Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“

(2019/C 404/07)

Raportöör	:	dr Uno SILBERG (EA/EE), Kose vallavolikogu esimees
Viitedokument	:	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik“ COM(2018) 734 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

peab oluliseks, et komisjon on algatanud endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva kehtiva ELi õigusraamistiku põhjaliku läbivaatamise ning toetab seisukohta ajakohastada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes kohaldatavat ELi lähenemisviisi, nii et see oleks ajakohane ja käsitleks neid aineid sidusalt eri valdkondades, tuginedes lisandunud teadmistele, saavutatud tulemustele ning saadud kogemustele;

2.

tunneb muret, et alates 1999. aastast on leitud üha rohkem teaduslikke tõendeid, mis osutavad seosele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise ning inimeste haiguste või elusloodusele tekkiva kahjuliku mõju vahel;

3.

väljendab muret, et senised avalikkusele suunatud teadmised endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest on väga pinnapealsed, suurele osale tavakodanikest on mõisted „endokriinfunktsioon“ ja „endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid“ arusaamatud;

4.

toetab komisjoni algatusi, mille lõplik eesmärk on tagada ELi kodanike ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning kohandada samal ajal uutele tingimustele vastav tarbijate vajadusi rahuldav siseturg;

5.

juhib tähelepanu vastuoludele, mis võivad tekkida kodanike ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse ja kasumit teeniva ettevõtluse vahel; selleks tuleb juba eos kaaluda meetmete mõju ja riske majandusele;

6.

kutsub komisjoni üles mitte enam viivitama endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva uue strateegia väljatöötamise ja vastuvõtmisega;

7.

nõuab, et uut strateegiat täiendaks üksikasjalik ajakava, et rakendada asjakohaseid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kriteeriume kõigis asjaomastes ELi õigusaktides ning vähendada edukalt nende kemikaalidega kokkupuutumist, eriti kõige haavatavamates rühmades;

8.

kutsub komisjoni üles tegelema võimalikult kiiresti erinevustega, mida võib olemasolevates ELi õigusaktides leiduda, ja ühtlustada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide käsitlemist, lähtudes eeldusest, et piisava kindlusega ei saa seada ühtegi ohutut kokkupuutekünnist;

9.

kutsub liikmesriike ja komisjoni seadma inimeste tervisenäitajad tähtsale kohale, võttes arvesse ka tarbijate ja tööstuse huve, ja suurendama märkimisväärselt rahastust sõltumatusse avalikku teadustöösse, et uurida endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, ohutuid alternatiive ja teisi innovaatilisi lahendusi;

10.

leiab, et Euroopa juhib rahvusvahelist koostööd endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimisel, kontrollimisel ja kindlakstegemisel; pooldab paremat andmete kogumist ja jagamist ning toetab ideed luua endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide rahvusvaheline klassifikatsioon;

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev teadus

11.

on veendunud, et kõigi valitsustasandite avaliku sektori asutused peaksid aitama rahastada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimist, et täita teadmiste lünki ja saada hädavajalikke tõendeid;

12.

rõhutab vajalikkust avalikustada, kuidas ja millisel määral inimesed ja muu elusloodus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokku puutuvad, kuidas need ained levivad ning millisel määral nad mõjutavad inimeste tervist ja kogu elusloodust,

13.

avaldab suurt toetust käesolevas teatises tehtud ettepanekutele rahastada programmi „Euroopa horisont“ kaudu teadusuuringuid, milles keskendutakse nn kokteiliefektile, ohu- ja riskihindamisele, tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumisele, ökoinnovatsioonile ja keskkonnareostuse kõrvaldamisele ning kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelisele seosele;

14.

kutsub Euroopa Toiduohutusametit ja Euroopa Kemikaaliametit üles tegema koostööd ja kooskõlastama oma tööd tihedamalt, et kasutada vahendeid ära tõhusalt laiaulatuslike hindamiste tegemiseks;

15.

juhib tähelepanu Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud aruandele tegevusetuse kulude kohta, (1) mille kohaselt tekitab endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõju meeste reproduktiivtervisele ELi 28 liikmesriigis (diskonteerimata) kulusid 1 267 miljonit eurot aastas;

