EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.9.2018
JOIN(2018) 31 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE
Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE
Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid
1.Sissejuhatus
Euroopa Liidu ja Aasia vahelised suhted on ülemaailmse tähtsusega ning tõenäoliselt tihenevad lähiaastatel. Aasia (kus elab umbes 60 % maailma elanikkonnast) osakaal ELi ekspordis on 35 % (618 miljardit eurot) ja ELi impordis 45 % (774 miljardit eurot) 1 . Nii Euroopale kui ka Aasiale pakub üha suurenev ülemaailmne vastastikune sõltuvus võimalust tihedamaks koostööks, rahumeelseks poliitiliseks koostööks, õiglaste ja tugevamate majandussuhete loomiseks, ulatuslikuks ühiskondlikuks dialoogiks ning koostööks rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku valdkonnas. Koos võivad Euroopa ja Aasia edendada suuremal koostööl põhinevat lähenemist maailma poliitikale, ülemaailmsele stabiilsusele ja piirkondlikule majanduslikule heaolule.
Et seda koostööd märgatavalt parandada ja luua maailma majanduses uusi võimalusi, peaks EL ja Aasia tagama tõhusa ja kestliku ühenduvuse. Ühenduvus 2 toetab majanduskasvu ja tööhõivet, üleilmset konkurentsivõimet ja kaubandust ning inimeste, kaupade ja teenuste liikumist Euroopas ja Aasias ning nende vahel.
Mõne hinnangu kohaselt on järgmistel aastakümnetel vaja praeguste kasvumäärade säilitamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks investeerida Aasias taristusse üle 1,3 triljoni euro iga aasta 3 . ELis tuleb investeerida üleeuroopalisse transpordivõrku aga hinnanguliselt 1,5 triljonit eurot ajavahemikul 2021–2030. Küsimus pole aga üksnes investeeringutes. Aasia eri piirkondade riigid on majandusmudelite ja arengutaseme poolest väga erinevad. Vaja on ühtseid ja kooskõlastatud eeskirju, standardeid või tavasid, et edendada turulepääsu ning kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiriülest liikumist. Et tagada pikemas perspektiivis ühenduvusinvesteeringute jätkusuutlikkus, on vaja kõrgeid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid, asjakohast kavandamist ning kogu olelusringi kulude ja tulude analüüsi. Suure võlakoormuse riski vältimiseks tuleb tagada taristuprojektide eelarveline ja rahaline jätkusuutlikkus.
Seetõttu teeb komisjon ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia põhielementide kohta ettepaneku, mis sisaldab konkreetseid poliitikaettepanekuid ja algatusi, et parandada Euroopa ja Aasia vahelisi ühendusi, muu hulgas koostalitlevate transpordi-, energia- ja digivõrkude kaudu 4 . See teatis on ühtlasi osa ELi panusest 2018. aasta oktoobris toimuvasse 12. Aasia-Euroopa kohtumisse (ASEM), mis pakub võimalust edendada ühenduvust ja tõhustada koostööd Aasia partneritega.
Käesolevat teatist tuleks lugeda koos komisjoni ettepanekuga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, 5 milles on esitatud selged prioriteedid, mida on komisjoni hiljutistes teatistes 6 täpsustatud, pakkudes seejuures vahendeid erasektori investeeringute ülemaailmseks edendamiseks ja toetamiseks.
2.Euroopa lähenemisviis: kestlik, terviklik ja eeskirjadel põhinev ühenduvus
Viimastel aastakümnetel on EL edendanud liidusisest ühenduvust. Siseturu loomisega tegi EL võimalikuks inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise. Kogu ELi hõlmavate eeskirjadega – näiteks ELi riigiabi kontrolli ja hanke-eeskirjadega – tagatakse õiglane ja läbipaistev konkurents ning liidu poliitikaga tagatakse ka keskkonnakaitse, ohutus, julgeolek ning sotsiaalsed ja üksikisikute õigused 7 . Samuti edendab EL ringmajandust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole püüdlemist, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppes seatud sihid. Nende poliitikameetmetega on soodustatud investeerimist piiriülesesse ühenduvusse, mis põhineb selgel üleeuroopalisel võrgustikul (TEN), millel on täpselt kindlaks määratud prioriteedid ja standardid. Ühenduvuse kasutajatest kodanikud ja ettevõtted saavad kasu võimalusest tugineda tõhusale üleeuroopalisele taristule, vabale ja õiglasele konkurentsile ja ühistele standarditele. ELi siseturu loomine on kaasa toonud tootlikkuse ja konkurentsivõime suurenemise ning see võib kogu maailmas inspiratsiooni pakkuda.
ELi ühenduvuspoliitika eesmärk on edendada tõhusust ELi ühtsel turul ning parandada ühenduvust ülemaailmselt, keskendudes inimestele tagatavatele hüvedele ja õigustele. Neid eesmärke toetatakse järgmiste valdkondade poliitikameetmetega: kestlik areng, CO2-heite vähendamine, digiüleminek, investeerimine, innovatsioon ja ülemaailmne juhtpositsioon.
Omandatud kogemused võimaldavad ELil edendada lähenemisviisi, mis tugineb kestlikule, terviklikule ja eeskirjadel põhinevale ühenduvusele.
·Kestlik ühenduvus. Et suurendada tootlikkust ning edendada majanduskasvu ja luua töökohti, tuleb ühenduvusse tehtavate investeeringutega tagada turu tõhusus ja need peavad olema majanduslikult mõttekad. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemiseks peab ühenduvus keskkonnamõju hindamise põhjal soodustama majanduse CO2-heite vähendamist ja vastama kõrgetele standarditele. Et edendada sotsiaalset progressi, peab ühenduvus olema kooskõlas läbipaistvuse ja hea juhtimistava kõrgete standarditega ning inimestele, keda projektid mõjutavad, tuleb asjakohaste avalike konsultatsioonide abil sõna anda. Ühenduvuspoliitikaga tuleks vähendada kahjulikku välismõju, näiteks keskkonnamõju, liiklusummikuid, müra, saastet ja õnnetusi. Lühidalt öeldes peab ühenduvus olema pikas perspektiivis kestlik majanduse, eelarve, keskkonna ja ühiskonna seisukohast.
