Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus Euroopa tegevuskava meretööstuse arengu kiirendamiseks“

(2019/C 404/09)

Raportöör

Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonna volikogu liige

POLIITILISED SOOVITUSED

I) Peamised poliitilised soovitused Euroopa meretööstuse arengu kiirendamiseks

Suurendada teadlikkust probleemidest ning teha valik uue, senisest jõulisema tööstuspoliitika kasuks

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

kutsub üles teadvustama Euroopa meretööstuse arenguvõimalusi, ent ka seda ähvardavaid ohte. Meretööstusel tuleb asuda jõuliselt tegutsema, mille juures teda toetavad ELi, riikide ja piirkondade haldusasutused, et viia edukalt ellu ökoloogiline ja energiaalane üleminek, samuti digiüleminek ja tööstusrevolutsioon, et muuta elukutsed uuesti atraktiivseks. Need probleemid tuleb lahendada ajal, mil meretööstust ohustab Aasiast lähtuv uus konkurents suure lisandväärtusega laevade sektoris, kus Euroopa on juhtpositsioonil. Kõnealune konkurents, mille eesmärk on hõivata Euroopa tehnoloogiaid, on kõlvatu konkurents, mida iseloomustab sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping ning mida suures osas rahastatakse riigiabi kaudu, mis on vastuolus rahvusvaheliste kaubanduseeskirjadega. Selle probleemi lahendamiseks peavad ELi ametiasutused tööd tegema, et saavutada võrdsed konkurentsitingimused. Tuleb märkida, et see kõlvatu konkurents esineb nüüd ka kalandussektoris;

toob esile meretööstuse sektorite mitmekesisuse, mis on oluline tööstusharude ja territoriaalse mõju vahelise koostoime tugevdamiseks: tsiviil- ja sõjaline laevaehitus, -remont ja -lammutus (merematkelaevadest lõbusõidulaevadeni, kalalaevadest sadamaid teenindavate aluste ja reisilaevadeni, ent ka sõjalaevastikud), taastuv mereenergia, nafta- ja maagaasitööstus, sadama-, ranniku- ja avameretaristu, kalandus, vesiviljelus, karp- ja koorikloomade püük ning sinine biomajandus;

nõuab, et jätkataks kalanduse, karp- ja koorikloomade püügi ning vesiviljeluse arendamist keskkonna, ühiskonna ja majanduse seisukohast tasakaalustatult ja jätkusuutlikult. Samuti rõhutab komitee vajadust põlvkonnavahetuse järele, mille kaks põhielementi oleksid koolitamine ja laeval valitsevate tingimuste parandamine;

on seisukohal, et meretööstusel peab sarnaselt kosmose- ja lennundussektoriga olema ambitsioonikas tööstusstrateegia ja konkreetne selle järgmistele eriomadustele kohandatud rakendamisraamistik: suveräänsuse küsimus, suur kapitalimahukus, lühikeste seeriate tootmine, pikk tootmistsükkel ja kõrge risk, olulised uuringu-, innovatsiooni- ja koolitusvajadused;

juhib tähelepanu vajadusele toetada avamere tuuleenergia arendamist süvameres, et vähendada madalate vetega rannikualade hõivamist, et toetada meremajandusega hõlmatud muid tegevusalasid;

tuletab meelde, et meretööstus on tööhõive seisukohast sinise majanduse teine sektor. Euroopa on ülemaailmse majanduskasvu kontekstis mitmes valdkonnas juhtpositsioonil ning loob tööstuses paljusid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid jätkusuutlikke töökohti;

juhib tähelepanu sadamate olulisele rollile, kuna nende puhul on tegemist strateegilise taristuga, mis ei piirdu ainult kaubandus- ja transpordisõlmeks olemisega, vaid mis toimivad üha sagedamini tööstuslike ja innovatiivsete platvormidena, mille puhul saab senisest rohkem kasutada ühendusi naabruses asuvate linnadega. Seetõttu on oluline kavandada asjakohast toetust kõigile maismaal asuvatele ettevõtetele, (1) mis juba tegelevad meremajandusega seotud tegevustega või millel on võimalik neid seoseid välja arendada, kasutades juba läbiproovitud mitmekesistamishoobasid;

juhib tähelepanu kalanduse - ja merendustegevuse sotsiaalmajanduslikule tähtsusele ohutu ja kvaliteetse toidu tarnimise jaoks ning tuletab meelde nende kultuuri ja pärandiga seotud mõõdet, mis on oluline turismi hoogustamise seisukohast. Komitee rõhutab vajalikku koostoimet ja vastastikust täiendavust kõnealuse traditsioonilise tegevuse ja uute arendatavate tööstusharude vahel töökohtade loomise ja kestliku arengu nimel;

on seisukohal, et meretööstus on üks peamisi hoobasid, mille abil saavutada Euroopas seatud kestliku arengu eesmärgid. Meretööstuse tooted, teenused ja uuendused aitavad oluliselt toetada üleminekute edukaks saavutamiseks vajalikku tegevust, iseäranis järgmistes valdkondades:

—	ookeanide uurimine, mere- ja merepõhjaalaste teadmiste parandamine;

—	kliimamuutuste vastase võitluse tõhustamine, eelkõige meretranspordi abil;

