SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit (EL) on partnerlust Ukrainaga viimastel aastatel oluliselt tugevdanud, minnes tavapärasest kahepoolsest koostööst kaugemale ja püüeldes järk-järgulise poliitilise lähenemise ja majandusliku integratsiooni poole. 2014. aastal sõlmitud ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid sisaldav ELi-Ukraina assotsieerimisleping edendab tihedamaid poliitilisi sidemeid, tugevamaid majandussidemeid ja ühiste väärtuste austamist ning on seega peamine vahend, mis toob Ukraina ja ELi teineteisele lähemale. Assotsieerimislepingu mõnda osa kohaldati ajutiselt alates 1. novembrist 2014, põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid alates 1. jaanuarist 2016. Leping jõustus 1. septembril 2017 pärast seda, kui Ukraina ja kõik ELi liikmesriigid olid selle ratifitseerinud ja ELi nõukogu oli selle 2017. aasta juulis sõlminud.

Kuigi Ukraina majandus hakkas pärast 2014.–2015. aasta sügavat majanduslangust 2016.–2017. aastal taas kasvama, on see jätkuvalt välisšokkide suhtes haavatav. Seda näitab riigi suur sõltuvus kaupade ekspordist, rahvusvaheliste reservide oodatust aeglasem täienemine ja suur välisvõlg, mis pääseb mõjule eelkõige siis, kui 2019. aastal hakatakse taas täitma restruktureeritud eurovõlakirjadega seotud maksekohustusi. Selles kontekstis on jätkuv toetus Ukraina rahvusvahelistelt partneritelt äärmiselt oluline.

2015. aasta märtsis kiitis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) heaks Ukraina jaoks mõeldud laiendatud rahastamisvahendi programmi, mille maht on ligikaudu 17,5 miljardit USA dollarit ja mis lõppeb 2019. aasta märtsis. IMFi finantsabi täiendati märkimisäärse toetusega ELilt, selle liikmesriikidelt, mitmelt kahepoolselt partnerilt (nagu USA, Jaapan, Kanada, Šveits) ja muudelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt, nagu Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Investeerimispank (EIP). Kuna majanduse taastumine on endiselt nõrk ja jätkuvalt on mitmeid haavatavusi, vajab Ukraina 2018. aastal ja 2019. aasta alguses täiendavat välisrahastamist – IMFi hinnangu järgi 4,5 miljardit USA dollarit (ligikaudu 3,8 miljardit eurot 1 ).

29. novembril 2017 esitas Ukraina rahandusminister Oleksandr Danõljuk Euroopa Komisjoni asepresidendile Valdis Dombrovskisele ametliku palve ELilt täiendava makromajandusliku finantsabi saamiseks. See abi aitaks täita riigi välisrahastamisvajadusi ja toetaks reformi elluviimist.

Arvestades seda palvet ja Ukraina majanduslikku olukorda, eelkõige seda, et tekkinud on uus vajadus välisrahastamise järele, esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi toimimise lepingu artikli 212 alusel ettepaneku anda Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi kuni 1 miljard eurot, mis antakse kahes osas keskmise kuni pika tähtajaga laenudena.

Kavandatud uus makromajanduslik finantsabi oleks täienduseks kolmele eelmisele makromajanduslikule finantsabile, mille maht on kokku 3,4 miljardit eurot ja mis anti Ukrainale pärast kriisi algust 2014. aastal. Nende abi andmiste raames maksti välja 2,8 miljardit eurot, sealhulgas 1,6 miljardit eurot 2014.–2015. aastal (n-ö MFA I ja II) ja kaks 600 miljoni eurost osamakset vastavalt 2015. aasta juulis ja 2017. aasta aprillis (MFA III). MFA III kohast kolmandat ja viimast 600 miljoni eurost osamakset, mis sõltus Ukraina ametiasutustega ühiselt kokku lepitud 21 poliitikameetme rakendamisest, välja ei makstud. Kuigi Ukraina täitis suure osa selle osamaksega seotud poliitikakohustustest, ei olnud 2018. aasta jaanuariks, mil abiperiood lõppes, rakendatud nelja meedet, millest kaks olid seotud korruptsiooni vastu võitlemisega. Nendest asjaoludest tulenevalt ei saanud komisjon viimast MFA III kohast osamakset teha ja see tühistati ametlikult 18. jaanuaril 2018.

Kavandatud makromajandusliku finantsabi eesmärk on aidata Ukrainal katta osa täiendava välisrahastamise vajadustest aastatel 2018–2019, vähendades majanduse lühiajalist haavatavust seoses maksebilansi ja eelarvega. Lisaks annaks ELi abi stiimuleid Ukraina reformide kiirendamiseks, sest Ukraina ametiasutustega sõlmitaks vastastikuse mõistmise memorandum, millega nähtaks ette asjakohane meetmepakett majandusliku kohandamise ja struktuurireformide toetamiseks. Komisjon üritaks jõuda Ukraina ametiasutustega laialdasele konsensusele, et tagada vastutuse võtmine ja seega suurendada kokku lepitud tingimuste sujuva täitmise tõenäosust. Poliitikatingimused peaksid puudutama Ukraina majanduse ja majanduse juhtimise süsteemi peamisi nõrkusi ning olema kooskõlas reformikohustustega, mille Ukraina on võtnud seoses assotsieerimislepingu, ELi muude toetusvahendite ning IMFi ja Maailmapanga kohandamisprogrammidega. Peamiste korruptsioonivastaste ja valitsemistava reformide elluviimine on makromajandusliku finantsabi andmise edukaks lõpule viimiseks hädavajalik.

Kuna Ukraina ei rakendanud MFA III-ga seotud poliitikaprogrammi täielikult ja see tõi 2018. aasta jaanuaris kaasa viimase osamakse tühistamise komisjoni poolt, on asjakohane näha mõlema osamakse jaoks ette eritingimused. Nimelt on abi kavandatud selliselt, et see oleks seotud meetmetega, mida eelmise programmi raames ei rakendatud, nagu on kirjeldatud allpool.

·Komisjon nõuaks avaliku sektori ametnike varadeklaratsioonide kontrolli puhul, et loodaks tulemuslik kontrollisüsteem, muu hulgas kasutades automaatset kontrolltarkvara, millel on otsene ja automaatne juurdepääs riiklikele andmebaasidele ja registritele. Seepärast nõuaks komisjon kavandatud uue makromajandusliku finantsabi puhul Ukrainaga kokku lepitavas memorandumis, et eespool nimetatud automaatne kontrollisüsteem oleks loodud ja toimiks ning et oluline osa deklaratsioone kontrollitaks automaatse süsteemiga, kontrollides seejuures esmajärjekorras kõrgema taseme ametnikke.

