29.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 404/30


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Teaduse, tehnoloogia, inseneeria, (kunsti) ja matemaatika valdkonna (STE(A)M) hariduse tugevdamine ELis“

(2019/C 404/06)

Raportöör

:

Csaba BORBOLY (RO/EPP), Harghita maakonna volikogu esimees

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab asjaolu, et märkimisäärne osa Euroopa kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest on tunnustanud, et kogu maailmas eri haridustasemetel levinud ühtne ja integreeritud lähenemisviis teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna (STEM) hariduses ning nendega seotud oskuste ja pädevuste arendamise vallas avab meile olulised võimalused ja väljakutsed;

2.

rõhutab, et STEM-hariduse ebaõige rakendamine võib ohustada innovatsioonimahukate majandussektorite, nagu ITK, robootika, automatiseerimine, tehnouuringud ja -arendus, logistika, ning mitmesuguste inseneritegevuste eeldatavat püsivat majanduslikku arengut;

3.

tõlgenduse kohaselt võib STEM-haridust käsitleda kui usaldusväärset õppemeetodit, mida kasutatakse juba aastakümneid ja mille ainekavad on kättesaadavad, kuid siiski on vaja astuda täiendavaid samme, sest puudu on õpetajad, kes oskaksid õpetada traditsiooniliste õppeainete ja valdkondade üleselt ja projektipõhiselt, tuginedes rakendusuuringutele ja teaduslikele meetoditele, ning paljudel juhtudel ei sisalda praegune riiklik ja liikmesriigi tasandi hariduspoliitika selleks vajalikke investeeringuid;

4.

rõhutab, et STEM-haridus ei tähenda üksnes teadusvaldkondade ja õppeainete üksteisest sõltumatut või paralleelset õpetust, mille aluspõhimõte seisneb selles, et eri aineid ei tule käsitleda ja õpetada mitte eraldi, vaid üksteisega seostatult ja süsteemselt, mis on tegelikult valdkonnaülene õpetus;

5.

juhib tähelepanu sellele, et eri uuringute kohaselt suureneb – sh keskpikas perspektiivis – märkimisväärselt töökohtade arv STEM-ainetega seotud sektorites ning peaaegu kõigis liikmesriikides on tööpuudus selles sektoris kõige madalam;

6.

hoiatab, et Maailma Majandusfoorumi andmete kohaselt (1) ei valmista humanitaarteaduste ja teaduste vahelised vastuolud uusi põlvkondi ette uuteks polüfunktsionaalseteks rollideks, milles töötajad vajavad tehnilisi, aga ka sotsiaalseid ja analüütilisi oskusi. Komitee nõuab seega tugevat keskendumist teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkondadele, mis annab õpilastele ja üliõpilastele keeruka probleemilahenduse oskused, loovuse, kriitilise mõtlemise, inimeste juhtimise oskuse ja kognitiivse paindlikkuse;

7.

peab oluliseks, et STEM-ainetes saavutatud rahvusvaheliste tulemuste põhjal võib kinnitada, et nendele ainevaldkondadele ei tuleks tähelepanu pöörata mitte üksnes kõrghariduses, vaid neile tuleks laduda vundament alates põhiharidusest, laiendades selliste põhioskuste ringi, mis peavad olema kõigile kättesaadavad, STEM-ainetega seotud alusteadmistele, iseäranis tehnilisele ja teaduslikule kirjaoskusele;

8.

leiab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ning kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega on põhjendatud vajadus uurida, kuidas kohalik ja piirkondlik tasand saab aidata avatud koordineerimise meetodi alusel ületada olemasolevaid lõhesid ja mittevastavust STEM-ainetega seotud koolituse, tööjõu ja töökohtade vahel, kasutades koordineerimist, et kujundada seega Euroopas võrdsed tingimused;

9.

juhib veelkord tähelepanu sellele, et liikmesriikide subsidiaarsuse ja detsentraliseerimise huvides peab olema täiesti selge, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes rahastavad koole või toetavad muul viisil haridusvõrgustikku, on kahtlemata selles protsessis oma koht, kuna neil on otsustav roll ELi vahendite kasutuselevõtul;