—	taastuva mereenergia ja avamere tuuleenergia ning elektriühenduste arendamine Euroopa Liidu riikide vahel, et suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektrienergia tootmisel ja nende integreerimist Euroopa tasandil;

—	kohalolek merel, seire ja turvalisus; merel võetavad meetmed, sh võitluses plasti merre sattumise vastu;

—	mere bioressursside tundmine ja väärtustamine, kalanduse, vesiviljeluse ja sinise ringmajanduse kestlik areng;

10.

nõustub 2018. aastal algatuse „LeaderSHIP 2020“ kohta komitees vastu võetud hindamise järeldustega, (2) milles tuuakse esile rakendamisel ilmnenud piirangud ning täpsete ja mõõdetavate eesmärkide puudumine;

11.

nõuab uut põhjalikult läbi vaadatud „LeaderSHIP 2030“ lähenemisviisi, milles tehakse ettepanek sõlmida uus Euroopa sinine kokkulepe, milles kombineeritakse kolm elementi: kaubandus- ja konkurentsipoliitika, mille eesmärk on kaitsta meie huve ja arendada Euroopa tipptegijaid, mobiliseerida ja kohandada iga Euroopa poliitikavaldkonda vastavalt meretööstuse vajadustele ja iseärasustele ning võtta vastu järgmised kuus tegevuseesmärki, mille saavutamiseks tuleb mobiliseerida kohalikke, riiklikke ja Euroopa osalejaid ajavahemikus 2020–2027:

—	meretranspordi CO2-heite vähendamine ja keskkonnasäästlike laevade ehitamine: heitkogusteta, merre tagasiheiteta ja mürata laevad;

—	jäätmete ja iseäranis plastjäätmete kõrvaldamine merest;

—	meretööstus 4.0: valdkondadevaheline lähenemine tulemuslikkuse ja kvaliteetsete töökohtade tagamiseks kõikides meretööstuse harudes;

—	Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon kõigi merega seotud taastuvenergiatehnoloogiate valdkonnas;

—	Euroopa strateegia uue sinise biomajanduse loomiseks, edendades kalandust, vesiviljelust ja mere bioloogiliste ressursside väärtustamist;

—	ELi ookeanide uurimise missiooni algatamine, et parandada teadmisi kogu maailma merekeskkondadest;

Need kuus eesmärki hõlmavad konkreetseid väljakutseid tööstusele ja neid tuleb arvesse võtta ka avatud aruteluprotsessis programmi „Euroopa horisont“ merenduse „missiooni“ üle;

12.

soovitab vastu võtta Euroopa äärepoolseimate piirkondade ja saarte meretööstuse strateegiad, et kiirendada kolme prioriteetse suuna arengut: sadamad, vähese CO2-heitega ja väiksemate kuludega energiavarustuse sõltumatus ning sinine biomajandus, sealhulgas kalandus ja vesiviljelus;

13.

juhib tähelepanu sellele, et meretööstuse tuleviku jaoks on oluline seada merendusküsimused ELi tulevase poliitika keskmesse ja regionaalpoliitika vahendite rakendamise keskmesse;

Euroopa meretehnoloogia süsteem (European Sea Tech): Euroopa võrgustike loomine, et ühendada piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid ja mobiliseerida piirkonnad tööstuse väärtusahelate struktureerimiseks

14.

on seisukohal, et meretööstust iseloomustab kõigepealt territoriaalne seotus merepiirkondadega, kes on struktureerinud tipptasemel piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid meretööstuse jaoks. Riiklikes ja Euroopa poliitikameetmetes tuleb dünaamilisuse ja tõhususe tagamiseks eelkõige tugineda just kõnealustele piirkondlikele innovatsiooni ökosüsteemidele ja nendega seotud aruka spetsialiseerumise strateegiatele;

15.

teeb ettepaneku käivitada Euroopa meretehnoloogia süsteem (European Sea Tech), et ühendada piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid, moodustades mitmeid koostöövõrgustikke, mille abil

—	edendada allsektoreid ja struktureerida Euroopa väärtusahelad;

—	paremini tuvastada ja jälgida tööstuse muutustega kaasnevaid raskusi, eelkõige keskkonna, energia ja digiülemineku vallas;

—	töötada välja uusi teenuseid, tooteid ja ärimudeleid, mis on paremini integreeritud ja senisest paremini suutelised vastama ülemaailmsele konkurentsile.

Komisjon avaldaks osalemiskutsed temaatiliste võrgustike moodustamiseks. Iga piirkondlik (või piirkondadevaheline) ökosüsteem võiks taotleda osalemist mitmes võrgustikus kooskõlas asjaomase piirkonna aruka spetsialiseerumise strateegiaga. Ökosüsteemid, milles on ühendatud suur hulk oskusi ja mitmeid võrgustikke, moodustaksid Euroopa meretehnoloogia süsteemi (European Sea Tech) „kesksed ökosüsteemid“.

Iga võrgustik peaks olema võimalikult kaasav, hõlmates kõiki Euroopa eri piirkondade pädevusi. Võrgustikes käsitletaks süstemaatiliselt kestliku arengu, teadus- ja arendustegevuse, tööstusliku tulemuslikkuse, rahastamise ja oskustega seotud küsimusi.

