EUROOPA KOMISJON

Strasbourg,13.3.2018

COM(2018) 131 final

2018/0064(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Tööjõuamet

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

{SWD(2018) 68 final}

{SWD(2018) 69 final}

{SWD(2018) 80 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Õiglaselt toimiva siseturu tugevdamine on üks Junckeri komisjoni ametiaja prioriteetidest 1 . 17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon Göteborgis sotsiaalpartnerite tippkohtumisel ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba 2 . Sambasse on koondatud mitmed aluspõhimõtted, mis toetavad õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekandesüsteeme. Sellest sambast peab saama suunanäitaja uuendatud lähenemisprotsessil, millega püütakse parandada töö- ja elutingimusi kõikjal Euroopas ning tagada kodanikele võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Kõnealuse eesmärgi keskmes on õiglase tööjõu liikuvuse tagamine Euroopas.

Tööjõu piiriülesest liikuvusest ELis saavad kasu nii üksikisikud, majandus kui ka ühiskond tervikuna. ELi poliitiliste strateegiate ja prioriteetide hulgast toetavad kodanikud kõige enam ELi kodanike vaba liikumist, mis hõlmab kodanike võimalust elada, töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kõikjal ELis 3 . Töötajate vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus liidus sõltuvad selgetest, õiglaselt ja tõhusalt jõustatud eeskirjadest tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise kohta. Selleks on EL töötanud välja ulatuslikud õigusaktid, millega reguleeritakse töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist. Junckeri komisjon on esitanud mitu ettepanekut selle regulatiivse raamistiku parandamiseks 4 .

Siiski on endiselt probleeme ELi eeskirjade järgimise ning tulemusliku ja tõhusa jõustamisega, mis võib ohustada usaldust ja õiglust siseturul. Eelkõige on väljendatud muret seoses liikuvate töötajatega, keda võidakse kuritarvitada või kelle õigusi võidakse rikkuda, samuti seoses ettevõtjatega, kes tegutsevad ebakindlas või ebaselges ettevõtluskeskkonnas ja ebavõrdsetes tingimustes. Tööjõu piiriülene liikuvus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. 2017. aastal elasid või töötasid 17 miljonit liidu kodanikku muus liikmesriigis kui nende kodakondsusriik. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on see arv peaaegu kahekordistunud. Lähetuste arv on kasvanud 68 % võrra aastast 2010 kuni aastani 2016, mil lähetusi oli 2,3 miljonit 5 . Ligikaudu 1,4 miljonit ELi kodanikku käivad tööl teises liikmesriigis 6 . Maanteeveosektoris on üle 2 miljoni töötaja, kes ületavad iga päev ELi siseseid piire kaupade või reisijate veo eesmärgil. Vaja on tõhusat koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel ja kooskõlastatud haldusmeetmeid, et hallata üha kasvavat Euroopa tööturgu.

Euroopa Parlament on mitmel korral rõhutanud vajadust tugevdada liikmesriikidepoolset ja -vahelist kontrolli ja koordineerimist, 7 seda muu hulgas tööinspektsioonide vahelise teabevahetuse tõhustamise kaudu, 8 ning toetada aktiivselt vaba liikumise õiguse kasutamist 9 . Nõukogu on rõhutanud ka vajadust parandada halduskoostööd ning arendada toetust ja teabevahetust töötajate lähetamisega seotud pettuste vastase võitluse raames, rõhutades samas teenuseosutajatele ja töötajatele antava selge ja läbipaistva teabe olulisust 10 .

Seda arvesse võttes tegi president Jean-Claude Juncker oma 2017. aasta kõnes 11 olukorrast liidus ettepaneku luua Euroopa Tööjõuamet, tagamaks, et ELi eeskirju töötajate liikuvuse kohta kohaldataks õiglaselt, lihtsalt ja tõhusalt. Käesoleva ettepaneku eesmärk on luua selline Euroopa Tööjõuamet – edaspidi „amet“ – detsentraliseeritud asutusena, et käsitleda järgmisi probleemseid valdkondi:

·ebapiisav toetus ja puudulikud suunised üksikisikutele ja ettevõtjatele piiriülestes olukordades, sealhulgas üldsusele antav puudulik või vähene teave nende õiguste ja kohustuste kohta;

·ebapiisav juurdepääs ja teabevahetus riiklike asutuste vahel, kes vastutavad tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise eri valdkondade eest;

·riikide ametiasutuste ebapiisav suutlikkus korraldada ametiasutustega koostööd piiriüleselt;

·nõrgad või puuduvad mehhanismid ühiseks piiriüleseks jõustamiseks;

·liikmesriikidevahelise sihtotstarbelise piiriülese vahendusmehhanismi puudumine kõigis tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkondades;

·ELi tasandi ebapiisav koostöö kõnealuses valdkonnas.

Algatuse üldeesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Sellega seoses on ettepaneku eesmärk:

·parandada üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õiguste ja kohustuste kohta tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, samuti juurdepääsu asjaomastele teenustele;

·tõhustada ametiasutuste operatiivkoostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;

·pakkuda vahendustegevust ja hõlbustada lahenduste leidmist riiklike ametiasutuste vaheliste vaidluste ja piiriüleste tööturu häirete, näiteks mitme liikmesriigi ettevõtete ümberkorraldamise korral.

Ametile antakse mitu operatiivülesannet, sealhulgas tuleb tal pakkuda üksikisikutele ja tööandjatele asjakohast teavet ja teenuseid, toetada liikmesriike koostöös, teabevahetusel, kooskõlastatud ja ühistel kontrollidel, riskihindamisel, suutlikkuse suurendamisel, vahendusmenetluses ning koostöös piiriüleste tööturu häirete korral. Amet lõimib või täiendab olemasolevaid ELi struktuure ja vahendeid tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, pakkudes liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist tuge, mida varem ei olnud.

Ametist saavad kasu kõik isikud, kelle suhtes kohaldatakse tööjõu piiriülest liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid liidu eeskirju, täpsemalt töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad või muud isikud, kes on liidu kodanikud või liidus seaduslikult elavad ja piiriüleses olukorras olevad kolmandate riikide kodanikud. See hõlmab lähetatud töötajaid, ELi sinise kaardi omanikke, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajaid ja pikaajalisi elanikke, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse eespool nimetatud eeskirju. Sellest saavad kasu ka piiriüleselt tegutsevad äriühingud, sealhulgas värbamisel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Amet aitab tagada töötajate ja kodanike võrdse kohtlemise ning tööhõivele juurdepääsu ja sotsiaalkindlustusega seotud õigused piiriülestes olukordades. Samuti tagab ta ettevõtjatele kohalike standardite läbipaistvuse kõikjal siseturul. Lisaks toetab amet liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd, et tagada töötajate ja kodanike sotsiaalsete õiguste järgimine ning ennetada pettusi ja kuritarvitamist.

Komisjon on vastu võtnud mitmeid algatusi ja ettepanekuid tööjõu õiglase liikuvuse edendamiseks, eelkõige töötajate lähetamise direktiivi 12 ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate määruste 13 läbivaatamine, samuti pakett „Liikuvus Euroopas“, sealhulgas töötajate lähetamist rahvusvahelises maanteetranspordisektoris käsitlev erinorm (lex specialis) 14 ning maanteeveo sotsiaal- ja turu õigusnormide 15 läbivaatamine. Need hiljutised algatused on jätk eelmistele seadusandlikele ettepanekutele, nagu direktiivid töötajate lähetamise direktiivi jõustamise 16 ja töötajate vaba liikumise 17 kohta, EURESt (Euroopa tööturuasutuste võrgustik) käsitlev määrus 18 ning algatused, nagu deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomine 19 .

Kõnealuste ettepanekute ettevalmistamise ja nende seadusandliku menetluse raames toimunud arutelude käigus ilmnes vajadus tugevdada olemasolevate eeskirjade kohaldamise ja jõustamise raamistikku. Euroopa Tööjõuameti loomise ettepaneku eesmärk on seda lünka täita.

Kavandatava ameti loomine võimaldab koondada ülesandeid, millest osa on praegu hajutatud mitme komitee ja asutuse vahel, ning anda operatiivtuge tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, suurendades sellega piiriülese liikuvusega seotud ELi poliitika järjepidevust (üksikasjad on esitatud allpool jaotises „Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine“).

Kavandatav asutus tagab järjepidevuse järgmise nelja ameti tegevusega tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ning täiendab seda: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Koolitusfond (ETF) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA).

Kavandatava määrusega aidatakse kaasa Euroopa sotsiaalõiguste sambas määratletud põhimõtete ja õiguste rakendamisele, eelkõige suurendades teadlikkust koolituse ja elukestva õppega seotud võimalustest liikuvate kodanike jaoks ja edendades aktiivset toetust tööhõivele, ning üldisemalt tehakse seda tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu õigusaktide tõhusa ja tulemusliku jõustamise abil ning kõnealuste liidu õigusaktide rakendamise kollektiivlepingute kaudu.