·Terviklik ühenduvus. Ühenduvuse puhul on esmatähtsad võrgustikud ning inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali liikumine neis võrgustikes. See tähendab lennu-, maa- või meretranspordi ühendusi. See tähendab digivõrke mobiilsetest võrkudest püsivõrkudeni, interneti tuumikvõrgust kliendiliinini, kaablitest satelliitideni. Samuti tähendab see energiavõrke ja -vooge alates gaasist, sealhulgas veeldatud maagaasist, kuni elektrivõrkudeni, alates taastuvatest energiaallikatest kuni energiatõhususeni. Nende kolme sektori vahelist koostoimet, millega kaasnevad mõnikord uuenduslikud ja uued ühenduvuse vormid, tuleks optimeerida. Ühenduvusel on oluline inimmõõde ning inimeste huvid ja õigused peaksid olema igasuguse poliitika keskmes.
·Rahvusvahelistel eeskirjadel põhinev ühenduvus. Reegleid ja eeskirju on vaja, et inimesed, kaubad, teenused ja kapital liiguksid tõhusalt, õiglaselt ja sujuvalt. Rahvusvaheliselt kokkulepitud tavad, eeskirjad, konventsioonid ja tehnilised standardid, mida toetavad rahvusvahelised organisatsioonid ja institutsioonid, teevad võimalikuks võrgustike koostalitluse ja piiriülese kaubanduse. Oma siseturul tagab EL ettevõtetele mittediskrimineerimise ja võrdsed tingimused ning edendab avatud ja läbipaistvat investeerimiskeskkonda, kaitstes samas oma olulisi varasid 8 . EL peaks ka edaspidi edendama avatud ja läbipaistvaid hankemenetlusi, mille puhul peaks ettevõtetel olema võrdsed tingimused.
Eeltoodu põhjal teeb EL oma naaberriikide ja Aasia partneritega koostööd kolmel viisil:
·esiteks, panustades Euroopa ja Aasia vahelistesse tõhusatesse ühendustesse ja võrgustikesse prioriteetsete transpordikoridoride, digiühenduste ja energiakoostööga, mis teenivad inimeste ja asjaomaste riikide majanduslikke huve;
·teiseks, luues ühenduvuse valdkonnas partnerlusi, mis põhinevad ühiselt kokku lepitud eeskirjadel ja standarditel, mis võimaldavad kauba-, inimeste , kapitali- ja teenusevoogusid paremini juhtida;
·kolmandaks, panustades suure investeeringupuudujäägi kõrvaldamisse, koondades tõhusamalt vahendeid, kaasates paremini ELi rahalisi vahendeid ja tugevdades rahvusvahelisi partnerlusi.
3.Euroopa ja Aasia vaheliste tõhusate ühenduste loomine
Et tõhustada veel enam olemasolevaid ja tulevasi ühendusi, peaks liit koos oma partneritega tegelema Euroopa ja Aasia vaheliste transpordi-, energia- ja digiühendustega, võttes seejuures arvesse tehnoloogia kiiret arengut, millel on ühenduvusele tugev mõju. Euroopa ja Aasia vaheliste füüsiliste ühendustega tegelemisel peaks EL ja tema partnerid soodustama ühenduvust ja liikuvust ka õpilaste, õppejõudude ja teadlaste hulgas.
3.1.Transport
Nii Aasia partneritel kui ka liidul on huvi Euroopa ja Aasia vaheliste tõhusate, majanduslikult elujõuliste ja keskkonnasäästlike kaubateede ja -koridoride loomise vastu. Väärtuses mõõdetuna toimub 70 % kaubandusest praegu meritsi ja üle 25 % õhuteed pidi ning raudteetranspordi osakaal on suhteliselt väike. Kõigis sektorites on kasvupotentsiaal märkimisväärne.
EL peaks koos oma naaberriikide ja Aasia partneritega transpordiühendusi parandama. EL peaks töötama selle nimel, et ühendada hästi väljaarendatud üleeuroopalise transpordivõrgu raamistik Aasia võrgustikega. Seoses üleeuroopalise transpordivõrguga on kehtestatud selged prioriteedid ja standardid, et edendada piiriülest ja koostalitlevat mitmeliigilist transporti, st raud-, mere- ja siseveeteede kasutamise kombineerimist. Selle eesmärgi saavutamiseks võiks EL pakkuda vajaduse korral tehnilist abi, et aidata oma partneritel kavandada oma transpordisüsteeme ja tagada nende omavaheline ühendatus, ning panustada vajaduse korral taristu rahastamisse (vt 4. osa). Uued meetodid ühenduvuse taseme hindamiseks, näiteks ühenduvusindeksid, aitavad tuvastada puudujääke ja võimalusi. Ühtlasi peaks EL panustama sellesse, et muuta transpordiühendused Aasiaga turvalisemaks.