Kõnealused võrgustikud suudaksid tõhusamalt kui tsentraliseeritud Euroopa platvorm pakkuda piirkondadevahelise koostöö arendamise aluse, mille abil luua liidu eri poliitikavaldkondadega seonduvaid tegevusprojekte.

Euroopa meretehnoloogia (European Sea Tech) osa seisneks samuti selles, et edendada tehnoloogia, kogemuste ja oskuste siiret meretööstuse eri võrgustike ja harude vahel;

16.

17.

kordab oma toetust meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonna projektile, kuid märgib, et mereressursside säästvale majandamisele keskendudes saab see projekt parimal juhul olla vaid üks Euroopa meretehnoloogia süsteemi (European Sea Tech) moodustavatest võrgustikest;

18.

loodab, et Euroopa meretehnoloogia süsteemi innovatiivsete ökosüsteemivõrgustike poolt läbiviidavaid projekte saab toetada Euroopa partnerluste raames ning neid võib kaasrahastada programmist „Euroopa horisont“ ja muudest vahenditest, mida on võimalik kasutada. Nende projektide raames peaks olema võimalik rahastada katseliine, prototüüpe ja katseeksemplare;

19.

kordab samuti oma üleskutset koostada programmi „Euroopa horisont“ raames merendusalane tegevuskava, lisades merendustööstuse teaduslikud ja tehnoloogilised probleemid selgesõnaliselt teise samba alla ning saavutada programmis „Euroopa horisont“ 10 % suunamise eesmärk projektide rahastamisele, millel on oluline mõju meremajandusele ja meretööstusele;

II) Konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu 2020. aasta järgsete poliitikameetmete rakendamiseks ja kohandamiseks meretööstuse huvides

Rahvusvaheline kaubandus ja konkurents

20.

rõhutab, et meretööstuse ja -teenuste valdkonnas on vaja uut „realistlikku“, vastastikkuse põhimõttel põhinevat kaubanduspoliitikat, et kaitsta Euroopa töökohti ja suveräänsust seoses iseäranis Aasia suurte mereriikide jõuliste kõlvatute strateegiatega. Kui see osutub võimalikuks ja tõhusaks, peaks see poliitika edendama stabiilset ja mitmepoolset kaubavahetussüsteemi, mis põhineb võrdsetel ja läbipaistvatel ning ausat konkurentsi tagavatel eeskirjadel, taotlema kasulike kokkulepete sõlmimist kaubanduspartneritega ja tuginema WTO rollile;

21.

on seisukohal, et kuna siinkohal on tegemist ülemaailmsete globaliseerunud turgudega, peaks konkurentsipoliitika võimaldama Euroopa suurettevõtete loomist, tagades alati õiglase ja tasakaalustatud konkurentsi ELis. Komitee kinnitab veelkord riigiabi suuniste lisaväärtust meretranspordi jaoks ning vajadust lihtsa, stabiilse ja konkurentsivõimelise maksuraamistiku järele selle eesmärgi saavutamiseks;

22.

juhib komisjoni tähelepanu sellele, kui oluline on välismaiste investeeringute voogude parem kontrollimine ning Euroopa tööstusele avalduda võivate tehnosiirde võimalike kahjulike mõjude piiramine ja vähendamine, eriti oluliste rahvusvaheliste lepingute osana;

23.

nõuab täpsete kohustuste võtmist avalike tsiviil- ja sõjaväeliste hangete korraldamisel, näiteks kehtestades kindlad nõuded teatavate, eelnevalt strateegiliseks või ülemaailmsest konkurentsist tulenevalt eriti haavatavaks tunnistatud toodete ja teenuste pakkumisele;

Projektide rahastamine

24.

nõuab sinise majanduse projektide rahastamise platvormi projekti kiiret lõpuleviimist, mis peaks hõlmama tugisüsteemi, kuid ka sihtotstarbelist investeerimisfondi, et rahastada uuenduslikke ja riskantseid projekte. Platvormi peamine eesmärk peaks olema keskenduda eelistingimustel rahastamise pakkumisele projektidele, mida traditsioonilised ettevõtjad peavad liiga riskantseks, täites nii turulünga. Tugisüsteem peab toimima tihedas koostöös liikmesriikide ja piirkondadega, et tagada tugimeetmete vastastikune täiendavus ja projektide üle teostatava järelevalve järjepidevus. Platvorm peaks eelkõige põhinema Euroopa meretehnoloogia süsteemi (European Sea Tech) võrgustikel ja kesksetel ökosüsteemidel;

25.

nõuab lisaks, et komisjon määraks eesmärgi ja meetodi, mille abil kasutada programmi InvestEU raames – eelkõige seoses programmiga „Euroopa horisont“ – käivitatavaid Euroopa investeerimisvahendeid sinise majanduse ja meretööstuse kasuks;

26.

rõhutab vajadust vahendite järele, mille abil saab vähendada struktuuriprojektide rahalist kulu ning võimaldada ostude tõhusat eelrahastamist ja suuremaid investeeringuid (merematkelaevad, veeldatud maagaasi seadmed, taastuvad mereenergiaallikad jne);

27.

kordab vajadust äärepoolseimate piirkondade sihtotstarbelise rahastamise järele, võttes arvesse nende piiranguid ja eripära. Kõnealused piirkonnad annavad Euroopale erakordse mere- ja ookeani mõõtme tänu oma strateegilisele asendile Atlandi ja India ookeanis ning Kariibi meres ning kujutavad endast ainulaadseid loodusvarasid, mida on tunnustanud ka Euroopa Komisjon ise;

28.

rõhutab, kui oluline on toetada uuenduslike hankemenetluste kasutamist, mis võimaldab hanke-eeskirjade paindlikumat kohaldamist, kui hanke esemeks on kujunemisjärgus tehnoloogia, mida ei ole veel standardsel kujul turule viidud. Selle abil kiirendatakse uuenduste turuletoomist, võimaldades uusi teenuseid ja tooteid pakkuvatel ettevõtjatel kiiremini oma esmakliente leida;

29.

rõhutab, et merendussektorile kehtivad regulatiivsed piirangud ja taotluste administratiivseks menetlemiseks kuluv aeg kujutavad endast merel tehtavate katsete ja testide peamist takistust. Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa töörühm, mis koondaks komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja ettevõtjaid, et levitada häid tavasid ja soodustada positiivseid arenguid riiklikes võrdlusraamistikes;

30.

peab kasulikuks kaaluda veelgi kaugemale minevaid lahendusi ja lõpuks merealaste kõrgetasemeliste teadusprojektide agentuuri (Maritime Advanced Research Projects Agency) loomist, järgides USA kaitseotstarbeliste kõrgetasemeliste teadusprojektide agentuuri (Defence Advanced Research Projects Agency – DARPA) eeskuju, ning pakkuda niiviisi toetust murrangulisele innovatsioonile selleks loodud rahastamisraamistiku kaudu, tunnustades õigust ebaõnnestumisele ning võttes täielikult arvesse VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate arengupiiranguid;

31.

teeb Brexiti-järgset olukorda silmas pidades ettepaneku, et osa erivahenditest, mis on eraldatud kõige enam mõjutatud piirkondade toetuseks, antakse merendustööstuse sidusrühmadele, et luua uusi arengu- ja tööhõivevõimalusi;

32.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on Euroopa meretehnoloogia algatus (European Sea Tech), et saavutada meretööstuses valdkonnaülene lähenemisviis ning kiirendada üleminekut rohelisele ja digitaalsele meretööstusele, võttes kasutusele kõigi meretööstuse harude kõik tehnoloogiad ja oskused, et teha need tööstuse teistele harudele kättesaadavaks. Kõnealust valdkonnaülese lähenemisviisi taotlemist tuleb edendada ka merendus- ja rannikualadel toimuva tegevuse ning muude tööstusharude ja digitaalsektorite vahel, mis pakuvad uuendusi, mida saab vahetult kasutada või mida on võimalik kohandada merendusalastele otstarvetele;

Meretööstus 4.0

33.

juhib tähelepanu tööstuse 4.0 raskustele seoses ökoloogilise ja energiaalase ülemineku, tööstuse tulemuslikkuse ja digiüleminekuga, k.a tootmisprotsessides, ning seoses koostöö tegemisega kohalike ja Euroopa väärtusahelate raames. Komitee toetab sellega seoses eesmärki muuta laevatehased 2050. aastaks keskkonnahoidlikuks, et nad oleksid ökoloogilise ja energiaalase ülemineku poolest eeskujuks;

34.

tuletab samuti meelde, et elukestev õpe, töökohtade arendamine ja kvaliteet, töötingimused ning töötajate kogemuste ja loovuse mobiliseerimine on kõnealuse tööstusliku ümberkorraldamise lahutamatud osad;

35.

on seisukohal, et innovatsioon ja tootlikud investeeringud selles valdkonnas peaksid olema meretööstuse, eriti VKEde toetamise Euroopa poliitikameetmete prioriteet;

36.

rõhutab, et tsiviil- ja sõjaliste sektorite koostöö on ühine samm edasi, hõlbustades eelkõige tehnoloogia ja oskusteabe siiret ning inimeste oskuste liikuvust mõlemas suunas;

37.

rõhutab, kui oluline on soodustada merel tegutsevate nafta- ja gaasiettevõtete ümberkujundamist ning nende mitmekesistamise strateegiaid sinise majanduse teistes sektorites. Kõnealustel ettevõtetel on kõrgetasemeline merendusalane oskusteave, põhjalikud teadmised pikkade ja keeruliste projektide kohta ning väärtuslikud oskused meretööstuse arendamisele kaasaaitamiseks (varustuslaevad, veealune robootika, ankrusüsteemid, automaatikasüsteemid jne). Oleks kasulik, kui nad ühiselt reinvesteeriksid osa kütustest saadud kasumist investeerimisfondide raames sinisesse majandusse ja taastuvasse mereenergiasse;

38.

toonitab, et tehnoloogiline revolutsioon tähendab seda, et laevad muutuvad analoogsetest üksustest digitaalseteks transpordiplatvormideks, pakkudes võimalusi erinevate digitaalsete süsteemide tugevamaks integreerimiseks ja ühendamiseks. Selle tulemusena muutuvad sektori töömeetodid, nt laevade ja kaldarajatiste koostoime, laevade omavahelised ning laevade ja ametiasutuste vahelised kontaktid. Sellega seoses on oluline, et Euroopa meretööstus ja ametiasutused kasutaksid ära võimalusi, mida avab digiüleminek rahvusvahelisele konkurentsile;

39.

rõhutab tungivat vajadust võimaldada ja toetada merendusalases innovatsioonis digiüleminekut ja üldisemalt uusi tehisintellekti tehnoloogiaid;

40.

teeb ettepaneku, et toetus- ja rahastamisprogrammide raames tuleks arvesse võtta erinevaid, mitte ainult tehnoloogilisi, vaid ka konkreetseid uute teenuste arendamisele suunatud küsimusi, nagu autonoomsed laevad ja allveerobotid ning mereseire- ja prognooshooldusteenused, mille puhul pühendumine lepingukohastele tulemustele ja tulemuslikkusele on üha sagedamini olulisem kui vahendite kaasamine. Samuti tuleks edendada selliste platvormide loomist, mille abil saab tagada eri liikmesriikide erinevate mereseiretehnoloogiate lähendamise, et suurendada seiretoimingute koostalitlusvõimet, parandada merel toimuva tegevuse tõhusust, hõlbustada ELi õigusnormide ja poliitikameetmete rakendamist selles valdkonnas ning seega edendada Euroopa mereruumi paremat kontrolli;

Tööhõive, oskused ja koolitus

41.

tunnistab, kui oluline on edendada valdkondlikku sotsiaaldialoogi ning luua seoseid tööhõive ja koolituse vahel meretööstuse eri harudes. Komitee arvates peaksid konkreetsed platvormid täitma kõnealuseid ülesandeid nii meretranspordi ja bioloogiliste mereressursside kui ka tootmise ja laevaehituse valdkonnas. Eelkõige juhitakse tähelepanu vajadusele kohandada ja edendada merendus- ja kalandusalast koolitust nii, et sellega toetataks põlvkonnavahetust kalanduses, vesiviljeluses ning karp- ja koorikloomade püügis, ning vajadusele kohandada ja edendada kõrghariduses merekaubanduse valdkonna erialaõpet. Lisaks peetakse vajalikuks luua süsteem koolitusprogrammide tõhususe ja koolitajate asjakohase kvalifikatsiooni tagamiseks;

42.

rõhutab, et avameretegevuse arendamine eeldab väga heade merendusoskustega töötajate mobiliseerimist või märkimisväärse täienduskoolituse pakkumist neile, kellel puuduvad veel kogemused elust merel. Sellega seoses on selge, et noorte seas tuleb korraldada kampaaniaid, et meelitada ligi talente ning kaasata uusi spetsialiste meretööstuse, merekaubanduse ja kalanduse nii maismaal kui ka merel tegutsevatesse ettevõtetesse;

43.

tunneb heameelt edusammude üle, mis on tehtud tänu lähetamist käsitlevate direktiivide hiljutisele vastuvõtmisele – töötajate lähetamist kasutatakse merendussektoris laialdaselt. Komitee taotleb kutsekvalifikatsioonide (mitte ainult diplomite ja tunnistuste) tunnustamise süsteemi loomist, et jõuda võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte täieliku järgimiseni;

44.

on seisukohal, et töötajate liikuvus ELis on positiivne element, et kujundada meretööstuses võimalikult tõhusalt väärtusahelaid ja tegeleda muutustega sektoris. Tuleb taotleda selle eesmärgi saavutamist, säilitades ja parandades ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks vajalikke oskusi kõigepealt kohalikul ja seejärel Euroopa tasandil;

III) Konkreetne lähenemisviis ja ettepanekud meretööstuse peamiste sektorite jaoks

Digiüleminek meretööstuses

45.

rõhutab tungivat vajadust võimaldada ja toetada merendusalases innovatsioonis digiüleminekut ja üldisemalt uusi tehisintellekti tehnoloogiaid;

Sinine biomajandus

46.

juhib tähelepanu sinise biomajanduse paljutõotavale, kuid endiselt vähe tuntud potentsiaalile, mis leiab mitmeti rakendust turul (inimeste toit ja loomasööt, farmakoloogia, kosmeetika, energia) ja millel on tugev territoriaalne mõju. Komitee rõhutab, et prioriteediks tuleb seada kõige enam arenenud ja kõige olulisemad majandussektorid: kalandus, vesiviljelus ja merekultuurid;

47.

väljendab heameelt huvi üle kõnealuse areneva sektori vastu muu hulgas tänu merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi juhitavale sinise biomajanduse foorumile. Komitee on seisukohal, et pärast olulist teadus- ja arendustegevusse investeerimise etappi tuleb esmatähtsaks pidada uute, väikeses ulatuses katsetatud ja hallatavate protsesside tööstuslikku rakendamist ja turustamist;

48.

loodab, et kõnealusele sektorile antakse uus prioriteet, investeerides kogu väärtusahelasse, alates bioressursside kogumisest või kontrollitud tootmisest kuni toodete töötlemise ja vääristamise etapini;

49.

teeb sellega seoses ettepaneku luua sidemeid arenenumate merendussektoritega, nagu kalandus ja vesiviljelus, pidades silmas kalandustoodete väärindamise ja töötlemise järelkäsitlusahelat, mis loob suurimat lisaväärtust;

