EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2018
COM(2018) 143 final
2018/0069(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta liidu õigusse üle Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) poolt 2015., 2016. ja 2017. aasta istungjärkudel vastu võetud meetmed. GFCM on FAO põhikirja artikli XIV kohaselt loodud piirkondlik kalandusorganisatsioon, kelle peamine eesmärk on edendada mere bioloogiliste ressursside arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist ning vesiviljeluse säästvat arendamist Vahemeres, Mustas meres ja neid ühendavates vetes. GFCMi on volitatud tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes vastu võtma kohustuslikke otsuseid (soovitusi), mis on üldjuhul adresseeritud lepinguosalistele, kuid võivad sisaldada ka käitajatele (nt laevakaptenid) kehtestatavaid kohustusi. Soovitused muutuvad siduvaks 120 päeva jooksul pärast esimest teavitamist, tingimusel et vastuväiteid ei ole esitatud.
EL ja kümme liikmesriiki (Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja Sloveenia) on GFCMi lepingu osalised. Liidu õigusse tuleb üle võtta sellised GFCMi soovitustes sisalduvad asjakohased sätted, mis on ELi õigusaktidega hõlmamata või ainult osaliselt hõlmatud, et tagada kõnealuste sätete ühetaoline ja tõhus kohaldamine kogu Euroopa Liidus.
Viimasel korral võeti GFCMi otsused liidu õigusse üle määruse (EL) nr 1343/2011 1 (muudetud määrusega (EL) 2015/2102 2 ) abil. Praeguse ettepanekuga muudetakse eespool nimetatud õigusakti, et lisada sinna ülevõetavad meetmed.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek on kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga. See hõlmab kaitse-, majandamis-, seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid ning meetmeid, mille abil võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Kõnealused meetmed käsitlevad euroopa merluusi ja roosat süvahännakut Sitsiilia väinas, harilikku kammeljat Mustas meres, besuugot Alboráni meres ja punakoralli. Samuti kehtestatakse ettepanekuga kalapüügipiirangutega piirkond Aadria meres (Jabuka / Pomo Piti piirkond). Kõnealused meetmed on kehtivast ELi määrusest rangemad.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.
•Subsidiaarsus
Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.
•Proportsionaalsus
Ettepaneku tekstiga tagatakse asjakohaste GFCMi meetmete ülevõtmine liidu õigusse ega minda nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
•Vahendi valik
Kavandatud vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse kehtivat määrust.
Muud vahendid ei oleks piisavad järgmisel põhjusel: määrust tuleb muuta määrusega.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Huvitatud isikutega ei olnud vaja konsulteerida ning mõju ei olnud vaja hinnata.
4.MÕJU EELARVELE
Käesoleva meetmega ei kaasne täiendavaid liidu kulusid.
2018/0069 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga (edaspidi „GFCMi leping“) nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et edendada Vahemere ja Musta mere bioloogiliste ressursside arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.
(2)Euroopa Liit ning Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.
(3)GFCMi soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna liit on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused liidule siduvad ning need tuleks liidu õiguses rakendada ulatuses, mida ei ole veel hõlmatud.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1343/2011 on kehtestatud teatavad sätted, mis reguleerivad kalapüüki GFCMi lepingu piirkonnas. See on sobiv seadusandlik akt selliste GFCMi soovituste rakendamiseks, mille on vastu võtnud Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) ja mille sisu ei ole veel liidu õigusega hõlmatud.
(5)GFCM võttis 2015. aasta istungil vastu soovituse GFCM/39/2015/2 miinimumnõuete kehtestamise kohta põhjalähedaste kalavarude põhjatraaliga püügiks Sitsiilia väinas. Nende nõuete hulka kuuluvad tehnilised kaitsemeetmed roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja euroopa merluusi (Merluccius merluccius) jaoks. Osa nendest meetmetest sisalduvad juba nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 3 III lisas, milles käsitletakse asjaomaste liikide alammõõte. Soovituses 39/2015/2 sisalduvaid laevastiku haldamise meetmeid tuleks siiski rakendada liidu õiguses määruse (EL) nr 1343/2011 abil.
(6)GFCM võttis 2015. aasta istungil vastu soovituse GFCM/39/2015/3 selliste meetmete kehtestamise kohta, mille abil vältida, hoida ära ja lõpetada hariliku kammelja (Psetta maxima) ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (ETR-kalapüük) Mustal merel. Suurem osa nendest meetmetest on juba sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004, 4 nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008, 5 nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, 6 määruses (EL) nr 1380/2013, 7 määruses (EL) nr 1343/2011 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 8 . Mitmed soovituses 39/2015/2 esitatud laevastiku haldamise meetmed ei ole hõlmatud liidu õigusaktidega ja seepärast tuleks need lisada määrusesse (EL) nr 1343/2011.
(7)2016. aasta istungil võttis GFCM vastu soovituse GFCM/40/2016/4 Sitsiilia väinas (geograafilistes allpiirkondades 12–16) euroopa merluusi ja roosa süvahännaku püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Mõned selle mitmeaastase majandamiskava elemendid on juba sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004 ja määruses (EL) nr 1380/2013. Sellele vaatamata ei ole teatavad soovituses 40/2016/4 kehtestatud meetmed hõlmatud liidu õigusaktidega ja seepärast tuleks need lisada määrusesse (EL) nr 1343/2011.
(8)GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/2 besuugo varude majandamise kohta Alboráni merel (geograafilistes allpiirkondades 1, 2, 3) kaheaastaseks üleminekuperioodiks. Kõnealuse soovituse tegevuseesmärk on hoida besuugo kalastussuremuse määr kokkulepitud preventiivsete piirväärtuste piires ja saavutada võimalikult kiiresti maksimaalne jätkusuutlik saagikus või säilitada seda.
(9)GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/3 kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamise kohta Aadria mere Jabuka / Pomo Piti piirkonnas.
