EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2018

COM(2018) 229 final

2018/0109(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate sätetega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

a) Erand lossimiskohustusest

b) 2017. ja 2018. aasta püügivõimaluste ülevõtmine

Nõukogu määrusega (EL) 2018/120 15 määrati 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning muudeti määrust (EL) 2017/127. Vastavalt ICCATi soovituse 16-05 punktile 4 vähendati lubatud kogupüüki 3 % võrra võrreldes 2017. aasta lubatud kogupüügiga.

c) Delegeeritud volitused

Käesoleva määruse artiklis 34 on esitatud ammendav loetelu juhtudest, kui on vaja volitusi delegeerida, et tegeleda ICCATi vastuvõetud soovituste sagedaste muudatustega. Peamised tegurid, mis võivad selgitada olukordi, kus volituste delegeerimine on vajalik, võib kokku võtta järgmiselt:

a) asjaolu, et kava kehtestatakse 15 aastaks ei tähenda, et konventsiooniosalised ei püüa biomassi taastada ja tuua kalavarud ohututesse bioloogilistesse piiridesse niipea kui võimalik, saavutamaks võimalikult kiiresti kavas kehtestatud bioloogilised eesmärgid. Sellega seoses näitavad kogemused, et mõne aasta möödudes tuleb vastuvõetud meetmeid – eelkõige tehnilisi ja kontrollimeetmeid – tugevdada, eriti siis, kui suundumused näitavad, et taastamiseesmärkide saavutamisele ei jõuta lähemale ja kalavarud ei taastu oodatud kiirusega. Seetõttu võib olla vaja rakendada lühikese aja jooksul konkreetseid ja regulaarseid muudatusi ning taotleda nende kiirkorras vastuvõtmist;

b) kogemused, mis on ICCATis ja mujal omandatud seoses varude taastamise kavadega, näitavad, et teksti muutmine on üsna sage ning eeskirjade kiire täieliku jõustumise vajadus on üsna suur. Näiteks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise kava puhul on teksti muudetud kuus korda (2006., 2008., 2010., 2012., 2014. ja 2017. aastal) alates sellest, kui ICCAT 2006. aastal kava käsitleva soovituse esitas.

2018/0109 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 16 kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada mere bioloogiliste elusressursside kasutamine, mis tagaks jätkusuutlikud keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsed tingimused.

(2)Liit on Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (edaspidi „ICCAT“) liige.

(3)2016. aasta aastakoosolekul Vilamouras (Portugalis) tunnistasid ICCATi konventsiooni osalised, koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid (edaspidi „konventsiooniosalised“) vajadust parandada Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) muret tekitavat olukorda. Selleks võttis ICCAT vastu varude taastamise kava aastateks 2017–2031, arvestades asjaolu, et Vahemere mõõkkala varude populatsiooni praegune bioloogia, struktuur ja dünaamika ei võimaldaks lühikese aja jooksul saavutada biomassi taset, mis on vajalik maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks, isegi kui võetaks äärmuslikke ja kiireloomulisi majandamismeetmeid (püügi täielik lõpetamine). ICCATi soovitus varude taastamise kava kohta võeti vastu ICCATi 20. erikoosolekul pärast alalise uuringute ja statistikakomitee teaduslike nõuannete analüüsimist. Soovitus 16-05 17 jõustus 12. juunil 2017 ja on liidule siduv.

(4)Liit teatas ICCATi sekretariaadile 2016. aasta detsembris kirjaga, et teatavad soovituses 16-05 esitatud meetmed jõustuvad 2017. aasta jaanuaris, eelkõige seoses keeluajaga 1. jaanuarist 31. märtsini ning kvootide eraldamisega Vahemere mõõkkala püügiks. Kõik muud soovituses 16-05 esitatud meetmed tuleks lisada liidu taastamiskavasse.

(5)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 29 lõike 2 kohaselt tuginevad liidu seisukohad rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides ja piirkondlikes kalandusorganisatsioonides parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, mis tagavad kalavarude majandamise kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga, eelkõige eesmärgiga järk-järgult taastada ja hoida kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, isegi kui seda eesmärki ei saavutata enne 2031. aastat, ning eesmärgiga luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele, edendades samal ajal liidu käitajate jaoks võrdseid võimalusi kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 28 lõigetega 1 ja 2 ning artiklitega 29 ja 33.

(6)Taastamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnikate eripära. Taastamiskava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, sealhulgas traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavad püügivahendid ja -tehnikad, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses.

(7)Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestati kalavarude kaitseks alammõõdu mõiste. Järjepidevuse tagamiseks tuleks ICCATi alammõõdu mõiste üle võtta liidu õigusesse kui kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt.

(8)Vahemerel püütud, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad mõõkkalad tuleb ICCATi soovituse 16-05 punkti 17 kohaselt tagasi heita, välja arvatud juhul, kui need jäävad liikmesriikide iga-aastastes püügikavades kehtestatud kaaspüügi piirnormidesse. Et liit saaks täita oma konventsioonikohaseid rahvusvahelisi kohustusi, on delegeeritud määrusega (EL) 2018/191 nähtud ette erandid Vahemere mõõkkala lossimiskohustusest kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 2. Delegeeritud määrusega (EL) 2018/191 rakendatakse teatavaid ICCATi soovituse 16-05 sätteid, millega on kehtestatud kohustus pardal olev mõõkkala tagasi heita, kui ületatakse laevale määratud kvooti ja/või lubatud kaaspüügi maksimaalset taset. Delegeeritud määruse kohaldamisalasse kuuluvad laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.

(9)Võttes arvesse asjaolu, et varude taastamise kavaga rakendatakse ICCATi soovitust 16-05, tuleks määrusest (EL) 2017/2107 välja jätta sätted Vahemere mõõkkala kohta.

(10)Triivnakkevõrkudega püük on varasemal ajal kiiresti kasvanud, arvestades nii püügikoormust kui ka selektiivsuse puudumist. Nende võrkude kasutamise kontrollimatu laienemine seadis sihtliigid suurde ohtu ning nõukogu määrusega 1239/98 18 keelati nende kasutamine pika rändega kalade, sealhulgas mõõkkala puhul.

(11)Selleks et tagada ühise kalanduspoliitika järgimine, on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Eelkõige kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 19 liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi reeglite järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 20 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 21 on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Need määrused sisaldavad juba mitut meedet, mis on sätestatud ICCATi soovituses 16-05. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(12)Prahtimise puhul pole suhted laeva omaniku, prahtija ja lipuriigi vahel tihti selged ning mõned kalurid, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, väldivad kontrolle, kuritarvitades kalalaevade prahtimise korda. Nõukogu määrusega (EL) 2016/1627, 22 milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, keelatakse prahtimine. Seega on asjakohane taastuvate kalavarude kaitsmiseks ja järjepidevuse tagamiseks liidu õigusega võtta vastu sarnane keeld Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastase kava puhul.