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesoleva algatusega täiendatakse käimasolevat tegevust, et saavutada poliitilistes suunistes „Euroopa uus algus“ 20 sätestatud eesmärgid seoses 4. prioriteediga „Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga“, ja eelkõige täiendatakse sellega siseturu strateegiat 21 . Tegelikkuses on tööjõu liikuvus väärtuslik vahend ressursside tõhusamaks jaotamiseks sektorite vahel ja sees, tööpuuduse vähendamiseks ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kõrvaldamiseks. Käesoleva algatusega täiendatakse ka poliitiliste suuniste 1. prioriteeti („Uus hoog töökohtade loomisele, majanduskasvu ja investeeringute edendamisele“), luues soodsama õiguskeskkonna ettevõtluse toetamiseks ja töökohtade loomiseks.

Lisaks on ameti loomine kooskõlas digitaalse ühtse turu strateegilise eesmärgiga moderniseerida avalikku haldust, saavutada piiriülene koostalitlusvõime ja hõlbustada suhtlemist inimestega. Seega täiendatakse sellega komisjoni ettepanekut ühtse digivärava 22 kohta, mille eesmärk on hõlbustada kvaliteetse sisu ja teenuste pakkumist üldsusele digivärava kaudu, tuginedes olemasolevale portaalile „Teie Euroopa“. See algatus tugineb ka mitteametlikust probleemide lahendamise võrgustikust SOLVIT 23 saadud kogemustele. Eelkõige võetakse algatust arvesse ja täiendatakse sellega vajaduse korral ühtse digivärava kaudu pakutavat teavet ja teenuseid. Samuti soodustatakse algatusega üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu SOLVITile, et lahendada nende erimeelsused ja tugineda kõnealusest allikast kogutud tõenditele, et teha kindlaks korduvad probleemid algatuse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades.

Lisaks sellele tugineb käesolev algatus piiriülese koostöö valdkonna headele tavadele, mille on kindlaks määranud piirikeskus, 24 et aidata täielikult ära kasutada ELi piirialade majanduslikku potentsiaali.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 46 ja 48, artikli 53 lõikel 1, artiklil 62 ja artikli 91 lõikel 1 ning selles keskendutakse töötajate vabale liikumisele, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele, tegevuse alustamisele ja tegutsemisele füüsilisest isikust ettevõtjana, teenuste osutamise vabadusele ning rahvusvaheliste vedude suhtes kohaldatavatele ühiseeskirjadele.

•Subsidiaarsus

Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse. Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, vaid need on paremini saavutatavad liidu tasandil järgmistel põhjustel.

·Liidu tasandil tuleb kooskõlastada kvaliteetse ja ajakohase teabe pakkumist ja teenuste osutamist avalikkusele nende õiguste ja kohustuste kohta piiriülestes olukordades, et tagada ühtne, selge ja tõhus lähenemisviis.

·Liidu õiguse kohaldamine piiriülese tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise valdkonnas sõltub liikmesriikide koostööst, mis tähendab, et ükski liikmesriik ei saa tegutseda üksi.

·Selleks et suurendada sünergiat ja toetada liikmesriikidevahelist koostööd liidu õiguse kohaldamisel tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, tagada õiguskindlus nii ametiasutuste kui ka üksikisikute jaoks ning jõuda ühisele arusaamisele nõuete täitmise tagamisel, on vaja välja töötada liidu tasandi kooskõlastatud ja ühine lähenemisviis, selle asemel et tugineda võimalikule kahe- või mitmepoolsete lepingute keerukale võrgustikule.

•Proportsionaalsus

Algatus on proportsionaalne vastus vajadusele operatiivtoe järele ega lähe selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Sellega ei kehtestata liikmesriikidele, üksikisikutele ega tööandjatele uusi kohustusi, vaid keskendutakse pigem piiriülese liikuvuse toetamisele ja uute võimaluste loomisele. Ettepanek ei mõjuta liikmesriikide otsuseid, õigusakte ega täitmise tagamisega seotud tegevusi, mis jäävad liikmesriikide pädevusse. Lisaks jätab see suurel määral liikmesriikide otsustada, kuidas nad algatusega kehtestatud võimalusi kasutavad.

Kavandatud määrusega kaasnevas mõju hindamise aruandes 25 kirjeldatakse, kuidas saavutatakse ettepanekuga parim tasakaal algatuse eesmärkide saavutamisel, tagades kasu riiklike ametiasutuste, üksikisikute ja tööandjate jaoks (positiivne mõju) ilma kulusid märkimisväärselt suurendamata. Samuti on aruandes esitatud nende sidusrühmade üldine toetus, kellega konsulteeriti käesoleva ettepaneku koostamisel.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Samuti on ettepanekus arvesse võetud eespool nimetatud nelja ELi asutuse käimasolevat hindamist tööhõivepoliitika valdkonnas. Hindamine hõlmab iga asutuse eraldi hindamist, võrdlevat ülevaadet ja prognoosivat hindamist seoses nelja asutuse toimimisega tulevikus. Nelja asutuse ülesanded on kavandatava ameti omadest üsna erinevad, kuna need on peamiselt teadusuuringutele suunatud ja neil ei ole piiriülest fookust. Sellele vaatamata on hindamise teatavad esialgsed elemendid käesolevale ettepanekule kaasa aidanud, eelkõige seoses ameti töökorralduse ja juhtimisega. Käesolevale ettepanekule lisatud mõju hindamise aruandes uuritakse kavandatava ameti ja olemasoleva nelja asutuse võimalikku koostoimet. Ameti korrapärane hindamine võimaldab uurida tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste vastastikust täiendavust ja ühtlustada võimalusi.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Selleks et uurida sidusrühmade (sealhulgas kodanike, riikide ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna) seisukohti Euroopa Tööjõuameti loomise osas, korraldas komisjon 27. novembrist 2017 kuni 7. jaanuarini 2018 internetipõhise avaliku konsultatsiooni ameti peamiste parameetrite kohta. Avaliku arutelu käigus koguti kokku 8 809 vastust, millest 8 420 olid identsed, tulenedes Euroopa Ametiühingute Keskliidu algatatud kampaaniast, ja 389 olid kordumatud vastused.

Üldiselt avaldasid avalikule konsultatsioonile vastanud uuele ametile tugevat toetust, seda ka kordumatuid vastuseid arvesse võttes. Tulemused toetasid suures osas komisjoni peamiste probleemide analüüsi. Enamik vastanutest (üle 70 %) oli arvamusel, et liikmesriikide ametiasutuste vaheline olemasolev koostöö ei ole piisav, et tagada ELi piiriülest liikuvust käsitlevate õigusnormide tõhus rakendamine. Samamoodi leidis suur osa vastanutest, et üksikisikute ja ettevõtjate jaoks on probleem ebapiisav juurdepääs piiriülese liikuvuse eeskirju käsitlevale teabele ja nende vähene läbipaistvus. Ka uuele ametile pakutud võimalikud ülesanded said laialdast toetust, eelkõige toetati süstemaatilist koostööd ja teabevahetust riikide ametiasutuste vahel.

Komisjon korraldas ka mitmeid sihtotstarbelisi konsultatsioone ELi asutustega tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas. 11. detsembril 2017 korraldati ELi tasandi sotsiaalpartnerite spetsiaalne ärakuulamine ja 15. detsembril 2017 toimus strateegiline dialoog ELi tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Lisaks temaatilistel kohtumistel tehtud suulisele panusele esitasid nimetatud konsultatsioonidel osalevad organisatsioonid ja esindajad kirjalikke seisukohti.

Sihtotstarbeliste konsultatsioonide tulemused olid erinevad. Üldiselt pooldasid vastanud sellise uue ameti loomist, mis keskenduks riiklike ametiasutuste vahelise koostöö parandamisele, hõlbustades teabe ja heade tavade vahetamist. Samal ajal rõhutasid vastanud, et uus amet peaks täielikult järgima aluslepingust tulenevaid riiklikke pädevusi, ei tohiks kehtestada liikmesriikidele täiendavaid aruandlusnõudeid ega muuta olemasolevaid haldusstruktuure keerulisemaks ega dubleeriks neid. Paljud sihtotstarbelises konsultatsioonis osalenud sidusrühmad arvasid, et tulevase ameti volitused ja eesmärgid tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse selle seost olemasolevate struktuuride ja vahenditega.

Sidusrühmade üksikasjalikud seisukohad on esitatud mõju hindamise aruande 2. lisas. Käesoleva ettepaneku koostamisel võeti nõuetekohaselt arvesse konsultatsioonide tulemusi, sealhulgas arutelusid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis, deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendaval Euroopa platvormil, töötajate lähetamise eksperdikomitees, töötajate vaba liikumise tehnilises komitees, Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustikus, ning mitteametlikku teabevahetust ministrite vahel tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 2017. aasta oktoobri lõunakohtumisel.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva algatuse ja kavandatava määrusega kaasneva mõju hindamise aruande koostamisel kasutas komisjon mitmesuguseid teiseseid andmeid, mida on avaldanud ELi institutsioonid (Euroopa Parlament, komisjon ja kontrollikoda), spetsiaalsed komisjoni talitused (portaal „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVIT), muud rahvusvahelised organisatsioonid (OECD) ning mida saadi ka asjakohastest akadeemilistest teaduslikest ja mõttekodade uuringutest. Samuti kasutas ta oma sisemisi poliitikaalaseid eksperditeadmisi ja analüütilist suutlikkust, nt eelarvemõju hindamiseks.