·On vaja tunnistada, et selliste andmete kontrollimine, mille ettevõtted esitavad tegelike tulusaajate kohta, ja ettevõtete aruandekohustuse täitmise tagamine on rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ELis, veel algusjärgus Ukraina palvel korraldatakse Ukraina ja ELi vahel eksperdivahetusi, et määrata kindlaks võimalikud sammud, mida Ukraina võiks kontrollimehhanismi rakendamiseks astuda. Sellele tuginedes võiks memorandumis määrata makromajandusliku finantsabi programmi tingimuseks kontrollimehhanismiga seotud saavutatavad eesmärgid.

·Puiduekspordi keeld, mis ei lähe kokku kaubandust piiravate meetmete kasutamisest hoidumisega, kehtib endiselt ja vastutav Ukraina parlamendikomisjon ei ole selle kehtetuks tunnistamise seaduse vastuvõtmist veel kaalunud. Komisjon teeb Ukraina ametiasutustega koostööd, et leida sellele probleemile lahendus, kasutades spetsiaalseid kaubandusinstrumente, sealhulgas võib-olla kahepoolset vaidluste lahendamise menetlust.

·Keskse krediidiregistri loomise seaduse võttis Ukraina parlament vastu 6. veebruaril 2018 ja see jõustus 4. märtsil 2018. Seda meedet võib seega käsitada rakendatuna ja seda ei ole uues memorandumis vaja käsitleda.

Lisaks sisaldab uue programmi memorandum ka muid meetmeid, mida Ukraina peab esimese ja teise osamakse saamiseks rakendama. Nagu kõik makromajandusliku finantsabiga seotud poliitikaprogrammid, hõlmavad ka need meetmeid riigi rahanduse juhtimise valdkonda. Tingimustes käsitletakse üldiselt eelkõige kindlaid põhisektoreid, mis on olulised Ukraina makromajandusliku stabiliseerimise seisukohast.

Nagu täpsemalt selgitatud käesoleva ettepaneku juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis ja tuginedes muu hulgas komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühiselt koostatud hinnangule poliitilise olukorra kohta, leiab komisjon, et kavandatud makromajandusliku finantsabi andmise poliitilised ja majanduslikud eeltingimused on täidetud.

·Üldine taust

2014. ja 2015. aastal oli Ukrainas eriti sügav majanduslangus, mille käigus aeglustus SKP reaalkasv vastavalt 6,6 % ja 9,8 %. Majanduskriisis andsid tunda Ukraina pikaajalised makromajanduslikud ja struktuursed nõrkused, kuid peamiselt oli kriis tingitud kindlustunde ja tootmisvõimsuse vähenemisest, mis tulenes riigi idaosas Venemaa destabiliseeriva tegevuse tõttu tekkinud konfliktist. Tugev poliitiline reaktsioon ja laiaulatuslik rahvusvaheline tugipakett aitasid majandusel 2016. aastal jälle kasvama hakata (2,3 %). Taastumine jätkus ka 2017. aastal, mil SKP kasv oli hinnanguliselt 2,2 %, hoolimata negatiivsest mõjust, mida avaldas valitsuse kontrollile mittealluvate piirkondadega seotud kaubaveo suhtes 2017. aasta märtsis blokaadi kehtestamine. Majandustegevuse laienemine 2017. aastal tulenes peamiselt investeeringutest ja kodumajapidamiste tarbimisest, mis olid seotud kindlustunde paranemise ja palkade kasvuga.

Ukraina on majanduskriisist hoolimata teinud viimasel kolmel aastal riigi rahanduse tugevdamisel olulisi edusamme. Üldine eelarvepuudujääk, sealhulgas nafta- ja gaasiettevõtte Naftogaz puudujääk, vähenes 2014. aasta 10 %-lt SKPst 2016. aastal lausa 2,4 %-le SKPst (võrreldes IMFi programmi raames 2016. aastaks kokku lepitud eelarvepuudujäägi eesmärgiga, milleks oli 3,7 %). Eelarve täitmine oli ka 2017. aastal hea, tingituna kindlast maksukogumisest, riigile kuuluvate ettevõtete kasvavatest dividendimaksetest ja mõnest ühekordsest tegurist, nagu kunagise presidendi Janukovõtši külmutatud varade konfiskeerimine (kokku 1 % SKPst). Selle tulemusel oli konsolideeritud riigieelarve puudujääk 2017. aastal ligikaudu 1,5 % SKPst. Puudujäägid, mis olid seotud riigile kuuluvate ettevõtete ja pankade rekapitaliseerimisega, vähenesid märkimisväärselt eelkõige ettevõtte Naftogaz tegevuspuudujäägi kadumise tõttu. Selline eelarve konsolideerimine koos 2016. aastast alates suhteliselt stabiilse vahetuskursiga on aidanud vähendada valitsemissektori võlga, mis oli 2017. aasta lõpus hinnanguliselt 76 % SKPst (võrreldes 81 %-ga 2016. aasta lõpus).

2018. aasta eelarves kavandatakse eelarvepuudujäägiks 2,4 % SKPst (kooskõlas IMFi programmis ette nähtud ülempiiriga, milleks on 2,5 %) ja see põhineb eeldusel, et SKP reaalkasv on 3 % SKPst ja tarbijahinnaindeksi inflatsioon 9 %. Disinflatsiooni trend, mis valitses 2015. aasta kevadest (2015. aasta aprillis 60,9 %) 2016. aasta keskpaigani (2016. aasta juunis 6,9 %), on tasapisi pöördunud. Sellele järgnenud inflatsiooni kiirenemine (2018. aasta jaanuaris 14,1 %) on tulenenud kasvavatest tootmiskuludest ja tarbijanõudlusest (eelkõige palkade suurenemise tõttu), samuti kasvavatest toidutoorme hindadest (tulenevalt 2017. aasta alguse külmast ilmast, mis kahjustas saaki) ja kütusehindadest. Suurenev inflatsioonisurve tõi kaasa selle, et keskpank tõstis rahapoliitilist intressimäära alates 2017. aasta oktoobrist kokku 4,5 protsendipunkti võrra ja 2. märtsil 2018 oli see 17 %.