(10) GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/4 geograafilise alapiirkonna 29 (Must meri) hariliku kammelja püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Soovituses on kehtestatud mitmed majandamis-, tehnilised, laevastikuga seotud ja kontrollimeetmed, mis kujutavad endast katseprojekti Mustal merel hariliku kammelja ETR-püügi vastu võitlemiseks. Mõned mitmeaastase kava elemendid on juba sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004, nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008, 9 nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, 10 määruses (EL) nr 1380/2013, määruses (EL) nr 1343/2011 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 11 . Sellele vaatamata ei ole teatavad soovituses 41/2017/4 kehtestatud meetmed hõlmatud liidu õigusaktidega ja seepärast tuleks need lisada määrusesse (EL) nr 1343/2011.
(11)GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/5 piirkondliku kohandatava majandamiskava kehtestamise kohta punakoralli kasutamiseks Vahemerel.
(12)GFCM võttis 2017. aasta istungil vastu soovituse GFCM/41/2017/8 kava kohta, mis käsitleb rahvusvahelist ühisinspekteerimist ja -järelevalvet riikide jurisdiktsioonist väljapoole jäävates vetes geograafilistes allpiirkondades 12, 13, 14, 15 ja 16 (Sitsiilia väin) ning milles liikmesriigid võivad otsustada osaleda. Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendamissüsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 12 on kehtestatud liidu kontrolli-, inspekteerimis- ja rakendamissüsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõikide eeskirjade järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 13 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 14 on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Nimetatud määrustes on juba sätestatud paljud soovituses GFCM/41/2017/8 esitatud meetmed. Seepärast ei ole vaja neid meetmeid käesolevasse määrusesse lisada. Sellele vaatamata ei ole kõnealuses soovituses kehtestatud teatavad meetmed hõlmatud liidu õigusaktidega ja seepärast tuleks need lisada määrusesse (EL) nr 1343/2011.
(13)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1343/2011 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1343/2011 muudatused
Määrust (EL) nr 1343/2011 muudetakse järgmiselt.
(1)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Lisaks määruse (EL) nr 1380/2013* artiklis 4, määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 sätestatud mõistetele kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel järgmisi mõisteid:
–––––––––
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).“;
(b)lisatakse punktid e ja f:
e)„puhvertsoon“ – kalapüügipiirangutega piirkonna ümber loodud tsoon, et ära hoida juhuslikku juurdepääsu sellele piirkonnale;
f)„besuugo püük“ – püügitegevus, mille puhul pardale jäetud või lossitud besuugo kogused moodustavad üle 20 % saagi eluskaalust pärast sortimist püügireisi kohta.“
(1)Lisatakse artikkel 10a:
„Artikkel 10a
Kalapüügipiirangutega piirkond Sitsiilia väinas
Põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmistes piirkondades:
(1)kalapüügipiirangutega piirkond „East of Adventure Bank“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
–37° 23,850′ N, 12° 30,072′ E
–37° 23,884′ N, 12° 48,282′ E
–37° 11,567′ N, 12° 48,305′ E
–37° 11,532′ N, 12° 30,095′ E;
(2)kalapüügipiirangutega piirkond „West of Gela Basin“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
–37° 12,040′ N, 13° 17,925′ E
–37° 12,047′ N, 13° 36,170′ E
–36° 59,725′ N, 13° 36,175′ E
–36° 59,717′ N, 13° 17,930′ E;
(3)kalapüügipiirangutega piirkond „East of Malta Bank“ järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
–36° 12,621′ N, 15° 13,338′ E
–36° 12,621′ N, 15° 26,062′ E
–36° 59,344′ N, 15° 26,062′ E
–36° 59,344′ N, 15° 13,338′ E.“
(2)Lisatakse artiklid 10b, 10c, 10d ja 10e:
„Artikkel 10b
Puhvertsoon Sitsiilia väinas
1.Artikli 10a lõikes 1 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonna „East of Adventure Bank“ ümber luuakse järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon:
–37° 24,849′ N, 12° 28,814′ E
–37° 24,888′ N, 12° 49,536′ E
–37° 10,567′ N, 12° 49,559′ E
–37° 10,528′ N, 12° 28,845′ E.
2.Artikli 10a lõikes 2 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonna „West of Gela Basin“ ümber luuakse järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon:
–37° 13,041′ N, 13° 16,672′ E
–37° 13,049′ N, 13° 37,422′ E
–36° 58,723′ N, 13° 37,424′ E
–36° 58,715′ N, 13° 16,682′ E.
3.Artikli 10a lõikes 3 osutatud kalapüügipiirangutega piirkonna „East of Malta Bank“ ümber luuakse järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud puhvertsoon:
–36° 13,624′ N, 15° 12,102′ E
–36° 13,624′ N, 15° 27,298′ E
–36° 58,342′ N, 15° 27,294′ E
–36° 58,342′ N, 15° 12,106′ E.
4.Laevad, kes püüavad kala põhjatraalnootadega käesolevas artiklis osutatud puhvertsoonides, tagavad oma laevaseiresüsteemi (VMS-süsteem) signaalide jaoks asjakohase edastussageduse. Laevad, millele ei ole paigaldatud VMS-süsteemi ja kes soovivad püüda kala puhvertsoonis põhjatraalnootadega, peavad olema varustatud mis tahes muu geolokatsioonisüsteemiga, mis võimaldab kontrolliasutustel nende tegevust jälgida.
Artikkel 10c
Püügipiirangud Aadria mere Jabuka / Pomo Piti piirkonnas
1.Harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
–43° 32,044' N, 15° 16,501' E
–43° 05,452' N, 14° 58,658' E
–43° 03,477' N, 14° 54,982' E
–42°50,450' N, 15°07,431' E
–42°55,618' N, 15°18,194' E
–43°17,436' N, 15°29,496' E
–43°24,758' N, 15°33,215' E.
2.Iga aasta 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keelatud kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
–43° 03,477' N, 14° 54,982' E
–42° 49,811' N, 14° 29,550' E
–42° 35,205' N, 14° 59,611' E
–42° 49,668' N, 15° 05,802' E
–42° 50,450' N, 15° 07,431' E.