|
Ühenduvus ja julgeolek |
|
Maailm sõltub aina enam keerukatest andmevõrkudest ja andmeedastustest, energiaühendustest, täiuslikust ajastusest väärtusahelates ja inimeste liikuvusest. Nende voogude juhtimine tähendab õige tasakaalu leidmist nende liikumise hõlbustamise ning nende ohutuse ja turvalisuse tagamise vahel. Hübriidohtude ja terrorismi ajastul on voogude turvalisus oluline. Juurdepääs kaubateedele sõltub ka edaspidi sobivast poliitilisest ja julgeolekukeskkonnast ning seoses sellega tuleb tegeleda selliste probleemidega nagu riikidevaheline organiseeritud kuritegevus ning mistahes smugeldamine ja ebaseaduslik kaubandus, küberturvalisus ning ohud transpordile ja energiajulgeolekule. Neid probleeme ei saa lahendada üksnes riikide või üksuste sise- või välispoliitikaga. Et muuta transpordiühendused Aasiaga ohutumaks ja turvalisemaks, peaks EL partnerriikidega koostööd tegema, eelkõige küberturvalisuse valdkonnas. |
·Lennutransport
ELi ja kolmandate riikide vaheliste lennunduslepingutega luuakse uusi majanduslikke võimalusi, avades turud ja soodustades investeerimisvõimalusi. Et toetada lennutranspordi kasvu, millest saaksid kasu ELi ja partnerriikide kodanikud ja ettevõtted, peab EL praegu lennunduslepingute üle läbirääkimisi mitme naaberriigi ja Aasia riigiga 9 . Seda tehes tegeleb EL ühtlasi lennunduse keskkonna- ja kliimamõju vähendamisega, keskendudes eelkõige lennunduse heitkogustele. EL jätkab Euroopas ja Aasias ning mujal maailmas tööd, et toetada pikas perspektiivis lennutranspordi CO2-heite vajalikku vähendamist, muu hulgas edendades rahvusvaheliste lepingute 10 tõhusat rakendamist ning võttes suunatud meetmeid suutlikkuse parandamiseks partnerriikides.
·Meretransport
EL toetab puhast ja kestlikku laevandust, töötades välja kogu ELi hõlmavaid poliitikameeteid ning osaledes keskkonnaalastes jõupingutustes, ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omades. Osana oma strateegiast transpordi CO2-heite vähendamiseks jätkab komisjon Euroopa ja Aasia sadamates alternatiivkütuste kasutamise edendamist. Jätkates koostööd Aasia kolmandate riikidega asjakohaste meretranspordilepingute kaudu, aitab EL reguleerida ja hõlbustada mereliiklust. Tolliformaalsuste kiirendamiseks peaks EL edendama oma algatusi haldusformaalsuste digiteerimiseks ja lihtsustamiseks Aasia sadamates 11 .Samuti peaks EL soodustama Rotterdami reeglite laialdasemat vastuvõtmist, mis hõlbustaks laevanduses e-dokumentide kasutamist 12 . Et suurendada meresõidu turvalisust, peaks EL tegema ettepanekuid lisameetmete kohta ja jätkama rahvusvaheliste jõupingutuste toetamist, muu hulgas IMO kaudu. EL peaks jätkama Musta mere piirkonna ühendava rolli arendamist.
·Maismaatransport
Raudteetranspordi sektoris peaks EL koos oma partneritega töötama selle nimel, et suurendada raudteeühenduste konkurentsivõimet, vähendades transiidiaegu ja parandades koormustegureid. EL on laiendanud üleeuroopalist transpordivõrku Lääne-Balkani riikidesse ning leppis hiljuti kokku üleeuroopalise transpordivõrgu laiendamises kuude idapartnerlusriiki (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene). Nii põhja-lõunasuunalistel raudteeühendustel 13 kui ka ida-läänesuunalistel raudteeühendustel 14 võib tulevikus oluline roll olla. Eelkõige ELi ja Hiina vahelise raudteeühenduse tähtsus on oluliselt suurenenud. Tegeleda tuleks selle raudteeühenduse pikaajalise majandusliku elujõulisuse ja konkurentsialase neutraalsuse küsimustega. EL toetab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) ühtse raudteeõiguse algatust, mille eesmärk on ühtlustada kaupade raudteeveo õiguskord Euraasia mandril. EL teeb koostööd asjakohaste raudteetranspordi organisatsioonidega, 15 et laiendada ELi tehniliste kirjelduste ja ohutusjuhtimise raamistike kohaldamist. Euroopa ja Aasia ühenduvuse puhul on maanteevedu tavaliselt mõistlik keskmiste vahemaade korral (näiteks Kesk-Aasiasse) või sekundaarse transpordivõrguna koos muude transpordiliikidega. Ühtlasi on väga oluline tagada selle sektori töötajatele asjakohased sotsiaalsed tingimused ning õiglane konkurents autoveo-ettevõtjate vahel. Oma koostöös Aasia riikidega peaks EL keskenduma liiklusohutuse edendamisele, jagades parimaid tavasid ja kõige sobivamaid lahendusi liiklussurmade ja -vigastuste arvu vähendamiseks. Samuti aitab EL edendada tolliteabe vahetamist ning arendab transiidialast koostööd nii kahepoolselt kui ka Maailma Tolliorganisatsiooni kaudu.
3.2.Digitaalne ühenduvus
Suure läbilaskevõimega võrkude ühendused on digitaalse majanduse toetamisel üliolulised. Tuumikvõrgu ühendused Aasia riikide ja muude kolmandate riikidega aitavad luua täieliku võrgustiku, mis pakub vajalikku ribalaiust ning vastab selle aina olulisema taristu muudele kvaliteedikriteeriumidele. On tõestatud, et universaalne ja taskukohane juurdepääs internetile soodustab sotsiaal-majanduslikku arengut.
Oma suhetes Aasia riikidega peaks EL edendama rahumeelset, turvalist ja avatud IKT keskkonda, kõrvaldades samal ajal ohud küberturvalisusele ning kaitstes internetis inimõigusi ja vabadusi, sealhulgas isikuandmeid. Vaja on ühtset regulatiivset lähenemisviisi, et toetada era- ja avaliku sektori investeeringuid digitaalsesse taristusse, 16 ning poliitikat ja algatusi digilõhe vähendamiseks, eelkõige äärepoolsetes piirkondades või sisemaariikides. Selleks rakendab liit Aasias vastavalt vajadusele „Digitaalsus arengu heaks“ strateegiat, 17 edendades sellega digitehnoloogiaid ja -teenuseid, et soodustada sotsiaal-majanduslikku arengut.