16.

tõstab esile ühe teise uuringu, (2) milles käsitleti endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide seost IQ vähenemise ja sellega seotud vaimse mahajäämusega, autismiga, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, endometrioosiga, fibroididega, laste ja täiskasvanute rasvumisega, täiskasvanute suhkurtõvega, krüptorhismiga, meeste viljatusega ning vähenenud testosterooni tasemest tingitud suremusega. Hinnangu kohaselt läheb see Euroopale aastas maksma 163 miljardit eurot (mis vastab 1,28 %-le ELi SKPst);

17.

väljendab muret ÜRO eri ametite, sealhulgas WHO ühise rahvusvahelise kemikaaliohutusprogrammi 2002. aastal esitatud määratluse osaga, mille kohaselt on endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal „eksogeenne aine või ainete segu, mis kahjustab endokriinsüsteemi talitlust ning millel on seetõttu kahjulik tervisemõju tervele organismile või selle järglaskonnale või (sub)populatsioonidele“, mis on arvestades kaasaja teadmisi liiga kitsas, ja ei võta arvesse küllaldaselt elusloodusele tekkivaid mõjusid;

18.

teeb ettepaneku kaaluda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratluse sõnastust kaasaegsematele teadmistele toetudes järgmiselt: „Endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal on eksogeenne aine või kemikaalide segu, mis kahjustab hormoonide ja endokriinsüsteemi talitlust ning millel on seetõttu kahjulik mõju füsioloogilistele ja arenguprotsessidele, sealhulgas inimtervisele ja loomadele või nende järglaskonnale.“

19.

toonitab, et ei piisa ainult seostest endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõjuga haigustele ja edaspidi tuleks käsitleda teemat eelkõige „inimeste tervise“, eluslooduse ja keskkonna seisukohast ning selle ennetava mõju seisukohast ühiskonnas laiemalt – nii sotsiaalses kui ka majanduslikus võtmes;

20.

rõhutab, et kuigi valitseb üksmeel, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute kõige tundlikum periood on oluliste arenguperioodide, näiteks loote arengu ja puberteedi ajal, tuleb siiski muret tunda, et kõnealustel perioodidel toimuv kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega võib avaldada püsivat mõju ja selle tagajärjeks võib olla suurem vastuvõtlikkus haigustele hilisemas elus;

21.

soovitab süvendada ja avalikustada teadmisi haiguste tekkimise põhjuslikest seostest: näiteks autismiga sündinud laste arvu kasv või munandivähki haigestumise kasv;

22.

rõhutab samuti, et praegune teadustöö ei anna piisavat alust seada piirnormid alla selle, millest allpool kahjulikku mõju ei avaldu. Seega tuleks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleda nn künniseta ainetena, millega kokkupuude võib olla ohtlik, eriti kriitilistes arengufaasides (sünnieelne ja -järgne ning teismeiga) ja pöörata eriti tähelepanu segude mõjule;

23.

tunneb muret, et seni on teadus keskendunud peamiselt piiratud arvule endokriinsetele toimetele – viimastel aastatel on aga ilmnenud, et endokriinsüsteemi muud osad võivad samuti olla endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes tundlikud ning et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide vastastikusel koostoimel võib olla täiendav mõju (nn segu- ehk kokteiliefekt), nii et kokkupuutel mitme endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaaliga võib olla kahjulik mõju kontsentratsioonides, millel eraldi vaadelduna ei ole mõju täheldatud;

24.

peab oluliseks edaspidiseid uuringuid, ennekõike programmist „Horisont 2020 rahastatavaid uuringuid, mis aitaksid selgitada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise mõju haiguste etiopatogeneesile, kulule ja elusloodusele;

25.

peab oluliseks katsemeetodite väljatöötamise, täiustamise, valideerimise ja prognoosimudelite väljatöötamisega seotud uuringuid;

26.

toetab jõupingutusi, et veelgi parandada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise katsesuuniste kättesaadavust ja tegeleda Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni egiidi all nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil kindlaks tehtud puudujääkidega katsemeetodites;

27.

kutsub komisjoni üles toetama sihipäraseid teadusprojekte, sealhulgas uute katse- ja analüüsimeetodite väljatöötamine, et uurida endokriinsüsteemi tõenäoliselt mõjutavaid aineid ja rõhutada madala sisalduse või kombineeritud ainetega kokkupuute kahjulikku mõju;

28.

kutsub komisjoni üles töötama välja in vitro ja in silico meetodeid, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide tuvastamiseks tehtavaid loomkaitseid;

29.

väljendab heameelt siiani rahastatud ja kavandatud teadustöö üle ja loodab, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimisele nähakse ette märkimisväärselt suurem rahastamispakett;

ELi senine poliitika ja reguleerimine endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide valdkonnas

30.

tunnustab endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega toimetulemiseks mitmeid komisjoni esitatud algatusi ja ettepanekuid, sealhulgas riskihindamise läbipaistvust ja jätkusuutlikkust käsitlevat määruse ettepanekut, Euroopa plastistrateegiat, joogiveedirektiivi, uut kokkulepet tarbijatega, kaupade paketti, töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku ajakohastamist;

31.

tuletab siiski meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsuses nr 1386/2013/EL, (3) milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“, võttis komisjon kohustuse võtta 2015. aastal horisontaalsed meetmed, et tagada „minimaalne kokkupuude sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega“ ja töötada 2018. aastaks välja ELi terviklik strateegia; väljendab sellega seoses kahetsust, et praegune dokument ei ole piisav 2013. aastal antud lubaduse täitmiseks;

32.

märgib, et parema õigusloome põhimõtted ei peaks takistama ühtegi meedet, mille eesmärk on ära hoida või vähendada potentsiaalselt tõsiseid või pöördumatuid tagajärgi inimeste tervisele ja/või keskkonnale, nagu näeb ette ELi aluslepingutes sätestatud ettevaatuspõhimõte;

33.

kordab, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse rakendada ohtlike ainete suhtes meetmeid rahvusvahelisel tasandil ja osutab WHO Parma ja Ostrava deklaratsioonidele;

34.

kiidab Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Belgia võetud suunda suurendada oma kodanike kaitset, kasutades laiaulatuslikke riiklikke meetmeid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kasutamise piiramiseks; kutsub komisjoni üles võtma eeskuju eesrindlikelt liikmesriikidelt ja tagama kõigile eurooplastele võimalikult kõrge kaitsetase;

35.

märgib, et kõigis õigusaktides tuleb suurema tähelepanu alla võtta eelnevad etapid, st rangemaid nõudeid tuleks seada muu hulgas kemikaalide tootjatele ja ravimitootjatele. Keskendumine joogiveerajatiste ja reoveepuhastite täiendavatele puhastusetappidele ei ole kulutõhus;

36.

on mures, et vastupidiselt näiteks tubakale, ei ole endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale võimalik täielikult vältida, sest neid leidub kõikjal ja need saastavad Euroopa kodanike tervist, ilma et nad seda teaksid või selleks loa annaksid;

37.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma eurooplastele asjakohases vormis ja neile arusaadavas keeles usaldusväärset teavet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ohtude, mõjude ja võimalike kokkupuute vähendamise viiside kohta;

38.

nõuab bisfenoolide ja ftalaatide keelustamist kõigis toiduga kokkupuutuvates materjalides;

39.

märgib, et kemikaali bisfenool A asendatakse sageli kemikaalidega bisfenool B, bisfenool F ja bisfenool HPF, mida on küll vähem uuritud, kuid millel paistab olevat sarnane endokriinfunktsiooni kahjustav mõju; on seega seisukohal, et kaasseadusandjad peaksid reguleerima nendega seotud kemikaalide rühmi, selle asemel et käsitleda iga ainet eraldi. Vastupidist tõendavate usaldusväärsete andmete puudumisel tuleb eeldada, et sarnase ehitusega kemikaalidel on samad toksikoloogilised omadused nagu rühma kõige toksilisemal ainel;

40.

toonitab asjaolu, et ettevaatusprintsiibist lähtumine ja range järgimine on ka (keemia)tööstuse enda huvides, aidates kaasa investeerida teadusuuringutesse, innovatiivsete ja keskkonnasõbralike toodete, ohutute ja kestlike alternatiivide arendamisele ning mõjutades seega positiivselt siseturu arengut ja majandust laiemalt;

41.

teeb ettepaneku kaasajastada endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale reguleerivat ELi õigusraamistikku ja kaitsejuhendeid, millel on otsene mõju inimeste tervisele – näiteks kosmeetikatooteid käsitlevaid õigusakte ja juhendeid kohandada ka rasedate kaitseks;

42.

teeb ettepaneku selgitada välja „kõrgendatud ohu või riski piirkonnad“, näiteks põllu- ja rohumaad, kus väetamiseks kasutatakse reoveesetteid, prügimägede ümbrus, prügipõletusjaamade ümbrus või laiemalt piirkonnad – Läänemeri, Vahemeri, Doonau piirkond jms;

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva ELi poliitika edasiarendamine ja kavandatud meetmete mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile

43.

tervitab, et komisjon käivitab toimivuskontrolli, et hinnata, kas endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevad asjakohased ELi õigusaktid täidavad oma üldist eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, minimeerides kokkupuudet kõnealuste ainetega;

44.

kiidab heaks kõige ajakohasematel teaduslikel tõenditel põhineva endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide olemuse mõistmise ja poliitikakujundamise;

45.

peab vältimatuks, et arusaamine endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest ning arusaam nende levikust ja ohtlikkusest on vaja viia tavakodanikeni parimal moel;

46.

peab oluliseks, et komisjon mobiliseeriks kõik jõud, selgitamaks välja mürgised kemikaalid toodetes, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, ning töötaks välja ja rakendaks vastavalt informeeriva märgistuse toodetel jms;

47.

on seisukohal, et kuigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ei pruugi olla volitusi kehtestada endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid õigusakte, on neil siiski kohustus hoolitseda oma elanikkonna eest (enamikus ELi liikmesriikides vastutab tervishoiusüsteemide haldamise eest piirkondlik omavalitsus);

48.

peab seetõttu kohalikul ja piirkondlikul tasandil oluliseks ning eetiliselt ning rahaliselt tähtsaks endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta arvamust avaldada, sest teadaolevalt mõjutavad need kemikaalid praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist;

49.

on valmis andma selge sõnumi, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis kaitsma oma järeltulevat põlvkonda, hoolimata võimsa tööstuse ja mõnede ELi kaubanduspartnerite kasvavast survest;

50.

Kuna puuduvad asjakohased ja terviklikud riiklikud ja Euroopa Liidu õigusaktid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, toob komitee esile selliseid algatusi nagu „Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide vabad linnad ja territooriumid“, „Ohutud linnad“, „Pestitsiidivabad linnad“, mille on vastu võtnud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et vähendada oma elanike – eelkõige kõige haavatavamate rühmade, st laste ja rasedate – kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega;

51.

peab oluliseks, et edendataks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva ELi poliitika edasiarendamist ja analüüsitaks kavandatud meetmete mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile;

52.

tuletab meelde, et tänapäeval kasutatakse tervishoius teatavaid ftalaate meditsiiniseadmete piisava pehmuse saavutamiseks. Enne ftalaadisisalduse vähendamist tuleb toetada sama toimivusega uute toodete arendamist. Kõnealuste ainete kasutamise jätkamisel on samuti oluline tagada, et pärast toodete kasutamist toimub nende nõuetekohane kõrvaldamine, kasutades tõhusaid kogumissüsteeme ja hävitamist;

53.

väljendab veendumust, et inimese tervise näitajate prioriteedi seadmine tööstuse ja siseturu huvidest tähtsamale kohale avab uued väljakutsed tervist ja keskkonda säästvate tehnoloogiate arendamiseks ning kasutusele võtmiseks, eelduslikult parandaks see ettevõtete konkurentsivõimet, innustades neid tegelema innovatsiooniga ja investeerima arukamatesse pikaajalisematesse strateegiatesse, kuid see peab põhinema usaldusväärsetel teaduslikel andmetel ning vastama sotsiaal-majanduslike tagajärgede analüüsile.

---

(1)  https://www.norden.org/en/publication/cost-inaction

(2)  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27003928

(3)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.