(13)Liidu õigusaktides tuleks ICCATi soovitusi rakendada selleks, et seada liidu ja kolmandate riikide kalurid võrdsesse olukorda ning tagada, et normid on kõigile vastuvõetavad.

(14)Selleks et ICCATi soovituste edasised muudatused kiiresti liidu õiguses rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade ja artikli 34 lõikes 1 loetletud sätete muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 23 . Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(15)Selleks et tagada käesoleva määruse sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses iga-aastase aruandega, mille liikmesriigid käesoleva määruse rakendamise kohta esitavad. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 24 .

(16)Käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ei takista ICCATi tulevaste soovituste rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kaudu.

(17)Nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 25 II lisa kohaselt võib mõõkkala püügil laeva pardal hoida või vette lasta kuni 3 500 õngekonksu, aga ICCATi soovituse 16-05 kohaselt on lubatud kuni 2 500 õngekonksu. Selleks et seda soovitust liidu õiguses nõuetekohaselt rakendada, tuleb vastavalt muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006.

(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 26 III peatüki 2. jaos on Vahemere mõõkkala suhtes sätestatud teatavad tehnilised ja kontrollimeetmed. ICCATi soovitusega 16-05 vastu võetud meetmed, mis käesoleva määrusega üle võetakse, on piiravamad või täpsemad, et võimaldada varudel taastuda. Määruse (EL) 2017/2107 III peatüki 2. jagu tuleks seega välja jätta ja asendada käesolevas määruses sätestatud meetmetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Sisu

Käesolevas määruses on sätestatud üldeeskirjad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) varude taastamise mitmeaastase kava (edaspidi „varude taastamise kava“) liidupoolseks rakendamiseks aastatel 2017–2031.

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)    liidu kalalaevadele ja harrastuskalapüügiks kasutatavatele liidu laevadele, millega:

i)seilatakse ICCATi konventsiooni alal ja püütakse Vahemerest mõõkkala
või

ii)laaditakse ümber Vahemerest püütud mõõkkala, ka väljaspool ICCATi konventsiooni ala; 

b)    kolmandate riikide kalalaevadele ja harrastuskalapüügiks kasutatavatele kolmandate riikide laevadele, millega seilatakse liidu vetes ning püütakse Vahemerest mõõkkala;

c)    kolmandate riikide laevadele, mida kontrollitakse liikmesriikide sadamates ja millega veetakse Vahemerest püütud mõõkkala või Vahemerest püütud mõõkkalast saadud kalandustooteid, mida pole enne sadamas lossitud või ümberlaaditud.

Artikkel 3
Eesmärk

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikest 2 on käesoleva määruse eesmärk saavutada Vahemeres mõõkkala biomass, mis vastab maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele, vähemalt 60 % tõenäosusega 2031. aastaks.

Artikkel 4
Kooskõla muude liidu õigusaktidega

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse lisaks järgmiste määruste sätetele või erandina neist sätetest, kui nende määrustega on nii ette nähtud:

(1)nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 27 millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks;

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/2403, 28 milles käsitletakse välislaevastike jätkusuutlikku majandamist;

(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2107, 29 millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.

Artikkel 5
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste elusressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

(2)„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

(3)„ICCATi konventsiooni ala“ – kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed;

(4)„Vahemeri“ – Vahemere veed ida pool 5°36’ läänepikkuse joonest;

(5)„konventsiooniosalised“ – ICCATi konventsiooni osalised, koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

(6)„kalapüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

(7)„eripüügiluba“ – liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel eriomaseid püügivahendeid kasutades konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas ja teatavate kalaliikide suhtes;

(8)„kalapüügivõimalus“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi ja/või püügikoormusena;

(9)„varu“ – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;

(10)„kalapüügitooted“ – püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid või nendest valmistatud tooted;

(11)„tagasiheide“ – saak, mis lastakse merre tagasi;

(12)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(13)„laevaseiresüsteemi andmed“ – andmed kalalaeva identifitseerimise, geograafilise asukoha, kuupäeva, kellaaja, kursi ja kiiruse kohta, mis edastatakse kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadmete teel lipuliikmesriigi kalapüügi seire keskusele;

(14)„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

(15)„ümberlaadimine“ – kõigi või osa laeval olevate kalandustoodete laadimine teisele laevale;

(16)„prahtimine“ – kokkulepe, mille kohaselt antakse liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev kindlaksmääratud ajavahemikuks kas teise liikmesriigi või kolmanda riigi käitajale ilma lippu vahetamata;

(17)„suur triivõngejadalaev“ – triivõngejadalaev, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

(18)„õngejada“ – püügivahend, mis koosneb õngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud arvukalt õngekonkse eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant;

(19)„õngekonks“ – painutatud ja teravdatud tükk terastraati;

(20)„käsiõng“ – õngitsejate kasutatav õng, mille õngenöör pole kinnitatud kerimismehhanismile (rullile), millega liini keritakse.

II JAOTIS
MAJANDAMINE, TEHNILISED KAITSEMEETMED JA KONTROLL

1. PEATÜKK
Majandamismeetmed

Artikkel 6
Püügikoormus

1.Iga liikmesriik võtab meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et tema lipu all sõitvate kalalaevade püügikoormus vastab Vahemere mõõkkala püügi võimalustele, mis on sellele liikmesriigile eraldatud.

2.Kasutamata kvoodi ülekandmine on keelatud.

Artikkel 7
Kalapüügivõimaluste eraldamine

1.Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning püüavad riigi kvoote õiglaselt jaotada mitmesuguste laevastiku osade vahel, pöörates tähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

2.Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires mõõkkala kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab komisjoni sellest oma püügikava esitamisel kooskõlas artikliga 9. Selline säte peab tagama, et liikmesriigi kvoodist arvatakse maha surnud kalad.

Artikkel 8
Võimsuse piirangud

1.Varude taastamise kava rakendamise ajal kohaldatakse kalalaevadele püügivahendite liikidel põhinevaid võimsuse piiranguid. Liikmesriigid piiravad oma lipu all sõitvate ja Vahemere mõõkkala püügiloa saanud kalalaevade arvu püügivahendite liikide alusel ühega järgmistest meetmetest, olenevalt sellest, kumma puhul on arv väiksem:

(a)nende laevade keskmine aastane arv, mis püüdsid, hoidsid pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid Vahemere mõõkkala 2013.–2016. aastal,
või

(b)nende kalalaevade arv, mis püüdsid, hoidsid pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid Vahemere mõõkkala 2016. aastal.

