Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroala majanduspoliitika (2018)“ (täiendav arvamus)

(COM(2017) 770 final)

(2019/C 62/54)

Raportöör:

Javier DOZ ORRIT

Komitee juhatuse otsus	22.5.2018
Õiguslik alus	kodukorra rakendussätete artikli 29 lõige A
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	132/1/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõus nõukogu soovituse eesmärkidega ja teatud osaga selle ettepanekutest. Komitee ei nõustu siiski ettepanekuga, et euroala koondtasemel peaks eelarvepoliitika olema üldjoontes neutraalne, ega viisiga, kuidas on sõnastatud palgaküsimust puudutav soovitus. Seepärast kordab komitee komisjoni soovituse ettepaneku kohta koostatud arvamuses (1) väljendatud seisukohti.

1.2.

Euroala majanduspoliitika tuleks kujundada raamistikus, mis hõlmab majandus- ja rahaliidu reformi, mis ületaks seda asutamisest peale vaevanud struktuuri ja toimimisega seotud puudused ning keskenduks suurema integratsiooni ja demokraatlikuma valitsemise saavutamisele. Komitee väljendab muret selle üle, et reformiprotsess on praegu seiskunud, et paljude riikide valitsused ei ole sellele piisavalt pühendunud ja mõne riigi valitsus on lausa vaenulikult meelestatud, ning et puudub tugev poliitiline eestvedamine sellise olukorra lahendamiseks.

1.3.

Komitee on seisukohal, et nõukogu soovitused tuleb kehtestada sellise majanduspoliitika üldstrateegia raamistikus, mis lähtuks kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkidest ning Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisest. Kõnealune strateegia peaks valmistama Euroopa ühiskonda ette õiglaseks üleminekuks keskkonnahoidlikule ja digitaalsele majandusmudelile.

1.4.

Komitee hinnangul räägivad mõõdukalt positiivse eelarvesuuna kasuks järgmised sisemised põhjused: Euroopa Keskpanga ekspansiivse rahapoliitika lõpp; asjaolu, et ELis on murettekitav investeeringute nappus, eelkõige riiklike investeeringute vallas, mis ohustab ELi majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku; asjaolu, et investeeringute nappuse tõttu kasvab omakorda väga aeglaselt tootlikkus; euroala oluliste riikide liigne jooksevkonto ülejääk.

1.5.

Mõned suurimate eelarveülejääkidega euroala riigid ei investeeri: nende riikliku kapitali netomahutuse aastamäärad on negatiivsed. Komitee on seisukohal, et suuremad investeeringukulutused nendes riikides on majanduspoliitiliselt vajalikud nii nende riikide kui ka ülejäänud euroala ja ELi jaoks.

1.6.

Komitee hinnangul õigustavad euroala majanduskasvu soodustava raha- ja eelarvepoliitika asjakohast kombinatsiooni, mida on viimastel aastatel toetanud Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond ja OECD, ka kaubandusprotektsionismi ettenähtav mõju ning ebastabiilsus, mis on tingitud globaalsetest geopoliitilistest riskidest.

1.7.

Lisaks tuleb arvesse võtta sotsiaalseid ja poliitilisi põhjuseid suuremate jõupingutuste tegemiseks eelarvepoliitika vallas: EL ja liikmesriigid peavad tegema rohkem tööd võitluses vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning püüdlema suurema sotsiaalse sidususe poole, eelkõige rahastades piisavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist. Kui EL ja liikmesriigid seda ei tee, teravnevad komitee hinnangul praegused poliitilised kriisid ning tugevnevad natsionalistlikud ja Euroopa-vastased suundumused, mis seavad ohtu kogu ELi eksistentsi.

1.8.

