EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.7.2018
COM(2018) 365 final
2018/0189(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesolev ettepanek on seotud komisjoni ettepanekuga nõukogu otsuse kohta, milles käsitletakse liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“).
Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada õigusraamistik liidu tõhusaks osalemiseks Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) Lissaboni Liidus, kui liit on saanud Genfi redaktsiooni osaliseks.
Genfi redaktsiooni artiklis 9 on kehtestatud igale kokkuleppeosalisele kohustus kaitsta registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid oma territooriumil oma õigussüsteemi ja tavade piires, kuid kooskõlas kõnealuse redaktsiooniga, eeldusel et kaitsest ei keelduta, et lepinguosaline ei tunnista seda kehtetuks ega tühista, kui selline kaitse jõustub tema territooriumil. Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 5 punkti a kohaselt kaitstakse registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist, mille kaitsest ei ole kokkuleppeosalised keeldunud vastavalt artiklile 15 või millele kaitse andmisest on kokkuleppeosaline vastavalt artiklile 18 teatanud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole, alates rahvusvahelise registreeringu kuupäevast. Lissaboni kokkuleppe ja selle Genfi redaktsiooni kohaste eeskirjade (edaspidi „ühiseeskirjad“) eeskirja 9 lõike 1 punktis b on täpsustatud, et keeldumisest teatatakse ühe aasta jooksul alates artikli 6 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu teate kättesaamisest. Artikli 29 lõike 4 puhul võib seda tähtaega pikendada veel ühe aasta võrra.
Sellega seoses peaks liit pärast Genfi redaktsiooni osaliseks saamist esitama ELi geograafiliste tähiste registri põhjal (mis lepitakse kokku ELi liikmesriikidega) ELi geograafiliste tähiste loetelu, mida hakatakse Lissaboni süsteemi alusel kaitsma. See loetelu tuleks koostada tihedas koostöös liikmesriikidega, lähtudes väljakujunenud tavast ja metoodikast, mida on kasutatud mõne geograafilisi tähiseid käsitleva kahepoolse rahvusvahelise kokkuleppe puhul, mille EL on sõlminud (arvestades toodangu väärtust ja ekspordiväärtust, muude lepingute kohast kaitset, väärkasutamist või selle võimalikkust asjaomastes kolmandates riikides ning liikmesriikide vahelist tasakaalu), võttes arvesse Lissaboni Liidu liikmeteks olevate kolmandate riikide registreeritud geograafiliste tähiste kohaldamisala. Pärast liidu ühinemist Lissaboni Liiduga on võimalik liidus kaitstud ja registreeritud täiendavate geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlusi esitada komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud tootjarühmade taotlusel.
Tuleks kehtestada asjakohased menetlused, et komisjon saaks hinnata kokkuleppeosalisteks olevatest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, samuti tuleks kehtestada sellekohane vastuväitemenetlus, võttes arvesse Genfi redaktsiooni eripära.
Kokkuleppeosalisteks olevatest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste liidupoolne jõustamine toimub kooskõlas Genfi redaktsiooni III peatükiga. Genfi redaktsiooni artikli 14 kohaselt teevad kõik kokkuleppeosalised kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta geograafilisi tähiseid ning näevad ette, et kohtumenetlusi nende kaitse tagamiseks võivad algatada nii riiklikud ametiasutused kui ka mis tahes huvitatud isikud, kas füüsiline või juriidiline isik, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, sõltuvalt oma õigussüsteemist ja tavadest. Varasemate kaubamärkide ning liidus kaitstavate ja kasutatavate rahvusvahelises registris registreeritud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kooseksisteerimine peaks olema võimalik, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 15 lõikes 2 sätestatud tingimused mutatis mutandis täidetud.
Seitse ELi liikmesriiki on Lissaboni Liidu liikmed ja seetõttu nõustunud kolmandate riikide nimetuste kaitsega. Selleks et tagada neile vahendid täitmaks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis on võetud enne liidu ühinemist Lissaboni Liiduga, tuleks kehtestada üleminekukord, millel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja mis ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.