Mis puudutab välissektorit, siis Ukraina jooksevkonto puudujääk on pärast majanduskriisist tingitud järsku allapoole korrigeerimist (2013. aasta 9 %-lt SKPst 2015. aastal 0,3 %-le SKPst) järk-järgult suurenenud (2017. aastal 3,5 % SKPst). See tulenes peamiselt sellest, et kapitalikaupade import taastus (kooskõlas ettevõtete kindlustunde paranemisega), ja jõulisest riigisisesest tarbimisest. Jooksevkonto puudujäägi edasist suurenemist piiras ekspordi tugev elavnemine (2017. aastal aastaarvestuses 17 %) tänu maailmamajanduse kasvule ja soodsatele kaubandustingimustele. Suurenenud on ka erakapitali sissevool (mitte seotud välismaiste otseinvesteeringutega), eelkõige seetõttu, et valitsus emiteeris 2017. aasta septembris 3 miljardi USA dollari väärtuses eurovõlakirju. Ukraina mitme- ja kahepoolsete partnerite toetus koos jooksevkonto korrigeerimise ja erasektori rahavoogude järkjärgulise taastumisega aitasid välismaiste otseinvesteeringute nõrkusest hoolimata Ukrainal täiendada oma rahvusvahelisi reserve, mis olid 2018. aasta jaanuari lõpus 18,6 miljardit USA dollarit.

Kuigi majanduslik olukord on alates 2015. aastast paranenud, on jätkuvalt mitmeid haavatavusi, mis on tingitud asjaolust, et riik on väga sõltuv kaupade ekspordist, rahvusvaheliste reservide oodatust aeglasemast täienemisest ja suurest välisvõlast. Lisaks kujutavad ebastabiilne riigisisene poliitiline keskkond ja püsiv oht, et pinged riigi idaosas suurenevad, endast langusriske, mis võivad endiselt tagasihoidlikku taastumist pärssida.

Kuna Ukraina on kaupade eksportija (põllumajandustooted ja metallid moodustavad Ukraina kaubaekspordist ligikaudu 70 %), on ta eriti haavatav kaubandustingimuste halvenemise ja selliste meetmete suhtes, mille Venemaa on kehtestanud läbi Ukraina suunduva transiidi piiramiseks. Kaubahindade ülemaailmne langus oli peamine tegur maksebilansikriisides, mis Ukrainas 2009. aastal ning 2014.–2015. aastal esinesid.

Teine haavatavuse allikas on Ukraina suur välisvõlg. Kuigi ettevõtlus- ja pangandussektoris on alates 2014. aasta kriisist finantsvõimendust palju vähendatud, oli koguvälisvõlg 2017. aasta 1. oktoobril 117,3 miljardit USA dollarit (111 % SKPst), sealhulgas 47,5 miljardi USA dollari väärtuses lühikese tähtajaga laene (45 % SKPst). Kuigi see võlg on seotud peamiselt erasektoriga ja ei kujuta seega endast riigile otsest kohustust, on osa sellest seotud riigile kuuluvate ettevõtetega (mõnel juhul riigi poolt tagatud) ja järelikult kujutab endast ametiasutustele tingimuslikku kohustust. Otsene riigile kuuluv välisvõlg, mille tähtaeg saabub järgmisel aastal, kahanes kriisi ajal märkimisväärselt, sest ametiasutused võtsid pikaajalisi laene rahvusvahelistelt finantsasutustelt ja muutsid 2015. aasta novembris nn võlaoperatsiooniga võlakirjade kujul oleva 15 miljardi USA dollari suuruse võla (nii otseselt omatav kui ka tagatud) tagasimaksegraafikut. See on siiski jätkuvalt suhteliselt suur ja tagasimaksekohustused on 2018.–2019. aastal märkimisväärsed.

Reservid jäävad IMFi adekvaatsuse standarditest allapoole, eelkõige suure välisvõla kontekstis. Kuigi Ukrainal on viimasel kolmel aastal õnnestunud rahvusvahelisi brutoreserve täiendada, on see protsess olnud algselt IMFi kavandatust aeglasem. 2018. aasta jaanuari lõpus olid reservid 18,6 miljardit USA dollarit, mis jääb kriisieelsest tasemest ja IMFi programmi käivitamisel 2017. aasta lõpuks ette nähtud tasemest (22,3 miljardit USA dollarit) allapoole. 2018.–2019. aastal, mil riik peaks tegema üle 12 miljardi USA dollari eest makseid (intressid ja põhisumma), mis on seotud riigivõla ja samalaadse välisvõlaga, võivad reservid taas surve alla sattuda. See võla tagasimaksete haripunkt langeb 2019. aastal toimuvate presidendi- ja parlamendivalimiste ajale. Sellest tulenevalt tundub Ukraina rahvusvaheliste reservide täiendamine vajalik ja ELi täiendav makromajanduslik finantsabi võib seda toetada nii otseselt (väljamaksete kaudu) kui ka kaudselt (olles erakapitali sissevoolu katalüsaatoriks ja sisendades usaldust kohaliku vääringu suhtes).

Selles kontekstis on äärmiselt oluline jätkuv toetus IMFilt ja Ukraina rahvusvahelistelt partneritelt, sealhulgas ELilt. Pärast kriisi algust on 2015. aasta märtsis IMFi poolt heaks kiidetud Ukraina jaoks mõeldud laiendatud rahastamisvahendi programmi (17,5 miljardit USA dollarit) täiendatud märkimisväärse toetusega Ukraina kahepoolsetelt partneritelt, sealhulgas ELilt. Ka muud rahvusvahelised finantsasutused, nagu Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja EIP, on tegevust Ukraina majandusliku ülemineku toetamiseks oluliselt intensiivistanud. Kuna majandus on endiselt nõrk ja on mitmeid haavatavusi, vajab Ukraina 2018. aastal ja 2019. aasta alguses täiendavat välisrahastamist – IMFi hinnangu järgi 4,5 miljardit USA dollarit (ligikaudu 3,8 miljardit eurot 2 ). Kavandatav makromajanduslik finantsabi kataks 26,5 % kogu täiendavalt puuduolevast rahastamisest. Lisaks valmistab Maailmapank rahastamispuudujäägi vähendamise toetamiseks ette uut arengupoliitika laenu summas 800 miljonit USA dollarit. Pärast Maailmapanga võimaliku panuse arvessevõtmist katab ELi makromajandusliku finantsabi rahastamispuudujäägi järelejäänud 3,7 miljardi USA dollari suurusest osast 32 %.

·Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ukrainale on makromajanduslikku finantsabi antud nelja otsuse alusel:

–nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta 3 ,

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsus nr 646/2010/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale 4 ,

–nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/215/EL Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta 5 ,

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. aprilli 2015. aasta otsus (EL) 2015/601, mis käsitleb Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmist 6 .

·Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Kavandatud makromajanduslik finantsabi on kooskõlas ELi valmisolekuga toetada Ukraina majanduslikku ja poliitilist üleminekut. See on kooskõlas makromajandusliku finantsabi kasutamist reguleerivate põhimõtetega, sealhulgas olukorra erakorralisuse, poliitiliste eeltingimuste, vastastikuse täiendavuse, tingimuslikkuse ja finantsdistsipliiniga.

Kavandatud makromajanduslik finantsabi on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika eesmärkidega. See aitab toetada Euroopa Liidu eesmärki tagada majanduslik stabiilsus ja areng Ukrainas ja vastupanuvõime Euroopa idanaabruses. Kõnealuse abi andmisega toetatakse ametiasutuste jõupingutusi stabiilse makromajandusliku raamistiku loomisel ja kaugeleulatuvate struktuurireformide elluviimisel ning niiviisi suurendatakse kokkuvõttes Ukrainas rakendatavate ELi meetmete lisaväärtust ja parandatakse muus vormis riigile antava ELi finantsabi, sealhulgas eelarvetoetuse meetmete ja praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames välisrahastamisinstrumentide kaudu antavate toetuste tulemuslikkust. Kavandatud makromajanduslik finantsabi on samuti lahutamatu osa Ukrainale antavast üldisest rahvusvahelisest toetusest ja täiendab ka edaspidi muude mitme- ja kahepoolsete rahastajate pakutavat abi.

Ukrainal on ELiga olulised majandussidemed. 1. septembril 2017 jõustus ELi-Ukraina assotsieerimisleping. Põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid kohaldati ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016, mil EL ja Ukraina hakkasid oma kaupade ja teenuste turge vastastikku avama. EL on Ukraina peamine kaubanduspartner ja tema arvele langes 2016. aastal 40,6 % (väärtuse poolest) Ukraina kaubavahetuse kogumahust. 2017. aastal suurenes kahepoolne kaubandus veelgi. Ukraina eksport ELi kasvas aastaarvestuses 27,3 %, import EList suurenes aga 22,1 % (väärtuse poolest).

2.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

·Kavandatud meetme kokkuvõte

Euroopa Liit annab Ukrainale keskmise kuni pika tähtajaga laenudena makromajanduslikku finantsabi kokku kuni 1 miljardi euro eest; abi aitab katta Ukraina täiendava välisrahastamise vajaduse 2018.–2019. aastal. Kavakohaselt makstakse abi välja kahes osas. Kui kummagi osaga seotud poliitikameetmed rakendatakse õigel ajal, tehakse esimene osamakse eeldatavalt 2018. aasta teisel poolel ja teine võidakse teha 2019. aasta esimesel poolel. Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuse ja muude rikkumiste ärahoidmiseks.

Komisjon ja Ukraina ametivõimud lepivad kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, milles sätestatakse kavandatava makromajandusliku finantsabi andmisega seotud struktuurireformi meetmed, kaasa arvatud aeg ja järjekord. Nagu makromajandusliku finantsabi puhul tavaliselt, oleneb väljamaksete tegemine muu hulgas ka sellest, kas IMFi programmi raames tehtavad läbivaatamised on rahuldavad ja kas Ukraina jätkab IMFi vahendite kasutamist.

·Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 212.

·Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet järgitakse, sest liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt tagada Ukraina lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse taastamise eesmärgi täitmist, mistõttu on see eesmärk paremini saavutatav Euroopa Liidu tasandil. Selle peamine põhjus on riikide eelarvepiirangud ning vajadus abi andmist rahastajate vahel korralikult koordineerida, et suurendada abi ulatust ja tulemuslikkust.

·Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas: see piirdub lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ega lähe selleks vajalikust kaugemale.

Komisjon tegi IMFi poolt tugilaenuga seoses antud hinnangute põhjal kindlaks, et abi summa vastab ligikaudu 26,5 %-le 2018.–2019. aastal hinnanguliselt täiendavalt puuduolevast rahastamisest. Selle märkimisväärse kohustuse võtmine on põhjendatud järgmisega: Ukraina poliitiline olulisus Euroopa naabruspiirkonna stabiilsuse jaoks; riigi poliitiline lähenemine ja majanduslik integreerimine ELiga, mida väljendab kahe poole vaheline assotsieerimisleping, mis jõustus 1. septembril 2017, ning jätkuvalt keeruline olukord Ukrainas, mis on tingitud eelkõige konfliktist riigi idaosas.

·Vahendi valik

Projektide rahastamine ega tehniline abi ei oleks makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine lisaväärtus see, et selle abil saab kiiresti leevendada vajadust välisrahastamise järele, aidata luua stabiilse makromajandusliku raamistiku, edendades muu hulgas maksebilansi ja eelarve jätkusuutlikkust, ning aidata luua sobiva raamistiku struktuurireformide jaoks. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab luua asjakohase makromajandus- ja struktuuripoliitika raamistiku, võib see aidata suurendada ka ELi muude, kitsama eesmärgiga rahastamisvahendite abil Ukrainas rahastatavate meetmete tulemuslikkust.

3.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Konsulteerimine huvitatud isikutega

Käesoleva makromajandusliku finantsabi ettepaneku ettevalmistamisel suhtlesid komisjoni talitused korrapäraselt Ukraina ametiasutustega, et edendada Ukraina vastutust programmi eest. Kuna makromajanduslikku finantsabi antakse lahtumatu osana rahvusvahelisest toetusest Ukraina majanduse stabiliseerimiseks, konsulteeris komisjon ka Ukraina rahvusvaheliste partneritega, nagu IMF ja Maailmapank, kes toetavad riiki mahukate rahastamisprogrammide kaudu.

·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon korraldas välisekspertide abiga tegevusanalüüsi, mille käigus kontrolliti Ukraina avaliku sektori finantsvoogude liikumise süsteemi ja haldusmenetluste kvaliteeti ja usaldusväärsust, ning koostas selle kohta 2014. aasta augustis lõpparuande. 2018. aasta teises kvartalis korraldatakse kavakohaselt uus tegevusanalüüs, et võtta arvesse viimast arengut.

·Mõju hindamine

ELi makromajanduslik finantsabi on erandlik erakorraline meede, mille eesmärk on aidata kolmandatel riikidel ületada suuri maksebilansiraskusi. Seega on käesolev makromajandusliku finantsabi ettepanek vabastatud komisjoni parema õigusloome suuniste (SWD(2015) 111 final) kohaselt mõju hindamise nõudest, kuna poliitiliselt on hädavajalik kõnealuses kiiret reageerimist nõudvas hädaolukorras kiirelt tegutseda.