Kui soovitust palku tõsta rangelt rakendada, puudutaks see vaid piiratud hulka riike. Komitee on seisukohal, et tööjõu ühikukulude ohjamine ei peaks toimuma palkade vähendamise või külmutamise teel, vaid tootlikkuse tõstmise teel investeeringute ja innovatsiooni suurendamise ning töötajate parema koolitamise kaudu. Kindlasti tuleb palgatasemed kindlaks määrata sotsiaalpartnerite poolt kollektiivsete läbirääkimiste teel. Euroopa poolaasta raames tuleks teha ettepanekuid seadusandlikeks muudatusteks, mis tugevdaksid kollektiivse läbirääkimise protsessi riikides, kus see kriisi ajal nõrgenes, ning taastaksid selle seal, kus see puudub, hoolimata Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 28 sätestatust. Samuti tuleb võtta lisameetmeid kõige madalamate palkade tõstmiseks.

1.9.

Kvaliteetsete töökohtade loomine peab olema üks majanduspoliitika prioriteete. Komitee on seisukohal, et üks Euroopa poolaasta prioriteetseid soovitusi peaks olema vähendada tööalast ebakindlust (ajutine töö ja madalad palgad), mis puudutab peamiselt noori.

1.10.

Edendada tuleb investeeringuid ja innovatsiooni soodustava ettevõtluskeskkonna loomist, eelkõige selleks, et suuta ühte sammu käia majandustegevuse digiteerimisega.

1.11.

Ettevõtete rahastamise lihtsustamine peab samuti olema üks majanduspoliitika prioriteete. Komitee rõhutab, et pangandusliit ja kapitaliturgude liit on majandustegevuse rahastamiseks väga olulised, ning väljendab muret pangandusliidu arendamise käigus tekkinud viivituste ja takistuste pärast, muu hulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arv teatud liikmesriikides.

1.12.

Komitee on seisukohal, et Euroopa ametiasutused peaksid reaalselt pühenduma võitlusele avaliku sektori vahendite omastamise, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise, rahapesu, maksuparadiiside ja liikmesriikide vahelise ebaausa maksukonkurentsi vastu. See ei ole üksnes poliitilisest eetikast ja seaduste järgimisest tulenev nõue; see aitab stabiliseerida ka riiklikku rahandust.

2.   Nõukogu ja komisjoni suunised

2.1.

Erinevalt 2017. aastast ei erine nõukogu ettepanek euroala majanduspoliitika kohta (23. jaanuar 2018) (2) märkimisväärselt komisjoni ettepanekust (22. november 2017) (3). Olles nõustunud, et üldine eelarvepoliitika suund 2018. aastaks peab olema üldjoontes neutraalne, lisab nõukogu, et majandusliku olukorra paranemist tuleks ära kasutada eelarvereservide loomiseks.

2.2.

Ülejäänud soovitustes on nõukogu ja komisjon ühel meelel, et liikmesriigid peaksid seadma prioriteediks reformid, mis suurendavad tootlikkust ja majanduskasvu potentsiaali, edendavad ettevõtluskeskkonna parandamist, innovatsiooni ja investeeringuid ning aitavad luua kvaliteetseid töökohti, vähendades ebavõrdsust. Jooksevkonto suure ülejäägiga riigid peaksid edendama palgakasvu ning jooksevkonto puudujäägi või suure välisvõlaga riigid peaksid piirama tööjõu ühikukulu kasvu. Lisaks palutakse, et jätkuks töö pangandusliidu lõpuleviimiseks. 2018. aasta konkreetsetes riigipõhistes soovitustes rõhutatakse ELi jaoks soodsat majandusolukorda, mida tuleb komisjoni arvates ära kasutada viimastel aastatel saavutatud struktuursete edusammude kinnistamiseks ning selleks, et viia lõpule enamikku liikmesriike puudutanud makromajanduslike tasakaalustamatuste korrektsioon.

2.3.

Konkreetsed soovitused puudutavad Euroopa sotsiaalõiguste sammast, töökohtade kvaliteedi ja kollektiivsete läbirääkimiste protsessi parandamist ning sotsiaalset dialoogi ja palkade tõusu. Samuti käsitletakse valitsussektori reformi, sealhulgas korruptsioonivastased meetmed, ning ettevõtluskeskkonna reformi, lisaks suhete parandamist mõlema sektori vahel ja ettevõtjate rahastamise parandamist. Kuigi toetatakse neutraalset eelarvepoliitikat, soovitatakse reformida pensioni- ja tervishoiusüsteeme, et reageerida rahvastiku vananemisele.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

Majanduspoliitika strateegia ning majandus- ja rahaliidu reform

3.1.