3.3.Energiaühenduvus
ELi energiaturu liberaliseerimine koos taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkidega aastaks 2020 ning energialiidu strateegiaga on hoogustanud turust lähtuvat üleminekut puhtale energeetikale. Nende tulemusel on elektrivõrk väiksema CO2-heitega ja paremini ühendatud, mis on konkurentsi seisukohast oluline ja üks peamisi muutliku taastuvenergia lõimimist võimaldavatest teguritest. EL peaks oma kogemuste põhjal edendama piirkondlikke energiaühenduvuse platvorme, mille puhul keskendutakse turupõhimõtetele, soodustatakse energiasüsteemi ajakohastamist, puhaste (detsentraliseeritud) lahenduste kasutuselevõttu ja energiatõhusust ning toetatakse energiaühendusi Aasia partneritega ja nende vahel.
3.4.Inimestevaheline ühenduvus
Ühenduvus ja liikuvus õpilaste, õppejõudude ja teadlaste seas on oluline vastastikuseks mõistmiseks ja majanduskasvuks. Alates 2014. aastast on eri programmidest rahastatud üle 18 000 õpilase, teadlase ja töötaja liikuvust. EL peaks Erasmuse programmi, Marie Skłodowska-Curie meetme, diplomite vastastikuse tunnustamise ning teadlaste ja novaatorite piirkondlike vahetuste kaudu õpilas- ja akadeemilisi vahetusi Aasia riikidega veel enam tõhustama. EL peaks soodustama linnadevahelist koostööd, sealhulgas Euroopa kultuuripealinnade ja Aasia samalaadsete linnade vahelisi suhteid, ning suurendama kunstnike liikuvust ja spordikoostööd.
|
3. peatüki põhimeetmed |
|
Komisjon: ·töötab välja metoodika kestliku ühenduvuse taseme hindamiseks Euroopas ja Aasias ning selle majandusliku mõju hindamiseks ELis ja selle piirkondades; ·edendab andmete vahetamist tolli ja digitaalsete transpordikoridoride jaoks ning hindab riske; ·jätkab Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Aserbaidžaani, Türgi ja Katariga läbirääkimisi lennutranspordilepingute üle ning sõlmib kahepoolsed lennuohutuslepingud Hiina Rahvavabariigi (Hiina) ja Jaapaniga; ·edendab rahvusvahelistel foorumitel transpordi CO2-heite vähendamist käsitlevate kokkulepete sõlmimist, eelkõige lennundus- ja merendussektoris; ·edendab meretranspordi digiteerimist ja halduslikku lihtsustamist Aasias ja Musta mere piirkonna riikides ning edendab Rotterdami reeglite vastuvõtmist; ·uurib üleeuroopalise transpordivõrgu määruse kavandatava läbivaatamise käigus (tuleb lõpetada 2023. aastaks) võimalust laiendada ELi üleeuroopalise transpordivõrgu koridori koordinaatori(te) volitusi laienemisprotsessis osalevatele ja naaberpiirkondadele; ·töötab välja standardid tulevikku suunatud tehnoloogiate, nagu tehisintellekti eetilise kasutamise kohta ning edendab internetis riikide vastutustundliku käitumise nõuete täielikku täitmist; ·edendab Aasias veel enam Erasmuse programmi ja Marie Skłodowska-Curie meedet ning nendega seotud vastastikkust käsitlevaid kokkuleppeid, et suurendada vahetus- ja liikuvusvõimalusi. |
4.Rahvusvaheliste partnerluste loomine kestliku ühenduvuse soodustamiseks
Tingimused koostööks kestliku ühenduvuse valdkonnas sõltuvad paljudest osalistest ja dünaamikast 18 . Et ühenduvus tõhusalt saavutada, peaks EL tugevdama olemasolevaid ning looma uusi kahepoolseid, piirkondlike ja rahvusvahelisi partnerlusi, mis on jätkusuutlikud, avatud, kaasavad ja eeskirjadel põhinevad.
4.1.Kahepoolne koostöö
EL on Aasias oluline arengu- ja investeerimiskoostöö partner. Arengudialoogides käsitletakse ka investeerimist ja kestlikku ühenduvust ning need peaksid hõlmama võimalikku koostööd kolmandate riikidega. Selles kontekstis saavad EL ja tema Aasia partnerid tõhusamalt koos töötada, et parandada regulatiivset keskkonda, avaliku sektori finantsjuhtimist ja riigi vahendite koondamist. Samuti pakub EL tuge muu hulgas tehnilise abiga, et tugevdada suutlikkust kavandada, töötada välja ja rakendada kestliku ühenduvusega seotud projekte, poliitikat ja reguleerimiskordasid, tuginedes rahvusvahelistele standarditele ja parimatele tavadele.
Kahepoolne koostöö kolmandate riikidega tuleks kohandada nende konkreetse olukorraga. Näiteks Hiinaga peaks EL tugevdama praegust koostööd seoses asjaomase taristuga ning arengukoostöö algatusi, edendama turulepääsu ja võrdsete tingimuste põhimõtete rakendamist ning tuginema ühenduvusalgatuste puhul rahvusvahelistele standarditele. Jaapaniga peaks EL põhjalikult kooskõlastama jõupingutusi rahvusvaheliste standardite ja piirkondliku koostöö edendamiseks Aasias, eelkõige elavdades ELi ja Jaapani transpordidialoogi. Kagu-Aasias peaks EL jätkama Singapuriga 2011. aastal alustatud transpordidialoogi.
