EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.6.2018
JOIN(2018) 16 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.6.2018
JOIN(2018) 16 final
ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega
1.Sissejuhatus
Riiklike ja valitsusväliste osalejate hübriidrünnakud on jätkuvalt tõsine ja reaalne oht ELile ja selle liikmesriikidele. Riikide destabiliseerimine, õõnestades üldsuse usaldust valitsusasutuste vastu ja seades kahtluse alla ühiskondlikud põhiväärtused, on sagenenud. Isikud, kes soovivad majandust ja avaliku sektori teenuseid õõnestavate küberrünnete, sihipärase väärinfo levitamise kampaaniate või vaenuliku sõjategevuse kaudu kahjustada ELi ja selle liikmesriike, kujutavad meie ühiskonna jaoks tõsist probleemi.
Hübriidrünnakud on mitmemõõtmelised, nende puhul kombineeritakse sunni- ja õõnestusmeetmeid ning kasutatakse nii tavapäraseid kui ka ebaharilikke (diplomaatilisi, sõjalisi, majanduslikke ja tehnoloogilisi) vahendeid ning taktikaid, et vastast destabiliseerida. Hübriidrünnakud on üles ehitatud selliselt, et neid oleks keerukas avastada või kellelegi omistada, ning neid võivad kasutada nii riiklikud kui ka valitsusvälised osalejad. Selle aasta märtsis Salisburys närvimürgi abil toime pandud rünnak 1 näitas veelgi selgemalt, kui mitmekülgsed on hübriidohud ja kui erinevaid taktikaid saab tänapäeval kasutada. Vastusena sellele tõi Euroopa Ülemkogu 2 esile vajaduse suurendada ELi ja liikmesriikide võimekust tuvastada hübriidohud, neid vältida ja neile reageerida sellistes valdkondades nagu küberründed, strateegiline kommunikatsioon ja vastuluure. Ta juhtis ka eritähelepanu vajadusele tagada vastupanuvõime keemilistele, bioloogilistele, kiirgus- ja tuumaohtudele.
Mittekonventsionaalsetest relvadest põhjustatud oht kuulub nendest tekkida võiva kahju suuruse tõttu omaette kategooriasse. Lisaks sellele, et neid on keerukas tuvastada ja kellelegi omistada, on nende mõju keeruline kõrvaldada. Keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud on lisaks hübriidohtudele ka terroriohu puhul rahvusvahelise kogukonna üldine mureküsimus, 3 eelkõige nende geograafilise leviku ja valitsusväliste osalejate kätte sattumise ohu suurenemise tõttu.
Neile ohtudele vastupanuvõime tugevdamine ja võimekuse suurendamine kuuluvad peamiselt liikmesriikide vastutusalasse. ELi institutsioonid on siiski juba võtnud mitu meedet, et toetada riiklikke jõupingutusi. Näiteks on tehtud tihedat koostööd muude rahvusvaheliste osalejatega, sealhulgas eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), 4 ja sellest tegevusest võib välja areneda toetus liikmesriikidele sellistes valdkondades nagu kiirreageerimine 5 .
Käesoleva ühisteatisega reageeritakse Euroopa Ülemkogu üleskutsele seda tööd edendada. See on osa laiemast paketist, mis hõlmab ka julgeolekuliidu viimast eduaruannet, 6 milles esitatakse 2017. aasta keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumajulgeolekuriskide tegevuskava 7 rakendamise ülevaade ja järgmised meetmed, ning teist eduaruannet, 8 mis käsitleb dokumendi „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ 9 22 meetme rakendamist.
2.ELi meetmed
Komisjon ja kõrge esindaja on teinud pidevaid jõupingutusi, et suurendada ELi võimekust ja toetada tulemuslikult liikmesriike hübriid- ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude vastases võitluses. Juba on saavutatud märgatavaid tulemusi sellistes valdkondades nagu strateegiline kommunikatsioon, olukorrateadlikkus, valmisoleku ja vastupanuvõime suurendamine ning kriisidele reageerimise võimekuse tugevdamine.
Idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm, mille Euroopa Ülemkogu asutas peale 2015. aasta märtsi, on juhtinud tööd välisallikatest pärineva väärinfo prognoosimise, jälitamise ja kõrvaldamise valdkonnas. Selle eksperdianalüüsid ja üldkasutatavad tooted 10 on märkimisväärselt suurendanud teadlikkust Venemaa väärinfo mõjust. Viimase kahe aasta jooksul on see avastanud rohkem kui 4 000 eraldiseisvat väärinfo juhtumit, millest mitmed olid tahtlikult suunatud Euroopa vastu. Idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm on oma töös keskendunud ka positiivse teabe paremale edastamisele, suurendades teavitamistegevust idanaabruses. Lähtuvalt selle edukusest on loodud veel kaks töörühma, mis keskenduvad teistele geograafilistele piirkondadele: Lääne-Balkani riikide töörühm ja sihtotstarbeline lõunanaabruse töörühm araabia keelt rääkivate riikide jaoks.
On võetud olulisi meetmeid, et arendada struktuure, mida on vaja olukorrateadlikkuse parandamiseks ja otsustusprotsessi toetamiseks. Euroopa välisteenistuse ELi luure- ja situatsioonikeskuses loodi 2016. aastal ELi hübriidohtude ühisüksus. Ühiskeskus saab eri sidusrühmadelt salastatud ja avalikest allikastest pärit teavet hübriidohtude kohta ning analüüsib seda. Siiani on koostatud üle 100 hinnangu ja ülevaate, mida on jagatud ELi tasandil ja liikmesriikidega, et nende põhjal saaks teha ELi otsuseid. Hübriidohtude ühiskeskus teeb tihedat koostööd Helsingis asuva Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskusega. See oivakeskus, mis loodi 2017. aasta aprillis, et edendada strateegilist dialoogi ja teha teadusuuringuid ning analüüse hübriidohtude valdkonnas, on nüüd laiendanud oma liikmete arvu 16 riigini 11 ja saab ELilt pidevat toetust.
On tehtud ka märkimisväärseid edusamme, et suurendada valmisolekut ja vastupanuvõimet, eelkõige keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude valdkonnas. Viimase kuue kuu jooksul on võetud olulisi meetmeid, et teha kindlaks puudused keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtudega seotud julgeolekuintsidentideks valmisoleku valdkonnas, eelkõige seoses keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarünnakute avastamise võimekusega, et aidata neid vältida. Komisjoni algatusel analüüsis riiklike ekspertide konsortsium puudusi avastamisseadmetes eri liiki keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumastsenaariumide korral. Puuduste analüüsi aruannet on jagatud liikmesriikidega, et anda neile võimalus teha teadlikke otsuseid avastamisstrateegiate kohta ja võtta operatiivmeetmeid kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamiseks.
Seda tööd on toetatud tehtud edusammude kontrollimiseks korraldatavate õppustega. 2017. aasta koordineeritud paralleelõppus (PACE17) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga võimaldas üksikasjalikult kontrollida ELi võimet reageerida ulatuslikule hübriidkriisile. Sellise ulatusega õppust ei olnud varem korraldatud ja selle käigus ei kontrollitud ainult ELi hübriidohtude käsiraamatut, ELi eri reageerimismehhanisme ja nende võimet üksteist tulemuslikult toetada, vaid ka ELi reageerimist hübriidohtudele koostoimes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni meetmetega. 2018. aasta õppus on praegu kavandamisel ja eesmärk ei ole ainult kujundada sellest iga-aastane tava, vaid ka aidata liikmesriikidel suurendada oma hübriidkriisidele reageerimise võimekust.
Need konkreetsed meetmed näitavad, kuidas annavad tulemusi ELi kasutusele võetud poliitikaraamistikud: viimase kahe aasta jooksul on loodud mitu raamistikku, et aidata suunata ELi tegevust ja valida selle rõhuasetust.
2016. aasta aprillis soovitati dokumendis „Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik. Euroopa Liidu lahendus“ 12 võtta kasutusele kogu valitsust hõlmav lähenemisviis koos 22 meetmevaldkonnaga, et aidata võidelda hübriidohtude vastu ning suurendada ELi, selle liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite vastupanuvõimet. Enamik ühises raamistikus kindlaks määratud meetmetest keskenduvad olukorrateadlikkuse parandamisele ja vastupanuvõime suurendamisele ning paremale reageerimisvõimele. See ulatub alates ELi luureandmete analüüsivõime suurendamisest kuni kriitilise tähtsusega taristu kaitse ja küberturvalisuse tugevdamise ning radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastase võitluseni. Ühises raamistikus käsitletakse peamise küsimusena ka küberohte ja küberründeid. Ühise raamistiku rakendamise teine eduaruanne, mis võetakse vastu paralleelselt käesoleva ühisteatisega, näitab nende meetmete valdkonnas tehtud märgatavaid edusamme ja kinnitab hübriidohtude vastaseks võitluseks võetavate ELi meetmete tugevdamist ja süvendamist 13 .