Komitee kordab vajadust üldstrateegia järele, milles arvestatakse rahvusvaheliste lepingute, keskkonnasäästlikkuse eesmärkide, energiasõltuvuse vähendamise, digirevolutsiooni ja muude üleilmsete arengusuundadega. Komitee hindab komisjoni algatusi nendes valdkondades, kuid on seisukohal, mida ta väljendas ka oma majandus- ja rahaliidu paketti käsitlevas arvamuses, (4) et ELi tasandil ei ole praegu majandusstrateegiat, mis hõlmaks kõiki neid valdkondi, ega piisavalt vahendeid nende rahastamiseks.

3.2.

Komitee väljendab muret majandus- ja rahaliidu reformi hääbumise pärast, mida põhjustavad poliitilise eestvedamise puudumine, resolutsioonide hilinenud vastuvõtmine ja paljude euroala riikide valitsuste puudulik pühendumine. See suurendab ohtu, et EL ei ole järgmiseks majanduslanguseks valmis.

3.3.

Jätkusuutlikku majanduskasvu soodustav majanduspoliitika peab põhinema nii investeeringuid ja tootlikkuse kasvu soodustava ettevõtluskeskkonna edendamisel kui ka sotsiaalse sidususe edendamisel, eelkõige meetmete kaudu, mis aitavad kaotada vaesust ja vähendada ühiskondlikku ebavõrdsust.

3.4.

Komitee palub komisjonil tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba vastuvõtmine ja järgida oma arvamuses „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“ (5) esitatud soovitusi ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu soovitustes ja komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 selles küsimuses midagi märgitud ei ole. Samuti tuleks arvesse võtta kõrgetasemelise töörühma soovitusi investeeringute kohta sotsiaalabisse ja -hoolekandesse (6).

3.5.

Komitee on seisukohal, et euroala majanduspoliitika kohta igal aastal antavad soovitused tuleb kehtestada sellise majanduspoliitika üldstrateegia raamistikus, mis lähtuks kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030, kestliku arengu eesmärkidest ja Pariisi kliimakokkuleppe järgimisest. Majanduspoliitika peab edendama sellise Euroopa jätkusuutliku majandusmudeli arendamist, mis vähendaks energiasõltuvust puhaste ja taastuvate energiaallikate kasutamise teel ning integreeriks digirevolutsiooni tulemusi, tagades töötajatele õiglased üleminekud.

Nõukogu soovitus: põhjused mõõdukalt positiivse eelarvepoliitika järgimiseks

3.6.

Komitee kinnitab järeldusi, mida ta esitas oma arvamuses „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“, (7) milles ta väljendas oma nõusolekut komisjoni soovituse ettepaneku eesmärkidega ja suure osaga selle ettepanekutest ning lahkarvamust üldise neutraalse eelarvepoliitika küsimuses, mida euroalale soovitatakse. Komitee kordab oma palvet lähtuda euroala koondtasemel positiivsest eelarvepoliitikast, eelkõige jooksevkonto ülejäägi ja pikas perspektiivis jätkusuutliku võlatasemega riikide eelarvete suurendamise kaudu.

3.7.

Komitee on seisukohal, et selline eelarvepoliitika aitab ületada negatiivseid tagajärgi, mille on põhjustanud mõnes liikmesriigis pikaleveninud ja liiga tugevad eelarve konsolideerimise meetmed. Jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid rakendama meetmeid, mis soodustavad investeerimist ja jätkusuutlikke sotsiaalseid kulutusi, mis toetaksid sisenõudlust ja majanduskasvu potentsiaali ning soodustaksid seeläbi tasakaalustamist.

3.8.

