SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku taust

Alates 2011. aastast on viisainfosüsteem (VIS) 1 toiminud tehnoloogilise lahendusena, mis hõlbustab lühiajalise viisa menetlemist ning aitab viisa-, piiri-, varjupaiga- ja rändeametitel kiiresti ja tõhusalt kontrollida vajalikku teavet kolmandate riikide kodanike kohta, kes vajavad viisat ELi reisimiseks. VIS ühendab liikmesriikide konsulaadid kogu maailmas ja kõik nende välispiiripunktid. Süsteem teeb peamiselt sõrmejälgede alusel biomeetrilise võrdluse isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks.

Nagu öeldud teatises „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“, 2 ELi ühine viisapoliitika 3 on Schengeni acquis’ oluline osa. Viisapoliitika on ja peaks ka edaspidi olema turismi ja ettevõtlust soodustav vahend ning aitama seejuures vältida nii julgeolekuohte kui ka ELi suunduva ebaseadusliku rände ohtu. Kuigi pärast viisaeeskirja 4 jõustumist 2010. aastal ja viisainfosüsteemi jõustumist 2011. aastal ei ole viisamenetluse aluspõhimõtteid läbi vaadatud, on samas oluliselt muutunud keskkond, milles viisapoliitika toimib. Viimaste aastate rände- ja julgeolekuprobleemide tulemusena on poliitiline arutelu nii sisepiirikontrollita ala üle üldisemalt kui ka viisapoliitika üle konkreetsemalt nihkunud rände ja julgeolekuprobleemide, majanduslike kaalutluste ja üldiste välissuhete vahelise tasakaalu ümberhindamise suunas.

Teatises Schengeni ala säilitamise ja tugevdamise kohta 5 komisjon juba teatas, et piiriülesed ohud, mis ähvardavad sisepiirikontrollita ala avalikku korda või sisejulgeolekut, on ühist huvi pakkuv küsimus. Piirikontrolli puudumisega Schengeni ala sisepiiridel on alati käinud kaasas meetmed muudest valdkondadest: välispiiride haldamine, viisapoliitika, Schengeni infosüsteem, andmekaitse, politseikoostöö, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja uimastipoliitika.

Samas on hoogne tehnoloogiline areng avanud uusi võimalusi viisataotluste menetlemise lihtsustamiseks nii taotlejate kui ka konsulaatide jaoks. Kuna VIS on oluline osa viisapoliitikat toetavast raamistikust, täiendab käesolev ettepanek hiljutist komisjoni 14. märtsi 2018. aasta ettepanekut, millega muudetakse viisaeeskirja 6 . VIS on lahutamatu osa komisjoni lähenemisviisist, mis käsitleb piiride, rände ja julgeolekuga seotud andmete haldamist. Selle eesmärk on tagada, et piirivalvuritel, õiguskaitse- ja rändeametnikel ning kohtuasutustel on vajalik teave, et paremini kaitsta ELi välispiire, hallata rännet ja parandada siseturvalisust kõikide kodanike jaoks. Komisjon esitas 2017. aasta detsembris ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku eeskirjad, 7 et süsteemide vahel toimuks arukam ja tõhusam koostöö.

2016. aastal kehtestati riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) määrusega, 8 et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning VIS saaksid olla täielikult koostalitlusvõimelised, et anda täieliku ülevaate kolmanda riigi kodanike varasemate reiside andmetest, lisades sellele teabe selle kohta, kuidas viisasid kasutati. Ettepanek koostalitlusvõime raamistiku loomise kohta ELi piiride ja viisade infosüsteemide vahel muudab VIS määrust, et luua VIS, mis koos riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemiga (ETIAS) on osa ühtsest platvormist, millele koostalitlusvõime rajatakse. Koostalitlusvõime ettepanekuga kasutusele võetud mitme identiteedi detektor muudab mitme identiteedi kindlakstegemise ja identiteedipettuste vastu võitlemise lihtsamaks. Kui taotlejal on mitu identiteeti, edastab detektor viisataotlust menetlevale ametile automaatselt teate, et ametiasutus saaks võtta asjakohaseid meetmeid. Pärast seda, kui infosüsteemid on toimima hakanud ja nendevaheline koostalitlusvõime on tagatud, suurenevad märkimisväärselt viisasid töötlevate ametnike jaoks võimalused teha taotlejate kiiret taustakontrolli. Euroopa otsinguportaal võimaldab teha ühe päringu, et saada tulemusi mitmest süsteemist. See aitab suurendada sisepiirikontrollita ala julgeolekut. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja muuta viisatöötlust käsitlevaid õigusakte. Muudatused peaksid ennekõike hõlmama viisasid väljastavate asutuste kohustust automaatselt konsulteerida mitme identiteedi detektoriga ning samuti teiste andmebaasidega, kui nad teevad lühiajalist viisat taotlevate kolmandate riikide kodanike kohta julgeoleku ja rändega seotud hinnanguid.

ELi tasandil leiti teabelünk dokumentides, mis lubavad kolmandate riikide kodanikel viibida Schengeni alal kauem kui 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul: pikaajalised viisad, elamisload ja elamisloakaardid (Kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma 9 2017. aasta mai 10 lõplik aruanne). Nõukogu 11 kutsus komisjoni üles korraldama teostatavusuuringu, et luua ELi keskne andmehoidla, mis sisaldaks teavet pikaajaliste viisade, elamisloakaartide ja elamislubade kohta. Uuring 12 lõpetati 2017. aasta septembris ning selles jõuti järeldusele, et andmehoidla loomine VISi osana oleks IT turbe, rakendamise lihtsuse ja kulutasuvuse seisukohast kõige teostatavam. Tehti järeluuring VISi laiendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta, et hõlmata pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed 13 .

Lisaks 2016. aasta aprillis alustatud koostalitlusvõimealase tööga, et luua piirihalduse ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid, korraldati 2016. aastal VISi üldine hindamine 14 . Hindamisel vaadati lähemalt süsteemi otstarbekust, tõhusust, mõjusust ja lisandväärtust ELi jaoks. Leiti, et VIS täidab seatud eesmärgid ja funktsioonid ning on endiselt üks arenenumaid sellelaadseid süsteeme, kuid uued väljakutsed viisa-, piiri- ja rändehalduses tähendavad, et süsteemi on vaja veelgi täiustada mitmes konkreetses valdkonnas.

17. aprillil 2018 esitas komisjon ettepaneku 15 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. Selle ettepaneku valguses ei ole selliste elamisloakaartide lisamine VISi vajalik.

·Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

VIS loodi otsustega 2004/512/EÜ ja selle eesmärk, funktsioonid ja ülesanded on sätestatud määruses (EÜ) nr 767/2008 (VIS määrus). 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskiri) sätestatakse eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis. Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuses 2008/633/JSK kehtestatakse tingimused, mille alusel saavad liikmesriikide määratud asutused ja Europol juurdepääsu VISile terroriaktide ja teiste raskete kuritegude ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Ettepanek ei piira direktiivi 2004/38/EÜ 16 kohaldamist. Ettepanekuga ei soovita mingilgi viisil muuta direktiivi 2004/38.

·Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva algatuse üldeesmärgid on vastavuses aluslepingust tulenevate eesmärkidega tugevdada julgeolekut ELis ja selle piiridel, hõlbustada seaduslike reisijate õigust ületada välispiiri ning vabalt liikuda ja viibida sisepiirikontrollita alal ning hõlbustada Schengeni välispiiri haldamist. Neid eesmärke laiendatakse veelgi Euroopa rände tegevuskavas ning järgnevates teatistes, sealhulgas teatises Schengeni ala säilitamise ja tugevdamise kohta, 17 Euroopa julgeoleku tegevuskavas, 18 komisjoni eduaruannetes, mis käsitlevad tõhusama ja tõelisema julgeolekuliidu loomist, ning teatises, mis käsitleb ühise viisapoliitika kohandamist toimetulekuks uute väljakutsetega 19 .

Käesoleva ettepaneku erieesmärgid on:

(1)hõlbustada viisa taotlemise korda;

(2)hõlbustada ja tugevdada kontrolli liikmesriikide välispiiripunktides ning territooriumil;

(3)tõhustada Schengeni ala sisejulgeolekut, hõlbustades liikmesriikidevahelist teabevahetust kolmanda riikide kodanike kohta, kellel on pikaajalised viisad ja elamisload.

Samuti püütakse saavutada mitmeid lisaeesmärke:

(4)hõlbustada rände- ja õiguskaitseasutustel kolmandate riikide kodanike isikusamasuse kontrollimist liikmesriikide territooriumil;

(5)lihtsustada kadunud isikute tuvastamist;

(6)aidata tuvastada ja saata tagasi isikud, kes ei täida või enam ei täida tingimusi liikmesriikidesse sisenemiseks, seal viibimiseks või elamiseks;

(7)aidata õiguskaitseasutustel saada juurdepääs lühiajaliste viisade taotlejate ja omanike andmetele (mis juba on võimalik kehtivate eeskirjade alusel) ning laiendada sellist juurdepääsu pikaajaliste viisade ja elamislubade omanike andmetele, kui see on vajalik raskete kuritegude ja terrorismi ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kohtus menetlemiseks, samas järgides andmekaitse ja privaatsuse rangeid standardeid;

(8)koguda statistikat, et toetada Euroopa Liidu rändepoliitika tõenduspõhist kujundamist.

2.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

VISi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamine 20 tehti 2016. aastal ning süsteemi toimimise parandamiseks esitati mitu soovitust. Need soovitused moodustavad käesoleva ettepaneku aluse.

Üldiselt näitas hindamine, et süsteem on tõhus oma eesmärkide täitmisel. Kuid samuti näitas hindamine vajadust VISi edasi arendada, et paremini tulla toime uute viisa-, piiri- ja julgeolekupoliitika väljakutsetega. Seda saab teha ühendades omavahel olemasolevad ja uued IT-süsteemid ning analüüsides võimalusi registreerida VISis pikaajaliste viisade andmed, sealhulgas biomeetrilised andmed. Hindamine näitas samuti vajadust teha täiendusi, eelkõige seoses andmete kvaliteedi kontrollimise ja statistika koostamisega.

Enamik hindamisel tuvastatud sõlmküsimusi olid tehnilised ning nendega tegeledes on võimalik süsteemi kohandada uute õiguslike ettepanekutega selles valdkonnas. Peamiselt on need seotud järgnevaga:

(1) andmete kvaliteedi parandamine;

(2) VISMaili funktsiooni lisamine VISi;

(3) andmete vaatamise ja esitamise tsentraliseerimine;

(4) näotuvastuse või latentsete sõrmejälgede kasutamise toetamine ning

(5) VIS andmetele tugineva aruandlus- ja statistikamootori käivitamine.

Ajavahemikul 2016. aasta oktoobrist ja 2017. aasta juulini korraldas eu-LISA uuringu VISi hindamisest tulenenud kavandatavate tehniliste mõjude kohta. Seega oli vaja teha nende tehniliste täienduste mõju üksikasjalik hinnang.

Mitmete hindamise käigus tuvastatud probleemide puhul oli siiski vaja lisaks tehnilisele analüüsile teha ka võimalike lahenduste täiendav analüüs, milles käsitletakse nii neid lahendusi kui nende mõju:

·raskused menetluse lõpetamisega, kui ebaseaduslikud rändajad on vaja saata tagasi nende päritoluriiki, kuid dokumendid puuduvad;

·viisataotlemisega seotud ebaseadusliku rände ja viisapettuse riskid, eelkõige inimkaubandus ja muu vägivald, mis hõlmab kuni 12-aastaseid lapsi;

·piiri- või rändeasutuste raskused pikaajaliste viisade ja elamislubade ning nende omanike kontrollimisel;

·viisataotluste menetlemisel esinevad teabelüngad ebaseadusliku rände ja julgeolekuohu kontrollimisel;

·vajadus arvestada viisade töötlemisel võimalusega automaatselt kontrollida andmeid teistes julgeoleku- ja piiridevaldkonna andmebaasides. Hindamisel tuleks arvestada pärast 2016. aastal tehtud ELi piirihalduse ja julgeoleku infosüsteemide hindamist toimunud muutustega ning tagada vastavus komisjoni hiljuti vastu võetud ettepanekutega (EES) ja esitatud uute arengusuundade ja süsteemidega (uuesti sõnastatud Eurodaci ettepanek, ETIAS, ECRIS-TCN, koostalitlusvõime).

·Konsulteerimine huvitatud isikutega

Lisatud mõjuhinnangu 2. lisas on esitatud üksikasjalik kirjeldus sidusrühmadega konsulteerimise kohta. Komisjon tellis kolm sõltumatut uuringut: ühe lastelt sõrmejälgede võtmise vanusepiiri alandamise teostatavuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse ning viisataotlejate reisidokumendi koopia VISis salvestamise kohta ning kaks uuringut VISi laiendamise teostatavuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta, et lisada süsteemi pikaajaliste viisade ja elamislubade (st elamislubade ja elamisloakaartide) andmed. Uuringute käigus korraldati ka suunatud konsultatsioonid kõikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riiklikud asutused, kellel on juurdepääs VISile andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või kontrollimiseks; riiklikud asutused, kes vastutavad rändeküsimuste ja tagasisaatmise eest; lastekaitseasutused; politsei ja inimkaubandusvastased asutused; konsulaarküsimuste eest vastutavad asutused; ning riiklikud asutused, kes vastutavad välispiiripunktides toimuva kontrolli eest. Samuti konsulteeriti mitmete laste õigustega tegelevate asutuste ja vabaühendustega väljaspool ELi.

2017–2018 korraldas komisjon kaks avalikku konsultatsiooni: esimene toimus 17. augustist 9. novembrini 2017 ja seal käsitleti lastelt sõrmejälgede võtmise vanusepiiri alandamist viisade taotlemisel ning teine toimus 17. novembrist 2017 kuni 9. detsembrini 2018 ja seal käsitleti VISi laiendamist, et lisada süsteemi pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed.

Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma seisukohad lastelt sõrmejälgede võtmise vanusepiiri alandamise kohta 9. novembril 2017 ning VISi laiendamise kohta, et lisada süsteemi pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed, 9. veebruaril 2018.

Euroopa Andmekaitseinspektor ja Põhiõiguste Amet esitasid oma seisukohad ettepaneku mitme küsimuse kohta suunatud intervjuude käigus osana sidusrühmadega konsulteerimisest, mis korraldati mõjuhinnangu ettevalmistamise ajal.

·Mõjuhinnang

Mõjuhinnang 21 tehti 2018. aastal, keskendudes nendele küsimustele, mis vajasid käesoleva ettepanekut kavandamiseks täiendavat hinnangut. Mõjuhinnang tugines komisjoni tellitud kolmele sõltumatule uuringule, mis tehti 2017. ja 2018. aastal. Samuti võeti arvesse eu-LISA 2016. aasta novembri ja 2017. aasta veebruari uuringu tulemusi VISi võimalike arengusuundade tehnilise teostatavuse kohta, ning teostatavusuuringu tulemusi integreeritud piirihalduse kohta seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerimata isikutega.

Mõjuhinnangus analüüsiti alternatiivseid võimalusi seoses järgnevaga:

·reisidokumendi digikoopia lisamine VISi (tsentraliseeritult või detsentraliseeritult), arvestades kahte edasist võimalust: salvestada vaid biograafiliste andmetega lehekülg või salvestada kõik leheküljed taotleja reisidokumendist;

·lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine, arvestades kahte edasist võimalust: sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine kuni kuue aasta vanuseni või alandada sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri selliselt, et kõik vanuserühmad oleksid hõlmatud;

·pikaajaliste viisade ja elamislubade andmete lisamine VISi ühes edasiste õiguslike võimalustega, mis hõlmavad täiendavat harmoneerimist ning pikaajaliste viisade ja elamislubade andmeturvet; riiklike andmebaaside vahelise ühenduse loomine, et kõik liikmeriigid saaksid teha otsinguid teistes asjaomastes riiklikes andmebaasides; VISis dokumentide integreerimine, olenemata sellest, kas nendega on seotud tagasi lükatud taotluste andmed või mitte;

·automaatse rände- ja julgeolekukontroll tagamine olemasolevate andmebaaside abil.

Käesolevas ettepanekus järgitakse mõjuhinnangu eelistatud valikuid, pidades silmas ülalmainitud esimest (reisidokumendi biograafiliste andmetega lehekülje koopia salvestamine), teist (lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine 6. eluaastani) ja neljandat meedet. Seoses pikaajaliste viisade ja elamislubade andmete lisamisega VISi, ei hõlmata käesoleva ettepanekuga liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate ELi kodanike pereliikmetele välja antud elamisloakaartide andmeid, arvestades asjaomaste kolmandate riikide kodanike õigusi, mis tulenevad nende peresuhtest ELi kodanikuga. Lisaks tugevdati komisjoni 17. aprilli 2018. aastal tehtud ettepanekuga selliste elamisloakaartide andmeturvet.

Õiguskontrollikomitee vaatas esialgse mõjuhinnangu läbi ja esitas positiivse arvamuse 23. aprillil 2018.

3.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

·Kavandatavate meetmete kokkuvõte

VISi eesmärk, funktsioonid ja ülesanded tuleb süsteemi laienemist arvestades põhjalikumalt määratleda, et hõlmata pikaajaliste viisade ja elamislubade omanikega seotud andmed. VISi tuleb samuti laiendada nii, et lühiajaliste viisade taotluste andmekategooriad hõlmaks reisidokumentide koopiate salvestamist, ning süsteemi tuleb integreerida uued funktsioonid, näiteks andmehoidla aruandluse ja statistika jaoks või VISMail 22 . See tähendab, et viisaeeskirjas kehtestatud viisataotluste menetlemise korda reguleerivaid eeskirju tuleb muuta. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli juurdepääs VISile on kehtestatud nõukogu otsusega 2008/633/JSK. See enne Lissaboni lepingut vastu võetud otsus reguleeris õiguskaitseasutuste juurdepääsu Euroopa Liidu lepingu endise nn kolmanda samba raames. Kuna kolmandat sammast enam kehtivates aluslepingutes ei ole, leiab komisjon, et käesolev ettepanek annab võimaluse integreerida otsuse sisu VIS määrusega. Kuna VISi laiendatakse, et hõlmata pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed, usaldatakse süsteemi edasine arendustöö ja operatiivjuhtimine Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametile (eu-LISA)

Seega tuleb muudatusi teha määruses (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskiri), määruses (EÜ) nr 767/2008, määruses (EL) 2017/2226 (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi määrus), määruses (EL) XX [koostalitlusvõime määrus] ja määruses (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad).

Ettepaneku peamised eesmärgid saab kokku võtta järgnevalt:

Allesjäänud teabelünkade kõrvaldamine piiride ja julgeoleku valdkonnas: pikaajaliste viisade ja elamislubade sisestamine VISi

Kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuandes 23 leiti, et ELi tasandil esineb teabelünk seoses dokumentidega, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel viibida konkreetse ELi liikmesriigi territooriumil kauem kui 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul 24 . Kõnealuste dokumentide ja nende omanike kohta ei koguta praegu andmeid; samuti ei saa andmeid kontrollida ühegi ELi suuremahulise piiri- ja julgeolekuvaldkonna IT-süsteemi kaudu (välja arvatud piiratud ulatuses SISi kaudu). Liikmesriigid leiavad, et kõnealuste dokumentide praegune haldamine võib põhjustada kolmandate riikide kodanikele piiriületusel ja vabal liikumisel sisepiirikontrollita alal probleeme.

ELi pikaks ajaks tulevate kolmandate riikide kodanikud on ainus kolmandate riikide kodanike kategooria, mida ei hõlma ükski ELi suuremahuline IT-süsteem (vt joonis allpool). Pikaajaliste viisade ja elamislubade andmete lisamine VISi tagaks selle, et teave nende dokumentide ja nende omanike kohta on lisatud ühte ELi suuremahulisse IT-süsteemi, ning seda tehakse samade eeskirjade alusel nagu siis, kui neile väljastatakse dokumendid viisavabaduse (andmed olemas ETIASes ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis) ja viisanõude alusel (lühikeseks ajaks tulevad kolmandate riikide kodanikud, kelle andmed juba on VISis ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis). See võimaldab lisaks väljastavale asutusele ka teistel liikmesriikide asutustel asjaomast dokumenti ja selle omanikku kontrollida piiril või liikmesriikide territooriumil.

Hõlbustades liikmesriikide vahel süsteemset ja paremat teabevahetust kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on pikaajalised viisad ja elamisload, aitaks VIS parandada Schengeni ala sisejulgeolekut. Kui pikaajalised viisad või elamisload on lisatud kesksüsteemi ja need on muudetud kättesaadavaks kõikidele asjaomastele liikmesriikide asutustele, on iga liikmesriik võimeline süsteemis leiduvate andmete alusel hindama täpsemalt ja erapooletumalt julgeolekuohte, kui nad dokumendiomanikke välispiiripunktis ja liikmesriigi territooriumil kontrollivad.

Lisaks aitab nende dokumentide andmete lisamine kesksüsteemi avastada pettusi, mis on seotud võltsitud algdokumentide alusel autentsete dokumentide saamisega.

Liikmesriikide vahel parema ja süsteemsema teabevahetuse hõlbustamine aitab samuti vähendada halduskoormust ja ületada keelebarjääri, kui võetakse ühendust teise liikmesriigiga, et kontrollida kolmanda riigi kodaniku esitatud dokumendi autentsust.

Kui on vaja otsustada, kas anda välja pikaajaline viisa või elamisluba või seda pikendada, käivitatakse koostalitluse komponentide abil mitu automaatkontrolli, et avastada, kas ELi või Interpoli andmebaas sisaldab tõendeid selle kohta, et isik võib kujutada endast ohtu mõne liikmesriigi julgeolekule. Dokumendi välja andnud liikmesriik peab päringutabamuse korral tegutsema edasi kooskõlas ELis ja liikmesriigis kehtivate õigusaktidega.

Kontrolli suurendamine viisamenetluses koostalitlusvõime abil

Kehtivate eeskirjade kohaselt on konsulaatidel kohustus kontrollida Schengeni infosüsteemis viisakohustusega reisijaid, et selgitada välja, kas viisataotleja suhtes kehtib sissesõidukeeld. Praegu puudub kohustus kontrollida viisataotlejaid mis tahes muudes kättsaadavates ELi andmebaasides (nt EURODAC) või Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis ja hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis 25 .

Kui Euroopa otsinguportaal on hakanud toimima, võimaldab see pädevatel asutustel – sealhulgas viisasid töötlevatel asutustel – teha igast süsteemist eraldi päringu asemel ühe päringu ja saada vastused kõigist süsteemidest, millele neil on juurdepääs (sealhulgas EURODAC, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning Euroopa karistusregistrite infosüsteem – kolmandate riikide kodanikud). Euroopa otsinguportaal muudab viisamenetluse käigus julgeoleku ja ebaseadusliku rände ohtude avastamise lihtsamaks, võimaldades viisaametnikel teha viisataotlejate kiiret ja tõhusat taustakontrolli.

Koostalitlusvõimet käsitleva ettepaneku eesmärk on samuti lihtsustada mitme identiteedi avastamist ja võidelda identiteedipettuste vastu. Selle koostalitlusvõime funktsiooni kasutamise korral saab viisataotlust menetlev ametiasutus süsteemist automaatse teate, kui taotlejal on mitu identiteeti, ja ametiasutus saab võtta asjakohaseid meetmeid.

Kuna VIS on samuti osa koostalitlusvõime loomise õiguslikust raamistikust, on avanenud tehnilised võimalused, et volitatud kasutajad saaksid tagada suhtluse erinevate andmebaaside vahel kiirelt, sujuvalt ja süsteemselt. Võimalus viisaasutustel teha Euroopa otsinguportaali abil automaatkontrolli erinevates andmebaasides on esimene kord, kui koostalitlusvõime raamistikku on praktikas rakendatud.

VIS teeb taotlejate esitatud andmete kontrollimisel ja hindamisel iga taotluse kohta automaatotsingu kõikides eelmainitud süsteemides.

