EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.11.2018
JOIN(2018) 29 final
2018/0395(NLE)
Ühisettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu alusel loodud partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu, partnerluskomitee, eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite kodukorda käsitlevate otsuste vastuvõtmisega
SELETUSKIRI
1.KAVANDATAV REGULEERIMISESE
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel ELi ja Armeenia vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepinguga (edaspidi „leping“) moodustatud partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee kodukorra vastuvõtmise ja allkomiteede ja muude organite moodustamisega.
2.ETTEPANEKU TAUST
2.1. ELi ja Armeenia vaheline ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping
Lepingu eesmärk on edendada ELi ja Armeenia vahel ulatuslikku poliitilist ja majanduslikku partnerlust ja koostööd ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas suurendades Armeenia Vabariigi osalemist Euroopa Liidu poliitikameetmetes, programmides ja ametite tegevuses. Lepinguga luuakse kõikide vastastikust huvi pakkuvate valdkondade jaoks tõhustatud poliitilise dialoogi raamistik, mis võimaldab arendada tihedaid poliitilisi suhteid.
Lepingus on sätestatud ELi ja Armeenia suhete üldpõhimõtted ja eesmärgid ning ette nähtud lepingu rakendamiseks institutsioonilise struktuuri moodustamine.
Seda kohaldati ajutiselt alates [1. juunist 2018].
2.2. Partnerlusnõukogu
Lepingu artikli 362 alusel moodustatakse partnerlusnõukogu. Partnerlusnõukogu jälgib käesoleva lepingu rakendamist ja vaatab selle korrapäraselt läbi.
Partnerlusnõukogusse kuuluvad lepinguosaliste esindajad ministrite tasandil ning nõukogu kohtub korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib partnerlusnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes. Partnerlusnõukogu võtab vastu oma kodukorra.
Partnerlusnõukogu teeb lepingus ette nähtud juhtudel otsuseid lepingu kohaldamisala ulatuses. Otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad võtavad otsuste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid. Partnerlusnõukogu võib anda ka soovitusi. Partnerlusnõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, tingimusel et lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.
2.3. Partnerluskomitee
Lepingu artikli 363 alusel moodustatakse partnerluskomitee. See abistab partnerlusnõukogu tema ülesannete ja kohustuste täitmisel ning valmistab ette partnerlusnõukogu kohtumisi.
Partnerluskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles partnerlusnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Partnerluskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, tingimusel et lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.
Partnerluskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest, kes on tavaliselt kõrgemad ametnikud. Selle eesistuja on vaheldumisi ELi ja Armeenia esindaja. See kohtub tavaliselt vähemalt kord aastas. Partnerluskomitee kodukorra võtab vastu partnerlusnõukogu.
2.4. Partnerlusnõukogu kavandatav õigusakt
Partnerlusnõukogu kavatseb vastu võtta otsuse oma töökorra ja partnerluskomitee töökorra kohta ning samuti allkomiteede ja muude organite moodustamise kohta.
Kavandatud aktide eesmärk on võtta kooskõlas artikli 362 lõikega 4 ja artikli 363 lõikega 4 vastu partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee tegevust reguleeriv kodukord ning moodustada allkomiteed ja muud organid, et võimaldada lepingut rakendada.
3.LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT
Liidu nimel võetav seisukoht peaks võimaldama vastu võtta partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee kodukorra.
4.ÕIGUSLIK ALUS
4.1. Menetlusõiguslik alus
4.1.1. Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee on lepinguga loodud organid.
Võttes arvesse, et lepingu artikli 362 lõige 6 võimaldab partnerlusnõukogul võtta vastu otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad, on käesoleva otsuse lisas esitatud õigusaktid õigusliku toimega aktid. Nende aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna puhul vajalik õiguslik alus.
Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.
5.JÄRELDUS
Eelnevat arvestades peaks kavandatud otsuse õiguslik alus olema ELi lepingu artikkel 37 ning ELi toimimise lepingu artikkel 91, artikli 100 lõige 2 ja artiklid 207 ja 209 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2018/0395 (NLE)
Ühisettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu alusel loodud partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu, partnerluskomitee, eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite kodukorda käsitlevate otsuste vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ning artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele ulatuslikule ja laiendatud partnerluslepingule (edaspidi „leping“) 2 kirjutati alla 24. novembril 2017 Brüsselis ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. juunist 2018.