Komitee tunnistab, et sisuka ELi tasandi eelarvepoliitika saavutamise võimalused on piiratud, sest piiratud olemusega on ka majandusliit, mis tugineb peamiselt oma osalisriikide majanduspoliitika koordineerimisele, võrreldes täieliku rahaliiduga. Eeskätt juhib komitee tähelepanu asjaolule, et komisjon ja nõukogu on seni pööranud vähe tähelepanu Euroopa poolaasta protsessi ebasümmeetrilisusele, mis on tingitud sellest, et protsessis keskendutakse ainuüksi selle tagamisele, et eelarvepuudujäägiga liikmesriikides võetaks parandusmeetmeid. Komisjon ja nõukogu peaksid pakkuma välja meetmeid, millega hoida ära nii eelarve ülemäärast puudujääki kui ka ülejääki.

Investeeringute nappus euroalal

3.9.

Veel üks põhjus, miks seada kahtluse alla neutraalset eelarvepoliitikat, on investeeringute nappus euroalal. Kriisieelsed tasemed ei ole veel taastunud. Riiklike investeeringute määr, mis varem moodustas praktiliselt püsivalt 3,2 % SKP-st (ajavahemikus 1997–2007 ja 2009–2013), on aastatel 2017 ja 2018 langenud 2,6 %-ni SKP-st (8). See investeeringute nappus on üks praeguse majandusolukorra negatiivseimaid aspekte ning kujutab tõsist ohtu Euroopa riikide majanduse ja ühiskonna tulevikule. Seepärast kordab komitee oma palvet (9) rakendada nn eelarvepoliitika kuldreeglit, mille järgi investeerimiskulutusi ei võeta arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti puudujäägieesmärkide arvutamisel, võttes arvesse riikide rahanduse jätkusuutlikkust pikas perspektiivis. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et tootlikele investeeringutele tehtud kulutused võivad samuti aidata saavutada nimetatud jätkusuutlikkust.

3.10.

Tuleb rõhutada, et see investeeringute nappus on täheldatav ka nendes liikmesriikides, mis peaksid panustama aktiivsemasse Euroopa eelarvepoliitikasse. Üks oluline näide on avaliku sektori investeeringud Saksamaal. Ajavahemikus 2013–2017 moodustasid Saksamaa avaliku sektori investeeringud 2,1 % SKP-st, (10) mis on üks madalamaid näitajaid euroalal. Saksamaa riikliku kapitali netomahutuse määr (mis võtab arvesse kapitali allahindlust) oli samal perioodil negatiivne (-0,08 %), nagu ka ajavahemikus 2003–2007 (-0,11 %), ning ajavahemikus 2008–2012 oli see vaid 0,06 %. Samal ajal on erakapitali netomahutuse määr, mis 1990. aastatel jäi 6 % ja 8 % vahele SKP-st, ajavahemikus 2008–2017 kukkunud tasemeni 3,2–2,2 % SKP-st. Samal ajal rahastas Saksamaa investeeringuid teistes riikides. Saksamaa jooksevkonto ülejääk oli 2017. aastal 8,0 % SKP-st ning aastateks 2018 ja 2019 prognoositakse selleks vastavalt 7,9 % ja 7,6 %. Nõukogu ja komisjoni soovitused peaksid edastama olulise sõnumi ja aitama parandada madalat kodumaiste investeeringute taset Saksamaal. Majanduspoliitika jätkusuutlikkuse suurem usaldusväärsus peaks edendama avaliku ja erasektori investeeringuid ka teistes jooksevkonto ülejäägiga riikides (11).

3.11.

Komitee palub komisjonil ja nõukogul, võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, seada euroala majanduspoliitika prioriteetseks eesmärgiks investeerimismäärade kasvu, kuni need jõuavad kriisieelsele tasemele. See majanduskasv peaks lähtuma kestliku arengu kolmest mõõtmest: majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnast.

Majanduskasv ja riskitegurid

3.12.