Komisjon tugines ka käesoleva algatuse jaoks kogutud lähteandmetele. Ta kasutas tõendite kogumiseks olemasolevaid raamlepinguid. See hõlmas sihtotstarbelist taotlust ELi sisese liikumise õigusekspertide võrgustikule (FreSsco) seoses tööinspektsioonide suutlikkusega tegeleda piiriüleste juhtumitega. Samuti hõlmas see konsulteerimisteenuse osutajale esitatud taotlust töötada välja juhtuuringud, mis põhinevad kvalitatiivsetel küsitlustel piiriülese koostöö vahendite kohta jõustamisvaldkonnas.

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele ja seda ka arutati komiteega 28 . Õiguskontrollikomitee 9. veebruari 2018. aasta negatiivses arvamuses esitatud soovitusi käsitleti, täpsustades algatuse kohaldamisala ja põhjendusi ning sidusrühmade seisukohti, ning täiendavalt analüüsiti hindamise all olevaid valikuid ja seda, kuidas algatus sobib olemasoleva tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise juhtimisstruktuuri nii, et samal ajal edendataks vastastikust täiendavust ja lihtsustamist. Selleks et käsitleda reservatsioone, mille komitee esitas oma 21. veebruari 2018. aasta (positiivses) arvamuses, selgitati mõju hindamise aruandes täiendavalt, kuidas uue ameti loomisega korraldatakse ümber olemasolevad komiteed ja struktuurid, et väheneks keerukus ja välditaks dubleerimist, käsitleti uue ameti võimalikku suhet liidu tööhõive valdkonna olemasolevate ametitega ning täpsustati eelistatud variandiga seotud eelarveprognooside selgitust 29 .

Mõju hindamise osana hinnati poliitika- ja rakendamisvõimalusi tõhususe, tulemuslikkuse ja sidususe kriteeriumide alusel. Selle analüüsi tulemusena osutus käesoleva algatuse eesmärkide saavutamisel kõige tõhusamaks ja tulemuslikumaks vahendiks operatiivvaliku (poliitikavalik 2) kombinatsioon, mida tuleb teostada uue ameti kaudu, mis tugineb olemasolevatele ELi tasandi liikuvuse asutustele (rakendamisvalik 2) See võimaldab tagada positiivse mõju riiklikele ametiasutustele, üksikisikutele ja tööandjatele, ilma et see suurendaks märkimisväärselt kulusid, lahendades samas tegevustoetuse puudumise olemasolevas ELi koostööraamistikus, mis oli sidusrühmade tõstatatud kaks olulist probleemi.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ameti asutamise ettepanek tugevdab ELi institutsioonilist maastikku piiriülese liikuvuse valdkonnas, et parandada ja lihtsustada praeguseid koostöövorme ning hõlbustada seega ka liikmesriikide ja komisjoni tööd.

Praegu hõlmab see institutsiooniline maastik mitut ELi struktuuri (edaspidi „ELi asutused“), kus riikide haldusasutused teevad koostööd ja vahetavad parimaid tavasid. Need ELi asutused on järgmised: EURESe Euroopa koordinatsiooniamet, töötajate vaba liikumise tehniline komitee ja nõuandekomitee, töötajate lähetamise eksperdikomitee, deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon ja kõik selle allkomiteed (sealhulgas tehniline komisjon ja õigusaktidega loodud kontrollnõukogu ning halduskomisjoni enda loodud lepitusnõukogu) ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nõuandekomitee.

Uus amet ühendab eespool nimetatud ELi asutuste tehnilised ja operatiivülesanded alaliseks struktuuriks, et saavutada parem ja tõhusam väljund tugevdatud koostöö ning ühise uurimistegevuse alusel. Sellega seoses teeb amet järgmist:

–võtab üle EURESe Euroopa koordinatsiooniameti haldamise, mida praegu teeb komisjon;

–asendab töötajate vaba liikumise tehnilise komitee;

–asendab töötajate lähetamise eksperdikomitee;

–asendab tehnilise komisjoni, kontrollnõukogu ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni lepituskomitee;

–asendab deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi.

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas teeb amet tihedat koostööd sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga selle regulatiivse ülesande täitmisel, mis kuulub endiselt kõnealuse komitee pädevusse. Lisaks saab amet kasu mis tahes panusest, mida sotsiaalpartnerid ja riigi tasandi valitsuste esindajad annavad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise nõuandekomitees ja töötajate vaba liikumise nõuandekomitees.

Kõnealune uus ülesehitus lihtsustab institutsioonilist maastikku ja edendab piiriülese liikuvuse eri aspektide vastastikust täiendavust ameti volituste piires. Nii toetatakse veelgi liidu õiguse järjekindlat ja tõhusat kohaldamist, suurendab tõhusust ning annab rohkem ja paremaid tulemusi võrreldes praeguse institutsioonilise korraldusega, kus ELi asutused tegutsevad suures osas üksteisest eraldi, keskenduvad konkreetsele õigusaktile või nende vastutusalas olevale valdkonnale, neil puudub operatiivne mõõde, nad kohtuvad enamasti vaid paar korda aastas ja teostavad teatavaid kattuvaid tegevusi.

Algatuse eesmärk on ka ühtlustada viisi, kuidas antakse üldsusele tööjõu piiriülese liikuvusega seotud õiguste, kohustuste ja võimaluste kohta teavet ja osutatakse vastavaid teenuseid, lihtsustades seeläbi üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu sellisele teabele ja teenustele.

Ettepaneku eesmärk on veelgi tõhustada menetluste digitaliseerimist ning täiendada olemasolevaid ja kavandatavaid algatusi selles valdkonnas, näiteks riiklike asutuste vaheline elektrooniline andmevahetus sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) rakendamise raames, siseturu infosüsteem (IMI), samuti portaal „Teie Euroopa“ ja komisjoni kavandatud ühtne digivärav.

•Põhiõigused

Kuna amet peaks aitama kaasa tööjõu piiriülest liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu eeskirjade selgele, õiglasele ja tulemuslikule täitmisele, toetab ta selliste eeskirjadega hõlmatud põhiõiguste kaitset ja rakendamist nagu isikute ja töötajate vaba liikumine (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 15 ja 45, edaspidi „harta“), õigus kasutada tööhõiveteenuseid (harta artikkel 29) ja teenuste osutamise vabadus (harta artikkel 16). Samuti toetaks see õiguste piiriülest kasutamist heade ja õiglaste töötingimuste, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu valdkonnas (harta artiklid 31, 34 ja 35), samuti mittediskrimineerimise valdkonnas (harta artikkel 21).

Isikuandmete kaitse (harta artikkel 8) puhul kohaldatakse käesoleva ettepaneku alusel isikuandmete töötlemise suhtes määruse (EL) nr 679/2016 30 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EÜ) nr 45/2001 31 sätteid. Kõnealuste eeskirjade kohaselt piirdub isikuandmete mis tahes töötlemine sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne. Andmeid kogutakse kindlaksmääratud, selgetel ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda täiendavalt viisil, mis on nimetatud eesmärkidega vastuolus.

Koos muude komisjoni poolt selle mandaadi raames kavandatud algatustega aitab käesolev ettepanek komisjonil ja liikmesriikidel rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sambas määratletud põhimõtteid ja õigusi, mis toetavad õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme.

4.MÕJU EELARVELE

Mõjuhinnangus esitatud eelistatud kombineeritud variandi kohaselt on ameti kogukulud hinnanguliselt 50,9 miljonit eurot aastas täieulatusliku toimimise korral, mis loodetakse saavutada 2023. aastaks. Käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku (2019–2020) kulud kaetakse osaliselt selliste olemasolevate meetmete vahendite ümberpaigutamise kaudu, mida praegu rakendatakse ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning tööhõive ja transpordi valdkonna autonoomsete eelarveridade (70 %) vahenditest, seda osaliselt alamrubriigi 1a varu kasutuselevõtmise (30 %) teel. Ametile üleviidud olemasolevaid meetmeid ei katkestata; nende rakendamine viiakse komisjonist ametile üle niipea, kui amet oma tegevust alustab. Töötajatega seoses nõuab amet 69 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta, 60 riikide lähetatud eksperti ja 15 lepingulist töötajat. Finants- ja personalivajaduste üksikasjad on esitatud lisatud finantsselgituses. ELi eelarvele avaldatavast mõjust tulenevalt kehtestatakse liikmesriikide eelarvetele miinimumnõuded. Mõju haldusasutustele ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, kuid juhtuuringutest nähtub, et selline mõju on positiivne, sest eeskirjade parem jõustamine võimaldab riiklikel täitevasutustel koguda varem maksmata sotsiaalkindlustusmakseid ja saada ametilt tegevustoetust.

Ettepanek sisaldab hindamisklauslit ameti volituste ja ülesannete hindamiseks iga viie aasta järel, nähes ette võimaluse laiendada järk-järgult oma tegevuse ulatust ja ka ametit.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanekule lisatud mõju hindamise aruandes kirjeldatud spetsiaalsest seireraamistikust saab mitme näitaja põhjal teavet määruse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest. Seireraamistiku nõudeid ja ajakava kohandatakse täiendavalt õigusloome- ja rakendamisprotsessi käigus.