Samal ajal peaks EL laiendama oma kestlikku ühenduvust käsitlevat dialoogi muude partneritega, sealhulgas Afganistani, India, Indoneesia, Iraani, Korea Vabariigi, Pakistani, Türgi, Venemaa ja Kesk-Aasia riikidega, aga ka Austraalia ja USAga.
|
Kestlik ühenduvus ning ELi laienemis- ja naabruspoliitika |
|
Ühenduvus on ELi laienemis- ja naabruspoliitika oluline osa. Kuna selle poliitikaga hõlmatud riigid ühtlustavad ja kooskõlastavad oma lähenemisviise ELi omadega, hakatakse nende õigusaktides järk-järgult käsitlema kestlikku ühenduvust. Seoses ELi uue Lääne-Balkani poliitikaga 19 käivitas komisjon hiljuti piirkonna parema ühenduvuse ja digitaalarengu tegevuskava juhtalgatused. 2018. aasta mais toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumise tulemusel vastu võetud Sofia deklaratsioon sisaldab samuti kohustust ühenduvust oluliselt parandada, pidades silmas kõiki selle mõõtmeid: transporti, energeetikat, digivaldkonda ja inimesi 20 . Lisaks hiljutisele tegevusele koostöö tõhustamiseks digitaalmajanduse valdkonnas koostatakse praegu tegevuskava idapartnerlusriikides transporti investeerimiseks. Sellega seoses tagab komisjon, et kestlikku ühenduvust võetakse ELi laienemis- ja naabruspoliitikas ulatuslikumalt arvesse, ning edendab selles valdkonnas veel enam tehnilist ja õigusnormide lähendamist. Samuti pakub komisjon täiendavat abi riigihankeid käsitlevate õigusaktide rakendamisel ning edendab läbipaistvust ja parimaid tavasid. |
4.2.Piirkondlik koostöö
ELil on kogemusi piirkondlike koostööstruktuuride loomisega, näiteks Läänemere piirkonnas. Tehes koostööd oma partnerriikidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja finantsasutustega, peaks EL kaaluma Aasia jaoks piirkondliku ühenduvuskoostöö lähenemisviiside väljatöötamist, analüüsides selleks ühenduvusega seotud tegevust konkreetsetes piirkondades, ühenduvuse puudujääke ning koostöövõimalusi ELi ja Aasia ühenduvuse toetamiseks.
Aasias on mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja mehhanismi, mille volitused on ühenduvusega seotud 21 . ELi osaluse laad neis organisatsioonides sõltub nende tegevusest ja tegevusulatusest. ASEM on oluline platvormi peamiste Aasia partneritega koostöö tegemiseks. ASEAN on Kagu-Aasias keskne ühenduvuse valdkonna osaline, kellega EL peaks jätkuvalt oma koostööd tugevdama, toetades 2025. aasta ASEANi ühenduvuse juhtkava rakendamist ning selles sisalduvate standardite ühtlustamist, muu hulgas käimasoleva transpordidialoogi kaudu 22 . Ühtlasi peaks EL edendama piirkondlikku koostööd kestliku ühenduvuse valdkonnas olulise osana oma Kesk-Aasia strateegiast.
4.3.Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelisel koostööl on keskne osa õigusraamistike ja ühenduvuse konkreetsete vormide kindlaksmääramisel. Sellel on oluline roll nende raamistike jätkusuutlikkuse tugevdamisel, nagu näitab ELi hiljutine ookeanide majandamise algatus.
|
Ookeanide majandamine |
|
EL on pühendunud meresõiduvabadusele ning merede ja ookeanide kestlikule majandamisele. 2016. aasta novembris esitati ühisteatises 23 50 meedet ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud ookeanide saavutamiseks kogu maailmas, luues selleks peamiste osalejatega ookeanialaseid partnerlusi. EL töötas koos Maailmapangaga välja meremajanduse arengu raamistiku, mis aitab rannikuriikidel, -piirkondadel ja -kogukondadel minna üle sinisele majandusele tänu segarahastamismehhanismi loomisele avaliku ja erasektori partnerluse 30 aasta investeeringute jaoks. |
Rahvusvahelised organisatsioonid 24 töötavad välja rahvusvahelisi lepinguid ja standardeid, mille täitmine tuleb tagada ja mida tuleb tunnustada, et võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu, edendada turulepääsu ning vaba ja õiglast kaubandust ning tagada võrgustike koostalitlusvõime 25 . Ühiselt vastu võetud rahvusvaheliste standarditega tagatakse tehniline ühtlustamine, mis teeb võimalikuks eri võrgustike koostalitluse. Rahvusvahelised ja Euroopa standardiorganisatsioonid 26 on ELi olulised partnerid, kes tagavad Euroopas ja Aasias tehnilise ühtlustamise, mis põhineb tööstuse algatatud standardite konsensusepõhisel väljatöötamisel. Komisjon teeb nende organisatsioonide ja asjaomaste tööstusharudega koostööd, et vaadata üle vajadus ühenduvusega seotud standardite järele. Komisjon laiendab tehnilise abi osutamist ning kooskõlastab paremini tegevust asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välispartneritega, et tagada peamiste kolmandate riikide pühendumine neile standarditele ja nende ulatuslikum vastuvõtmine. Üldiselt peaks EL tõhustama oma koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ning tugevdama oma välisesindatust, osalust ja kooskõlastamist.