2.Liikmesriigid võivad aastateks 2018–2019 kehtestada lõikes 1 osutatud võimsuse piirangule 5 % hälbe.

3.Liikmesriigid teavitavad iga aasta 15. veebruariks komisjoni meetmetest, mis on võetud selleks, et piirata nende lipu all sõitvate ja Vahemere mõõkkala püügiloa saanud kalalaevade arvu.

Artikkel 9
Iga-aastased püügikavad

1.Liikmesriigid esitavad oma püügikavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks. Need kavad peavad olema kooskõlas ICCATi andmete ja teabe esitamise suunistega ning sisaldama üksikasjalikku teavet Vahemere mõõkkala püügikvootide kohta, mis on eraldatud püügivahendite liikide alusel, sealhulgas vajaduse korral harrastuskalapüügi ja kaaspüügi kvootide kohta.

2.Komisjon kogub lõikes 1 osutatud kavad kokku ja lõimib need liidu püügikavasse. Komisjon edastab liidu püügikava ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. märtsiks.

2. PEATÜKK
Tehnilised kaitsemeetmed

1. jagu
Püügihooaeg

Artikkel 10
Keeluajad

1.    Vahemere mõõkkala ei tohi püüda (ei sihtliigi ega kaaspüügina), pardale jätta, ümber laadida ega lossida iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini.

2.Et Vahemere mõõkkala kaitsta, kohaldatakse igal aastal 1. oktoobrist 30. novembrini keeluaega õngejadalaevadele, millega püütakse Vahemeres pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga).

3.Liikmesriigid jälgivad lõigetes 1 ja 2 osutatud keeluaegade tõhusust ning esitavad komisjonile iga aasta vähemalt kaks kuud ja 15 päeva enne ICCATi aastakoosolekut kogu asjakohase teabe asjakohaste kontrollide ja inspektsioonide kohta, mis eelneval aastal ellu viidi, et tagada nimetatud lõigete nõuete järgimine. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta vähemalt kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

2. jagu
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt, juhupüük ja kaaspüük

Artikkel 11
Vahemere mõõkkala kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

1.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud püüda ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda mõõkkala, mis on saadud püügi või kaaspüügina, sealhulgas harrastuskalapüügi käigus: 

(a)kui kala pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 100 cm
või

(b)kui kala mass ei ületa 11,4 kg ümardatud kaalust või 10,2 kg lõpusteta ja roogitud kala kaalust.

2.Pardal hoida, lossida, ümber laadida või pärast lossimist esimest korda transportida võib ainult terveid mõõkkala isendeid, kellelt ei ole eemaldatud ühtegi välist osa, ning lõpusteta ja roogitud isendeid.

Artikkel 12
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema mõõkkala juhuslik kaaspüük

Erandina artikli 11 lõikest 1 võivad mõõkkala aktiivselt püüdvad kalalaevad pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda juhupüügina püütud mõõkkala, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, tingimusel et selline saak ei ületa kaalult ega isendite arvult 5 % nende laevadega püütud mõõkkala kogusaagist.  

Artikkel 13
Kaaspüük

1.Mõõkkala kaaspüük ei tohi mis tahes ajal pärast püügioperatsiooni ületada pardal hoitavat kogusaaki õngejadapüügi käigus püütud isendite massi või arvu alusel.

2.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei hoita mõõkkala aktiivselt mittepüüdvate laevade pardal mõõkkala koguses, mis ületab kaaspüügi piirnormi, mille liikmesriigid on oma iga-aastastes püügikavades kehtestanud pardal hoitava kogusaagi kohta massi või püütud kalade arvu alusel.

3. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on harrastuskalapüügi käigus keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud mõõkkala vabastamine ja seda lihtsustada. 

4.Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 vabastatakse iga elusana püütud mõõkkala juhul, kui lipuliikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud. 

5.Kui lipuliikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, lossitakse surnud mõõkkala tervikuna ja töötlemata ning see konfiskeeritakse ja võetakse asjakohased järelmeetmed. Kooskõlas artikliga 21 peavad liikmesriigid igal aastal esitama teabe surnud mõõkkala koguste kohta komisjonile, kes edastab selle ICCATi sekretariaadile.

3. jagu
Püügivahendite tehnilised omadused

Artikkel 14
Püügivahendite tehnilised omadused

1.Kalalaevadel, millega püütakse Vahemere mõõkkala, võib kasutada ja pardale võtta maksimaalselt 2 500 õngekonksu.

2.Erandina lõikest 1 võib enam kui kahe päeva pikkuste püügiretkede korral võtta kalalaeva pardale lisaks 2 500 asendusõngekonksu, mis pole heitevalmis.

3.Õngekonks ei tohi olla väiksem kui 7 cm.

4.Triivõngejadade pikkus ei tohi olla suurem kui 30 meremiili (55,56 km).

3. PEATÜKK
Kontrollimeetmed

1. jagu
Laevaregister

Artikkel 15
Kalapüügiload

1.Liikmesriigid väljastavad kooskõlas määruse 2017/2403 sätetega mõõkkala püüdmiseks kalapüügilube nende lipu all sõitvatele laevadele, sealhulgas:

(a)kalalaevadele, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks;

(b)kalalaevadele, millega püütakse Vahemere mõõkkala kaaspüügina; ning

(c)laevadele, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.

2.Liikmesriigid väljastavad eripüügilube liidu kalalaevadele, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks harpuunidega ja triivõngejadadega.

3.Üksnes liidu laevadel, mis on kantud artiklites 16 ja 17 sätestatud korras ICCATi laevaregistrisse, on lubatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida Vahemere mõõkkala.

4.Suured kalalaevad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud, tuleb kanda ICCATi registrisse, mis hõlmab üle 20-meetrise kogupikkusega kalalaevu, et ICCAT saaks anda neile loa püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida tuuni või tuunilaadseid liike.

Artikkel 16
Teave laevade kohta, millele on antud luba püüda jooksval aastal mõõkkala ja pikkuim-tuuni

1.Liikmesriigid esitavad komisjonile ICCATi andmete ja teabe esitamise suunistes sätestatud vormis iga aasta elektrooniliselt järgmise teabe:

a)1. jaanuariks teabe nende lipu all sõitvate kalapüügilaevade kohta, millel on lubatud püüda Vahemere mõõkkala, sealhulgas kaaspüügina ja harrastuskalapüügi kontekstis. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. jaanuariks;

b)1. märtsiks teabe nende lipu all sõitvate kalapüügilaevade kohta, millel on lubatud püüda pikkuim-tuuni. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. märtsiks.