Lisaks automaatotsingule teistes andmebaasides kasutatakse viisamenetluses spetsiifilisi riskinäitajaid. Näitajad sisaldavad andmeanalüüsi eeskirju ning samuti liikmesriikide esitatud spetsiifilisi väärtusi ja statistikat, mis on loodud teistes asjaomastes piirihalduse ja julgeoleku valdkonna andmebaasides. See parandab riskihindamist ning võimaldab kohaldada andmeanalüüsimeetodeid. Riskinäitajad ei sisalda isikuandmeid ja tuginevad liikmesriikide esitatud statistikale ja teabele ohtude, keeldumiste ebatavalise määra või teatud kategooria kolmandate riikide kodanike üleaja viibimise ning rahvaterviseriskide kohta.

Julgeoleku- ja rändevaldkonnas süstemaatiliste kontrollide kasutuselevõtt tugineb kasuteguritele, mis tekkisid seoses koostalitlusvõime raamistikuga.

Kadunud isikute tuvastamise lihtsustamine

Esineb olukordi, kui isikud tuleb nende endi huvides tuvastada, sest nad on eksinud, kadunud või nad on tuvastatud inimkaubanduse ohvritena. Koostalitlusvõime raamistikus on ette nähtud, et politseiasutus saab isiku tuvastada tema biomeetriliste andmete alusel, mis võeti temalt isikusamasuse kontrollimise käigus, kui riiklikud õigusaktid seda lubavad. Kuid selline juurdepääs andmetele ei pruugi olla piisavalt tõhus erijuhtudel, mida on mainitud eespool. Sel eesmärgil peaks õiguskaitseasutustele andma kiirjuurdepääsu VISi andmetele, et võimaldada isikut tuvastada kiiresti ja usaldusväärselt, ilma et õiguskaitseasutustel oleks vaja täita kõiki eeltingimusi ja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

Allesjäänud teabelünkade kõrvaldamine lühiajaliste viisade menetlemisel: taotlejatelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine ja reisidokumentide salvestamine VISis, et toetada tagasisaatmismenetlusi

·Lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine 12. eluaastalt 6. eluaastale

See meede võimaldab ametnikel viisataotluse menetlemise käigus kontrollida lapse isikusamasust ning teha kontrolli välispiiri ületamisel. Lisaks sellele, et meede võimaldab lapsi selgelt tuvastada, kaitseb see neid paremini ning aitab võidelda inimkaubanduse ja ebaseadusliku rände vastu, hoides esikohal lapse parimad huvid. Õigusaktides on kehtestatud täiendavad kaitsemeetmed, et tagada lapse parimate huvide kaitse kogu viisamenetluse käigus ning lapse andmete edasisel kasutamisel.

Sõrmejäljed võetakse igalt viisataotlejalt alates 6. eluaastast ja sellega suurendatakse lühiajaliste viisade taotlejate rühma, lisades sinna 6–11aastaste vanuserühma.

Kui määrus (EÜ) nr 810/2009 vastu võeti, tunnistati, et küsimusega, mis käsitleb nooremate kui 12-aastaste laste sõrmejälgede kasutamise piisavat usaldusväärsust isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel, eelkõige sõrmejälgede arengut aja jooksul, tuleb tegeleda hiljem. 2013. aastal tegi Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) 26 seetõttu uuringu, kas laste sõrmejälgede automaattuvastus annab samaväärseid tulemusi nagu täiskasvanute puhul või mitte. JRC uuringus leiti, et 6–12aastaste laste sõrmejälgede rahuldava täpsusega tuvastamine on saavutatav teatavates tingimustes. Üks selline tingimus on näiteks tagada, et menetlejaid koolitatakse piisavalt hästi, et saada kõrge kvaliteediga kujutisi.

Teises uuringus 27 kinnitati seda tulemust ning esitati täiendavaid seisukohti vanuse mõju kohta sõrmejälgede kvaliteedile. Komisjon tegi täiendava uuringu 28 ja analüüsis lastelt viisamenetlemise käigus sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamise vajalikkust ja proportsionaalsust. Uuringus leiti, et vanuse alampiiri alandamine võib aidata paremini saavutada VISi eesmärke, eelkõige hõlbustades võitlust identiteedipettuse vastu ja ühtlustades välispiiripunktis tehtavat kontrolli. Samuti leiti, et sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamisest tekib täiendav kasu, sest tugevdatakse laste õiguste rikkumise ennetamist, eelkõige tehes võimalikuks tuvastada ja kontrollida isikusamasust liikmesriikide territooriumilt leitud kolmandate riikide kodanikest laste puhul, kes on olukorras, kus nende õigusi võidakse rikkuda või on rikutud (nt inimkaubanduse lapsohvrid, kadunud lapsed ja varjupaika taotlevad saatjata alaealised).

·Taotleja reisidokumendi biograafiliste andmetega lehekülje koopia salvestamine VISis, et toetada tagasisaatmismenetlusi.

Ettepanekuga kehtestatakse andmekategooria, mis salvestatakse VISis viisataotluse esitamisel. Praegu teevad liikmeriigid taotleja reisidokumendist koopia. Kuid ELis puuduvad praegu eeskirjad, mis kehtestaks ühtsed tingimused sellise teabe säilitamiseks ja liikmesriikidevaheliseks vahetamiseks. Reisidokumendi koopia säilitamine võimaldab paremini kontrollida asjaomaseid dokumente ja tõhustada tagasisaatmismenetlusi. VISi kasutamine selle meetme rakendamiseks toetaks ELi tagasisaatmispoliitikat.

Isikusamasuse tuvastamise (ja/või territooriumil tehtava kontrollimise) ja tagasisaatmisega tegelevad pädevad asutused, st rände- ja tagasisaatmisasutused, mis saavad kolmanda riigi kodaniku sõrmejälgede põhjal teha süsteemis otsinguid, saaksid seda koopiat rangete juurdepääsueeskirjade alusel kasutada.

VIS määruse artikli 2 punkti e alusel on VISi üks eesmärkidest „abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi“. Artikli 31 lõikega 2 võimaldatakse liikmesriikidel neid andmeid piiratud määral edastada või teha kättesaadavaks kolmandatele riikidele kolmanda riigi kodanike isikusamasuse tuvastamiseks, kaasa arvatud tagasisaatmise eesmärgil. 29 VISi on selle meetmega veelgi tõhustatud, et aidata tuvastada ebaseaduslike rändajate isikusamasust ja nad tagasi saata. 30

VISi teiste tehniliste komponentide ajakohastamine

Päringute tegemiseks mõeldud VISMaili funktsioon on VISi integreeritud, et ühtlustada teabevahetust VISi kesksüsteemi ja riiklike süsteemide vahel. Kesksüsteemi konfiguratsiooni on kohandatud selliselt, et paremini reageerida vajadusele kiirelt ja tõhusalt tagada süsteemi toimimine katkestuse korral (nt varusüsteemi kõik komponendid on seatud aktiivseks).

VISis salvestatud andmete kvaliteedi parandamiseks on taotluste esitamise etapis võetud kasutusele andmekvaliteedi puuduste indikaatorid. Eu-LISA-le on usaldatud ülesanne hallata VISi andmekvaliteedi kontrolli. Süsteemi on lisatud funktsioon, millega tagatakse, et VIS keeldub eelpäringu tegemisest seni, kuni kogu vajalik teave on korrektselt sisestatud. Ühe teise funktsiooni abil on võimalik eristada juhtumeid, kui sõrmejälgi ei nõuta õiguslikel põhjustel, juhtumitest, kui neid ei ole võimalik esitada. Biomeetriliste andmete kogumisel esinevate, eelkõige näokujutiste kvaliteeti mõjutavate probleemidega tegelemiseks kehtestatakse alternatiivsed standardid, näiteks fotode otsekogumine (st pilt tehakse kohapeal). Eelpäringu tegemiseks, esitamiseks ja sellest teavitamiseks on ette nähtud keskne tehniline lahendus, mis võimaldab liikmesriikidel hallata ja ajakohastada oma teavet, mis on seotud kõnealuste funktsioonidega.

·Õiguslik alus

Käesoleva määruse õiguslik alus koosneb järgmistest Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest: artikli 16 lõige 2, artikli 77 lõike 2 punktid a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punktid d, e ja g, artikli 79 lõige 2 punktid c ja d, artikli 87 lõike 2 punkt a ja artikli 88 lõike 2 punkt a.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktide a, b, d ja e kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta vastu meetmed, mis käsitlevad ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes; välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli; ja meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks; igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel. See on kavandatava määruse peamine õiguslik alus.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõike 2 kohaselt on liidul õigus võtta vastu meetmed, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise eeskirju. Aluslepingu see säte on ka oluline õiguslik alus käesolevale ettepanekule.

Käesoleva ettepaneku lisaeesmärk on võimaldada riiklikel õiguskaitseasutustel ja Europolil saada rangete tingimuste alusel ja õiguskaitse-eesmärkidel VISi andmetele juurdepääs. Ettepanek tugineb seetõttu ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punktile a ja artikli 88 lõike 2 punktile a. Kuid nimetatud täiendavad õiguslikud alused nõuavad seadusandliku tavamenetluse kasutamist, mis on kohaldatav artikli 77 lõike 2 alusel.

Käesoleva ettepanekuga püütakse täita mitmeid lisaeesmärke, näiteks toetada Dublini ja varjupaigataotluste läbivaatamise menetlusi, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punktide d, e ja g alusel väljatöötatud meetmed; aidata tuvastada kolmandate riikide kodanike isikusamasus ja nad repatrieerida – osana meetmetest, mis on välja töötatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punkti d alusel; ning toetada ohvrite isikusamasuse tuvastamist ja võidelda inimkaubanduse vastu osana meetmetest, mis on välja töötatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punkti d alusel. Nimetatud täiendavad õiguslikud alused on vastavuses peamiste õiguslike alustega.

·Subsidiaarsuse põhimõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktiga a antakse liidule volitused töötada välja meetmed, mis käsitlevad „ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes.“ Käesolev ettepanek jääb eelmainitud sätte kohaldamisalasse. Eesmärk on veelgi täiendada ja parandada elektroonilise menetluse eeskirju seoses taotlustega kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Seda ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada, sest üksnes liit saab muuta kehtivat liidu õigusakti (VIS määrus).

Vabadus liikuda sisepiirikontrollita alal näeb ette, et selle välispiire hallatakse julgeoleku tagamiseks tõhusalt. Seetõttu on liikmesriigid leppinud kokku, et tegelevad nende ülesannetega ühiselt, eelkõige justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ELi tsentraliseeritud süsteemide kaudu teabe jagamise teel. Seda kinnitavad mitmed järeldused, mille on vastu võtnud nii Euroopa Ülemkogu kui ka nõukogu, eriti alates 2015. aastast.

Sisepiiridel piirikontrolli puudumine tingib vajaduse hallata usaldusväärselt välispiire, nii et iga liikmesriik või assotsieerunud riik peab kontrollima välispiiri teiste riikide nimel. Ükski liikmesriik ei suuda üksi toime tulla ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevusega. Kolmandate riikide kodanikud, kes sisenevad sisepiirikontrollita alale, saavad selle ala piires vabalt reisida. Sisepiirideta alal tuleks võtta ühiselt meetmeid ebaseadusliku sisserände, rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu, muu hulgas identiteedipettuste tuvastamise kaudu; seda saab edukalt teha ainult ELi tasandil.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punkti b kohaselt on liidul volitused võtta vastu meetmeid, mis on seotud isikute kontrollimise ja tõhusa järelevalvega liikmesriikide välispiiride ületamise üle. Kehtivaid ELi õigusnorme viisamenetlemise kohta tuleb muuta, et võtta arvesse lühiajalist viisat taotlevate kolmandate riikide kodanike liikumist, eelkõige hiljutisi riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi sätteid, millega kaotati tembeldamiskohustus ning kehtestati riiki sisenemise ja riigist väljumise sissekanne kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on lühiajalise viibimise luba, andes seega liikmesriikide ametitele võimaluse hinnata, kas varasemad lühiajalised viibimised sisepiirikontrollita alal on olnud õiguspärased.

Seoses pikaajaliste viisade ja elamislubadega sätestatakse Schengeni konventsiooni artiklis 21 nende vastastikune tunnustamine dokumentidena, mis lubab nende omanike liikuda Schengeni alal 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul (st on sarnane lühiajalisega viisaga) tingimusel, et nad täidavad määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artikli 6 lõike 1 punktide a, c ja e tingimusi. Mitmetes nõukogu järeldustes 31 on kutsutud võtma uusi meetmeid, et täita teabelüngad piirihalduses ja õiguskaitses seoses pikaajaliste viisade ja elamislubade omanike piiriületusega; võimalusel luua selliste andmete jaoks ELi andmehoidla. Nimetatud dokumentide andmete lisamine, et neid saaks jagada liikmesriikide vahel ning et dokumentide omanikke saaks kontrollida välispiiril või ELi sees peale dokumendi välja andnud liikmesriigi ka teised liikmesriigid, et teha kindlaks, kas asjaomane isik võib kujutada ühele liikmesriikidest ohtu, on kooskõlas eesmärkidega, mis on seatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 alusel.

Seetõttu ei suuda liikmesriigid käesoleva ettepaneku seda eesmärki üksi tegutsedes piisavalt saavutada ja seda on parem saavutada liidu tasandil.

·Proportsionaalsuse põhimõte

Nagu selgitatud muudetud määruse ettepaneku mõjuhinnangus, peetakse käesolevas ettepanekus tehtud poliitikavalikuid proportsionaalseteks. Need ei lähe kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on sätestatud, et ELi meetmed ei või minna aluslepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Käesoleva meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama ettepanekuga saavutada soovitud eesmärgi ja võimalikult tõhusat rakendamist. Esitatud algatus kujutab endast piirikontrollita reisimise eeskirjade edasiarendust eesmärgiga tagada välispiiril ühiste eeskirjade ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides, kes on kaotanud ära kontrolli sisepiiridel. Ettepanek toetub täiendavalt vahendile, mis annab Euroopa Liidule kolmandate riikide kodanike kohta teavet. Sellega kodifitseeritakse ja parandatakse õiguskaitseasutuste juurdepääsu VISi teabele, mis on olemas kolmanda riikide kodanike andmekategooriate kohta; see on kiire, täpne, turvaline ja ökonoomne viis tuvastada kolmandate riikide kodanikke, keda kahtlustatakse terrorismis või tõsistes kuritegudes (või kes on terrorismi või tõsise kuriteo ohvrid), ning võimaldatakse asutustel teha päringuid selliste kolmandate riikide kodanike varasemate taotluste kohta, keda kahtlustatakse selliste kuritegude toimepanemises (või kes on selliste kuritegude ohvrid).

Ettepanek on kavandatud lõimitud andmekaitse põhimõtteid arvestades ja see on proportsionaalne õigusega isikuandmete kaitsele selles osas, et süsteemi toimimiseks ja eesmärkide täitmiseks ei ole vaja koguda ja säilitada rohkem andmeid hädavajalikust kauem. Lisaks nähakse ettepanekus ette ja rakendatakse kõik kaitsemeetmed ja mehhanismid, mida on vaja rändajate põhiõiguste, eelkõige nende eraelu ja isikuandmete tõhusaks kaitseks.

Süsteemi toimimiseks ei ole vaja liidu tasandil täiendavaid protsesse ega ühtlustamist. Kavandatud meede on seega proportsionaalne, sest ei lähe kaugemale sellest, mis on liidu tasandil vajalik kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks.

Eelistatud valik on samuti proportsionaalne kulude osas, kui arvestada hüvesid, mida kõik liikmesriigid süsteemi kasutamisest saavad ühise välispiiri haldamisel ja liikumisel ühise ELi rändepoliitika suunas.

Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

·Õigusakti valik

Käesolev ettepanek on rajatud kesksele süsteemile, mille kaudu liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja mille jaoks on vaja ühist struktuuri ja kasutuseeskirju. Lisaks kehtestatakse kõikide liikmesriikide jaoks ühised välispiiridel tehtava kontrolli ja süsteemile juurdepääsu eeskirjad, mis hõlmab samuti õiguskaitse eesmärki. Seega saab õigusaktiks valida vaid määruse.

·Põhiõigused

Kavandatav määrus mõjutab põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (ELi põhiõiguste harta artikkel 1); õigust vabadusele ja turvalisusele (harta artikkel 6), õigust era- ja perekonnaelu austamisele (harta artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8), varjupaigaõigust ja tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte kaitset (harta artiklid 18 ja 19) ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral (harta artikkel 19), diskrimineerimiskeeldu (harta artikkel 21), lapse õigusi (harta artikkel 24) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47).

2008. aasta VIS määrusega on kehtestatud ranged eeskirjad VISile juurdepääsuks ning vajalikud kaitsemeetmed. Samuti sätestatakse üksikisikute õigused seoses andmetele juurdepääsuga, nende parandamise, kustutamisega ning õiguskaitsega (st isikuandmete kaitse üldmäärusest 32 tulenev andmete parandamine ja kustutamine ning õiguskaitsevahendid), eelkõige seoses õigusega õiguskaitsevahenditele ning avaliku sektori sõltumatute asutuste järelevalvele andmetöötlustoimingute üle. Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse täiendavad kaitsemeetmed, et hõlmata uute andmekategooriate, andmetöötluse ja andmesubjektide erivajadused, mis lisatakse VISi. Seega on ettepanek täielikult vastavuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige seoses õigusega isikuandmete kaitsele, ning on samuti kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16, mis tagab kõigile nende isikuandmete kaitse.

4.MÕJU EELARVELE

Järgides 2016. aastal eu-LISA tehtud tehnilist uuringut VIS tehnilise kohandamise kohta, mis tulenes kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisest ning mõjuhinnangust, toetutakse käesolevas ettepanekus võimalusele VISi laiendada, et hõlmata pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed, et teha julgeolekualast automaatkontrolli ELi ja Interpoli andmebaasides ning vajaduse korral ebaseadusliku rände kontrolli, ning alandada lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri ja salvestada taotleja reisidokumendi biograafiliste andmetega lehekülje koopia VISi. Uuringus leiti, et selleks on vaja 182 miljonit eurot. Arendusetapp peaks toimuma 2021–2023, et kate vajalike vahendite jaoks eraldataks ELi järgmisest eelarvest. Kui ettepanek võetakse vastu enne järgmist finantsraamistikku, rahastatakse vajalikke vahendeid (hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot) välispiiride ja viisade küsimuste (ISF Borders and Visa) eelarverealt ning summad arvatakse maha ajavahemikuks 2021–2023 eraldatud rahast. 1,5 miljonit eurot kasutatakse selleks, et alustada ettevalmistustega käesolevas ettepanekus esitatud meetmete rakendamiseks, näiteks need, mis on seotud rakendusaktide ettevalmistamisega ja avalike hangete käivitamisega. Kui poliitiline kokkulepe käesoleva ettepaneku suhtes sõlmitakse enne 2019. aasta märtsi (st kehtivate õigusaktide alusel), on eesmärk ettepanek rakendada 2021. aasta lõpuks.

Ettepaneku jaoks vajalikud vahendid (nii piirihalduse fondi kui ka mõlema asjaomase asutuse jaoks) on vastavuses komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuga mitmeaastane finantsraamistiku (2021–2027) kohta. Käesoleva ettepaneku rakendamisega seotud kulud eraldatakse järgmiselt:

–105 miljonit eurot eu-LISA-le (kaudne eelarve täitmine);

–45 miljonit eurot liikmesriikidele; sihtotstarbeliselt eraldatud riiklikes programmides (eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega);

–2 miljonit eurot Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (kaudne eelarve täitmine);

–30 miljonit eurot Europolile (kaudne eelarve täitmine).

Kohaldatava kulumudeli selgitus on esitatud 3. lisa – „Keda see mõjutab ja kuidas“ 2. jaos „Kulude ja tulude kokkuvõte“ ning mõjuhinnangu 4. lisas „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamine“ ning seda analüüsiti põhjalikumalt mõjuhinnangut täiendavates uuringutes „Lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamise teostatavus ja mõju“, „Viisataotleja reisidokumendi skannitud koopia salvestamine viisainfosüsteemis“, „Andmehoidlasse pikaajaliste viisade, elamislubade ja kohaliku piiriliikluse lubade andmete lisamise teostatavus“ ning „Viisainfosüsteemi (VIS) ulatuse laiendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse õiguslik analüüs, et hõlmata pikaajaliste viisade ja reisidokumentide andmed“.

5.LISATEAVE

·Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon tagab järelevalve VISi toimimise üle ning hindab selle peamisi poliitikaeesmärke. Neli aastat pärast muudetud VIS määruse kohaldamise algust ja seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes esitatakse süsteemi toimimise üldhinnang, sealhulgas selle otsene ja kaudne mõju põhiõigustele ning nende tegelik rakendamine. Aruandes tuleks analüüsida saavutatud tulemusi võrreldes neid seatud eesmärkidega, hinnata edasiminekut seoses nelja peamise probleemse valdkonnaga ning hinnata tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust ja võimalikke mõjusid tulevastele valikutele. VISi rakendamist hinnatakse samuti Schengeni hindamismehhanismi abil kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013 33 ilma, et see piiraks komisjoni rolli aluslepingute järelevalvajana (Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõige 1).

·Muutuv geomeetria

Ettepanek toetub Schengeni acquis'le ja arendab seda edasi seoses välispiiride ja viisadega selles osas, mis puudutab välispiiri ületamist ja lühiajaliste viisade andmist.

Ettepanekul on järgmised tagajärjed seoses aluslepingute protokollide ja lepingutega, mis puudutavad ühinemist Schengeni acquis' edasiarendamisega:

Taani: Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaste meetmete võtmisel.

Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, peab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte.

Ühendkuningriik ja Iirimaa: Kooskõlas Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli artiklitega 4 ja 5, nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusega 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusega 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa määruse (EÜ) nr 767/2008 (VIS määrus) ega ühegi teise üldiselt Schengeni acquis’na tuntud õigusakti ning eelkõige sisepiirikontrolli kaotamist reguleerivate ja toetavate õigusaktide ja välispiirikontrolliga seotud kõrvalmeetmete kohaldamises.

Käesolev määrus kujutab endast selle acquis’ edasiarendamist ning seepärast ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

Kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-482/08: Ühendkuningriik vs. nõukogu 34 ei mõjuta asjaolu, et käesoleva määruse õiguslikud alused on ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkt a ja artikli 88 lõike 2 punkt a ning artikli 77 lõike 2 punktid b ja d, eespool esitatud järeldust, sest juurdepääs õiguskaitse eesmärgil kaasneb VISi loomisega.

Island ja Norra: Menetlused, mis on sätestatud nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud assotsieerimislepingus, mis käsitleb nende riikide kaasamist Schengeni acquis’ rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse, on kohaldatavad, sest käesolev ettepanek põhineb kõnealuse lepingu A lisa kohaselt Schengeni acquis’l 35 .

Šveits: Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises lepingus Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 36 .

Liechtenstein: Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelises protokollis, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega 37 .

Horvaatia, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia: Viisapoliitika, sealhulgas VIS, on osa Schengeni acquis'st, mida ei kohaldata Schengeni acquis’d veel mitte täielikult rakendavate liikmesriikide suhtes kooskõlas nende ühinemisaktidega. Välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord kehtestati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 565/2014/EL 38 . See kord põhineb Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia õigusel ühepoolselt tunnustada teatavaid Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide välja antud dokumente, eelkõige Schengeni viisasid, võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud nende territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks nende territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul. Nõukogu otsusega (EL) 2017/1908 lubatakse täiendavalt Bulgaarial ja Rumeenial pääseda viisainfosüsteemi (VIS) andmetele juurde üksnes lugemisrežiimis, andmata õigust andmeid VISi sisestada, andmeid seal muuta või kustutada, et hõlbustada nende riikliku viisa taotlemise korda pettuste ja Schengeni viisade mis tahes kuritarvitamise ärahoidmiseks, kontrollides nende kehtivust ja autentsust VISi salvestatud andmetega; hõlbustada lühiajalist viisat omavate kolmandate riikide kodanike kontrollimist välispiiril asuvates piiripunktides ja liikmesriikide territooriumil; hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluste eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemist; hõlbustada selliste taotluste läbivaatamist ning suurendada sisejulgeolekut liikmesriikide territooriumil, hõlbustades võitlust raskete kuritegude ja terrorismi vastu.