Üldisemalt võib öelda, et komisjoni ettepanekud makromajandusliku finantsabi kohta tuginevad õppetundidele, mis on saadud ELi naaberriikides varem võetud meetmete järelhindamisel. Makromajanduslik finantsabi ning sellega seotud majanduslik kohandamis- ja reformiprogramm aitab Ukrainal katta lühiajalised rahastamisvajadused, toetades samal ajal poliitikameetmeid, mille eesmärk on tugevdada keskpikas perspektiivis riigi eelarve- ja välispositsiooni ning panna alus jätkusuutlikule majanduskasvule.

4.MÕJU EELARVELE

Kavandatud abi antaks laenudena ning seda tuleks rahastada laenuvõtmistehingutega, mille teeb ELi nimel komisjon. Abiga seotud eelarvekulu koosneb väljamakstud summadest 9 % kandmisest ELi välistegevuse tagatisfondi; raha kantakse eelarverealt 01 03 06 („Tagatisfondi rahastamine“). Eeldades, et laenu esimene väljamakse kogusummas 500 miljonit eurot tehakse 2018. aastal ja laenu teine väljamakse summas 500 miljonit eurot tehakse 2019. aastal, ning kooskõlas tagatisfondi mehhanismi reguleerivate eeskirjadega, tehakse eraldised 2020. ja 2021. aasta eelarvest (mõlemal aastal 45 miljonit eurot).

Komisjon leiab eelarverea 01 03 06 kasutamise praegustele prognoosidele tuginedes, et Ukrainale makromajandusliku finantsabi kavandatava andmise mõju eelarvele on vastuvõetav.

5.MUU TEAVE

·Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Kavandatud makromajanduslikku finantsabi oleks võimalik saada kahe ja poole aasta jooksul alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.

2018/0058 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu ja Ukraina vahelised suhted arenevad Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames edasi. Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping, mis sisaldab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid, jõustus 1. septembril 2017.

(2) Ukraina on alates 2014. aasta kevadest viinud ellu kaugeleulatuvat reformiprogrammi, mille eesmärk on stabiliseerida majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Ukraina ja liit on pannud ühiselt paika reformikava (assotsieerimiskava, mida ajakohastati viimati 2015. aasta märtsis). Võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid on selles kavas peamiste prioriteetide hulgas.

(3) Lisaks poliitilisele toetusele nägi liit 2014. aasta märtsis Ukrainas majanduse stabiliseerimise ja reformide elluviimise toetamiseks ette üle 11 miljardi eurose finantsabipaketi, sealhulgas 1,6 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi nõukogu otsuse 2002/639/EÜ, 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 646/2010/EL 8 ja nõukogu otsuse 2014/215/EL 9 alusel. Võttes arvesse Ukraina märkimisväärset välisrahastamisvajadust, anti riigile 2015. aasta aprillis Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2015/601 10 alusel veel 1,8 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi.

(4) Ukraina on alates 2014. aasta maist saanud liidult 2,81 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi, sealhulgas 1,2 miljardit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2015/601 kohasest 1,8 miljardist eurost. Makromajandusliku finantsabi kolmas ja viimane 600 miljoni eurone osamakse otsuse (EL) 2015/601 alusel tühistati 18. jaanuaril 2018, kuna Ukraina ei olnud selle osamaksega seotud struktuurireformide programmi täielikult täitnud.

(5) 11. märtsil 2015 kiitis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) riigi majandusliku kohandamis- ja reformiprogrammi toetamiseks heaks Ukraina jaoks mõeldud nelja-aastase laiendatud rahastamisvahendi programmi mahus ligikaudu 17,5 miljardit USA dollarit, millest 8,5 miljardit USA dollarit maksti välja aastatel 2015–2017. IMFi finantsabi täiendati märkimisäärse toetusega mitmelt kahepoolselt partnerilt (sh liit ja selle liikmesriigid, USA, Jaapan ja Kanada). Ka muud rahvusvahelised finantsasutused, nagu Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Investeerimispank (EIP), on tegevust Ukraina majandusliku ülemineku toetamiseks oluliselt intensiivistanud.

(6) IMF muutis pärast 2017. aasta novembri tehnilist missiooni hinnanguid Ukraina välisrahastamisvajaduse kohta ning tegi kindlaks täiendava puudujäägi: 4,5 miljardit USA dollarit aastatel 2018 ja 2019. See rahastamisvajadus on suurem kui summa, mida rahvusvaheline kogukond on seni lubanud ja mis hõlmab liidu makromajanduslikku finantsabi nõukogu otsuse 2002/639/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 646/2010/EL, nõukogu otsuse 2014/215/EL ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2015/601 alusel.

(7) Jätkuvalt keerulise majandusliku ja finantsolukorra tõttu palusid Ukraina ametiasutused 2017. aasta novembris liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(8) ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu 8. detsembri 2017. aasta kohtumisel kinnitas liit taas toetust Ukraina märkimisäärsetele reformipüüdlustele, sealhulgas reformi elluviimisel tehtavate konkreetsete edusammudega seotud finantsabi andmist.

(9) Arvestades, et Ukraina on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga, peaks tal olema õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(10) Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansitoetust, mille eesmärk on aidata rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitikaprogrammi elluviimine, mis sisaldab abisaaja maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks viivitamata võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(11) Kuna Ukraina maksebilansis on ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite arvessevõtmist märkimisväärne välisrahastamise puudujääk, loetakse Ukrainale antavat liidu makromajanduslikku finantsabi koos IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks vastuseks Ukraina palvele toetada majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(12) Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(13) Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud Ukraina täiendava välisrahastamise vajaduse kohta ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ning vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu meetmete üldist lisaväärtust.

(14) Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.

(15) Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmisel tihedat koostööd, et koordineerida liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(16) Liidu makromajandusliku finantsabiga tuleks toetada Ukraina pühendumust väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, jätkusuutlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tema pühendumust avatud, eeskirju järgivale ja õiglasele kaubandusele.

(17) Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning edendama jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist toetavaid struktuurireforme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid nii eeltingimuste kui ka kõnealuste eesmärkide täitmist korrapäraselt jälgima.

(18) Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(19) Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädeva institutsiooni volitusi.

(20) Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(21) Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid abiga seotud asjaajamise käigust korrapäraselt teavitama ja edastama neile asjakohased dokumendid.