|
4. peatüki põhimeetmed |
|
Komisjon: ·tõhustab koostööd asjakohaste kolmandate riikidega, muu hulgas ELi ja Hiina ühenduvusplatvormil, et edendada digitaalmajandust, tõhusaid transpordiühendusi ning arukat, jätkusuutlikku, ohutut ja turvalist liikuvust üleeuroopalise transpordivõrgu laiendamise kaudu ning et edendada võrdseid investeerimistingimusi; ·toetab kestlikku ühenduvust poliitika- ja arengudialoogides kolmandate riikidega; ·süvendab koostööd asjakohaste piirkondlike organisatsioonidega Aasias ning katsetab Aasia piirkondliku ühenduvuskoostöö lähenemisviise; ·teeb koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega ning nende riigi tasandi liikmetega, et töötada tõhusalt ja ühiselt välja vajalikud tehnilised standardid, muu hulgas suunatud tehnilise abi ja koostöö kaudu; ·teeb koostööd ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga (UNECE), et ühtlustada kaupade raudteeveo õiguskord Euraasia mandril, ning teeb koostööd Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooniga (OTIF) ja Raudteede Koostööorganisatsiooniga (OSJD), et laiendada ELi tehniliste kirjelduste ja ohutusjuhtimisraamistike rakendamist. |
5.Suuremad ja paremini suunatud investeeringud kestlikku ühenduvusse
Maailmas pole ühenduvusega seotud investeerimisvajadused rahuldatud. Maailmapanga uuring viitab sellele, et proportsionaalselt on kõige vaesemates riikides suurim vajadus taristukulutuste järele (keskmiselt 12,5 % SKPst) ja suurim taristukulutuste puudujääk (7,5 % SKPst). Investeeringute suure puudujäägi kõrvaldamiseks on vaja terviklikku lähenemist rahastamisele. Selle aluseks on riigi vahendite parem koondamine, taristu kasutamise hinnastamise mudelid ja õigusraamistikud. See on nii ka Aasias, kus on suured piirkondlikud erinevused 27 .
5.1.ELi uued ja uuenduslikud viisid ühenduvuse rahastamiseks
Käesoleva teatise eesmärk pole investeerimiskava koostamine, kuigi ELi olemasolevad ja tulevased rahastamisvahendid võivad pakkuda võimalusi toetada erasektori investeeringuid ühenduvusega seotud projektidesse.
EL on juba saavutanud häid tulemusi ühenduvuse rahalisel toetamisel 28 . Geograafiliste investeerimisrahastute kaudu, nagu naabruspoliitika investeerimisrahastu (NIF), Kesk-Aasia investeerimisrahastu (IFCA) ja Aasia investeerimisrahastu (AIF), on rahastatud taristut ja ühenduvust ning pakutud nende jaoks tehnilist abi. Ainuüksi Aasia ja Kesk-Aasia investeerimisrahastute kaudu on tänu toetuste ja laenude ühendamisele kogutud ajavahemikus 2010. aastast kuni 2018. aasta keskpaigani enam kui 4,2 miljardi euro ulatuses investeeringuid 29 . Ka Euroopa investeerimiskava pakub konkreetseid võimalusi Euroopas kaasinvesteerimiseks.
Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames (2021–2027) on komisjon teinud ettepaneku mitme uuendusliku meetme kohta, mis võivad ergutada avaliku ja erasektori investeeringuid ühenduvusse. Eelkõige hõlmab komisjoni ettepanek välistegevuse investeerimisraamistikku, mis tugineb praegusele Euroopa Kestliku Arengu Fondile 30 (mis on osa ELi välisinvesteeringute kavast ning millest antakse abi Aafrikas ja naaberriikides), et kaasata rahastamise abil rohkem avaliku ja erasektori kapitali. Kuigi see keskendub peamiselt Aafrikale ja ELi naabrusele, on osa selle ressurssidest pühendatud ka muudele geograafilistele piirkondadele.
Komisjon toetab ühtlasi kõiki jõupingutusi, millega muudetakse ELi välisinvesteeringutega seotud institutsiooniline ja tegevusraamistik veel tõhusamaks ja paremini toimivaks, et reageerida meie peamistele investeerimisprobleemidele. Hiljutises komisjoni teatises 31 juhitakse tähelepanu vajadusele rahvusvahelise koostöö järele, et oleks võimalik tugineda rahastamisallikatele kombineerimisele, eelkõige suurendades erainvesteeringuid, ning rõhutatakse vajadust kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid rahastamisvahendeid, alustades Euroopa Kestliku Arengu Fondiga. Samuti kutsutakse teatises peamisi arengu rahastamisega tegelevaid finants- ja arendusasutusi üles oma koostööd tugevdama.
|
Rahvusvahelise koostöö uuenduslik rahastamine järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) |
|
2018. aasta mais esitas komisjon ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ettepaneku, 32 mis sisaldab meetmeid investeeringute, sealhulgas kestliku ühenduvuse investeeringute edendamiseks. Komisjon teeb ettepaneku uue välisinvesteeringute struktuuri kohta, mille ulatus oleks maailmas laiem, hõlmates muu hulgas Aasiat 33 . Nagu selle eelkäijagi, koondaks see avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid tugevdatud ELi tagatise abil, mida võivad täiendada toetused ja laenud. Kui selles uues struktuuris kokku lepitakse, soodustab see edasisi investeeringuid, ka kestlikku ühenduvusse. ELi teadusuuringute eelarve kavandatav suurendamine aitab minna üle kestlikumatele ühenduvuse vormidele. |
EL peaks tugevdama oma koostööd ELi liikmesriikide avaliku ja erasektori finantsasutustega, sealhulgas riiklike fondidega, ning püüdma oma tegevust nendega paremini kooskõlastada. Jätkusuutliku majanduskasvu edendamise tegevuskava 34 kohaselt peaksid EL ja Euroopa laenu andvad asutused jätkusuutliku rahastamise edendamiseks ühtlasi parandama dialoogi kolmandate riikide avaliku ja erasektori finantsasutustega. See tegevuskava on aluseks aruteludele rahvusvahelistel foorumitel ning selle eesmärk on saavutada finantssüsteemi jätkusuutlikum juhtimine. Komisjon soodustab koostööd jätkusuutliku rahastamise valdkonnas ning parimate tavade vahetamist Euroopa pankade, sealhulgas riigipankade, ja ELi mittekuuluvate riikide pankade vahel. Samuti toetab komisjon ettevõtjate sotsiaalse vastutuse algatusi, et rakendada ühenduvusega seotud projektide rahastamise rahvusvahelisi standardeid. EL toetab protsesse G7s, G20s ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis, et kooskõlastada avaliku sektori finantsasutuste laenupraktika kestliku ühenduvuse põhimõtetega.