Kuna käesolev määrus kujutab endast nimetatud acquis' edasiarendamist selles osas, et VISis päringute tegemist ja teabevahetust laiendatakse pikaajalistele viisadele ja elamislubadele, mida need liikmesriigid tunnustavad võrdväärsetena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kavatsetavaks viibimiseks, peaks Bulgaarial ja Rumeenial lubama pääseda pikaajaliste viisade ja elamislubade andmetele juurde samadel eesmärkidel, nagu määratletud nõukogu otsuses (EL) 2017/1908.

2018/0152 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, määrust (EÜ) nr 810/2009, määrust (EL) 2017/2226, määrust (EL) 2016/399, määrust XX/2018 [koostalitlusvõimet käsitlev määrus] ja otsust 2004/512/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2008/633/JSK

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 77 lõike 2 punkte a, b, d ja e, artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkte c ja d, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 39 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 40 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Viisainfosüsteem (VIS) on loodud nõukogu otsusega 2004/512/EÜ 41 tehnoloogilise lahendusena liikmesriikide vahel viisaandmete vahetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2008 42 on sätestatud VISi eesmärk, funktsioonid ja VISiga seotud ülesanded ning kehtestatud liikmesriikide vahel lühiajalisi viisasid käsitlevate andmete vahetamise tingimused ja kord eesmärgiga hõlbustada lühiajalise viisa taotluste läbivaatamist ja asjakohaste otsuste tegemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009 43 on kehtestatud eeskirjad biomeetriliste tunnuste registreerimiseks VISis. Nõukogu otsusega 2008/633/JSK 44 on ette nähtud tingimused, mille kohaselt liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol saavad juurdepääsu VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

(2)VISi üldine eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga hõlbustada viisa taotlemise korda; vältida soodsama viisakohtlemise otsimist; hõlbustada võitlust identiteedipettusega; hõlbustada kontrolli välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil; abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi; hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 45 kohaldamist ja aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele.

(3)Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 46 on selgitatud, et ELil on vaja tugevdada ja parandada oma IT-süsteeme, andmete struktuuri ja teabevahetust piirihalduse, õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, ning rõhutatud vajadust parandada IT-süsteemide koostalitlusvõimet. Teatises on välja toodud vajadus kõrvaldada teabes, sealhulgas pikaajalist viisat omavaid kolmanda riigi kodanikke käsitlevas teabes, esinevad puudujäägid.

(4)10. juunil 2016 kiitis nõukogu heaks tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse edendamiseks 47 . Selleks et kõrvaldada puudujäägid kolmanda riigi kodanikele antud dokumente käsitlevas teabes, kutsus nõukogu komisjoni üles kaaluma liikmesriikides antud elamislubade ja pikaajaliste viisade keskse teabehoidla loomist, et säilitada teavet nende dokumentide, sealhulgas nende kehtivuse kaotamise kuupäevade ja võimaliku tühistamise kohta. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikliga 21 on ette nähtud konventsiooniosaliste antud elamislubade või pikaajaliste viisade vastastikusel tunnustamisel põhinev õigus liikuda vabalt teiste konventsiooniosaliste territooriumil kuni 90 päeva 180 päeva jooksul.

(5)Nõukogu 9. juuni 2017. aasta järeldustes, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks, 48 tõdes nõukogu, et piirihalduse ja õiguskaitse eesmärgil võib vaja minna uusi meetmeid pikaajalise viisa ja elamisloa omanike piiriületustega seotud teabes esinevate puudujääkide kaotamiseks. Nõukogu kutsus komisjoni üles korraldama esmajärjekorras teostatavusuuringu sellise keskse ELi andmehoidla loomiseks, mis sisaldab teavet pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta. Komisjon korraldas kaks uuringut: esimeses teostatavusuuringus 49 järeldati, et andmehoidla loomine oleks tehniliselt teostatav ja et VISi struktuuri kasutamine oleks parim tehniline lahendus; teises uuringus 50 analüüsiti vajadust ja proportsionaalsust ja jõuti järeldusele, et oleks vajalik ja proportsionaalne laiendada VISi rakendusala nii, et see hõlmaks eespool nimetatud dokumente.

(6)Komisjoni 27. septembri 2017. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta“ 51 märgiti, et ELi ühine viisapoliitika ei ole mitte ainult turismi ja ettevõtluse hõlbustamise nurgakivi, vaid ka ülimalt oluline vahend, mille abil vältida julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Teatises tõdeti, et ühist viisapoliitikat tuleb rohkem kohandada olemasolevatele probleemidele reageerimiseks, võttes arvesse uusi IT-lahendusi ning tagades tasakaalu hõlpsama viisaga reisimise hüvede ning parema rände-, julgeoleku- ja piirihalduse vahel. Teatises on märgitud, et VISi õigusraamistik vaadatakse läbi, et täiustada viisataotluste menetlemist, sealhulgas seoses isikuandmete kaitsega seotud aspektide ja õiguskaitseasutuste juurdepääsuga, laiendada VISi kasutamist uutele andmekategooriatele ja andmete kasutamise viisidele ning kasutada maksimaalselt ära koostalituse vahendeid.

(7)Komisjoni 14. märtsi 2018. aasta teatises „Ühise viisapoliitika kohandamine uute väljakutsetega toimetulekuks“ 52 kinnitati taas, et VISi õigusraamistik vaadatakse läbi infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva laiema arutelu raames.

(8)Kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 810/2009, tõdeti, et alla 12aastastelt lastelt isikusamasuse tuvastamiseks ja isiku kontrollimiseks sõrmejälgede võtmise piisava usaldusväärsuse küsimust, eelkõige seda, kuidas sõrmejäljed vanusega muutuvad, tuleb käsitleda hilisemas etapis, tuginedes seejuures komisjoni ülesandel tehtava uuringu tulemustele. Teadusuuringute Ühiskeskus jõudis 2013. aastal korraldatud uuringu 53 tulemusel järeldusele, et 6–12aastaseid lapsi on võimalik sõrmejälgede abil rahuldava täpsusega tuvastada teatavatel tingimustel. Seda järeldust kinnitas 2017. aasta detsembris teine uuring, 54 milles anti lisateavet mõju kohta, mida vananemine sõrmejälgede kvaliteedile avaldab. Seda aluseks võttes korraldas komisjon 2017. aastal veel ühe uuringu, et koguda teavet viisamenetluses lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri 6 aastale alandamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta. Uuringus 55 leiti, et sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine aitaks paremini saavutada VISi eesmärke, eriti seoses pettusevastase võitluse ja välispiiril asuvates piiripunktides kontrolli hõlbustamisega, ning võiks tuua täiendavat kasu, tugevdades laste õiguste kuritarvitamise ärahoidmist ja sellevastast võitlust, eelkõige võimaldades kontrollida selliste kolmanda riigi kodanikust laste isikusamasust, kes on leitud Schengeni territooriumil olukorras, kus nende õigusi on võib-olla või kindlasti rikutud (nt inimkaubanduse lapsohvrid, kadunud lapsed ja varjupaika taotlevad saatjata alaealised).

(9)Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Lapse heaolu, ohutust ja turvalisust ning tema seisukohti võetakse arvesse vastavalt tema vanusele ja küpsusele. VIS on eriti asjakohane, kui esineb oht, et laps on inimkaubanduse ohver.

(10)VISis peaks töötlema lühiajalise viisa taotleja esitatud isikuandmeid, et hinnata, kas taotleja sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele, samuti temaga seonduva ebaseadusliku rände ohtu. Nende kolmanda riigi kodanike puhul, kes on saanud pikaajalise viisa või elamisloa, peaks kontroll piirduma sellega, et hinnatakse dokumendi kasutaja identiteeti, pikaajalise viisa või elamisloa autentsust ja kehtivsaega ning seda, kas kolmanda riigi kodaniku sisenemine liitu võiks kujutada endast liidus ohtu avalikule julgeolekule või rahvatervisele. Kontroll ei tohiks sekkuda mis tahes otsusesse pikaajaliste viisade või elamislubade kohta.

(11)Selliseid riske ei ole võimalik hinnata, töötlemata isikuandmeid, mis on seotud isiku identiteediga, reisidokumendiga, võimaliku sponsoriga, või kui taotleja on alaealine, vastutava isiku identiteediga. Kõiki taotluses esitatud isikuandmeid tuleks võrrelda Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS), Europoli andmete, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, Eurodaci, ECRIS-TCN-süsteemi, kui tegemist on terrorikuritegude või muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistva kohtuotsusega, ja/või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) kirjete, failide ja hoiatusteadetega või jälgimisnimekirjade või konkreetsete ohunäitajatega. Võrdlemiseks ei tohiks kasutada muid isikuandmete kategooriaid peale nende, mis on juba esitatud infosüsteemides, kuhu päring esitatakse, jälgimisnimekirjas või konkreetsetes ohunäitajates.

(12)ELi infosüsteemide koostalitusvõime loodi [koostalitlusvõimet käsitleva määrusega (EL) XX ], nii et kõnealused ELi infosüsteemid ja nende andmed täiendaksid üksteist, et parandada välispiiride haldamist, aidata kaasa ebaseadusliku rände tõkestamisele ja sellevastasele võitlusele ning tagada turvalisusjulgeoleku kõrge tase liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel.

(13)ELi infosüsteemide koostalitlus peaks võimaldama süsteemidel üksteist täiendada, et lihtsustada isikute õiget tuvastamist, aidata võidelda identiteedipettusega, parandada ja ühtlustada ELi infosüsteemide andmekvaliteedi nõudeid, hõlbustada olemasolevate ja loodavate ELi infosüsteemide tehnilist ja operatiivset rakendamist liikmesriikides, tugevdada ja lihtsustada asjaomaseid ELi infosüsteeme reguleerivaid andmeturbe- ja andmekaitsemeetmeid, lihtsustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, VISile, [ETIASele] ja Eurodacile õiguskaitse eesmärgil antavat juurdepääsu ning toetada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASe], Eurodaci, SISi ja [ECRIS-TCN-süsteemi] eesmärkide saavutamist.

(14)Koostalitluse komponendid hõlmavad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, VISi, [ETIASt], Eurodaci, SISi ja [ECRIS-TCN-süsteemi] ning Europoli andmeid, et võimaldada nendest päringute tegemist samaaegselt eespool nimetatud ELi infosüsteemidest tehtavate päringutega, mistõttu on asjakohane kasutada neid komponente automaatse kontrolli eesmärgil ja VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamiseks. Sel otstarbel tuleks kasutada Euroopa otsinguportaali, et tagada kiire, sujuv, tõhus, süstemaatiline ja kontrollitud juurdepääs ülesannete täitmiseks vajalikele ELi infosüsteemidele, Europoli andmetele ja Interpoli andmebaasidele kooskõlas vastavate juurdepääsuõigustega ning toetada VISi eesmärkide saavutamist.

(15)Võrdlemine teiste andmebaasidega peaks olema automaatne. Kui võrdlemise teel tehakse kindlaks kokkulangevus (päringutabamus) taotluses esitatud isikuandmete või nende kombinatsiooni ning eespool nimetatud infosüsteemides olevates kirjetes, failides või hoiatusteadetes või jälgimisnimekirjas esitatud isikuandmete vahel, peaks vastutava asutuse töötaja teostama taotluse automatiseerimata menetlemise. Vastutava asutuse hinnangu põhjal tuleks teha otsus, kas lühiajaline viisa anda või mitte.

(16)Lühiajalise viisa taotluse tagasilükkamine ei tohiks põhineda ainult taotluses esitatud isikuandmete automaatsel töötlemisel.

(17)Taotlejatel, kelle lühiajalise viisa taotlus on tagasi lükatud VISi töötlemisest tuleneva teabe põhjal, peaks olema õigus esitada kaebus. Kaebus tuleks esitada taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega. Tuleks kohaldada määruses (EÜ) nr 767/2008 kaebuste suhtes sätestatud kaitsemeetmeid ja norme.

(18)Lühiajalise viisa taotluse toimiku analüüsimisel tuleks kasutada konkreetseid ohunäitajaid, mis kajastavad eelnevalt kindlaks määratud julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu rahvatervisele. Konkreetsete ohunäitajate kindlaksmääramisel kasutatavad kriteeriumid ei tohiks mingil juhul põhineda üksnes taotleja sool või vanusel. Need ei või mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilised või muud seisukohad, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.

(19)Kuna pidevalt kerkivad esile uued julgeolekuohud, ebaseadusliku rände mustrid ja rahvatervist ähvardavad ohud, tuleb neile vastu seista tõhusate vastumeetmete ja tänapäevaste vahenditega. Kuna need vahendid hõlmavad suures mahus isikuandmete töötlemist, tuleks kehtestada sellised kaitsemeetmed, millega piiratakse era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitse õigusesse sekkumist ainult sel määral, mil see on vajalik demokraatliku ühiskonna toimimiseks.

(20)Tuleks tagada, et lühiajalise viisa taotlejate või lühiajalise viisa või elamisloa saanud kolmanda riigi kodanike suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärset kontrolli kui viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanike suhtes. Selleks koostatakse ka jälgimisnimekiri, mis sisaldab teavet isikute kohta, keda kahtlustatakse terroriakti või muu raske kuriteo toimepanemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või põhjendatult alust arvata, et nad panevad toime terroriakti või muu raske kuriteo; jälgimisnimekirja tuleks kasutada ka nende kolmanda riigi kodanike kategooriate kontrollimisel.

(21)Selleks et täita Schengeni konventsioonist tulenevaid kohustusi, peaksid rahvusvahelised vedajad suutma kontrollida, kas lühiajalist viisat, pikaajalist viisat või elamisluba omavatel kolmanda riigi kodanikel on nõutavad kehtivad reisidokumendid. Kontrolli otstarbel tuleks kord päevas teha VISi andmetest väljavõte eraldi andmebaasi, mis on ette nähtud ainult andmetega tutvumiseks ja milles saab teha väljavõtte vähimatest vajalikest andmetest, et teha päring, mis annab vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“).

(22)Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide asutused, kes võivad kasutada VISi pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitlevate andmete sisestamiseks, muutmiseks, kustutamiseks või päringute tegemiseks VISis selle kategooria dokumentide ja nende omanike puhul ette nähtud konkreetsetel eesmärkidel ning kõnealuste asutuste ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

(23)Igasugune pikaajalisi viisasid ja elamislube käsitlevate VISi andmete töötlemine peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja vajalik pädevate ametiasutuste ülesannete täitmiseks. Pädevad asutused peaksid VISi kasutamisel tagama nende isikute inimväärikuse ja puutumatuse austamise, kelle kohta soovitakse andmeid saada, ning nad ei tohiks diskrimineerida isikuid soo, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(24)On oluline, et õiguskaitseasutused saaksid terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu võitlemisega seotud ülesannete täitmiseks kõige ajakohasemat teavet. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli VISile juurdepääs on ette nähtud nõukogu otsusega 2008/633/JSK. Kõnealuse otsuse sisu tuleks integreerida VISi määrusesse, et viia see kooskõlla kehtiva aluslepingute raamistikuga.

(25)Õiguskaitse eesmärgil VISi andmetele juurdepääsust on juba olnud kasu vägivaldselt surnud isikute tuvastamisel või need on uurijatel aidanud teha märkimisväärseid edusamme inimkaubanduse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse juhtumite uurimisel. Seepärast peaksid VISis sisalduvad pikaajalise viibimisega seotud andmed olema käesolevas määruses sätestatud tingimustel kättesaadavad liikmesriikide määratud asutustele ja Euroopa Politseiametile (Europol).

(26)Europolil on suur roll liikmesriikide piiriülese kuritegevuse uurimisega tegelevate ametiasutuste vahelises koostöös, sest ta toetab kuritegevuse tõkestamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Sätted, mis praegu reguleerivad seda, kuidas Europol saab oma ülesannete täitmise raames juurdepääsu VISile, tuleks kodifitseerida ja ühtlustada, võttes arvesse ka hiljutisi muudatusi õigusraamistiku moodustavates õigusaktides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794 56 .

(27)Juurdepääs VISile terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil kujutab endast sekkumist nende isikute era- ja perekonnaelu austamise ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõigustesse, kelle isikuandmeid VISis töödeldakse. Kõik sellised sekkumised peavad olema kooskõlas õigusnormidega, mis tuleb sõnastada piisavalt täpselt, et isikud saaksid kohandada oma käitumist, ning mis peavad kaitsma isikuid omavoli eest ja määrama piisavalt täpselt kindlaks pädevatele asutustele antava kaalutlusõiguse ulatuse ja selle kasutamise korra. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik sellised sekkumised olema vajalikud õigustatud ja proportsionaalse huvi kaitsmiseks ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga, mida tahetakse saavutada.

(28)[Koostalitlusvõimet käsitleva määrusega 2018/XX] on ette nähtud, et liikmesriigi politseiasutus, kellele on siseriiklike seadusandlike meetmetega antud asjaomased volitused, võib isiku tuvastada selle isiku isikusamasuse kontrolli käigus saadud biomeetrilisi andmeid kasutades. Siiski võib esineda spetsiifilisi olukordi, kui isiku tuvastamine on vajalik selle isiku enda huvides. Need hõlmavad olukordi, kui isik on leitud pärast seda, kui ta on kadunuks tunnistatud, röövitud või kui on kindlaks tehtud, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks. Sellisel juhul tuleks ette näha, et õiguskaitseasutused saavad VISi andmetele kiiresti juurdepääsu, et isik kiiresti usaldusväärselt tuvastada, ilma et oleks vaja täita õiguskaitse eesmärgil juurdepääsule seatud eeltingimusi ja rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid.

(29)Andmete võrdlemine latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel on politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgedega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver võib olla VISis registreeritud, peaks andma liikmesriikide õiguskaitseasutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, näiteks juhul, kui kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed.

(30)On vaja määrata liikmesriikide pädevad asutused ja keskne juurdepääsupunkt, mille kaudu taotletakse juurdepääsu VISi andmetele, ning pidada nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda sellist juurdepääsu konkreetsel eesmärgil terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

(31)Määratud asutuse tegevusüksus peaks esitama kesksele juurdepääsupunktile kesksüsteemi salvestatud andmetele juurdepääsu taotluse, mis peaks olema põhjendatud. Määratud asutuste tegevusüksused, kellel on õigus taotleda juurdepääsu VISi andmetele, ei tohiks tegutseda kontrolliasutustena. Kesksed juurdepääsupunktid peaksid olema määratud asutustest sõltumatud ja nende ülesanne peaks olema tagada sõltumatul viisil käesolevas määruses sätestatud juurdepääsutingimuste range täitmine. Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui terroriaktidest või muudest rasketest kuritegudest tulenevale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimine eeldab varajast juurdepääsu süsteemile, peaks kesksel juurdepääsupunktil olema võimalik menetleda taotlust viivitamata ning teha kontroll alles tagantjärele.

(32)Isikuandmete kaitsmiseks ja õiguskaitseasutustepoolsete süstemaatiliste otsingute välistamiseks tuleks VISi andmeid töödelda ainult erijuhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud asutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu VISile üksnes juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et see võimaldab saada teavet, mis aitab olulisel määral kaasa terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamisele, avastamisele või uurimisele.

(33)VISis talletatud pikaajalist riigis viibimist võimaldavate dokumentide omanike isikuandmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on vajalik VISi eesmärkide saavutamiseks. Asjakohane on säilitada kolmanda riigi kodanikega seotud andmeid viis aastat, et neid andmeid oleks võimalik arvesse võtta lühiajalise viisa taotluste menetlemisel, et võimaldada tuvastada lubatud riigis viibimise aja ületamine, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud, ja korraldada dokumendi saanud kolmanda riigi kodanike suhtes julgeolekuanalüüs. Dokumendi eelnevat kasutamist käsitlevad andmed võiksid hõlbustada tulevikus lühiajaliste viisade andmist. Lühem andmete säilitamise tähtaeg ei oleks nimetatud eesmärkide saavutamiseks piisav. Andmed tuleks kustutada viie aasta möödumisel, välja arvatud juhul, kui neid on põhjust varem kustutada.

(34)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 57 kohaldatakse liikmesriikides käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes. Isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutustes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 58 .

(35)Vastuvõttev liikmesriik võib anda Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetele ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmade liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 kohaselt loa kasutada Euroopa andmebaase, kui seda on vaja operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piiride valvamise ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Selleks et sellist kasutamist hõlbustada ja anda nendele rühmadele reaalne juurdepääs VISi sisestatud andmetele, tuleks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile anda juurdepääs VISile. Juurdepääsu andmisel tuleks järgida juurdepääsutingimusi ja -piiranguid, mida kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste suhtes iga konkreetse eesmärgi puhul, mille jaoks on võimalik VISi andmetega tutvuda.

(36)Selliste kolmanda riigi kodanike tagasisaatmine, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ, 59 on kesksel kohal ulatuslikes jõupingutustes, mida tehakse ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks, ja kujutab endast olulise avaliku huviga seotud põhjust.

(37)Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli kaitse piisavuse otsuseid, mille komisjon on võtnud vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete alusel. Lisaks ei ole liit vaatamata suurtele jõupingutustele, et teha koostööd selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike peamiste päritoluriikidega, kelle suhtes kehtib tagasipöördumise kohustus, suutnud tagada, et sellised kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelise õigusega ette nähtud kohustust võtta oma kodanikud tagasi. Liidu või liikmesriikide poolt sõlmitud või läbiräägitavad tagasivõtulepingud, milles on nähtud ette asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad andmete edastamist kolmandatele riikidele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 46 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikele sätetele, hõlmavad piiratud arvul selliseid riike ja ei ole kindel, kas uusi lepinguid sõlmitakse. Sellistes olukordades võiks olla võimalik töödelda käesoleva määruse alusel isikuandmeid koos kolmandate riikide asutustega, et rakendada liidu tagasisaatmispoliitikat, tingimusel et määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punktis d või (EL) 2016/680 artikli 38 või artikli 39 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikes sätetes ette nähtud tingimused on täidetud.

(38)Liikmesriigid peaksid kooskõlas kehtivate andmekaitse-eeskirjadega, ja kui see on teatavatel juhtudel nõutav, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) …/… 60 [ümberasustamisraamistiku määrus] kohaseid ülesandeid, tegema VISis töödeldavad asjakohased isikuandmed kättesaadavaks [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] ja asjakohastele rahvusvahelistele organitele, nagu ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ning pagulaste ja ümberpaigutamisküsimustega tegelev Rahvusvaheline Punase Risti Komitee, kui need puudutavad kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kellest liikmesriigid on neile teatanud määruse (EL) …/… [ümberasustamisraamistiku määrus] rakendamise raames.

(39)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 61 kohaldatakse liidu institutsioonide ja asutuste tegevuse suhtes, kui nad täidavad VISi operatiivjuhtimise eest vastutajatena oma ülesandeid.

(40)Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [kuupäev].

(41)Et suurendada kolmandate riikide koostööd ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel ning hõlbustada selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike tagasipöördumist, kelle andmeid võidakse VISis säilitada, tuleks lühiajalise viisa taotlejate reisidokumentide koopiaid säilitada VISis. Erinevalt VISist saadud teabest tunnustavad kolmandad riigid reisidokumentide koopiaid kodakondsuse tõendina rohkem.

(42)Päringu tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL 62 kohases nimekirjas reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, on viisataotluste menetlemise kohustuslik osa. Viisasid väljastavad asutused peaksid seda kohustust süstemaatiliselt täitma, mistõttu tuleks see nimekiri inkorporeerida VISi, et võimaldada automaatselt kontrollida, kas taotleja reisidokumenti tunnustatakse.