(22) Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 11 .

(23) Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Ukraina ametiasutustega liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi. Selle määruse kohaselt tuleks reeglina kohaldada nõuandemenetlust, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Pidades silmas Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks kontrollimenetlust kohaldada vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmisel ning abi vähendamisel, peatamisel või tühistamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.Liit annab Ukrainale kuni 1 miljard eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Abi aitab katta Ukraina maksebilansivajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi programmis.

2.Liidu kogu makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. Komisjoni volitatakse laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantsasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Laenude maksimaalne keskmine tähtaeg on 15 aastat.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Ukraina assotsieerimislepingus (sealhulgas sätted põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kohta) sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabi, sealhulgas abi väljamaksmise vallas toimunud arengust ning esitab nendele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.

4.Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada kahe ja poole aasta jooksul alates artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.

5.Kui Ukraina rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes olulisel määral, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, toimides artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 2

1.Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3.Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 12 .

Artikkel 3

1.Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevates selgelt määratletud majanduspoliitilistes ja finantstingimustes, milles on olulisel kohal struktuurireformid ja riigi rahanduse usaldusväärsus ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“), mis sisaldab kõnealuste tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Ukrainas IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2.Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamiseks ette nähtud süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadepõhise ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon jälgib korrapäraselt, milliseid edusamme on kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtud.

3.Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid kogu aeg täidetud, sealhulgas seda, kas Ukraina majanduspoliitika vastab liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures koordineerib komisjon oma tegevust põhjalikult IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1.Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe laenumaksena. Kummagi osamakse suurus määratakse kindlaks artiklis 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Liidu makromajandusliku finantsabiga seoses tehakse vajaduse korral eraldisi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 13 .

3.Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

(b)sellise poliitikaprogrammi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis sisaldab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning

(c)vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

Teine osamakse tehakse reeglina kõige varem kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist.

4.Kui komisjon leiab, et lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab ta ajutiselt või tühistab liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või tühistamise põhjustest.

5.Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Ukraina keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendava rahastamise vajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Ukraina rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1.Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga, need ei too liidu jaoks kaasa laenutähtaegade muutumist ega tekita liidule valuuta- või intressimäärariske või muid kommertsriske.

2.Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon astuda vajalikke samme, et tagada laenulepingu tingimustesse ennetähtaegse tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3.Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandada ja kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgsed võetud laenud täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning see ei põhjusta asjaomaste laenude tähtaja pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4.Ukraina kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse kohaste laenuvõtmis- ja laenuandmistehingutega.

5.Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingutega seotud arengust.

Artikkel 6

1.Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 14 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 15 .

2.Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest eelarve täitmist.

3.Artikli 3 lõikes 3 osutatud Ukraina ametiasutustega sõlmitav laenuleping sisaldab sätteid, millega:

(a)tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid õigusnormide rikkumiste ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud rahalised vahendid, mis on saadud ebaseaduslikult;

(b)tagatakse liidu finantshuvide kaitse, eelkõige nähes ette konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 16 nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2185/96 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 18 ;

(c)antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselgelt õigus teha kontrolle, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja uurimisi;

(d)antakse komisjonile ja kontrollikojale sõnaselgelt õigus teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu tegevusanalüüs;

(e)tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, kui on tehtud kindlaks, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

4.Komisjon korraldab enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist tegevusanalüüsi, et kontrollida Ukraina finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui need on abi andmise seisukohast olulised.

Artikkel 7

1.Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal, sealhulgas hinnangu otsuse rakendamise kohta. Aruandes

(a)vaadeldakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

(b)hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mis on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

(c)tuuakse välja seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste, Ukraina jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Makromajanduslik finantsabi Ukrainale

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 19 struktuurile

Poliitikavaldkond: jaotis 01 – majandus- ja rahandusvaldkond

Tegevusala: 03 – rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

„Anda uut hoogu töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele: suurendada heaolu ka väljaspool ELi“

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi asjakohane tegevus on seotud järgmisega:

(a)makromajandusliku finantsstabiilsuse toetamine ja majanduskasvu edendavate reformide soodustamine väljaspool ELi, sh põhipartneritega korrapäraselt peetavate majandusdialoogide ja makromajandusliku finantsabi kaudu, ning

(b)laienemisprotsessi ning ELi naabruspoliitika ja prioriteetide rakendamise toetamine muudes kolmandates riikides, tehes majandusanalüüse, hinnates poliitikameetmeid ja andes nõu.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk: „suurendada heaolu ka väljaspool ELi“

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Kavandatud abi seisneb ELi kuni 1 miljardi euro suuruses laenus Ukrainale, et aidata muuta Ukraina maksebilanss jätkusuutlikumaks. Abi, mis makstakse välja kahes osas, peaks aitama riigil toime tulla raske majandusliku ja maksebilansi olukorraga. Samuti edendab see struktuurireforme, mille abil toetatakse jätkusuutlikku majanduskasvu ja parandatakse riigi rahanduse juhtimist.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Ametiasutused peavad andma komisjoni talitustele korrapäraselt aru mitme näitaja kohta ning esitama enne abi osamaksete tegemist põhjaliku aruande selle kohta, kas nende tegevus vastab kokku lepitud poliitikatingimustele.

Komisjoni talitused jätkavad Ukraina rahanduse juhtimise jälgimist ka pärast 2018. aasta teises kvartalis korraldatavat finantsvoogude liikumise süsteemi ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi. Ka ELi delegatsioon Ukrainas esitab abi jälgimise seisukohast olulistel teemadel korrapäraselt aruandeid. Komisjoni talitused suhtlevad tihedalt IMFi ja Maailmapangaga, et saada osa nende kogemustest seoses Ukrainas käimasoleva tegevusega.

Kavandatud seadusandliku otsusega on ette nähtud nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatav iga-aastane aruanne, mis sisaldab hinnangut kõnealuse meetme rakendamise kohta. Kahe aasta jooksul pärast rakendusperioodi lõppu tehakse abi sõltumatu järelhindamine.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Abi väljamaksed on tingimuslikud ja sõltuvad poliitilise eeltingimuse täitmisest ning Ukraina ja IMFi vahelise rahastamiskokkuleppe rahuldavast rakendamisest. Lisaks lepib komisjon Ukraina ametiasutustega kokku konkreetsetes poliitikatingimustes, mis loetletakse vastastikuse mõistmise memorandumis.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus

Aidates riigil suurendada oma välist majanduslikku vastupanuvõimet, toetab kavandatud makromajanduslik finantsabi riigis makromajandusliku stabiilsuse ja majandusreformide edendamist. Täiendades muude ELi instrumentide, rahvusvaheliste finantsasutuste ja muude rahastajate eraldatud vahendeid, aitab see parandada kriisi järel rahvusvaheliste rahastajate kogukonna kokku lepitud finantstoetuse paketi üldist tulemuslikkust.