Komisjoni suviste majandusprognooside (12) järgi viitavad majanduskasvu perspektiivid kasvu jätkumisele teatava aeglustumisega: 2,4 % (2017), 2,1 % (2018) ja 2,0 % (2019) euroalal ning 2,6 % (2017), 2,3 % (2018) ja 2,1 % (2019) ELi 27 liikmesriigis. Mujal maailmas, ELi arvestamata, prognoositakse kasvumääraks 3,9 % (2017), 4,2 % (2018) ja 4,1 % (2019). 2015. aasta jaanuaris muutis komisjon stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise paindlikuks (13) nn investeeringute klausli ja nn struktuurireformide klausli abil ning see on kahtlemata nende positiivsete tulemuste saavutamisele kaasa aidanud. Sellele viitab hiljutine tulemuste hindamine komisjoni teatises stabiilsuse ja kasvu paktiga võimaldatava paindlikkuse läbivaatamise kohta (14).

3.13.

Ekspansiivne rahapoliitika on jõudmas lõpule. Rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine lõpeb detsembris, kui Euroopa Keskpank lõpetab varade ostmise. Alates 2019. aasta suvest, pärast keskpika perioodi inflatsiooniväljavaate hindamist, võivad viiteintressimäärad hakata tõusma. Euroopa Keskpanga president Mario Draghi on juba mitu aastat palunud, et eelarvepoliitika koos asjakohaste struktuurireformidega täiendaks rahapoliitikat, et toetada majanduse elavdamist ja saavutada inflatsioonieesmärgid. Sama on teinud ka Rahvusvaheline Valuutafond, OECD ning paljud akadeemilised foorumid. Eelarvepoliitika osas ei ole ELi asjaomased poliitikakujundajad sellele palvele vastanud. Nüüd, kui rahapoliitika on taandumas, on aktiivsem eelarvepoliitika euroalal veelgi vajalikum.

3.14.

Teisedki majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid ning sisemine poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud riskitegurid ja globaalne geopoliitiline määramatus peaksid tingima selle, et eelarvepoliitikat kasutatakse majanduskasvu tugevdamiseks ja paljudes Euroopa riikides ikka veel valitsevate majanduskriisi tagajärgede leevendamiseks. Komitee ettepanek aitab paremini tagada finantsilise jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis ja vähendada liigsete eelarveülejääkidega seotud tasakaalustamatust.

3.15.

Selleks, et ületada poliitiline ebastabiilsus ja võidelda jõududega, mis on alates kriisist ELi sees kasvanud ja seavad kahtluse alla ELi olemasolu, on vaja põhjalikke majandus- ja rahaliidu ja ELi reformimise projekte, mis suurendaksid integratsiooni ja demokraatiat ning omaksid tugevamat sotsiaalset mõõdet. Samuti on tarvis tugevdada majanduskasvu eelarve- ja maksupoliitika abil, lähtudes mudelist, mis soodustab tulude jaotamisel ebavõrdsuse vähendamist. Seda on võimalik saavutada ilma riigi rahanduse tuleviku jätkusuutlikkust kahtluse alla seadmata. Samuti oleks tarvis käivitada strateegia eesmärgiga viia lõpule majandus- ja rahaliit ning liita sellesse kõik ELi liikmesriigid, mille kohta pole tehtud põhiseaduslikku erandit.

3.16.

Globaalsed geopoliitilise ebastabiilsuse kolded, millest mõned asuvad ELi naabruses, ning transatlantiliste suhete halvenemine kaubandus-, keskkonna-, välis- ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas USA praeguse administratsiooni otsuste tõttu sunnivad komiteed rõhutama, kui oluline on, et ELil oleks tugev majandus, mis toetaks maailmas tema poliitilist juhtrolli. Mitme rindega kaubandussõda ning sellega seotud majandusliku ja poliitilise natsionalismi tõus looks suure riskiga majandusliku ja geopoliitilise maastiku. EL peab üritama seda vältida, kuid olema vajaduse korral valmis ka sellise olukorraga tegelema.

3.17.

