Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa maapiirkondade panus Euroopa kultuuripärandiaastasse 2018, tagades kestlikkuse ning linna- ja maapiirkondade sidususe“

(omaalgatuslik arvamus)

(2018/C 440/04)

Raportöör:

Tom JONES

Täiskogu otsus	15.2.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	19.9.2018
Täiskogu istungjärk nr	537
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	201/2/7

1. Järeldused ja soovitused

Järeldused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult 2018. aasta nimetamist Euroopa kultuuripärandiaastaks ja kiidab korraldajate kõiki jõupingutusi, mida on kõigil tasanditel tehtud nähtavuse suurendamiseks ning Euroopa mitmekülgse ja rikka kultuuripärandi tunnustamiseks (1).

1.2.

Komitee ergutab kõiki sidusrühmi ja osalejaid mõistma kultuuri võimalikult laias tähenduses ja kaasama kõik kodanikud.

1.3.

Lisaks mineviku tunnustamisele peaks see aasta edendama ka inimeste inspiratsiooni ja oskuste muutuvaid, uusi ja väljakutseid pakkuvaid väljendusi, mis sageli tulenevad eri riikide maapiirkondade kultuuripärandis juurdunud traditsioonidest.

1.4.

Kaksteist kuud on küll lühike aeg, kuid loodetakse, et see lisajõupingutus ja -panus õhutab kodanikke keskenduma kultuuripärandiga seotud võimalustele maapiirkondades. See peaks võimaldama neil luua praegustele ja tulevastele põlvkondadele uue hoo saanud, esteetilise, sotsiaalse ja majandusliku heaolu varasalve. Poole aasta jooksul on üle 3 500 projekti saanud Euroopa kultuuripärandiaasta märgise ja maapiirkondade projektide osakaal on piirkonniti erinev.

1.5.

Komitee toetab Euroopa kunsti- ja kultuuriliidu 2018. aasta jaanuaris tehtud üleskutset ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele näha ette 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus märkimisväärne toetus. Samuti väljendab komitee heameelt kohustuste üle, mida Euroopa Komisjonil on kavas võtta kultuuri valdkonnas oma 2018. aasta mai eelarveprojektis, ja tema kohustuste üle uues kultuurivaldkonna tegevuskavas. (2)

Soovitused

1.6.

Maapiirkondade kultuuripärandit tuleks kogu selle rikkuses ja mitmekülgsuses ametlikult tunnustada sellele omase kunstilise väärtuse ning majandusliku ja sotsiaalse panuse eest kõigi Euroopa kodanike heaolusse (3).

1.7.

Avaliku sektori rahastajate investeeringud peaksid olema maapiirkondade jaoks sobilikud, et uued kavandatud rahastamisvahendid toetaksid põllumajandustootjate perede ja töötajate ning üksikkunstnikke ja rahvakunstirühmi, kohalikke tegevusrühmi või ka hooletalusid (care farms) esindavate vabaühenduste jätkuvat panust, võttes täiel määral arvesse maapiirkondade pärandi taristu tõhustamiseks vajalikke meetmeid.

1.8.

Olemasolevates ELi rahastamisvahendites, sealhulgas maaelu arengu programm, tuleks üha rohkem käsitleda kultuuri horisontaalse väärtusena ja toetada kultuuriprojekte, muu hulgas neid, millega kaitstakse, edendatakse ja parandatakse bioloogilistelt mitmekesiseid maastikke. Headeks näideteks on karja- ja ääremaal asuvate maamajade taastamine Püreneedes, viinamarjaistandused Santorinil, ühiskarjatamise kaitsmine Rumeenias Șeica Mares, aga ka Leaderi kultuuriprojekt Kreekas Lesvoses, mille eesmärk on toetada rändajate integratsiooni. Põllumajandus- ja keskkonnakavadega tuleks jätkata põllumajanduslike elupaikade loomist ning loodav keskkond peaks vastama kõrgematele kavandamisstandarditele, järgides traditsioonilisi kultuurimustreid ja olles samal ajal kooskõlas tänapäevase kasutusega.

1.9.

Kestlikud metsamaad, metsad ja veeteed vajavad toetusmeetmeid seisukorra halvenemise ja saaste vältimiseks. Vaja on eraldada vahendeid puudest ja põõsastest koosnevate kaitsevööndite säilitamiseks, mis rajati minevikus maapiirkondadesse (näiteks Poolas Dezydery Chłapowski kontseptsiooni kohaselt) ning mis vähendavad mullaerosiooni ja CO2 heitkoguseid, suurendavad saagikust ja rikastavad keskkonda.