(43)Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust VISi sisestatud andmete täpsuse eest, peaks eu-LISA vastutama andmekvaliteedi parandamise eest, võttes kasutusele keskse andmekvaliteedi jälgimise vahendi, ning liikmesriikidele korrapäraste ajavahemike järel aruannete esitamise eest.

(44)Selleks et võimaldada VISi kasutamist rändesurve ja piirihalduse suundumuste analüüsimise eesmärgil paremini jälgida, peaks eu-LISA suutma välja arendada suutlikkuse esitada liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile statistilisi aruandeid, seadmata ohtu andmeterviklust. Seepärast tuleks luua keskne statistiliste andmete hoidla. Statistilised andmed ei tohiks sisaldada isikuandmeid.

(45)Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ 63 kohaldamist.

(46)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, vaid need on paremini saavutatavad liidu tasandil, pidades silmas vajadust tagada ühise viisapoliitika rakendamine, julgeoleku kõrge tase sisepiirikontrollideta alal ja välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärguline rajamine, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)Käesoleva määrusega kehtestatakse VISile juurdepääsu ranged normid ja vajalikud kaitsemeetmed. Samuti nähakse sellega ette üksikisikute õigus oma andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada, õigus õiguskaitsevahendile, eelkõige kohtulikule õiguskaitsevahendile, ja avalike sõltumatute asutuste teostatav järelevalve andmete töötlemise üle. Käesoleva määrusega nähakse ette täiendavad kaitsemeetmed, et hõlmata erivajadusi, mis on seotud VISis töödeldavate andmete uute kategooriatega. Seepärast võetakse käesolevas määruses arvesse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust inimväärikusele, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, varjupaigaõigust, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgmist ning kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

(48)Erisätteid tuleks kohaldada selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või liidu õigusaktide alusel vaba liikumise õigusega kolmanda riigi kodanike pereliikmed ja kellel ei ole direktiivis 2004/38/EÜ osutatud elamisloakaarti. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Asjaomased piirangud ja tingimused on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ.

(49)Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele on sellistel pereliikmetel mitte ainult õigus siseneda liikmesriikide territooriumile, vaid ka õigus saada selleks otstarbeks sissesõiduviisa. Liikmesriigid peavad andma sellistele isikutele kõik võimalused saada vajalikud viisad, mis tuleb välja anda tasuta nii kiiresti kui võimalik ja kiirendatud menetluse korras.

(50)Õigus saada viisa on tingimuslik ning viisat võidakse mitte anda nendele pereliikmetele, kes kujutavad endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ. Seda silmas pidades võib pereliikmete isikuandmeid kontrollida ainult juhul, kui andmed on seotud nende isiku tuvastamise ja staatusega ja niivõrd, kuivõrd andmed on olulised neist lähtuda võiva julgeolekuohu analüüsimiseks. Nende viisataotluste läbivaatamisel tuleks lähtuda üksnes julgeolekukaalutlustest, mitte aga rändeohust.

(51)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse suhtes otsuse teinud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(52)Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Ühendkuningriik nõukogu otsuse 2000/365/EÜ 64 kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(53)Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis’ sätteid, milles Iirimaa nõukogu otsuse 2002/192/EÜ 65 kohaselt ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(54)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) 66 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 67 artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(55)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 68 artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ 69 artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2008/149/JSK 70 artikliga 3.

(56)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) 71 tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 72 artikliga 3 ja nõukogu otsuse 2011/349/EL 73 artikliga 3.

(57)Käesolev määrus, välja arvatud selle artikkel 22r, on Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, välja arvatud sätted, mida kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes tulenevalt nõukogu otsusest (EL) 2017/1908 74 ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 767/2008 muudetakse järgmiselt.

1)Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõigud.

„Samuti nähakse käesoleva määrusega ette menetlused teabevahetuseks liikmesriikide vahel seoses pikaajaliste viisade ja elamislubadega, sealhulgas pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta tehtud teatavate otsustega.

Säilitades identiteedi-, reisidokumendi ja biomeetrilisi andmeid ühises isikuandmete hoidlas, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/XX* [koostalitlusvõimet käsitlev määrus 2018/XX] artikliga 17, aitab VIS kaasa VISis registreeritud isikute õigele tuvastamisele ja lihtsustab seda.“

_______

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/XX* [koostalitlusvõimet käsitlev määrus 2018/XX] (ELT L).“

2)Artikkel 2 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 2
VISi eesmärk

1. VISi eesmärk on parandada ühise viisapoliitika rakendamist, konsulaarkoostööd ning viisasid väljastavate keskasutuste vahelist konsulteerimist, lihtsustades taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid käsitleva teabe vahetamist liikmesriikide vahel, eesmärgiga

a) hõlbustada viisa taotlemise korda;

b) takistada varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumidest möödaminemist;

c) hõlbustada pettusevastast võitlust;

d) hõlbustada kontrolli liikmesriikide välispiiril paiknevates piiripunktides ning liikmesriikide territooriumil;

e) abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel ja tagasisaatmisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi;

f) abistada kadunud isikute tuvastamisel;

g) hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL kohaldamist**;

h) aidata tõkestada, avastada ja uurida terroriakte või muid raskeid kuritegusid;

i) aidata kaasa mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude ärahoidmisele;

j) tagada isikute õige tuvastamine;

k) toetada Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärkide saavutamist seoses riiki sisenemise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse ja erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega.

2. Pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul on VISi eesmärk hõlbustada nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete vahetamist liikmesriikide vahel, et:

a) toetada julgeoleku kõrget taset, aidates enne taotleja saabumist välispiiril paiknevasse piiripunkti analüüsida, kas ta kujutab endast ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele;

b) tõhustada kontrolli piiril ja riigi territooriumil;

c) aidata tõkestada, avastada ja uurida terroriakte või muid raskeid kuritegusid;

d) tagada isikute õige tuvastamine;

e) hõlbustada määruse (EL) nr 604/2013 ja direktiivi 2013/32/EL kohaldamist;

f) toetada Schengeni infosüsteemi (SIS) eesmärkide saavutamist seoses riiki sisenemise keelu saanud kolmandate riikide kodanike, üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute, kadunud isikute, kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute ning diskreetse ja erikontrolli alla kuuluvate isikute kohta sisestatud hoiatusteadetega.“

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).“

3)Artikkel 3 jäetakse välja.

4)Artiklisse 4 lisatakse järgmised punktid.

(12)„VISi andmed“ – kõik VISi kesksüsteemis ja ühises isikuandmete hoidlas kooskõlas artiklitega 9–14 ja 22c–22f säilitatavad andmed;

(13)„identiteediandmed“ – artikli 9 lõike 4 punktides a–aa osutatud andmed;

(14)„sõrmejälgede andmed“ – VISi toimikus säilitatavad sõrmejälgedega seotud andmed;

(15)„näokujutis“ – näo digitaalne kujutis;

(16)„Europoli andmed“ – isikuandmed, mida Europol töötleb määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil;

(17)„elamisluba“ – kõik elamisload, mille liikmesriigid on andnud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002,** ja kõik muud dokumendid, millele on viidatud määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 16 punktis b;

(18)„pikaajaline viisa“ – luba, mille liikmesriik on andnud Schengeni konventsiooni artikli 18 kohaselt;

(19)„riiklik järelevalveasutus“ – seoses õiguskaitse eesmärgiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 41 asutatud järelevalveasutus;

(20)„õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine või uurimine;

(21)„terroriakt“ – siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne****;

(22)„raske kuritegu“ – õigusrikkumine, mis vastab nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne, kui see on riigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

** Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

***** Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).“

5)Artikkel 5 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 5
Andmete liigid

1. VISis salvestatakse ainult järgmist liiki andmed:

a) artikli 9 lõigetes 1–4 ja artiklites 10–14 osutatud tähtnumbrilised andmed lühiajalise viisa taotleja ja taotluste, välja antud lühiajaliste viisade, lühiajaliste viisade andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud lühiajaliste viisade kohta, artiklites 22c, 22d, 22e ja 22f osutatud tähtnumbrilised andmed välja antud pikaajaliste viisade ja elamislubade, nende tagasivõtmiste ja nende andmisest keeldumiste ning kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta, artiklites 9a ja 22b osutatud päringutabamusi käsitlev teave ning artikli 9c lõikes 6 osutatud kontrollide tulemused;

b) artikli 9 lõikes 5 ja artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud näokujutis;

c) artikli 9 lõikes 6 ja artikli 22c lõike 2 punktis g osutatud sõrmejälgede andmed;

d) artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 22a lõikes 3 osutatud lingid teistele taotlustele.“

2. Ilma et see piiraks artikli 34 kohast andmetöötlustegevust, ei salvestata VISis artiklis 16, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud VISi kaudu edastatud teateid.

3. Ühine isikuandmete hoidla sisaldab andmeid, millele on osutatud artikli 9 lõike 4 punktides a–cc ning artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a–cc, f ja g. Ülejäänud VISi andmeid säilitatakse VISi kesksüsteemis.“

6)Lisatakse artikkel 5a.

„Artikkel 5a

Tunnustatud reisidokumentide nimekiri

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1105/2011/EL kohane nimekiri reisidokumentidest, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, integreeritakse VISi.

(2)VIS tagab tunnustatud reisidokumentide nimekirja ning otsuse nr 1105/2011/EL artikli 4 kohaste reisidokumentide tunnustamise või mittetunnustamise teadete keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise.

(3)Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 2 nimetatud funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).“

7)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juurdepääs VISile andmete kohta päringute tegemiseks antakse eranditult liikmesriikide nende ametiasutuste ja ELi asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kellel on artiklites 15–22, artiklites 22c–22f, artiklites 22g–22j sätestatud eesmärkide kohane pädevus ning [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX] artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus.

Juurdepääs tagatakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nimetatud eesmärkidega ja proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.“;

b) lisatakse lõige 4:

„4. VIS tagab selle nimekirja keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise.“;

c) lisatakse lõige 5:

„5. Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 3 nimetatud nimekirja keskse haldamise funktsiooni kohta nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

8)Artiklisse 7 lisatakse lõige 3:

„3. Liikmesriigid peavad kõigi käesolevas määruses sätestatud menetluste puhul esmatähtsaks lapse parimaid huvisid. Lapse heaolu, turvalisust ja julgeolekut (eriti juhul, kui on oht, et laps on inimkaubanduse ohver) ja lapse seisukohti võetakse arvesse ja hinnatakse vastavalt tema vanusele ja küpsusele.“

9)II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„LÜHIAJALISTE VIISADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE VIISASID VÄLJASTAVATE ASUTUSTE POOLT“.

10) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui taotlus on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 19 kohaselt vastuvõetav, loob viisasid väljastav asutus taotlustoimiku kahe tööpäeva jooksul, sisestades VISi artiklis 9 osutatud andmed, kui need andmed peab esitama taotleja.“;

b) lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui taotlustoimik on loodud, teeb VIS automaatselt päringu vastavalt artiklile 9a ja tagastab selle tulemused.“;

c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui õiguslikel põhjustel ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puudumise kohta tuleks teha märge „VIS0“; lisaks võimaldab süsteem eristada juhtumeid, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõike 7 punktides a–d.“

11)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) punkti 4 alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega:

„a)perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus või kodakondsused; sugu;

aa) sünnijärgne perekonnanimi (varasem perekonnanimi või varasemad perekonnanimed); sünnikoht ja -riik; sünnijärgne kodakondsus;

b)reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;

c)reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev;

cc)reisidokumendi välja andnud asutus ning väljaandmise kuupäev.“;

b) punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5. taotleja näokujutis vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõikele 1.“;

c) lisatakse punkt 7:

„7. biograafilisi andmeid sisaldava lehe skaneeritud koopia.“;

d) lisatakse järgmised kaks lõiku:

„8. Kolmanda riigi kodaniku esimese lõigu punktis 5 osutatud näokujutis peab olema sellise lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.

Erandina teisest lõigust võib erandjuhtudel, kui ei ole võimalik järgida VISis näokujutise salvestamiseks ette nähtud näokujutise kvaliteedi ja eraldusvõime tehnilisi kirjeldusi, võtta näokujutise elektrooniliselt masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt. Sellisel juhul sisestatakse näokujutis isiklikku toimikusse alles pärast seda, kui on elektrooniliselt kontrollitud, et masinloetava reisidokumendi elektroonilisele kiibile salvestatud näokujutis vastab asjaomase kolmanda riigi kodaniku tegelikule näokujutisele.“

12)Lisatakse artiklid 9a–9d:

„Artikkel 9a

Päringud muudes süsteemides

1.VIS töötleb taotlustoimikuid automaatselt, et teha kindlaks päringutabamused. VIS vaatab läbi iga taotlustoimiku eraldi.

2.Kui luuakse avaldus või antakse välja viisa, kontrollib VIS, kas selle taotlusega seotud reisidokument on otsuse nr 1105/2011/EL kohaselt tunnustatud; selleks tehakse automaatne otsing artiklis 5a osutatud tunnustatud reisidokumentide hulgas ja tagastatakse otsingu tulemus.

3.Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 21 lõikes 1 ja artikli 21 lõike 3 punktides a, c ja d sätestatud kontrollimiseks teeb VIS päringu [koostalitlusvõime määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 9 punktis 4 osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, Eurodacis, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS-TCN-süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) salvestatud kirjetes, failides või hoiatusteadetes sisalduvate andmetega.

4.VIS lisab asjaomasesse taotlustoimikusse viite iga lõike 3 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe taotlustoimikusse.

5.Artikli 2 lõike 1 punkti k kohaldamiseks tuleb käesoleva artikli lõike 3 kohastes päringutes võrrelda artikli 15 lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:

(a)hoiatusteade üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta;

(b)hoiatusteade kadunud isikute kohta;

(c)hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;

(d)hoiatusteade diskreetse ja erikontrolli alla kuluvate isikute kohta.

Artikkel 9b

Erisätted, mida kohaldatakse teistes süsteemides ELi kodanike või liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate kolmanda riigi kodanike pereliikmete kohta tehtavate päringute suhtes

1.Selliste kolmanda riigi kodanike puhul, kes on sellise liidu kodaniku pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, või sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmed, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega, tehakse artikli 9a lõike 3 kohast automaatset kontrollimist üksnes veendumaks, et ei ole faktilisi tõendeid ega faktilistel tõenditel põhinevaid põhjendusi, mille alusel järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeoleku või suurt epideemiaohtu vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

2.VIS ei kontrolli:

(a)riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, kas taotleja kohta on praegu või varem märgitud, et ta on viibimisaega ületanud;

(a)kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed leiduvad Eurodacis.

3.Kui artikli 9a lõikes 3 osutatud taotluse automaatse töötlemise tulemuseks on päringutabamus, mis vastab määruse (EÜ) 1987/2006 artiklis 24 osutatud riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise kohta käivale hoiatusteatele, kontrollib viisasid väljastav asutus põhjendusi, mille alusel otsustati see hoiatusteade SISi sisestada. Kui põhjendus on seotud ebaseadusliku sisserände ohuga, ei võeta seda hoiatusteadet taotluse hindamisel arvesse. Viisasid väljastav asutus tegutseb edasi vastavalt SIS II määruse artikli 25 lõikele 2.

Artikkel 9c

Keskasutuste teostatav kontrollimine

1.Taotlust menetleva liikmesriigi keskasutus kontrollib iga artikli 9a lõike 3 kohase päringu tulemusena saadud tabamust käsitsi.

2.Kui keskasutus kontrollib päringutulemusi käsitsi, saab ta juurdepääsu taotlustoimikule ja võimalikele sellega seotud taotlustoimikutele ning artikli 9a lõike 3 kohase automaatse töötlemise tulemusena saadud päringutabamustele.

3.Keskasutus kontrollib, kas taotleja identifitseerimisandmed, mis on esitatud taotlustoimikus, vastavad andmetele, mis on VISis või mõnes andmebaasis, milles on tehtud päring.

4.Kui isikuandmed ei ole vastavuses ja artikli 9a lõike 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab keskasutus valetabamuse taotlustoimikust.

5.Kui andmed on vastavuses või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, teavitab taotluse menetlemisega tegelev viisasid väljastav keskasutus nende muude liikmesriikide keskasutusi, kes olid sisestanud või esitanud artikli 9a lõike 3 kohase päringutabamuse aluseks olnud andmed. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu liikmesriiki, kes sisestasid või esitasid päringutabamuse aluseks olnud andmed, konsulteerib keskasutus teiste liikmesriikide keskasutustega artikli 16 lõikes 2 sätestatud korras.

6.Teiste liikmesriikide keskasutuste teostatud kontrollimiste tulemus lisatakse taotlustoimikusse.

7.Erandina lõikest 1, kui artikli 9a lõikes 5 osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele, et ta saaks võtta vajalikke järelmeetmeid.

8.Kui tehakse kindlaks, et artikli 9a lõike 3 kohase päringu tabamuse aluseks olnud andmed esitas Europol, konsulteerib vastutava liikmesriigi keskasutus järelmeetmete asjus Europoli riikliku üksusega vastavalt määrusele (EL) 2016/794, eriti selle IV peatükile.

Artikkel 9d

Europoli kohustused

Europol kohandab oma infosüsteemi, et tagada artikli 9a lõikes 3 ja artikli 22b lõikes 2 osutatud päringute automaatse töötlemise võimalikkus.“

13)Artiklisse 13 lisatakse lõige 4:

„4. Kui taotlustoimikut uuendatakse vastavalt lõigetele 1 ja 2, saadab VIS viisa välja andnud liikmesriigile teate selle viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse kohta. Kesksüsteem genereerib sellise teate automaatselt ning see edastatakse artiklis 16 sätestatud mehhanismi kaudu.“

14)Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 2 lisatakse punkt ea:

„ea) näokujutis;“;

b) lisatakse lõige 2a:

„2a. Lõike 2 punktis ea osutatud näokujutis ei ole ainus otsingukriteerium.“

15)Artikli 16 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Kui VISis luuakse taotlustoimik isiku kohta, kes on konkreetse kolmanda riigi kodanik või kuulub selliste kodanike erikategooriasse, kelle puhul taotletakse eelnevat konsulteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, edastab VIS automaatselt konsultatsioonitaotluse märgitud liikmesriigile või liikmesriikidele.

Liikmesriik või liikmesriigid, kellega konsulteeriti, edastab/edastavad oma vastuse VISile ning see edastab vastuse taotluse loonud liikmesriigile.

Nende liikmesriikide nimekiri, kes tahavad, et teiste liikmesriikide keskasutused konsulteeriksid konkreetse kolmanda riigi kodanike või selliste kodanike erikategooriate esitatud ühtse viisa taotluste läbivaatamise käigus nende keskasutustega vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklile 22, ja asjaomaste kolmanda riigi kodanike nimekiri integreeritakse VISi üksnes konsultatsioonimenetluste teostamise jaoks.

3. Lõikes 2 sätestatud menetlust kohaldatakse ka järgmistel juhtudel:

a) teabe edastamine vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25 lõikele 4 piiratud territoriaalse kehtivusega viisa välja andmise kohta, vastavalt artikli 24 lõikele 2 andmete muudatuste kohta ja artiklile 31 tagantjärele teavitamise kohta;

b) kõigi muude sõnumite puhul, mis on seotud konsulaarkoostööga ja millega kaasneb VISis sisalduvate isikuandmete või nendega seotud andmete edastamine, päringute edastamisega pädevale viisasid väljastavale asutusele, et saata vastavalt artikli 9 punktile 7 edasi reisidokumentide koopiad ja muud taotlust toetavad dokumendid, ja nende dokumentide elektrooniliste koopiate edastamisega ning artikli 9c ja artikli 38 lõike 3 kohaste taotlustega. Pädevad viisasid väljastavad asutused vastavad kõigile sellistele taotlustele kahe tööpäeva jooksul.“

16)Artikkel 17 jäetakse välja.

17)III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„TEISTE ASUTUSTE JUURDEPÄÄS LÜHIAJALISE VIISA ANDMETELE“.

18)Artikli 18 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused, kes teevad kontrolle piiridel, kus rakendatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, kontrollivad viisaomaniku sõrmejälgi VISis salvestatud sõrmejälgede alusel. Kui viisaomaniku sõrmejälgi ei saa kasutada, tehakse lõikes 1 nimetatud otsing lõikes 1 ette nähtud tähtnumbriliste andmetega koos näokujutisega.“

19)Lisatakse artikkel 20a:

„Artikkel 20a

VISi andmete kasutamine, et sisestada SISi hoiatusteateid teadmata kadunud isikute kohta, ja nende andmete edasine kasutamine

1.VISis talletatud daktüloskoopilisi andmeid võib kasutada teadmata kadunud isiku kohta hoiatusteate sisestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) ...* [määrus (EL), milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös] artikli 32 lõikele 2. Sellistel juhtudel edastatakse daktüloskoopilised andmed turvaliste vahendite abil andmeid omava liikmesriigi SIRENE büroole.

2.Kui päringu tulemuseks on tabamus SISi hoiatusteadete hulgas, nagu viidati lõikes 1, võivad lastekaitseasutused ja määruse (EL) ... [COM(2016) 883 final – SIS LE], artiklis 43 osutatud riigi õigusasutused, kaasa arvatud need, kes vastutavad kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamise eest ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende koordineerivad asutused taotleda oma ülesannete täitmisel juurdepääsu VISi sisestatud andmetele. Kohaldatakse liidu ja liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud tingimusi.

__________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .. (ELT L .., lk ...).“

20)Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale menetlevale asutusele juurdepääs, et ta saaks tutvuda järgmiste taotleja andmetega ja vastavalt artikli 8 lõikele 3 lingitud taotleja taotlustoimikute andmetega üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a) taotluse number;

b) taotluse vormi(de)lt pärinevad andmed, millele on osutatud artikli 9 punktides 4, 5 ja 7;

c) fotod;

d) välja antud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusajaga viisade kohta sisestatud andmed, millele on osutatud artiklites 10, 13 ja 14;

e) vastavalt artikli 8 lõikele 4 lingitud taotlustoimikute artikli 9 punktides 4 ja 5 osutatud andmed.“

21)Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Andmete säilitamise aeg

1. Toimikuid säilitatakse VISis maksimaalselt viis aastat, ilma et see piiraks artiklites 24 ja 25 sätestatud kustutamist või artiklis 34 osutatud logide pidamist.

Säilitamisaeg algab:

a) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise korral viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppemisel;

b) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral viisa, pikaajalise viisa või elamisloa uue kehtivusaja lõppemisel;

c) viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral taotlustoimiku VISis loomise kuupäeval;

d) viisa, pikaajalise viisa või elamisloa väljastamisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise, kehtivusaja lühendamise, tagasivõtmise või tühistamise korral kuupäeval, mil vastutav asutus tegi vastava otsuse.

2. Lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppedes kustutab VIS automaatselt artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 22a lõigetes 3 ja 5 osutatud taotlustoimiku ja lingi(d) sellele toimikule.“

22)Artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui mõnel liikmesriigil on tõendeid, mis võimaldavad väita, et VISis töödeldavad andmed on ebatäpsed või et andmeid töödeldi VISis vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest viivitamata vastutavale liikmesriigile. Sellekohane sõnum edastatakse artikli 16 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.

Kui ebatäpsed andmed puudutavad artikli 8 lõike 3 või 4 ja artikli 22a lõike 3 kohaselt loodud linke, sooritab liikmesriik vajalikud kontrollimised ja vastab 48 tunni jooksul ning parandab vajaduse korral lingi. Kui vastust ei tule ettenähtud aja jooksul, parandab taotluse esitanud liikmesriik lingi ja teatab vastutavale liikmesriigile tehtud parandusest VISMaili kaudu.“

23)Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui taotleja on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 23 lõikes 1 osutatud kuupäeva, kustutab liikmesriik, kes on loonud selle taotlejaga seotud artikli 8 lõigetes 3 ja 4 ja artikli 22a lõikes 3 osutatud taotlustoimikud, toimikud ja lingid, vastavad taotlustoimikud ja lingid viivitamata VISist.“;

b) lõikes 2 asendatakse fraas „VISi infrastruktuuri“ fraasiga „VISMaili“.