50.

rõhutab, kui oluline on sinise ringmajanduse edendamine, et toetada sinise biomajanduse arendamist (nulltagasiheite põhimõtte kohaldamine kalanduses, kaldale uhutud prügi taasväärtustamine, vetikate töötlemise jäätmed, jäätmete ja plasti käitlemine jne);

51.

kutsub Euroopa Liitu üles toetama maailma kõigi merede ja ookeanide uurimist, eelkõige eesmärgiga tugevdada merealaseid teadmisi ja kliimateadust (süsinikuringe ja CO2 sidumine, hapestumine ja veetaseme tõus jne) ning kaardistada erinevaid energia- ja muid maardlaid, et hinnata senisest paremini mereressursside (geotermiline energia, strateegilised mineraalid jne) potentsiaali;

Tsiviil- ja sõjaline laevaehitus

52.

kinnitab Euroopa investeeringute strateegilist iseloomu laevaehitussektori eristamistegurites, eelkõige seoses digi- ning ökoloogilise ja energiaalase üleminekuga. Küsimus on meie konkurentsivõime parandamises ja turuosa taastamises innovatsiooni abil. Laevaehituse jaoks on äärmiselt olulised ka rahastamisküsimused;

53.

juhib tähelepanu kõnealuste üleminekutega seotud uutele turgudele: puhaste jõuseadmete integreerimine laevadesse, uuenduslikud vähese CO2-heitega jõuseadmed (uued purjekontseptsioonid), varustuslaevad, elektriparvlaevad, lühikesteks kaubavedudeks kasutatavad laevad, sadamalootsi- ja rannikulaevad jne;

54.

rõhutab, kui oluline on tugevdada sidemeid ja kohalikku koostööd laevatehaste ja nende ühishankeahelate vahel merendusklastrite raamistikus. Komitee toonitab samuti vajadust toetada laevaehitus- ja laevaremondipiirkondi, kus tegutseb suur hulk väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Komitee soovib näha konkreetset toetust seadmete tootjate sektori väärtusahelatele, mis moodustavad 50 % maailma turuosadest ja kahekordse käibe laevaehitusega võrreldes. Oma kaubandus- ja rahastamispoliitikas peab EL edendama ka Euroopa seadmete kasutamist väljaspool ELi ehitatud laevades;

55.

julgustab Euroopa meretehnoloogia süsteemi raames tegema süstemaatilist tööd, et kaasata laevaehitussektori väärtusahelatesse uusi osalejaid, kes võivad aidata suurendada tootmisvõimsust, rakendada oskusi ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet;

56.

rõhutab, et väikeste kalalaevade remont ja ehitamine on äärepoolseimate piirkondade jaoks strateegilise tähtsusega tööstustegevus, kuna nende vetes tegutsevate laevastike ja ujuvkonstruktsioonide jaoks on saareline asend ja Euroopa mandrist kauge asukoht tegurid, mis mõjutavad oluliselt väikeste laevade logistikat, hooldust ja asendamist. Selleks et toetada kõnealuste piirkondade merendustegevuse tõhusat kasvu, tuleks sellist tööstuslikku tegevust sihipäraselt toetada;

57.

on seisukohal, et merendusküsimused tuleb asetada uue kaitse- ja julgeolekupoliitika keskmesse, mis nõuab erilise tähelepanu pööramist sõjalisele laevaehitusele. Komitee teeb sellega seoses ettepaneku pöörata senisest rohkem tähelepanu kahese kasutusega ehk nii tsiviil- kui ka sõjalises sektoris kasutatava tehnoloogia arendamise toetamisele;

58.

rõhutab vajadust suurendada riikide suveräänseid järelevalve- ja julgeolekuülesandeid täitvate laevastike suutlikkust. Komitee on seisukohal, et selliseid suveräänseid ülesandeid peavad täitma Euroopas ehitatud laevad, ning leiab, et kõnealuste ülesannete nõuetekohane korraldamine tähendab iseäranis seoses Brexiti ja rändega seotud probleemidega olemasolevatele riiklikele laevastikele tuginemist tihedas koostöös Frontexiga ning eeldab Euroopa solidaarset tegutsemist, et toetada ühist huvi pakkuvatesse missioonidesse kõige rohkem kaasatud riike;

Taastuv mereenergia

59.

peab taastuvat mereenergiat sektoriks, millel on suured võimalused anda märkimisväärne panus taastuvenergia tootmisesse, sellise tööstusliku väärtusahela struktureerimisse, mis loob paljudes piirkondades jätkusuutlikke kohalikke töökohti, ja ekspordi edu tagamisse. Seda tuleb aga arendada viisil, mis tagab kooskõla keskkonna ja juba olemasolevate tegevustega ning arvestab nendega;

60.

juhib tähelepanu Euroopa avamere tuuleparkide kulude eriti märkimisväärsele vähenemisele pärast esimeste ettevõtete rajamist 1991. aastal ning eelkõige tulenevalt eduka Euroopa tööstussektori loomisest viimase kümne aasta jooksul;

61.