Nafta- ja toorainehindade tõusust hoolimata prognoositakse euroalas aastateks 2017–2019 stabiilset inflatsioonimäära 1,7 % ringis (suvised prognoosid) ja 1,1 % suurust alusinflatsiooni määra, mis on inflatsioonieesmärgist üsna kaugel. Need on komitee hinnangul lisapõhjused, miks olla vastu ekspansiivse rahapoliitika lõpetamisele samal ajal, mil rakendatakse neutraalset eelarvepoliitikat, rääkimata negatiivse eelarvepoliitika kehtestamisest, nagu seda soovitab Euroopa Eelarvenõukogu aastaks 2019 (15).

Palgad, tööhõive ja kollektiivsed läbirääkimised

3.18.

2017. aastal oli 19 euroala riigis keskmine palkade reaalkasv eelmise aastaga võrreldes vaid 0,2 %. Seitsmes riigis oli see negatiivne. Aastateks 2018 ja 2019 prognoositakse palgakasvuks vastavalt 0,9 % ja 0,3 % (16). Ennustatakse, et reaalne tööjõu ühikukulu väheneb euroalal kolmel kõnealusel aastal järgmiselt: 0,3 %, 0,1 % ja 0,6 %. Reaalne tootlikkus hõivatud inimese kohta, mis tõusis 2017. aastal 0,8 %, tõuseb ka 2018. ja 2019. aastal 1 % (17).

3.19.

2017. aastal oli tööpuudus euroalal 9,1 %, mis on ikka veel kõrgem kui kriisieelsel ajal (2004–2008), kui see oli 8,4 %. Erinevused liikmesriikide vahel on väga suured, näiteks 2017. aastal varieerus töötusemäär 3,8 %-st Saksamaal 21,5 %-ni Kreekas. Noorte tööpuudus on jätkuvalt väga suur ja ületab 15 %. Ka siin on liikmesriikide vahel suured erinevused ning esineb ka äärmuslikke määrasid, nagu 43,2 % Kreekas, 35,0 % Hispaanias ja 32,5 % Itaalias. Samuti kasvab ajutise töö osakaal: 2017. aastal oli see keskmiselt 12,2 %, võrreldes 11,5 %-ga 2012. aastal. Kasvab ka osalise tööajaga töö osakaal: 2017. aastal oli see 19,4 %, võrreldes 17,5 %-ga 2007. aastal (18).

3.20.

Majanduse taastumisest hoolimata on paljudes riikides lõhe varasemate ja uute töökohtade vahel, mis on ebakindlamad ja väiksema palgaga. See lõhe on ka põlvkonnapõhine ja puudutab rohkem noori, aga ka suurt osa digitaalmajanduse töötajatest, kelle töö sõltub internetiplatvormidest. Nõukogu ja Euroopa poolaasta soovitustes on väljendatud muret töökohtade kvaliteedi parandamise pärast. Komitee palub, et tehtaks konkreetsemad plaanid ja võetaks konkreetseid meetmeid, et muuta see eesmärk prioriteetseks. Oluline on tööturu osapoolte osalemine nende vajalike meetmete võtmises sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste kaudu. Sama oluline on võtta meetmeid, mis võimaldavad märkimisväärselt tõsta kõige madalamaid palku. Samuti on vaja edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist töötajate sotsiaal- ja elutingimuste parandamisel.

3.21.

Kui nõukogu soovitust palkade tõstmise kohta jäigalt rakendada, puudutab see vaid väheseid riike ning võib kaasa tuua veelgi rohkem ebaühtlust riikide vahel ja ebavõrdsuse suurenemist. Komitee on seisukohal, et Euroopa mahajäänud riikide majanduse konkurentsivõimet tuleks parandada tootlikkuse tõstmisega investeeringute ja innovatsiooni suurendamise ning töötajate parema koolitamise abil, mitte aga sisemiste palgavähenduste abil, millel on lisaks soovimatud sotsiaalsed tagajärjed. Palkade kasv soodustab ka sisenõudluse kasvu ja edendab maksutulude suurenemise kaudu maksutasakaalu.

3.22.