Küberturvalisuse valdkonnas oli oluline tähis 9. mai 2018, kuna selleks kuupäevaks pidid kõik liikmesriigid võtma üle esimesed kogu ELi piires õiguslikult siduvad küberturvalisuse õigusnormid – võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi. See oli oluline osa laiemast lähenemisviisist, mis sätestati 2017. aasta septembri ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, 14 mis käsitles mitmesuguseid konkreetseid meetmeid, et oluliselt toetada ELi küberturvalisuse struktuure ja võimekust. Peamine rõhuasetus oli ELi küberrünnetele vastupidavusvõime ja küberturvalisuse võimekuse suurendamisel, kriminaalõiguse tulemuslikul kohaldamisel ning rahvusvahelise koostöö teel ülemaailmse stabiilsuse tugevdamisel. Sellega kaasnes küberturvalisust käsitleva õigusakti ettepanek, et tugevdada toetust ELi tasandil, 15 ja seda on toetatud mitme ettepanekuga, mis tuleb rakendada (vt allpool).
Väärinfo kahjustab meie demokraatiat, piirates kodanike võimet teha teadlikke otsuseid ja osaleda demokraatlikus protsessis. Internet on oluliselt suurendanud kodanikule kättesaadavate uudiste kogust ja mitmekülgsust. Kuid uusi tehnoloogiaid saab samuti kasutada enneolematult ulatuslikuks ja kiireks väärinfo levitamiseks, edastades seda täpselt sellisel viisil, mis võimaldab suurendada usaldamatust ja luua sotsiaalseid pingeid. Komisjoni teatises „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“ 16 esitati Euroopa lähenemisviis väärinfo probleemiga tegelemiseks, pöördudes eri sidusrühmade, eelkõige veebiplatvormide, aga ka meediaettevõtete poole ja kutsudes neid üles tegutsema. Need meetmed hõlmavad mitmesuguseid asjasse puutuvaid valdkondi, sealhulgas suuremat läbipaistvust, veebiplatvormide usaldusväärsust ja vastutust, turvalisemaid ja vastupanuvõimelisemaid valimisprotsesse, hariduse ja meediapädevuse edendamist, kvaliteetse ajakirjanduse toetamist ning strateegilise kommunikatsiooni abil väärinfo vastu võitlemist. Esimesed konkreetsed meetmed hõlmavad väärinfo tegevusjuhendit, mille koostab väärinfot käsitlev mitme sidusrühma foorum, ning faktikontrollijate võrgustiku kasutuselevõttu enne suve algust. Väärinfot käsitleva mitme sidusrühma foorumi esimene kohtumine toimus 29. mail 2018 ja selle raames lepiti kokku meemetes, mida on vaja, et võtta tegevusjuhend vastu 2018. aasta juuliks. Komisjon hindab 2018. aasta lõpuks probleemiga tegelemisel tehtud edusamme ja otsustab, kas selles valdkonnas on vaja täiendavat sekkumist. Ette nähtud tegevus on kooskõlas idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma tegevusega ja täiendab seda.
Keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude puhul pakuti komisjoni 2017. aasta oktoobri tegevuskavas 17 välja 23 praktilist tegevust ja meedet, mille eesmärk on paremini kaitsta kodanikke ja taristuid nende ohtude eest, sealhulgas läbi tihedama koostöö ELi ja selle liikmesriikide vahel ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Osana julgeolekuliidus terrorismivastase kaitse ja vastupanuvõime suurendamiseks võetavatest meetmetest järgiti ennetavat lähenemisviisi, tuginedes arusaamale, et keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud tekivad väikse tõenäosusega, aga rünnaku korral on nende mõju suur ja püsiv. Vahepeal Salisburys toimunud rünnak ning suurenev mure seoses terroristide huviga keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumamaterjalide vastu ja nende suutlikkusega selliseid aineid nii ELis kui ka EList väljaspool kasutada näitavad, 18 et keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumamaterjalidega seotud oht on reaalne. See rõhutab veelgi vajadust rakendada tegevuskava kiiresti ja täielikult. Tegevuskava puhul järgitakse kõike ohte arvestavat lähenemisviisi ja see keskendub neljale eesmärgile: keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumamaterjalide kättesaadavuse vähendamine; parema valmisoleku tagamine keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumajulgeolekuga seotud intsidentideks ja neile reageerimine; sise- ja välispoliitika sideme tugevdamine keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumajulgeoleku valdkonnas ELi peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega ning teadmiste parandamine keemilistest, bioloogilistest, kiirgus- ja tuumariskidest. Üksikasjalik aruanne tegevuskava rakendamisel tehtud märgatavate edusammude kohta esitatakse uues eduaruandes, mis võetakse vastu koos käesoleva ühisteatisega.
Selleks et suurendada hübriidohtude vastase võitluse tulemuslikkust ning tugevdada ELi liikmesriikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liitlaste ühtsuse sõnumit, on koostöö hübriidohtude vastases tegevuses määratletud ELi ja NATO koostöö olulise valdkonnana, nagu on märgitud 2016. aasta juuli Varssavi ühisdeklaratsioonis 19 . Peaaegu kolmandik kõigist praegustest koostöö ühisettepanekutest keskenduvad hübriidohtudele 20 . Sel aastal tuginetakse eespool märgitud õppustele ja ELi hübriidohtude käsiraamatule, 21 et koostööd veelgi süvendada.
3.Parem reageerimine muutuvatele ohtudele
3.1.Olukorrateadlikkus – parem võime avastada hübriidohte
Hübriidohtude vastase võitluse ja neile reageerimise aluseks peab olema võime avastada varakult pahatahtlikku hübriidtegevust ning selle sise- ja välisallikaid ning mõista võimalikke seoses näiliselt eraldiseisvate sündmuste vahel. Selleks on ülioluline kasutada kõiki kättesaadavaid andmevoogusid, sealhulgas avalikust allikast pärit luureandmeid.
Euroopa välisteenistuses hübriidohtude analüüsi ühtse ELi tegevuskeskusena loodud hübriidohtude ühiskeskus on oluline vahend, aga see vajab eksperditeadmisi, et tegeleda kõigi võimalike hübriidohtudega, sealhulgas keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude ning vastuluure valdkonnas. Kui eksperditeadmisi suurendada, siis suureneks ka toetus mis tahes ELi meetmetele tulevaste kriiside korral, kuna nendes konkreetsetes valdkondades on olemas terviklikumad tsiviil- ja sõjalise luure tooted. Seda võiksid toetada liikmesriikide meetmed, mille eesmärk on suurendada nende riiklike teenistuste luurealast panust hübriidohtude ühiskeskusesse ning täiustada hübriidohtude ühiskeskuse loodud riiklike kontaktpunktide võrgustiku võimet edastada ja töödelda kiireloomulist teavet. Veel ühe meetmena võiksid liikmesriigid kaaluda võimalust edastada oma riiklikest teenistustest rohkem luureandmeid ELi luure- ja situatsioonikeskusele, et võimalikke ohte saaks põhjalikumalt analüüsida.
|
Edasised meetmed ·Kõrge esindaja laiendab ELi hübriidohtude ühiskeskust spetsiaalse keemilise, bioloogilise, kiirgus-, tuuma-, vastuluure ja küberanalüüsi komponendiga. Liikmesriike kutsutakse üles suurendama hübriidohtude ühiskeskusele edastavate luureandmete hulka olemasolevate ja tekkivate hübriidohtude analüüsimiseks. ·Komisjon viib koostöös kõrge esindajaga lõpule töö haavatavuse näitajate valdkonnas, et liikmesriigid saaksid paremini hinnata eri sektorites hübriidohtude tekke võimalust. See tegevus toetab ka ELi analüüsi hübriidohtude suundumuste kohta. |
3.2.Tugevamad meetmed keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude vastu
2017. aasta oktoobri tegevuskavas keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumajulgeolekuohtude vastase võitluse kohta on esitatud tegevusraamistik valmisoleku, vastupanuvõime ja koordineerimise parandamiseks ELi tasandil. Selles märgitud tegevused hõlmavad mitmesuguseid meetmeid liikmesriikide toetamiseks, koondades eksperditeadmisi, suurendatakse ühiselt suutlikkust, vahetades teadmisi ja parimaid tavasid ning edendades operatiivkoostööd. Liikmesriigid ja komisjon peavad tegema koostööd, et tegevuskava kiiresti täielikult rakendada. Tuginedes avastamissuutlikkuse puuduste analüüsi käigus ning hiljuti loodud keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumajulgeoleku nõustamisrühma parimate tavade vahetamisel tehtud edusammudele, peaks liit nüüd võtma täiendavaid meetmeid, et tegeleda arenevate ja muutuvate ohtudega. See kehtib eelkõige keemiliste ohtude puhul. Lõhkeainete lähteainetele juurdepääsu piiramiseks tehtud töö eeskujul 22 peab EL võtma kiiresti operatiivseid meetmeid, et paremini kontrollida juurdepääsu suure riskiga keemilistele materjalidele, ning optimeerima võimet avastada neid materjale võimalikult varases etapis. Liikmesriigid peaksid ka kaaluma, kas korraldada ELi tasandil täiendav puuduste analüüs ja kaardistamine, näiteks keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumavastupanuvõime ning saastest puhastamise vahendite ja lähenemisviiside kohta. Valmisolek keemilisteks, bioloogilisteks, kiirgus- ja tuumarünnakuteks ning nende tagajärgedega toimetulek eeldab liikmesriikidevahelist tugevat koostööd ja koordineerimist, sealhulgas kodanikukaitseasutuste puhul. Liidu kodanikukaitse mehhanismil võib olla selles protsessis oluline osa, et tugevdada Euroopa ühist valmisolekut ja reageerimisvõimekust.
Selles töös on oluline koht ka rahvusvahelisel koostööl ning EL saab luua sidemeid piirkondlike keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaoivakeskustega, sealhulgas otsides koosmõju Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning lõuna- ja idapiirkonna loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise programmidega 23 .
|
Edasised meetmed ·EL peaks uurima meetmeid, et tagada keemiarelvade kasutamist keelavate rahvusvaheliste normide ja nõuete järgimine, sealhulgas võimalike ELi keemiarelvaalaste sanktsioonide kaudu. ·Komisjon teeb keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumategevuskava edendamiseks koostööd liikmesriikidega, et võtta 2018. aasta lõpuks järgmised meetmed: –koostada eriti ohtlike keemiliste ainete loetelu, et võtta operatiivseid meetmeid nende kättesaadavuse vähendamiseks; –alustada dialoogi tarneahela erasektori osalejatega, et ühiselt tegeleda lõhkeainete lähteainetena kasutatavatest kemikaalidest tekkivate ohtudega; –kiirendada ohustsenaariumide läbivaatamist ja olemasolevate avastamismeetodite analüüsi, et parandada keemiliste ohtude avastamist eesmärgiga koostada liikmesriikidele tegevusjuhend avastamissuutlikkuse suurendamiseks; ·liikmesriigid peaksid koostama oluliste meditsiiniliste vastumeetmete varude, laborite, ravi ja muude võimekuste ülevaated. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et korrapäraselt kaardistada nende varude kättesaadavust ELi piires eesmärgiga suurendada nende kättesaadavust ja kiiret kasutuselevõttu rünnakute korral. |
3.3.Strateegiline kommunikatsioon – sidus teabe levitamine
Hübriidohtude puhul seisneb oluline väljakutse üldsuse teadlikkuse suurendamises ja harimises, et nad suudaksid eristada tegelikku teavet väärinfost. Tuginedes idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma, ELi hübriidohtude ühiskeskuse ja Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskuse kogemustele ning komisjoni muule tegevusele, 24 arendavad komisjon ja kõrge esindaja edasi ning muudavad professionaalsemaks ELi strateegilise kommunikatsiooni võimekust, tagades olemasolevate struktuuride süstemaatilise suhtluse ja sidususe. Seda laiendatakse ka teistele ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele, sealhulgas kasutades välja kuulutatud turvalist väärinfovastast veebiplatvormi.
Parem koordineerimine ja koostöö ELi institutsioonide vahel ning liikmesriikide, partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas on ülioluline ning nõuab tegelikuks kriisidele reageerimiseks eelnevaid ettevalmistusi ja harjutusi.