(2)Lepingu artiklitega 362 ja 363 moodustatakse lepingu rakendamise hõlbustamiseks partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee.
(3)Lepingu artikli 362 lõike 4 kohaselt võtab partnerlusnõukogu vastu oma kodukorra ja lepingu artikli 363 lõike 4 kohaselt määrab partnerlusnõukogu oma kodukorras kindlaks partnerluskomitee ülesanded ja tegevuspõhimõtted.
(4)Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks vastu võtta partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee kodukorrad.
(5)Lepingu artikli 364 lõikes 2 on sätestatud, et partnerlusnõukogu võib luua konkreetsetes valdkondades mis tahes allkomitee või muu organi, mis abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Lisaks on kõnealuses artiklis sätestatud, et partnerlusnõukogu määrab oma töökorras kindlaks selliste komiteede ja organite koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.
(6)Partnerlusnõukogu peab oma […] istungil/kohtumisel [kuupäev] vastu võtma partnerlusnõukogu, partnerluskomitee ja eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite kodukorra.
(7)On asjakohane kehtestada partnerluskomisjonis võetav seisukoht, kuna selle otsused partnerlusnõukogu, partnerluskomitee, eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite kodukorra ja allkomiteede moodustamise kohta on liidu jaoks siduvad.
(8)Liidu seisukoht partnerlusnõukogus peaks seega põhinema käesolevale dokumendile lisatud partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee kodukorra kavanditel.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ELi ja Armeenia partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu, partnerluskomitee ja eriotstarbeliste allkomiteede, sealhulgas geograafiliste tähiste allkomitee 3 ning muude organite kodukorraga ja seoses allkomiteede moodustamisega, põhineb partnerlusnõukogu otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele. Väiksemaid muudatusi otsuse eelnõus võib teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub [...].
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.11.2018
JOIN(2018) 29 final
Ühisettepanek:
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Nõukogu otsus
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomiühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu alusel loodud partnerlusnõukogus seoses partnerlusnõukogu, partnerluskomitee, eriotstarberliste allkomiteede ja muude organite kodukorda käsitlevate otsuste vastuvõtmisega
I LISA
EUROOPA LIIDU JA ARMEENIA VABARIIGI
PARTNERLUSNÕUKOGU OTSUS NR ……,
millega
võetakse vastu partnerlusnõukogu ja partnerluskomitee,
allkomiteede ja muude organite kodukorrad
PARTNERLUSNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelist ulatuslikku ja laiendatud lepingut (edaspidi „leping”), millele kirjutati alla Brüsselis 24. novembril 2017,
ning arvestades järgmist:
(1)Kooskõlas lepingu artikliga 385 kohaldatakse lepingu teatavaid osi ajutiselt.
(2)Lepingu artikli 362 lõike 4 kohaselt võtab partnerlusnõukogu vastu oma kodukorra.
(3)Partnerlusnõukogu määratleb lepingu artikli 363 lõike 4 kohaselt oma kodukorras partnerluskomitee ülesanded ja toimimise.
(4)Lepingu artikli 364 lõike 2 kohaselt võib partnerlusnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna allkomitee või muu organi, mis on vajalik selle lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu partnerlusnõukogu ning partnerluskomitee ja allkomiteede ja muude organite kodukorrad, mis on esitatud A, B ja C lisas.
Artikkel 2
Moodustatakse lisas loetletud allkomiteed.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
[Koht], xxxx,
Partnerlusnõukogu nimel
eesistuja
A LISA
PARTNERLUSNÕUKOGU KODUKORD
Artikkel 1
Üldsätted
1.Lepingu artikli 362 lõike 1 alusel moodustatud partnerlusnõukogu täidab lepingu artiklis 362 sätestatud ülesandeid.
2.Lepingu artikli 362 lõike 2 kohaselt koosneb partnerlusnõukogu lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil ja kohtub korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Partnerlusnõukogu koosseisu määramisel võetakse arvesse asjaomasel koosolekul arutlusele tulevaid konkreetseid küsimusi.
3.Lepingu artikli 362 lõike 6 kohaselt on partnerlusnõukogul lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus teha lepingus ettenähtud juhtudel otsuseid lepingu kohaldamisala ulatuses. Otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad peaksid otsuste rakendamiseks võtma asjakohaseid meetmeid. Partnerlusnõukogu võib anda ka soovitusi. Ta võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.
4.Käesoleva kodukorra kohaldamisel käsitatakse terminit „lepinguosalised“ lepingu artikli 382 määratletud tähenduses.
Artikkel 2
Eesistuja
Partnerlusnõukogu eesistujaks on vaheldumisi lepinguosalised. Esimene ametiaeg algab partnerlusnõukogu esimese koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril. Euroopa Liit on esimese partnerlusnõukogu eesistuja.
Artikkel 3
Koosolekud
1.Partnerlusnõukogu koguneb kord aastas ning vajaduse korral lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad partnerlusnõukogu koosolekud Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas.
2.Partnerlusnõukogu kõik koosolekud peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäeval.
3.Partnerlusnõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku partnerlusnõukogu sekretärid kokkuleppel partnerlusnõukogu eesistujaga hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.
Artikkel 4
Esindamine
1.Lepinguosaliste esindajad partnerlusnõukogus võivad osaleda koosolekutel isiklikult või volitada teisi ametnikke, kellel on õigus nende nimel kasutada kõiki õigusi.
2.Volitatud ametniku nimi teatatakse partnerlusnõukogu eesistujale kirjalikult enne koosolekut.
Artikkel 5
Delegatsioonid
1.Lepinguosaliste esindajatel partnerlusnõukogus võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse partnerlusnõukogu eesistujale partnerlusnõukogu sekretariaadi kaudu iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
2.Partnerlusnõukogu võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.
Artikkel 6
Sekretariaat
Üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Armeenia Vabariigi välisministeeriumi ametnik tegutsevad ühiselt partnerlusnõukogu sekretäridena.
Artikkel 7
Kirjavahetus
1.Partnerlusnõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas Euroopa Liidu poolsele sekretärile või Armeenia Vabariigi poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2.Partnerlusnõukogu sekretärid tagavad, et kirjavahetus saadetakse edasi partnerlusnõukogu eesistujale, teise lepinguosalise delegatsiooni juhile ja vajaduse korral edastatakse see lepinguosaliste esindajatele partnerlusnõukogus.
3.Sekretärid saadavad eesistuja teatised adressaatidele eesistuja nimel. Vajaduse korral edastatakse kõnealused teatised lepinguosaliste esindajatele partnerlusnõukogus.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, on partnerlusnõukogu koosolekud kinnised. Kui lepinguosaline esitab partnerlusnõukogule konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
Koosolekute päevakord
1.Partnerlusnõukogu eesistuja koostab partnerlusnõukogu iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Partnerlusnõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 7 osutatud adressaatidele hiljemalt 20 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
2.Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse on eesistuja saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosolekut. Esialgsesse päevakorda ei kanta selliseid punkte, mille kohta ei ole sekretariaadile enne päevakorra väljasaatmise kuupäeva edastatud asjakohaseid kaasdokumente.
3.Partnerlusnõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste esindajate kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
4.Pärast lepinguosaliste esindajatega konsulteerimist võib eesistuja lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 10
Koosoleku protokoll
1.Partnerlusnõukogu sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.
2.Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta:
(a)partnerlusnõukogule esitatud dokumendid,
(b)avaldused, mille lepinguosalise esindaja partnerlusnõukogus on palunud protokolli kanda ning
(c)lepinguosaliste kokkulepitud küsimused, näiteks vastuvõetud otsused, kokkulepitud avaldused ja järeldused.
3.Protokolli kavand esitatakse heakskiitmiseks partnerlusnõukogule. Partnerlusnõukogu kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult.
Artikkel 11
Otsused ja soovitused
1.Lepingu artikli 362 lõike 6 kohaselt võtab partnerlusnõukogu vastu otsuseid ja annab soovitusi delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.
2.Lepinguosaliste esindajate kokkuleppel võib partnerlusnõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab partnerlusnõukogu eesistuja otsuse või ettepaneku eelnõu kirjalikult artikli 7 kohaselt lepinguosaliste esindajatele hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva. Lepinguosaliste esindajad partnerlusnõukogus peavad selle tähtaja jooksul tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid ja muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja tähtaega lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
3.Partnerlusnõukogu võib (lepingu artikli 362 lõike 6 tähenduses) võtta vastavalt vastu otsuseid või anda soovitusi, millele järgnevad seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Kõnealustele otsustele ja soovitustele kirjutab alla eesistuja ja partnerlusnõukogu sekretärid kinnitavad need. Kõnealused otsused ja soovitused saadetakse edasi vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 7. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada partnerlusnõukogu otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.
4.Partnerlusnõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses või soovituses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 12
Keeled
1.Partnerlusnõukogu ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.
2.Partnerlusnõukogu töökeeleks on inglise keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb partnerlusnõukogu oma aruteludes selles keeles koostatud dokumentidele.
Artikkel 13
Kulud
1.Lepinguosalised kannavad kõik partnerlusnõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2.Luxembourgis või Brüsselis peetavate koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab liit.
3.Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.
Artikkel 14
Partnerluskomitee ja allkomiteed
1.Lepingu artikli 363 lõike 1 kohaselt abistab partnerluskomitee partnerlusnõukogu tema ülesannete täitmisel. Partnerluskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on kõrgemad ametnikud.
2.Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda partnerluskomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Mõlema lepinguosalise kokkuleppel võib konsulteerimine jätkuda partnerlusnõukogus.
3.Lepingu artikli 364 lõike 2 kohaselt võib partnerlusnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna allkomitee või muu organi, mis on vajalik selle lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.
4.Lepinguosaliste nõusolekul võib partnerlusnõukogu muuta allkomiteede ja muude organite loetelu, nagu on sätestatud II lisas.
Artikkel 15
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda võib muuta kooskõlas artikliga 11.
B LISA
PARTNERLUSKOMITEE KODUKORD
Artikkel 1
Üldsätted
1.Lepingu artikli 363 lõike 1 alusel moodustatud partnerluskomitee abistab partnerlusnõukogu tema ülesannete täitmisel ning täidab lepingus sätestatud ja talle partnerlusnõukogu poolt määratud ülesandeid.
2.Partnerluskomitee valmistab ette partnerlusnõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul partnerlusnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt lepingu nõuetekohase toimimise. Partnerluskomitee käsitleb kõiki partnerlusnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu igapäevase rakendamise käigus.
3.Partnerluskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on kõrgemad ametnikud.
4.Lepingu artikli 363 lõike 6 kohaselt on partnerluskomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles partnerlusnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Partnerluskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, tingimusel et lepinguosaliste asjaomased sisemenetlused on lõpule viidud.
5.Käesoleva kodukorra kohaldamisel käsitatakse terminit „lepinguosalised“ lepingu artiklis 382 määratletud tähenduses.
Artikkel 2
Koosseis
1.Kui käsitletakse lepingu VI jaotisega seotud küsimusi (kaubandus ja kaubandusküsimused), peab partnerluskomitee aru ja tegutseb kaubanduskoosseisus.
2.Lepingu artikli 363 lõikes 7 on sätestatud, et kui partnerluskomitee tuleb lepingu VI jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) seonduvate küsimuste käsitlemiseks kokku erikoosseisus („kaubanduskoosseis“), koosneb see Euroopa Komisjoni ja Armeenia Vabariigi kõrgetest ametnikest, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Kooskõlas kodukorra artikliga 2 täidab partnerluskomitee kaubanduskoosseisu eesistuja ülesandeid Euroopa Komisjoni või Armeenia Vabariigi esindaja, kes vastutab kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Koosolekutel võib osaleda ka Euroopa välisteenistuse esindaja.
Artikkel 3
Delegatsioonid
1.Partnerluskomiteesse kuuluvad kaks delegatsiooni: ühelt poolt Euroopa Liidu delegatsioon ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi delegatsioon.
2.Delegatsiooni juht võib delegeerida oma ülesandeid sama lepinguosalise teisele esindajale.
3.Partnerluskomitee esindajatel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse partnerlusnõukogu eesistujale partnerlusnõukogu sekretariaadi kaudu iga delegatsiooni kavandatav koosseis.
4.Partnerluskomitee võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.
5.Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi partnerluskomitee sekretariaadi vahendusel kummagi koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.
Artikkel 4
Eesistuja
1.Partnerluskomitee eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Armeenia Vabariigi esindaja.
2.Partnerlusnõukogu eesistujaks olev lepinguosaline on ka partnerluskomitee eesistuja.