Kindlasti tuleb palgatasemed kindlaks määrata sotsiaalpartnerite poolt kollektiivsete läbirääkimiste teel. Ka seadused võivad sellele osas liikmesriikides kaasa aidata, vähemalt miinimumpalga küsimuses. Euroopa poolaasta raames tuleks innustada liikmesriike võtma meetmeid, mis tugevdavad tööturu osaliste autonoomial põhinevaid kollektiivseid läbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi, eelkõige riikides, kus need on kriisiohjamise poliitika tagajärjel nõrgenenud või kus see õigus praegu puudub, hoolimata Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 28 sätestatust.

Tootlikkus, ettevõtluskeskkond ja erainvesteeringute rahastamine

3.23.

Komitee väljendab muret tootlikkuse kasvu määra vähenemise pärast ELis viimastel kümnenditel. Hiljutises OECD uuringus (19) märgitakse, et ajavahemikus 2007–2016 oli ühe töötunni tootlikkuse keskmine kasvumäär ELis 0,6 % (see on olnud pidevas languses alates 2,2 % tasemest, mille see saavutas ajavahemikus 1990–2000). See on allpool sama ajavahemiku OECD riikide keskmist taset, st 0,8 %, ja oluliselt madalam kui OECD-sse mittekuuluvatel riikidel, kelle puhul see oli 5,0 %. Uuringuesitlusel (20) kinnitas OECD peasekretär Ángel Gurría, et tootlikkuse kasvuks on vaja lisaks heale õigusloomele ja valitsemisele ka rohkem investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ning haridusse ja kutseõppesse. Komitee on selle märkusega täielikult nõus.

3.24.

Samas uuringus rõhutab OECD, et ELi eelarve on väike ning selle suhe Euroopa kogurahvatulusse on alates 1993. aastast pidevalt vähenenud (21). Komitee väljendab tõsist muret seoses teadmisega, et see suundumus jätkub, kui 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik võetakse vastu komisjoni väljapakutud tingimustel. Seeläbi muutuks raskemaks tegutsemine selle nimel, et Euroopa riikide vahel toimuks ülespoole suunaga majanduslik ja sotsiaalne lähenemine. Nagu komitee märkis oma arvamuses „Aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta“, (22) avaldab sellele olukorrale negatiivset mõju asjaolu, et ikka veel ei ole jõutud kokkuleppele majandus- ja rahaliidu väljakujundamise osas, järgides Euroopa tulevikku käsitlevates aruteludokumentides esitatud suuniseid.

3.25.

Komitee on nõus nõukogu soovitusega tootlikkuse kasvu kohta ning teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute rolli kohta selles protsessis, samuti on komitee nõus riigipõhiste konkreetsete soovitustega, milles käsitletakse avaliku halduse ja ettevõtluskeskkonna parandamist.

3.26.

Majanduskasvu edendamiseks tuleb soodustada äriinvesteeringuid. Komitee kordab, kui oluline on arendada kiiresti välja kapitaliturgude liit ja viia lõpule pangandusliidu loomise protsess. Komitee väljendab muret viivituste pärast, mis esinevad pangandusliidu loomise protsessis, asjaolu pärast, et siiamaani pole loodud Euroopa stabiilsusmehhanismil põhinevat ühist kaitsemehhanismi ühtsele kriisilahendusfondile, ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomist pidurdavate takistuste pärast, mida on rohkem kui ainult õigustatud hirm, mida võib põhjustada viivislaenude suur hulk teatavates riikides (23).

Võitlus maksukuritegude vastu ja õiglase maksusüsteemi poolt

3.27.