2.Teave lõike 1 punktides a ja b osutatud kalapüügilaevade kohta peab sisaldama laeva nime ja liidu laevastikuregistri numbrit (CFR), nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (liidu kalalaevastikuregistri kohta) 30 I lisas.

3.Lisaks lõikes 2 osutatud teabele teavitavad liikmesriigid komisjoni hiljemalt 30 päeva jooksul lõikes 1 osutatud kalapüügilaevu puudutava teabe täiendamisest, kustutamisest või muutmisest. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaati sellest hiljemalt 45 päeva jooksul pärast neid kalapüügilaevu puudutava teabe täiendamist, kustutamist või muutmist.

4.Kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikli 7 lõikega 6 muudab komisjon vajaduse korral asjaomase aasta jooksul teavet lõikes 1 osutatud kalapüügilaevade kohta, esitades ajakohastatud teabe ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 17
Teaduslik teave laevade kohta, millel oli eelneval aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala, kasutades harpuune ja triivõngejadasid

1.Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt selliste nende lipu all sõitvate püügilaevade kohta, millel oli eelneval aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala triivõngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

(a)laeva nimi (kui nimi puudub, märgitakse registrinumber ilma riigi tähiseta);

(b)komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 I lisas määratletud liidu laevastikuregistri number;

(c)ICCATi registri number.

2.Lõikes 1 osutatud andmed ja teave tuleb esitada vormis, mis on sätestatud ICCATi andmete esitamise suuniste viimases versioonis.

3.Komisjon edastab saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

2. jagu
SEIRE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 18
Laevaseiresüsteem

1.Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 peab üle 12-meetrise kogupikkusega liidu kalalaevadele, mis on kantud ICCATi laevaregistrisse ja millel on luba püüda Vahemere mõõkkala, ning kolmandate riikide laevadele, millel on luba püüda liidu vetes Vahemere mõõkkala, olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ja laeva identifitseerida, edastades regulaarselt asukoha andmeid.

2.Kontrolli eesmärgil ei katkestata laevaseiresüsteemi andmete edastamist Vahemere mõõkkala püügi loaga kalapüügilaevalt ka sadamas viibimise ajal.

3.Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad oma lipu all sõitvatelt laevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile ja komisjoni määratud asutusele reaalajas ning formaati „https data feed“ kasutades. Komisjon edastab kõnealused teated viivitamata elektrooniliselt ICCATi sekretariaadile.

4.Liikmesriigid tagavad järgmise:

(a)nende lipu all sõitvatelt kalalaevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated edastatakse komisjonile vähemalt iga kahe tunni tagant;

(b)laevaseiresüsteemi tehnilise rikke korral edastavad lipuriigi kalapüügi seirekeskused komisjonile nende lipu all sõitvatelt laevadelt rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 25 lõike 1 kohaselt saadud alternatiivsed teated 24 tunni jooksul pärast vastuvõtmist;

(c)komisjonile edastatud teated nummerdatakse järjestikku (kordumatu tunnusega), et vältida dubleerimist;

(d)komisjonile edastatud teated vastavad rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 24 lõikele 3.

5.Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada kõigi tema inspekteerimislaevadele kättesaadavaks tehtud teadete konfidentsiaalne käsitlemine ja et nende kasutus piirduks inspekteerimistoimingutega merel.

Artikkel 19
Liidu kalalaevade prahtimine

Liidu kalalaevade prahtimine Vahemere mõõkkala püügiks keelatakse.

Artikkel 20
Triivõngejadalaevadega seotud riiklikud vaatlusprogrammid

1.Kooskõlas selle artikliga rakendab iga Vahemere mõõkkala püügi kvoodiga lipuliikmesriik riiklikku vaatlusprogrammi triivõngejadalaevade puhul, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks. Riiklik vaatlusprogramm peab vastama I lisas kehtestatud miinimumnõuetele.

2.Kõik asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt 20 %-le triivõngejadalaevadest, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks, on saadetud riiklikud teadusvaatlejad. Vaatleja kohaloleku protsentuaalset ulatust arvutatakse püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna.

3.Erandina lõikest 2 võib liikmesriik alla 15meetrise kogupikkusega laevade puhul, ja kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi puhul on tagatud selline kohalolek, mis on võrreldav lõikes 2 määratletud kohalolekuga, ja samaväärsete andmete kogumine. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad põhjendamatu viivituseta.

4.Komisjon esitab lõikes 3 osutatud alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad viivitamata ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks. Alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama ICCATi aastakoosolekul ICCATi komisjoni heakskiidu.

5.Liikmesriigid annavad riiklikule vaatlejale välja ametliku isikut tõendava dokumendi.

6.Lisaks teaduslike vaatlejate ülesannetele, mis on kehtestatud I lisas, paluvad liikmesriigid teaduslikel vaatlejatel hinnata ja edastada järgmisi andmeid Vahemere mõõkkala kohta:

(a)alamõõduliste isendite tagasiheitmise määr;

(b)täiskasvanud isendi suurus ja vanus konkreetses piirkonnas;

(c)elupaikade kasutamine, et võrrelda mõõkkala kättesaadavust eri püügipiirkondades, sealhulgas võrdlus traditsioonilise ja mesopelaagilise õngejadaga püügi vahel;

(d)mesopelaagilise õngejadaga püügi mõju, arvestades saagi koostist, saaki püügiühiku kohta, saagi suuruselist jaotust; ning

(e)kudevate kalade ja täiendite igakuine hinnanguline osakaal saagis.

7.Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid komisjonile teabe, mis koguti eelneval aastal nende riiklike teaduslike vaatlusprogrammide raames. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

3. jagu
Saagi kontroll

Artikkel 21
Saagi registreerimine ja sellest teatamine

1.Vahemere mõõkkala püügi loa saanud laevade kaptenid peavad pidama püügipäevikut kooskõlas II lisas kehtestatud nõuetega ja esitama püügipäeviku teabe lipuliikmesriigile.

2.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohast liikmesriikide aruandekohustust, saadavad liikmesriigid komisjonile kvartaliaruanded kogu Vahemere mõõkkala saagi kohta, mis on püütud nende lipu all sõitvate püügiloaga laevadega. Kõnealused kvartaliaruanded saadetakse hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu (iga aasta 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks ning järgmise aasta 15. jaanuariks). Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 30. aprilliks, 30. juuliks ja 30. oktoobriks ning järgmise aasta 30. jaanuariks.