10.

eeldab, et algatustel, strateegiatel, tegevuskavadel ning avaliku ja erasektori partnerlustel, mida rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, võib olla suur tähtsus eri piirkondade arenguerinevuste kaotamisel. Paljudel juhtudel ei nõua STEM-ainetega seotud pädevuste parandamine kulukat traditsioonilist haridusalast taristut ning samuti on eelkõige kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse valdkonnas palju võimalusi korraldada spetsiaalseid lühikese õppetsükliga kursusi, mis kestavad mõnikord vaid mõne kuu. Kuna STEM-ainetes pädevate töötajate kohalolu on piirkondade konkurentsivõime seisukohast otsustav tegur, võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine selles valdkonnas olla eriti mõjus. Nii võib STEM-ainete käsitlemine kohaliku ja piirkondliku tasandi haridusalase prioriteedina ning kooskõlastatud arenguinvesteeringute ja -algatuste tegemine anda märkimisväärse panuse ajude äravoolu kahjuliku mõju piiramiseks, pakkudes tööjõule asjakohaseid karjäärivõimalusi STEM-valdkondades;

11.

leiab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil aktiivsete ja hästi toimivate kutsekodade ja -organisatsioonide kaasamine koolituse kavandamisse toetab STEM-lähenemisviisi tõhusust ning võimaldab seega parimal viisil sõnastada ja tutvustada ka kohalikke ja piirkondlikke väärtusi ja huve;

12.

pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika vahendite kavandamist ajavahemikuks 2021–2027 ning kooskõlas Euroopa poolaasta riigipõhiste aruannetega, mis annavad selleks suuniseid, palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel seada esmatähtsale kohale STEM-algatuste toetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning astuda vajalikke samme selleks, et eraldada liikmesriigi või ELi vahenditest vastavad investeeringud ja tagada, et ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel kasutatakse sihipärasemat lähenemisviisi STEM-oskuste nappusele. Samuti palub Euroopa Komisjonil tööhõivesuuniste koostamisel ja vastavalt „Tööjõu pakkumisele ja töötajate oskuste parandamisele“, milles käsitletakse struktuurseid nõrkusi haridus- ja koolitussüsteemis, julgustada liikmesriike kindlalt toetama STEM-algatusi, kuna need saavad kaasa aidata kiiresti areneva, kuid sellegipoolest kaasava ja võrdõiguslikkuse poole püüdleva teadmistel põhineva Euroopa majandusmudeli jätkumisele;

13.

leiab, et on aeg selleks, et lisaks Euroopa haridusruumi ambitsioonikatele ja kiiduväärt plaanidele peaks Euroopa Komisjon tagama, et kõiki STEM-haridusega seotud prioriteete võetakse arvesse asjaomaste ELi programmide otsesel juhtimisel. Lisaks soovitab komitee, et komisjon edendaks parimate tavade tutvustamist ja vahetamist STEM-valdkondades ELi spetsiaalse portaali kaudu;

14.

soovitab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teeksid koordineeritud jõupingutusi, et tagada

sooliselt kallutamata lähenemisviis STEM-hariduses, nõustamises ja õppekavade arendamisel,

naiste digitaalse tulemustabeli (WID), mis on Euroopa Komisjoni iga-aastane tulemustabel naiste digitaalmajanduses osalemise jälgimiseks, selline laiendamine, et hinnataks ka naiste STEM-oskuste omandamist ning nende palkamist STEM-valdkonna töökohtadele,

rahvus- ja keelevähemuste keelealaste õiguste kaitstus ka innovaatilistes haridusalastes jõupingutustes, et nende haridusmaterjalid ja õppekavad maha ei jääks,

otsesed ja tõhusad meetmed ning heade tavade vahetamine eesmärgiga jõuda nii haridussüsteemis osalevate noorteni kui ka mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, et tõmmata neid kaasa STEM-valdkondade kursustele ja töökohtadele.