Ühtlasi aitab kavandatud programm tugevdada valitsuse jõupingutusi reformide elluviimisel. Seda aitab muu hulgas saavutada abi väljamaksmise asjakohane tingimuslikkus. Laiemas kontekstis annab programm piirkonna teistele riikidele signaali, et EL on valmis majanduslikult raskel ajal toetama selliseid riike, kes on selgelt alustanud reformide elluviimist.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Alates 2004. aastast on makromajandusliku finantsabi andmise kohta tehtud 15 järelhindamist. Kõnealuste hindamiste järelduste kohaselt aitab makromajandusliku finantsabi andmine parandada abisaava riigi maksebilansi jätkusuutlikkust, makromajanduslikku stabiilsust ja struktuurireformide elluviimist, kuigi mõnikord on selle mõju tagasihoidlik ja kaudne. Enamikul juhtudel oli makromajanduslikul finantsabil abisaavate riikide maksebilansile positiivne mõju ning see aitas nende eelarvepiiranguid leevendada. Ühtlasi tõi see kaasa mõnevõrra kiirema majanduskasvu.

2017. aastal korraldati sõltumatu hindamine, mille käigus uuriti Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise lisaväärtust, mõju, ülesehitust ja rakendamist kahel eelmisel korral, kui seda anti (MFA I ja MFA II: kokku 1,61 miljardit eurot, mis maksti välja aastatel 2014–2015), ning leiti, et see oli asjakohane, tulemuslik ja tõhusalt rakendatud. Hindamise peamised järeldused on, et makromajanduslikul finantsabil oli Ukraina majandusele positiivne mõju – osaliselt selle kiiruse tõttu – ja et see aitas stabiliseerida finantsolukorda ja hoida ära selliste meetmete võtmist, millel oleks olnud tõsine negatiivne sotsiaalne mõju (nagu uued avaliku sektori kulude kärped). Samuti aitas see riigis reforme ellu viia.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EL on üks peamistest Ukrainale rahalise abi pakkujatest ja ta toetab riigi majandus-, struktuuri- ja institutsioonilisi reforme ning kodanikuühiskonda. Eesmärk on säilitada toetuse praegune tase – kuni 200 miljoni euro eest toetust aastas – ka aastatel 2018–2020, tingimusel et reformide elluviimisel tehakse ka edaspidi edusamme. Peale majandus- ja valitsemissektori reformide toetamise soovitakse ELi abiga tagada Ukraina kodanikele, eelkõige kõige haavatavamatele (sh need, keda mõjutab konflikt idas), parem juurdepääs haridusele, töökohtadele ja tervishoiule.

Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine lisaväärtus see, et sellega saab aidata luua stabiilse makromajandusliku raamistiku, muu hulgas suurendades maksebilansi ja eelarvepositsiooni jätkusuutlikkust, ning sobiva raamistiku struktuurireformide elluviimise jaoks. Makromajandusliku finantsabi raames ei anta korrapärast rahalist toetust. Makromajandusliku finantsabi andmine lõpetatakse kohe, kui riigi rahanduse välispositsioon on taas jätkusuutlik.

Makromajanduslik finantsabi peaks täiendama rahvusvaheliste finantsasutuste kavandatud meetmeid, eelkõige IMFi ning Maailmapanga toetatavaid kohandamis- ja reformiprogramme.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

X Ettepaneku/algatuse kehtivusaeg on 2,5 aastat alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest, nagu on sätestatud otsuse artikli 1 lõikes 4.

X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2018–2021

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 20

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Kõnealune abi on laadilt makromajanduslik ja kooskõlas IMFi toetatava majandusprogrammiga. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete jälgimisel IMFi rahastamiskokkuleppe rakendamisel tehtud edusammudest ja Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate konkreetsete reformimeetmete elluviimisest (vt ka punkt 1.4.4).

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Tuvastatud ohud

Kavandatud makromajandusliku finantsabi andmisega kaasnevad väärkasutuse risk ning strateegilised ja poliitilised riskid.

On risk, et makromajanduslikku finantsabi võidakse kasutada pettuse eesmärgil. Kuna makromajanduslik finantsabi (erinevalt näiteks projektide rahastamisest) ei ole nähtud ette Ukraina konkreetsete kulutuste jaoks, on see risk seotud selliste teguritega nagu Ukraina keskpanga ja rahandusministeeriumi juhtimissüsteemide üldine kvaliteet, haldusmenetlused, kontrolli- ja järelevalvefunktsioonid, IT-süsteemide turvalisus ning sise- ja välisauditiüksuste suutlikkus.

Teine risk on seotud võimalusega, et Ukraina ei suuda täita ELi ees oma kavandatud makromajandusliku finantsabi laenudest tulenevaid finantskohustusi (makseviivituse või krediidirisk), mille põhjuseks võib olla näiteks riigi maksebilansi ja eelarvepositsiooni märkimisväärne täiendav halvenemine.

Veel üks oluline abi andmist ohustav risk tuleneb piirkonnas valitsevast geopoliitilisest olukorrast, eelkõige pikale veninud konfliktist riigi idaosas, mis on oluline erakapitali sissevoolu pärssiv tegur. Piirkonnas valitseva geopoliitilise olukorra halvenemisel võib olla kahjulik mõju Ukraina makromajanduslikule stabiilsusele ning see võib mõjutada IMFi programmi tulemusi ning kavandatud makromajandusliku finantsabi välja- ja/või tagasimaksmist. Ukraina majanduse taastumisele avaldavad negatiivset mõju ka riigi jätkuvalt keerulised suhted Venemaaga, mis on üks tema olulisemaid eksporditurge.

Riigi sees tulenevad peamised riskid keerulisest poliitilisest keskkonnast ja sellest, et on mõjukaid huvirühmi, kes on reformide elluviimise vastu. Sellega võib kaasneda reformide ebapiisav elluviimine, eelkõige 2019. aasta riiklike valimiste eel, ja see võib seega pärssida kavandatud makromajandusliku finantsabi rakendamist, muu hulgas IMFi programmi elluviimise mõjutamise kaudu.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetodid

Makromajandusliku finantsabi suhtes kohaldatakse kinnitamis- ja kontrollimenetlusi ning auditiprotseduure, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda.