24)Artiklisse 26 lisatakse lõige 8a:

„8a. Eu-LISA võib kasutada VISi tarbekeskkonna reaalseid isikuandmeid testimiseks anonüümituna järgmiste asjaolude korral:

a) diagnostika ja remondi jaoks, kui kesksüsteemis avastatakse vigu;

b) selliste uute tehnoloogiate ja tehnikate testimiseks, millega võiks parandada kesksüsteemi jõudlust või sellesse andmete edastamist.

Sellistel juhtudel peavad testimiskeskkonna turvameetmed, juurdepääsukontroll ja sündmuste logimine olema samaväärsed kui need, mida kasutatakse VISi tarbekeskkonnas. Testimiseks kasutatavad reaalsed isikuandmed muudetakse anonüümseks selliselt, et andmesubjekti ei ole enam võimalik identifitseerida.“

25)Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Keskse viisainfosüsteemi asukoht

Keskse VISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja täidab haldusfunktsiooni, asub Prantsusmaal Strasbourgis ja keskse VISi varusüsteem, mis suudab tagada keskse VISi põhisüsteemi kõik funktsioonid, asub Austrias Sankt Johann im Pongaus.

VISi aktiivse töö jaoks võib kasutada üheaegselt mõlemat asukohta, tingimusel et teine asukoht säilitab võimekuse tagada töö süsteemi rikke korral.“

26)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Vastutus andmete kasutamise ja kvaliteedi eest“;

b) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) andmete täpsuse, ajakohasuse ning kvaliteedi ja täielikkuse piisava taseme VISi edastamise hetkel.“;

c) lõike 2 punktis a asendatakse sõna „VISi“ mõlemal esinemisjuhul sõnadega „VISi või ühise isikuandmete hoidla“;

d) lisatakse lõige 2a:

„2a. Korraldusasutus töötab koos komisjoniga välja andmekvaliteedi automaatkontrolli mehhanismid ja korra VISis olevate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ja haldab neid ning esitab liikmesriikidele regulaarselt aruandeid. Korraldusasutus esitab liikmesriikidele ja komisjonile andmete kvaliteedi kontrollimise kohta korrapäraselt aruandeid.

See mehhanism, menetlused ja andmekvaliteedi vastavuse tõlgendamine määratakse kindlaks rakendusmeetmetega artikli 49 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.“

27)Lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a
Konkreetsed õigusnormid andmete sisestamise kohta

1.Artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmete VISi sisestamise suhtes kehtivad järgmised eeltingimused:

(a) artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid võib VISi saata ainult pärast seda, kui riigi vastutav ametiasutus on kontrollinud nende kvaliteeti;

(b) artiklite 9, 22c ja 22d ja artikli 6 lõike 4 kohaseid andmeid töödeldakse VISis pärast VISis vastavalt artiklile 2 tehtud kvaliteedikontrolli.

2.VISis kontrollitakse kvaliteeti järgmiselt:

(a)kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud või toimikud, kontrollitakse artiklites 9, 22c ja 22d osutatud andmeid; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate;

(b)VIS võib käivitada artikli 9a lõike 3 ja artikli 22b lõike 2 kohase automaatmenetluse alles pärast seda, kui VISis on kontrollitud kvaliteeti vastavalt käesolevale artiklile; kui kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et andmed ei vasta kehtestatud kvaliteedinõuetele, saadab VIS vastutavatele ametiasutustele sellekohase automaatteate;

(c)kui VISis luuakse kolmanda riigi kodanike taotlustoimikud, kontrollitakse näokujutiste ja daktüloskoopiliste andmete kvaliteeti, et kindlustada biomeetrilist võrdlemist võimaldavate andmekvaliteedi miinimumnõuete järgimine;

(d)kui VISis talletatakse teavet riikide määratud asutuste kohta, kontrollitakse andmete kvaliteeti vastavalt artikli 6 lõikele 4.

3.Kehtestada tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete talletamise kvaliteedinõuded. Nende nõuete tehnilised kirjeldused nähakse ette rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

28)Artikli 31 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, võib artikli 9 lõike 4 punktides a, b, c, k ja m ning artikli 9 lõigetes 6 ja 7 osutatud teabe kolmandale riigile või lisas nimetatud rahvusvahelisele organisatsioonile edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on üksikjuhul vajalik kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse tõendamiseks, ning seda üksnes tagasisaatmiseks vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ või ümberasustamiseks vastavalt määrusele ... [ümberasustamisraamistiku määrus], eeldusel et liikmesriik, kes andmed VISi sisestas, on andnud selleks oma nõusoleku.“

29)Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34
Logide pidamine

1. Iga liikmesriik, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja korraldusasutus logivad kõik VISis tehtavad andmetöötlustoimingud. Need logid näitavad artikli 6 lõikes 1, artikli 20a lõikes 1, artikli 22k lõikes 1 ning artiklites 15–22 ja artiklites 22g–22j osutatud juurdepääsu eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmete liiki vastavalt artiklitele 9–14, päringus kasutatud andmete liiki vastavalt artikli 15 lõikele 2, artiklile 18, artikli 19 lõikele 1, artikli 20 lõikele 1, artikli 21 lõikele 1, artikli 22 lõikele 1, artiklile 22g, artiklile 22h, artiklile 22i, artiklile 22j, artiklile 45a ja artiklile 45d ning andmed sisestanud või neid kasutanud asutuse nime. Peale selle peab iga liikmesriik logi töötajate kohta, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

2. Artiklis 45b loetletud toimingute puhul peetakse logi iga VISis ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis tehtud andmetöötlustoimingu kohta kooskõlas käesoleva artikliga ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist käsitleva määruse (EL) 2226/2017 artikliga 41.

3. Selliseid logisid võib kasutada ainult andmetöötluse lubatavuse andmekaitsega seotud järelevalve jaoks ja andmekaitse tagamiseks. Logisid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta volitamata isikute eest ja aasta möödudes pärast artikli 23 lõikes 1 osutatud säilitamise aja lõppu kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.“

30)Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Vastutav liikmesriik teatab kolmanda riigi kodanikele ja artikli 9 lõike 4 punktis f, artikli 22c lõike 2 punktis e või artikli 22d punktis e osutatud isikutele:“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 9 punktides 4, 5 ja 6, artikli 22c lõikes 2 ja artikli 22d punktides a–g osutatud andmete, foto ja daktüloskoopiliste andmete kogumise korral esitatakse lõikes 1 osutatud teave kolmanda riigi kodanikule kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt keeles ja viisil, millest andmesubjekt aru saab või mille puhul on põhjust eeldada, et ta sellest aru saab. Lapsi tuleb informeerida eakohasel viisil, kasutades infolehti ja/või illustratiivseid pilte ja/või ettenäitamist, mis on mõeldud spetsiaalselt selgitama sõrmejälgede võtmist.“;

c) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud isikute poolt alla kirjutatud vormi puudumise korral esitatakse kõnealune teave vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 14.“

31)Artikli 38 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui lõike 2 kohane nõue esitatakse muule kui vastutavale liikmesriigile, võtavad selle liikmesriigi asutused, kellele nõue esitati, seitsme päeva jooksul ühendust vastutava liikmesriigi asutustega. Vastutav liikmesriik kontrollib andmete täpsust ning nende VISis töötlemise seaduslikkust ühe kuu jooksul.“

32)Artikli 43 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Andmekaitseinspektor teeb riiklike järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalemist vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või avastab potentsiaalselt ebaseadusliku andmete edastamise koostalitluse komponentide teabeedastuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) XXXX/2018 [muudetud määrus 45/2001] artikliga 62.“

33)Artiklis 45 lisatakse järgmine lõige 3:

„3. VISis biomeetriliseks kontrollimiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus nähakse ette rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

34)Lisatakse artikkel 45a:

„Artikkel 45a
Andmete kasutamine aruannete ja statistika koostamiseks

1.Liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni, eu-LISA ja määrusega (EL) 2016/1624 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad juurdepääsu päringute tegemiseks järgmistes andmetes üksnes aruannete ja statistika koostamiseks, ilma võimaluseta isikusamasust tuvastada:

(a)olekuteave;

(b)pädev asutus, sealhulgas selle asukoht;

(c)taotleja sugu, sünniaeg ja praegune kodakondsus;

(d)esmase saabumise liikmesriik (ainult lühiajaliste viisade puhul);

(e)taotluse esitamise kuupäev ja koht ning viisat puudutav otsus (antud või andmisest keeldutud);

(f)väljaantud dokumendi liik, st lennujaama transiidiviisa, ühtne viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, pikaajaline viisa või elamisluba;

(g)reisidokumendi liik ja selle välja andnud riigi kolmetäheline kood (ainult lühiajaliste viisade puhul);

(h)dokumendi või taotluse kohta tehtud otsuse põhjused (ainult lühiajaliste viisade puhul); pikaajaliste viisade ja elamislubade puhul taotluse kohta tehtud otsus (kas anti välja või keelduti taotlust rahuldamast ja mis põhjustel);

(i)taotluse rahuldamisest keeldunud pädev asutus, sealhulgas selle asukoht, ning keeldumise kuupäev (ainult lühiajaliste viisade puhul);

(j)juhtumid, mil sama taotleja esitas lühiajalise viisa taotluse rohkem kui ühele viisasid väljastavale asutusele, ära tuleb märkida asjaomased viisasid väljastavad asutused, nende asukohad ning keeldumiste kuupäevad (ainult lühiajaliste viisade puhul);

(k)lühiajalise viisa puhul reisi peamine eesmärk (peamised eesmärgid); pikaajalise viisa ja elamisloa puhul taotluse eesmärk;

(l)iga tagasivõetud, kehtetuks tunnistatud, tühistatud või pikendatud kehtivusega dokumendi kohta sisestatud andmed;

(m)vajaduse korral pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev;

(n)nende isikute arv, kes on määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 13 lõike 7 kohaselt vabastatud nõudest anda sõrmejälgi;

(o)juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid ei olnud faktiliselt võimalik esitada kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega;

(p)juhtumid, mille puhul artikli 9 punktis 6 osutatud andmete esitamist ei nõutud õiguslikel põhjustel kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega;

(q)juhtumid, mille puhul keelduti viisa andmisest isikule, kellel ei olnud võimalik faktiliselt esitada artikli 9 punktis 6 osutatud andmeid kooskõlas artikli 8 lõike 5 teise lausega.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti nõuetekohaselt volitatud töötajad saavad määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13 osutatud riskianalüüside koostamise ja haavatavuse hindamise eesmärgil juurdepääsu, et teha päringuid esimeses lõigus osutatud andmetes.

2.Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel säilitab eu-LISA nimetatud lõigus osutatud andmeid [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artiklis 39] osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlas.

3. eu-LISA kehtestatud menetlused VISi toimimise jälgimiseks vastavalt artikli 50 lõikele 1 hõlmavad võimalust koostada jälgimise tagamiseks korrapärast statistikat.

4.eu-LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis lühiajaliste viisade kohta statistika, milles on iga viisa esitamise koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

(a)taotletud lennujaama transiidiviisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed lennujaama transiidiviisad;

(b)välja antud viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed A-liiki viisad;

(c)välja antud mitmekordsete viisade koguarv;

(d)välja andmata viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed A-liiki viisad;

(e)taotletud ühtsete viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed ühtsed viisad;

(f)välja antud viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed viisad;

(g)välja antud mitmekordsete viisade koguarv jagatuna kehtivusajaga (alla 6 kuu, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 4 aastat, 5 aastat),

(h)välja andmata ühtsete viisade koguarv, sealhulgas mitmekordsed viisad;

(i)välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade koguarv.

Igapäevaseid statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas.

5.eu-LISA koostab VISi andmete põhjal kord kvartalis pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta statistika, milles on iga koha kohta näha eeskätt järgmine teave:

(a)nende pikaajaliste viisade koguarv, mida on taotletud, mis on välja antud, mille väljaandmisest on keeldutud, mille kehtivust on pikendatud ja mis on tagasi võetud;

(b)nende elamislubade koguarv, mida on taotletud, mis on välja antud, mille väljaandmisest on keeldutud, mille kehtivust on pikendatud ja mis on tagasi võetud;

6.Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded. Statistikas esitatakse andmed eraldi iga liikmesriigi kohta.

7. Komisjoni nõudmisel esitab eu-LISA statistika ühise viisapoliitika või rändepoliitika rakendamisega seotud konkreetsete aspektide kohta, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaste aspektide kohta.“

35)Lisatakse artiklid 45b, 45c, 45d ja 45e:

„Artikkel 45b

Vedajate juurdepääs andmetele kontrollimise eesmärgil

1.Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, saadavad lennu- ja mereveoettevõtjad ja rahvusvahelised vedajad, kes veavad reisijate rühmi bussiga, VISi päringu, et kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku lühiajaline viisa, pikaajaline viisa või elamisluba on kehtiv. Selleks esitavad veoettevõtjad lühiajaliste viisade puhul andmed, mis on loetletud vastavalt kas käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c või artikli 22c punktides a, b ja c.

2.Lõike 1 kohaldamisel ja selle rakendamise käigus tekkida võivate vaidluste lahendamiseks säilitab eu-LISA kõigi vedajate poolt võrguvärava kaudu tehtud andmetöötlustoimingute logid. Need logid sisaldavad iga toimingu kuupäeva ja kellaaega, päringu tegemiseks kasutatud andmeid, vedajate võrguvärava kaudu edastatud andmeid ja kõnealuse vedaja nime.

Logisid säilitatakse kaks aastat. Logisid kaitstakse asjakohaste meetmetega loata juurdepääsu eest.

3.Turvaline juurdepääs käesoleva määrusega muudetud otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud vedajate võrguväravale võimaldab vedajatel lõikes 1 osutatud päringu teostada enne, kui reisija siseneb sõiduvahendisse. Sel otstarbel saadab vedaja päringu, et ta saaks tutvuda VISi andmetega, kasutades reisidokumendi masinloetavas osas olevaid andmeid.

4.VISi vastus vedajale on „OK“ / „NOT OK“ ja see näitab, kas isikul on kehtiv viisa.

5.Et anda vedaja nõuetekohaselt volitatud töötajatele lõikes 2 osutatud eesmärgil juurdepääs vedajate võrguväravale, luuakse üksnes vedajatele ettenähtud autentimiskava. Komisjon võtab autentimiskava vastu rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45c

Varumenetlused juhuks, kui vedajatel puudub tehnilistel põhjustel juurdepääs andmetele

1.Kui artikli 45b lõikes 1 osutatud päringu tegemine on VISi mõne osa rikke tõttu või muul vedajast sõltumatul põhjusel tehniliselt võimatu, on vedaja vabastatud kohustusest kontrollida kehtiva viisa või reisidokumendi olemasolu vedajate võrguvärava kaudu. Kui korraldusasutus avastab sellise rikke, teatab ta sellest vedajatele. Samuti annab ta vedajatele teada rikke parandamisest. Kui sellise rikke avastavad vedajad, võivad nad sellest teatada korraldusasutusele.

2.Varumenetluste üksikasjad kehtestatakse rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45d

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade juurdepääs VISi andmetele

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624* artikli 40 lõike 1 kohaste ülesannete ja volituste täitmiseks ja lisaks nimetatud määruse artikli 40 lõikes 8 sätestatud juurdepääsule on Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmetel ja tagasisaatmisega seotud toimingutes osalevate töötajate rühmadel oma ülesande piires õigus pääseda juurde VISi sisestatud andmetele ja neis otsinguid teha.

2. lõikes 1 osutatud juurdepääsu tagamiseks nimetab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet keskseks juurdepääsupunktiks eraldi üksuse, milles on nõuetekohaste volitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametnikud. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 45e sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

__________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

Artikkel 45e

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade VISi andmetele juurdepääsu tingimused ja kord

1. Artikli 45d lõikes 1 osutatud juurdepääsu silmas pidades võib Euroopa piiri- ja rannikuvalverühm esitada artikli 45d lõikes 2 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve kesksele juurdepääsupunktile taotluse, et tutvuda kõigi VISis talletatud andmete või konkreetse andmekogumiga. Taotluses tuleb viidata selle liikmesriigi piiri ületamise kontrolli, piirivalve ja/või tagasisaatmise tegevusplaanile, millel taotlus põhineb. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Euroopa piiri- ja rannikuvalve keskne juurdepääsupunkt, kas lõikes 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse rühmale nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2. Juurdepääsu andmise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a) vastuvõttev liikmesriik annab rühma liikmetele loa tutvuda VISi andmetega, et täita riigipiiri ületamise kontrolli, piirivalve ja tagasisaatmise tegevusplaanis täpsustatud eesmärke, ning

b) VISi andmetega on vaja tutvuda selleks, et täita konkreetseid ülesandeid, mille vastuvõttev liikmesriik on rühmale andnud.

3. Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 40 lõikele 3 võivad rühmade liikmed ja tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmad VISist saadud teabe põhjal tegutseda üksnes nende tegutsemiskoha vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikelt või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevatelt töötajatelt saadud korralduste alusel ning üldreeglina nende juuresolekul. Vastuvõttev liikmesriik võib volitada rühmade liikmeid enda nimel tegutsema.

4. Kahtluste korral või juhul, kui viisa, pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse kontrollimine ei õnnestu, suunab Euroopa piiri- ja rannikuvalverühma liige asjaomase isiku vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametniku juurde.

5. Rühmade liikmed tutvuvad VISi andmetega järgmiselt:

a) kui täidetakse ülesandeid, mis on seotud kontrollidega piiril vastavalt määrusele (EL) 2016/399, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et teostada välispiiripunktides kontrollimisi vastavalt käesoleva määruse artiklile 18 või 22g;

b) kui kontrollitakse, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, on rühmade liikmetel juurdepääs VISi andmetele, et kontrollida liikmesriigi territooriumil kolmanda riigi kodanikke vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 või 22h;

c) kui tegemist on sellise isiku tuvastamisega, kelle puhul ei ole teada, kas ta vastab või ei vasta enam liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, on rühmade liikmetel VISi andmetele juurdepääs isiku tuvastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 20.

6. Kui sellise juurdepääsu ja päringu tulemuseks on päringutabamus VISis, teatatakse sellest vastuvõtvale liikmesriigile.

7. Korraldusasutus peab logi Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühma liikme või tagasisaatmisega seotud ülesannetesse kaasatud töötajate rühmade VISis tehtud andmetöötlustoimingute kohta vastavalt artiklile 34.

8. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti iga süsteemi sisenemine ja päring logitakse vastavalt artikli 34 sätetele ning iga tema leitud andmete kasutamine registreeritakse.

9. Välja arvatud juhul, kui seda on vaja ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks, ei ühendata ühtegi VISi osa ühegi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud arvutisüsteemiga ning VISis olevaid andmeid, millele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil on juurdepääs, ei edastata sellistele süsteemidele. Ühtegi VISi osa ei laadita alla. Süsteemile juurdepääsu ja päringute logimist ei käsitata VISi andmete allalaadimise ega kopeerimisena.

10. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab vastu meetmed andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 32 ja rakendab neid.“

36)Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

37)Lisatakse artikkel 49a:

„Artikkel 49a
Nõuanderühm

Eu-LISA loob nõuanderühma, kes nõustab ametit VISiga seotud küsimustes, eelkõige seoses ameti iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande koostamisega.“

38)Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Jälgimine ja hindamine

1.Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2. Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega.

3.Eu-LISA esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta.

4.Iga liikmesriik ja Europol koostab igal aastal tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides VISi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tõhususe kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet ja statistikat:

(a)otsingute tegemise täpne eesmärk, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liik;

(b) põhjendatud alus põhjendatud kahtluseks, et kuriteos kahtlustatav isik või kuriteo toimepanija või ohver kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;

(d) selliste juhtumite arv ja liik, kus isik edukalt tuvastati.

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.

5. Komisjon koostab iga nelja aasta järel VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7. Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.“

39) 1. liite pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikli 31 lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu“.

40)Pärast artiklit 22 lisatakse IIIa ja IIIb peatükk:

„IIIa PEATÜKK

PIKAAJALISTE VIISADE ja ELAMISLUBADE ANDMETE SISESTAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 22a

Andmete sisestamise kord pikaajalise viisa või elamisloa taotluse kohta otsuse tegemise korral

1.Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisloa taotluse kohta, loob otsuse teinud ametiasutus viivitamata isikliku toimiku, sisestades selleks VISi artiklis 22c või artiklis 22d osutatud andmed.

2.Kui individuaalne toimik on loodud, teeb VIS automaatse päringu vastavalt artiklile 22b.

3.Kui dokumendi omanik on taotluse esitanud rühma liikmena või koos perekonnaliikmega, loob ametiasutus isikliku toimiku iga rühma kuuluva isiku kohta ning lingib nende isikute toimikud, kes esitasid taotluse koos ja kellele anti pikaajaline viisa või elamisluba.

4.Kui liidu või liikmesriigi õigusaktides ei nõuta teatavate andmete esitamist või kui neid ei saa faktiliselt esitada, märgitakse vastava(te)le andmevälja(de)le „ei kohaldata“. Sõrmejälgede puhul võimaldab süsteem teha vahet juhtudel, mil sõrmejälgede andmist ei nõuta vastavalt liidu või liikmesriigi õigusaktidele, ja juhtudel, mil neid ei ole võimalik faktiliselt anda.

Artikkel 22b

Päringud muudes süsteemides

1.VISis töödeldakse toimikuid päringutabamuste kindlakstegemiseks üksnes eesmärgiga hinnata, kas isik võib ohustada liikmesriikide avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvatervist vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 1 punktile e. VIS vaatab läbi iga toimiku eraldi.

2.Iga kord, kui pikaajalise viisa või elamisloa väljaandmise või andmisest keeldumise korral luuakse isiklik toimik vastavalt artiklile 22d, teeb VIS päringu [koostalitlusvõime määruse] artikli 6 lõikes 1 määratletud Euroopa otsinguportaalis, et võrrelda käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b, c, f ja g osutatud asjaomaseid andmeid VISis, Schengeni infosüsteemis (SIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), kaasa arvatud määruse (EL) 2018/XX ([millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem]) artiklis 29 osutatud jälgimisnimekirjas, [terroriaktide ja muude raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsuste puhul ECRIS-TCN-süsteemis,] Europoli andmetes, Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) ja Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasis (Interpol TDAWN) sisalduvate asjaomaste andmetega.

3.VIS lisab isiklikku toimikusse viite iga lõigete 2 ja 5 kohase päringutabamuse kohta. Lisaks teeb VIS vajaduse korral kindlaks, millised liikmesriigid päringutabamus(t)e aluseks olnud andmed sisestasid või esitasid või tegi seda Europol, ning talletavad selle teabe isiklikku toimikusse.

4.Artikli 2 lõike 2 punkti f kohaldamiseks tuleb käesoleva artikli lõike 2 kohastes päringutes võrrelda artikli 22c lõikes 2 osutatud asjaomaseid andmeid SISi andmetega, et teha kindlaks, ega taotleja kohta ei ole sisestatud järgmisi hoiatusteateid:

(a)hoiatusteade üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta;

(b)hoiatusteade kadunud isikute kohta;

(c)hoiatusteade kohtumenetluses osalemise eesmärgil otsitavate isikute kohta;

(d)hoiatusteade diskreetse ja erikontrolli alla kuluvate isikute kohta.

Kui käesolevas lõikes osutatud võrdluse tulemuseks on üks või mitu päringutabamust, saadab VIS automaatse teate päringu teinud liikmesriigi keskasutusele ning võtab vajalikud järelmeetmed.

5.Kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, ETIASe ja VISi andmetega tutvutakse vastavalt lõikele 2, sisaldab päringutabamus üksnes märget reisiloa väljastamisest keeldumise, sisenemiskeelu või viisa väljastamisest keeldumise kohta, mille aluseks on julgeolekukaalutlused.