3.Iga aasta 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keelatud harrastuspüük ning kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
–43°17,436' N, 15°29,496' E
–43°24,758' N, 15°33,215' E
–43°20,345' N, 15°47,012' E
–43°18,150' N, 15°51,362' E
–43°13,984' N, 15°55,232' E
–43°12,873' N, 15°52,761' E
–43°13,494' N, 15°40,040' E.
Artikkel 10d
Püügiloaga laevad Aadria mere Jabuka / Pomo Piti piirkonnas
1.Ilma et see piiraks artikli 10c lõigete 2 ja 3 kohaldamist, on töönduslik kalapüük põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega lubatud üksnes nimetatud lõigetes osutatud piirkondades, kui laeval on eripüügiluba ja kui ta suudab tõendada, et ta on ajalooliselt tegelenud kalapüügiga asjaomastes piirkondades.
2.Püügiloaga laevadel, kes püüavad kala põhjatraalnootadega, on lubatud püüda kala üksnes laupäeval ja pühapäeval kl 5.00 kuni 22.00. Püügiloaga laevadel, kes püüavad kala põhjavõrkudega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega, on lubatud püüda kala esmaspäevast kl 5.00 kuni neljapäevani kl 22.00.
3.Laevadele, kellel on lubatud püüda kala artikli 10c lõigetes 2 ja 3 osutatud piirkondades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kalapüügivahenditega, annab liikmesriik kalapüügiloa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.
4.Liikmesriigid edastavad hiljemalt 30. aprillil 2018 GFCMi täitevsekretariaadile 2018. aastaks kehtestatud püügiloaga laevade nimekirja ja seejärel hiljemalt iga aasta 30. aprilliks igaks järgmiseks aastaks kehtestatud püügiloaga laevade nimekirja. Iga laeva kohta sisaldab nimekiri järgmist teavet:
(a)laeva nimi;
(b)laeva registrinumber;
(c)GFCMi kordumatu tunnus (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);
(d)eelmine nimi (kui on);
(e)eelmine lipuriik (kui on);
(f)varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);
(g)rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);
(h)laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT);
(i)omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;
(j)peamine püügivahend / peamised püügivahendid, mida kasutatakse kalapüügiks kalapüügipiirangutega piirkonnas;
(k)hooaeg, mil on lubatud kalapüügipiirangutega piirkonnas kala püüda;
(l)püügipäevade arv, mille jooksul on igal laeval lubatud kala püüda;
(m)määratud sadam.
5.Püügiloaga kalalaevad lossivad põhjalähedasi kalavarusid üksnes määratud sadamates. Selleks määrab iga asjaomane liikmesriik sadamad, kus on lubatud lossida Jabuka / Pomo Piti kalapüügipiirangutega piirkonnast püütud saaki. Nende sadamate nimekiri edastatakse GFCMi täitevsekretariaadile hiljemalt iga aasta 30. aprilliks.
6.Kalalaevad, kellel on lubatud püüda kala artikli 10c lõigetes 2 ja 3 osutatud piirkondades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügivahenditega, peavad olema varustatud nõuetekohaselt toimiva VMS-süsteemi ja/või automaatse identifitseerimissüsteemiga (AIS); pardal või kasutuses olevad püügivahendid peavad olema enne püügioperatsioonide või navigeerimise alustamist nendes piirkondades nõuetekohaselt identifitseeritud, nummerdatud ja märgistatud.
7.Põhjavõrkudega, põhjatraalnootadega, põhjaõngejadadega ja lõkspüünistega varustatud püügiloata kalalaevadel on lubatud kalapüügipiirangutega piirkonnast läbi sõita üksnes juhul, kui nad järgivad üldkurssi ja sõidavad püsikiirusel, mis ei ole väiksem kui seitse sõlme, ning nende pardal on aktiveeritud VMS- ja/või AIS-süsteem.
Artikkel 10e
Keelupiirkonnad/-ajad Alboráni merel
1.Võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, võivad liikmesriigid kehtestada keelupiirkonnad/-ajad Alboráni merel (GFCMi geograafilised allpiirkonnad 1, 2 ja 3 vastavalt I lisale), kus püügitegevus on keelatud või piiratud, et kaitsta besuugo noorkalade kogunemise piirkondi ja/või kudemispiirkondi.
2.Liikmesriigid teevad kõnealused piirkonnad ja nende suhtes kohaldatavad piirangud GFCMile teatavaks 31. jaanuariks 2019.“
(3)II jaotisesse lisatakse IIa peatükk:
„IIa PEATÜKK
KEELUAEG MUSTAL MEREL
Artikkel 14a
Keeluaeg hariliku kammelja kudemisajal Mustal merel
1.Iga aasta aprillist kuni juunini kehtestab iga asjaomane liikmesriik vähemalt kahekuulise keeluaja Mustal merel.
2.Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad keelupiirkonnad/-ajad, mille puhul on püügitegevus keelatud või piiratud, et kaitsta hariliku kammelja noorkalade kogunemise piirkondi.“
(4)Lisatakse artiklid 16ca ja 16cb:
„Artikkel 16ca
Ettevaatusabinõuna alade sulgemine, et kaitsta punakoralli
1.Kui on saavutatud lõigetes 2 ja 3 kindlaks määratud punakoralli püügi piirmäära tase, keelavad liikmesriigid asjaomase piirkonna sulgemisega ajutiselt punakoralli korjamise.
2.Püügi piirmäära tase loetakse saavutatuks, kui alla 7-millimeetrise sarra läbimõõduga punakoralli kolooniad moodustavad üle 25 % kogusaagist, mis on korjatud teatavalt punakoralli madalikult konkreetsel aastal.
3.Kui korallimadalikke ei ole veel täpselt kindlaks määratud, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud püügi piirmäära ja alade sulgemist GFCMi statistiliste ruutude piires.
4.Liikmesriigid määravad lõikes 1 osutatud alade sulgemist käsitlevas otsuses kindlaks asjaomase geograafilise piirkonna, sulgemise kestuse ja kõnealuses piirkonnas keeluajal püüki reguleerivad tingimused.
5.Liikmesriigid, kes kehtestavad alade sulgemise, teatavad sellest viivitamata GFCMi sekretariaadile ja komisjonile.
Artikkel 16cb
Keelupiirkonnad/-ajad
Liikmesriigid, kes tegelevad aktiivselt punakoralli korjamisega, kehtestavad kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ja hiljemalt 1. jaanuaril 2019 punakoralli kaitseks täiendavad keelud.“
(5)Lisatakse IIa jaotis:
„IIa JAOTIS
PÜÜGIVÕIMSUS JA KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
Artikkel 16m
Punakoralli püügi piirnormid
Iga liikmesriik võib kehtestada Vahemerel punakoralli jaoks individuaalse päevase ja/või aastase püügi piirnormi süsteemi.
Artikkel 16n
Kalalaevastiku püügivõimsus või püügikoormus seoses Alboráni mere besuugoga
1.Liikmesriigid peavad hiljemalt 2020. aastal säilitama kalalaevastiku püügivõimsuse või püügikoormuse tasemel, mida on eelmisel kahel aastal lubatud ja kasutatud Alboráni mere besuugo puhul (GFCMi geograafilised allpiirkonnad 1, 2 ja 3 vastavalt I lisale).
2.Lõikes 1 osutatud kalalaevastiku püügivõimsuse või püügikoormuse piiranguid kohaldatakse kõigi tööndusliku ja harrastuskalapüügiga tegelevate laevade suhtes, kes püüavad besuugot. “
(6)Artikkel 17a jäetakse välja.
(7)III jaotisele lisatakse III ja IV peatükk:
„III PEATÜKK
Kontroll koralli korjamise üle
„Artikkel 22a
Punakoralli püügiload
1.Laevadel ja kaluritel, kellel on lubatud Vahemeres punakoralli korjata, peab olema kehtiv luba, milles täpsustatakse tehnilised tingimused, mille alusel võib korjamist teostada.
2.Lõikes 1 osutatud loa puudumisel on keelatud punakoralli korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda või müügiks pakkuda.
3.Liikmesriigid peavad lõikes 1 osutatud lubade kohta ajakohastatud registrit ning edastavad GFCMi sekretariaadile ja komisjonile hiljemalt iga aasta 30. aprillil nende laevade nimekirja, kellele on kõnealused load antud. Iga laeva kohta sisaldab see nimekiri järgmist teavet:
(a)laeva nimi;
(b)laeva registrinumber (lepinguosalise määratud kood);
(c)GFCMi registreerimisnumber (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);
(d)registreerimissadam (sadama täisnimi);
(e)eelmine nimi (kui on);
(f)eelmine lipuriik (kui on);
(g)varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);
(h)rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);
(i)VMS-süsteem või muud seadmed laeva asukoha tuvastamiseks (JAH/EI);
(j)laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT) ning mootori võimsus kilovattides;
(k)vaatleja(te) pardale võtmiseks vajalik ohutus- ja turvavarustus (JAH/EI);
(l)ajavahemik, mil punakoralli korjamine on lubatud;
(m)piirkonnad, kus punakoralli korjamine on lubatud: GFCMi geograafilised allpiirkonnad ja GFCMi statistilise ruudustiku ruudud;
(n)osalemine riiklike/rahvusvaheliste teadusasutuste juhitavates uurimisprogrammides (JAH/EI; esitada kirjeldus).
4.Liikmesriigid ei suurenda lubade arvu seni, kuni teaduslikest nõuannetest nähtub, et punakoralli populatsiooni seisund on soodne.
Artikkel 22b
Punakoralli saagi registreerimine
1.Kalurid või nende laevade kaptenid, kellel on lubatud punakoralli korjata, registreerivad saagi eluskaaluna ja võimaluse korral kolooniate arvu pärast püügioperatsioone või ühepäevaste püügireiside korral hiljemalt siis, kui saak sadamas lossitakse.
2.Sellised kalalaevad, kellel on lubatud punakoralli korjata, peavad pardal püügipäevikut, kus registreeritakse iga päev punakoralli- ja kalasaak olenemata selle eluskaalust püügipiirkondade ja sügavuste kaupa, samuti püügipäevade ja sukeldumiste arv. See teave edastatakse pädevatele siseriiklikele asutustele määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.
Artikkel 22c
Etteteatamine punakoralli puhul
Kahe kuni nelja tunni jooksul enne sadamasse saabumise kavandatud aega teatavad kalalaevade kaptenid või nende esindajad pädevatele asutustele järgmise teabe:
(a)sadamasse saabumise kavandatud aeg;
(b)kalalaeva pardatähis ja nimi;
(c)pardal hoitav punakoralli hinnanguline kogus eluskaaluna ja võimaluse korral kolooniate arv;
(d)teave geograafilise piirkonna kohta, kust saak korjati.
Artikkel 22d
Punakoralli jaoks määratud sadamad
Loa saanud kalurid või kalalaevad lossivad punakoralli saaki üksnes määratud sadamates. Selleks määravad liikmesriigid sadamad, kus on lubatud punakoralli lossida, ja edastavad kõnealuste määratud sadamate nimekirja GFCMi sekretariaadile iga aasta 30. aprilliks, kui ei ole teatatud juba edastatud määratud sadamate muutumisest.
Artikkel 22e
Punakoralli lossimise kontroll
Iga liikmesriik kehtestab riskianalüüsil põhineva kontrolliprogrammi eelkõige lossimise kontrollimiseks ja püügipäeviku kinnitamiseks.
Artikkel 22f
Punakoralli ümberlaadimine
Punakoralli ümberlaadimine merel on keelatud.
Artikkel 22g
Teadusteave punakoralli kohta
Liikmesriigid, kelle kalalaevastikud tegelevad punakoralli korjamisega, tagavad nõuetekohaselt kehtestatud mehhanismi püügi ja saagi asjakohaseks teaduslikuks seireks, et GFCMi teaduslik nõuandekomitee saaks anda kirjeldavat teavet ja nõuandeid vähemalt järgmise kohta:
(a)kasutatud püügikoormus (nt sukeldumiste arv nädalas) ja üldine püügi piirmäär varude kaupa kohalikul, riigi või riigiülesel tasandil;
(b)kaitse ja majandamise piirväärtused piirkondliku majandamiskava parandamiseks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja varude hävimise madala riski eesmärgiga;
(c)alternatiivsete majandamisstsenaariumide bioloogiline ja sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas sisendite/väljundite kontroll ja/või tehnilised meetmed vastavalt GFCMi lepingu osaliste kavandatule;
(d)võimalikud keelupiirkonnad/-ajad, et säilitada püügipiirkondade jätkusuutlikkus.