tuletab meelde laevade remondi ja ülevaatuste tähtsust ning asjaolu, et laevad tuleb lammutada nende kasutusea lõpul. Seepärast on soovitatav, et komisjon koostaks konkreetse kava, mille eesmärk on varustada ELi piisavate rajatistega kõnealuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas eraldada selleks otstarbeks vajalikud eelarvevahendid;

62.

juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse sektori edasine areng nõuab Euroopa tasandil juba tehtud jõupingutuste jätkamist, eelkõige teadus- ja arendustegevuses (investeeritud on üle 3 miljardi euro), kuid see oleneb nüüd eelkõige liikmesriikidest sõltuvatest selgetest poliitilistest valikutest: seada ambitsioonikad hangete mahud ja ajakavad praegu kõige enam välja arendatud merepõhja kinnitatud meretuulikute jaoks, aga ka uute tehnoloogiate jaoks, nagu ujuvtuulikud, veeturbiinid ja laineenergia, mille jaoks tuleb ilmtingimata kehtestada piisav ja tagatud tasustamine investeeringute ligimeelitamiseks ja nende tööstusliku rakendamise alustamiseks;

63.

julgustab looma Euroopa tasandil sihtotstarbelisi vahendeid investeeringute toetamiseks, ent samuti projektide tagamiseks ja riskijuhtimiseks. Selliste vahendite loomine võib oluliselt vähendada rahastamiskulusid ja seega kahandada kiiremini ka toodetud elektri omahinda;

64.

väljendab heameelt viimastel aastatel tehtud märkimisväärsete edusammude üle kujunemisjärgus tehnoloogiate prototüüpide ja katseeksemplaride testimisel reaalsetes tingimustes, eelkõige tõusu-mõõnavooenergia alal. Kulud hakkavad eeldatavasti langema, kui nende üle saavutatakse parem kontroll ja usaldusväärsus kasvab, mis peaks panema turu avanema tänu asjakohastele soodustariifidele, tugevdades seeläbi Euroopa osalejate ülemaailmset juhtpositsiooni;

65.

nõuab tungivalt, et Euroopa peaks võtma eesmärgiks saada ülemaailmseks liidriks ujuvtuulikute alal, ning soovitab komisjonil ja liikmesriikidel uurida kooskõlastatud või ühiste pakkumiskutsete ideed, et pakkuda turule rohkem mahtu ja nähtavust. Sarnase lähenemisviisi võiks välja töötada tõusu-mõõnavooenergia ja laineenergia valdkonnas kommertskasutusele eelnevate katse-ettevõtete jaoks;

66.

rõhutab, kui tähtis on järgida konkreetset lähenemisviisi omavahel mitteühendatud aladel, iseäranis saarepiirkondades, mis võimaldaks pakkuda globaalseid lahendusi vähendatud CO2-heitega energiavarustuse sõltumatuse jaoks, kombineerides tehnoloogiaid, eelkõige taastuva mereenergia liike, sõltuvalt iga piirkonna iseärasustest; seda silmas pidades tuleb hoogustada samme keskmise võimsusega seadmete arendamiseks;

67.

teeb ettepaneku, et kõnealuste energiasõltumatust soodustavate lahenduste väljatöötamist tuleks katsetada ja kinnitada ka mitmeotstarbeliste avamererajatiste projektide raames, kuna sellised seadmed on tööstuslike toimingute ning pikas perspektiivis ka laiemas mõistes kogu inimelu suurema merelise suunitluse eeltingimuseks. Tuleb silmas pidada, et need pikaajalised perspektiivid peavad olema kooskõlas rangete kriteeriumitega, mis puudutavad jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju juhtimist projekti kogu elutsükli jooksul;

IV) Sadamad – meretööstuse dünaamika võtmetegur

Sadamaplatvormid ning sadama-, ranniku- ja avameretaristu

68.

juhib tähelepanu sadamate suutlikkusele arendada meremajanduse kasvu projekte tänu nende tegevuse ja potentsiaali kombineerimisele. Nad võivad olla eeskujuks kõigile rannikupiirkondadele;

69.

rõhutab, et sõltumata nende staatusest käsitatakse sadamaid jätkuvalt strateegilise varana, millesse avaliku sektori asutused endiselt investeerivad, ning et konkurentsi- ja riigiabi kontrolli eeskirjad võimaldavad selliseid investeeringuid;

70.

rõhutab vajadust toetada ELi rahaliste vahenditega äärepoolseimate piirkondade sadamataristut, võttes arvesse alternatiivide puudumist kaubaveo osas ning pidades silmas, et sellisele taristule antav riigiabi ei kujuta endast oma puhtkohaliku mõõtme tõttu ELi siseturul konkurentsi moonutamist;

71.

kinnitab, et sadamad peavad olema nii meretranspordi keskused kui ka kohad, kus tegeletakse meretööstusega ning sellega seotud innovatsiooni- ja koolitustegevusega. Komitee juhib tähelepanu piirkondliku atraktiivsuse tegurile, mida sadamad pakuvad uute tööstustegevuste ligimeelitamiseks sadamaaladele või sisemaale;

72.

rõhutab logistika ja sadamate merendusalaste teenuste tähtsust ning vajadust arendada sadamates lisaks tehnilistele uuendustele ka uusi majandus- ja teenusemudeleid, tuginedes näiteks sadamate järkjärgulisele digiüleminekule (arukad sadamad), ning andmete (suurandmed) kasutamisega kaasnevaid võimalusi protsesside tõhustamiseks ja optimeerimiseks;