3.Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks selliste liidu kalalaevade kohta, millel oli eelneval aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala triivõngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

(a)kalapüügiga seotud teave, mis põhineb proovivõtul või kogu laevastikul, sealhulgas:

i)    laeva püügiperiood(id) ja püügipäevade koguarv aastas sihtliikide ja piirkondade kaupa;

ii)    laeva püügitegevuse geograafilised piirkonnad ICCATi statistiliste ruutude kaupa ning sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iii)    laeva tüüp sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iv)    laeval kasutatud õngekonksude arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

v)    laeval kasutatud õngejadade arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

vi)    laeva kõigi õngejadade kogupikkus sihtliikide ja piirkondade kaupa;

(b)andmed saagi kohta, võimalikult lühikese aja kohta väikseimas piirkonnas, sealhulgas:

i)    saagi suurus ja võimaluse korral selle vanuseline jaotus;

ii)    saak ja saagi koosseis laeva kohta;

iii)    püügikoormus (keskmine püügipäevade arv laeva kohta, keskmine õngekonksude arv laeva kohta, keskmine õngejadade arv laeva kohta, õngejada keskmine üldpikkus laeva kohta).

4.Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

5.Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud andmed ja teave tuleb esitada vormis, mis on sätestatud ICCATi andmete ja teabe esitamise suuniste viimases versioonis.

Artikkel 22
Teave kvootide ammendumise ja püügi lõpetamise kohta

1.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 34 kohaldamist, teavitavad kõik liikmesriigid viivitamata komisjoni, kui püügivahendite liigile eraldatud kvoodist loetakse ammendatuks 80 %.

2.Kui Vahemere mõõkkala kogusaak on jõudnud riikliku kvoodi 80 % künniseni, saadab lipuliikmesriik komisjonile teavet saagi kohta iga nädal.

4. jagu
Lossimine ja ümberlaadimine

Artikkel 23
Määratud sadamad

1.Vahemere mõõkkala saak, sealhulgas kaaspüügina ja harrastuskalapüügi kontekstis püütud Vahemere mõõkkala, mille puhul pole iga kala külge kinnitatud märgist, nagu osutatud artiklis 30, lossitakse üksnes määratud sadamates.

2.Iga liikmesriik määrab sadamad, kus lõikes 1 osutatud lossimine toimub, ning määrab kindlaks lubatud lossimis- ja ümberlaadimisajad ja -kohad ning nende sadamate inspekteerimis- ja järelevalvekorra.

3.Iga aasta 15. veebruariks edastab liikmesriik määratud sadamate nimekirja komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

Artikkel 24
Eelteatis

1.Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 17 kohaldatakse selliste liidu kalalaevade kaptenite suhtes, kelle laevade kogupikkus on 12 meetrit või rohkem ja kelle laevad on kantud käesoleva määruse artiklis 16 osutatud laevade nimekirja. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 17 osutatud saabumise eelteatis saadetakse selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) või konventsiooniosalise pädevale asutusele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada.

2.Artiklis 16 osutatud laevade nimekirja kantud selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on alla 12 meetri, peavad vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega edastama selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada, järgmise teabe:

(a)eeldatav saabumisaeg;

(b)pardal hoitava Vahemere mõõkkala hinnanguline kogus ning

(c)teave geograafilise piirkonna kohta, kust saak püüti.

3.Sadamaliikmesriigi ametiasutused registreerivad kõik jooksval aastal saadud eelteated.

Artikkel 25
Ümberlaadimine

1.Merel ümberlaadimine liidu laevadelt, millega veetakse Vahemere mõõkkala, pole mingil juhul lubatud.

2.Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/2107 artiklite 51, 52, 54 ja 57 kohaldamist, laadivad kalalaevad Vahemere mõõkkala ümber üksnes määratud sadamates.

5. jagu
Inspekteerimised

Artikkel 26
Iga-aastased inspekteerimiskavad

1.Liikmesriigid edastavad iga aasta 31. jaanuariks komisjonile oma iga-aastase inspekteerimiskava. Inspekteerimiskavad koostatakse kooskõlas järgmisega:

(a)komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/17 31 sätestatud eesmärgid, prioriteedid, kord ja inspekteerimiskriteeriumid ning

(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 46 alusel kehtestatud riiklik kontrollimeetmete programm seoses Vahemere mõõkkalaga.

2.Komisjon kogub riiklikud inspekteerimiskavad kokku ja lõimib need liidu inspekteerimiskavasse. Komisjon edastab selle kava koos artiklis 9 osutatud iga-aastaste püügikavadega ICCATi sekretariaadile heakskiitmiseks.

Artikkel 27
ICCATi rahvusvaheline ühisinspekteerimise kava

1.Rahvusvaheline ühisinspekteerimine toimub vastavalt ICCATi rahvusvahelisele ühisinspekteerimise kavale (edaspidi „ICCATi kava“), mis on sätestatud III lisas.

2.Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda Vahemere mõõkkala, peavad ICCATi kava raames määrama inspektorid ja merel inspekteerima. Komisjon või tema määratud asutus võib määrata ICCATi kava täitmise kontrollimiseks liidu inspektoreid.

3.Kui konventsioonialas tegeleb Vahemerel mõõkkala püügiga mis tahes ajal rohkem kui 50 ühe liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva, peab kõnealune liikmesriik saatma merel elluviidava inspekteerimise ja kontrolli eesmärgil Vahemerele inspekteerimislaeva kogu ajavahemikuks, mil need laevad seal viibivad. Kõnealune kohustus loetakse täidetuks ka siis, kui mitu liikmesriiki koos saadavad välja ühe inspekteerimislaeva või kui Vahemerele on saadetud liidu inspekteerimislaev.

4.Komisjon või tema määratud asutus koordineerib liidu järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Komisjon võib koostada kooskõlastatult asjaomase liikmesriigiga ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad liidul täita ICCATi kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle kalalaevad tegelevad Vahemere mõõkkala püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nimetatud programmide rakendamist, eelkõige nõutava inim- ja materiaalse ressursi ning kõnealuste ressursside kasutamise ajavahemike ja geograafiliste piirkondade suhtes.

5.Liikmesriigid teatavad komisjonile iga aasta 1. detsembriks nende inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda või mida nad kavatsevad järgmisel aastal ICCATi kava jaoks määrata. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega iga-aastase kava liidu osalemise kohta ICCATi kavas ning saadab selle ICCATi sekretariaadile iga aasta 1. jaanuariks.

Artikkel 28
Inspekteerimine rikkumiste korral

1.Lipuliikmesriik võtab käesoleva artikli lõike 2 kohaseid meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev on rikkunud käesoleva määruse sätteid.

2.Lipuliikmesriik tagab, et tema alluvuses olevates sadamates toimub füüsiline kontrollimine või et kui tema lipu all sõitev kalalaev ei asu tema sadamas, teeb kontrolli lipuliikmesriigi määratud muu isik.