2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos.

Komisjoni põhikulusid seoses kinnitamis- ja kontrollimeetoditega ning kulusid, mis on seotud enne abi andmist tehtava finantsvoogude liikumise süsteemi ja haldusmenetluste tegevusanalüüsiga, on kirjeldatud tabelis 3.2.1. Peale selle tekivad kulud Euroopa Kontrollikojale ja seoses OLAFi võimalike meetmetega. Tegevusanalüüs aitab hinnata rahaliste vahendite väärkasutamisega seotud riske ja pakub lisaeelisena kasulikku teavet riigi rahanduse juhtimise valdkonnas vajalike reformide kohta. Mis puudutab tõenäolist nõuete järgimata jätmise määra, siis alates makromajandusliku finantsabi vahendi loomisest saadud kogemuste põhjal peetakse nõuete järgimata jätmise riski (laenu tagasimaksmata jätmine või rahaliste vahendite väärkasutamine) väikeseks.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Pettuse eesmärgil abi kasutamise riskide maandamiseks on võetud ja võetakse veel mitu meedet.

Esiteks sisaldab laenuleping mitut sätet, mis käsitlevad kontrollimist, pettuse tõkestamist, auditeid ja rahaliste vahendite tagasinõudmist pettuse või korruptsiooni korral. Peale selle nähakse ette, et abiga seotakse mitu konkreetset poliitikatingimust, muu hulgas riigi rahanduse juhtimise valdkonnas, et tugevdada tõhusust, läbipaistvust ja aruandekohustust. Lisaks makstakse abi spetsiaalsele kontole Ukraina keskpangas.

Kooskõlas finantsmääruse nõuetega teevad komisjoni talitused Ukraina finantsvoogude liikumise süsteemi ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi, et teha kindlaks, kas programmi raames antava abi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise kord pakub piisavaid tagatisi. Analüüs hõlmab selliseid valdkondi nagu eelarve koostamine ja täitmine, avaliku sektori sisefinantskontroll, sise- ja välisaudit, riigihanked, sularaha ja valitsemissektori võla haldamine ning keskpanga sõltumatus. Tegevusanalüüsi tegemisse kaasatud konsultatsioonifirma esialgsed järeldused saadakse 2018. aasta teises kvartalis. Selles valdkonnas toimuvat arengut jälgib tähelepanelikult ka ELi delegatsioon Kiievis. Komisjon kasutab ka eelarve toetamise meetmeid, et aidata Ukraina ametiasutustel parandada riigi rahanduse juhtimise süsteeme; neid pingutusi toetavad tugevalt ka teised rahastajad.

Peale selle kohaldatakse abi suhtes kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas OLAF, ja Euroopa Kontrollikoda.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

01 03 02 makromajanduslik finantsabi

01 03 06 tagatisfondi rahastamine

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus………………...……….]	Liigendatud/liigendamata ( 21 )	EFTA riigid 22	kandidaatriigid 23	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses
4	01 03 02 makromajanduslik finantsabi	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
4	01 03 06 tagatisfondi rahastamine	Liigendamata	EI	EI	EI	EI

01 03 06 – komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse välistegevuse tagatisfondi vahendeid kooskõlas fondi käsitleva määrusega 24 eelarverealt 01 03 06 („Tagatisfondi rahastamine“) tasumata kohustuste kogusummast 9 % ulatuses. Fondi makstav summa arvutatakse „n“ aasta alguses sihtsumma ja fondi „n–1“ aasta lõpu netovara vahena. Kõnealune makstav summa lisatakse „n“ aastal „n+1“ aasta eelarveprojekti ja kantakse „n+1“ aasta alguses ühe maksena üle eelarverealt „Tagatisfondi rahastamine“ (eelarverida 01 03 06). Seepärast võetakse sihtsummana „n–1“ aasta lõpus fondi makstava summa arvutamisel arvesse 9 % väljamakstud summast (ehk maksimaalselt 90 miljonit eurot).

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: –

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		4			[Nimetus: EL kui ülemaailmne partner]
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat				Aasta 2018		Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida 01 03 06 – tagatisfondi rahastamine		Kulukohustused	(1a)				45	45	90
		Maksed	(2a)				45	45	90
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud (tegevusanalüüs ja järelhindamine)
Eelarverida 01 03 02 – makromajanduslik finantsabi	Kulukohustused		(3)	0,07				0,15	0,22
	Maksed		(3a)	0,07				0,15	0,22
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		=1+1a +3	0,07			45	45,15	90,22
	Maksed		=2+2a +3	0,07			45	45,15	90,22
• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused		(4)				45	45	90
	Maksed		(5)				45	45	90
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU			(6)		0,07			0,15		0,22
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU		Kulukohustused	=4+ 6		0,07		45	45,15		90,22
		Maksed	=5+ 6		0,07		45	45,15		90,22

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	5	„Halduskulud“
		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	KOKKU
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
• Inimressursid		0,043	0,429	0,215	0,010	0,010	0,706
• Muud halduskulud		0,010	0,040	0,020			0,070
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,053	0,469	0,235	0,010	0,010	0,776
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU	(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,053	0,469	0,235	0,010	0,010	0,777

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,053	0,539	0,235	45,01	45,16	90,997
	Maksed	0,053	0,539	0,235	45,01	45,16	90,997

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩
ERIEESMÄRK nr 1 25
		Aasta 2017		Aasta 2018		Aasta 2019		Aasta 2020		Aasta 2021
	Väljundi liik	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
- Väljund 1	Järelhindamine									1	0,150	1	0,150
Väljund 2	Tegevusanalüüs			1	0,070							1	0,070
- Väljund 3	Tagatisfondi rahastamine							1	45	1	45	2	90,0
Erieesmärk nr 1 kokku				1	0,070			1	45	2	45,150	4	90,22
KULUD KOKKU				1	0,070			1	45	2	45,150	4	90,22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1. Kokkuvõte

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	26	Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Aasta 2021	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud		0,043	0,429	0,215	0,010	0,010	0,707
Muud halduskulud (lähetused)		0,010	0,040	0,020			0,070
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku		0,053	0,469	0,235	0,010	0,010	0,777
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 27 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

0,053

0,469

0,235

0,010

0,777

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta
2017

Aasta 2018

Aasta 2019

Aasta 2020

Aasta
2021

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

01 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

0,3

3,0

1,5

0,07

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 28

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 04 yy 29

- peakorteris

- delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muu eelarverida (täpsustage)

KOKKU

0,3

3,0

1,5

0,07

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus: