Brüssel,13.6.2018

JOIN(2018) 17 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia elemendid
„Tagades relvade turvalisuse, kaitseme kodanikke“


1.Sissejuhatus

Ebaseaduslikud tulirelvad ning väike- ja kergrelvad (SALW) aitavad jätkuvalt kaasa ebastabiilsusele ja vägivallale Euroopa Liidus, selle vahetus naabruses ja mujal maailmas. Ebaseaduslikud relvad õhutavad kogu maailmas terrorismi ja konflikte ning takistavad ELi arengut ja kriisiohjet, humanitaar- ja stabiliseerimispüüdeid ELi naabruses ja Aafrikas. Ebaseaduslikud tulirelvad mõjutavad selgelt ELi sisejulgeolekut, õhutades organiseeritud kuritegevust ja andes terroristidele võimalusi viia ellu rünnakuid Euroopa pinnal.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri 2016. aasta aruandes väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide kohta 1 on öeldud, et kodusõdade arv maailmas on viimase aastakümne jooksul kolmekordistunud. Relvakonflikt, mida tihti õhutab ebaseaduslike väike- ja kergrelvade levik, on peaaegu 800 miljoni inimese piisavast toidust ilmajätmisel keskse tähtsusega tegur.

Ebaseaduslikud tulirelvad hõlbustavad hirmutamis- ja sunnivahendina uimasti- ja inimkaubandust, õhutavad territooriumiga seotud konflikte linnajõukude vahel ning suurendavad terroristide mõjuvõimu. Terrorirünnakud Euroopas osutavad seosele organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahel, eriti tulirelvadega kauplemise osas, ning on selge märk mitmemõõtmelisest ohust, mis hõlmab erinevaid kuritegevuse valdkondi. Europoli 2017. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus (SOCTA) 2 märgitakse, et ebaseaduslikult kaubeldavaid tulirelvi kasutanud džihaaditerroristide korraldatud hiljutised terrorirünnakud nii ELis kui ka mujal näitavad selle ebaseadusliku kaubanduse hävitavaid tagajärgi.

2005. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks 3 , et toetada 20. juulil 2001. aastal vastu võetud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitlevat ÜRO tegevusprogrammi 4 . Komisjoni 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskavas 5 märgiti ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastast võitlust kui üht prioriteeti terroristide ja raske organiseeritud kuritegevuse rühmituste tegevuse takistamise üldise eesmärgi raames. Sellele järgnesid ebaseadusliku tulirelvade ja lõhkeainetega kauplemise ning nende kasutamise vastane ELi tegevuskava 6 ning tulirelvade seaduslikku omandamist ja valdamist käsitleva liidu õigusraamistiku muutmine 7 .

Selleks et tõhustada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte rahvusvahelisel tasandil, esitatakse käesolevas komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatises muudetud väike- ja kergrelvade strateegia elemendid, võttes arvesse muutuvat julgeolekukonteksti, ELi 2016. aasta üldise strateegia juhtpõhimõtteid, 8 tavarelvastuse kontrolli arengusuundumusi (näiteks relvakaubanduslepingu (ATT) jõustumine 2014. aasta detsembris) 9 ning ELi meetmeid, millega rakendatakse 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskava, et liikuda tegeliku ja tulemusliku julgeolekuliidu poole.

Muudetud strateegia eesmärk on suunata integreeritud, kollektiivset ja koordineeritud Euroopa tegevust, et ennetada ja piirata seda, et terroristid, kurjategijad ja muud ebaseaduslikud osalejad omandaksid ebaseaduslikult väike- ja kergrelvi ning nende laskemoona, ning edendada aruandekohustust ja vastutust seadusliku relvakaubanduse puhul.

Tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade kaubandust reguleeritakse ELi tasandil 10 , kuid väike- ja kergrelvade kui sõjatarvikute ekspordi küsimuses ühtlustavad liikmesriigid oma seisukohti ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) alusel 11 . Tsiviilkasutuseks ette nähtud ja sõjaotstarbeliste tulirelvade õiguslik eristus ei ole oluline, kui need ebaseaduslikku ringlusse suunatakse. Sellisele ohule terviklikul viisil reageerimiseks hõlmab teatis nii tsiviilkasutuseks ette nähtud kui ka sõjaotstarbelisi tulirelvi.

Sõjalistel relvadel on asendamatu roll julgeoleku, vabaduse ja rahu säilitamisel, eeldusel et neid kasutatakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigustega ning rahvusvahelise humanitaarõigusega. Samas on sõjalised relvad võimelised põhjustama surma ja hävingut. Selline kahetine olemus tähendab, et valitsused, kelle kontrolli all on sõjalised relvad, peavad tagama, et nendega kaubeldakse vastutustundlikult ja sellest antakse aru, ning ennetama nende kõrvalesuunamist terroristidele, kurjategijatele ja muudele ebaseaduslikele kasutajatele viisil, mis rikub relvaembargosid ja lõppkasutaja lepinguid.

Teatise tähenduses kasutatakse mõistet „väike- ja kergrelv“ 12 sõjaotstarbelistele relvadele keskendumise korral ning mõistet „tulirelvad“ 13 ainult tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade hõlmamiseks.

2.Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade vastu võitlemine: eesmärgid ja meetmed

Tulemuslik tulirelvade / väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku valmistamise, kõrvalesuunamise, kaubanduse ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemine nõuab seda, et valitsusasutused ning riiklikud, piirkondlikud ja ülemaailmsed osalejad kehtestaksid norme ja reegleid, rakendaksid ja jõustaksid neid ning vahetaksid teavet. See nõuab meetmeid, mis käsitlevad tulirelvade / väike- ja kergrelvade ning laskemoona olelusringi kõiki etappe: valmistamist, eksporti, ladustamist ja kõrvaldamist.

Kooskõlas Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika üldise strateegia ja selle põhimõtetega 14 ning Euroopa julgeoleku tegevuskavaga üritab EL säilitada rahuliku ja ohutu keskkonna oma kodanikele ja seda kaitsta ning toetada julgeolekut ja edendada arengut oma naabruses ning mujal maailmas. Selleks juhindutakse strateegias järgmistest põhimõtetest:

·ühtsus – ühise ja koordineeritud lähenemise kasutamine kogu välispoliitikas, liikmesriikide ja ELi vahel ning sise- ja välispoliitika vahel;

·koostöö ja partnerluse edendamine kõigil tasanditel;

·vastutuse võtmine seoses prioriteetsete piirkondadega, eriti nendega, mis kujutavad tõenäoliselt ohtu ELi julgeolekule ning saavad kõige tõenäolisemalt kasu ELi meetmetest;

·ülemaailmse reeglipõhise koostöösüsteemi edendamine, mille peamine põhimõte on mitmepoolsus ning mille keskmes asub ÜRO, tuginedes rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas inimõigustele ja rahvusvahelisele humanitaarõigusele, et luua rahulik ja kestlik maailm; ning

·soo ja mitmekesisuse aspektide kaasamine väike- ja kergrelvade kontrollimise projektidesse ja meetmetesse.