Tundub õiglane, et Genfi redaktsiooni ja ühiseeskirjade kohaselt tasutavad lõivud päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitamise eest rahvusvahelisele büroole, samuti lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või rahvusvahelise registreeringu sisu käsitleva muu teabe väljastamise eest peaks kandma liikmesriik, kust päritolunimetus või geograafiline tähis on pärit.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Põllumajandustoodete osas on EL kehtestanud ühtse ja ammendava süsteemi geograafilise tähise kaitseks: veinid (1970), piiritusjoogid (1989), aromatiseeritud veinid (1991) ning muud põllumajandustooted ja toiduained (1992). Nende süsteemide kaudu saavad neisse kuuluvate toodete kaitstud nimetused ühtse taotlusmenetluse alusel kaugeleulatuva kaitse kogu ELis. Põhisätted on praegu kehtestatud veini puhul 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, aromatiseeritud veinide puhul 26. veebruari 2014. aasta määrusega (EL) nr 251/2014, piiritusjookide puhul 15. jaanuari 2008. aasta määrusega nr 110/2008 ning põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade puhul 21. novembri 2012. aasta (EL) nr 1151/2012.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on kooskõlas ELi üldise poliitikaga toetada ja tugevdada geograafiliste tähiste kaitset kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete lepingutega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Võttes arvesse aluslepingu reguleerimiseset, peaks määrus põhinema Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 207.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Liidul on ainupädevus ühineda Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga. See tuleneb Euroopa Liidu Kohtu 25. oktoobri 2017. aasta otsusest C-389/15 – komisjon vs. nõukogu –, milles on sedastatud, et Lissaboni kokkuleppe läbivaadatud eelnõu, st Genfi redaktsioon on peamiselt mõeldud edendama ja hõlbustama Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubavahetust ning teiseks on sellel kaubavahetusele otsene ja vahetu mõju, mistõttu kuulub selle üle läbirääkimiste pidamine liidu ainupädevusse, mille ELi toimimise lepingu artikli 3 lõige 1 talle annab ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 1 nimetatud ühise kaubanduspoliitika valdkonnas.
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondades, mis kuuluvad ELi ainupädevusse.
•Proportsionaalsus
Kavandatavad meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärki võimaldada liidul osaleda Lissaboni Liidus viisil, mis tagab ELi geograafiliste tähiste tõhusa kaitse.
•Vahendi valik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus on sobiv õiguslik vahend seoses Euroopa Liidu liikmesusega Lissaboni Liidus, sest see tagab mõlema institutsiooni seadusandlikud eelisõigused.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata
•Konsulteerimine sidusrühmadega
ELi tegevuskava päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemisel avaldati 21. detsembril 2017, sidusrühmad said märkusi esitada kuni 18. jaanuarini 2018. Ettenähtud tähtajaks saadi kaheksa märkust. Kõik peale ühe olid algatuse suhtes üldiselt positiivsed ja toetasid ELi ühinemist Genfi redaktsiooniga. Kolmes märkuses väljendati seisukohta, et EL peaks edendama arutelu mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse üle. Kahes märkuses väljendati vastuseisu loetelu suhtes, kuna kõik liidu geograafilised tähised peaksid olema Genfi redaktsiooni alusel kaitstud.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Oktoobris 2012 ettevõtja AND International poolt tehtud uuringus „Value of production of agricultural products and foodstuffs, wines, aromatised wines and spirits protected by a geographical indication (GI)“ (Geograafilise tähisega kaitstud põllumajandustoodete ja toidu, veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide toodangu väärtus) (http://ec.europa.eu/agriculture/external-studies/value-gi_en) toodi välja ELi geograafiliste tähiste poliitika mitmed eelised tarbijatele (kvaliteedi tagamine), tootjatele (süsteemi avatus kõigile tootjatele, kes vastavad kvaliteedinõuetele; aus konkurents; hinnalisa; tõhus kaitse), ühiskonnale laiemalt (seos väärtuslike toodetega maapiirkondades; traditsioonide säilitamine; tootjate ja tarbijate taasühendamine) ning keskkonnale (traditsiooniliste toodete sidumine maastike ja põllumajandustootmise süsteemidega). Uuringust, milles hinnati iga ELis registreeritud 2 768 geograafilise tähise majandusandmeid EL 27 riikides aastatel 2005–2010, nähtub et keskmiselt on geograafilise tähisega toote hind 2,23 korda suurem kui võrreldava, kuid geograafilise tähiseta toote hind. ELi geograafiliste tähiste müügiväärtus (kõigis sektorites kokku) oli 2010. aastal 54,3 miljardit eurot (5,7 % kogu ELi toiduaine- ja joogisektorist); ELi geograafilise tähise hinnanguline ekspordiväärtus on 11,5 miljardit eurot (15 % ELi toiduainete- ja joogitööstuste toodete ekspordist).
•Mõjuhinnang
Parema õigusloome nõudeid järgides ei hõlma algatus mõjuhinnangut, rakenduskava või avalikku konsultatsiooni.
Parema õigusloome suunistes on selgitatud, et mõju hindamine tuleks teha üksnes juhul, kui see on vajalik, andes hinnangut konkreetsete juhtumite põhjal. Põhimõtteliselt ei ole mõjuhinnang vajalik, kui komisjonil on vähe valikuvõimalusi või puuduvad need üldse. Nii on see käesoleval juhul, kuna Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemine on õigustatud, võttes arvesse liidu ainupädevust Genfi redaktsiooniga hõlmatud küsimustes, ning see samm oleks ka loogiline järeldus pärast Lissaboni süsteemi läbivaatamisprotsessi, milles liit osales. Käesoleva määruse eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud, et tagada Genfi redaktsiooni nõuetekohane kohaldamine Euroopa Liidu poolt.
ELi liikmesusel oleks palju eeliseid. See tagaks, et praegused ja tulevased geograafilised tähised, mis on registreeritud ELis, kuid ei ole seda seitsmes Lissaboni Liidu liikmesriigis, oleksid kaitstud ka Lissaboni süsteemi alusel. Põhimõtteliselt saavad ELi geograafilised tähised kiire, kõrgel tasemel ja tähtajatu kaitse kõikide Genfi redaktsiooniga ühinenud praeguste ja tulevaste osaliste territooriumil. Loodud mitmepoolne register suurendaks Euroopa geograafiliste tähiste mainet, sest Genfi redaktsiooni kohase kaitse geograafiline ulatus on suur. ELi ühinemisest tulenev parem rahvusvaheliste geograafiliste tähiste kaitse peaks konsolideerima ja laiendama geograafiliste tähiste positiivset mõju kaasavale majanduskasvule ja tööhõivele suure lisandväärtusega põllumajandustootmises, kauba- ja investeerimisvoogudele, ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimele, samuti siseturu ja konkurentsi toimimisele ning intellektuaalomandi õigustele. Põllumajandustootjate ja toiduainete tootjate intellektuaalomandi õigused nende toodetud ja geograafiliste tähistega kaitstud toodete puhul on haavatavad ärakasutamise ja kahjude ees, eeskätt üleilmsetel turgudel. ELi ühinemine Lissaboni süsteemiga aitaks maapiirkondade sidusrühmadel kaitsta üleilmsel tasandil seda, mis on väärtuslik kohalikul tasandil, tasakaalustades seega tavapärast üleilmastumise suundumust ühtsete kaubandusstandardite suunas ja põllumajandustoodete hindade langust. Praeguse poliitilise ja majandusliku ebakindluse taustal oleks see nähtav tõendus maakogukonnale, et EL tegutseb selle nimel, et kaitsta ja esindada nende huve kogu maailmas. Kuna Genfi redaktsioon vastab üldjoontes põllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitset käsitlevatele ELi õigusaktidele, ei eeldata, et ELi ühinemine sellega nõuaks kõnealuste õigusaktide kohandamist märkimisväärselt.
Halduslikust aspektist on Genfi redaktsiooniga ette nähtud ühtne eeskirjade kogum kaitse saamiseks kõigis liikmesriikides ning seega on see lihtsam ja tõhusam mehhanism, võrreldes praeguse ELi tavaga käsitleda mitmesuguseid kohalikke menetlusi kahepoolsete kokkulepetega. Kaubanduspoliitika mõttes näitab see ELi vastutavat juhtrolli mitmepoolsete suhete edendamisel. ELi ühinemine ei tähenda täiendavaid kulusid ega tekita praeguse olukorraga võrreldes täiendavat halduskoormust ELi ettevõtjatele ega ELi liikmesriikidele, kes soovivad oma geograafilisi tähiseid Lissaboni süsteemis kaitsta. Tegelikult eeldatakse isegi kõnealuste halduskulude ja -koormuse vähenemist.
Ettevõtjate jaoks ei tähenda ELi ühinemine Genfi redaktsiooniga täiendavaid kohandusi, nõuete täitmisega seotud kulusid või üleminekukulusid või suuremat halduskoormust, välja arvatud võimalikud üksikud registreerimislõivud, mida Lissaboni Liidu liikmed kohaldavad, kuid mis vähenevad rahvusvahelise menetlusega säästetud summa võrra.
Genfi redaktsioon võimaldab ELil sellega ühineda koos oma liikmesriikidega. Võttes siiski arvesse ELi ühtset ja ammendavat süsteemi põllumajandustoodete geograafiliste tähiste kaitseks, tuleks päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, mille kaitset taotletakse seitsmes Lissaboni süsteemi kuuluvas ELi liikmesriigis (praegu ligikaudu 800) ja mis on kaitsekõlblikud ELi õigusnormide kohaselt, edaspidi kaitsta üksnes ELi õigusnormidega, mitte enam riiklike õigusaktidega. Sama kehtib ka Lissaboni Liidu liikmeteks olevate kolmandate riikide geograafiliste tähiste kaitse suhtes ning nende esitatud kaitsetaotluste suhtes. Seepärast tähendab ELi ühinemine Lissaboni süsteemiga väiksemat halduskoormust.
