksporditud kalandustoodete töötlemiseks.

Kaubanduse hõlbustamise eesmärgil ei nõuta avalduse kinnitamist pädeva asutuse poolt järgmistel juhtudel:

(d)asjaomased kalandustooted on püütud selle riigi lipu all sõitvate kalalaevade poolt, kus kalandustooteid töödeldakse, ja

(e)kinnitav pädev asutus on identne lipuriigi asutusega, kes on pädev valideerima püügisertifikaate, nagu on teatatud komisjonile käesoleva määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(***) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (COM (2017)8 final, 10.1.2017).“

(9)Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Kalandustoodete liitu importija esitab artikli 12 lõikes 4 sätestatud püügisertifikaadi koos II lisa liites täpsustatud veo üksikasjadega, artikli 14 lõikes 2 sätestatud töötlemisettevõtte tõendi ja muu artiklite 12, 14 ja 17 kohaselt esitatava teabe elektrooniliselt süsteemi CATCH kaudu selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kuhu toodet kavatsetakse importida. Püügisertifikaat ja andmed veo üksikasjade kohta, töötlemisettevõtte tõend ja muu artiklite 12 ja 14 kohaselt esitatav teave tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne kavandatud saabumisaega liidu territooriumile sisenemise paika. Kolme tööpäeva pikkust tähtaega võib kohandada sõltuvalt kalandustoote liigist, kaugusest liidu territooriumile sisenemise paigani või kasutatavast veovahendist. Nimetatud pädevad asutused vaatavad kõik esitatud dokumendid, eelkõige püügisertifikaadi riskijuhtimise põhjal läbi, pidades silmas lipuriigilt artiklite 20 ja 22 kohaselt saadud teatises esitatud teavet.“

(10)Artikli 27 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.Ühenduse kalalaevu ei kanta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ühenduse nimekirja, kui lipuliikmesriik on võtnud vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele nr 1224/2009 meetmeid artikli 42 lõikes 1 sätestatud tõsiste rikkumistena käsitatavate rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide võetud meetmete kohaldamist.“

(11)IX peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„IX PEATÜKK

MENETLUSED JA JÕUSTAMINE“

(12)Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Tõsised rikkumised

„Käesoleva määruse kohaldamisel on tõsine rikkumine mis tahes rikkumine, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a–n, o ja p või mida käsitatakse tõsise rikkumisena vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktidele a, c, e, f ja i.“

(13)Lisatakse artikkel 42a:

„Artikkel 42a

Menetlused tõsiste rikkumiste korral

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 11 lõike 4 ja artikli 50 kohaldamist, kohaldavad liikmesriigid tõsise rikkumise avastamise korral määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 85.“

(14)Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Meetmed eeskirjade täitmise tagamiseks

1.Ilma et see piiraks liikmesriikide volitusi algatada kriminaalmenetlus ja määrata kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid haldusmeetmeid ja karistusi käsitlevad eeskirjad ning tagavad, et neid kohaldatakse kooskõlas nende siseriikliku õigusega süstemaatiliselt ühise kalanduspoliitika eeskirju rikkunud füüsilise isiku või juriidilise isiku suhtes.

2.Kui füüsilist isikut kahtlustatakse käesoleva määruse kohaselt tõsises rikkumises või kui ta sellelt tabatakse või kui juriidilist isikut kahtlustatakse sellise rikkumise eest vastutav olemises, võtavad liikmesriigid kooskõlas oma riiklike õigusaktidega viivitamatult asjakohased meetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 91.

3.Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise sooritanud füüsilist isikut või tõsise rikkumise eest vastutavaks peetavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 89a, 91a, 91b ja 92a sätestatule. Liikmesriigid kohaldavad samuti meetmeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 92.“

(15)Artiklid 44–47 jäetakse välja.

(16)Lisatakse artiklid 54a ja 54b:

„Artikkel 54a

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 54b vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa koos liitega ja IV lisa, et võtta arvesse püügidokumendimenetluste rahvusvahelisi arenguid, teaduse ja tehnika arengut, sealhulgas kohandusi süsteemi CATCH rakendamiseks.

Artikkel 54b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 12a lõikes 3 ja artiklis 54a osutatud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12a lõikes 3 ja artiklis 54a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 12a lõike 3 ja artikli 54a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

(17)II lisa ja selle liide asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

(18)IV lisa sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kinnitan, et asjaomased töödeldud kalandustooted: … (toote kirjeldus ja koondnomenklatuuri kood) pärinevad järgmise püügisertifikaadi (järgmiste püügisertifikaatide) kohastest püükidest:“

Artikkel 5
Määruse (EL) nr 2016/1139 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 2016/1139 jäetakse välja artiklid 12 ja 13.

Artikkel 6
Jõustumine 

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 3, 4 ja 5 kohaldatakse alates [24 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)    Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(3)    Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(4)    Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, ELT L 268, 29.10.2008, lk 1.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2403, ELT L 347, 28.12.2017, lk 1.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(7)    COM(2017) 192 final.

(8)    SWD(2017) 134 final.

(9)    Kontrollikoja eriaruanne „ELi kalanduskontroll: jõupingutusi tuleb suurendada.“

(10)    Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon kalanduskontrolli ühtlustamise kohta Euroopas -http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2016-0407+0+DOC+XML+V0//ET.

(11)    Nõukogu järeldused, milles käsitletakse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2017, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13323-2017-INIT/et/pdf.

(12)    https://www.efca.europa.eu/sites/default/files/EFCA%20Evaluation%20-%20Issuing%20of%20Recommendations.pdf

(13)     https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/xiv3acontrol_of_eu_fisheries.pdf  

(14)    Määrus (EL) nr 1379/2013, ELT L 354, 28.12.2013, lk 1.

(15)    JOIN(2016) 49 final.

(16)     COM(2018) 28 final 16.01.2018

(17)    SWD(2017) 155 final: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“.

(18)    COM(2017) 623 final http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/policy/themes/outermost-regions/pdf/rup_2017/com_rup_partner_en.pdf.

(19)    COM(2017) 192 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2017:192:FIN  

(20)    SWD(2017) 134 final  http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:2c2f2554-0faf-11e7-8a35-01aa75ed71a1.0017.02/DOC_1&format=PDF  

(21)    https://ec.europa.eu/info/consultations/evaluation-fisheries-control-regulation_et

(22)    https://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control_et

(23)    Kättesaadav järgmise lingi kaudu : http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia.

(24)     Kättesaadav järgmise lingi kaudu: https://ec.europa.eu/fisheries/cfp/control_et

(25)    Õiguskontrollikomitee arvamus avaldatakse koos mõju hindamise aruandega ja komisjoni ettepanekuga veebipõhises komisjoni dokumentide registris (kättesaadav järgmise lingi kaudu : http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=ia ).

(26)    ELT C , , lk .

(27)    ELT C , , lk .

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(29)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/812, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2187/2005, (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 2347/2002 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1379/2013 ja (EL) nr 1380/2013 seoses lossimiskohustusega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1434/98 (ELT L 133, 29.5.2015, lk 1).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(33)    Komisjoni 19. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 931/2011 loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta (ELT L 242, 20.9.2011, lk 2).

(34)    Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(36)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (COM (2017)8 final, 10.1.2017).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(39)    Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(40)    Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.5.2018

COM(2018) 368 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas

{SEC(2018) 267 final}
{SWD(2018) 279 final}
{SWD(2018) 280 final}

I LISA

Määrusele (EÜ) nr 1224/2009 lisatakse III ja IV lisa

„III LISA

LIIDU KALALAEVATUNNISTUSE OMANIKELE VÕI LIIDU KAPTENITELE TÕSISTE RIKKUMISTE EEST MÄÄRATAVAD PUNKTID

IV LISA 1

Alternatiivsed kriteeriumid, mille alusel peetakse rikkumist tõsiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 90 lõikele 3.

“

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 II lisa ja selle lisa liide asendatakse järgmisega:

„II LISA – Euroopa Liidu püügisertifikaat ja reekspordisertifikaat

(*) Märkige asjakohasesse lahtrisse X.

(*) Märkige asjakohasesse lahtrisse X.

Liide

VEO ÜKSIKASJAD

(1)

Käesolevas lisas osutatud summad arvutatakse tõsise rikkumise toimepanemise teel saadud kalandustoodete väärtuse põhjal, võttes arvesse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) platvormi kohaselt kehtivaid hindu rikkumise tuvastamise ajal, kui see on kättesaadav. Kui EUMOFA väärtused ei ole kättesaadavad või asjakohased, kohaldatakse riiklikke hindu või peamistel rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide jaoks kindlaksmääratud hindu ning kehtivad kõrgemad hinnad.