1.10.

Avatud talude päevad, koolide külastusreisid maapiirkondadesse, näitused, käsitöö- ja muud laadad ja kultuurifestivalid aitavad linnaelanikel maapiirkondi paremini mõista ja hinnata ning need ja kultuuriprojektide kaudu maa- ja linnaelanike vahel sideme loomiseks võetavad meetmed väärivad toetust avalikest vahenditest.

1.11.

Meetmeid maapiirkondade kultuuri ja traditsioonide tutvustamiseks uutele põlvkondadele uuenduslikul ja nüüdisaegsel viisil tuleks soodustada ning nende majanduslikku ja sotsiaalset kasu mõõta, jagades ja tunnustades häid tavasid. Tuleks toetada kunstnikke ja teisi inspireerivaid kultuuritegelasi, kes on mõnikord pärit teistest piirkondadest, et aidata kogukondadel mõista kohalike kultuuriväärtuste täit potentsiaali.

1.12.

Tegeleda tuleks käsitööoskuste märgatava kadumisega, suurendades investeeringuid koolitusse, et toimuks põlvkondade vaheline teadmiste üleandmine, arendades edasi varasemaid teadmisi ja edendades innovatsiooni. Maakoolides tuleks anda teavet maapiirkondade tööhõivepotentsiaali ja väliste karjäärivõimaluste kohta. Mitte üksnes noorte põllumajandustootjate, vaid kõigi maapiirkondade noorte jaoks on eriline proovikivi olla ettevõtlik, et anda oma panus pärandi alalhoidmisse.

1.13.

Maapiirkondade kultuuripärandit tuleks kestlikult edendada muu hulgas turismi eesmärgil, et linnaelanikud õpiksid hindama maapiirkondade kultuurilisi väärtusi ning otsustaksid senisest sagedamini asuda elama maale ja töötama kaugemates asulates.

1.14.

Maapiirkondade kultuuritoodangut, sealhulgas kulinaarne pärand, tuleks turustada ja kaitsta selle geograafilist kaubamärki, tagades kodanikele seeläbi kvaliteedi ja jälgitavuse.

1.15.

Vabatahtlikku tööd, kogukonna tegevuses osalemist ning sotsiaalset ettevõtlust ja maapiirkondade eraettevõtlust tuleks ergutada, et arendada ja jagada nende kultuuritegevusi, muu hulgas keelte ja dialektide mitmekesisuse edendamine, kõigi kodanike hüvanguks. Arukad maakogukonnad peaksid oma kohaliku kultuurivara väärtust ja potentsiaali ära kasutama ning otsima seoste edendamiseks võimalusi teha koostööd sarnaste rühmadega mujal, sealhulgas edendada paremate turismivõimalustega kaasnevat majanduslikku kasu.

1.16.

Ehkki Euroopa kultuuripärandiaastat 2018 tähistavad projektid jätkuvad tõenäoliselt ka edaspidi, on oluline teha selge kokkuvõte ning hinnata mõõdetavaid investeeringuid ja tulemusi, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Kultuuripärandi aasta jaoks eraldati Euroopa Parlamendi ja nõukoguga 2017. aastal peetud kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena ligikaudu 8 miljonit eurot. Oleks mõistlik eeldada, et mõõdetav osa sellest toetusest oli kättesaadav maapiirkondadele.

1.17.

Vaja on lisauuringuid, et hinnata pärandist ja jätkuvast kultuuritegevusest tuleneva kasu ulatust ja kvaliteeti seoses kodanike heaoluga ning leida lahendusi edasiseks tegevuseks. Pärandi vankumatud toetajad vajavad tuge uute sisserändajate ja erinevate kultuuritraditsioonide vastuvõtmiseks.

1.18.

Kiiresti on vaja võtta meetmeid transpordiühenduste ja digitaalse taristu valdkonnas, mis on keskse tähtsusega maapiirkondadesse elama asumiseks ja kultuuriturismi arendamiseks.

2. Sissejuhatus

2.1.

Käesolevas arvamuses käsitletakse eeskätt maapiirkondade ja nende elanike mitmesugust vara ja annet, mida nad Euroopa kultuuripärandisse panustavad, ning seda, kuidas see lai kultuuri määratlus aitab muuta maaelu elujõulisemaks ja jõukamaks. Toetame maapiirkondade pärandi üleeuroopalist hartat, millega edendatakse kestlikku ruumilist arengut (4), ning 2016. aasta Corki deklaratsioonis 2.0 esitatud väidet: „Inimeste ja keskkonna vahelises kokkupuutes on olulisel kohal maa majandamine. Poliitika peab stimuleerima avalike keskkonnahüvede pakkumist, sealhulgas Euroopa loodus- ja kultuuripärandi kaitsmist.“

2.2.

Selle algatuse puhul tuleb kontrollida selle sobivust maapiirkondade jaoks ning komitee tunneb muret, et väikeste külakogukondade ja väikelinnadeni ei jõua kultuuripärandiaasta kohta õigel ajal piisavalt teavet, et nad jõuaksid valmistuda ja tunda rõõmu neid ümbritsevast mitmekülgsest kultuurivarast. Lisaks mineviku tunnustamisele peaks see aasta edendama ka inimeste inspiratsiooni ja oskuste muutuvaid, uusi ja väljakutseid pakkuvaid väljendusi, mis sageli tulenevad eri riikide maapiirkondade kultuuripärandis juurdunud traditsioonidest.

2.3.

Praeguste kultuuritegevuste loetlemisel ja edukatest projektidest õppimisel on küll selge väärtus, kuid 2018. aasta pidustused peaksid hõlmama ka uusi ja innovaatilisi kultuuriüritusi, mis johtuvad minevikust ja kannavad kultuuripärandit tänapäevasel viisil uutele põlvkondadele üle, luues maapiirkondadele uusi võimalusi. Programmil „Loov Euroopa“ on kaks maapiirkondade projekti – „Juured ja teed“ (Roots and Roads) ja „Toit on kultuur“ (Food is Culture) – mis võivad õnnestumise korral õppimisele ja arengule kaasa aidata.

2.4.

Ehkki kultuuritegevuse majanduslikku ja sotsiaalset kasu on raske mõõta (Euroopa kultuuriga on otseselt seotud üle 300 000 töökoha), on OECD seisukohal, et kultuuri tuleks kasutada heaolu näitajana, ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 korraldajad peaksid tegema analüüse, mis võivad õigustada edasisi avalikke investeeringuid. Tuleks saada selge ülevaade sellest, kui edukas oli kultuuripärandiaasta maa- ja kaugemate piirkondadeni jõudmisel ning kuidas sellised heade tavade näited, nagu projektid AlpFoodway (5) ja Terract (6), võivad olla eeskujuks Euroopa ja piirkondlikel tasanditel tulevaste prioriteetide seadmisel.

3. Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Maapiirkondade maastikud, looduslike geoloogiliste struktuuride ning inimese põllumajandustegevuse jälgede, metsanduse, järvede, jõgede ja asulate mosaiik on ehk suurim kultuuripärand üldse. Mitmekülgset ilu on võimalik nautida loodusparkidest ja Natura 2000 aladest linnaäärsete rohealadeni, mis võivad olla inspiratsiooniallikaks paljudele kunstnike-, muusikute-, kirjanike- ja tantsijatepõlvkondadele ning kõigile teistele, kes nimetatud kategooriatesse ei kuulu. Komisjoni uus kultuurivaldkonna tegevuskava on maaelu perspektiivide suhtes võrdlemisi napisõnaline. Selles sätestatakse siiski, et „kasvupotentsiaalile ja kestlikkusele [aitab] kaasa kultuuri- ja looduspärandi ennistamine ja uuendamine. Kultuuri- ja loodusvarade integreeritud haldamine ergutab inimesi neid mõlemaid avastama ja end nendega siduma“. Nicaraguas elavad mayangna hõimud kasutavad looduse ja kultuuri jaoks ühte ja sama sõna. See on ökoloogiline kodakondsus.

3.2.

Maapiirkondade kogukonnad lisavad maastikele isegi väärtust. Just põllu- ja metsamaade harijad ning töötajad ja käsitöölised, nii mehed kui ka naised, on need maastikud kujundanud. Mitu põlvkonda oskustega inimesi on kasutanud maad ja vett toidu, varjualuse ja sissetuleku saamiseks. Näiteks kujunes Poolas 19. sajandil välja idee rajada mulla säilitamiseks haljasaladest ja põõsastest koosnevaid kaitsevööndeid, mis andsid praegusele maastikule oma eripära. Nemad on kujundanud kividest ja puudest põllupiirid, ehitanud lautasid ja tööruume. Nad on pidanud üle mitme järjestikuse põlvkonna kohalikku tõugu ning pinnase ja ilmastikuga kohandunud loomi ja kasvatanud taimi. Samuti on nad loonud kohalikud toidu- ja folklooritraditsioonid. Lisaks oleme pärinud rikkaliku kaunite hoonete pärandi: mõisad, lossid, kirikud, aga ka talupidajate majad, väikesed maaveskid ja -kauplused, näiteks need, mis on hoolikalt taastatud Walesis asuvas St Fagani rahvamuuseumis. Niisuguse ajaloolise arhitektuuri säilitamine toimub sageli erainvesteeringute abil, saades olulist toetust avalikest vahenditest ja heategevusest. Uuenduslikus projektis Põhja-Walesis kasutatakse kütmiseks merepõhjast saadud taastuvenergiat ja vähendatakse seeläbi organisatsioonile National Trust kuuluva Plas Newyddi häärberi kulusid. (7) Mineviku ja oleviku tähistamisel tuleb püüda leida tasakaal idealismi ning inimeste tegelike raskuste ja pingutuste vahel.

3.3.

Hindame kõiki, sealhulgas Euroopa pärandi ühenduse jõupingutusi selle pärandi hoolikaks säilitamiseks. Taastamise käigus on vaja planeerimisasutuste tuge, et tagada hoonete säilitav ümberkujundamine. Erasmuse programmist kaasrahastatud projekti REVAB raames pakutakse koolitust, et suurendada seisvate põllumajandushoonete taaskasutamise potentsiaali, vältides seeläbi nende hävimist.

3.4.

Maal elavad inimesed lõid kõigi kunsti- ja spordivormide ning üldise kogukonnategevuse abil oma kultuuri, mis kajastas nende tööd, puhkeaega ja sotsiaalseid probleeme. Maapiirkonnad on sageli paljude vähemuskeelte ja dialektide oluline varamu. Külade, talude ja põldude nimedel on oluline tähendus, mis väärib mõistmist ja austamist. Neil on pärandiväärtus ühiskonnas laiemalt ja nad loovad seda ka edaspidi.

3.5.

Maapiirkondade majandustegevused siiski muutuvad ja mõnikord kaovad. Mitte kõik maastikud pole rikkumata. Mõni neist annab tunnistust tööstuslikust kasutamisest, sõdadest ja rüüstamistest ning põudade, üleujutuste või tulekahjude põhjustatud kahjudest või isegi liigkasutusest, mida põhjustab ülemäärane kontsentreeritud turismitegevus. Neil kõigil on oma lugu ja sellega kaasnevad õppetunnid, mida meeles pidada. Kliimamuutuste mõju leevendamine eeldab positiivseid meetmeid mitmekesisuse ja kogemuste valiku säilitamiseks. Minevikuga sideme hoidmist nimetatakse avalike hüvede pakkumiseks ja ilma kestliku bioloogilise mitmekesisuse, mõistliku planeerimise ja hallatud juurdepääsuta maastike seisukord halveneb. Isegi kunstiline kultuuriväljendus tuhmub, kui maapiirkondade elanikkond kahaneb alla jätkusuutliku taseme.

3.6.

Eurostati 2017. aasta andmete kohaselt ei osale enam kui kolmandik eurooplastest kultuuritegevustes, mistõttu on tervise ja vaba aja veetmisega seotud maapiirkondade kultuuriturismi arendamine praegu ja ka edaspidi oluline ühenduslüli linna- ja maapiirkondade inimeste vahel. Galway linn on hea näide linna- ja maapiirkonna kultuuripartnerlusest ning Euroopa kultuuripealinna algatus (2019. aastal nt Plovdiv Bulgaarias ja Matera Itaalias) peaks alati esile tooma nii maapiirkonna kui ka linna kultuurilisi iseärasusi. Walesis on pärandiamet CADW loonud avatud uste algatuse, mis on osa 50 riiki hõlmavast projektist, mille eesmärk on aidata kodanikel käia muutustega kaasas, et enda olemust paremini mõista – tuleviku kavandamiseks tuleb mõista oma minevikku.

3.7.

Veel üks näide teadmiste jagamisest tuleb Kreekas asuvast Art Farmist (8), mille arendas välja Sotiris Marinis. Ta on ehitanud Lääne-Manis asuvasse Megali Mantineia külasse puu otsa majad ja koolituskeskuse, toimides põhimõtte järgi, mille kohaselt pakub sellest saadud kogemus teadmisi maapiirkondade ja kultuuripärandi kohta.

3.8.