Kui EL on ühinenud, on võimalus viidata eelkõige Lissaboni süsteemile selle asemel, et üksikasjalikult geograafiliste tähiste kahepoolse kaitse üle läbi rääkida. See oleks kooskõlas intellektuaalomandi õiguste valdkonna tavaga, mille kohaselt kutsub EL oma partnereid üles ühinema intellektuaalomandiõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega (nt Berni konventsioon autoriõiguse kohta ja Madridi protokoll kaubamärkide kohta) ning neid järgima, mitte ei loo eri ettevõtjate vahel võrgustikku, mis võib tekitada sidusrühmades segadust.
ELi ühinemine Lissaboni süsteemiga peaks tõenäoliselt motiveerima järjest rohkem kolmandaid riike sellega ühinema, kuna see tagaks neile kaitse kättesaadavuse kogu Lissaboni Liidu raames ning võimaldaks tõhusamat menetlust üksikute geograafiliste tähiste registreerimiseks, kui nende süsteem vastab ELi süsteemile.
ELi ühinemisel võib eelkõige olla positiivne mõju arenguriikidele, kes kaaluvad Genfi redaktsiooniga ühinemist, kuna nende geograafilised tähised saaksid Lissaboni süsteemi kaudu kaitse ELis. 17 liikmega Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsiooni (OAPI) huvi ühineda Lissaboni süsteemiga on teostatav ja tõendab geograafiliste tähiste atraktiivsust arenguriikide põllumajandustootjate õiguste ja traditsioonilise väärtuse kaitsel.
Võimalike puudustena nähakse järgmist: seni on Lissaboni süsteemil piiratud arv liikmeid, WTOs võib edusamme seoses geograafiliste tähistega olla veelgi raskem saavutada; mõnede ELi liikmesriikide skeptitsism ELi ühinemise suhtes Genfi redaktsiooniga ja ebakindlus finantsmõjude suhtes. Genfi redaktsiooniga ajakohastatud süsteem peaks olema võimalikele uutele liikmetele ka atraktiivsem; WIPO edusammudel võivad olla positiivsed tagajärjed geograafiliste tähiste üle peetavatele läbirääkimistele WTOs, luues sobivad sünergiad ja tuues läbivaadatud Lissaboni kokkuleppe WTO protsessile lähemale. ELi liikmesriigid, kellel on reservatsioone Lissaboni kokkuleppe suhtes, ei pea sellega ühinema; ning Lissaboni Liidu liikmed on teinud jõupingutusi, et tagada Lissaboni süsteemi rahaline jätkusuutlikkus.
Kokkuvõttes kaaluvad Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemisest tulenevad eelised ELi jaoks üles selle puudused. Selleks et EL saaks Lissaboni süsteemiga ühineda, peab komisjon valmistama ette ettepaneku õigusaktide kohta, mida on vaja ELi ühinemiseks Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ja selle rakendamiseks.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata
•Põhiõigused
Liidu osalemine Lissaboni Liidus Genfi redaktsiooni osalisena on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikega 2, milles sätestatakse, et intellektuaalomandit kaitstakse.
4.MÕJU EELARVELE
Vt lisatud finantsselgitus.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Ei kohaldata
2018/0189 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Selleks et liit saaks täiel määral teostada oma ainupädevust ühise kaubanduspoliitika valdkonnas, ühineb ta vastavalt nõukogu otsusele (EL) …/… 2 päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“) 3 . Genfi redaktsiooni osalised on päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva 31. oktoobri 1958. aasta Lissaboni kokkuleppega 4 loodud eriliidu liikmed. Vastavalt otsuse (EL)…/… artiklile 3 esindab eriliidus liitu komisjon.
(2)On asjakohane kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad liidul täielikult kasutada kõiki oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tema ühinemisest Genfi redaktsiooniga.
(3)Genfi redaktsioon kaitseb päritolunimetusi, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, 6 ning geograafilisi tähiseid (edaspidi mõlemad „geograafilised tähised“).
(4)Pärast liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga peaks komisjon esimese sammuna esitama Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (edaspidi „rahvusvaheline büroo“) taotluse registreerida liidu territooriumilt pärit ja liidus kaitstud geograafiliste tähiste loetelu nende registris (edaspidi „rahvusvaheline register“). Sellise loetelu koostamise kriteeriumide puhul, nagu see on kohane mõne liidu kahepoolse ja piirkondliku lepingu puhul, mis on seotud geograafiliste tähiste kaitsega, tuleks eelkõige võtta arvesse toodangu väärtust ja ekspordiväärtust, muude lepingute kohast kaitset, väärkasutamist või selle võimalikkust asjaomastes kolmandates riikides.