Komitee kutsub samuti üles võtma konkreetseid meetmeid, et võidelda sooliste stereotüüpide vastu, edendada naiste STEM-oskusi ja -haridust ning toetada naiste suuremat osakaalu STEM-valdkondade tööhõives ja ettevõtluses;

15.

Väljendab muret sellepärast, et viimastel kümnenditel on STEM-ainetes täheldatud kolme meelehärmi tekitavat lünka:

i.

kogu Euroopas on kõikidel haridustasemetel puudu STEM-ainetele spetsialiseerunud õpetajatest,

ii.

paljudel juhtudel väheneb õpilaste huvi STEM-ainete vastu,

iii.

haridussüsteemi tulemused ei ole alati kooskõlas tööturu vajadustega;

16.

leiab siiski, et neid küsimusi ei tule käsitleda kui probleeme, vaid kui konkreetseid ülesandeid, mis vajavad lahendust, ning et tõhus reageerimine nõuab asjakohast planeerimist, kohalike ja piirkondlike partnerluste loomist ja koostööd tööandjatega, kuid kõige asjakohasemate lahenduste leidmist kõigi liikmesriikide poolt kohalike ja piirkondlike strateegiate kaudu on vaja ka seetõttu, et hetkel on liikmesriikide hulgas vaid üheksal STEM-aineid puudutav riiklik strateegia;

17.

rõhutab, et arvestades naiste endiselt väikest osakaalu asjaomases koolituses ja vastavatel kutsealadel, on palju teha soolise võrdõiguslikkuse vallas, mis tähendab ka seda, et kõnealuses valdkonnas ja vastavatel kutsealadel on veel arenguruumi Noorte tüdrukute jaoks võivad eeskujud mängida olulist rolli, et julgustada neid kaaluma valikut STEM-valdkondade kasuks. Kõigi vanuserühmade osas on vajalik võtta terve rida meetmeid, sh luua konkreetne karjäärinõustamisprogramm ning õppe- ja praktikatoetused. Uuringud näitavad, et soolise ebavõrdsuse kaotamine STEM-valdkondades aitaks suurendada ELi SKPd elaniku kohta 2,2–3,0 % ning suurendaks ELi tööhõivet 2050. aastaks 850 000 – 1 200 000 töökoha võrra, samas kui naiste osalemine kiiresti kasvavas, kuid väga segregeerunud IKT sektoris annaks igal aastal SKP-le juurde ligikaudu 9 miljardit eurot (2);

18.

märgib, et 35 Euroopa riigis on praegu 5 arvutiteaduse alal kõrgkooli lõpetanute hulgas naisi vähem kui 1 (3). Juhib tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse lõhe ületamine STEM-valdkondades on seda olulisem, et töökohtade loomine kontsentreerub üha enam selle valdkonnaga seotud sektoritesse, igal aastal luuakse ligikaudu 120 000 uut töökohta IKT valdkonnas. Euroopa Komisjoni andmetel võib 2020. aastaks olla Euroopas puudu kuni 900 000 kvalifitseeritud IKT töötajat (4). Komitee rõhutab sellega seoses, et rohkemate tütarlaste ja naiste suunamine STEM-valdkondadesse nõuab vanemate, haridusasutuste, kõikide valitsustasandite ja tööstuse vahelist partnerlust, mille põhikomponentideks on julgustamine, mentorlus ja naiste rollimudelite edendamine;

19.

näeb STEM-hariduse levimises olulisi võimalusi piirkondlikele ülikoolidele ja rahvaülikoolidele, sest STEM-ainetega seotud ülikoolikursuste ja õppeainete suunitlus võib olla rahvusvaheline, mis võib muuta need eriti atraktiivseks ambitsioonikate ülikoolide jaoks, samuti võivad uued suunad STEM-ainetes, st meeskonnatöö arendamine, valdkondadevahelise koostoime hõlbustamine, praktikasüsteemide levitamine ja toetamine, projektipõhise õppe tugevdamine ning ebasoodsas olukorras olevate ja puudega õpilaste osalemine õppe- ja koolitustegevuses, olla teerajajaks piirkondadele, kus innovaatilised osalejad kasutavad varakult STEM-ainete pakutavaid võimalusi;