On väga raske tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning viia ellu tugevat sotsiaal- ja investeerimispoliitikat, kui maksupettused ja maksustamise vältimine, maksuparadiisides tehtav rahapesu ja ebaaus maksukonkurents ELi liikmesriikide vahel jäävad praegusele tasemele. Rahvusvahelise Valuutafondi ajakirjas Finance & Development avaldatud olulises artiklis (24) näidatakse, et ligikaudu 40 % maailma välismaistest otseinvesteeringutest ehk umbes 12 triljonit dollarit on nn variinvesteeringud, mis tähendab, et need rahalised investeeringud liiguvad läbi tühjade, tegeliku tegevuseta majandusüksuste. Vahendajate ehk ülekandvate üksuste kasutamine ei tähenda automaatselt, et tegemist on maksustamise vältimisega, kuid see pakub kindlasti rohkem maksustamise vältimise või isegi maksudest kõrvalehoidumise võimalusi. Samuti märgitakse artiklis, et 9,8 % maailma rikkusest asub maksuparadiisides.

3.28.

Komitee kordab vajadust võtta viivitamatult tõhusaid lisameetmeid avaliku sektori vahendite omastamise, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu, maksuparadiiside ja ebaausa maksukonkurentsi vastu, alustades viienda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva direktiivi (25) kohaldamisest ning sidusa ja usaldusväärse ühtse nimekirja loomisest maksuparadiisidest, mille suhtes kohaldatakse vastavaid sanktsioonimeetmeid.

3.29.

Samuti tuleb tõhusalt takistada agressiivset maksuplaneerimist hargmaiste ettevõtjate poolt, eelkõige digitaalmajanduse valdkonnas. Selles olulises võitluses tuleb osata kombineerida üleilmseid meetmeid muude meetmetega, mida saab kohaldada ELis. Samal ajal tuleb järk-järgult tegeleda maksusüsteemide ühtlustamisega euroalal ja ELis.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ (ELT C 197, 8.6.2018, lk 33).

(2)  Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta.

(3)  Vt COM(2017) 770 final.

(4)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 28.

(5)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1.

(6)  „Investing in Social Care & Support. A European Imperative“ („Investeerimine sotsiaalabisse ja -hoolekandesse, Euroopa imperatiiv“), november 2017.

(7)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 33.

(8)  Euroopa majandusprognoos, kevad 2018. Statistikalisa, lk 165.

(9)  Esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses teemal „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ (ELT C 197, 8.6.2018, lk 33) ja eelnevates arvamustes.

(10)  Need ja muud järgnevad investeeringutega seotud andmed on võetud Alexander Rothi ja Gutram Wolffi uurimusest „Understanding (the lack of) German public investment“ („Saksamaa riiklike investeeringute (nappuse) mõistmine“); Bruegel Foundation, Blog Spot, 6. juuni 2018.

(11)  Nagu euroala riikidest Madalmaad, Iirimaa, Malta ja Sloveenia ning väljaspool euroala Taani.

(12)  Euroopa majandusprognoos, kevad 2018.

(13)  Vt komisjoni teatis „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“, COM(2015) 12 final.

(14)  Vt COM(2018) 335 final.

(15)  Euroopa Eelarvenõukogu, „Assessment of the fiscal stance appropriate for the euro area in 2019“ (Aastaks 2019 sobiva euroala eelarvepoliitika hindamine), 18. juuni 2018.

(16)  Euroopa majandusprognoos, kevad 2018. Statistikalisa, lk 172.

(17)  Ibid., lk 172–174, ja Eurostat.

(18)  Ibid., lk 171, ja Eurostat.

(19)  Euroala ja ELi käsitlevate OECD 2018. aasta majandusülevaadete kokkuvõtlik esitlus, 19. juuni 2018, lk 21.

(20)  Brüssel, 19.6.2018, Bruegel Foundation.

(21)  Ibid., OECD, lk 25–30.

(22)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 124.

(23)  Komitee seisukoht viivislaenude kohta on esitatud arvamuses teemal „Viivislaenude pakett“ (ELT C 367, 10.10.2018, lk 43).

(24)  „Piercing The Veil: Some $12 Trillion Worldwide Is Just Phantom Corporate Investment“ („Katteloori kergitamine: kogu maailmas on ligikaudu 12 triljoni dollari suuruses ettevõtete variinvesteeringuid“), J. Damgaard, T. Elkjaer ja N. Jahannesen; Finance & Development, 10.6.2018.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).