4. PEATÜKK
Harrastuskalapüük

Artikkel 29
Majandamismeetmed

1.Iga liikmesriik näeb oma riikliku kvoodi piires harrastuskalapüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma püügikava esitamisel kooskõlas artikliga 9. Selline säte peab tagama, et liikmesriigi kvoodist arvatakse maha surnud kalad.

2.Harrastuskalapüügi käigus on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas.

3.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud mõõkkala vabastamine.

4.Harrastuskalapüügi käigus püütud Vahemere mõõkkala müük ja mistahes muul viisil turustamine on keelatud.

Artikkel 30
Kontrollimeetmed

1.Üksnes käsiõngelaevadel on lubatud Vahemere mõõkkala harrastuskalapüügi käigus püüda.

2.Teave harrastuskalapüügiks kasutatavate püügiloaga laevade kohta, mis on saadetud artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt ICCATi sekretariaadile, sisaldab järgmist:

a)laeva nimi (kui nimi puudub, märgitakse registrinumber ilma riigi tähiseta);

b)komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 I lisas määratletud liidu laevastikuregistri number;

c)laeva eelmine nimi, kui see on asjakohane;

d)laeva kogupikkus;

e) kalalaeva omaniku (või omanike) ja kalapüügiga tegeleva(te) käitaja(te) nimi ja aadress.

3.Püügiandmed, sealhulgas iga harrastuskalapüügi kontekstis püütud, pardal hoitud ja lossitud Vahemere mõõkkala ümardatud kaal ja pikkus (alumise lõua tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni), registreeritakse ja teatatakse artikli 21 kohaselt.

4.Vahemere mõõkkala võib lossida üksnes tervikuna või lõpusteta ja roogitult ning kas määratud sadamas kooskõlas artikliga 23 või koos iga kala külge kinnitatud märgisega. Igal märgisel peab olema kordumatu riigipõhine number ja märgised peavad olema võltsimiskindlad.

5.Käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid märgistamiskava ning lisavad selle kava kirjelduse käesoleva määruse artiklis 9 osutatud püügikavadesse.

6.Liikmesriigid annavad loa märgiste kasutamiseks üksnes siis, kui kogusaak jääb neile eraldatud kvoodi piiridesse.

7.Liikmesriigid saadavad komisjonile aastaaruande märgistamiskava rakendamise kohta igal aastal kaks kuud ja 15 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon kogub liikmesriikide esitatud teabe kokku ja edastab selle ICCATi sekretariaadile iga aasta kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

III JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 31
Aastaaruanne

1.Iga aasta 15. septembriks esitavad liikmesriigid komisjonile eelmise kalendriaasta kohta aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning vajaduse korral mis tahes lisateabe.

2.Aastaaruanne sisaldab teavet alamõõdulise Vahemere mõõkkala kaaspüügi ja tagasiheite vähendamiseks võetud meetmete kohta ning selles valdkonnas tehtud asjakohaste teadusuuringute kohta.

3.Komisjon koondab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe ning edastab selle iga aasta 15. oktoobriks ICCATi sekretariaadile.

4.Komisjon võib vastu võtta rakendusakte käesolevas artiklis osutatud aastaaruande vormi üksikasjalike nõuete kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 36 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 32
Läbivaatamine

Komisjon saadab selle määruse kohase aruande Vahemere mõõkkala varude taastamise kava toimimise kohta 31. detsembriks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 33
Rahastamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 kohaldamisel käsitatakse Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava mitmeaastase kavana määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 tähenduses.

Artikkel 34
Muudatuste tegemise kord

1.Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse ICCATi soovitustesse tehtud muudatusi või täiendusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale ICCATi soovitustest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta:

(a)teabe esitamise tähtaegu, mis on sätestatud artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artikli 10 lõikes 3, artikli 16 lõigetes 1 ja 3, artikli 17 lõigetes 1 ja 3, artikli 21 lõigetes 2 ja 3, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõikes 3, artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõikes 5 ning artikli 31 lõigetes 1 ja 3;

(b)artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeluaegu;

(c)artikli 11 lõikes 1 sätestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu;

(d)artiklites 12 ja 13 osutatud piirnorme;

(e)artikli 14 lõigetes 1–4 sätestatud püügivahendite tehnilisi omadusi;

(f)artikli 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kvoodi ammendatuse protsenti

(g)artikli 16 lõikes 2, artikli 17 lõikes 1, artikli 21 lõigetes 1–4 ja artikli 23 lõikes 3 osutatud teavet kalapüügilaevade kohta ning

(h)käesoleva määruse I, II ja III lisa.

2.Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastavate ICCATi soovituste muudatuste ja/või täienduste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 35
Delegeerimine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 34 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 34 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprillil 2016. aastal välja antud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 34 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 36
Komiteemenetlus

Komisjoni abistab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 37
Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määrusest (EL) 2017/2107 jäetakse välja artiklid 20 ja 26.

Artikkel 38
Määruse (EÜ) nr 1967/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 VII lisa punkti 6 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

–„2. 2 500 õngekonksu laeva kohta hariliku mõõkkala (Xiphias gladius) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust.“

Artikkel 39

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)    Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(3)    Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(4)    ICCATi konventsiooni osalised, koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid.

(5)    Komisjoni 30. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/191, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile, Vahemere mõõkkala varude osas (ELT L 36, 9.2.2018, lk 13).

(6)    Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).

(7)    Nõukogu 25. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1398, millega muudetakse määrust (EL) 2017/127 seoses teatavate kalapüügivõimalustega (ELT L 199, 29.7.2017, lk 2).

(8)    ELT L 409, 30.12.2006, lk 11, viimati muudetud 28. oktoobri 2015. aasta määrusega (EL) 2015/2102 (ELT L 308, 25.11.2015, lk 1).

(9)    ELT L 315, 30.11.2017, lk 1.

(10)    ELT L 199, 29.7.2017, lk 2.

(11)    Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(13)    Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).

(14)    Nõukogu 25. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1398, millega muudetakse määrust (EL) 2017/127 seoses teatavate kalapüügivõimalustega (ELT L 199, 29.7.2017, lk 2).

(15)    Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(17)    ICCATi soovitus 16-05, mis võeti vastu ICCATi 2016. aasta aastakoosolekul ja millega asendatakse soovitus 13-04 ning kehtestatakse Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastane kava.

(18)    Nõukogu 8. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1239/98, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 894/97, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks (EÜT L 171, 17.6.1998, lk 1).

(19)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(20)    Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(21)    Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(23)    13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(25)    Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(27)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(30)    ELT L 34, 9.2.2017, lk 9.