IV PEATÜKK
TEATAVATE GEOGRAAFILISTE ALLPIIRKONDADEGA SEOTUD KONTROLLIMEETMED
1. jagu
Besuugo püügi kontroll Alboráni merel
Artikkel 22h
Besuugo päevasest püügist ja kaaspüügist teatamine
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid mehhanismi tagamaks, et kogu besuugo päevasest töönduslikust püügist ja kaaspüügist Alboráni merel (GFCMi geograafilised allpiirkonnad 1, 2 ja 3 vastavalt I lisale) teatatakse. Harrastuskalapüügi puhul peavad liikmesriigid kõnealuse liigi püügi registreerima või esitama selle kohta hinnangulised andmed.
Artikkel 22i
Kalapüügiload ja kalapüük
1.Liikmesriigid loovad selliste kalalaevade registri, kellel on lubatud pardal hoida või lossida Alboráni merel püütud besuugo koguseid, mis moodustavad üle 20 % saagi eluskaalust pärast sortimist püügireisi kohta.
2.Besuugot püüdvatel kalalaevadel on lubatud tegeleda üksnes sellise püügitegevusega, mis on märgitud kehtivale püügiloale, mille on välja andnud pädev asutus ja milles on täpsustatud sellise tegevuse tehnilised tingimused. Luba peab sisaldama VIII lisas esitatud andmeid.
3.Liikmesriigid edastavad GFCMi sekretariaadile:
a)iga aasta veebruari lõpuks nimekirja tegutsevatest laevadest, kellele on antud luba käimasoleva või järgmis(t)e aasta(te) kohta; nimekiri peab sisaldama VIII lisas esitatud andmeid;
b)iga aasta novembri lõpuks alates 30. novembrist 2018 kuni 30. novembrini 2020 artikli 22i lõikes 1 osutatud laevade püügitegevuse aruande kokkuvõtlikul kujul, sealhulgas vähemalt järgmise teabe:
i)püügipäevade arv,
ii)püügipiirkond,
iii)besuugo püük.
4.Kõik üle 12-meetrise kogupikkusega laevad, kellel on lubatud püüda besuugot, peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS-süsteem) või mis tahes muu geolokatsioonisüsteemiga, mis võimaldab kontrolliasutustel nende tegevust jälgida.
Artikkel 22j
Teaduslik seire
Liikmesriigid, kelle kalalaevastikud püüavad besuugot, koguvad kirjeldavaid andmeid vähemalt järgmise kohta:
a)kalapüügivahendite omadused, muu hulgas õngejada ja seisevvõrgu maksimaalne pikkus ning konksude arv, tüüp ja suurus;
b) kasutatud püügikoormus (nt püügipäevade arv nädalas) ja üldine püügi piirmäär tööndusliku püügiga tegelevate kalalaevastike kaupa; esitada tuleks ka harrastuskalapüügi saagi hinnangulised andmed;
c)kaitse ja majandamise piirväärtused säästva kalapüügiga seotud mitmeaastaste majandamiskavade kehtestamiseks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja varude hävimise madala riski eesmärgiga;
d)alternatiivsete majandamisstsenaariumide sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas sisendite/väljundite kontroll ja/või tehnilised meetmed, nagu on kindlaks määranud GFCM ja/või lepinguosalised;
e)võimalikud keelupiirkonnad/-ajad, et säilitada püügipiirkondade jätkusuutlikkus;
f)harrastuskalapüügi võimalik mõju besuugovaru(de) seisundile.
2. jagu
Sitsiilia väin
Artikkel 22k
Load põhjalähedaste kalavarude põhjatraaliga püügiks Sitsiilia väinas
1.Laevadel, kes püüavad põhjatraaliga Sitsiilia väinas (GFCMi geograafilised allpiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16 vastavalt I lisale) põhjalähedasi kalavarusid, on lubatud tegelda üksnes eriotstarbelise püügitegevusega, mis on märgitud kehtivale püügiloale, mille on välja andnud pädev asutus ja milles on täpsustatud sellise tegevuse tehnilised tingimused.
2. Lõikes 1 osutatud kalapüügiload peavad lisaks määruse (EÜ) nr 2017/218 I lisas määratletud andmetele sisaldama ka järgmisi andmeid:
(a)GFCMi registreerimisnumber;
(b) eelmine nimi (kui on);
(c) eelmine lipuriik (kui on);
(d) varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on).
Artikkel 22l
Rahvusvaheline ühisinspekteerimis- ja -järelevalvekava
1.Selleks et tagada artiklite 10a ja 10b sätete järgimine, võivad liikmesriigid korraldada inspekteerimis- ja järelevalvetegevust rahvusvahelise ühisinspekteerimis- ja järelevalvekava (edaspidi „kava“) raames; kavaga on hõlmatud riikide jurisdiktsioonist väljapoole jäävad veed GFCMi geograafilistes allpiirkondades 12, 13, 14, 15 ja 16 vastavalt I lisale (edaspidi „inspekteerimis- ja järelevalvepiirkond“).
2.Iga liikmesriik edastab hiljemalt iga aasta 1. detsembril GFCMi sekretariaadile nende inspektorite nimekirja, kellel on lubatud teha inspekteerimisi ja järelevalvet lõikes 1 osutatud piirkonnas.
3.Inspektoritel peavad olema isikutunnistused, mille on välja andnud lipuliikmesriigi ametiasutused ja mis peavad vastama IV lisas esitatud vormile.
4.Iga asjaomane liikmesriik teatab GFCMi sekretariaadile inspekteerimise ja järelevalve jaoks kasutatud laevade ja õhusõidukite nimed eelneva aasta 15. detsembriks või niipea kui võimalik enne inspekteerimise alustamist.