Valimisperioodid on osutunud eriti strateegiliseks ja tundlikuks sihtmärgiks, mida rünnatakse küberruumi ja veebi kaudu, et vältida tavapäraseid (veebiväliseid) kaitsemeetmeid ja eeskirju, näiteks valimisreklaami keeluperioodi, läbipaistvaid rahastamiseeskirju ja kandidaatide võrdset kohtlemist. See on hõlmanud ründeid valimistaristu ja -kampaaniate IT-süsteemide vastu ning poliitiliselt ajendatud suuremahulisi veebipõhiseid väärinfo kampaaniaid ja küberründeid, mille on toime pannud kolmandad riigid, et vähendada demokraatlike valimiste usaldusväärsust ja legitiimsust. ELi tasandil tehakse tööd mitmes valdkonnas, et suurendada liikmesriikides teadlikkust nendeks muutuvateks ohtudeks valmistumise ja neile reageerimise kohta. Nõukogus väljastavad liikmesriikide küberturvalisuse asutused 25 vabatahtlikud suunised ja määravad kindlaks parimad tavad, et tegeleda valimistehnoloogia küberturvalisusega kõigi valimistega seotud etappide vältel. See hõlmab infosüsteeme ja IKT lahendusi, mida kasutatakse valijate ja kandidaatide registreerimiseks, häälte kogumiseks ja loendamiseks ning tulemuste teatamiseks, ning valimistulemuste legitiimsusega otseselt seotud täiendavaid süsteeme.
On vaja ka tagada üldsuse kiire, usaldusväärne ja järjepidev teavitamine hübriidrünnakute korral. Mis tahes keemiline, bioloogiline, kiirgus- ja tuumaintsident või samalaadse mõjuga sündmus põhjustab üldsuse pahameele ja kodanikud nõuavad kiireid vastuseid. Strateegiline teabevahetus on määrava tähtsusega, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis võivad rakendada oma reageerimiskavasid üksteisest eraldi.
|
Edasised meetmed ·Euroopa välisteenistus ja komisjon teevad oma pädevusalades koostööd, et teha strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas paremini struktureeritud koostööd eesmärgiga tegeleda ELi piires ja selle väliselt edastatava väärinfoga ning heidutada vaenuliku väärinfo tootmist ja hübriidsekkumisi välisriikide valitsuste poolt. ·Komisjon korraldab sügisel liimesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega kõrgetasemelisi üritusi, sealhulgas demokraatiale pühendatud põhiõiguste kollokviumi, et tutvustada parimaid tavasid ja suuniseid, kuidas vältida küberruumi ja väärinfo abil valimiste ohustamist, selle mõju leevendada ja sellele reageerida. ·Kõrge esindaja ja komisjon uurivad, kuidas toetada vahendite ja ressursside seisukohast parimal viisil kolme strateegilise kommunikatsiooni töörühma tööd, et tagada ELi jõupingutuste piisav tase tulemaks toime vaenulike osalejate ellu viidavate väärinfo kampaaniate keerukusega. |
3.4.Vastupidavusvõime ja heidutuse suurendamine küberturvalisuse sektoris
Küberturvalisus on ülioluline nii meie heaolu kui ka julgeoleku seisukohast. Kuna meie igapäevaelu ja majandustegevus sõltub üha enam digitaaltehnoloogiast, muutume üha haavatavamaks.
Praegu takistavad ELis tulemuslikku küberturvalisust ebapiisavad investeeringud ja ebapiisav koordineerimine. EL püüab nüüd selle probleemi lahendada, suurendades võimekust toetusmeetmete, suurema koordineerimise ja uute struktuuride abil, et arendada edasi tehnoloogiat ja selle kasutuselevõttu küberturvalisuse valdkonnas 26 . Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiviga 27 kehtestati võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse miinimumnõuded kogu liidus. Selle täielik rakendamine kõigis liikmesriikides on ülioluline, et suurendada kübervastupidavusvõimet: see on võtmetähtsusega esimene samm. Isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatakse kohustus teavitada pädevat järelevalveasutust isikuandmetega seotud rikkumistest. Muud peamised meetmed on tugevam ja ajakohastatud Euroopa Liidu küberturvalisuse amet ning IKT toodete ja teenuste ELi sertifitseerimisraamistik 28 , et suurendada tarbijate usaldust. Samuti tegutsetakse selle nimel, et aidata liikmesriikide pädevuskeskuste võrgustikul stimuleerida küberturvalisuse lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu ning täiendada selles valdkonnas suutlikkuse suurendamist ELi ja riiklikul tasandil. Selle käigus tuginetakse digitaalse Euroopa programmi raames tehtud tööle. Komisjon tutvustas digitaalse Euroopa programmi 6. juunil 29 ja sellega seatakse tähtsale kohale küberturvalisusesse tehtavad ELi investeeringud.
Samal ajal kehtestati soovituses koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral („tegevuskavas“), 30 kuidas peaks toimuma koostöö liikmesriikide ja mitmesuguste ELi osalejate vahel, kui reageeritakse ulatuslikele piiriülestele küberrünnetele. Selles toodi esile, et olukorrateadlikkus on määrava tähtsusega tulemuslikuks koordineerimiseks tehnilisel, tegevuslikul ning strateegilisel ja poliitilisel tasandil. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiviga loodud koostöörühm tegutseb ka selle nimel, et suurendada asjaomaste isikute teabevahetust ja teabe jagamist, koostades intsidendi kirjeldamiseks ühtset klassifikatsiooni. Seda lähenemisviisi katsetatakse järgmiste õppuste käigus. Hübriidohtude ühiskeskus esitab praeguste ja tekkivate küberohtude strateegilise analüüsi lähtuvalt liikmesriikide luureteenistuste esitatud andmetest.
Pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistik („küberdiplomaatia meetmete kogum“) oli operatiivsest seisukohast oluline samm edasi ja sellega kehtestati ühise välis-ja julgeolekupoliitika meetmed, sealhulgas piiravad meetmed, mida võib kasutada, et EL saaks tugevamini reageerida tegevusele, mis kahjustab ELi poliitilisi, julgeoleku- ja majandushuve. Mida enam liikmesriigid raamistikku täiel määral kasutavad, seda tulemuslikum heidutus see on. Aprillis võttis välisasjade nõukogu vastu järeldused pahatahtliku kübertegevuse kohta, milles ta mõistis kindlalt hukka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pahatahtliku kasutamise, sealhulgas Wannacry ja NotPetya rünnete raames, mis põhjustasid märkimisväärset kahju ja majanduslikku kulu ELis ja sellest väljaspool.
EL ja selle liikmesriigid peavad parandama oma võimet teha kindlaks küberrünnete toimepanijad, muu hulgas luureteabe parema jagamise teel. Toimepanijate kindlakstegemine heidutaks võimalikke ründajaid ja suurendaks võimalust, et toimepanijad võetakse nõuetekohaselt vastutusele. Heidutuse suurendamine on komisjoni küberturvalisuse suurendamise strateegilise lähenemisviisi oluline eesmärk. Hiljutised komisjoni ettepanekud, mille eesmärk on parandada elektrooniliste tõendite piiriülest kogumist kriminaalmenetluste jaoks, suurendaksid ka märkimisväärselt õiguskaitseasutuste võimet korraldada juurdlusi ja esitada süüdistusi küberkuritegevuse valdkonnas.
Tugev kübervastupidavusvõime eeldab ühist ja ulatuslikku lähenemisviisi. Selleks on vaja kindlamaid ja tulemuslikumaid struktuure, et edendada küberturvalisust ja reageerida liikmesriikides toime pandud küberrünnetele ka ELi institutsioonides, ametites ja delegatsioonides ning missioonide ja operatsioonide raames: Euroopa Liidu institutsioonide ühise turvalise kommunikatsioonivõrgu puudumine on oluline vajakajäämine. Tuleks kehtestada rangemad turvalisuspõhimõtted ja korraldada põhjalikumad koolitused, et suurendada ELi institutsioonide ja nende töötajate teadlikkust küberturvalisusest.