6.Kui pikaajalise viisa või elamisloa annab välja või kui seda pikendab liikmesriigi konsulaarasutus, kohaldatakse artiklit 9a.

7.Kui elamisloa annab välja või seda pikendab või kui pikaajalist viisat pikendab liikmesriigi territooriumil olev ametiasutus, kohaldatakse järgmist:

(a)see asutus kontrollib, kas isiklikus toimikus sisalduvad andmed vastavad VISis olevatele andmetele või andmetele mõnes päringuga hõlmatud ELi infosüsteemis/andmebaasis, Europoli andmetele või Interpoli andmebaasides olevatele andmetele vastavalt lõikele 2;

(b)kui lõike 2 kohane päringutabamus on seotud Europoli andmetega, teatatakse sellest Europoli riiklikule üksusele järelemeetmete võtmiseks;

(c)kui andmed ei ole vastavuses ja lõigete 2 ja 3 kohase automaatse töötlemise tulemuseks ei olnud ühtegi teist päringutabamust, kustutab ametiasutus valetabamuse taotlustoimikust;

(d)kui avastatakse andmete vastavus või kui kahtlused taotleja isikusamasuses jäävad püsima, võtab ametiasutus päringutabamuse aluseks olnud andmete suhtes meetmeid vastavalt lõikele 4, tegutsedes kooskõlas ELi ja riiklikes õigusaktides sätestatud menetluste, tingimuste ja kriteeriumidega.

Artikkel 22c

Pikaajalise viisa või elamisloa andmise korral loodav isiklik toimik

Vastavalt artikli 22a lõikele 1 loodud isiklik toimik peab sisaldama järgmisi andmeid:

(1)dokumendi välja andnud asutus, sealhulgas tema asukoht;

(2)dokumendi omaniku järgmised andmed:

(a) perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg; praegune kodakondsus (praegused kodakondsused); sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;

(b) reisidokumendi liik ja number ning selle välja andnud riigi kolmetäheline kood;

(c)reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;

(cc) reisidokumendi välja andnud asutus;

(d) alaealiste puhul dokumendi omaniku vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed);

(e) taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress või tööandja/organisatsiooni nimi ja aadress;

(f) dokumendi omaniku näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt;

(g) dokumendi omaniku kaks sõrmejälge vastavalt asjaomastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele;

(3)järgmised andmed antud pikaajalise viisa või elamisloa kohta:

(a)olekuteave pikaajalise viisa või eluloa andmise kohta;

(b)pikaajalise viisa või elamisloa andmise otsuse vastuvõtmise koht ja kuupäev;

(c)väljaantud dokumendi liik (pikaajaline viisa või elamisluba);

(d)väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa number;

(e)väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev.

Artikkel 22d

Teatavatel juhtudel pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise korral loodav isiklik toimik

Kui tehakse otsus keelduda pikaajalise viisa või elamisloa andmisest, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud, loob pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus viivitamata isikliku toimiku ja sisestab sellesse järgmised andmed:

a.perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, varasem perekonnanimi (varasemad perekonnanimed); eesnimi (eesnimed); sugu; sünniaeg, -koht ja -riik;

b.praegune kodakondsus ja sünnijärgne kodakondsus;

c.reisidokumendi liik ja number, väljastanud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõppkuupäev;

d.alaealiste puhul taotleja vanema õigusi teostava isiku / seadusliku eestkostja perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed);

e.taotluse aluseks oleva kutse esitanud füüsilise isiku perekonnanimi, eesnimi ja aadress;

f.taotleja näokujutis, võimaluse korral kohapeal tehtud fotolt;

g.taotleja kaks sõrmejälge vastavalt asjaomastele liidu ja siseriiklikele õigusaktidele;

h.märge selle kohta, et pikaajalise viisa või elamisloa andmisest on keeldutud, sest taotlejat peetakse ohuks avalikule korrale, sisejulgeolekule või rahvatervisele või tema esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;

i.pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldunud asutus, sealhulgas tema asukoht;

j.pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise otsuse tegemise koht ja kuupäev.

Artikkel 22e

Pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise korral lisatavad andmed

1. Kui tehakse otsus pikaajaline viisa või elamisluba kehtetuks tunnistada või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendada, lisab otsuse teinud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

(a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise kohta;

(b) pikaajalise viisa või elamisloa tühistanud või pikaajalise viisa kehtivusaega lühendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

(d) uus pikaajalise viisa kehtivusaja lõppkuupäev, kui see on asjakohane;

(e) viisakleebise number, kui pikaajalise viisa kehtivusaega lühendatakse uue viisakleebise väljastamisega.

2. Isiklikku toimikusse lisatakse ka artikli 22d punktile h vastav(ad) pikaajalise viisa või elamisloa kehtetuks tunnistamise või pikaajalise viisa kehtivusaja lühendamise põhjus(ed).

Artikkel 22f

Pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise korral lisatavad andmed

Kui tehakse otsus pikaajalist viisat või elamisluba pikendada, lisab pikaajalist viisat või elamisluba pikendanud asutus isiklikku toimikusse järgmised andmed:

(a) olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa pikendamise kohta;

(b) pikaajalist viisat või elamisluba pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

(d) viisakleebise number, kui pikaajalist viisat pikendatakse uue viisakleebise väljastamisega;

(e) pikendatud kehtivusaja lõppkuupäev.

Artikkel 22g

Juurdepääs andmetele pikaajaliste viisade ja elamislubade kontrollimiseks välispiiripunktides

1.Euroopa Liidu välispiiripunktides vastavalt määrusele (EL) 2016/399 kontrolle tegevatele pädevatele asutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punkti e nõude kohaselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist.

2.Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale piirikontrolliasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega:

(a)olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa andmise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta;

(b)artikli 22c lõike 3 punktides c, d ja e osutatud andmed;

(c)vajaduse korral artikli 22e lõike 1 punktides d ja e osutatud andmed;

(d)vajaduse korral artikli 22f punktides d ja e osutatud andmed;

(e)artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod.

Artikkel 22h

Juurdepääs andmetele isikusamasuse kontrollimiseks liikmesriikide territooriumil

1.Asutustele, kes on pädevad liikmesriikide territooriumil kontrollima, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimused on täidetud, ja vajaduse korral politseiasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel üksnes selleks, et kontrollida pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasust, tema dokumendi autentsust ja kehtivust ning seda, kas ta ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ja rahvatervist.

2.Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et dokumendi omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste isikliku toimiku andmetega ja vajaduse korral vastavalt artikli 22a lõikele 4 lingitud toimiku(te) andmetega:

(a)olekuteave pikaajalise viisa või elamisloa andmise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise kohta;

(b)artikli 22c lõike 3 punktides c, d ja e osutatud andmed;

(c)vajaduse korral artikli 22e lõike 1 punktides d ja e osutatud andmed;

(d)vajaduse korral artikli 22f punktides d ja e osutatud andmed;

(e) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod.

Artikkel 22i

Juurdepääs andmetele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemiseks

1.Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel üksnes selleks, et selgitada vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 12 välja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring dokumendi numbri ja käesoleva määruse artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c osutatud andmete alusel.

2.Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et pikaajalise viisa või elamisloa omanikku käsitlevad andmed on VISis registreeritud, antakse pädevale asutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil järgmiste taotlustoimiku andmetega ja vastavalt artikli 22a lõikele 4 punktis g osutatud abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) andmetega:

(a) pikaajalise viisa või elamisloa andnud või seda pikendanud asutus, sealhulgas tema asukoht;

(b) artikli 22c lõike 2 punktides a ja b osutatud andmed;

(d) väljaantud pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaeg;

(f) artikli 22c lõike 2 punktis f osutatud fotod;

(g) artikli 22c lõike 2 punktides a ja b osutatud andmed abikaasa ja laste lingitud taotlustoimiku(te) kohta.

3.VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013* artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

Artikkel 22j

Juurdepääs andmetele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks

1.Pädevatele varjupaigaasutustele antakse juurdepääs päringute tegemiseks rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgede alusel vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artiklile 27 üksnes selleks, et vaadata läbi rahvusvahelise kaitse taotlus.

Kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring pikaajalise viisa või elamisloa numbri ja artikli 22c lõike 2 punktides a, b ja c või artikli 22d punktides a, b, c ja f osutatud andmete alusel.

2.Kui lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud päringust selgub, et VISis on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlejat käsitlevad andmed, antakse pädevale varjupaigaasutusele juurdepääs, et tutvuda üksnes lõikes 1 osutatud eesmärgil artiklite 22c, 22d, 22e ja 22 f kohaste taotlejat käsitlevate andmetega või vastavalt artikli 22a lõikele 3 lingitud taotlustoimiku(te)sse sisestatud andmetega pikaajaliste viisade või elamislubade kohta, mis on antud, mille andmisest on keeldutud, mis on kehtetuks tunnistatud või mida on pikendatud.

3.VISis sisalduvate andmetega võivad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 tutvuda üksnes määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 27 osutatud määratud riiklikud asutused.

IIIb PEATÜKK

VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus ja tingimused

Artikkel 22k
Liikmesriikide määratud asutused

1.Liikmesriigid määravad õiguskaitseasutused, kellel on õigus teha terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil päringuid VISi salvestatud andmetes.

2.Iga liikmesriik peab määratud asutuste nimekirja. Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma määratud asutused ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.

3.Iga liikmesriik määrab keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs VISile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22n sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Kui liikmesriigi õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutsema määratud asutustest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutustest eraldiseisev ning ei saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid teeb kontrollimise sõltumatult.

Liikmesriigid võivad määrata kooskõlas oma organisatsioonilise ja haldusstruktuuriga põhiseaduslike või õigusnõuete täitmisel mitu keskset juurdepääsupunkti.

4.Iga liikmesriik teatab eu-LISA-le ja komisjonile oma kesksed juurdepääsupunktid ning võib igal ajal oma teadet muuta või esitada uue teate.

5.Iga liikmesriik peab riiklikul tasandil nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus taotleda keskse(te) juurdepääsupunkti(de) kaudu juurdepääsu VISi salvestatud andmetele.

6.Ainult keskse(te) juurdepääsupunkti(de) nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus saada juurdepääs VISile kooskõlas artiklitega 22m ja 22n.

Artikkel 22l
Europol

1.Europol määrab ühe oma tegevusüksustest Europoli määratud asutuseks ning annab talle volituse taotleda juurdepääsu VISile lõikes 2 osutatud keskse juurdepääsupunkti kaudu, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel.

2.Europol määrab keskseks juurdepääsupunktiks nõuetekohaselt volitatud Europoli ametnikest moodustatud eriüksuse. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 22p sätestatud tingimused juurdepääsu taotlemiseks VISile on täidetud.

Keskne juurdepääsupunkt tegutseb oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites sõltumatult ega saa lõikes 1 osutatud Europoli määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.

Artikkel 22m
VISile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu saamise menetlus

1.Artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksus esitab artikli 22k lõikes 3 osutatud kesksele juurdepääsupunktile põhjendatud elektroonilise või kirjaliku taotluse juurdepääsu saamiseks VISi salvestatud andmetele. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas artiklis 22n osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui juurdepääsutingimused on täidetud, vaatab keskne juurdepääsupunkt need taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22k lõikes 5 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

2.Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu isiku elule, vaatab keskne juurdepääsupunkt taotluse viivitamata läbi ning kontrollib alles tagantjärele, kas kõik artiklis 22n osutatud tingimused on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise juhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta ja igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

3.Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs VISi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik VISile juurdepääsu saanud asutused sellised andmed ning teavitavad kõnealusest kustutamisest keskseid juurdepääsupunkte.

Artikkel 22n
Liikmesriikide määratud asutuste poolt VISi andmetele juurdepääsu tingimused

1.Määratud asutused saavad päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)juurdepääs päringu tegemiseks on vajalik ja proportsionaalne terroriakti või muu raske kuriteo ennetamise, avastamise või uurimise eesmärgil;

(b)juurdepääs päringu tegemiseks on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;

(c)on põhjendatult alust arvata, et päringu tegemine VISi andmetes võib oluliselt kaasa aidata mõne asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse;

(d)vastavalt [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse määruse artikli 22 lõike 5 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis.

2.Kui juurdepääsu VISile taotletakse selleks, et tutvuda terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatava isiku, selle toimepanija või arvatava ohvri varasemate reiside või liikmesriikide territooriumil viibimise andmetega, ei pea lõike 1 punktis d sätestatud tingimus olema täidetud.

3.VISi andmetega tutvumine piirdub päringute tegemisega mis tahes järgmiste isikliku toimiku andmete alusel:

(a)perekonnanimi (perekonnanimed), eesnimi (eesnimed), sünniaeg, kodakondsus (kodakondsused) ja/või sugu;

(b)reisidokumendi (reisidokumentide) liik ja number, selle (need) välja andnud riigi kolmetäheline kood ja reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev;

(c)viisakleebise number või pikaajalise viisa või elamisloa number ja viisa, pikaajalise viisa või elamisloa kehtivusaja lõppkuupäev;

(d)sõrmejäljed, sealhulgas latentsed sõrmejäljed;

(e)näokujutis.

4.Kui VISis tehtud päring annab tabamuse, saadakse juurdepääs kõikidele selles lõikes loetletud andmetele ja muudele isikliku toimiku andmetele, sealhulgas mis tahes dokumendi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või pikendamise andmetele. Artikli 9 lõike 4 punktis l osutatud andmetele, mis on registreeritud taotlustoimikus, saadakse juurdepääs ainult juhul, kui selleks on esitatud sõnaselge põhjendatud taotlus, mis on pärast sõltumatut kontrolli heaks kiidetud.

Artikkel 22o

Juurdepääs VISile isikusamasuse tuvastamiseks eriasjaoludel

Erandina artikli 22n lõikest 1 ei nõuta määratud asutustelt selles lõikes sätestatud tingimuste täitmist, kui VISis tehakse päring kadunud, röövitud või inimkaubanduse ohvriks langenud isiku tuvastamiseks, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et VISi andmed aitavad kaasa tema tuvastamisele ja/või konkreetsele inimkaubandusjuhtumi uurimisele. Selliste asjaolude korral võivad määratud asutused teha VISis päringu isiku sõrmejälgede alusel.

Kui isiku sõrmejälgi ei saa kasutada või sõrmejälgede alusel ei õnnestu päringut teha, tehakse päring artikli 9 punktis a ja b osutatud andmete alusel.

VISis tehtud päring annab tabamuse korral juurdepääsu kõikidele artiklis 9 ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud andmetele.

Artikkel 22p
Europoli poolt VISi andmetele juurdepääsu menetlus ja tingimused

1.Europol saab päringute tegemiseks juurdepääsu VISile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a) päringu tegemine on vajalik ja proportsionaalne, et toetada ja tugevdada liikmesriikide tegevust Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisel, avastamisel või uurimisel;

(b) juurdepääs päringu tegemiseks on konkreetse juhtumi puhul vajalik ja proportsionaalne;

(c) on põhjendatult alust arvata, et päringu tegemine VISi andmetes võib oluliselt kaasa aidata mõne asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele, eelkõige põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse;

(d) vastavalt [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artiklile 22 ühisest isikuandmete hoidlast tehtud päringule on saadud kõnealuse määruse artikli 22 lõike 3 kohane vastus, et andmeid säilitatakse VISis.

2.Sel juhul kohaldatakse vastavalt artikli 22n lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.

3.Europoli määratud asutus võib esitada põhjendatud elektroonilise taotluse päringu tegemiseks kõikides andmetes või konkreetses andmekogus, mis on salvestatud VISis, artikli 22k lõikes 3 osutatud Europoli kesksele juurdepääsupunktile. Juurdepääsutaotluse saamisel kontrollib Europoli keskne juurdepääsupunkt, kas lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääsutingimused on täidetud. Kui kõik juurdepääsutingimused on täidetud, vaatavad keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötajad taotlused läbi. VISist taotletud andmed edastatakse artikli 22l lõikes 1 osutatud tegevusüksustele nii, et see ei ohusta andmete turvalisust.

4.Europol võib VISi andmetes tehtud päringu tulemusel saadud teavet töödelda ainult päritoluliikmesriigi loal. Luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli riigisisese üksuse kaudu.

Artikkel 22q
Logi pidamine ja dokumenteerimine

1.Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tulenevad kooskõlas IIIc peatükiga taotletud juurdepääsust VISi andmetele, registreeritakse logisse või dokumenteeritakse taotluse vastuvõetavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

2.Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

(a)VISi andmetele juurdepääsu taotlemise täpne eesmärk, sealhulgas asjaomane terroriakt või muu raske kuritegu, ning Europoli puhul juurdepääsutaotluse täpne eesmärk;

(b)viide siseriiklikule toimikule;

(c)keskse juurdepääsupunkti poolt riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemile esitatud juurdepääsutaotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;

(d)päringu tegemist taotlenud asutuse nimi;

(e)asjakohasel juhul teave järelkontrolliga seoses tehtud otsuse kohta;

(f)päringu tegemiseks kasutatud andmed;

(g)kooskõlas siseriiklike normidega või määrusega (EL) 2016/794 otsingu teinud ametniku ning selleks korralduse andnud ametniku kordumatu kasutajatunnus.

3.Logifaile ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse seaduslikkuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Käesoleva määruse artiklis 50 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logifaile, mis ei sisalda isikuandmeid. Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikega 1 ette nähtud järelevalveasutusel, kes vastutab taotluse vastuvõetavuse kontrollimise ning andmete töötlemise seaduslikkuse ning nende tervikluse ja turvalisuse jälgimise eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logifailidele.

Artikkel 22r

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks VISi andmetele, kui käesolev määrus ei ole liikmesriigi suhtes veel jõustunud

1.Sellise liikmesriigi määratud asutustele, kelle suhtes käesolev määrus ei ole veel jõustunud, võimaldatakse VISi andmetega tutvumiseks juurdepääsu juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)juurdepääs toimub nende volituste piires;

(b)juurdepääs toimub samadel tingimustel, kui on sätestatud artikli 22n lõikes 1;

(c)juurdepääsuks on esitatud nõuetekohaselt põhjendatud kirjalik või elektrooniline taotlus sellise liikmesriigi määratud asutusele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse; kõnealune asutus taotleb seejärel oma riiklikult (riiklikelt) keskse(te)lt juurdepääsupunkti(de)lt luba tutvuda VISi andmetega.

2.Liikmesriik, kelle suhtes käesolev määrus ei ole veel jõustunud, teeb nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel ja artikli 22n lõikes 1 sätestatud tingimustel oma viisateabe kättesaadavaks liikmesriikidele, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).“

Artikkel 2
Otsuse 2004/512/EÜ muutmine

Otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Viisainfosüsteem (VIS) ehitatakse üles tsentraliseeritult ja see koosneb järgmisest:

a) [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2018/XX artikli 17 lõike 2 punktis a] osutatud ühine isikuandmete hoidla;

b) keskne infosüsteem (edaspidi „viisainfosüsteem“);

c) iga liikmesriigi liides (edaspidi „riigi liides“), mis võimaldab ühenduda liikmesriigi asjaomase riikliku keskasutusega, või iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis põhineb ühtsel tehnilisel kirjeldusel ja on kõikidel liikmesriikidel ühesugune, võimaldades kesksüsteemil ühenduda liikmesriikide riiklike infrastruktuuridega;

d) sideinfrastruktuur keskse VISi ja riikide liideste vahel;

e) turvaline sidekanal keskse VISi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi vahel;

f) turvaline sideinfrastruktuur keskse VISi ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 6] loodud Euroopa otsinguportaali, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 12] loodud ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 17] loodud ühise isikuandmete hoidla ja [koostalitlusvõimet käsitleva määruse 2017/XX artikliga 25] loodud mitme identiteedi detektori kesksete infrastruktuuride vahel;

g) mehhanism viisasid väljastavate keskasutuste vaheliseks teabevahetuseks ja konsulteerimiseks viisataotlustega seotud küsimustes („VISMail“);

h) vedajate võrguvärav;

i) turvaline veebiteenus, mille kaudu ühelt poolt VIS ning teiselt poolt vedajate võrguvärav ja rahvusvahelised süsteemid (Interpoli süsteemid/andmebaasid) saavad omavahel sidet pidada;

j) teabehoidla aruandluse ja statistika koostamiseks.

VISi kesksüsteem, ühtsed riiklikud liidesed, veebiteenus, sideinfrastruktuur ja vedajate võrguvärav jagavad ja korduskasutavad tehniliste võimaluste piires vastavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kesksüsteemi, ühtsete riiklike liideste, veebiteenuse ja sideinfrastruktuuri ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi vedajate võrguvärava riist- ja tarkvara komponente.“

Artikkel 3
Määruse (EL) nr 810/2009 muutmine

Määrust (EL) nr 810/2009 muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 10 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) esitab määruses (EÜ) nr 1683/95 sätestatud standarditele vastava foto või esimese taotluse korral ja seejärel maksimaalselt iga 59 kuu järel käesoleva määruse artiklis 13 sätestatud standarditele vastava foto;“.

2)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 esimene taane asendatakse järgmisega:

„foto, mis tehakse taotluse esitamise ajal kohapeal ja registreeritakse digitaalselt;“;

b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui uue taotluse esitamise kuupäevaks on möödunud vähem kui 59 kuud varasema taotluse esitamisest ning varasema taotluse menetlemise käigus on taotlejalt kogutud sõrmejäljed ja temast kohapeal tehtud foto, mis on sisestatud VISi ja piisava kvaliteediga, võib need kopeerida uude taotlusse.“;

c) lõike 7 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) alla 6-aastased lapsed;“;

d) lõige 8 jäetakse välja.

3)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Iga taotluse puhul tehakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 8 lõikega 2 ning artiklitega 9a ja 15 otsing VISis. Liikmesriigid tagavad, et ekslike keeldumiste ja isikusamasuse tuvastamiste vältimiseks kasutatakse täielikult kõiki nendes artiklites sätestatud otsingukriteeriume.

b) lisatakse lõiked 3a ja 3b:

„3a. Hinnangu andmiseks sellele, kas lõikes 3 osutatud sisenemise tingimused on täidetud, võtab konsulaat arvesse tulemusi, mis on saadud määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 9c osutatud kontrolli tegemisel järgmistes andmebaasides:

(a)Schengeni infosüsteemis (SIS) ja Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaasis (SLTD) selle kohta, kas taotlemisel kasutatav reisidokument vastab mõnele kadunuks, varastatuks või kehtetuks tunnistatud reisidokumendile või Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaasi (Interpol TDAWN) toimikus registreeritud reisidokumendile;

(a)ELi reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS) selle kohta, kas taotleja reisiloataotlus on tagasi lükatud, tühistatud või kehtetuks tunnistatud;

(b)viisainfosüsteemis (VIS) selle kohta, kas taotluses reisidokumendi kohta esitatud teave vastab mõnes teises teistsuguste isikuandmetega reisiloa taotluses esitatud teabele ning kas taotleja suhtes on tehtud otsus lühiajalise viisa andmisest keeldumise või sellise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta;

(c)riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES) selle kohta, kas taotleja on praegu või varem viibimisaega ületanud või kas talle on varem kehtestatud sisenemiskeeld;

(d)Eurodacis selle kohta, kas taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud või see on tagasi lükatud;

(e)Europoli andmebaasis selle kohta, kas taotluses esitatud andmed vastavad tema registreeritud andmetele;

(f)ECRIS-TCN-süsteemis selle kohta, kas taotleja vastab mõnele isikule, kelle andmed on selles andmebaasis registreeritud seoses terroriaktide või muude raskete kuritegudega;

(g)Schengeni infosüsteemis (SIS) selle kohta, kas taotleja kohta on hoiatusteade, et teda otsitakse taga Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmise eesmärgil või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks.

Konsulaat saab juurdepääsu taotlustoimikule ja sellega lingitud taotlustoimiku(te)le, kui selliseid leidub, ning kõikidele määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 9c osutatud kontrolli tulemustele.