(5)Selleks et tagada, et liidus kaitstud ja registreeritud täiendavad geograafilised tähised registreeritakse rahvusvahelises registris, on asjakohane lubada, et komisjon saaks hiljem selliste täiendavate geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlusi esitada kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud tootjarühmade taotlusel või erandjuhtudel üksiktootja taotlusel.
(6)Tuleks kehtestada asjakohased menetlused, mille alusel komisjon hindab sellistest Genfi redaktsiooni osalistest kolmandatest riikidest, mis ei ole liikmesriigid (edaspidi „kokkuleppeosalised kolmandad riigid“), pärit ja rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisi tähiseid, et näha ette menetlus, mille alusel otsustatakse kõnealuste tähiste kaitse liidus või sellise kaitse tühistamine, kui see on asjakohane.
(7)Kokkuleppeosalistest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud geograafiliste tähiste liidupoolne jõustamine toimub kooskõlas Genfi redaktsiooni III peatükiga, eelkõige kooskõlas selle artikliga 14, mille kohaselt teevad kokkuleppeosalised kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta geograafilisi tähiseid, ning näevad ette, et kohtumenetlusi nende kaitse tagamiseks võivad algatada nii riiklikud ametiasutused kui ka mis tahes huvitatud isikud, kas füüsiline või juriidiline isik, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, sõltuvalt oma õigussüsteemist ja tavadest. Selleks et tagada lisaks geograafilistele tähistele ka kaubamärkide kaitse, arvestades Genfi redaktsiooni artikli 13 lõikes 1 sätestatud varasemaid kaubamärgiõigusi, tuleks tagada varasemate kaubamärkide ning liidus kaitstavate ja kasutatavate rahvusvahelises registris registreeritud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kooseksisteerimine.
(8)Seitse ELi liikmesriiki on eriliidu liikmed ja seetõttu nõustunud kokkuleppeosaliste kolmandate riikide geograafiliste tähiste kaitsega. Selleks et tagada neile vahendid täitmaks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis on võetud enne liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga, tuleks kehtestada üleminekukord, millel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja mis ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.
(9)Tundub õiglane, et Lissaboni kokkuleppe ja Genfi redaktsiooni raames Genfi redaktsiooni ja ühiseeskirjade kohaselt tasutavad lõivud geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitamise eest rahvusvahelisele büroole, samuti lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või rahvusvahelise registreeringu sisu käsitleva muu teabe väljastamise eest peaks kandma see liikmesriik, kust geograafiline tähis on pärit. See ei tohiks piirata liikmesriigi mis tahes otsust taotleda selliste tasude hüvitamist tootjarühmalt või üksiktootjalt, kes kasutab geograafilist tähist, mille jaoks on rahvusvahelist registreeringut taotletud.
(10)Selleks et katta mis tahes puudujäägid eriliidu tegevuseelarves, peaks liit saama ette näha erisissemakse liidu aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames.
(11)Selleks et tagada ühetaolised liidu liikmesuse rakendamistingimused eriliidus, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: geograafiliste tähiste loetelu koostamine, et esitada rahvusvahelisele büroole taotlus nende rahvusvahelise registreeringu saamiseks pärast Genfi redaktsiooniga ühinemist; rahvusvahelisele büroole hilisemate taotluste esitamine geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu saamiseks; vastuväite tagasilükkamine; otsus selle kohta, kas anda rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisele tähisele kaitse või mitte; rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse tühistamine liidus. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 7 ,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, milles käsitletakse liidu õigusi ja kohustusi pärast tema ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga (edaspidi „Genfi redaktsioon“).
Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse päritolunimetusi, nagu on määratletud määruses (EL) nr 1151/2012 ja määruses (EL) nr 1308/2013, ning geograafilisi tähiseid edaspidi mõlemaid geograafiliste tähistena.
Artikkel 2
Geograafiliste tähiste rahvusvaheline registreerimine pärast ühinemist
Liidu ühinemisel Genfi redaktsiooniga esitab komisjon Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole (edaspidi „rahvusvaheline büroo“) liidu õigusaktide kohaselt kaitstud ja registreeritud geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreeringu taotlused. Kõnealused tähised hõlmavad tooteid, mis on vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 5 lõigetele 1 ja 2 pärit liidust.
Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud geograafiliste tähiste loetelu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Selleks et kehtestada teises lõigus osutatud loetelu, võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:
(a)geograafilise tähisega toodangu väärtus;
(b)geograafilise tähisega toote ekspordiväärtus;
(c)geograafilise tähise kaitse muude rahvusvaheliste kokkulepete raames;
(d)praegune või võimalik väärkasutamine eriliidu teiste liikmete territooriumil;
(e)selliste geograafiliste tähiste koguarv, mis on pärit eriliidu muude liikmete territooriumilt ja mis on registreeritud rahvusvahelise büroo registris (edaspidi „rahvusvaheline register“).