5.Kava kohaselt pardale võtmise ja inspekteerimise ülesandeid täitvad laevad heiskavad erilipu või -vimpli, nagu on kirjeldatud V lisas.
6.Liikmesriik võib vastastikusel kokkuleppel teise GFCMi lepingu osalisega lähetada kava jaoks määratud inspektoreid kõnealuse teise lepinguosalise inspekteerimisalusele. Ta teatab sellisest lähetamisest GFCMi sekretariaadile ette.
7.Iga liikmesriik tagab, et iga inspekteerimisalus, millel on õigus tema lipu alla sõita ja mis tegutseb lõikes 1 osutatud piirkonnas, peab võimaluse korral iga päev kindlat kontakti kõigi teiste selles piirkonnas tegutsevate inspekteerimisalustega, et vahetada tegevuse koordineerimiseks vajalikku teavet.
8.Iga liikmesriik, kes tegeleb lõikes 1 osutatud piirkonnas inspekteerimise või järelevalvega, esitab piirkonda sisenemisel igale inspekteerimisalusele loetelu eelneva kümne päeva jooksul tehtud vaatlustest, pardaleminekutest ja inspekteerimistest, sealhulgas kuupäevad, koordinaadid ja muu asjakohase teabe.
Artikkel 22m
Inspekteerimise korraldamine
1.Iga liikmesriik, kes tegeleb artikli 22k lõikes 1 osutatud piirkonnas inspekteerimisega, tagab, et tema inspektorid:
(a)teatavad enne pardaleminekut kalalaevale inspekteerimislaeva nime;
(b)heiskavad inspekteerimislaeval ja inspekteeritaval laeval V lisas kirjeldatud vimpli;
(c)piiravad iga inspekteerimisrühma suurust kuni kolme inspektorini.
2.Kalalaeva pardale minnes esitavad inspektorid selle kaptenile isikutunnistuse, mida on kirjeldatud IV lisas. Inspekteerimine toimub ühes GFCMi ametlikus keeles ja võimaluse korral keeles, mida räägib kalalaeva kapten.
3.Inspektorid piirduvad järelepärimiste puhul sellega, et nad kontrollivad, kas asjaomase laeva lipuriik järgib artikleid 10a ja 10b.
4.Inspektorid koostavad inspekteerimise aruande, mis vastab VI lisas esitatud vormile.
5.Inspektorid allkirjastavad aruande laeva kapteni juuresolekul; kaptenil on õigus lisada või lasta lisada aruandesse mis tahes tema arvates sobivaid tähelepanekuid ja ta peab samuti aruande allkirjastama.
6.Aruande koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektorite rühma ametiasutustele, kes edastavad koopiad inspekteeritud laeva lipuriigi ametiasutustele ja GFCMi sekretariaadile.
7.Inspektorite rühma suuruse ja inspekteerimise kestuse määrab kindlaks inspekteerimislaeva kapten, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.
Artikkel 22n
Rikkumised
1.Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse rikkumisteks järgmised tegevused:
a)määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõike 1 punktides a, b, c, e, f, g ja h osutatud tegevused,
b) laevaseire satelliitsüsteemi häirimine ning
c)tegutsemine ilma VMS-süsteemita.
2.Kui inspektorid avastavad kalalaeva pardale minekul või inspekteerimisel rikkumise, teatavad inspekteerimislaeva lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata kalalaeva lipuriigile nii otse kui ka GFCMi sekretariaadi kaudu.
3.Laeva lipuliikmesriik tagab, et pärast lõikes 2 osutatud inspekteerimist lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse. Lipuliikmesriik nõuab, et asjaomane kalalaev suunduks 72 tunni jooksul lipuliikmesriigi määratud sadamasse, kus algatatakse uurimine.
4.Kui inspekteerimise käigus avastatakse rikkumine, siis tuleb lipuliikmesriigi võetud meetmetest ja järelmeetmetest teatada lipuliikmesriigi ametiasutustele ja GFCMi sekretariaadile.
5.Liikmesriikide ametiasutused rakendavad artikli 22m lõikes 4 osutatud inspekteerimisaruannete ja dokumente kontrollinud inspektorite avalduste alusel meetmeid samal viisil, kui nad teevad seda riiklike inspektorite esitatud aruannete ja avalduste puhul.
3. jagu
Must meri
Artikkel 22o
Meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustal merel
1.Iga aasta 30. novembriks saadab iga liikmesriik komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil ajakohastatud nimekirja põhjanakkevõrke kasutavatest laevadest, kellel on lubatud püüda harilikku kammeljat Mustal merel (GFCMi geograafiline allpiirkond 29 vastavalt I lisale).
2.Lõikes 1 osutatud nimekiri peab lisaks määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas esitatud andmetele sisaldama ka järgmisi andmeid:
(a)GFCMi registreerimisnumber;
(b)eelmine nimi (kui on);
(c)eelmine lipuriik (kui on);
(d)varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);
(e)peamised sihtliigid;
(f)peamine püügivahend / peamised püügivahendid, mida kasutatakse hariliku kammelja püügiks, laevastiku segment ja tegevusüksus vastavalt III lisa C osas esitatud statistilise maatriksi ülesandele 1;
(g)ajavahemik, mille jooksul on lubatud püüda nakkevõrguga või muu hariliku kammelja püügiks sobiva vahendiga (kui selleks on luba).
3.Liikmesriigid annavad GFCMi taotluse korral teavet kalalaevade kohta, kellel on lubatud kõnealusel ajavahemikul kala püüda. Eelkõige teatavad liikmesriigid asjaomaste kalalaevade nimed, nende pardatähised ja nendele eraldatud kalapüügivõimalused.
4.Merelt leitud hariliku kammelja püügiks kasutatud märgistamata mahajäetud nakkevõrkude kokkukogumine on rannikuäärsete liikmesriikide pädevate asutuste ülesanne. Seejärel hoitakse neid võrke seni, kuni nende omanik on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, või hävitatakse, kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
5.Iga asjaomane liikmesriik määrab lossimiskohad, kus Mustal merel püütud harilikku kammeljat lossitakse ja ümber laaditakse, vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 43 lõikele 5. Selliste kohtade nimekiri edastatakse GFCMi täitevsekretariaadile hiljemalt iga aasta 30. novembriks.