Artikkel 5
Koosolekud
1.Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb partnerluskomitee kokku korrapäraselt ning vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda partnerluskomitee erikoosolekuid, kui üks lepinguosaline seda taotleb.
2.Partnerluskomitee kõik koosolekud kutsub kokku selle eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kohas ja kuupäeval. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab partnerluskomitee sekretariaat koosolekukutse hiljemalt kolm kuud enne koosoleku algust.
3.Partnerluskomitee tuleb kaubanduskoosseisus kokku vähemalt kord aastas ja kui olukord seda nõuab.
4.Võimaluse korral kutsutakse partnerluskomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne partnerlusnõukogu korralist koosolekut.
5.Erandjuhul, ja kui delegatsioonide juhid sellega nõustuvad, võib partnerluskomitee koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.
Artikkel 6
Sekretariaat
1.Euroopa välisteenistuse ametnik ja Armeenia Vabariigi välisministeeriumi ametnik tegutsevad ühiselt partnerluskomitee üldkoosseisu sekretäridena. Nad täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.
2.Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Armeenia Vabariigi ametnik, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, tegutsevad ühiselt partnerluskomitee kaubanduskoosseisu sekretäridena.
Artikkel 7
Kirjavahetus
1.Partnerluskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe lepinguosalise poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2.Partnerluskomitee sekretariaat tagab, et partnerluskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse partnerluskomitee eesistujale ja saadetakse vajaduse korral edasi partnerluskomitee esindajatele nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.
3.Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Selline kirjavahetus saadetakse vajaduse korral edasi partnerluskomitee esindajatele kooskõlas artikliga 7.
Artikkel 8
Dokumendid
1.Dokumente saadavad edasi partnerluskomitee sekretärid.
2.Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile, kes edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.
3.Liidupoolne sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Armeenia Vabariigi poolsele sekretärile.
4.Armeenia Vabariigi poolne sekretär saadab dokumendid edasi Armeenia Vabariigi asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt liidupoolsele sekretärile.
Artikkel 9
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole partnerluskomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab partnerluskomitee konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 10
Koosolekute päevakord
1.Partnerluskomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklile 10 lepinguosaliste ettepanekute põhjal partnerluskomitee iga koosoleku kohta päevakorra kavandi ning tegevusjärelduste kavandi. Päevakorra kavand sisaldab punkte, mille partnerluskomitee sekretariaat on saanud lepinguosaliselt päevakorda lisamiseks.
2.Päevakorra kavand koos asjaomaste dokumentidega saadetakse edasi vastavalt artiklis 7 sätestatule vähemalt üks kuu enne koosoleku algust.
3.Partnerluskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
4.Partnerluskomitee koosoleku eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda partnerluskomitee koosolekutele vastavalt vajadusele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.
5.Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib partnerluskomitee koosoleku eesistuja lühendada lõikes 2 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 11
Protokollid ja tegevusjäreldused
1.Partnerluskomitee sekretärid koostavad ühiselt iga partnerluskomitee koosoleku protokolli kavandi ühe kuu jooksul pärast koosoleku toimumist.
2.Protokollides kajastatakse üldjuhul päevakord, koosolekul osalejate nimekiri, sealhulgas osalenud vaatlejad või eksperdid, koosoleku tegevusjäreldused, nagu sätestatud punktis 4, ning märgitakse iga päevakorrapunkti kohta:
(a)partnerluskomiteele esitatud dokumendid,
(b)avaldused, mida partnerlustöökomitee on palunud protokolli kanda.
3.Protokolli kavand esitatakse partnerluskomiteele kinnitamiseks järgmisel istungil. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult. Partnerluskomitee kaubanduskoosseisu protokolli kavand kiidetakse heaks kolme kuu jooksul pärast iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.
4.Partnerluskomitee eesistuja ülesandeid täitva lepinguosalise sekretariaat koostab iga koosoleku tegevusjärelduste kavandi. See tegevusjärelduste kavand saadetakse delegatsioonidele edasi koos päevakorraga tavaliselt hiljemalt 7 kalendripäeva enne järgmise koosoleku algust. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab partnerluskomitee vastu tegevusjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud kavandatavad järelmeetmed. Pärast tegevusjäreldustes kokkuleppimist lisatakse need protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi partnerluskomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab partnerluskomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.