Artikkel 3
Liidu geograafilise tähise hilisem rahvusvaheline registreering
Pärast liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga võib komisjon kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud tootjarühmade taotlusel või liidus kaitstud ja registreeritud geograafilist tähist kasutava üksiktootja taotlusel võtta vastu rakendusaktid, et esitada rahvusvahelisele büroole liidu õigusaktide kohaselt kaitstud ja registreeritud ning liidust pärit geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreeringu taotlused.
Selleks et hinnata, kas esitada rahvusvahelise registreeringu taotlus või mitte, võtab komisjon arvesse artikli 2 kolmandas lõigus sätestatud kriteeriume. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 4
Kolmanda riigi sellise geograafilise tähise hindamine, mis on registreeritud rahvusvahelises registris
(1)Komisjon hindab Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt rahvusvahelise büroo poolt rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kohta tehtud avaldust, mille puhul päritoluriigiks olev osalisriik, nagu on määratletud Genfi redaktsiooni artikli 1 punktis xv, ei ole liikmesriik, et teha kindlaks, kas see sisaldab Lissaboni kokkuleppe ja Genfi redaktsiooni kohaste ühiseeskirjade (edaspidi „ühiseeskirjad“) 8 eeskirja 5 lõikes 2 sätestatud kohustuslikke elemente ning andmeid kõnealuste ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 3 sätestatud omaduse, maine või tunnusjoonte kohta, samuti hindab komisjon, kas avaldatud teade on seotud tootega, millel on praegu liidu geograafiliste tähiste kohane kaitse. Selline hindamine tuleb teha nelja kuu jooksul ning see ei hõlma muude selliste liidu erisätete hindamist, mis on seotud toote turuleviimisega, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarnõuete, turustamisstandard ja toidu märgistamisega.
(2)Kui lõike 1 kohaselt tehtud hindamise põhjal on komisjon seisukohal, et nimetatud lõikes sätestatud tingimused on esmapilgul täidetud, avaldab ta liidus kaitstava geograafilise tähise koos toote liigi ja päritoluriigiga Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
(3)Kui lõike 1 kohaselt tehtud hindamise alusel leiab komisjon, et kõnealuses lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud, peab ta rakendusaktiga võtma vastu otsuse keelduda geograafilise tähise kaitsest kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikli 13 lõikes 1 sätestatud komiteede pädevuse alt välja jäävate toodete geograafiliste tähiste puhul võtab komisjon vastu otsuse ilma artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata.
Genfi redaktsiooni artikli 15 lõike 1 kohaselt teatab komisjon rahvusvahelisele büroole asjaomase rahvusvahelise registreeringu jõustumisest keeldumisest liidu territooriumil ühe aasta jooksul alates Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu teate kättesaamisest.
Artikkel 5
Vastuväitemenetlus kolmanda riigi sellise geograafilise tähise puhul, mis on registreeritud rahvusvahelises registris
(1)Kahe kuu jooksul alates geograafilise tähise Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast kooskõlas artikli 4 lõikega 2 võivad liikmesriigi ametiasutused või muu kui päritoluriigiks oleva osalisriigi kolmanda riigi ametiasutused või liidus või kolmandas riigis asuv või seal tegutsev füüsiline ja või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi, esitada komisjonile vastuväite ühes liidu ametlikus keeles.
(2)Selline vastuväide on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning sisaldab ühte või enamat järgmist nõuet:
(a)rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning võib seetõttu eksitada tarbijat kauba tegeliku päritolu osas;
(b)rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on liidus juba kaitstud, ning et kaitsetaotlusega hõlmatud geograafilise tähise ja liidus juba kaitstava geograafilise tähise kohaliku ja traditsioonilise kasutuse tingimused ja kujutis ei ole tegelikus kasutuses piisavalt eristatavad, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate võrdne kohtlemine ja tarbijat mitte eksitada;
(c)rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse liidus kahjustaks varasemaid kaubamärgiõigusi;
(d)kaitsetaotlusega hõlmatud geograafilise tähise kaitse liidus ohustaks täiesti või osaliselt identse nime kasutamist või kaubamärgi ainulaadsust või selliste toodete majanduslikku väärtust, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne geograafilise tähise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas artikli 4 lõikega 2;
(e)rahvusvahelises registris registreeritud geograafiline tähis on seotud tootega, mida praegu ELis geograafilise tähisena ei kaitsta;
(f)nimetus, mille registreerimist taotletakse, on liidu territooriumil üldnimetus.