5.2.Rahvusvahelised finantspartnerlused
Rahvusvahelistel finantsasutustel ja mitmepoolsetel arengupankadel on ühenduvuse rahastamise ülemaailmses struktuuris keskne roll. Euroopa Investeerimispank (EIP) ELi panga ja investeerimispartnerina ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on oma laenuandmist laiendanud, mis pakub uusi võimalusi koostööks. IMF ja Maailmapank on olulised koostööpartnerid võla jätkusuutlikkuse ja ühenduvuse valdkonnas. EL peaks süvendama oma koostööd ka Aasia Arengupanga (ADB) ja Aasia Taristuinvesteeringute Pangaga (AIIB), tagades samas, et neis suhetes peetakse täielikult kinni ELi prioriteetidest. Mitmepoolsete arengupankade toetus on G20 „Taristu kui varaklassi tegevuskava“ rakendamisel äärmiselt oluline ning taristu haldamise platvormide laialdasem kasutuselevõtmine aitaks projektide rakendamist parandada 35 . Samuti tuleks püüelda selle poole, et kooskõlastada paremini ELi liikmesust mitmepoolsetes arengupankades.
5.3.Ettevõtete võrdsed tingimused
Põhieeldused selleks, et ettevõtted arendaksid ja edendaksid ELi ja Aasia ühenduvust, on piisavalt võrdsed tingimused turulepääsu ja välismaiste otseinvesteeringute seisukohast; riigihangete õiglus ja läbipaistvus; mittediskrimineerivad turutavad ja intellektuaalomandi õiguste tasakaalustatud kaitse 36 . Seega on olulised tugevad makromajanduslikud ja eelarvestabiilsuse raamistikud, usaldusväärne sektoripõhine poliitika ja reformid, kõikehõlmavad aasta- ja keskpika perioodi eelarvete raamistikud ning kindel riigi rahanduse juhtimise süsteem. EL jätkab selliste algatuste toetamist, millega tagatakse ettevõtetele võrdsed tingimused. Laialdasem liitumine WTO mõnepoolse lepinguga riigihangete kohta oleks konkreetne samm edasi. Rahvusvaheliste hangete instrumenti käsitleva komisjoni ettepaneku 37 kiire vastuvõtmine innustaks partnereid liituma ja olema turulepääsukohustuste suhtes vastuvõtlikumad. EL peaks jätkuvalt julgustama partnereid kasutama riigihankemenetlustes kvaliteedikriteeriume ja olelusringi kulusid. Võrdsete tingimuste saavutamiseks tuleb parandada ka ekspordikrediidisüsteemide läbipaistvust. Diskrimineerivad tavad tuleks kõrvaldada. Rahvusvaheline ekspordikrediidi töörühm peaks kehtestama põhimõtted, millega tagatakse eri riikide eksportijatele võrdsed tingimused.
EL kavatseb suurendada Aasias oma jõupingutusi majandusdiplomaatia valdkonnas 38 . Samuti kavatseb EL toetada platvorme Euroopa ja Aasia ettevõtete kokkuviimiseks, keskendudes VKEdele, ning luua ärialase nõuanderühma Euroopa ja Aasia ühenduvuse toetamiseks. EL peaks ka edaspidi edendama Euroopa investeerimisprojektide portaali (tulevikus InvestEU portaali), millega antakse kõigile huvitatud investoritele teavet investeerimisvõimaluste kohta ELis.
|
5. peatüki põhimeetmed |
|
Komisjon (ja kui see on asjakohane, siis kõrge esindaja): ·hõlbustab rahvusvaheliste standarditega kooskõlas olevat ja võrdsetel tingimustel investeerimist Euroopa ja Aasia ühenduvusse investeerimisrahastute ja tagatiste kaudu, kaasates Euroopa avalik-õiguslikke pankasid (EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning liikmesriikide riiklikud pangad ja institutsioonid) ja rahvusvahelisi finantsasutusi; ·süvendab ELi investeerimiskoostööd Aasia Arengupangaga ja Aasia Taristuinvesteeringute Pangaga; ·asutab ärialase nõuanderühma Euroopa ja Aasia ühenduvuse toetamiseks; ·püüdleb riigihangete suurema läbipaistvuse poole Euroopa ja Aasia taristus, muu hulgas edendades laialdasemat liitumist WTO mõnepoolse lepinguga riigihangete kohta ja selle mõnepoolse lepingu standardite vastuvõtmist ning toetades spetsiaalsete riigihankeid käsitlevate veebisaitide loomist. |
6.Järeldused
Ühisteatises on esitatud ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegia alused. See strateegia tugineb kestliku, tervikliku ja rahvusvahelistel eeskirjadel põhineva ühenduvuse põhimõtetele. Selle lähenemisviisiga parandab EL ühenduvuse valdkonnas õigusloome kvaliteeti ja loob võrdsemad tingimused, ammutades inspiratsiooni oma siseturust. Ühtlasi panustab EL transpordi-, energia- ja digivõrkude arendamisse, tuginedes oma kogemustele piiriülese ühenduvusega. EL tugevdab oma partnerlust kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti suurendab EL koostööd hariduse, teadusuuringute, innovatsiooni, kultuuri, spordi ja turismi valdkonnas, aidates edendada mitmekesisust ja ideede vaba liikumist. Et toetada neid eri poliitikameetmeid ja tegevusi, peaks EL kasutama kõiki vahendeid oma finantsraamistikus, et koondada avaliku ja erasektori investeeringuid kestlikku ühenduvusse. Selle strateegia edus on oluline osa ka ELi ja selle liikmesriikide ühistel jõupingutustel, et koos Aasia partneritega ühenduvusprojektide ja -programmide kohta paremini teavet anda, nende kaubamärke kujundada ning neid turundada.