Komisjon hindab määrust viis aastat pärast selle jõustumist kooskõlas finantsmääruse 32 nõuete ja parema õigusloome suunistega 33 . Hindamisel keskendutakse eelkõige parema õigusloome suunistes sätestatud kriteeriumidele, st tulemuslikkusele, tõhususele, sidususele, ELi lisandväärtusele ja asjakohasusele, pidades silmas määruse võimalikku läbivaatamist või ajakohastamist.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükis esitatakse tulevase ameti loomise ja toimimise peamised põhimõtted.

Artiklis 1 on sätestatud reguleerimisese ja poliitikavaldkonnad, mis kuuluvad selle kohaldamisalasse.

Artikkel 2 sisaldab ameti peamisi eesmärke; punktis a selgitatakse eesmärke seoses avalikkuse, sealhulgas üksikisikute ja tööandjatega, punktis b selgitatakse ameti rolli liikmesriikide suhtes ja punktis c osutatakse rollile, mis on seotud riigi ametiasutuste vaheliste piiriüleste vaidluste ning tööturu häirete lahenduste vahendamise ja hõlbustamisega.

Artikliga 3 on ette nähtud ameti õiguslik seisund.

Artiklis 4 on märgitud tulevase ameti asukoht, kui liikmesriigid on teinud selle kohta otsuse enne käesoleva ettepaneku vastuvõtmiseni viiva seadusandliku menetluse lõppu.

II peatükis on esitatud tulevase asutuse ülesanded, mis on loetletud artiklis 5, ja iga ülesannet kirjeldatakse üksikasjalikumalt vastava(te)s artikli(te)s.

Artiklis 6 on esitatud üksikasjalik teave selle kohta, kuidas amet parandab üksikisikutele ja tööandjatele pakutava tööjõu liikuvuse valdkonna õigusi ja kohustusi käsitleva teabe kvaliteeti ja kättesaadavust.

Artiklis 7 on sätestatud, kuidas amet hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu tööjõu liikuvusega seotud algatustele ja teenustele, määratledes ameti konkreetsed asjaomased ülesanded. Samuti on selles sätestatud ameti roll EURESe Euroopa koordinatsiooniameti juhtimisel.

Artiklis 8 liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kohta on sätestatud koostöö hõlbustamine ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise teabevahetuse kiirendamine piiriüleste juhtumite korral (kirjeldatud lõikes 1), kirjeldatakse ülesandeid, mida amet täidab määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni toetamisel kõnealuse määruse rakendamisega seotud finantsküsimustes (lõige 2), ning tuuakse esile ameti roll elektrooniliste vahendite kasutamise edendamisel ja menetluste digitaliseerimisel (lõiked 3 ja 4).

Artiklites 9 ja 10 on selgitatud, kuidas amet koordineerib kooskõlastatud ja ühiseid piiriüleseid kontrolle. Artiklis 9 on kindlaks määratud kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemise üksikasjad, samuti selgitatakse artiklis, et selliseid meetmeid võetakse ainult asjaomaste liikmesriikide nõusolekul, seda kas riiklike ametiasutuste taotlusel või ameti algatusel (lõige 1), ning nõutakse, et liikmesriigid, kes otsustavad kooskõlastatud või ühist kontrolli mitte teha, selgitaksid oma otsuse põhjusi (lõige 2), võimaldades liikmesriikidel teha ühist kontrolli ka juhul, kui kõik kooskõlastatud või ühise kontrolliga seotud liikmesriigid ei ole otsustanud osaleda (lõige 3). Artiklis 10 on sätestatud ameti koordineeritud kooskõlastatud või ühise kontrolli teostamise praktiline kord.

Artiklis 11 on esitatud ameti ülesanded seoses analüütilise hindamise ja riskihindamisega tööjõu liikuvuse piiriüleste aspektide puhul ning sätestatud üksikasjad tegevuste ja konteksti kohta, mille alusel sellist tööd tehakse.

Artikliga 12 on ametile antud volitused toetada liikmesriike nende suutlikkuse suurendamisel, et edendada liidu asjakohase õiguse järjekindlat, õiglast ja tõhusat kohaldamist ja jõustamist, ning määratletud ameti konkreetsed tegevused selle ülesande täitmiseks.

Vahendamist käsitlevas artiklis 13 on kirjeldatud ameti ülesannet liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamisel.

Artiklis 14 on määratletud ameti roll koostöö edendamisel piiriüleste tööturu häirete korral.

Artiklis 15 on sätestatud ameti koostöö teiste liidu detsentraliseeritud asutustega.

Artikliga 16 on tagatud, et ameti töös, mis on seotud liikmesriikidevahelise teabevahetuse käigus kasutatavate menetluste digitaliseerimisega, järgitakse asjakohase koostalitlusvõime raamistiku ja võrdlusarhitektuuri põhimõtteid.

III peatükis on kirjeldatud ameti organisatsiooni ja määratletud selle struktuuri üksikasjad.

Artiklis 17 on sätestatud ameti haldus- ja juhtimisstruktuur, mis koosneb haldusnõukogust, tegevdirektorist ja sidusrühmade kogust. Samuti antakse kõnealuses artiklis ametile võimalus luua konkreetseid töörühmi ja rühmi konkreetsete ülesannete täitmiseks.

Artiklites 18–22 on sätestatud haldusnõukogu toimimise üksikasjalikud eeskirjad. Selles jaos on sätestatud haldusnõukogu koosseis, ülesanded ning juhatuse esimeest, koosolekuid ja hääleõigust käsitlevad eeskirjad.

Artiklis 23 on esitatud tegevdirektori kohustused.

Artiklis 24 on sätestatud ametiga seotud sidusrühmade kogu asutamine, et luua foorum, kus konsulteerida sidusrühmadega ameti ülesannetega seotud teemadel.

IV peatükk sisaldab sätteid ameti eelarve koostamise ja struktuuri kohta.

V peatükis on määratletud ameti personali reguleerivad sätted, sealhulgas üldeeskirjad personali, tegevdirektori, riiklike kontaktametnike ning riikide lähetatud ekspertide ja muude töötajate kohta.

VI peatükis on esitatud üld- ja lõppsätted, sealhulgas ameti töötajate suhtes kohaldatavad privileegid ja immuniteedid, keelte kasutamise kord, läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevad eeskirjad, pettuste vastu võitlemine, teabe turvalisus ja kaitse tagamine ning vastutus. Selles on sätestatud, et komisjon hindab perioodiliselt ameti tulemuslikkust. Nimetatud peatükk sisaldab ka sätteid Euroopa Ombudsmani haldusjuurdluste ning kolmandate riikidega koostöö kohta. Kõnealuses peatükis on määratletud ka peakorterileping ja tegutsemistingimused ning ameti tegevuse alustamine.

Artiklis 46 on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 muudatused.

Artiklis 47 on sätestatud määruse (EÜ) nr 987/2009 muudatused.

Artiklis 48 on sätestatud määruse (EL) nr 492/2011 muudatused.

Artiklis 49 on sätestatud määruse (EL) 2016/589 muudatused.

Artiklis 50 on sätestatud otsuse 2009/17/EÜ ja otsuse (EL) 2016/344 kehtetuks tunnistamine.

Artiklis 51 käsitletakse käesoleva määruse jõustumist.

2018/0064 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Tööjõuamet

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 34 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 35 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.

(2)ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

(3)Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba ühiselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis sotsiaalpartnerite tippkohtumisel. Sotsiaalpartnerite tippkohtumisel tuletati meelde vajadust seada liidu sotsiaalse mõõtme edasiarendamiseks kõigil tasanditel tähelepanu keskmesse inimesed ning edendada ühise pühendumuse varal lähenemist kõigil tasanditel, nagu kinnitati Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes.

(4)Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist, 36 kaitstes töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest, 37 tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul 38 ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.

(5)Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(6)Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.

(7)Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011, 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL 40 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 41 reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL 43 reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004, 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009, 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010 46 ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71 47 ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72 48 reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

(8)Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Amet peaks käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/2009 51 ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278) 52 .

(9)Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed.

(10)Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas.

(11)Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala 53 .

(12)Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga, 54 Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, 55 piirikeskusega 56 ja SOLVITiga, 57 samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL 58 alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga, 59 eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

(13)Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.

(14)Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.

(15)Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

(16)Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu.

(17)Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad 60 ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus 61 . Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.

(18)Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks amet võimaldama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks ettevõtete ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

(19)Euroopa koostalitlusvõime raamistik (EIF) 62 pakub põhimõtteid ja soovitusi selle kohta, kuidas parandada koostalitlusvõimet hõlmavate tegevuste ja avalike teenuste osutamise juhtimist, luua organisatsioonide vahelisi ja piiriüleseid suhteid, optimeerida protsesse, mis toetavad otspunktidevahelist digitaalset andmevahetust, ning tagada, et nii olemasolevad kui ka uued õigusaktid toetaksid koostalitlusvõimet käsitlevaid põhimõtteid. Euroopa koostöövõime etalonarhitektuur (EIRA) on üldine struktuur, mis hõlmab koostalitlusvõime alaste lahenduste rakendamisel kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid 63 . Koostalitlusvõime küsimuste käsitlemisel peaksid nii EIF kui ka EIRA ametit suunama ja toetama.