(3)Komisjon hindab lõikes 2 sätestatud vastuväite põhjusi liidu territooriumist või selle osast lähtuvalt.
Artikkel 6
Otsus kolmanda riigi sellise geograafilise tähise liidus kaitsmise kohta, mis on registreeritud rahvusvahelises registris
(1)Kui komisjon ei saa ühtegi vastuväidet või vastuväide ei ole vastuvõetav, lükkab ta saadud vastuvõetamatud vastuväited vajaduse korral tagasi ja teeb otsuse geograafilisele tähisele kaitse andmise kohta rakendusaktiga, mis on võetud vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
(2)Kui komisjon saab vastuvõetava vastuväite, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 2, teeb ta otsuse selle kohta, kas anda rahvusvahelises registris registreeritud geograafilisele tähisele kaitse või mitte, rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikli 13 lõikes 1 sätestatud komiteede pädevuse alt välja jäävate toodete geograafiliste tähiste puhul võtab komisjon vastu otsuse ilma artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata.
(3)Geograafilisele tähisele lõigete 1 ja 2 kohaselt kaitse andmist käsitlevas otsuses sätestatakse antud kaitse ulatus ja see võib sisaldada tingimusi, mis on kooskõlas Genfi redaktsiooniga, ning eelkõige peab see sisaldama üleminekuperioodi, nagu on täpsustatud Genfi redaktsiooni artiklis 17 ja ühiseeskirjade eeskirjas 14.
(4)Genfi redaktsiooni artikli 15 lõike 1 kohaselt teatab komisjon rahvusvahelisele büroole asjaomase rahvusvahelise registreeringu jõustumisest keeldumisest liidu territooriumil ühe aasta jooksul alates Genfi redaktsiooni artikli 6 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu teate kättesaamisest.
Artikkel 7
Geograafiliste tähiste kasutamine
(1)Komisjoni poolt artikli 6 kohaselt vastuvõetud rakendusaktid ei piira muude liidu erisätete kohaldamist seoses toote turuleviimisega, eelkõige põllumajandustoodete ühine turukorralduse, sanitaar- ja fütosanitaarnõuete, turustamisstandard ning toidu märgistamisega. Komisjon teavitab nendest kasutustingimustest rahvusvahelist bürood ühinemise ajal.
(2)Vastavalt lõikele 1 võib käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilisi tähiseid kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad toodet kooskõlas rahvusvahelise registreeringuga.
Artikkel 8
Kolmanda riigi sellise geograafilise tähise tühistamine, mis on registreeritud rahvusvahelises registris
Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi, kolmanda riigi või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku piisavalt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakte, millega tühistatakse rahvusvahelises registris registreeritud geograafilise tähise kaitse liidus ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:
(a)geograafilist tähist ei kaitsta enam päritoluriigiks olevas osalisriigis;
(b)geograafiline tähis ei ole enam registreeritud rahvusvahelises registris;
(c)ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 2 sätestatud kohustuslike elementide järgimine ning ühiseeskirjade eeskirja 5 lõikes 3 sätestatud omadusi, mainet või tunnusjooni käsitlevate andmete esitamine ei ole enam tagatud.
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon teatab viivitamata rahvusvahelisele büroole sellise geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu jõustumise kehtetuks tunnistamisest liidu territooriumil, mille kaitse tühistati kooskõlas esimese lõiguga.
Artikkel 9
Suhe kaubamärkidega
(1)Geograafilise tähise kaitse ei piira varasema kaubamärgi kehtivust, kui kaubamärki taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu liidu territooriumil.
(2)Rahvusvahelises registris registreeritud geograafilist tähist ei kaitsta liidu territooriumil, kui asjaomase geograafilise tähise kaitse liidu territooriumil võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada.
(3)Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib kaubamärki, mida taotleti või see registreeriti heauskselt või kui õigused kaubamärgile omandati heauskse kasutamise kaudu liidu territooriumil ja mis ei kahjusta geograafilise tähise kaitset, jätkuvalt kasutada või uuendada asjaomase toote puhul olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et puudub alus kaubamärgi nime kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2017/1001 9 . Sellisel juhul on lubatud kasutada nii geograafilist tähist kui ka asjaomast kaubamärki.
Artikkel 10
Ajutine kaitse
(1)Need liikmesriigid, kes olid eriliidu liikmed enne liidu ühinemist Genfi redaktsiooniga, võivad anda 1958. aasta Lissaboni kokkuleppe või selle 14. juulil 1967 läbivaadatud redaktsiooni ja 28. septembril 1979 muudetud redaktsiooni osaliseks oleva kolmanda riigi puhul riikliku kaitsesüsteemi kaudu kaitse, mis jõustub kuupäevast, mil liidust saab Genfi redaktsiooni osaline, sel kuupäeval eriliidu raames registreeritud geograafilistele tähistele või alates kuupäevast, mil komisjon teatab liikmesriigile geograafilise tähise rahvusvahelisest registreeringust rahvusvahelises registris.