2.1    Normatiivse raamistiku tugevdamine tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku omandamise piiramiseks

2.1.1.    ÜRO väike- ja kergrelvade-alane tegevuskava ning päritolu kindlakstegemist käsitlev rahvusvaheline vahend

ÜRO väike- ja kergrelvade-alane tegevuskava 15 on üldine vahend, mis on jätkuvalt ainuke universaalne raamistik ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kujutatud ohu käsitlemiseks. Päritolu kindlakstegemist käsitlev rahvusvaheline vahend (ITI) 16 on poliitiliselt siduv õigusakt, milles sätestatakse nõuded ning kehtestatakse ülemaailmne norm väike- ja kergrelvade märgistamiseks, nende üle arvestuse pidamiseks ja nende päritolu kindlakstegemiseks. Muudetud ELi strateegia peamine eesmärk on jätkuvalt ÜRO väike- ja kergrelvade-alase tegevuskava ning päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi täielik ja tõhus rakendamine riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil. Seega esitatakse teatises meetmed ELis riiklikul ja piirkondlikul tasandil ÜRO väike- ja kergrelvade-alase tegevuskava rakendamise parandamiseks. Samuti tehakse selles ettepanek koostöö tegemiseks ja abi osutamiseks maailma muudes piirkondades ja ülemaailmsel tasandil.

Meede:

·EL toetab jätkuvalt väike- ja kergrelvade alase ÜRO tegevuskava rakendamiseks koostöö tegemist ja abi osutamist, keskendudes piirkondlikule koostööle, ning osaleb ja toetab koordineerimist muude rahastajatega. Selline tugi hõlmab väike- ja kergrelvade ja laskemoona ülejääkide kogumist ja hävitamist, füüsilist julgeolekut ning väike- ja kergrelvade ja laskemoona varude haldamist, märgistamise, arvestuse pidamise ning päritolu kindlakstegemise suutlikkuse arendamist, relvaekspordi kontrolli suutlikkuse arendamist, õiguskaitse suutlikkuse arendamist ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemiseks, relvaembargo järelevalve toetamist ning kõrvalesuunatud relvade päritolu kindlakstegemist.

Edasised sammud:

·Kooskõlas ÜRO väike- ja kergrelvade-alase tegevuskavaga võetakse uutes projektides arvesse kõrge esindaja analüüsi ning üldist hinnangut selle kohta, milline oli 2005. aasta väike- ja kergrelvade strateegia raames toimunud väike- ja kergrelvade kontrolli projektide mõju ja tõhusus aastatel 2005–2017.

2.1.2    Relvakaubandusleping

Relvakaubanduslepingu (ATT) 17 eesmärk on kehtestada võimalikult ranged rahvusvahelised normid tavarelvade (sealhulgas väike- ja kergrelvade) rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks või selle tõhustamiseks ning ennetada ja likvideerida ebaseaduslikku tavarelvadega kauplemist ning ennetada nende kõrvalesuunamist.

Meede:

·Nõukogu kutsutakse üles jätkama relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamist.

2.1.3    ÜRO tulirelvade protokoll

ÜRO tulirelvade protokolli 18 eesmärk on hõlbustada ja tugevdada koostööd, et ennetada tulirelvade ebaseaduslikku valmistamist ja nendega kauplemist, selle vastu võidelda ja see likvideerida. Komisjon osales läbirääkimistel ja allkirjastas ELi nimel protokolli 2002. aastal. Pärast nii liidus kui ka mujal tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade veo kohta rangemate eeskirjade vastuvõtmist sai EL selle protokolli 2014. aastal ratifitseerida 19 .

Meede:

·EL jätkab ÜRO tulirelvade protokolli ja selle muutmismehhanismi rakendamise toetamist ning partnerriikide ja allpiirkondade protokolli kohaselt tõhusate tulirelvade kontrollide rakendamise suutlikkuse tugevdamist. Täpsemalt kutsub komisjon liikmeriike üles rakendama täielikult oma 17. aprilli 2018. aasta soovitust viivitamata võetavate meetmete kohta tulirelvade, nende osade ja oluliste osade ning laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi turvalisuse parandamiseks 20 .

2.1.4    ÜRO kestliku arengu eesmärgid

Väike- ja kergrelvade ebaseaduslik ja kontrollimatu levik ähvardab õhutada ja pikendada relvakonflikte ja -vägivalda, millel on kahjulik mõju heale valitsemistavale, avalikule korrale ning ligipääsule haridusele, tervishoiule, õiguskaitsele ja muudele kodanikuõigustele. Relvavägivalla, -konflikti ja kehva arengu vahelised seosed on hästi teada. ÜRO kestliku arengu eesmärkide 21 eesmärgi 16 punkti 4 alusel on riigid kohustunud vähendama 2030. aastaks märkimisväärselt ebaseaduslikke rahavooge ja relvakaubandust, tugevdama varastatud varade tagasisaamist ja tagastamist ning võitlema organiseeritud kuritegevuse kõigi vormide vastu. Seetõttu peaks strateegia eesmärk olema väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse tulemusena kestlikule arengule avalduva negatiivse mõju leevendamine ja ennetamine.

Meede:

·EL aitab kaasa jõupingutusele, mille eesmärk on saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, kaasa arvatud eesmärgi 16 punkt 4 (ebaseadusliku relvakaubanduse märkimisväärne vähendamine 2030. aastaks), aidates liikmesriikidel ja piirkondadel koostada ning rakendada riiklikke ja piirkondlikke näitajaid.

2.1.5    Rangemad ELi normid

Lisaks olemasolevatele ELi normidele kutsutakse nõukogu üles kaaluma uut otsust, sealhulgas väike- ja kergrelvade jälgitavuse parandamist, et parandada väike- ja kergrelvade ekspordi kontrolli lõppkasutusdokumentatsiooni ja vahetada teavet kõrvalesuunamise kohta. EL teeb ka edaspidi muude riikidega sõlmitud partnerlus- ja kaubanduslepingute sõlmimise korral ettepaneku lisada nendesse väike- ja kergrelvade kontrolli standardklausli. Klauslit saaks uue strateegia järgi ajakohastada.

Meede:

·EL jätkab muude riikidega sõlmitavates partnerlus- ja kaubanduslepingutes väike- ja kergrelvade kontrolli standardklausli kasutamist.

Edasised sammud:

·Nõukogu kutsutakse üles kaaluma jälgitavuse parandamiseks otsust kõigi väike- ja kergrelvade märgistamise kohta;

·komisjon võtab direktiivi 91/477/EMÜ 22 nõude kohaselt vastu delegeeritud õigusakti tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade veo lubasid käsitleva teabe elektroonilise vahetamise kohta teise liikmesriigiga ning seab sisse elektroonilise süsteemi, mille kaudu saavad liikmesriigid sellist teavet vahetada.

2.2    Tulirelvade / väike- ja kergrelvade erinevates olelusringi etappides normide rakendamine

2.2.1    Tulirelvade ning väike- ja kergrelvade tootmise kontroll

ELis on tulirelvade ning väike- ja kergrelvade, nende osade, tarvikute ja laskemoona valmistamine hästi reguleeritud ning väike- ja kergrelvade ja nende laskemoona ladustamist reguleerivad eeskirjad on mõeldud kõrvalesuunamise riskide minimeerimiseks.

Tulirelvade ning väike- ja kergrelvade disaini muutumine, näiteks polümeerraamide ja moodulrelvade laialdasem kasutamine, võib kahjustada tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelist vahendi (ITI) kui väike- ja kergrelvade märgistamise ülemaailmse normi toimimist. Selliste muudatuste kontekstis tuleb võtta meetmeid päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi uuendamiseks.

EL julgustab ja toetab tehnoloogia- ja disainialast uurimis- ja arendustegevust, mille eesmärk on maandada tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning laskemoona kõrvalesuunamise, kauplemise ja ebaseadusliku kasutamise riski. See edendab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu väike- ja kergrelvade varude tõhusamaks haldamiseks, kasutamise kontrollimiseks, märgistamiseks, tähistamiseks, arvestuse pidamiseks ning päritolu kindlakstegemiseks.

Meetmed:

·EL jätkab tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise probleemiga tegelemist. Ebaseadusliku valmistamise meetodid muutuvad pidevalt ning neid hõlbustab 3D-printeriga prinditud osade kasutamine. Need hõlmavad laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade ebaseaduslikku taaskomplekteerimist, käsitöönduslikku tootmist ning hoiatusrelvade või signaalraketipüstolite (mis on mõeldud paukpadrunite kasutamiseks) või Flobert’ relvade ebaseaduslikku muutmist, laskemoona ebaseaduslikku muutmist ning uuestilaadimisvahendite ebaseaduslikku kasutamist. Komisjon jälgib tähelepanelikult seda, kuidas rakendatakse tema tulevast rakendusakti, millega kehtestatakse direktiivi 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) 23 kohaldamiseks hoiatus-/signaalrelvade tehnilised kirjeldused;

·kuna märgistamine ja põhjalik arvestuse pidamine on olulised edukaks päritolu kindlakstegemiseks, jätkab EL päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi (ITI) täieliku rakendamise toetamist.

Edasised sammud:

·Selleks et säilitada ja parandada päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi tõhusust ülemaailmsel tasandil, võtavad EL ja selle liikmesriigid meetmeid, tehes ettepaneku kaaluda päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi lisa sätestamist seoses väike- ja kergrelvade disaini muudatuste, näiteks moodulrelvade ja polümeerraamidega;

·EL kasutab asjakohaseid vahendeid, et toetada uurimis- ja arendustegevust usaldusväärse ja kulutõhusa tehnoloogia väljatöötamiseks, et muuta väike- ja kergrelvad ning nende laskemoon turvalisemaks ja maandada kõrvalesuunamise riski.

2.2.2    Väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ekspordi kontrollid

EL ja selle liikmesriigid toetavad relvakaubanduslepingu rakendamist ja ülemaailmset kohaldamist. Tuginedes relvakaubanduslepingu rakendamisele, tõkestab EL kõrvalesuunamist, toetades suutlikkust tuvastada päritolu kindlakstegemise abil kõrvalesuunamise punkte, kasutades paremini teabevahetussüsteeme ning lõpetades relvaekspordi kontrolli raames tuvastatud kõrvalesuunajate varustamise, et maandada täiendava kõrvalesuunamise riski.

Reguleerimata vahendamine on jätkuvalt väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamise allikas. Vahendustegevuse riikidevaheline olemus nõuab rahvusvahelise koostöö tegemist.

Meetmed:

·EL jätkab vastutustundliku ja tõhusa relvaekspordi kontrolli edendamist ELi naabruses, tehes seda sõjaotstarbeliste relvade puhul kooskõlas ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ning tsiviilkasutuseks ettenähtud tulirelvade puhul kooskõlas määrusega (EL) nr 258/2012;

·kõrge esindaja ja liikmesriigid tagavad relvavahendust käsitleva ühise seisukoha 2003/468/ÜVJP korrektse ja täieliku rakendamise.

Edasised sammud:

·Komisjon jälgib jätkuvalt ELi süsteemi tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ekspordilubade andmiseks ning importi ja transiiti käsitlevaid meetmeid, sealjuures vajadust olukorra parandamiseks, nagu märgitud komisjoni 12. detsembril 2017. aastal vastu võetud aruandes 24 ;

·nõukogu kutsutakse üles kaaluma otsust väike- ja kergrelvade ekspordi lõppkasutajate sertifikaatide kohta, võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni sellealast tööd;

·kokkuleppel liikmesriikidega suurendab Euroopa välisteenistus COARMi veebipõhise süsteemi 25 võimsust teabe vahetamiseks, mis on liikmesriikide eksporti kontrollivate asutuste vahel ekspordilubade kontekstis kõrvalesuunamise riski hindamiseks asjakohane, võttes arvesse süsteemi ja teabe turbeastet;

·arvestades komisjoni 17. aprilli 2018. aasta soovituse 26 piiratud kohaldamisala, võtavad liikmesriigid riski hindamisel enne väike- ja kergrelvadele ning laskemoonale ekspordiloa andmist arvesse kavandatud saajate ja vahendajate kõrvalesuunamisega seotud andmeid;

·arvestades komisjoni 17. aprilli 2018. aasta soovituse piiratud kohaldamisala, kutsutakse liikmesriike üles kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) ning tulevast ECRIS-TCNi (kolmandate riikide kodanike süsteemi), et tagada relvadega kauplemise eest süüdimõistetud üksuseid/isikuid puudutava karistusregistrite teabe kättesaadavus relvaeksporti kontrollivatele asutustele, et seda saaks kasutada sõjatehnoloogia ja -varustuse loa taotlemise riski hindamisel.

2.2.3    Väike- ja kergrelvade ning laskemoona varude ohutu haldamine

Väike- ja kergrelvade ja laskemoona riiklike varude ohutu haldamine on ebaseadusliku leviku piiramise juures väga oluline. Varude kehv julgeolek on keskse tähtsusega tegur relvade ja laskemoona seaduslikelt turgudelt ebaseaduslikele turgudele kõrvalesuunamise võimaldamisel. Varude julgeolek on eriti ebakindel riikides, kus toimuvad vägivaldsed konfliktid või mille valitsus on nõrk.

Meetmed:

·EL ja selle liikmesriigid jätkavad teiste riikide aitamist, et parandada riiklike varude haldamist ja julgeolekut, tugevdades riiklikke õigus- ja haldusraamistikke ning asutusi, mis reguleerivad väike- ja kergrelvade ning laskemoona seaduslikku tarnet kaitse- ja julgeolekujõududele ja nende varude haldamist, pöörates erilist tähelepanu märgistamisele ja arvestuse pidamisele;

·EL edendab ja rakendab norme ning häid tavasid väike- ja kergrelvade (väike- ja kergrelvade leviku kontrolli rahvusvahelised standardid (ISACS)) ja laskemoona (rahvusvahelised laskemoona alased tehnilised juhised (IATG)) käitlemiseks.

2.2.4    Väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastutustundlik kõrvaldamine

Väike- ja kergrelvade ning laskemoona ülejääk tekib siis, kui varud on kohesest ja prognoositud vajadusest suuremad. Ebaseaduslikud relvad, mis konfiskeeritakse või kogutakse vabatahtliku kogumise või desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise käigus, satuvad samuti tihti varudesse. Ainus viis ülejäägi kõrvalesuunamise riski kõrvaldamiseks on kõrvaldada relvad vastutustundlikult, eelistatavalt hävitada, kuna laskekõlbmatuks muutmine ei pruugi olla jäädav, kui seda ei tehta asjakohaste normide järgi. Enne konfiskeeritud ja kogutud tulirelvade hävitamist peab nende märgise registreerima, et oleks võimalik teha kindlaks tulirelvade päritolu või teha muid nende päritoluga seotud uurimisi. Komisjon on vastu võtnud ühised suunised laskekõlbmatuks muutmise normide ja meetodite kohta 27 , mille võiks võtta kogu maailmas kasutusele tulirelvade ohutu ja jäädava laskekõlbmatuks muutmise vormina.

Meetmed:

·EL ja selle liikmesriigid edendavad konfiskeeritud ja muul viisil saadud väike- ja kergrelvade ning laskemoona ülejäägi vastutustundlikku kõrvaldamist, eelistatavalt hävitamist, ning abistavad selle juures;

·selleks et tagada, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad on jäädavalt kasutuskõlbmatud, edendab komisjon koos kõrge esindaja ja liikmesriikidega ELi tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme välisriikides, sealhulgas kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu.

2.2.5    Valdkondadevahelised küsimused

EL ja liikmesriigid on pühendunud oma tegevuse ja algatuste koordineerimise parandamisele võitluses tulirelvadega kauplemise vastu, et kasutada ära sünergiaid, edendada asjakohaste andmebaaside ja muude infosüsteemide koostalitlusvõimet ning ennetada jõupingutuste kattumist.

Tulirelvadega kauplemise ja relvakuritegude erinevate aspektide kohta teabe jagamise, nende uurimise ning neid käsitlevate andmete kogumise ja analüüsimise parandamine on oluline, et olukorrast hea ülevaade koostada ning hoida end kursis muutuvate julgeolekuvajadustega. On vaja parandada olemasolevate vahendite kasutamist ning hinnata olemasolevate ELi ja rahvusvaheliste õiguskaitseandmebaaside võimalikke sünergiaid ja koostalitlusvõimet, et jälgida väike- ja kergrelvadega kauplemist, muu hulgas selleks asjakohast teavet kogudes, analüüsides ja jagades. Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (EBCGA) saavad selles valdkonnas kaasa aidata ning samuti tuleks ergutada iARMS süsteemi täiendavat kasutamist.

Meetmed:

·EL ergutab iARMS süsteemi täiendavalt kasutama;

·komisjon teeb koostööd Europoli, INTERPOLi ja liikmesriikidega, et edendada koostoimet ja vastasmõju Schengeni infosüsteemi (SIS) 28 ning Interpoli ebaseaduslike relvade andmete ja päritolu kindlakstegemise haldamise süsteemi (iARMS) 29 vahel, et kontrollida tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastases ELi tegevuskavas 30 ette nähtud meetmeid;

·komisjon toetab ja edendab jätkuvalt olemasolevate rahastamisvahendite kaudu tulirelvadega kauplemise ja seotud kuritegevuse uurimist ning selle vastaseid meetmeid 31 .

2.3    Nõuetele vastamine järelevalve ja jõustamise kaudu

ELil on ainulaadsed võimalused aidata tõkestada kuritegelikke turge oma õigusloomealase ja operatiivtegevusega, sealhulgas politsei- ja tollikoostööga ning rahastamisvoogudega, samuti koostöö tegemisega ning õiguskaitsevaldkonnas muude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamisega 32 . Europol ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (EBCGA) saavad selles valdkonnas kaasa aidata.

Operatiivkoostöö on Euroopa julgeoleku tegevuskavas sätestatud ELi meetmete üks sammastest. Europoli mitmeaastane poliitikatsükkel organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemiseks hõlmab alates 2014.–2017. aasta tsüklist võitlust tulirelvadega kauplemise vastu prioriteetsetes kuritegevusvaldkondades, milles parandada õiguskaitsealast koostööd 33 . Organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas uues poliitikatsüklis (2018–2021) see prioriteet säilib 34 . 2017. aastal sai Europoli relvade ja lõhkeainete analüüsi projekt märkimisväärselt rohkem toetusi kui 2016. aastal, mis pakkus uurimistegevusele seeläbi proaktiivset tuge.

Teavet tulirelvadega / väike- ja kergrelvadega kauplemise kohta jagatakse ka ELi luure- ja situatsioonikeskuse (EU-INTCEN) aruannete kaudu.

Meetmed:

·ELi luure- ja situatsioonikeskusel (EU-INTCEN) palutakse vajaduse korral koostöös komisjoni, Europoli ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga koostada aruanded väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga kauplemise kohta;

·Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) peaks jätkama õiguskaitseametnike koolitamist tulirelvadega / väike- ja kergrelvadega kauplemise vastase võitluse osas;

·EL parandab piiriülest koostööd õigus- ja õiguskaitseasutuste vahel, kutsub asjakohaseid liikmesriigi asutusi, sealhulgas tolli, looma riiklikke tulirelvade teabekeskuseid, koostab paremaid analüüse kogu teabe kohta, mis on ebaseaduslike tulirelvade valdkonnas kättesaadav, ning tagab tulirelvadega kauplemise valdkonnas täieliku osalemise teabevahetuses Europoliga;

·kõik liikmesriigid peaksid tagama koostöö tegemise organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli raamistikus. See peaks kehtima ka sellise teabe kohta, mis koguti ja edastati Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ameti koordineeritud tegevuse raames.

2.4    Rahvusvaheline koostöö ja abi

2.4.1    Rahvusvahelisel tasandil

Rahvusvahelisel tasandil toetab EL tulemuslikku piiriülest koostööd õigus- ja õiguskaitseasutuste vahel, et tagada tulirelvadega kauplemise valdkonnas asutuste täielik osalemine Europoliga teabe vahetamises. Selle eesmärk on vältida jõupingutuste kattumist, tagada koordineerimine muude kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete algatustega ning parandada koostöö tegemist piiriüleste kuritegude uurimisel. EL on peamine väike- ja kergrelvade kontrolli puudutava koostöö ja abi pakkuja muudele riikidele ja piirkondlikele organisatsioonidele oma nõukogu otsuste ja sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks kasutatakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendit (IcSP) 35 ning muid vahendeid. EL toetab ÜRO ebaseaduslike väike- ja kergrelvade vastase tegevuskava, relvakaubanduslepingu ja tulirelvade protokolli rakendamist. Kuigi sooline vägivald tulirelvade ning väike- ja kergrelvadega on igal juhul inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine, hõlmab relvakaubandusleping sõnaselgeid sätteid, mis käsitlevad selles kontekstis tulirelvade kasutamisega seotud riske. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustes 36 kutsutakse konkreetselt üles naiste mõjuvõimu suurendama, et ennetada, tõkestada ja likvideerida väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku vedu, destabiliseerivat hankimist ning väärkasutust.

Meetmed:

·EL osaleb proaktiivselt ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) ülemaailmses tulirelvade programmis, mis käsitleb ülemaailmset andmete kogumist ja analüüsi tulirelvadega kauplemise kohta, ning tugevdab partnerriikide ja allpiirkondade suutlikkust rakendada tõhusat tulirelvade kontrolli kooskõlas tulirelvade protokolliga;

·EL jätkab Interpoli ebaseaduslike relvade andmete ja päritolu kindlakstegemise haldamise süsteemi (iARMS) toetamist;

·EL toetab koostööd ja teabevahetust eriti riikide vahel, kus asuvad ELi suunduvad ja sealt väljuvad suuremad salakaubaveomarsruudid;

·EL teeb koostööd Maailma Tolliorganisatsiooniga (WCO), et rakendada väike- ja kergrelvade strateegiat;

·kõrge esindaja hindab ja analüüsib osana väike- ja kergrelvade 2005. aasta strateegia rakendamisest ELi toetatud väike- ja kergrelvade kontrolli projektide mõju ja tõhusust ELi mittekuuluvates riikides aastatel 2005–2018;

·EL võtab relvavägivalla vastu võitlemisega ning üldiselt väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud uute projektide väljatöötamisel ning selles vallas heade tavade jagamisel süstemaatiliselt arvesse soolisi aspekte;

·EL edendab ja rakendab väike- ja kergrelvade käsitlemisega seotud norme ning häid tavasid (ISACS);

·liikmesriigid parandavad kolmandates riikides tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja tulirelvade kasutamise vastases võitluses Europoliga tehtavat koostööd ning toetavad asutuste täiendavat kaasamist operatiivkoostöösse, teabevahetust ja ühist õiguskaitsealast tegevust.

EL toetab juba ebaseadusliku väike- ja kergrelvakaubanduse seiret konfliktipiirkondades, et tuvastada kõige tõhusamad viisid varustamise lõpetamiseks. Ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona tuvastamisel ja päritolu kindlakstegemisel saadud andmed aitavad parandada relvaekspordi kontrolli muu hulgas riski hindamise, lõppkasutaja sertifikaadi ja lõppkasutuse järelevalve parandamise kaudu.

Meetmed:

·Nõukogu kutsutakse üles uurima viise ELi relvaembargode järelevalve ja jõustamise parandamiseks;

·EL toetab relvaembargosid jälgivate ÜRO rühmade tööd ning kaalub viise, kuidas parandada relvaekspordi kontrolli eesmärgil ligipääsu nende tähelepanekutele kõrvalesuunamise ja ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade kohta;

·nõukogu kutsutakse üles kaasama ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonid ja operatsioonid, juhul kui see on asjakohane ja nende volituste piires ning võttes arvesse kohalikku toetust ja olemasolevaid ressursse, vastavalt vajadusele väike- ja kergrelvade alase teadlikkuse toetamisse ning väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud koolituse korraldamisse, nõuetekohase varude haldamise toetamisse, ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona liikumise seiresse (sealhulgas piiriülene salakaubavedu). Vajaduse korral ja liikmesriikide juhtimisel võivad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid samuti toetada konfiskeeritud ebaseaduslike väike- ja kergrelvade registreerimise, päritolu kindlakstegemise ja kõrvaldamise hõlbustamist. Nõukogu võib kasutada õppetunde, mis saadi sellistest ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tegevustest, kus volitused hõlmasid väike- ja kergrelvadega seotud ülesandeid (nt Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas);

·EL rahastab jätkuvalt teadustööd, mis käsitleb ebaseaduslike väike- ja kergrelvade päritolu konfliktipiirkondades, nagu asutuse Conflict Armament Research projekti iTrace. See julgustab teema täiendavat uurimist, analüüsi ja uuringuid, toetudes olemasolevale suutlikkusele, nagu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise ELi konsortsium;

·EL toetab riiklikku suutlikkust konfliktipiirkondades, et teha kindlaks ja jälgida ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning laskemoona päritolu konfliktipiirkondades, ning tugineb ka projektis iTrace saadud kogemustele.

2.4.2     Piirkondlikul tasandil

Piirkondlikul tasandil tugevdavad EL ja selle liikmesriigid õiguskaitsesuutlikkust, et tuvastada, tõkestada ja peatada relvakaubandusvõrgustikke ning ennetada tulirelvade jõudmist terroristide ja kurjategijateni ebaseadusliku turu kaudu, muu hulgas blokeerides relvade ebaseaduslikku rahastamist ja vedu ning tugevdades piiripolitsei, tolli ja sadamavaldajate rolli meretranspordi ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamises. Relvadega kauplemise piiriülesuse tõttu on eriti oluline kaasata naaberriigid, isegi kui need ei ole otseselt mõjutatud.

EL julgustab sidemeid ebaseadusliku relvakaubandusega võitlevate õiguskaitseasutuste ning relvakaubandus ja -eksporti kontrollivate asutuste vahel, et tagada teabevahetus Euroopasse suunduvate suuremate ebaseadusliku kaubanduse marsruutide kohta, eesmärgiga innustada ennetus- või parandusmeetmete võtmist. Meetmed hõlmavad loodud õigusraamistiku alusel toimuva teabevahetuse, uurimisasutuste vahelise otsesuhtluse, uurimiste ühise kavandamise ning koostöötaotlustele kiire reageerimise toetamist. Erilist tähelepanu pööratakse piiriülesele koostööle lõuna- ja idanaabrusega.

Europol pöörab erilist tähelepanu liikmesriikide politsei ja tolli, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutuste toetamisele, et oma volituste raames ennetada tõkestada selliseid kuritegevuse vorme, mis on seotud väike- ja kergrelvade, sh nende laskemoona, osade ja oluliste osade ebaseaduslikku valdamisse ja nendega kauplemisse kaasatud kuritegelike organisatsioonide ja isikute ebaseadusliku tegevusega.

EL tugevdab dialoogi ja koostööd väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud piirkondlike organisatsioonidega, kooskõlastades oma tegevust piirkondlike strateegiate ja tegevuskavadega.

Lääne-Balkani riigid

Kooskõlas komisjoni teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (juhtalgatus 2: julgeolek ja ränne) 37 sätestatud strateegiliste eesmärkidega jätkab EL UNDP Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse (SEESAC) toetamist, säilitab koostöö asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas ning võtab arvesse piirkondlikke algatusi, nagu tegevuskava, milles käsitletakse ebaseaduslikke väike- ja kergrelvi Lääne-Balkani riikides. EL jätkab laiemalt investeerimist piirkondlike konfliktide ennetamisse ja lahendamisse paljude erinevate vahendite ja poliitikasuundade abil. Strateegias keskendutakse tavarelvastuse kontrollile, mis on laiema konflikti ennetamise ja terrorismivastase võitluse poliitika oluline osa.

Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme ja seda eriti Kagu-Euroopas, piiravad väike- ja kergrelvade ning laskemoona hankimise ulatus, ebapiisavad ladustamistingimused, laialdane ebaseaduslik valdamine ning rakendusalased puudused jätkuvalt tulirelvade / väike- ja kergrelvade kontrolli jõupingutuste tõhusust Lääne-Balkani riikides. Selleks et ebaseaduslike tulirelvade tarnimise ja nende suure varu probleemiga tõhusamalt tegeleda, on prioriteet ülejäägi hävitamine, ebaseaduslike väike- ja kergrelvade dokumenteerimine ja päritolu kindlakstegemine, teabe jagamine Euroopa, piirkondlike, ülemaailmsete teabevahetuskanalite (näiteks Europol, Interpol) kaudu ning ühiste operatsioonide loomine ja elluviimine.

Meetmed:

·EL toetab jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada väike- ja kergrelvade ning laskemoona üleliigseid varusid, vähendada ebaseaduslikku valdust, võidelda kõrvalesuunamise ja relvadega kauplemise vastu, parandada piirikontrolle, edendada väike- ja kergrelvade märgistamist, arvestuse pidamist ja päritolu kindlakstegemist ning kõrvaldamissuutlikkust, suurendada teadlikkust ning toetada õiguskaitsesuutlikkust, võttes arvesse ELi pikaajalist toetust UNDP Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskusele (SEESAC), ning toetab jätkuvalt riiklikke kontrollisüsteeme ja võtab arvesse asjaomaseid piirkondlikke algatusi ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastu võitlemiseks, nagu tegevuskava algatus;

·EL ja selle liikmesriigid tagavad sidusa koostöö liidu ja Lääne-Balkani riikide vahel, rakendades algatusi, et võidelda tulirelvadega kauplemise vastu, nagu sätestatud organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas poliitikatsüklis 2018–2021, mis hõlmab spetsiifilist tegevuskava (EMPACT tulirelvad) 38 ning ELi ja Lääne-Balkani riikide tegevuskava Lääne-Balkani riikide sisejulgeoleku integreeriva juhtimise (IISG) raames;

·EL ja selle liikmesriigid koordineerivad ELi jõupingutusi muude kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete algatuste osas, et vähendada kattumise riski ning parandada koostöö tõhusust piiriüleste kuritegude uurimisel kooskõlas nõukogu 13. detsembri 2016. aasta järeldustega; 39

·EL ja selle liikmesriigid loovad ja kasutavad täielikult ära sünergiaid Lääne-Balkani riikidesse saadetavate Europoli kontaktametnike, SEESAC 40 ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) järgmiste piirkondlike programmide vahel: „raske kuritegevuse vastu võitlemine Lääne-Balkani riikides“ 41 ning „organiseeritud kuritegevuse mõõtmine ja hindamine Lääne-Balkani riikides: tõendipõhise poliitikakujundamise toetamine“. 42  

Edasised sammud:

·Hinnatakse 2015.–2019. aasta tegevuskava tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise kohta, et hinnata selle tõhusust ebaseaduslike tulirelvade tarnimise ning nende suure varu probleemiga tegelemisel;

·organiseeritud kuritegevust käsitlevat ELi poliitikatsüklit laiendatakse võimalikult palju, et kaasata Lääne-Balkani riigid operatiivtegevustesse. Lääne-Balkani riike kutsutakse osalema valdkondadevahelise kuritegevusega seotud ohte käsitleva Euroopa platvormi spetsiifilistes projektides ja sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee kohtumistel, sealhulgas sellistel, mis toimuvad ad hoc korras ühiselt poliitika- ja julgeolekukomiteega, et arutada projekte.

Idanaabrus

Ida-Euroopa praegune ebastabiilsus on suurendanud ebaseaduslikku tulirelvakaubandust piirkonna erinevates riikides, nagu Ukraina. See kujutab märkimisväärset pikaajalist julgeolekuohtu nii Ukrainale kui ka ELile. Seega pakub ELi ja Ukraina vaheline koostöö selles küsimuses vastastikust huvi. EL jätkab kahepoolset koostööd Ukraina ja muude piirkonna riikidega ning integreerib süstemaatiliselt võitluse ebaseaduslike väike- ja kergrelvade vastu julgeolekuküsimusi käsitlevasse dialoogi naabruse partnerriikidega.

Meetmed:

·EL ja selle liikmesriigid integreerivad võitluse tulirelvadega / väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu julgeolekuküsimusi käsitlevasse dialoogi naabruse partnerriikidega, nagu Ukraina;

·EL ja selle liikmesriigid loovad suhtluskanalid ELi ja Ukraina ekspertide vahel, määravad kontaktpunkti sujuva koostöö tagamiseks, suurendavad teadlikkust, jagavad parimaid tavasid ja oskusteavet ning teevad kindlaks koolitusvajadused ja muud kõrvalmeetmed selles valdkonnas Ukraina suutlikkuse tugevdamiseks;

·EL ja selle liikmesriigid jätkavad püsiva tehnilise ümarlauakohtumise raames Ukrainaga tööd, et käsitleda tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse pakilist probleemi ja riske, mis on seotud selliste relvade sattumisega terroristide ja organiseeritud kuritegelike rühmituste kätte.

Lõunanaabrus

Laialdase piirkondliku mõjuga pikaleveninud relvakonflikte Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas õhutab jätkuvalt väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamine ja nendega ebaseaduslik kauplemine. Ebaseaduslikud väike- ja kergrelvad pärinevad selles piirkonnas paljudest allikatest, sealhulgas kehvalt turvatud varudest ning ELi liikmesriikide seaduslikust tootmisest ja lubatud ekspordist, mis on seejärel suunatud kõrvale ebaseaduslikele lõppkasutajatele.

Organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlev ELi poliitikatsükkel 2018–2021 hõlmab konkreetseid operatiivmeetmeid sellistes piirkondades, et parandada koostööd ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase võitluse osas. Kahepoolse koostöö süvendamine on väga oluline, et kogu piirkonnas tõhustada reageerimist ebaseadusliku tulirelvakaubanduse piiriülesele mõõtmele. Seetõttu tuleks ergutada ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika koostööd selles valdkonnas, pidades meeles vajadust vältida jõupingutuse kattumist ning tagada ühtsus ja kooskõlastatus ELi toetatud või rahastatud algatustega.

Meetmed Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas:

·EL püüab julgeolekualase dialoogi kaudu tõhustada Alžeeriaga tehtavat koostööd tulirelvaveo kontrollimisel ning võitluses väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu;

·EL jätkab Tuneesia toetamist julgeolekusektori reformi ja piirihalduse valdkonnas peamiselt spetsiifilise rahastamisprogrammi kaudu, mis mõjutab otseselt ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kontrollimist;

·EL edendab kõikide algatuste rakendamist, mis süvendavad koostööd Marokoga tulirelvade ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli osas, nagu ette nähtud edasijõudnud riigi staatusest tulenevas ELi ja Maroko tegevuskavas; 43

·EL jätkab Liibanoni ja Jordaania toetamist organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel (sealhulgas pakub abi julgeolekusektori reformides ja tuge integreeritud piirihalduses) ning ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kontrollimisel; 

·EL jätkab ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika koostöö tugevdamist ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võitlemisel, sealhulgas programmi Euromed Police IV 44 kaudu. Selle piirkondliku programmi eesmärk on parandada operatiivset ja strateegilist politseikoostööd Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas lõunapoolsete partnerriikide riiklike asutuse vahel ning ELi liikmesriikidega (ja ELi asutustega);

· EL toetab jätkuvalt ebaseaduslikele osalejatele kõrvalesuunamise seiret piirkonnas ning teabepõhise riski hindamise ja kõrvalesuunamisvastase võitluse meetmeid, võttes seejuures arvesse projekti iTrace 45 positiivseid tulemusi;

·EL toetab jätkuvalt kohalike õiguskaitse- ja julgeolekujõudude suutlikkuse suurendamist seoses füüsilise julgeoleku ja varude haldamisega (PSSM), ülejäägi hävitamisega ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade dokumenteerimise ja päritolu kindlakstegemisega. 



Meetmed Aafrikas (Saheli piirkond):

·EL toetab relvakaubandusvõrgustike teabepõhist kindlakstegemist, sealhulgas väljaspool Sahelit, et reageerida tõhusamalt ohule, mida Mali ja Liibüa poliitiliste kriiside ajal toimunud riiklike varude suuremahuline väljavool põhjustab jätkuvalt piirkonna stabiilsusele;

·EL toetab halduse ja arvestuse pidamise suutlikkuse suurendamist Malis ja Liibüas, et parandada väike- ja kergrelvade julgeoleku- ja haldussüsteeme, sealhulgas varude haldamist, ülejäägi hävitamist ja põhjalikku arvestuse pidamist ning relvade arvestussüsteeme;

·EL toetab päritolu kindlakstegemise ja piirkondliku teabevahetuse suutlikkust, sealhulgas piirkondlike mehhanismide kaudu, nagu Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) väike- ja kergrelvade konventsiooni teabevõrgustiku sätted, G5 Sahel 46 , Aafrika Liit ning ülemaailmsed kanalid, nagu iARMSi andmebaas;

·EL jätkab täiendava õigusalase koostöö ja ühise piirijulgeoleku algatuste julgustamist;

·EL toetab asjaomaste osalejate suutlikkust ebaseaduslike väike- ja kergerelvade päritolu kindlakstegemiseks, nende kohta aruannete koostamiseks, nende vastu võitlemiseks ja nende kõrvaldamiseks ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidele olulisema rolli andmiseks järgmistes valdkondades: piirkonnas ebaseaduslike väike- ja kergrelvade seire, väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud koolituse korraldamine, füüsilise julgeoleku ja varude haldamise toetamine, ülejäägi kõrvaldamine ning päritolu kindlakstegemise ja piirikontrolli hõlbustamine;

·EL soovib saavutada sünergiat Aafrika Liidu „relvade vaigistamise“ algatusega 47 , Bamako deklaratsiooniga ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kohta, mille võttis aastal 2000 48 vastu Aafrika Liidu Nõukogu, ning Aafrika Liidu strateegiaga ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kohta, mis võeti vastu Lomés aastal 2011 49 ;

·EL parandab oma suutlikkust teha piirkonnas väike- ja kergrelvade kontrolli osas koostööd teiste rahastajatega.

Põhja- ja Lõuna-Ameerika

Meede Põhja- ja Lõuna-Ameerikas:

·EL soovib saavutada sünergia asjaomaste Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikidega ning piirkondlike organisatsioonidega, et vähendada väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku levikut ja kaubandust eesmärgiga vähendada relvavägivalda ja kuritegevust. 50



3.Järelmeetmed ja järeldus

Ühisteatises esitatakse ELile elemendid ühisele arusaamisele jõudmiseks ja edasise ühise lähenemisviisi jaoks selle kohta, kuidas käsitleda ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ohtu, samuti meetmete kogum, mida EL ja selle liikmesriigid peavad võtma ELi piires, ning ettepanekud koostöö tegemiseks ja väike- ja kergrelvade kontrolli abistamiseks ELi naabruses ning mujal maailmas.

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kutsuvad nõuekogu üles võtma vastu ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade (SALW) ning nende laskemoona vastast ELi strateegiat, mis hõlmab nii tsiviilkasutuseks ette nähtud kui ka sõjaotstarbelisi tulirelvi, et käsitleda ohtu ühisteatises esitatud elementide alusel terviklikult.

Euroopa välisteenistus ja komisjon koostavad iga-aastaseid eduaruandeid strateegia rakendamise kohta.

(1)

      https://s3.amazonaws.com/unoda-web/wp-content/uploads/2016/10/english.pdf  

(2)

      https://www.europol.europa.eu/socta/2017/  

(3)

     Ülemkogu dokument 5319/06 http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%205319%202006%20INIT

(4)

     A/CONF.192/15.

(5)

     Euroopa julgeoleku tegevuskava, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015) 185 final, 28.4.2015).

(6)

     Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamine: tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastane ELi tegevuskava, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015) 624 final, 2.12.2015).

(7)

      Direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.3.2012, lk 1).

(8)

      https://europa.eu/globalstrategy/en/global-strategy-foreign-and-security-policy-european-union  

(9)

     http://treaties.un.org/doc/Treaties/2013/04/20130410%2012-01%20PM/Ch_XXVI_08.pdf#page=21 

(10)

     Vt joonealune märkus nr 7.

(11)

     Ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, 8. detsember 2008, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad. ELi-sisesele sõjatehnoloogia ja -varustuse veo suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/43/EÜ.

(12)

     Väikerelvad ja kergrelvad (SALW) ning nende laskemoon on sõjaotstarbelised relvad. Nende hulka kuuluvad:

(a)    väikerelvad: ründevintpüssid; sõjaotstarbelised poolautomaatvintpüssid ja -karabiinid; sõjaotstarbelised revolvrid ja poolautomaatsed püstolid; kergekuulipildujad; püstolkuulipildujad, sealhulgas automaattulirelvad;

(b)    kergrelvad: raskekuulipildujad; alla 100 mm kaliibriga kahurid, haubitsad ja mortiirid; granaadiheitjad; tagasilöögita relvad; õlaltlastavad raketid ning muud tankitõrje- ja õhukaitsesüsteemid, mis lasevad laskekehi, sealhulgas kaasaskantavad õhukaitsesüsteemid (MANPADS), tingimusel et need on ühemehe- või meeskonna kaasaskantavad;

(c)    väike- ja kergrelvade osad;

(d)    väike- ja kergrelvade tarvikud (öönägemisseadmed, helisummutid jne); ning

(e)    väike- ja kergrelvade laskemoon.

Definitsioon ei piira ühtki määratlust, mis tulevikus väike- ja kergrelvade jaoks rahvusvaheliselt kokku leppida võidakse.

(13)

     Mõistel „tulirelvad“ on laiem tähendus, mis hõlmab nii tsiviilkasutuseks ette nähtud kui ka sõjaotstarbelisi tulirelvi. ÜRO tulirelvade protokollis määratletakse tulirelv kui igasugune kaasaskantav relvarauaga relv, mis lõhkeaine toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada, välja arvatud antiiksed tulirelvad ja nende koopiad. Tuleb märkida, et mõned kergrelvad, nagu raketiheitjad, ei ole tulirelvad. Seega ei hõlma mõiste „tulirelvad“ kõiki väike- ja kergrelvi.

(14)

      https://europa.eu/globalstrategy/sites/globalstrategy/files/pages/files/eugs_review_web_13.pdf

(15)

      http://www.un.org/events/smallarms2006/pdf/192.15%20(E).pdf  

(16)

      http://www.poa-iss.org/InternationalTracing/InternationalTracing.aspx

(17)

      https://www.un.org/disarmament/att/

(18)

     Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav ÜRO protokoll (UNTOC);    
http://www.unodc.org/unodc/en/firearms-protocol/the-firearms-protocol.html  

(19)

     ELT L 89, 25.3.2014, lk 7.

(20)

     COM(2018) 2197 final.

(21)

      https://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/  

(22)

      Direktiivi 91/477 artikli 13 lõikega 5 nõutakse selle rakendusakti vastuvõtmist 14. septembriks 2018.

(23)

     Rakendusakt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/853 (millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) (ELT L 137, 24.5.2017, lk 22) artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võtta 14. septembriks 2018.

(24)

     COM(2017) 737 final, 12.12.2017.

(25)

     Veebipõhine teabevahetusplatvorm liikmesriikide eksporti kontrollivate asutuste vahel, mis loodi COARMi nõukogu ekspordi töörühma alusel. Tavarelvastuse ekspordi töörühm tegeleb tavarelvastuse ekspordikontrolli valdkonna küsimustega. See töörühm toimib ka liikmesriikide vahelise foorumina, kus edastatakse ja vahetatakse teavet kolmandatesse riikidesse eksportimise poliitika kohta, samuti kolmandatesse riikidesse eksportimise litsentsi saamiseks esitatud taotluste kohta, mille riigid tagasi on lükanud.

(26)

     C(2018) 2197 final, 17.4.2018

(27)

     Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/337, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62).

(28)

     Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016) 205 final, 6.4.2016).

(29)

      https://www.interpol.int/Crime-areas/Firearms-trafficking/INTERPOL-Illicit-Arms-Records-and-tracing-Management-System-iARMS  

(30)

     Tulirelvade ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise ning nende kasutamise vastane ELi tegevuskava, 2. detsember 2015, COM(2015), 624 final.

(31)

     https://ec.europa.eu/home-affairs/financing/fundings/security-and-safeguarding-liberties/internal-security-fund-police_en

(32)

     Strateegia tähenduses viitab mõiste „õiguskaitse“ politsei, piiri- ja rannikuvalve ning tolli tegevusele.

(33)

     Nõukogu järeldused organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli loomise ja rakendamise kohta (dok 15358/10 COSI 69 ENFOPOL 298 CRIMORG 185 ENFOCUSTOM 94, 10.6.2011).

(34)

     Nõukogu järeldused organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli rakendamise kohta (2014–2017) (dok 12095/13, 7.6.2013).

(35)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014.

(36)

     ÜRO Julgeolekunõukogu otsus 1325 (2000) ning järgnevad otsused naiste, rahu ja julgeoleku kohta, nt UNSCR 2242 (2015).

(37)

     COM(2018) 65 final, 6.2.2018 ning lisa

(38)

     EMPACT – kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm.

(39)

   Järeldustes viidati „vajadusele tõhusa ja intensiivse piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö järele, sealhulgas Europoli ja Eurojustiga, ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohti staatuse suhtes“.

(40)

   ÜVJP rahastatud programm, 2017–2019, 6 508 136 eurot.

(41)

     IPA 2017–2019, 13 miljonit eurot: Deutsche Gesellschaft für internationale Zusammenarbeit (GIZ).

(42)

     IPA 2015–2019, 2 miljonit eurot: UNODC.

(43)

     Ühisettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb ELi seisukohta edasijõudnud riigi staatusest tuleneva EL-Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist käsitleva soovituse vastuvõtmise kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (/* JOIN/2013/06 final - 2013/0107 (NLE)).

(44)

     https://www.euromed-police.eu/

(45)

     https://www.conflictarm.com/itrace

(46)

     http://www.g5sahel.org/

(47)

     https://issafrica.org/pscreport/uploads/AU%20Roadmap%20Silencing%20Guns%202020%20pdf%20en.pdf

(48)

     http://www.un.org/en/africa/osaa/pdf/au/cap_smallarms_2000.pdf

(49)

     https://www.unrec.org/docs/Strategy%20Final.pdf

(50)

     2013. aasta UNODC uuringu kohaselt põhjustasid tahtlikud mõrvad kogu maailmas 2012. aastal peaaegu poole miljoni (437 000) inimese surma. Nendest üle kolmandiku (36 %) toimus Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Peaaegu pooled mõrvaohvritest olid vanuses 15–29 ning tulirelvade kasutamine on piirkonnas eriti levinud – kaks kolmandikku (66 %) mõrvadest sooritati relvadega.