(20) Ameti tegevust tuleks juhtida ja see peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud asutuste kohta) põhimõtetega.

(21)Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

(22)Haldusnõukogu ja tegevdirektor peaksid olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ning tegutsema avalikes huvides, ilma et see piiraks komisjoni volitusi.

(23)Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid olema liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

(24)Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

(25)Käesoleva määrusega seotud isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 64 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, 65 olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. See hõlmab asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete võtmist, et täita kõnealustes määrustes sätestatud kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamisega ja andmesubjektide õigustega.

(26)Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 66 . Ameti tegevust peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kontrollima Euroopa Ombudsman.

(27)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 67 tuleks kohaldada ameti suhtes, mis peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta.

(28)Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks.

(29)Selleks et tagada avatud ja läbipaistvad töötingimused ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju (ametnike personalieeskirjad) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (teenistustingimused), mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (edaspidi koos „personalieeskirjad“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(30)Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).

(31)Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate asutuste tegevusse tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, peaks amet üle võtma ülesanded, mida täidab määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee, komisjoni otsusega 2009/17/EÜ 68 loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2016/344 69 loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm. Ameti asutamisega peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama.

(32)Amet peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust (edaspidi „halduskomisjon“) niivõrd, kuivõrd ta täidab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud reguleerimisülesandeid. Amet peaks siiski võtma üle halduskomisjoni raames praegu täidetavad operatiivülesanded, näiteks liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse pakkumise, tagama määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud finantsküsimuste lahendamise foorumi, asendama nimetatud määrustega loodud kontrollnõukogu ülesanded, samuti elektroonilise andmevahetuse ja IT-vahenditega seotud ülesanded kõnealuste määruste kohaldamise hõlbustamiseks, asendades kõnealuste määruste alusel loodud andmetöötluse tehnilise komisjoni funktsiooni.

(33)Määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomitee loovad foorumi, kus konsulteeritakse sotsiaalpartnerite ja valitsuste esindajatega riiklikul tasandil. Amet peaks panustama nende töösse ja võib osaleda nende koosolekutel.

(34)Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsused 2009/17/EÜ ja (EL) 2016/344.

(35)Riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisuse ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamist on Euroopa Liidu toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise puhul.

(36)Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis on seotud töötajate ja teenuste vaba liikumise toetamise ning siseturu õigluse tugevdamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõiguseid ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Põhimõtted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“).

2.Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.

Artikkel 2

Eesmärgid

Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:

(a)hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;

(b)toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;

(c)on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

Artikkel 3

Õiguslik seisund

1.Amet on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 4

Asukoht

Ameti asukoht on [x].

II peatükk

Ameti ülesanded

Artikkel 5

Ameti ülesanded

Oma eesmärkide saavutamiseks täidab amet järgmisi ülesandeid:

(a)võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;

(b)võimaldab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse tõhus jõustamine;

(c)koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;

(d)teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;

(e)toetab artikli 12 kohaselt liikmesriike suutlikkuse suurendamisel seoses liidu asjaomase õiguse tõhusa jõustamisega;

(f)tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;

(g)hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral.

Artikkel 6

Teave tööjõu piiriülese liikuvuse kohta

Amet parandab üksikisikutele ja tööandjatele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017) 256]. Selleks teeb amet järgmist:

(a)annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(b)edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;

(c)annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(d)toetab liikmesriike direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja sellele juurdepääsu ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmisel;

(e)toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeteenuste täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses [ühtne digivärav – COM(2017) 256] sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;

(f)toetab liikmesriike piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi.

Artikkel 7

Juurdepääs tööjõu piiriülese liikuvuse teenustele

1.Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:

(a)edendab üksikisikute piiriülest liikuvust toetavate algatuste, sealhulgas sihtotstarbeliste liikuvuskavade väljatöötamist;

(b)võimaldab töö-, õppepraktika- ja õpipoisiõppekohtade piiriülest sobitamist elulookirjelduste ja taotlustega, millest saavad kasu nii üksikisikud kui ka tööandjad, seda eelkõige EURESe kaudu;

(c)teeb koostööd muude liidu algatuste ja võrgustikega, nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja piirikeskus, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja ületada tööjõu liikuvuse piiriülesed takistused;

(d)hõlbustab koostööd kooskõlas direktiiviga 2014/54/EL määratud pädevate talituste vahel riiklikul tasandil, et anda üksikisikutele ja tööandjatele piiriülest liikuvust käsitlevat teavet, suuniseid ja abi, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta.

2.Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 4 punktis k, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.

Artikkel 8

Liikmesriikidevaheline koostöö ja teabevahetus

1.Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.

Selleks teeb amet riiklike asutuste taotlusel ja omavahelise teabevahetuse kiirendamiseks eelkõige järgmist:

(a)toetab liikmesriikide ametiasutusi teiste liikmesriikide ametiasutuste asjakohaste kontaktpunktide kindlakstegemisel;

(b)hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse üle;

(c)edendab ja jagab parimaid tavasid;

(d)hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;

(e)esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklile 13.

2.Amet toetab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust, lahendades sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud finantsküsimusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 74 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitega 65, 67 ja 69.

3.Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.

4.Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.

Artikkel 9

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine

1.Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.

2.Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

3.Kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut, mis esitatakse riiklike kontaktametnike kaudu. Juhul kui üks või mitu liikmesriiki keelduvad kooskõlastatud või ühises kontrollis osalemast, võivad teised riiklikud asutused vajaduse korral teostada kavandatud kooskõlastatud või ühise kontrolli ainult osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes keeldusid kontrollis osalemast, hoiavad teabe kavandatava kontrolli kohta konfidentsiaalsena.

Artikkel 10

Kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kord

1.Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.

2.Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega.

3.Amet pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

4.Ameti töötajad võivad osaleda kooskõlastatud või ühises kontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.

5.Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.

6.Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

7.Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, sealhulgas väljaspool tema pädevuse piire, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.

Artikkel 11

Tööjõu piiriülese liikuvuse analüüs ja riskihindamine

1.Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

2.Amet korraldab liikmesriikide ametiasutuste ja teenistuste seas vastastikuseid hindamisi, et:

(a)tegeleda mis tahes küsimuste, keerukate olukordade ja konkreetsete probleemidega, mis võivad tekkida seoses liidu õiguse rakendamise ja praktilise kohaldamisega ameti pädevuse piires, samuti seoses selle jõustamisega;

(b)tugevdada kooskõla üksikisikutele ja ettevõtjatele teenuste osutamisel;

(c)suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.

3.Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

4.Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.

Artikkel 12

Toetus suutlikkuse suurendamiseks

Amet toetab liikmesriike suutlikkuse suurendamisel, et edendada liidu õiguse järjepidevat jõustamist kõigis käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades. Amet teeb eelkõige järgmist:

(a)töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

(b)edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide ametiasutuste vahel;

(c)edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisest koostööst;

(d)töötab välja sektoripõhised ja -ülesed koolitusprogrammid ning spetsiaalse koolitusmaterjali;

(e)edendab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas kampaaniad üksikisikute ja tööandjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest ning nende jaoks kättesaadavatest võimalustest.

Artikkel 13

Vahendamine liikmesriikide vahel

1.Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli.

2.Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.

3.Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

4.Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada.

5.Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.

6.Amet esitab komisjonile kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.

Artikkel 14

Koostöö piiriüleste tööturu häirete korral

Riiklike ametiasutuste taotlusel võib amet hõlbustada koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks suuremahulised ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

Artikkel 15

Koostöö muude asutustega

Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.

Artikkel 16

Koostalitlusvõime ja teabevahetus

Amet kooskõlastab, arendab ja kohaldab koostalitusvõime raamistikke, et tagada teabevahetus nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga. Sellised koostalitusvõime raamistikud põhinevad Euroopa koostalitlusvõime raamistikul 70 ja Euroopa koostöövõime etalonarhitektuuril (EIRA), millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2015/2240 71 , ning mida nendega ka toetatakse.

III peatükk

Ameti töökorraldus

Artikkel 17

Haldus- ja juhtimisstruktuur

1.Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest komponentidest:

(a)haldusnõukogu, kes täidab artiklis 19 sätestatud ülesandeid;

(b)tegevdirektor, kes täidab artiklis 23 sätestatud kohustusi;

(c)sidusrühmade kogu, kes täidab artiklis 24 sätestatud ülesandeid.

2.Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.

Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast komisjoniga konsulteerimist. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise küsimustes konsulteeritakse ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga.

1. jagu

Haldusnõukogu

Artikkel 18

Haldusnõukogu koosseis

1.Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.

2.Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige asendab liiget tema äraolekul.