(31)    Komisjoni 5. jaanuari 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/17, millega muudetakse rakendusotsust 2014/156/EL, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas (ELT L 4, 9.1.2018, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.4.2018

COM(2018) 229 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

ICCATi miinimumnõuded kalalaevadel toimuvatele teaduslikele vaatlusprogrammidele

I LISA

ICCATi miinimumnõuded kalalaevadel toimuvatele teaduslikele vaatlusprogrammidele

Üldsätted

1. Need on ICCATi soovituses 16-14 sätestatud miinimumnõuded kalalaevadel toimuvatele teaduslikele vaatlusprogrammidele.

Vaatlejate kvalifikatsioon

2. Ilma et see piiraks alalise uuringute ja statistikakomitee soovitatud koolitus- ja tehniliste kvalifikatsioonide nõudmist, peavad konventsiooniosalised tagama, et nende vaatlejad täidavad järgmisi minimaalseid kvalifikatsiooninõudeid, mis on vajalikud vaatlejate ülesannete täitmiseks:

a) piisavad teadmised ja kogemused ICCATi liikide ja eri kujuga püügivahendite äratundmiseks;

b) oskus teha vaatlusi ja registreerida täpselt programmi raames kogutav teave;

c) võime täita lõikes 7 esitatud ülesandeid;

d) oskus koguda bioloogilisi proove ning

e) minimaalse ja asjakohase koolituse nõude täitmine seoses ohutuse ja merel ellujäämisega.

3. Et tagada oma riikliku vaatlusprogrammi terviklikkus, tagavad konventsiooniosalised lisaks järgmise:

a) vaatlejad pole vaadeldava laeva meeskonna liikmed;

b) vaatlejad pole vaadeldava laeva omaniku ega tegeliku tulusaaja töötajad ning

c) vaatlejatel pole vaadeldavas püügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.

Vaatlejate kohalolek

4. Kõik konventsiooniosalised tagavad oma riiklike vaatlusprogrammide puhul järgmise:

a) vaatleja kohalolek laeval triivõngejadaga püügi ning – vastavalt ICCATi sõnastiku määratlustele – söödaga õngelaevadega püügi, mõrra-, nakkevõrgu- ja traalpüügi puhul vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses. Vaatleja kohaloleku protsentuaalset ulatust arvutatakse järgmiselt:

i) triivõngejadaga püügi puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

ii) söödaga õngelaevadega püügi ja mõrrapüügi puhul püügipäevade arvuna;

iii) nakkevõrgupüügi puhul püügitundide või -päevade arvuna ning

iv) traalpüügi puhul loomuste või päevade arvuna.

b) Olenemata punktist a võib konventsiooniosaline juhul, kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alla 15meetriste laevade puhul alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi, mille korral kogutakse selles soovituses sätestatuga samaväärseid andmeid viisil, mis tagab võrreldava katvuse. Sellistel juhtudel peab liikmesriik, kes soovib alternatiivset lähenemisviisi kasutada, esitama lähenemisviisi üksikasjaliku kirjelduse alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks. Alaline uuringute ja statistikakomitee nõustab ICCATi komisjoni seoses alternatiivse lähenemisviisi jätkusuutlikkusega selles soovituses sätestatud andmekogumiskohustuste täitmisel. Käesoleva sätte kohased alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne rakendamist saama aastakoosolekul ICCATi komisjoni heakskiidu.

c) Ajaline ja ruumiline kohalolek laevastiku tegevuses, tagamaks vajalike ja asjakohaste andmete kogumise, mida nõutakse selle soovitusega ja konventsiooniosaliste täiendavate riiklike vaatlusprogrammidega, võttes arvesse laevastike ja püügi omadusi;

d) andmete kogumine püügioperatsioonide asjakohaste aspektide kohta, sealhulgas saagi kohta, nagu määratletud lõikes 7.

5. Konventsiooniosalised võivad sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid, mille korral üks konventsiooniosaline saadab oma vaatlejad teise konventsiooniosalise lipu all sõitvatele laevadele, tingimusel et järgitakse kõiki selle soovituse sätteid.

6. Konventsiooniosalised püüavad tagada, et vaatlejad vahetavad ülesannete vahel laevu.

Vaatleja ülesanded

7. Konventsiooniosalised nõuavad, et vaatlejad teeksid muu hulgas järgmist:

a) registreeriksid ja esitaksid vaadeldava laeva püügitegevuse andmeid, sealhulgas:

i. koguks andmeid, et teha kindlaks kogu sihtpüük, kaaspüük ja tagasiheide (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja -linnud), hindaks või mõõdaks võimaluse korral saagi koosseisu suuruse järgi ja seisundit (st jäeti pardale, lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt) ning koguks bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii. koguks kokku ja esitaks kõigi leitud märgiste andmed;

iii. koguks teavet püügioperatsiooni kohta, sealhulgas:

– püügipiirkond laius- ja pikkuskraadi järgi;

– püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne);

– iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas vajaduse korral püügitegevuse alustamise ja lõpetamise kellaaeg;

– kalade koondamise objektide, sh peibutuspüügivahendite kasutamine; ning

– vabaks lastud loomade üldseisund seoses ellujäämismääraga (st surnud/elus, haavatud jne).

b) jälgiks kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreeriks selle ja muu asjakohase teabe;

c) jälgiks võimaluste piires keskkonnatingimusi ja esitaks nende kohta andmed (nt mereolud, kliima- ja hüdroloogilised parameetrid jne);

d) jälgiks peibutuspüügivahendite kasutamist ja esitaks selle kohta andmed kooskõlas ICCATi vaatlusprogrammiga, mis võeti vastu troopilise tuuni mitmeaastase kaitse- ja majandamiskava raames; ning

e) täidaks mistahes muid teaduslikke ülesandeid, mida alaline uuringute ja statistikakomitee on soovitanud ning mille ICCATi komisjon on heaks kiitnud.

Vaatleja kohustused

8. Konventsiooniosalised tagavad, et vaatleja:

a) ei mõjuta laeva elektroonikaseadmeid;

b) tunneb hädaolukorra protseduure laeva pardal, sealhulgas teab päästeparvede, tulekustutite ja esmaabipakkide asukohti;

c) räägib vajaduse korral kapteniga asjakohastest vaatlusprobleemidest ja -ülesannetest;

d) ei takista laeva püügitegevust ja tavapäraseid toiminguid ega sekku nendesse;

e) osaleb teadusinstituudi või vaatlusprogrammi rakendamise eest vastutava riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega infotunnis (või -tundides).