3b. Viisasid andev asutus teeb päringu mitme identiteedi detektorist ja [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artikli 4 punktis 37 osutatud ühisest isikuandmete hoidlast või Schengeni infosüsteemist või mõlemast, et hinnata erinevusi lingitud identiteetides, ning teeb täiendavaid kontrolle, mis on vajalikud otsuste tegemiseks lingi staatuse ja värvi kohta ning asjaomasele isikule viisa andmise või sellest keeldumise kohta.

Kooskõlas [koostalitlusvõimet käsitleva] määruse 2018/XX artikli 59 lõikega 1 kohaldatakse käesolevat lõiget üksnes alates mitme identiteedi detektori töölerakendamisest.“;

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Konsulaat kontrollib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemist saadud teabe põhjal, kas taotleja ületab kavandatud viibimise tulemusena liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimaalset kestust, olenemata teise liikmesriigi välja antud siseriikliku pikaajalise viisa või elamisloa alusel lubatud võimalikest viibimistest.“

4)Lisatakse artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Konkreetsed ohunäitajad

1.Julgeoleku-, ebaseadusliku sisserände või suure epideemiaohu olemasolu hinnatakse järgmise teabe põhjal:

(a)riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul, kellel on viisa, kaldub viibimisaja ületajate ja sisenemiskeeldude määr tavapärasest kõrvale;

(b)artikli 45a kohane VISi statistika, millest ilmneb, et teatava reisijaterühma puhul kaldub ebaseadusliku rände või julgeoleku- või rahvaterviseohtude tõttu tagasi lükatud viisataotluste määr tavapärasest kõrvale;

(c)artikli 45a kohane VISi statistika ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi statistika, mis osutab korrelatsioonile ühelt poolt taotlusvormi abil kogutud teabe ning teiselt poolt viibimisaja ületamise ja sisenemiskeeldude vahel;

(d)liikmesriikide esitatud teave konkreetsete julgeolekuohu näitajate ja kõnealuse liikmesriigi poolt kindlaks määratud ohtude kohta, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid;

(e)liikmesriikide esitatud teave, et teatava reisijaterühma puhul kaldub viibimisaja ületajate ja sisenemiskeeldude määr kõnealuses liikmesriigis tavapärasest kõrvale, mida kinnitavad faktilised ja tõenditepõhised elemendid;

(f)liikmesriikide esitatud teave konkreetsete suurte epideemiaohtude kohta ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) esitatud teave epidemioloogilise järelevalve kohta ja ohuanalüüsid ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esitatud teave haiguspuhangute kohta.

2.Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud ohtusid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3.Lõike 2 kohaselt kindlaks määratud konkreetsete ohtude põhjal kehtestatakse konkreetsed ohunäitajad, mis kujutavad endast ühe või mitme järgmise näitaja kombinatsiooni:

(a)vanusevahemik, sugu, kodakondsus;

(b)elukohariik ja -linn;

(c)sihtliikmesriik (sihtliikmesriigid);

(d)esimese sisenemise liikmesriik;

(e)reisi eesmärk;

(f)praegune töökoht.

4.Konkreetsed ohunäitajad peavad olema otstarbekohased ja proportsionaalsed. Need ei tohi mingil juhul põhineda üksnes isiku sool või vanusel. Need ei tohi mingil juhul põhineda teabel, mis paljastab isiku rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetilised omadused, keele, poliitilisi või mis tahes muid seisukohti, usutunnistuse või veendumused, ametiühingusse kuulumise, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude või seksuaalse sättumuse.

5.Konkreetsed ohunäitajad võetakse vastu komisjoni rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

6.Konkreetsete ohunäitajate põhjal hindavad viisasid andvad asutused vastavalt artikli 21 lõikele 1, kas taotleja kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu, ohtu liikmesriikide julgeolekule või suurt epideemiaohtu.

7.Komisjon vaatab konkreetsed ohud ja konkreetsed ohunäitajad korrapäraselt läbi.“

5) Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46
Statistika koostamine

Iga aasta 1 märtsiks avaldab komisjon viisasid käsitleva aastastatistika, kus on viisataotlusi töötlevate liikmesriikide konsulaatide ja piiriületuspunktide kaupa esitatud järgmised andmed:

(a)selliste lennujaama transiidiviisade arv, mida on taotletud, mis on välja antud või mille väljaandmisest on keeldutud;

(b)selliste ühe- ja mitmekordsete ühtsete viisade arv, mida on taotletud, mis on välja antud (liigitatuna kehtivusaja järgi: 1, 2, 3, 4 või 5 aastat) või mille väljaandmisest on keeldutud;

(c)välja antud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade arv.

Statistika koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklile 17 VISi andmeid käsitlevate keskhoidla aruannete põhjal.“

6)Artikli 57 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 4
Määruse (EL) 2017/2226 muutmine

Määrust (EL) 2017/2226 muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem tagab nimekirja keskseks haldamiseks vajaliku funktsiooni toimimise. Üksikasjalikud eeskirjad selle funktsiooni täitmise kohta nähakse ette rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

2)Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et täita oma kohustusi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b alusel, kasutavad vedajad veebiteenust, et kontrollida, kas lühiajaline viisa on kehtiv, sealhulgas kas sellega lubatud sisenemiste arv on juba ära kasutatud, kas selle omanik on ületanud maksimaalset lubatud viibimisaega või vajaduse korral kas see kehtib reisi sihtkohaks oleva riigi territooriumil. Vedaja sisestab käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud andmed. Veebiteenus annab nende põhjal vedajatele vastuse, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“). Vedajad võivad säilitada saadetud teabe ja saadud vastuse vastavalt kohaldatavale õigusele. Vedajad kehtestavad autentimissüsteemi, et tagada ainult selleks luba omavatele töötajatele juurdepääs veebiteenusele. Vastust, kas kõik on korras või mitte („OK“ / „NOT OK“) ei saa pidada otsuseks, millega antakse riiki sisenemise luba või keeld vastavalt määrusele (EL) 2016/399.“

3)Artikli 35 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „VISi taristu kaudu“.

Artikkel 5
Määruse (EL) 2016/399 muutmine

Määrust (EL) 2016/399 muudetakse järgmiselt:

1)Artikli 8 lõikele 3 lisatakse punkt ba:

„ba) kui kolmanda riigi kodanikul on pikaajaline viisa või elamisluba, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel ka pikaajalise viisa või elamisloa omaniku isikusamasuse ja pikaajalise viisa või elamisloa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 22g;

kui dokumendi omaniku isikusamasuse või dokumendi kontrollimine kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 22g ei õnnestu või kui dokumendi omaniku isikusamasuse või dokumendi ja/või reisidokumendi autentsuse suhtes on kahtlusi, kontrollivad pädevate asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad dokumendi kiipi;“.

2) Artikli 8 lõikest 3 jäetakse välja punktid c–f.

Artikkel 7
Määruse (EL) XXX (millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik) [koostalitlusvõime määrus] muutmine

Määrust (EL) XXX (millega luuakse ELi infosüsteemide (piirid ja viisad) koostalitlusvõime raamistik) [koostalitlusvõime määrus] muudetakse järgmiselt.

1)Artikli 13 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõikes 6, artikli 22c lõike 2 punktides f ja g ning artikli 22d punktides f ja g osutatud andmed;“.

2)Artikli 18 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktides a, b ja c, artikli 9 lõigetes 5 ja 6, artikli 22c lõike 2 punktides a–cc, f ja g ning artikli 22d punktides a, b, c, f ja g osutatud andmed;“.

3)Artikli 26 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevatele asutustele VISis taotlustoimiku või isikliku toimiku loomiseks või ajakohastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“.

4)Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) VISis luuakse taotlustoimik või isiklik toimik või seda ajakohastatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“;

b) lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) perekonnanimi; eesnimi (eesnimed); sünniaeg, sugu ja kodakondsus (kodakondsused), nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9 lõike 4 punktis a, artikli 22c lõike 2 punktis a ja artikli 22d punktis a;“.

4)Artikli 29 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused päringutabamuste korral, mis saadi taotlustoimiku või isikliku toimiku loomisel või ajakohastamisel VISis kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 8 või 22a;“.

Artikkel 8
Nõukogu otsuse 2008/633/JSK kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/633/JSK tunnistatakse kehtetuks. Viiteid otsusele 2008/633 käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 767/2008 kooskõlas 2. lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 9
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus), ja määrust 810/2009, millega luuakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Siseküsimuste valdkond

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 75

☒ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1) Kooskõlas tagasisaatmisdirektiiviga abistada kõigi selliste isikute tuvastamisel, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi.

2) Suurendada VISi tõhusust eesmärgiga hõlbustada tagasisaatmismenetlusi.

3) Täita paremini VISi eesmärke (hõlbustada võitlust pettuste vastu, hõlbustada kontrolli välispiiripunktides, hõlbustada Dublin II määruse kohaldamist).

4) Toetada ennetustegevust lastega kaubitsemise valdkonnas ja võitlust lastega kaubitsemise vastu ning kolmandate riikide alaealiste kodanike isikusamasuse tuvastamist/kontrollimist.

5) Hõlbustada ja tugevdada kontrolli liikmesriikide välispiiripunktides ning territooriumil.

6) Tõhustada Schengeni ala sisejulgeolekut, hõlbustades liikmesriikidevahelist teabevahetust kolmandate riikide kodanike kohta, kes on viisaomanikud või kes taotlevad pikaajalist viisat ja elamisluba.

7) Aidata ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja muid raskeid kuritegusid.

8) Koguda statistikat, et toetada Euroopa Liidu rändepoliitika tõenduspõhist kujundamist.

9) Rakendada sama otsingustandardit nagu teiste viisapoliitika süsteemi moodustavate osade puhul, seega vähendades liikmesriikide koormust ja aidata saavutada ühtse viisapoliitika eesmärki.

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Euroopa tasandil tegutsemise põhjused (ex ante)

Muudetud VIS määruse eesmärke – luua viisaandmete vahetamiseks liikmesriikide vahel ühine süsteem ja ühised menetlused – ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada ja saab seega meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Andmevahetuse ühiste menetluste ja eeskirjade edasine parandamine tuleb võtta meetmed ELi tasandil.

Kindlaksmääratud probleemid tõenäoliselt ei kao lähemas tulevikus ja need on otseselt seotud VISi kehtivate sätetega. VISi õigusliku raamistiku ja seotud õigusaktide muudatusi saab teha vaid ELi tasandil. Kavandatavate meetmete ulatust, tagajärgi ja mõju arvestades on põhieesmärke võimalik tõhusalt ja süstemaatiliselt saavutada üksnes ELi tasandil. Mis puudutab eelkõige alaealiste reisidokumendi koopiat ja sõrmejälgede võtmist, näitab täiendav analüüs, kuidas liiduvälise meetmega ei saa probleemiga piisavalt tegeleda, kuna vaja on sellist lahendust, mis hõlmab andmete salvestamist ja nendele juurdepääsu tsentraliseeritud korras, mida ükski liikmesriik ei suuda üksi saavutada. Seoses eelkõige pikaajaliste viisade ja elamislubade probleemiga, leidsid enam kui 90 % konsulteeritud liikmesriikidest, et teabelünga täitmiseks on ELi õiguslik tegutsemine vajalik. Seoses rände ja julgeolekukontrolliga tuleb mainida, et need toetuvad olemuslikult vahetule ligipääsule teiste liikmesriikide teabele, ja seda on võimalik saavutada ELi meetmete abil.

Algatusega arendatakse edasi ja täiendatakse VISi eeskirju, mis viitab väga täpsetele harmoneeritud eeskirjadele, mida ei liikmesriikidel üksi tegutsedes ei ole võimaik saavutada ning selle ülesandega saab tegeleda vaid ELi tasandil.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post):

VIS on peamine andmebaas, mis koosneb andmetest kolmanda riigi kodanike kohta, kellel peab Euroopas viibimiseks viisa olema. Seega on VIS asendamatu, kui on vaja toetada välispiirikontrolli ja liikmesriikides leitud ebaseaduslike rändajate kontrollimist. Käesoleva ettepaneku eesmärgid on seotud tehniliste parandustega, et suurendada süsteemi tõhusust ja mõjusust ning harmoneerida selle kasutamist osalevate liikmesriikide seas. Nende eesmärkide piiriülene olemus koos tõhusa andmevahetuse tagamise väljakutsetega, et võidelda üha mitmekesistuvate ohtudega, tähendab, et EL on nendele probleemidele lahenduse pakkumiseks parimal positsioonil. VISi tõhususe suurendamise ja harmoneeritud kasutamise eesmärke, täpsemalt mahu kasvatamist, teabevahetuse kvaliteeti ja kiirust keskse ulatusliku teabesüsteemi kaudu, mida haldab reguleeriv amet (eu-LISA), ei saa liikmesriigid üksi saavutada ning vaja on sekkumist ELi tasandil. Kui praeguste teemadega ei tegeleta, jätkub VISi toimimine kooskõlas kehtivate eeskirjadega, mis tähendab, et jäetakse kasutamata võimalus suurendada selle tõhusust, VISi hindamise käigus kindlaks tehtud ELi lisandväärtust ja süsteemi kasutamist liikmesriikide poolt.

Seoses nooremate kui 12-aastaste viisataotlejatelt sõrmejälgede võtmisega ei saa liikmesriigid ühepoolselt otsustada süsteemi muuta, sest VIS määrusega juba on sätestatud mitmed eeskirjad.

Riiklikud meetmed on võimalikud ja soovitavad, et püüda saavutada paremat koostööd kolmandate riikidega ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise küsimustes. Sellele vaatamata on ebatõenäoline, et mis tahes selliste meetmetega oleks võimalik saavutada samaväärne tulemus nagu seda on nõuetekohaselt põhjendatud eesmärgil reisidokumendi andmetele juurdepääsu andmine VISis.

Seoses pikaajaliste viisade ja elamislugadega on ebatõenäoline, et riiklike meetmetega suudetakse probleemiga tegeleda; liikmesriigid võivad tegutseda üksi, tugevdades nõudeid dokumentidele, ja nende väljaandmisprotsessile, dokumentide kontrollile piiripunktides või kindlustades või süstematiseerides kahepoolset koostööd. Kuid selline lähenemisviis ei suudaks siiski lahendada kindlaksmääratud teabelünka igakülgselt, nagu seda on täiendavalt kirjeldatud mõjuhinnangus.

Seoses teistes andmebaasides automaatkontrolli tegemisega, on liikmesriikidel vabadus töötada välja lahendused, et teha päringuid nii riiklikes kui ka ELi ja rahvusvahelistes andmebaasides. Selliste eeskirjade harmoneerimine on siiski eelistatud ELi tasandil, et võimaldada liikmesriikidel kohaldada ühiseid Schengeni eeskirju kooskõlastatud viisil.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi arendamisest saadud peamised õppetunnid on järgmised:

1. Arendusetapp peaks algama alles pärast seda, kui tehnilised ja operatiivnõuded on täielikult määratletud. VISi ei ajakohastata enne, kui aluseks olevad õigusaktid, milles sätestatakse selle eesmärk, ulatus, funktsioonid ja tehnilised detailid, on lõplikult vastu võetud.

2. Komisjon pidas (ja peab edasi) pidevaid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas SISi-VISi komitee delegaatidega komiteemenetluse alusel ja tagasisaatmisdirektiivi kontaktrühmaga. Käesolevas määruses esitatud muudatusi arutati läbipaistval ja terviklikul viisil spetsiaalsetel kohtumistel ja töörühmades. Lisaks lõi komisjon asutusesisese talitustevahelise juhtrühma, kuhu kuuluvad peasekretariaat ning rände ja siseküsimuste peadirektoraat ja õigusküsimuste peadirektoraat. Juhtrühm jälgis hindamisprotsessi ja andis vajaduse korral juhiseid. Lisaks pidas komisjon avalikke konsultatsioone seoses analüüsitavate poliitiliste teguritega.

3. Komisjon palus abi ka välisekspertidelt; tulemusi kasutati käesoleva ettepaneku väljatöötamisel:

– tehti välisuuring „Lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamise teostatavus ja mõju ning viisataotleja reisidokumendi skannitud koopia salvestamine viisainfosüsteemis“ (Ecorys), mis hõlmas kahte poliitika-/probleemvaldkonda.

– komisjon algatas samuti välisuuringu integreeritud piirihalduse kohta „Andmehoidlasse pikaajaliste viisade, elamislubade ja kohaliku piiriliikluse lubade andmete lisamise teostatavus“ (PwC), mis esitati 2017. aasta septembris.

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kooskõlas 2016. aasta aprilli teatisega „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ tegi komisjon ettepaneku piirihalduse valdkonna täiendavate infosüsteemide kohta. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi määruse 76 alusel registreeritakse teave kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist lahkumise ja sisenemiskeelu kohta, kui nad ületavad Schengeni ala välispiiri, ning seeläbi tehakse kindlaks viibimisaja ületajad. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi määrusega muudetakse samuti VISi määrust ning sätestatakse eeskirjad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja VISi vahelise koostalitlusvõime kohta, luues piiri- ja viisaasutuste jaoks otsese suhtluskanali kahe süsteemi vahel. See võimaldab piiriasutustel VISis leiduvate andmete põhjal kontrollida viisa kehtivust ja viisaomaniku isikusamasust kohe välispiiril. Konsulaarasutused saavad teha päringuid taotleja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toimiku kohta, et kontrollida varasemate viisade kasutamist.

Komisjon esitas samuti ettepaneku Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteemi (ETIAS) kohta, 77 millega püüti saavutada tõhusamat ELi välispiiride haldamist ja täiustatud sisejulgeolekut, nähes ette, et kõik viisavabalt liikuvad reisijad peavad enne välispiirile saabumist läbima eelkontrolli.

2017. aasta detsembris esitas komisjon ettepaneku, et tagada ELi julgeoleku, piiri- ja rändehalduse valdkonna infosüsteemide vaheline koostalitlusvõime. Ettepanekuga püüti samuti hõlbustada ja lihtsustada õiguskaitseasutuste juurdepääsu ELi tasandi infosüsteemidele, mis ei ole seotud õiguskaitsega, sealhulgas VISile, kui selline juurdepääs on vajalik raskete kuritegude ja terrorismi ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Erinevate infosüsteemide vahelise koostalitlusvõime tagamine on siiski vaid esimene samm. Koostalitlusvõime kasutamiseks on vaja võtta konkreetseid meetmeid, et panna koostalitlusvõimelised IT-süsteemid koos tegutsema.

Lisaks nendele õiguslikele arengusuundadele tunnistati komisjoni 2017. aasta septembri teatises Euroopa rände tegevuskava elluviimise kohta 78 vajadust ühist viisapoliitikat praeguste väljakutsete valguses veelgi kohandada, võttes arvesse uusi IT-lahendusi ning leides tasakaalu lihtsustatud viisarežiimi ja viisavaba reisimise eeliste ning parema rände-, julgeoleku- ja piirihaldamise vahel. Seda arvestades esitas komisjon 14. märtsil 2018. aastal teatise ühise viisapoliitika kohandamise kohta uute väljakutsetega toimetulekuks 79 ; samal ajal esitati ka ettepanek muuta viisaeeskirja. Viisaeeskirja muutmise ettepaneku 80 eesmärk on lihtsustada ja tõhustada viisa taotlemise korda, et muuta Euroopasse viisaga reisimine turistide ja ärireisijate jaoks lihtsamaks ja samas tõhustada julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide ennetamist, eelkõige ühendades viisapoliitika tagasisaatmispoliitikaga. VIS sobitub antud konteksti kui viisamenetlust toetav elektrooniline töötlusvahend.

Märtsi teatises anti samuti teada julgeoleku tõhustamiseks tehtavast tööst, tehes muudatusi VISi ja kasutades täiel määral ära koostalitlusvõimet. Lisaks anti teada kolmest peamisest viisist, kuidas tõhustatud julgeolekut on võimalik saavutada: 1. suurendada kontrolli viisamenetluses koostalitlusvõime kaudu; 2. kõrvaldada allesjäänud teabelüngad piiride ja julgeoleku valdkonnas, lisades pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed VISi, ja 3. tegeleda lühiajaliste viisade menetlemisel allesjäänud teabelünkade kõrvaldamisega seoses taotlejatelt sõrmejälgede võtmise vanusega ja reisidokumentide koopiate säilitamisega.

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2021–2023,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 81

x Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–x oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

☒ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☒ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–☒ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Järelevalve ja hindamise eeskirju on kirjeldatud VIS määruse artiklis 50:

1. Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida VISi toimimist, võrreldes selleks tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2. Tehnilise hoolduse eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud VISis tehtud töötlemistoimingutega.

3. Kaks aastat pärast seda, kui VIS on hakanud toimima, ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.

4. Kolm aastat pärast seda, kui VIS on hakanud toimima, ning seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon VISi kohta üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus võrreldakse saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega, hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist VISi suhtes, VISi turvalisust, artiklis 31 osutatud sätete kasutamist ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Enne artikli 18 lõikes 2 osutatud ajavahemike lõppu esitab komisjon aruande tehniliste edusammude kohta sõrmejälgede kasutamisel välispiiridel ja selle mõju kohta päringute kestusele viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga ja selle kohta, kas kõnealuse päringu oodatav kestus hõlmab ülemäärast ooteaega piiripunktides. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealusele hinnangule tuginedes võib Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda komisjoni üles tegema vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

6. Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7. Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

8. Üleminekuperioodil, enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon lõikes 3 osutatud aruannete koostamise ja esitamise eest.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

1. Süsteemi tehnilise arendamisega seotud probleemid

VISi kohandamise tõttu võib tekkida vajadus teha lisamuudatusi sidusrühmadega seotud liidestes. Liikmesriikide riiklikud IT-süsteemid on tehniliselt erinevad. Lisaks võivad piirikontrollimenetlused olla erinevad vastavalt kohalikele oludele. Peale selle tuleb ühtsete riiklike liideste lõimimine täielikult kooskõlastada kesksete nõuetega.

Endiselt on alles risk, et liikmesriigid võivad rakendada VISi tehnilisi ja õiguslikke aspekte keskse süsteemi ja riiklike süsteemide töö ebapiisava kooskõlastamise tõttu eri viisil. Kavandatav ühtne riiklik liides peaks seda riski maandama.

2. Raskused õigeaegse arendamisega

VISi ja SIS II arendamisel saadud kogemuste põhjal võib eeldada, et VISi eduka kohandamise seisukohast on kõige olulisem süsteemi õigeaegne väljaarendamine välistöövõtja poolt. Suuremahuliste IT-süsteemide arendamise ja haldamise tippkeskusena vastutab samuti eu-LISA lepingu sõlmimise ja haldamise eest.

3. Liikmesriikide raskused:

Riiklikud süsteemid tuleb joondada kesksete nõuetega ning liikmesriikidevahelised arutelud sel teemal võivad tekitada arendustöös viivitusi. Seda riski saab leevendada liikmesriikide varajase kaasamisega, et tagada meetmete õigeaegne võtmine.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Vastutust VISi kesksete komponentide eest kannab eu-LISA. VISi kasutamise paremaks järelevalveks, et analüüsida rändesurve, piirihalduse ja kuritegude suundumusi, peab amet olema suuteline välja arendama parima võimaliku suutlikkuse, et esitada liikmesriikidele ja komisjonile statistilisi aruandeid.

eu-LISA raamatupidamisarvestused esitatakse Euroopa Kontrollikojale heakskiitmiseks ja nende suhtes kohaldatakse heakskiidu andmise menetlust. Komisjoni siseauditi talitus teeb auditeid koostööd agentuuri siseaudiitoriga.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Ei kohaldata.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Pettuste vastu võitlemise meetmed on sätestatud määruse (EL) nr 1077/2011 artiklis 35 järgmiselt:

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2. Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahastamisest kasusaajate ning raha jaotamise eest vastutavate esindajate kohapealseid kontrolle.

Kooskõlas kõnealuse sättega võeti 28. juunil 2012. aastal vastu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti haldusnõukogu otsus, milles käsitletakse nende sisejuurdluste tingimusi, mida tehakse seoses pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu ELi huve kahjustava ebaseadusliku tegevusega.