3.Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4.Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

5.Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

Artikkel 19

Haldusnõukogu ülesanded

1.Haldusnõukogu:

(a)jälgib ameti tegevust;

(b)võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt IV peatükile;

(c)hindab ameti tegevuse konsolideeritud aastaaruannet, sealhulgas ülevaadet ülesannete täitmise kohta, võtab selle vastu ning saadab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

(d)võtab vastavalt artiklile 30 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(e)võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsi;

(f)võtab vastu eeskirjad oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;

(g)võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 37 lõikes 3 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

(h)võtab vastu oma kodukorra;

(i)võtab vastu artikli 17 lõike 2 kohaselt ameti loodud töö- ja eksperdirühmade kodukorra;

(j)kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega 72 (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

(k)võtab vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et jõustada personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;

(l)loob vajaduse korral siseauditi suutlikkuse;

(m)nimetab kooskõlas artikliga 32 ametisse tegevdirektori ning vajaduse korral pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist;

(n)nimetab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

(o)kehtestab artikli 24 kohaselt moodustatud sidusrühmade kogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra ning nimetab kõnealused liikmed ja asendusliikmed ametisse;

(p)tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditite aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes;

(q)teeb kõik otsused ameti sisekomiteede või muude asutuste loomise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest;

(r)kiidab heaks vastu artiklis 25 osutatud ameti ühtse programmdokumendi kavandi enne, kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;

(s)võtab pärast komisjoni arvamuse saamist ühtse programmdokumendi vastu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 25.

2.Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

3.Erandjuhtudel võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 20

Haldusnõukogu esimees

1.Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on neli aastat, ja püüab saavutada soolilist tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Kui esimesel hääletusel ei saada kahekolmandikulist häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor, kus esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 21

Haldusnõukogu koosolekud

1.Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2.Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.Haldusnõukogu kutsub vähemalt kord aastas kokku sidusrühmade kogu koosoleku.

5.Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6.Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

7.Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 22

Haldusnõukogu hääletuskord

1.Ilma et see piiraks artikli 19 lõike 1 punkti b ja artikli 32 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.Igal hääleõiguslikul liikmel üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.Esimees osaleb hääletamisel.

4.Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

5.Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel ning mille korral võib hääletamiseks kasutada kirjalikku menetlust.

2. jagu

Tegevdirektor

Artikkel 23

Tegevdirektori kohustused

1.Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3.Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:

(a)ameti igapäevane juhtimine;

(b)haldusnõukogu otsuste rakendamine;

(c)ühtse programmdokumendi kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(d)ühtse programmdokumendi rakendamine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;

(e)ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(f)tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;

(g)liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karitusi;

(h)ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

(j)ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ning eelarve täitmise eest vastutamine;

(k)haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine, et järgida määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud kohustusi andmekaitse valdkonnas.

5.Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).

3. jagu

Sidusrühmade kogu

Artikkel 24

Sidusrühmade kogu moodustamine ja koosseis

1.Asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks ja neilt oskusteabe saamiseks käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades luuakse ameti juurde nõuandva pädevusega sidusrühmade kogu.

2.Sidusrühmade kogu võib ametile eelkõige esitada arvamusi ja anda nõu liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

3.Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja kogu tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

4.Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.

5.Vastavad organisatsioonid nimetavad sidusrühmade kogu liikmed ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed. Asendusliikmed asendavad automaatselt iga liiget, kes puudub või ei saa kogu töös osaleda. Võimaluste piires järgitakse asjakohast soolist võrdõiguslikkust ja VKEde piisavat esindatust.

6.Amet osutab sidusrühmade kogule sekretariaaditeenust. Sidusrühmade kogu võtab oma kodukorra vastu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kodukorra peab heaks kiitma haldusnõukogu.

7.Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

IV peatükk

Ameti eelarve koostamine ja struktuur

1. jagu

Ameti ühtne programmdokument

Artikkel 25

Iga- ja mitmeaastased programmid

1.Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 73 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

2.Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandi vastu iga aasta 30. novembriks. Ta edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile järgmise aasta 31. jaanuariks programmdokumendi kavandi ja kõik selle hilisemad ajakohastatud versioonid.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

3.Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase programmiga Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

4.Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles näidatakse ka iga tegevuse kohta soovituslikud rahalised vahendid ja personal, mis on vajalikud seatud eesmärkide täitmiseks.

Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 41 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Artikkel 26

Eelarve koostamine

1.Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.Haldusnõukogu võtab lõikes 1 osutatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3.Ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse iga aasta 31. jaanuariks komisjonile.

4.Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

5.Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava rahalise toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud.

7.Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

8.Haldusnõukogu võtab ameti eelarve vastu. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

9.Hoonetega seotud kõikide selliste projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 sätteid.

2. jagu

Ameti eelarve esitusviis, täitmine ja kontroll

Artikkel 27

Eelarve struktuur

1.Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves.

2.Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad ameti tulud järgmistest vahenditest:

(a)liidu rahaline osalus;

(b)liikmesriikide vabatahtlikud rahalised maksed;

(c)ameti töös osalevate kolmandate riikide rahaline osalus vastavalt artiklile 43;

(d)võimalikud liidu rahalised vahendid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas ameti finantseeskirjadega, millele on osutatud artiklis 30, ja liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega;

(e) tasud ameti avaldatud väljaannete ja muude osutatavate teenuste eest.

4.Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 28

Eelarve täitmine

1.Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 29

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.Ameti peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 1. märtsiks.

2.Ameti peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ka konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

3.Amet saadab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

4.Olles kätte saanud kontrollikoja märkused esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ameti peaarvepidaja omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab lõpliku raamatupidamisaruande haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.Haldusnõukogu esitab ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta oma arvamuse.

6.Tegevdirektor saadab järgmise eelarveaasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud ameti lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

8.Tegevdirektor saadab Euroopa Kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9.Tegevdirektor esitab taotluse korral Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu tegevdirektori tegevusele N aasta eelarve täitmise kohta enne N + 2 aasta 15. maid.

Artikkel 30

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

V peatükk

Töötajad

Artikkel 31

Üldsätted

Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi 74 ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud norme.

Artikkel 32

Tegevdirektor

1.Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

3.Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

4.Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

6.Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma pikendatud ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

7.Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

8.Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 33

Riikide kontaktametnikud

1.Iga liikmesriik määrab oma riigi kontaktametniku, kes lähetatakse tööle ametisse selle tegevuskohas vastavalt artiklile 34.

2.Riigi kontaktametnik aitab ametit tööülesannete täitmisel, eelkõige hõlbustab artikli 8 lõike 1 kohaselt koostööd ja teabevahetust ning ameti kontaktpunktina tegeleb oma liikmesriigi küsimuste või riiki puudutavate küsimustega, vastates kõnealustele küsimustele kas otse või riiklike ametiasutuste vahendusel.

3.Riigi kontaktametnikul on vastava liikmeriigi õiguse kohane pädevus taotleda asjaomastelt asutustelt teavet.

Artikkel 34

Lähetatud riiklikud eksperdid või muud töötajad

1.Lisaks riikide kontaktametnikele võib amet kõigis oma töövaldkondades kasutada muid lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid.

2.Haldusnõukogu võtab lähetatud riiklike ekspertide, sealhulgas riiklike kontaktametnike jaoks vastu vajaliku rakenduskorra.

VI peatükk

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 35

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 36

Kasutatavad keeled

1.Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 75 .

2.Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 37

Läbipaistvus, isikuandmete kaitse ja teabevahetus

1.Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

2.Haldusnõukogu kehtestab meetmed määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses ameti andmekaitseametniku ametisse nimetamisega ja seoses andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamisega ning andmesubjektide õigustega.

3.Amet võib osaleda teabevahetuses omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses. Teabevahetusmeetmete jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklis 5 osutatud ülesannete tulemuslikku täitmist. Teabevahetus toimub kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega. 

Artikkel 38

Pettuse tõkestamine

1.Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on liidu vahenditest rahastanud.

3.OLAF võib määruses (Euratom, EÜ) nr 1073/1999 ja määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korra kohaselt teostada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

Artikkel 39

Julgeolekunormid salastatud ja tundliku salastamata teabe kaitse kohta

Amet võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, milles käsitletakse Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 76 ja 2015/444 77 .

Artikkel 40

Vastutus

1.Ameti lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.Otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 41

Hindamine

1.Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu.

2.Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 42

Haldusjuurdlused

Euroopa Ombudsman uurib ameti tegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 43

Koostöö kolmandate riikidega

1.Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet teha koostööd selliste kolmandate riikide ametiasutustega, millele kehtib liidu asjaomane õigus seoses tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega.

Selleks võib amet komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Lõike 1 esimeses lõigus osutatud lepingute asjaomaste sätete alusel tuleb välja töötada kord, millega täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolne ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, sealhulgas sätted, milles käsitletakse ameti algatustes osalemist, rahalist toetust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3.Komisjon tagab, et amet tegutseb oma mandaadi piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus, leppides ameti tegevdirektoriga kokku asjakohase töökorra.

Artikkel 44

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ja hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 45

Ameti tegevuse algus

1.Amet alustab tegevust aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

2.Komisjon vastutab ameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet on saavutanud oma eelarve täitmiseks vajaliku tegevussuutlikkuse. Selleks:

(a)võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui haldusnõukogu on artikli 32 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektorina tegutsema ja tegevdirektorile seatud ülesandeid täitma komisjoni ametniku;

(b)erandina artikli 19 lõike 1 punktist j ja kuni artikli 19 lõikes 2 osutatud otsuse vastuvõtmiseni teostab ajutine tegevdirektor ametiisikule antud volitusi;

(c)võib komisjon anda ametile abi eelkõige sellega, et lähetab komisjoni ametnikke teostama ameti tegevusi ajutise tegevdirektori või tegevdirektori juhtimisel;

(d)võib ajutine tegevdirektor kinnitada kõik maksed, mis on kaetud ameti eelarvesse kantud assigneeringutega, kui need on heaks kiitnud haldusnõukogu, ning võib pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid.