73.

soovitab soodustada sadamate paremat ühendamist nende linnakeskkonnaga, tugevdades samal ajal sadamakogukondade sõltumatust otsuste tegemisel ja tagades, et sadamamaad säilitatakse edasise arendamise võimaldamiseks;

74.

soovitab luua Euroopa meretehnoloogia algatuse (European Sea Tech) raames sinise majanduse arendamisega tegelevate sadamate võrgustiku, jätkates Euroopa sadamafoorumi ning selle allrühmade „Sadamad ja logistikakeskused sinise majanduse kasvu heaks“ ja „Rohelised sadamad“ tööd;

75.

rõhutab, kui oluline on tsiviilehituse ja keskkonnatehnoloogia sektor sadamates ja rannikualadel, et arendada rannikukohti ja -alasid ning aidata neil kohaneda kliimamuutustega;

76.

teeb ettepaneku muuta sadamad uue avameretaristu projektide inkubaatoriteks ja potentsiaalselt lõpuks sellise taristu käitajateks, olgu tegemist avameresadamate või üldisemalt ühiselt kasutatavate platvormidega sinise majanduse tegevuseks (ümberlaadimine, logistikakeskus, taastuvatest allikatest mereenergia tootmine, vesiviljelus, laevaremont, teaduskeskus jne);

77.

teeb ettepaneku avada arutelu nn sekundaarsete sadamate funktsionaalse rolli üle, keskendudes spetsialiseerumisele väikesemahulistele turgudele ning lähedalasuvate suurte tööstussadamate toetamisele/täiendamisele;

Sadamate ja meretranspordi CO2-heite vähendamine

78.

on seisukohal, et kiirkorras tuleb suurendada toetust investeeringutele, mida tehakse sadamates laevade veeldatud maagaasiga tankimiseks ning laiemalt taristusse, mis aitab vähendada laevade ökoloogilist jalajälge (laeva ja kai vaheline elektriühendus, mis tugineb vähesaastavale tehnoloogiale). Komitee on seisukohal, et üleminek puhtamatele kütustele ja uutele energiakandjatele on esmatähtis kasvuhoonegaaside ja inimeste tervisele kahjulike gaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks, ning leiab, et laevaomanikke tuleks nende laevastiku kohandamisel ja uuendamisel toetada. Komitee rõhutab, et (taimsetest, põllumajanduslikest ja toidust saadud) bioressurssidest toodetud biogaasi saab samuti kasutada veeldatud maagaasi väärtusahelas, et veelgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes praeguste lahendustega;

79.

teeb ettepaneku, et kooskõlas Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta „Resolutsiooniga alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta Euroopa Liidus: aeg tegutseda!“ (2018/2023(INI)) tuleks kaaluda nn sinise koridori loomist Euroopa saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele veeldatud maagaasi jaoks;

tuletab sellega seoses meelde, et selliste investeeringute toetamiseks on vaja asjakohaseid rahastamisvahendeid, sest investeeringud kõnealustes valdkondades on endiselt suhteliselt suured;

80.

juhib tähelepanu vajadusele toetada avamere vesiviljeluse alast teadus- ja arendustegevust, ühendades olemasolevaid teadmisi meretehnoloogiast süvameres ja tööstusest 4.0, et vähendada rannikualade merealadel asuvaid vesiviljelusettevõtteid, et toetada muid meremajandusega hõlmatud tegevusalasid, mis peavad kasutama sama mereala;

81.

märgib, et teadus- ja arendustegevuse alane töö avab võimaluse kasutada süsiniku väärtusahela ja taastuvenergia abil toodetud sünteetilisi vedelkütuseid. Komitee on seisukohal, et seda võimalust tuleks uurida ettevaatlikult ja et see tehnoloogia peab tõendama oma suhtelist konkurentsivõimet teiste alternatiividega võrreldes, samuti oma väikest ökoloogilist jalajälge ja positiivset panust võitlusse kasvuhooneefektiga kogu tsükli jooksul. Praeguses etapis ei ole selliseid tõendeid veel esitatud;

82.

tunnistab, et veeldatud maagaasi kasutamine on vaid ajutine lahendus, ning kutsub üles arendama elektrilaevade kasutamist, suurendama päikese- ja tuuleenergia kasutamist laevades ning püüdlema taastuva vesiniku konkurentsivõimelise tootmise ja kasutamise poole meretranspordis (üheskoos taastuvate mereenergiaallikate arendamisega, keskendudes suure tootmisvõimsusega allikatele, nagu avamere kinnis- ja ujuvtuulikud);

83.

palub sellega seoses rajada sadamatesse arukate võrkude taristu, mis on vajalik hajutatud taastuva elektrienergia allikate, kaiäärse elektritarne süsteemide kasutamise, elektriliikuvuse ja muude arukate võrgutehnoloogiate kasutuselevõtuks;

Brüssel, 27. juuni 2019

Euroopa Regioonide Komitee

president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) NAT-V-044 – „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“, raportöör: Adam Banaszak.

(2) https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/leadership-2020-maritime-technology