Kohaldatakse rände ja siseasjade peadirektoraadi pettuse ennetamise ja avastamise strateegiat.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Nr
[Nimetus ……………………...……………]

Liigendatud/liigendamata 82

EFTA riigid 83

Kandidaatriigid 84

Kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

Liigendatud/liigendamata

JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulude liik	Rahaline osalus
	Nr [3] [Rubriik Julgeolek ja kodakondsus]	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid	Kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
3	Piirihalduse fondi rida mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027	Liigendatud	EI	EI	JAH	EI
3	Rubriik 5 Julgeolek ja kaitse, klaster 12 Julgeolek – Europol	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
3	Rubriik 4 (klaster 11 Piirihaldus) – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel	Liigendatud	EI	EI	JAH	EI
3	Rubriik 4 (klaster 11 Piirihaldus) – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel	Liigendatud	EI	EI	JAH	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Julgeolek ja kodakondsus

Rände ja siseasjade peadirektoraat

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Piirihalduse fondi rida (18.0201XX) mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020

Kulukohustused

18,000

13,500

13,500

0,000

0,000

0,000

0,000

45,000

Piirihalduse fondi rida (18.0201XX) mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020

Maksed

9,000

11,250

13,275

7,088

3,375

1,013

0,000

45,000

Rände ja siseasjade peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

18,000

13,500

13,500

0,000

0,000

0,000

0,000

45,000

Maksed

9,000

11,250

13,275

7,088

3,375

1,013

0,000

45,000

Need kulud hõlmavad järgmist:

– Liikmesriikidele antav rahaline toetus, mis hõlmab erimeetmete väljatöötamist ja rakendamist riiklikul tasandil, et ühendada liikmesriigi territooriumil elamislubasid välja andvad rändeasutused VISiga; et arendada riiklikke funktsioone teha automaatkontrolli teistes andmebaasides ning rakendada meedet, mille kohaselt võetakse sõrmejäljed 6-aastastelt ja vanematelt taotlejatelt; et salvestada reisidokumentide koopiad; et valmistada ette riiklikud liidesed VISi keskse andmehoidla jaoks, mille abil teha aruandlust ja statistikat; ning et rakendada andmekvaliteedi meetmeid.

– Liikmesriikidele antav rahaline toetus on hinnanguline suurus, mis põhineb liikmesriikide varasematel Sisejulgeolekufondist tehtud kulutustel, et rakendada VISi mitmeid tegevussuundi. Ligikaudne summa on 700 000 eurot liikmesriigi kohta, et suurendada nende riikliku liidese suutlikkust vahetada andmeid pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta, lisaks praegusele lühiajaliste viisade andmete mahule (eeldatavalt 22 miljonit taotlust võrreldes praeguse 52 miljoni taotlusega, mida VIS suudab töödelda lühiajaliste viisade puhul – võrdluseks, üks keskmine liikmesriik kulutab keskmiselt 800 000 eurot aastas VISis kordustegevustele).

Endine 18.02.XX – Euroopa Liidu Õiguskaitsealase Koostöö ja Koolituse Amet (Europol)

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Personalikulud

Kulukohustused

0,148

0,370

0,370

0,370

0,370

1,628

Maksed

0,148

0,370

0,370

0,370

0,370

1,628

Tegevuskulud

Kulukohustused

7,000

7,000

6,000

2,000

2,000

2,000

2,000

28,000

Maksed

7,000

7,000

6,000

2,000

2,000

2,000

2,000

28,000

Europoli

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

7,000

7,000

6,148

2,370

2,370

2,370

2,370

29,628

Maksed

7,000

7,000

6,148

2,370

2,370

2,370

2,370

29,628

Need kulud hõlmavad järgmist:

– Automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi (AFIS) arendamine, mida on vaja, et sõrmejälgi/näokujutisi saaks võrrelda Europoli biomeetriliste andmetega. AFISest peaks saama vastuse sama kiiresti kui VISist (~10 minutit), et vältida viivitusi viisataotluste töötlemisel. AFISe loomise kulude hinnang tehti VIS/AFISe loomise kulude põhjal, mis eu-LISA-l tekkisid – 30 miljonit (2006. aasta näitajad) alguses rakendamiseks ja veel 10 miljonit suureneva andmemahuga toimetulekuks. Europoli andmed moodustavad ligikaudu 1/3 VISi suutlikkusest, seega 13 miljonit. Kui AFISe ehitamisega alustatakse, tuleks võtta arvesse ajakohastatud turuhindasid (süsteemid on muutunud kallimaks kasvanud nõudluse ja vähenenud konkurentsi tõttu) ning samuti Europoli süsteemi suuruse kasvu 2021. aastaks ning sellega kaasnevaid halduskulusid.

– Personal on vajalik, et tagada andmete automatiseerimata tõendamine, kui saadakse päringutabamus Europoli andmetest (sõrmejälgede spetsialistid). Praegu sellist funktsiooni Europoliga ei ole (sest automaatkontrollisüsteem kehtestatakse käesoleva ettepanekuga), seega tuleb seda kavandada. Sõrmejälgede ekspertide arv on saadud hinnangulise töömahu alusel, mille järgi tekib aastas 16 miljoni taotleja andmete võrdlemisel Europoli biomeetriliste andmetega 0,1 % päringutabamusi, seega tekib 16 000 tõendamisjuhtu aastas, mis on ligikaudu 44 juhtumit päevas; arvestades, et sõrmejälgede ekspert töötleb ligikaudu 8 juhtumit päevas, on vaja 4 inimest. Teeme ettepaneku kaasata viis (5) eksperti, sest arvestada tuleb vajadusega tagada pidev kohalolek seitse (7) päeva nädalas ja 24 tundi päevas (kuna VIS toimib ööpäev läbi ning konsulaadid kogu maailmas võivad edastada taotlusi igal ajal).

Endine 18.02.XX – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise amet (eu-LISA) mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Personalikulud

Kulukohustused

0,942

1,376

1,302

0,651

0,286

0,286

0,286

5,129

Maksed

0,942

1,376

1,302

0,651

0,286

0,286

0,286

5,129

Tegevuskulud

Kulukohustused

16,244

28,928

28,343

6,467

6,510

6,562

6,624

99,678

Maksed

16,244

28,928

28,343

6,467

6,510

6,562

6,624

99,678

eu-LISA

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

17,186

30,304

29,645

7,118

6,796

6,848

6,910

104,807

Maksed

17,186

30,304

29,645

7,118

6,796

6,848

6,910

104,807

Need kulud hõlmavad järgmist:

– Ettepaneku kõikide IT tegevussuundade arendamine, st kohandada olemasolevat süsteemi reisidokumentide andmete lisamiseks; laiendada süsteemi suutlikkust, et säilitada suuremat sõrmejälgede andmete mahtu, võimaldades süsteemil säilitada pikaajaliste viisade ja reisidokumentide andmeid; arendada tarkvara, mille abil teha automaatkontrolli teistes andmebaasides; töötada välja andmekvaliteedi kesksed funktsioonid; töötada välja tugi näokujutise tuvastamiseks, latentsete sõrmejälgede alusel päringu tegemiseks; integreerida VISMaili funktsioon VISiga; arendada VISi andmehoidla aruandluseks ja statistika jaoks; ning ajakohastada keskse VISi suutlikkus teha järelevalvet teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse üle (active-active-süsteemi rakendamine VISis). Toimimiskulude iga tegevussuuna arvutused on tehtud kuluhinnangute põhjal, mis on esitatud käesoleva meetme mõjuhinnangut toetavas kolmes uuringus (VISi arendustööd eu-LISA-lt); Ecoryse uuring lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamise ning passi koopia salvestamise kohta keskses VISis; ning PwC uuring pikaajalise viibimise andmete keskse andmehoidla kohta.

– Arendusetapiks ajutiste töötajate palkamine; pärast seda tuleks neist tööle jätta kaks (2), kuna süsteemi haldamine tähendab suurenenud töökoormust pärast seda, kui VIS on laienenud uute andmete hõlmamiseks (pikaajalised dokumendid ja nende omanikud), lisandunud on uus juurdepääs (ECBGA) ja uus funktsioon, seega on suurem vajadus süsteemi järelevalve, hoolduse tegemiseks ja julgeoleku tagamiseks.

- Ajakohastatud VISi toimimine.

Endine 18.02.XX – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Tegevuskulud

Kulukohustused

0,730

0,380

0,200

0,200

0,200

0,200

0,200

2,110

Maksed

0,730

0,380

0,200

0,200

0,200

0,200

0,200

2,110

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

0,730

0,380

0,200

0,200

0,200

0,200

0,200

2,110

Maksed

0,730

0,380

0,200

0,200

0,200

0,200

0,200

2,110

Need kulud hõlmavad järgmist:

– Uue juurdepääsu loomine VISile Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti siseselt keskse juurdepääsupunkti kaudu, mida kasutavad personali need rühmad, kes on seotud tagasisaatmistoimingute või rände haldamise toetamisega, et neil oleks juurdepääs VISi ja nad saaksid seal teha päringuid.

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	42,916	51,184	49,493	9,688	9,366	9,418	9,480	181,545
	Maksed	33,916	48,934	49,268	16,775	12,741	10,430	9,480	181,545

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

7

Halduskulud

Rände ja siseasjade peadirektoraat

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Personalikulud 85

Kulukohustused

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

Maksed

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

Muud halduskulud

Kulukohustused

Maksed

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

Maksed

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

42,990

51,258

49,567

9,725

9,366

9,418

9,480

181,804

Maksed

33,990

49,008

49,342

16,812

12,741

10,430

9,480

181,804

3.2.1.1.Europoli kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Europol

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Ametnikud

Lepingulised töötajad

0,148

0,370

0,370

0,370

0,370

1,628

Vahesumma

0,148

0,370

0,370

0,370

0,370

1,628

Ettepanek hõlmab lisapersonali, et tagada andmete automatiseerimata tõendamine, kui saadakse päringutabamus Europoli andmetest (sõrmejälgede spetsialistid).

Europol

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

0

0

2

5

5

5

5

0

0

2

5

5

5

5

Hinnang põhineb eeldusel, et Europoli andmetest saab 16 miljonist taotlusest päringutabamuse 0,1 % juhtudest aastas, seega tekib 16 000 tõendamisjuhtu aastas, mis on ligikaudu 44 juhtumit päevas; arvestades, et sõrmejälgede ekspert töötleb ligikaudu 8 juhtumit päevas, on vaja nelja (4) inimest. Teeme ettepaneku kaasata viis (5) eksperti, sest arvestada tuleb vajadusega tagada pidev kohalolek seitse (7) päeva nädalas ja 24 tundi päevas (kuna VIS toimib ööpäev läbi ning konsulaadid kogu maailmas võivad edastada taotlusi igal ajal).

Esitatud arvude puhul eeldatakse, et kasutatakse vaid lepingulist personali.

3.2.1.2.Eu-LISA

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

eu-LISA

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Personalikulud

0,942

1,376

1,302

0,651

0,286

0,286

0,286

5,129

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
personalikulude vahesumma

0,942

1,376

1,302

0,651

0,286

0,286

0,286

5,129

eu-LISA

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

4

6

6

3

2

2

2

Koosseisuvälised töötajad

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

5

7

6

3

eu-LISA assigneeringud KOKKU

9

13

12

6

2

2

2

Kuni kuue (6) ajutise töötaja ja seitsme (7) lepingulise töötaja (tehnilised eksperdid) järk-järguline tööle võtmine on kavandatud alates 2021. aasta jaanuarist, kusjuures haripunkt on 2022, kui arendustegevus saavutab täiskiiruse. Osa personalist peab olema komplekteeritud 2021. aasta alguseks, et oleks võimalik õigel ajal alustada kolmeaastast arendusetappi eesmärgiga tagada täiesti uue funktsiooni kasutuselevõtt 2024. aastal. Ressursse kasutatakse projekti ja lepingute haldamiseks ning süsteemi väljaarendamiseks ja katsetamiseks.

Pärast arendusetappi tuleks tööle jätta kaks ajutist töötajat, kuna süsteemi haldamine tähendab suurenenud töökoormust, sest VISi laiendatakse uute andmete hõlmamiseks (pikaajalised dokumendid ja nende omanikud), luuakse uus juurdepääs (ECBGA) ja uus funktsioon, seega on vaja rohkem personali süsteemi järelevalve, hoolduse tegemiseks ja julgeoleku tagamiseks.

Ettepanekus esitatud hinnanguline inimressurss kujutab endast täiendavat personali lisaks olemasolevale põhipersonalile ja teiste ettepanekute täiendavale personalile (eelkõige seoses koostalitlusvõimega).

Käesolevas ettepanekus esitatud kõikidest VISi muudatustest on neli eriti olulised, kuna need lisavad (vastandatuna laienemisega) praegusesse VISi uued funktsioonid: sealhulgas reisidokumendi koopia, sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine, elamislubade ja pikaajaliste viisade andmete lisamine VISi, ning automaatse julgeolekukontrolli lisamine.

Esimesest tabelist nähtub, et reisidokumentide lisamine ja lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine peaks andma tulemusi 18 kuu jooksul. Kaks viimast projekti on palju olulisemad ning seal on tarvis eraldi projektijuhtimist. Projektid lõpetatakse eeldatavalt kolme (3) aasta jooksul.

Iga projekti puhul eeldatakse, et selle viib täide eu-LISA personali juhtimisel tegutsev välistöövõtja. Kuna projektide arvatav toimumisaeg on ajavahemikul 2020–2023, ei saa eeldada, et kasutada saab olemasolevaid vahendeid, kuna eu-LISA-l juba on täitmiseks olulised projektid lisaks olemasolevate süsteemide haldamisele ja käitamisele.

Igale projektile on arendusetapiks lisatud oma rühm. Rühma suurus ja koosseis põhineb võrdlusele teiste projektidega ning on kohandatud iga süsteemi karakteristikutega: pikaajaliste viisade ja elamislubade lisamine andmebaasi on intensiivne tegevus, kuna julgeolekukontrolli tegemine suunab suurema tähelepanu tehingutele.
Esimene aasta pärast arenguetapi lõppu vähendatakse arendusrühma poole võrra, et minna üle hooldustegevusele/toimingutele. Kaks täiendavat töötajat lisatakse hoolduse ja toimingute tarvis, kuna pikaajaliste viisade ja elamislubade andmete lisamine tähendab lõppkasutajate arvu märkimisväärset suurenemist, mis viitab sellele, et tehakse rohkem taotlusi muudatuste tegemiseks ja sekkumiseks.

Lõpuks jaotatakse kogu vajalik personal arendusetapi ajaks võrdselt kaheks ajutiste töötajate (TA) ja lepinguliste töötajate (CA) vahel. Hooldusetapi ajal on eeliseks hoida teadmised organisatsioonis ja seega toetuda vaid ajutistele töötajatele.

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

KOKKU

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

Arendustöö/Toimingud

Reisidokumendid

Sõrmejäljed

Elamisload

Julgeolekukontroll

Reisidokumendi koopia lisamine VISi

Projektijuht / lahenduse arhitekt

1

0,5

1,5

Sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamine

Projektijuht / lahenduse arhitekt

1

0,5

1,5

Elamislubade ja pikaajaliste viisade lisamine VISi

Projektijuht

1

1

1

0,5

3,5

Lahenduse arhitekt

1

1

1

0,5

3,5

Andmebaasi disainer

1

1

1

0,5

3,5

Rakenduste haldaja

1

1

1

0,5

3,5

Süsteemi katsetamine

3

3

1

1

1

1

10

Automaatne julgeolekukontroll

Projektijuht

1

1

1

0,5

3,5

Lahenduse arhitekt

1

1

1

0,5

3,5

Andmebaasi disainer

0,5

0,5

0,5

0,5

2

Rakenduste haldaja

0,5

0,5

0,5

0,5

2

Süsteemi katsetamine

2

2

1

1

1

1

8

Ajutised töötajad

4

6

6

3

2

2

2

25

Lepingulised töötajad

5

7

6

3

21

KOKKU

9

13

12

6

2

2

2

46

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.2.1.Rände ja siseasjade peadirektoraat: Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIK 7

Personalikulud

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7 vahesumma KOKKU

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

Kokku

0,074

0,074

0,074

0,037

0

0

0

0,259

Väljaspool rubriiki 7 kulusid ei ole.

3.2.2.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

RÄNDE JA SISEASJADE PEADIREKTORAAT 86	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Koosseisuvälised töötajad 87
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)	1	1	1	0,5
Rände ja siseasjade peadirektoraat KOKKU	1	1	1	0,5

Lepinguline töötaja tuleks palgata ettevalmistavaks tööks, mille tulemusel rakendatakse käesoleva ettepanekuga ette nähtud meetmed, näiteks need, mis on seotud rakendusaktide ettevalmistamisega ja avalike hangete käivitamisega.

3.2.3.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. Kui ettepanek võetakse vastu enne järgmist finantsraamistikku, rahastatakse vajalikke vahendeid (hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot) välispiiride ja viisade küsimuste (ISF Borders and Visa) eelarverealt

–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 88
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

–

(1) Nagu kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 767/2008 (VIS määrus), ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(2) COM(2018) 251 final.

(3) Ühine viisapoliitika on ühtlustatud eeskirjade kogum, millega reguleeritakse eri aspekte: i) ühised viisanimekirjad riikide kohta, kelle kodanikelt nõutakse ELi reisimiseks viisat, ja riikide kohta, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud; ii) viisaeeskiri, millega kehtestatakse lühiajaliste viisade väljaandmise kord ja tingimused; iii) viisakleebise ühtne vorm; ning iv) viisainfosüsteem (VIS), milles registreeritakse kõik viisataotlused ja liikmesriikide otsused, sealhulgas taotleja isikuandmed, fotod ja sõrmejäljed.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), ELT L 243, 15.9.2009.

(5) COM(2017) 570 final.

(6) COM(2018) 252 final, 14. märts 2018.

(7) COM(2017) 793 final.

(8) 9. detsembri 2017 määrus (EL) 2226/2017, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, ELT L 327, lk 20.

(9) Kõrgetasemelise eksperdirühma lõi komisjon 2017. aasta juunis nõuandva organina, et parandada ELi piirikontrolli ja julgeoleku andmete haldamise ülesehitust. Rühma lõplik aruanne võeti vastu 11. mail 2017.

(10) http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=32600&no=1

(11) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10151-2017-INIT/et/pdf

(12) https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/docs/pages/201709_ibm_feasibility_study_final_report_en.pdf

(13) Toetav uuring „Õiguslik analüüs viisinformatsioonisüsteemi (VIS) laiendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta, et hõlmata pikaajaliste viisade ja elamislubade andmed“ (2018).

(14) COM(2016) 655.

(15) COM(2018) 212 final.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(17) COM(2017) 570 final.

(18) COM(2015) 185 final.

(19) COM(2018) 251 final.

(20) COM(2016) 655, SWD(2016) 327, SWD(2016) 328.

(21) SWD(2018) 195.

(22) Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 16 kohaselt on VISMail liikmesriikide keskasutuste vaheline VISi taristul põhinev teabevahetus- ja päringufunktsioon.

(23) Kõrgetasemelise eksperdirühma lõi komisjon 2017. aasta juunis nõuandva organina, et parandada ELi piirikontrolli ja julgeoleku valdkonna andmete haldamise ülesehitust. Rühma lõpparuanne võeti vastu 11. mail 2017.

(24) Näiteks pikaajalised viisad ja elamisload (sealhulgas elamisloakaardid).

(25)

Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas (SLTD) ja hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaas (TDAWN) sisaldavad teavet reisidokumentide kohta, mis on seotud isikutega, kelle suhtes on Interpol välja andnud hoiatusteate.

(26) JRC (2013). Laste sõrmejälgede tuvastamine.

(27) „Automaatne sõrmejälgede tuvastamine: alates lastest kuni täiskasvanuteni“ (2018 – JRC).

(28) „Lastelt sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri alandamise teostatavus ja mõju ning viisataotleja reisidokumendi skannitud koopia salvestamine viisainfosüsteemis (VIS)“ (2018).

(29) Määrus lubab määratud pädevatel asutustel edastada taotlustoimikust järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi ja varasem perekonnanimi (vajaduse korral); sugu, sünniaeg, -koht ja -riik; praegune kodakondsus ja sünnijärgne kodakondsus; reisidokumendi liik ja number, selle välja andnud asutus ning väljaandmise kuupäev ja kehtivusaja lõpp; elukoht; alaealiste puhul taotleja isa ja/või ema perekonnanimi ja eesnimi (-nimed);

(30) EMN Ad-Hoc Query on COM AHQ on Member States’ Experiences with the use of the Visa Information System (VIS) for Return Purposes . Komisjon tellis selle 18. märtsil 2016. Esitati 24 vastust.

(31) 9. juuni 2017. aasta järeldused, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks (ST/10151/17); 2016. aasta juuni järeldused, millega kinnitatakse tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse lahenduste edendamiseks (9368/1/16 REV 1).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(33) Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee, ELT L 295, 6.11.2013, lk 27.

(34) ECLI:EU:C:2010:631.

(35) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(36) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(37) ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 565/2014/EL, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ (ELT L 157, 27.5.2014, lk 23).

(39) ELT C, , lk .

(40) ELT C, , lk .

(41) Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(44) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(46) COM(2016) 205 final.

(47) 6. juuni 2016. aasta tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas (9368/1/16 REV 1).

(48) Nõukogu järeldused, milles käsitletakse edasisi samme teabevahetuse parandamiseks ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks (10151/17).

(49) „Integrated Border Management (IBM) – Feasibility Study to include in a repository documents for Long-Stay visas, Residence and Local Border Traffic Permits“ (2017).

(50) „Legal analysis on the necessity and proportionality of extending the scope of the Visa Information System (VIS) to include data on long stay visas and residence documents“ (2018).

(51) COM(2017) 558 final, lk 15.

(52) COM(2018) 251 final.

(53) Fingerprint Recognition for Children (2013 – EUR 26193).

(54) „Automatic fingerprint recognition: from children to elderly“ (2018 – JRC).

(55) „Feasibility and implications of lowering the fingerprinting age for children and on storing a scanned copy of the visa applicant's travel document in the Visa Information System (VIS)“ (2018).

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus …/… [täielik pealkiri] (ELT L..., ..., lk... ).

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9).

(63) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(64) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(65) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(66) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(67) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(68) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(69) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(70) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

(71) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(72) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(73) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

(74) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 269, 19.10.2017, lk 39).

(75) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(76) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011.

(77) COM(2016) 731, 16.11.2016.

(78) COM(2017) 558 final .

(79) COM(2018) 251.

(80) COM(2018) 252.

(81) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BudgWebi veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(82) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(83) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(84) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(85) Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

(86) Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

(87) AC – Lepingulised töötajad, AL – kohalikud töötajad, END – riikide lähetatud eksperdid, INT – renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(88) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Rände ja siseasjade peadirektoraat	Aasta	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
Piirihalduse fondi rida (18.0201XX) mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020	Kulukohustused	18,000	13,500	13,500	0,000	0,000	0,000	0,000	45,000
Piirihalduse fondi rida (18.0201XX) mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020	Maksed	9,000	11,250	13,275	7,088	3,375	1,013	0,000	45,000
Rände ja siseasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	18,000	13,500	13,500	0,000	0,000	0,000	0,000	45,000
	Maksed	9,000	11,250	13,275	7,088	3,375	1,013	0,000	45,000

Europol	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Kokku
Ametnikud
Lepingulised töötajad			0,148	0,370	0,370	0,370	0,370	1,628
Vahesumma			0,148	0,370	0,370	0,370	0,370	1,628

eu-LISA	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Kokku
Personalikulud	0,942	1,376	1,302	0,651	0,286	0,286	0,286	5,129
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku personalikulude vahesumma	0,942	1,376	1,302	0,651	0,286	0,286	0,286	5,129

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	0,074	0,074	0,074	0,037	0	0	0	0,259
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 vahesumma KOKKU	0,074	0,074	0,074	0,037	0	0	0	0,259
Kokku	0,074	0,074	0,074	0,037	0	0	0	0,259