Artikkel 46

Määruse (EÜ) nr 883/2004 muudatused [seoses praegu läbivaatamisel olevate sätetega viib komisjon oma ettepaneku vastavusse pärast läbivaadatud määruse vastuvõtmist]

Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklisse 1 lisatakse punkt na:

„na) „Euroopa Tööjõuamet“ – [ameti loomist käsitleva määrusega] loodud amet, millele on osutatud artiklis 74;“;

(2)artikli 72 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)    määrab tegurid, mida võtta käesoleva määruse alusel arvesse liikmesriikide asutuste kuludega seotud kontode koostamisel ja mida võtta arvesse aastaaruannete koostamisel nende asutuste vahel artiklis 74 osutatud Euroopa Tööjõuameti aruande alusel.“;

(3)artikkel 73 jäetakse välja;

(4)artikkel 74 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 74

Euroopa Tööjõuamet

1. Euroopa Tööjõuamet toetab käesoleva määruse rakendamist vastavalt [ameti loomist käsitlevas määruses] sätestatud ülesannetele.

2. Halduskomisjoni toetamiseks finantsküsimustes teeb Euroopa Tööjõuamet järgmist:

(a)kontrollib liikmesriikide poolt teatatud aastaste keskmiste kulude määramise ja arvutamise meetodit;

(b)kogub vajalikud andmed ja teeb iga liikmesriigi võlanõudeid käsitleva aastaaruande kinnitamiseks vajalikud arvutused;

(c)esitab halduskomisjonile korrapäraselt aruandeid käesoleva määruse ja rakendusmääruse rakendamise tulemuste kohta lähtudes eelkõige finantsaspektist;

(d)esitab andmed ja aruanded, mida halduskomisjon vajab artikli 72 punkti g alusel otsuste tegemiseks;

(e)esitab halduskomisjonile kõik asjaomased ettepanekud vastavalt punktidele a, b ja c, sealhulgas käesoleva määrusega seonduvalt;

(f)teeb töid, teostab uuringuid ja täidab ülesandeid seoses teemadega, mille halduskomisjon on talle esitanud.

3. Halduskomisjoni töö toetamiseks tehnilistes küsimustes teeb Euroopa Tööjõuamet halduskomisjonile ettepanekuid andmetöötlustalituste struktuuri üldeeskirjade kohta, eelkõige turvalisuse ja standardite kasutamise suhtes. Euroopa Tööjõuamet esitab aruanded ja põhjendatud seisukohad, enne kui halduskomisjon artikli 72 punkti d alusel otsuseid teeb.

4. Institutsioonide või asutuste vaheliste vaidluste korral käesoleva määruse ja rakendusmääruse kohaldamise üle tegutseb Euroopa Tööjõuamet vahendajana kooskõlas [ameti loomist käsitleva määruse artikliga 13 vahendamise kohta].”;

(5)artikli 76 lõike 6 teine lause asendatakse järgmisega:

„Kui lahendust ei leita mõistliku aja jooksul, võivad asjaomased asutused paluda Euroopa Tööjõuametil sekkuda.“.

Artikkel 47

Määruse (EÜ) nr 987/2009 muudatused [seoses praegu läbivaatamisel olevate sätetega viib komisjon oma ettepaneku vastavusse pärast läbivaadatud määruse vastuvõtmist]

Määrust (EÜ) nr 987/2009 muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 1 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f) „Euroopa Tööjõuamet“ – alusmääruse artiklis 74 osutatud asutus.“;

(2)artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate võimuorganite vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aega pärast seda, kui dokumendi saanud asutus esitas taotluse. Euroopa Tööjõuamet püüab erimeelsused lahendada vastavalt menetlusele, mis on sätestatud [ameti loomist käsitleva määruse artiklis 13 vahendamise kohta].”;

(3)artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate asutuste vahendusel pöörduda Euroopa Tööjõuameti poole mitte varem kui kuu aega pärast kuupäeva, mil tekkisid lõikes 1 või 2 osutatud erimeelsused. Euroopa Tööjõuamet püüab erimeelsused lahendada vastavalt menetlusele, mis on sätestatud [ameti loomist käsitleva määruse artiklis 13 vahendamise kohta].”;

(4)artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Aastaste keskmiste kulude teatamine

1. Iga vanuserühma aastane keskmine kulu isiku kohta konkreetsel aastal teatatakse Euroopa Tööjõuametile hiljemalt kõnealusele aastale järgneva teise aasta lõpuks.

2. Lõike 1 kohaselt teatatud aastased keskmised kulud avaldatakse igal aastal Euroopa Liidu Teatajas pärast nende heakskiitmist halduskomisjonis.

3. Kui liikmesriik ei ole suuteline teatama keskmisi kulusid konkreetse aasta kohta lõikes 1 osutatud tähtajaks, peab ta sama tähtaja jooksul küsima luba halduskomisjonilt ja Euroopa Tööjõuametilt, et kasutada kõnealuse liikmesriigi puhul aastaseid keskmisi kulusid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas aasta kohta, mis eelnes konkreetsele aastale, mille kohta andmeid ei ole edastatud. Sellise loa taotlemisel peab liikmesriik selgitama, miks tal ei ole võimalik teatada aastaseid keskmisi kulusid kõnealuse aasta kohta. Kui halduskomisjon kiidab pärast Euroopa Tööjõuameti arvamuse kaalumist liikmesriigi taotluse heaks, avaldatakse eespool nimetatud aastased keskmised kulud Euroopa Liidu Teatajas.

4. Lõikes 3 sätestatud erandit ei kohaldata järjestikustel aastatel.“;

(5)artikli 67 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Euroopa Tööjõuamet hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei leita lahendust, ning esitab ühe osapoole põhjendatud taotluse alusel oma arvamuse vaidluse kohta kuue kuu jooksul pärast küsimuse talle suunamist.“;

(6) artikkel 69 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 69

   Aastaaruanded

1. Vastavalt alusmääruse artikli 72 punktile g koostab halduskomisjon Euroopa Tööjõuameti aruande alusel iga kalendriaasta suhtes võlanõuete kohta aruande. Selleks teatavad kontaktasutused Euroopa Tööjõuametile viimase poolt määratud tähtpäevadeks ja menetluse kohaselt nende poolt esitatud, tasaarveldatud või vaidlustatud nõuete summa (kreeditori positsioon) ning nende poolt saadud, tasaarveldatud või vaidlustatud nõuete summa (deebitori positsioon).

2. Halduskomisjon võib korraldada kontrolli asjakohaseks statistiliste ja arvestusandmete uurimiseks, mille alusel koostada lõikes 1 osutatud aastaaruanne võlanõuete kohta, eelkõige et tagada nende andmete vastavus käesoleva jaotise eeskirjadele.“.

Artikkel 48

Määruse (EL) nr 492/2011 muudatused

Määrust (EL) nr 492/2011 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklisse 26 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Tööjõuamet, mis on [Euroopa Tööjõuameti loomist käsitleva määrusega] loodud amet, osaleb nõuandekomitee koosolekutel vaatlejana, andes tehnilist tuge ja asjaomast oskusteavet.“;

(2)artiklid 29–34 jäetakse välja;

(3)artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

1968. aasta 8. novembrist kohaldatav nõuandekomitee kodukord jääb kehtima.“;

(4) artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Nõuandekomitee halduskulud esitatakse liidu üldeelarve komisjoni käsitlevas jaos.“.