Artikkel 12
Otsused ja soovitused
1.Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse partnerluskomiteele volitused võtta vastu otsuseid või kui sellised volitused on talle andnud partnerlusnõukogu, võtab otsuseid vastu partnerluskomitee. Lepinguosalised võtavad otsused ja soovitused vastu vastastikusel kokkuleppel. Kõigile otsustele ja soovitustele kirjutab alla partnerluskomitee eesistuja ja partnerluskomitee sekretärid kinnitavad need.
2.Partnerluskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad. Otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui selles ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teha teatavaks kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pärast seda, kui tekstis on kokku lepitud, allkirjastab eesistuja otsuse või soovituse ning sekretärid kinnitavad selle.
3.Otsused ja soovitused saadetakse lepinguosalistele edasi.
4.Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada partnerluskomitee otsuseid ja soovitusi oma ametlikus väljaandes.
Artikkel 13
Aruanded
Partnerluskomitee annab igal partnerlusnõukogu korralisel koosolekul partnerlusnõukogule aru enda ja oma eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite tegevusest.
Artikkel 14
Keeled
1.Partnerluskomitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.
2.Partnerluskomitee töökeeleks on inglise keel. Kui ei otsustata teisiti, peetakse partnerluskomitee arutelud inglise keeles ja dokumendid koostatakse inglise keeles. Kumbki lepinguosaline võib omal kulul pakkuda suulist või kirjalikku tõlget oma ametlikku keelde.
Artikkel 15
Kulud
1.Lepinguosalised kannavad kõik partnerluskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2.Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
3.Juhul, kui dokumendid tuleb tõlkida mõnda Euroopa Liidu ametlikku keelde, kannab kulud Euroopa Liit.
Artikkel 16
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda võib muuta partnerlusnõukogu otsusega vastavalt A lisa artiklile 11.
C LISA
PARTNERLUSNÕUKOGU LOODUD ALLKOMITEEDE JA MUUDE ORGANITE KODUKORD
Artikkel 1
1.Lepingu artikli 364 lõike 2 kohaselt võib partnerlusnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna allkomitee või muu organi, mis on vajalik lepingu rakendamiseks, ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.
2.Allkomiteed võivad oma pädevuse piires muu hulgas:
(a)vahetada arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;
(b)korraldada korrapäraseid konsultatsioone ja jälgida lepingu rakendamist;
(c)võtta vastu praktilisi korraldusi ja meetmeid lepingus määratletud küsimuste kohta;
(d)anda soovitusi;
(e)kui partnerlusnõukogu on neile sellised volitused andnud, tegutseda partnerlusnõukogu nimel tema otsuste rakendamiseks, mis on tehtud kooskõlas partnerlusnõukogu kodukorra artikli 1 lõikega 3.
Artikkel 2
Koosolekud
Allkomiteede või muude organite koosolekuid võib pidada paindlikult vastavalt vajadusele, kas Brüsselis, Armeenia Vabariigis või näiteks videokonverentsi vahendusel. Allkomiteed ja muud organid toimivad platvormina tehtud edusammude jälgimiseks, sellest protsessist tekkivate teatavate küsimuste ja probleemide arutamiseks ning soovituste ja tegevusjärelduste sõnastamiseks.
Artikkel 3
Sekretariaat
Partnerluskomitee sekretariaadile saadetakse koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest, dokumentidest ja teatistest, mis on seotud allkomitee või muu organi tegevusega.
Artikkel 4
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või partnerlusnõukogus ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse B lisas esitatud partnerluskomitee kodukorda mutatis mutandis kõigi allkomiteede ja muude organite suhtes.
II LISA
ERIOTSTARBERLISTE ALLKOMITEEDE LOETELU
(1)Energia, transpordi, keskkonna, kliimameetmete ja kodanikukaitse allkomitee
(2)Tööhõive- ja sotsiaalküsimuste, rahvatervise, koolituse, hariduse ja noorte, kultuuri, infoühiskonna, audiovisuaalvaldkonna, teaduse ja tehnoloogia (inimestevahelised kontaktid) allkomitee
(3)Õiguse, vabaduse ja turvalisuse allkomitee
(4)Tolli allkomitee
(5)Geograafiliste tähiste allkomitee
(6)Majanduskoostöö ja teiste seotud sektorite allkomitee