Kapteni kohustused

9. Konventsiooniosalised tagavad, et sellise laeva kapten, millele vaatleja on määratud:

a) võimaldab nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele;

b) laseb vaatlejal täita oma kohustusi tõhusalt, muu hulgas:

i. võimaldades nõuetekohase juurdepääsu laeva püügivahenditele, dokumentidele (sh elektroonilistele ja paberil logiraamatutele) ning saagile;

ii. suheldes mistahes ajal teadusinstituudi või riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega;

iii. tagades nõuetekohase juurdepääsu elektroonika- ja muudele seadmetele, mis on kalapüügiga seotud, sealhulgas:

– satelliitnavigatsioonivahenditele;

– elektroonilistele sidevahenditele;

iv. tagades, et keegi vaadeldaval laeval ei riku ega hävita vaatleja seadmeid ega dokumente; ei takista, sekku ega tegutse muul viisil, mis võib põhjendamatult takistada vaatlejal oma kohustuste täitmist; ühelgi viisil ei hirmuta ega ahista vaatlejat ega tee talle kahju; ei anna ega ürita anda vaatlejale altkäemaksu;

c) pakub vaatlejatele majutust, sealhulgas ööbimis- ja toitlustustingimusi ning nõuetekohaseid sanitaar- ja meditsiinivõimalusi, mis on laevaohvitseride omadega samaväärsed;

d) tagab vaatlejale komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi oma ülesannete täitmiseks, samuti piisava ruumi tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

Konventsiooniosaliste kohustused

10. Kõik konventsiooniosalised:

a) nõuavad, et kui nende laevadega püütakse ICCATi liike, oleks pardal teaduslik vaatleja kooskõlas selle soovituse sätetega;

b) hoolitsevad oma vaatlejate ohutuse eest;

c) innustavad oma teadusinstituuti või riiklikku ametiasutust sõlmima kokkuleppeid teiste konventsiooniosaliste teadusinstituutide või riiklike ametiasutustega, et vahetada vaatlejate aruandeid ja andmeid, kui see on võimalik ja asjakohane;

d) esitavad ICCATi komisjoni ning alalise uuringute ja statistikakomitee tarbeks oma aastaaruandes üksikasjaliku teabe selle soovituse rakendamise kohta, sealhulgas:

i. üksikasjad oma teaduslike vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse kohta, sealhulgas:

– vaatlejate kohaloleku sihttase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa ning selle mõõtmise viis;

– kogutavad andmed;

– kehtivad andmete kogumise ja käitlemise protokollid;

– teave selle kohta, kuidas vaadeldavaid laevu valitakse, et konventsiooniosaline saavutaks vaatlejate kohaloleku sihttaseme;

– vaatlejate koolitusnõuded ning

– vaatlejate kvalifikatsiooninõuded;

ii. jälgitavate laevade arv, saavutatud kohalolekutase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa ning

iii. üksikasjad selle kohta, kuidas kohalolekutasemeid arvutati;

e) teatavad pärast esimest korda lõike 10 punkti d alapunktis i nõutud teabe esitamist oma vaatlusprogrammide struktuuri ja/või ülesehituse muutustest oma aastaaruannetega, juhul kui selliseid muutusi esineb. Konventsiooniosalised esitavad ICCATi komisjonile lõike 10 punkti d alapunktis ii nõutud teabe iga aasta;

f) kasutades kindlaks määratud elektroonilisi vorme, mille on välja töötanud alaline uuringute ja statistikakomitee, esitavad nad iga aasta kooskõlas muude aruandlusnõuete puhul kehtiva korraga ja riiklike konfidentsiaalsusnõuetega alalisele uuringute ja statistikakomiteele teabe, mis on kogutud riiklike vaatlusprogrammide käigus, et ICCATi komisjon saaks seda kasutada eelkõige varude hindamisel ja muudel teaduslikel eesmärkidel;

g) tagavad, et nende vaatlejad rakendavad lõikes 7 osutatud ülesannete täitmisel tõhusaid andmekogumisprotokolle, sealhulgas kasutavad fotograafiat, kui see on vajalik ja asjakohane.

Tegevsekretäri kohustused

11. Tegevsekretär hõlbustab alalise uuringute ja statistikakomitee ning ICCATi komisjoni juurdepääsu asjakohastele andmetele ja teabele, mis on esitatud selle soovituse kohaselt.

Alalise uuringute ja statistikakomitee kohustused

12. Alaline uuringute ja statistikakomitee:

a) töötab vastavalt vajadusele ja olukorrale välja vaatlejate käsiraamatu, mida konventsiooniosalised saavad oma riiklikes vaatlusprogrammides vabatahtlikult kasutada ning mis sisaldab andmete kogumise näidisvorme ja standarditud andmekogumiskorda, võttes arvesse vaatlejate käsiraamatuid ja nendega seotud materjale, mis võivad juba olla kättesaadavad muudest allikatest, näiteks konventsiooniosalised, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning muud organisatsioonid;

b) töötab välja eri püügiviisidel põhinevad suunised elektrooniliste seiresüsteemide kohta;

c) esitab ICCATi komisjonile kokkuvõtte teaduslikest andmetest ja teabest, mis on selle soovituse kohaselt kogutud ja esitatud, ning mistahes muud sellega seotud asjakohased tähelepanekud;

d) annab vastavalt vajadusele ja asjakohasusele soovitusi selle kohta, kuidas parandada teaduslike vaatlusprogrammide tõhusust ICCATi komisjoni andmevajaduste rahuldamiseks, sealhulgas seoses selle soovituse võimaliku muutmisega ja/või nende miinimumnõuete ja protokollide rakendamisega konventsiooniosaliste poolt.

Elektroonilised seiresüsteemid

13. Kui alaline uuringute ja statistikakomitee on nende tõhususe konkreetse püügiviisi puhul kindlaks teinud, võib paigaldada kalalaeva pardale elektroonilise seiresüsteemi lisaks pardal olevale vaatlejale või – alalise uuringute ja statistikakomitee nõuande ja ICCATi komisjoni otsuse korral – tema asemele.

14. Konventsiooniosalised peaksid arvesse võtma mistahes kehtivaid suuniseid, mille alaline uuringute ja statistikakomitee on seoses elektrooniliste seiresüsteemide kasutamisega heaks kiitnud.

15. Konventsiooniosalisi innustatakse teatama alalisele uuringute ja statistikakomiteele kogemustest, mille nad on omandanud oma ICCATi kalavarude puhul elektrooniliste seiresüsteemide kasutamisega, et täiendada vaatlejatega programme. Konventsiooniosalisi, kes pole selliseid süsteeme veel rakendanud, innustatakse nende kasutamist uurima ning edastama oma järeldused alalisele uuringute ja statistikakomiteele.