Sellised riiklikud kaitsesüsteemid lõppevad kas käesoleva määruse kohase kaitset käsitleva otsuse vastuvõtmise päeval või päeval, mil rahvusvahelise registreeringu jõustumine lõpeb.
(2)Kui kolmanda riigi nimi ei ole käesoleva määruse alusel registreeritud, vastutab sellise riikliku kaitsesüsteemi tagajärgede eest ainuüksi asjaomane liikmesriik.
(3)Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.
Artikkel 11
Lõivud
Genfi redaktsiooni artikli 7 kohaselt tasutavad lõivud, nagu on täpsustatud ühiseeskirjades, geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitamise eest rahvusvahelisele büroole, samuti lõivud muude rahvusvahelise registri kannete ning väljavõtete, tõendite või rahvusvahelise registreeringu sisu käsitleva muu teabe väljastamise eest peab kandma liikmesriik, kust päritolunimetus või geograafiline tähis on pärit.
See ei piira liikmesriigi mis tahes otsust taotleda esimeses lõigus osutatud summade hüvitamist tootjarühmalt või üksiktootjalt, kes kasutab geograafilist tähist, mille jaoks on rahvusvahelist registreeringut taotletud.
Artikkel 12
Rahaline eritoetus
Kui eriliidu tulu nähakse ette Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punkti v kohaselt, võib liit teha erisissemakse tema aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames.
Artikkel 13
Komiteemenetlus
(1)Komisjoni abistavad järgmised komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses seoses järgmiste toodetega:
(a)veinisektori tooted, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõike 1 alla – kõnealuse määruse artikli 229 kohaselt moodustatud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee;
(b)aromatiseeritud veinitooted, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 10 artiklis 3 – kõnealuse määruse artikli 34 kohaselt moodustatud aromatiseeritud veinitoodete komitee;
(c)piiritusjoogid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 110/2008 11 artiklis 2 – kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt moodustatud piiritusjoogituru komitee;
(d)tooted, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 2 lõike 1 esimese lõigu alla – kõnealuse määruse artikliga 57 moodustatud põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee.
(2)Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 14
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
FINANTSSELGITUS
|
FINANTSSELGITUS |
FS/18/YG/mh agri.ddg1.a.2(2018)1387240 |
|||||||
|
6.221.2018.1 |
||||||||
|
KUUPÄEV: 5.3.2018 |
||||||||
|
1. |
EELARVERUBRIIK: 05 06 01 |
ASSIGNEERINGUD: 7,228 miljonit eurot |
||||||
|
2. |
PEALKIRI:
|
|||||||
|
3. |
ÕIGUSLIK ALUS: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207. |
|||||||
|
4. |
EESMÄRGID: Kehtestada rakenduseeskirjad seoses Euroopa Liidu liikmesusega Lissaboni Liidus kui kokkuleppeosaline päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsioonis |
|||||||
|
5. |
FINANTSMÕJU |
12KUULINE PERIOOD
|
JOOKSEV EELARVEAASTA 2018 (miljonites eurodes) |
JÄRGMINE EELARVEAASTA 2019 (miljonites eurodes) |
||||
|
5.0 |
KULUD
–
ELi EELARVEST MAKSTAVAD
– RIIGIASUTUSED – MUUD |
– |
1,0 1,0 – – |
1,0 (hinnanguliselt) |
||||
|
5.1 |
TULUD
–
ELi OMAVAHENDID
– RIIGISISESED |
|||||||
|
2020 |
2021 |
2022 |
2023 |
|||||
|
5.0.1 |
KAVANDATUD KULUD |
|||||||
|
5.1.1 |
KAVANDATUD TULUD |
|||||||
|
5.2 |
ARVUTAMISMEETOD: praeguses etapis ei ole kindlaks määratud |
|||||||
|
6.0 |
KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAOMASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? |
JAH EI |
||||||
|
6.1 |
KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? |
JAH EI |
||||||
|
6.2 |
KAS ON VAJA LISAEELARVET? |
JAH EI |
||||||
|
6.3 |
KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? |
JAH EI |
||||||
|
MÄRKUSED: Lõivud maksab liikmesriik, kust geograafiline tähis on pärit. Siiski võib liit teha erisissemakse vastavalt Genfi redaktsiooni artikli 24 lõike 2 punktile v liidu aastaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahendite raames. 2018. aastal eraldati eelarvereale 05 06 01 selleks otstarbeks üks miljon eurot. |
||||||||