6.Mustal merel püütud hariliku kammelja mis tahes koguste lossimine või ümberlaadimine kalalaevadelt on keelatud mujal kui lõikes 5 osutatud kohtades.
Artikkel 22p
Hariliku kammelja püügi seire, kontroll ja järelevalve Mustal merel
1.Liikmesriigid kehtestavad riiklikud seire-, kontrolli- ja järelevalvekavad (edaspidi „riiklikud kavad“), et kohaldada artikli 22o sätteid, tagades muu hulgas igal kuul toimunud püüki ja/või püügikoormust käsitlev nõuetekohane ja täpne seire ja aruandlus.
2.Lõikes 1 osutatud riiklikud kavad peavad sisaldama järgmisi elemente:
a)kontrollivahendite selge määratlus koos kavade rakendamiseks kättesaadavate inim-, tehniliste ja rahaliste ressursside kirjeldusega;
b)inspekteerimisstrateegia (sh inspekteerimisprotokollide) selge määratlus, keskendudes kalalaevadele, kes püüavad tõenäoliselt harilikku kammeljat ja kaasnevaid liike;
c)turgude ja transpordi kontrolli käsitlevad tegevuskavad;
d)inspekteerimisülesannete ja -menetluste määratlus, sealhulgas proovivõtustrateegia, mida kohaldatakse saagi kaalumise kontrollimiseks esmamüügi korral, ja proovivõtustrateegia nende laevade puhul, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku/lossimisdeklaratsiooni eeskirju;
e)inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ja kaluritele mõeldud selgitavad juhised eeskirjade kohta, mis kehtivad kalapüügi suhtes, mille käigus võidakse püüda turska, sealhulgas:
i)eeskirjad dokumentide täitmise kohta, sealhulgas inspekteerimisaruanded, püügipäevikud, ümberlaadimisdeklaratsioonid, lossimis- ja üleandmisdeklaratsioonid, transpordidokumendid ja müügiteatised;
ii)kehtivad tehnilised meetmed, sealhulgas võrgusilma suurus ja/või võrgu mõõdud, saagi alammõõt, ajutised piirangud;
iii)proovivõtustrateegiad;
iv)ristkontrolli mehhanism;
f)riiklike inspektorite koolitamine vastavalt käesoleva määruse II lisas täpsustatud minimaalsetele koolitusnõuetele.
Artikkel 22q
Hariliku kammelja püügi teaduslik seire Mustal mere
Liikmesriigid teatavad GFCMi kalanduse teadusliku nõuandekomiteele (SAC) hiljemalt iga aasta 30. novembriks kogu lisateabe, et toetada hariliku kammelja püügi teaduslikku seiret Mustal merel.“
(8)Artiklit 23a muudetakse järgmiselt:
a)lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a)andmed artiklis 22b osutatud punakoralli kohta; ja“;
b)lisatakse lõige 8:
„8.Liikmesriigid esitavad oma püügitegevuse kohta üksikasjaliku aruande GFCMi sekretariaadile ja komisjonile iga aasta 30. juuniks. See aruanne sisaldab vähemalt teavet kogupüügi ja püügipiirkondade kohta ning võimaluse korral sukeldumiste arvu ja keskmist saaki ühe sukeldumise kohta.“
(9)Käesoleva määruse lisasse lisatakse IV, V, VI, VII ja VIII lisa.
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
LISA
Määrusele (EL) nr 1343/2011 lisatakse IV, V, VI, VII ja VIII lisa:
„IV LISA
GFCMi inspektorite isikutunnistuse näidis
|
Vahemere üldine kalanduskomisjon |
|
GFCM |
|||
|
|
GFCM |
Selle inspektori isikutunnistuse omanik on GFCMi inspektor, kes on ametisse nimetatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) rahvusvahelise ühisinspekteerimis- ja järelevalvekava tingimuste alusel ning kellel on volitused tegutseda GFCMi eeskirjade alusel. |
|||
|
INSPEKTORI ISIKUTUNNISTUS |
|||||
|
Foto |
Lepinguosaline |
||||
|
Inspektori nimi: |
|||||
|
Kaardi nr |
……………………………… Väljaandev asutus |
……………………………… Inspektor |
|||
|
Koostamise kuupäev: |
Kehtib viis aastat |
||||
V LISA
GFCMi inspektsiooni vimpli näidis
VI LISA
GFCMi inspekteerimisaruanne
1. INSPEKTOR(ID)
Nimi …………….…………………… Lepinguosaline …………….……………. GFCMi isikutunnistuse number …………………
Nimi …………….…………………… Lepinguosaline …………….……………. GFCMi isikutunnistuse number …………………
Nimi …………….…………………… Lepinguosaline …………….……………. GFCMi isikutunnistuse number …………………