20.

rõhutab, et kui STEM-ainete moodulid on korraldatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil, saab koolituspakkumisse lisada konkreetsed kohalikud teadmised, mis omakorda tähendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimaluste ja pädevuste laiendamist selles valdkonnas;

21.

juhib tähelepanu sellele, et STEM-ainetele kunsti-, loome- ja disainielemendi lisamine võimaldaks kasutada ära ka konkreetseid kohalikke ja piirkondlikke lahendusi ja traditsioone, samuti annab STEM-ainete selline laiendamine võimaluse edendada STE(A)M valdkondadega seotud haridust ja koolitust, mille eduka rakendamise tulemusena võivad Euroopa piirkonnad olla maailma tasemel heaks eeskujuks, mis võib omakorda anda tõuke nende innovatsioonisuutlikkuse suurenemiseks, sest kunsti kaasamine selles valdkonnas võib kaasa tuua loomevõime olulise suurenemise; Tuletab meelde, et hiljutise OECD uuringu (5) kohaselt on kunstiharidus innovatsioonipõhistes ühiskondades üha olulisem, kusjuures üha rohkem ülikoole töötab välja uut tüüpi interdistsiplinaarseid õppekavasid;

22.

leiab, et STEM- ja STE(A)M-haridusega seotud teadlikkuse suurendamine ning populariseerimine tuleks osaliselt jätta lapsevanematele, kuid samas on oluline sobivate meetodite leidmine selleks, et võimalikult vara, juba koolieelsetes programmides oleks sobival ja kaasahaaraval viisil võimalik pöörata laste tähelepanu STEM-ainete põhitõdedele;

23.

palub, et Euroopa Komisjon võtaks Bologna protsessi jätkamise ja uuendamise ning samuti diplomite tulevase automaatse tunnustamise käigus vajalikke meetmeid ning tagaks prioriteetsuse ja piisava tähelepanu STEM-hariduse ja kunstiõpingute diplomite ning kunstialase hariduse vastastikuseks tunnustamiseks esimesel võimalusel;

24.

julgustab liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et kaardistada koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kaasates ka piirkondlikke ülikoole ja rahvaülikoole, eri haridustasemetele STEM- ja STE(A)M-ainete õppekavad, lihtsustades nii kohalike õppekavade võimalikku paindlikku rakendamist ja juurutamist. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku intergreeritud STEM-pädevuste raamistiku kohta, pidades silmas võrreldavuse ja pädevuse omandamise standardite parandamist ELis;

25.

palub Euroopa Komisjonil ja Eurostatil täpsustada sihipäraselt ja asjakohaselt andmete kogumise meetodit ja muuta selgesti eristatavaks STEM-aineid eraldi õppeainetena õpetavad ning STEM-aineid holistiliselt käsitlevad haridussüsteemid ning selgitada välja mõlema käsitluse piirkondliku mõju, lihtsustades nii kohalike ja piirkondlike STEM-strateegiate väljatöötamise protsessi.

Brüssel, 26. juuni 2019

Euroopa Regioonide Komitee

president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Maailma Majandusfoorum, Global Challenge Insight Report, jaanuar 2016.

(2)  European Institute for Gender Equality (EIGE), 2017: Economic Benefits of Gender Equality in the EU

(3)  OECD Gender Data Portal, Where are tomorrow’s female scientists (https://www.oecd.org/gender/data/wherearetomorrowsfemalescientists.htm).

(4)  Digital skills, jobs and the need to get more Europeans online (https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2014-2019/ansip/blog/digital-skills-jobs-and-need-get-more-europeans-online_en).

(5)  Art for Art’s Sake? Kunstihariduse mõju (https://read.oecd-ilibrary.org/education/art-for-art-s-sake_9789264180789-en#page1).