|
Edasised meetmed ·Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid kiirendama läbirääkimisi, et jõuda küberturvalisust käsitlevate õigusakti ettepanekute puhul selle aasta lõpuks ning elektrooniliste tõendite kogumist käsitleva õigusakti ettepaneku puhul võimalikult kiiresti kokkuleppele. ·Komisjon ja kõrge esindaja teevad liikmesriikidega tihedat koostööd, et edendada kogu ELi hõlmavate kriisijuhtimise ja reageerimismehhanismide küberaspekte. Liikmesriike kutsutakse üles jätkama oma tööd küberrünnete toimepanijate kindlaks tegemise ning küberdiplomaatia meetmete kogumi kasutamise valdkonnas, et suurendada poliitilist reageerimist küberrünnetele. ·Vastusena vajadusele suurendada meie küberkaitse võimekust luuakse sihtotstarbeline koolitus- ja haridusplatvorm, et aidata koordineerida liikmesriikide pakutavaid küberkaitse koolitusvõimalusi. Püütakse tagada koosmõju samalaadsete Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni meetmetega. |
3.5.Vaenulikule luuretegevusele vastupanuvõime suurendamine
Selleks et võidelda vaenuliku luuretegevuse vastu, on eelkõige vaja täiendatud ja tulemuslikumat koordineerimist liikmesriikide vahel kooskõlas ELi ja liikmesriikide õigusnormide ja kordadega selles valdkonnas. Samas on ka hädavajalik suurendada ELi institutsioonide võimet võidelda üha suurema ohu vastu, et nad ise muutuvad sellise tegevuse konkreetseks sihtmärgiks, ning edendada turvateadlikkuse kultuuri, mida toetavad parem koolitus ja füüsiline julgeolek. Institutsioonid võiksid ka teha koostööd liikmesriikidega, et luua kindlam ELi akrediteerimissüsteem. See süsteem põhineks ennetaval teavitamisel, mis võimaldab liikmesriikidel ja institutsioonidel olla paremini kursis võimalike vaenulike osalejatega, eelkõige nendega, kelle liikmesriigid on juba kindlaks teinud.
Koordineerimine liikmesriikide endi vahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga, aitaks võimendada vastuluuret ELis toime pandava vaenuliku tegevuse puhul. Üks valdkond, milles liikmesriikide vaheline suurem koostöö oleks kasulik, on investeeringute taustauuringud. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute korraldamine liikmesriikides lähtuvalt julgeoleku või avaliku korra kaalutlustest on ette nähtud määruse ettepanekuga, 31 mille komisjon esitas 2017. aasta septembris. Liikmesriikidevaheline koordineerimine oleks sama oluline ka finantstehingute kontrolli puhul, kuna vaenulikud luureteenistused rahastavad oma ELi vastast tegevust üha enam keerukate finantseerimisskeemide kaudu.
|
Edasised meetmed ·Euroopa välisteenistus ja komisjon võtavad kasutusele paremad praktilised meetmed, et säiliks ja paraneks ELi võime võidelda koos liikmesriikidega vaenuliku luuretegevuse vastu, mille otseseks sihtmärgiks on institutsioonid. ·Hübriidohtude ühiskeskust täiendatakse vastuluure eksperditeadmistega, et esitada üksikasjalikke analüüse ja ülevaateid vaenuliku luuretegevuse kohta, mille ohvriks üksikisikud ja institutsioonid võivad tõenäoliselt langeda. ·Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid kiirendama läbirääkimisi, et jõuda investeeringute taustauuringute ettepaneku puhul aasta lõpuks kokkuleppele. |
4.Järeldus
EL on pööranud suurt tähelepanu hübriid- ning keemilistele, bioloogilistele, kiirgus- ja tuumaohtudele. Märtsis Ühendkuningriigis toimunud juhtum tõi esile hübriidsõja laia ulatuse ja konkreetse vajaduse vastupanuvõime järele keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude puhul.
Komisjon ja kõrge esindaja on võtnud vastu ja pakkunud välja mitu algatust, et tegeleda hübriidohtudest tekkivate väljakutsetega. Komisjon kiirendab ka 2017. aasta tegevuskava rakendamist, et suurendada valmisolekut keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumavaldkonna julgeolekuohtude vastu.
Käesoleva ühisteatise eesmärk on teavitada Euroopa Ülemkogu juba käimasolevast tööst ning teha kindlaks valdkonnad, kus tuleks aktiivsemalt tegutseda, et veelgi süvendada ja tugevdada ELi olulist panust nende ohtudega tegelemisse. Nüüd peavad liikmesriigid, komisjon ja kõrge esindaja tagama, et võetakse kiired järelmeetmed.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, COM(2017) 487.