Seega kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, Euroopa Investeerimispanka ja asjaomaseid sidusrühmi üles arutama ja toetama selles ühisteatises esitatud meetmeid.
Vt 2016. aasta andmed aadressil http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/january/tradoc_147207.pdf.
Ühenduvus on määratletud eesistuja avalduses, milles lepiti kokku ASEMi välisministrite 13. kohtumisel 20.–21. novembril Nay Pyi Taw’s Myanmaris.
Aasia Arengupank, „Meeting Asia’s Infrastructure Needs“, 2017.
Ühenduvuse tähtsust heaolu jaoks tunnistatakse Euroopa Komisjoni kümnes prioriteedis, Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias ning Euroopa arengukonsensuses.
Teatis „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“, COM(2018) 321.
„Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta“, COM(2018) 643; teatis „Tõhusam finantsstruktuur, et toetada investeeringuid väljaspool Euroopa Liitu“, COM(2018) 644.
Kohustus viia taristuprojektide puhul ellu keskkonnamõju hindamine kehtestati ELi õigusaktides esimest korda 1985. aastal. Kohaldada tuleks ettevaatus- ja ennetuspõhimõtet, põhimõtet, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas, ja „saastaja maksab“ põhimõtet. Vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 lõige 2.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017) 487).
Läbirääkimised on lõpetatud Armeeniaga ning need kestavad ASEANi, Aserbaidžaani, Türgi ja Katariga. Komisjon on parafeerinud ühise lennunduspiirkonna lepingu Ukrainaga ja kahepoolse lennuohutuslepingu Hiinaga ning peab lepingu üle läbirääkimisi ka Jaapaniga.
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lepingud.
Teatis „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani“ (KOM(2009) 8).
ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise osalise või täieliku meretranspordi lepingute kohta (2008).
Põhja-lõunasuunalised raudteeühendused ühendavad Vahemere, Musta mere ja Pärsia lahe piirkonda Põhjamere ja Läänemere piirkonna ning Arktikaga.
Ida-läänesuunalised raudteeühendused ühendavad ELi Hiina ja Kesk-Aasiaga.
Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Raudteede Koostööorganisatsioon.
Vt teatis „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ (COM(2018) 321), milles komisjon on teinud ettepaneku edendada Euroopa ühendamise rahastust ajavahemikul 2021–2027 digiühenduvust Aasia ja muude riikidega.
Vt komisjoni talituste töödokument „Digitaalsus arengu heaks: digitehnoloogia ja -teenuste integreerimine ELi arengupoliitikasse“ SWD(2017) 157.
ELi partnerite mitmesuguste ühenduvusalgatuste kohta vaadake komisjoni talituste ühist töödokumenti SWD(2017) 436: „Euro-Asian Connectivity Mapping Exercise – Main Findings“.
Teatis „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö
nende riikidega“, COM(2018) 65.
Sofia deklaratsioon (mai 2018). Kättesaadav aadressil: http://www.consilium.europa.eu/media/34776/sofia-declaration_en.pdf.
Sealhulgas ASEM, ASEAN, Bengali lahe valdkondadeülese tehnilise ja majanduskoostöö algatus, Kesk-Aasia Piirkondliku Majanduskoostöö Programm, Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon, Lõuna-Aasia Subregionaalse Majanduskoostöö Programm ning Šanghai Koostööorganisatsioon.
Kui see on asjakohane, võiks EL teha tehnilisel tasandil koostööd Euraasia Majandusliidu ja selle liikmesriikidega, et ühtlustada nende tehnilised eeskirjad ja standardid paremini rahvusvaheliste eeskirjade ja standarditega.
Ühisteatis „Rahvusvaheline ookeanide majandamine“, JOIN(2016) 49.
Sealhulgas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNECE ja selle sisetranspordi komitee; raudteetranspordi valdkonnas OTIF ja OSJD; energeetika valdkonnas Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur. Muud olulised ülemaailmse mandaadiga organisatsioonid on muu hulgas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas ILO.
Muu hulgas ÜRO Euroopa majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll.
Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ja Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit; Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut.
Inderst, George (2018), „Infrastructure Investment, Private Finance, and Institutional Investors: Asia from a Global Perspective“, Asian Development Bank Institute.
Ajavahemikus 2014. aastast kuni 2018. aasta keskpaigani on ühenduvusse tänu Lääne-Balkani investeerimisrahastule investeeritud umbes 2,4 miljardit eurot ning tänu naabruspoliitika investeerimisrahastule on idapartnerlusriikides ühenduvusse investeeritud umbes 2,9 miljardit eurot.
Näiteks Euroopa Investeerimispank toetab 70 miljoni euroga Kesk-Aasia ja Lõuna-Aasia elektrienergia ülekandmise ja sellega kauplemise projekti (CASA-1000), millega võimaldatakse elektrienergiat Kõrgõzstanist ja Tadžikistanist Afganistani ja Pakistani üle kanda.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja Euroopa Investeerimispangale: „Tõhusam finantsstruktuur, et toetada investeeringuid väljaspool Euroopa Liitu“, COM(2018) 644.
Teatis „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“, COM(2018) 321. Komisjoni teatises „Tõhusam finantsstruktuur, et toetada investeeringuid väljaspool Euroopa Liitu“ (COM(2018) 644), on esitatud kavandatav välisinvesteeringute struktuur.
Vt teatis, millele on viidatud joonealuses märkuses 30.
Teatis „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, COM(2018) 97.
Et saada teavet näiteks haldusplatvormi SOURCE kohta, vt Kestlike Taristute Sihtasutuse (Sustainable Infrastructure Foundation) veebisaiti https://public.sif-source.org/.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaubandus- ja investeerimistõkete kohta, 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016.
Komisjoni ettepanek: määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele, COM(2016) 34. Ettepaneku arutamine on Euroopa Parlamendis ja nõukogus praegu pooleli.
Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta, COM(2017) 240.