Artikkel 49

Määruse (EL) 2016/589 muudatused

Määrust (EL) 2016/589 muudetakse järgmiselt:

(1)artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) EURESe võrgustiku korraldamine komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide vahel;“;

(b)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide vaheline koostöö vabu töökohti, töökohataotlusi ja CVsid käsitlevate kättesaadavate andmete vahendamisel;“;

(c)punkt f asendatakse järgmisega:

„f) EURESe võrgustiku edendamine liidu tasandil, kasutades komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikide tõhusaid teavitusmeetmeid.“;

(2)artiklisse 3 lisatakse punkt 8:

„8) „Euroopa Tööjõuamet“ – [Eurooa Tööjõuameti loomist käsitleva määrusega] loodud asutus;

(3)artikli 4 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon, Euroopa Tööjõuameti ning EURESe liikmed ja partnerid määravad oma vastavate kohustuste kohaselt kindlaks selle tagamise vahendid.“;

(4)artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) Euroopa Tööjõuametis loodav Euroopa Koordinatsiooniamet, mis aitab EURESe võrgustikul selle tegevust ellu viia;“;

(b)lisatakse punkt e:

„e) komisjon.“;

(5)artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa Koordinatsiooniamet aitab EURESe võrgustikul viia ellu selle tegevust, eelkõige arendades ja juhtides tihedas koostöös riiklike koordinatsioonibüroode ja komisjoniga järgmisi tegevusi:“;

ii)punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste süsteemi omanikuna, sealhulgas vabade töökohtade, töökohataotluste, CVde, tõendavate dokumentide ning muu teabe vahetamise süsteemid ja menetlused, kasutajate vajaduste ja äriliste nõuete määratlemine ja nende edastamine komisjonile portaali toimimiseks ja arendamiseks, koostöös muude asjaomaste liidu teabe- ja nõustamisasutuste või -võrgustikega ning algatustega;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Koordinatsiooniametit haldab Euroopa Tööjõuamet. Euroopa Koordinatsiooniamet peab korrapärast dialoogi sotsiaalpartnerite esindajatega liidu tasandil.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Koordinatsiooniamet koostab artiklis 14 osutatud koordinatsioonirühmaga ja komisjoniga konsulteerides oma mitmeaastased tööprogrammid.“;

(6)artikli 9 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) koostöö komisjoni, Euroopa Tööjõuameti ja liikmesriikidega vahendamisküsimustes III peatükis sätestatud raamistikus;“;

(7)artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Koordinatsioonirühm koosneb Euroopa Koordinatsiooniameti, komisjoni ja riiklike koordinatsioonibüroode esindajatest asjakohasel tasemel.“;

(8)artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Liikuvusvooge ja -mustreid puudutava teabe vahetus

Komisjon ja liikmesriigid jälgivad ja avalikustavad töötajate liikuvusvooge ja -mustreid liidus Euroopa Tööjõuameti aruannete alusel ning kasutades Eurostati statistikat ja kättesaadavaid riiklikke andmeid.“.

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2009/17/EÜ ja otsus (EL) 2016/344 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid otsusele 2009/17/EÜ ja otsusele (EL) 2016/344 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 51

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Lisa – Finantsselgitus – asutused

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik:

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 78  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

⌧ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus 86

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2019–2023,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine alates 2023. aastast.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

◻ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻    rakendusametite kaudu

◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

⌧ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

⌧ artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele ;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Ettenähtud kontrollimeetodid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kõik arvutused on tehtud oletuslikult ja lähtuvalt Brüsselist, kuna ameti asukoht ei ole veel kindlaks määratud. Käivitumisperioodiks on hinnanguliselt viis aastat, täielik tegevussuutlikkus saavutatakse 2023. aastal. Alates sellest hetkest suureneb ameti eelarve iga aasta 2 % võrra, et katta inflatsiooni. Maksed on vastavuses kohustustega, kuna selles etapis ei ole veel otsustatud, kas jaotis 3 on liigendamata või liigendatud assigneering.

Aastatel 2019 ja 2020 viiakse praegu komisjoni poolt EaSI programmi raames rakendatav tegevus üle ametile. EURESe portaal viiakse üle alles 2020. aastal. EaSI programmide raames ametile kättesaadavaks tehtud vastavad summad on 6,300 miljonit eurot 2019. aastal ja 10,187 miljonit eurot 2020. aastal või kogusummas 16,487 miljonit eurot kuni mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 lõpuni. Ametile kättesaadavaks tehtud summad rubriigist „Töötajate vaba liikumine“ on 2019. ja 2020. aastal 1,287 miljonit eurot aastas või kogusummas 2,574 miljonit eurot kuni mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 lõpuni.

Lisaks on liikuvuse ja transpordi peadirektoraadist tehtud ametile transpordiga seonduva tegevuse rahastamiseks kättesaadavaks 1,360 miljonit eurot 2019. aastal ja 2,720 miljonit eurot 2020. aastal või 4,080 miljonit eurot kuni mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 lõpuni.

Üksikasjad ümberpaigutamiste kohta

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju ameti assigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulevasel ametil on kolm põhieesmärki: a) hõlbustada üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele, b) toetada liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks ning c) olla vahendajaks riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturuhäirete korral ja hõlbustada lahenduste leidmist.

Tegevuslikel ja finantskaalutlustel on need jagatud kahte kategooriasse:

·Erieesmärk nr 1 – Hõlbustada üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele

·Erieesmärgid nr 2 ja nr 3: Toetada liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks, ning olla vahendajaks riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturuhäirete korral ja hõlbustada lahenduste leidmist.

3.2.3.Hinnanguline mõju ameti inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikohad

Tuleb märkida, et praegu komisjoni poolt rakendatavate olemasolevate meetmete üleviimine ametile tähendab tõenäoliselt ca 10 töökoha üleviimist ametile. Siiski ei saa praeguses etapis hinnata üleviimise tähtaega ega töötajate kategooriat. Töötajate arvu vähendatakse vastavalt, arvestades töötajate kategooriat.

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu

Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad

Personalikulusid on kohandatud selliselt, et äsja tööle võetud töötajaid kajastatakse töölevõtmise aastal raamatupidamises kuus kuud. Täieulatuslik toimimine on kavandatud aastaks 2023, st kogu personali arvestatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Värbamise kavandamisel lähtutakse töötajate kategooriast:

·Ajutised teenistujad – eeldatakse, et 69 inimese töölevõtmiseks kulub neli aastat (algus 2019).

·Lepingulised töötajad – eeldatakse, et 15 inimest võetakse tööle kahe aastaga (algus 2019).

·Lähetatud riiklikud eksperdid – eeldatakse, et 60 eksperdi töölevõtmine algab 2019. aastal ja lõpeb nelja aasta jooksul.

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaotises 3.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧    Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ja võib kaasa tuua nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 määratletud erivahendite kasutamise 88 .

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 89 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

(1)    Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks; komisjoni 10 prioriteeti aastateks 2015–2019:  https://ec.europa.eu/commission/priorities_en .

(2)    Euroopa sotsiaalõiguste samba ülevaade on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_en .

(3)    Eurobaromeetri standarduuring nr 88: „Avalik arvamus Euroopa Liidus“, detsember 2017.

(4)    COM(2016) 128 final, COM(2016) 815 final, COM(2017) 278 final, COM(2017) 277 final ja COM(2017) 281.

(5)    2016. aasta aruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta, teine väljaanne, mai 2017.

(6)    2017. aasta aruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta.

(7)    Euroopa Parlamendi 14. septembri 2016. aasta resolutsioon sotsiaalse dumpingu kohta Euroopa Liidus (2015/2255(INI)).

(8)    Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta resolutsioon tõhusa tööinspektsiooni kui Euroopa töötingimuste parandamise strateegia kohta (2013/2112(INI)).

(9)    Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2016/2095(INI)).

(10)    Nõukogu üldine lähenemisviis direktiivi ettepanekule, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta, 13612/17, 24. oktoober 2017.

(11)    2017. aasta kõne olukorrast liidus on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/commission/state-union-2017_en  

(12)    COM(2016) 128 final.

(13)    COM(2016) 815 final.

(14)    COM(2017) 0278 final.

(15)    COM(2017) 277 final ja COM(2017) 281.

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 589/2016, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12).

(20)    „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“ (poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile) on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/priorities/publications/president-junckers-political-guidelines_en

(21)    Ülevaade ühtse turu peamistest prioriteetidest on kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/priorities/internal-market_en  

(22)    Ettepanek COM(2017) 256 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012.

(23)    Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITi toimimise põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).

(24)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

(25)    SWD(2018)68.

(26)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta: https://europa.eu/european-union/sites/europaeu/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_en.pdf .

(27)    Eriaruanne nr 6/2018: „Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid ELi rahaliste vahendite parem suunamine toetaks tööjõu liikuvust“ on kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil: https://www.eca.europa.eu/en/Pages/DocItem.aspx?did=44964  

(28)    SEC(2018)144.

(29)    Vt õiguskontrollikomiteega konsulteerimise üksikasjad mõjuhinnangu aruande SWD(2018) 68 1. lisas.

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(32)    Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(33)    Parema õigusloome suunised, SWD(2017) 350.

(34)    ELT C […], […], lk […].

(35)    ELT C […], […], lk […].

(36)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016) 815 final).

(37)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017) 11 final).

(38)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016) 128 final).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1). 

(47)    Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

(48)    Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

(52)    COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.

(53)    Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]

(54)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

(55)    Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/

(56)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

(57)    Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

(58)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(59)    COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.

(60)    Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).

(61)    Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39–41; Kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.

(62)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia – COM(2017) 134 final.

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).

(64)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(65)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1), praegu vaadatakse seda läbi dokumendiga COM(2017) 8 final.

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(67)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(68)    Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).

(69)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12).

(70)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia – COM(2017) 134 final.

(71)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA2 programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).

(72)    Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(73)    Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(74)    EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(75)    Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(76)    Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(77)    Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(78)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(79)     http://ec.europa.eu/priorities/publications/president-junckers-political-guidelines_en

(80)    [Viide hindamisele lisatakse selle olemasolul]

(81)    Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]

(82)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

(83)    Ülevaade Euroopa ettevõtlusvõrgustikust on kättesaadav aadressil: https://een.ec.europa.eu/

(84)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

(85)    Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

(86)    Käesoleva ettepaneku finantsaspektid ei piira komisjoni järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevat ettepanekut.

(87)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(88)    Nõukogu 2. detsembri 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(89)    Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artiklid 11 ja 17.

(90)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.