2. LAEV, MILLEL INSPEKTOR(ID) ASUB (ASUVAD)
2.1 Nimi ja registrinumber …………………………………………
2.2 Lipuriik ……………………………………………………………..
3. TEAVE INSPEKTEERITAVA LAEVA KOHTA
3.1 Nimi ja registrinumber …………………………………………
3.2 Lipuriik ……………………………………………………………..
3.3 Kapten (nimi ja aadress) ………………………………………….
3.4 Laeva omanik (nimi ja aadress) ………………………………………….
3.5 GFCMi registri number …………………………………………....……..
3.6 Laeva tüüp ………………………………………....…....…....……....
4. ASUKOHT
4.1 Inspekteeriva laeva kapteni poolt kindlaks tehtud asukoht kl ……… UTC Laiuskraad ………. Pikkuskraad ………
4.2 Kalalaeva kapteni poolt kindlaks tehtud asukoht kl ……… UTC Laiuskraad ……… Pikkuskraad ………
5. INSPEKTEERIMISE ALGUSE JA LÕPU KUUPÄEV JA KELLAAEG
5.1 Kuupäev ……… Pardaletuleku kellaaeg ……… UTC – Lahkumise aeg ……… UTC
6. PARDAL OLEVATE PÜÜGIVAHENDITE LIIK
|
Traallaudadega põhjatraal – OTB |
|
|
Traallaudadega pelaagiline traal – OTM |
|
|
Krevetitraal – TBS |
|
|
Seinnoot – PS |
|
|
Ankurdatud nakkevõrgud (kinnitatud) – GNS |
|
|
Põhjaõngejadad – LLS |
|
|
Harrastuspüügivahendid – RG |
|
|
Muu (täpsustada) |
7. VÕRGUSILMA MÕÕT – MILLIMEETRITES
7.1 Lubatud võrgusilma suurus: ……………… mm
7.2 Keskmise võrgusilma suuruse mõõtmise tulemus: …………… mm
7.3 Rikkumine: JAH ◻ – EI ◻ -------- Kui JAH, siis viide õigussättele:
8. PARDAL OLEVA SAAGI INSPEKTEERIMINE
8.1. Pardal oleva saagi inspekteerimise tulemused:
|
LIIK (FAO kolmetäheline kood) |
||||||
|
Kokku (kg) |
||||||
|
Esitusviis |
||||||
|
Inspekteeritud valim |
||||||
|
Alamõõduliste kalade % |
8.2 Rikkumine: JAH ◻ – EI ◻ -------- Kui JAH, siis viide õigussättele:
9. PARDAL OLEVATE DOKUMENTIDE JA VMSi INSPEKTEERIMINE
9.1 Püügipäevik: JAH ◻ – EI ◻
9.2 Rikkumine: JAH ◻ – EI ◻ -------- Kui JAH, siis viide õigussättele:
9.3. Püügilitsents: JAH ◻ – EI ◻
9.4 Rikkumine: JAH ◻ – EI ◻ -------- Kui JAH, siis viide õigussättele:
9.5 Eripüügiluba: JAH ◻ – EI ◻
9.6 Rikkumine: JAH ◻ – EI ◻ -------- Kui JAH, siis viide õigussättele:
9.7 VMS: JAH ◻ – EI ◻ --------töökorras: JAH ◻ – EI ◻
9.8 Rikkumine: JAH ◻ – EI ◻ -------- Kui JAH, siis viide õigussättele:
10. RIKKUMISTE NIMEKIRI
□ Kalapüük ilma lepinguosalise lipuriigi väljaantud litsentsi või loata – viide õigussättele:
□ GFCMi aruandlusnõuete kohaste püügiandmete ja püügiga seotud andmete kohta piisava arvestuse pidamata jätmine või selliste püügi- ja/või püügiga seotud andmete kohta valeandmete esitamine – viide õigussättele:
□ Kalapüük keelualal – viide õigussättele:
□ Kalapüük keeluajal – viide õigussättele:
□ Keelatud püügivahendite kasutamine – viide õigussättele:
□ Kalalaeva pardatähise, nime või registreerimisandmete võltsimine või tahtlik varjamine – viide õigussättele:
□ Rikkumise uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine – viide õigussättele:
□ Arvukad rikkumised, mis üheskoos moodustavad GFCMi eeskirjade kohaselt kehtivate meetmete tõsise eiramise.
□ Volitatud inspektori solvamine, talle vastu hakkamine, hirmutamine, seksuaalne ahistamine, sekkumine tema töösse või selle põhjuseta takistamine või viivitamine.
□ Laevaseire satelliitsüsteemide häirimine ja/või ilma VMS-süsteemita töötamine – viide õigussättele:
11. Pardal olevate dokumentide koopiate nimekiri
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
12. Laeva kapteni märkused ja allkiri
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
Kapteni allkiri: …………………………………………………………………..
13. Inspektori(te) märkused ja allkiri:
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
|
Inspektori(te) allkiri: …………………………………………………………. |
VII LISA
GFCMi vaatlusaruanne
1. Vaatluste kuupäev: ……/……/…….. Kellaaeg: ………………… (UTC)
2. Vaadeldud laeva asukoht: Laiuskraad ……………………… – Pikkuskraad …………………………….
3. Kurss: ……………………………….. – Kiirus ………………………………………..
4. Vaadeldud laeva nimi:
5. Vaadeldud laeva lipuriik:
6. Pardanumber/-tähis:
7. Laeva tüüp:
◻Kalalaev
◻Kaubalaev
◻Külmutuslaev
◻Muu (täpsustada)
8. Rahvusvaheline raadiokutsung:
9. IMO number (vajaduse korral)
10. Tegevus(ed):
◻Kalapüük
◻Navigeerimine
◻Triivpüük
◻Ümberlaadimine
11. Raadioside: ◻JAH – ◻EI
12. Vaadeldud laeva kapteni nimi ja kodakondsus: …………………………………………..
13. Vaadeldud laeva pardal olevate inimeste arv: ……………………………………………………………..
14. Vaadeldud laeva pardal olev saak: ……………………………………………………………………………………
15. Teabe koguja:
Inspektori nimi:
Lepinguosaline:
GFCMi isikutunnistuse number:
Patrull-laeva nimi:
VIII LISA
Besuugot püüdvate laevade nimekirja lisatavad andmed
Artiklis 22i osutatud nimekiri sisaldab iga laeva kohta järgmist teavet:
–laeva nimi;
–laeva registrinumber (lepinguosaliste määratud kood);
–GFCMi registreerimisnumber (riigi kolmetäheline ISO-kood + 9 numbrit, nt xxx000000001);
–registreerimissadam (sadama täisnimi);
–eelmine nimi (kui on);
–eelmine lipuriik (kui on);
–varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);
–rahvusvaheline raadiokutsung (kui on);
–VMS-süsteem (JAH/EI);
–laeva tüüp, kogupikkus ja brutotonnaaž (GT) ja/või brutoregistertonnaaž (GRT) ning mootori võimsus kilovattides;
–omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;
–peamine püügivahend / peamised püügivahendid, mida kasutatakse besuugo püügiks, laevastiku segment ja tegevusüksus vastavalt andmete kogumise võrdlusraamistikule (DCRF);
–hooaeg, mil on lubatud püüda besuugot.“