Maapiirkondade kultuuriturism on toimiv ja kasvav majandusliku ja sotsiaalse ressursi pakkuja, mis põhineb ühisinvesteeringutel. Vastutus Euroopa kultuuripärandi kaitsmise ja toetamise eest kuulub riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevusse ning oluline on siinkohal üldine uhkusetunne. Euroopa institutsioonid saavad edendada Euroopa ühiste väärtuste tunnetust ning stimuleerida ja toetada häid tavasid ja jagatud kogemusi (9). Traditsioonilised piirkondlikud toiduretseptid, õlled ja veinid, kostüümid ja muusika, nagu neid esitletakse Berliini rohelisel nädalal (10), meelitavad igal aastal ligi tuhandeid rahvusvahelisi külastajaid ja aitavad ühendada oleviku minevikuga. Üha populaarsemaks on muutunud maapiirkondade tootjate toidu- ja käsitöötoodangu sidumine otseselt tarbijatega taluturgude ja internetimüügi kaudu, näiteks kohalikku toitu pakkuvad REKO rühmad Soomes.

3.9.

Paigad, kus olla üksinda, kuulata ja vaadelda linde ning kogeda metsakeskkonda, seda nii kogu selle mitmekesisuses kui ka ravimtaimi otsides, aitavad kõik kaasa kodanike ulatuslikumale teadmis- ja avastamistahtele ning heaolule. Valiku- ja avastamisvõimaluste laiendamine peaks aitama vältida külastajate liigset koondumist ohustatud paikadesse. See aitab luua äärepoolsemates piirkondades maapiirkondade peamisel varal põhinevat majanduslikku ja tööhõivealast lisaväärtust, mida arukad külad ja kogukonnad juba hindavad. Lombardia mägipiirkondades suurendab projekt AttivAree inimeste kuuluvustunnet, tugevdades kunsti abil looduspärandit. Samuti tehakse selle raames koostööd, et renoveerida hosteleid ja parandada kättesaadavust kaugemates külades, nagu Lavenone. (11) Reisibüroosid tuleks innustada tegema koostööd geograafiliselt kõrvaliste piirkondade ettevõtjate ja sotsiaalettevõtjatega, kes edendavad kestlikku kultuuriturismi.

3.10.

Kultuurilise teabe levitamine ja kujutamine digitaaltehnoloogia abil vähendab loominguliselt seni üha kasvanud lõhet linna ja maa ning noorte ja vanemate põlvkondade vahel. Teretulnud on projektid nagu YourAlps (12), mis viivad noored uuesti kokku mägipiirkondade pärandiga. On palju uusi näiteid kultuuritraditsioonide esitlemisest uuenduslikel viisidel, näiteks Taanis Aastedis kasutatav kunstiprojekt ja Pfyni küla Šveitsis. Tegemist on kohalikul algatusel ja tuvastatud kohalikel vajadustel põhinevate projektidega, milles kasutatakse kaasavaid protsesse, mis on iseenesest Euroopa kultuuritraditsiooni osa. Sarnastesse algatustesse investeerimise kiirendamiseks tuleks avaliku ja erasektori vahendid teha kättesaadavaks nii Euroopa, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

3.11.

Üha rohkem kasutatakse ka uusi digitaalseid vahendeid, näiteks varasemates ja praegustes konfliktipaikades, et taastada olulised ajaloomälestised, mis on hävinud nende hülgamise või sõjategevuse tõttu. Hauakivide ja tuhmuvate käsikirjade täpsemaks lugemiseks kasutatakse tehnoloogiat (13). Komitee tunneb heameelt komisjoni kavade üle seoses strateegiaga Digital4Culture ja loodab, et selles võetakse arvesse maapiirkondade asjakohaseid aspekte. Projektis MEMOLA kasutatakse näiteks vanade niisutusalade 3D-skaneerimist, et anda teavet uute niisutusprotsesside kohta.

3.12.

On vaja rohkem uuringuid, et mõista, mil määral on kultuuritegevus inimeste jaoks oluline ja milline on selle kasu tervisele, kuid ennekõike füüsilisi haigusi või vaimuhaigusi põdejate jaoks (14), kusjuures olemasolevad „Erasmus+“ programmid, näiteks TEMA Masters, pakuvad praegu rahastust headele uurimisvõimalustele. Kõrgetasemelisel programmi „Horisont 2020“ Euroopa kultuuripärandiaasta konverentsil „Innovation and Cultural Heritage“ (Innovatsioon ja kultuuripärand) (15) kutsuti üles tegema lisajõupingutusi teadustöö arendamiseks, et määrata kindlaks kultuuritegevuste edendamise prioriteedid ja parimad tavad.

3.13.

Heategevusfondidest toetatavad algatused on andnud märkimisväärse panuse looduspaikade ja nendega seotud tegevuste säilitamisse, sageli sotsiaalsete ettevõtete kaudu, mis edendavad maapiirkondade arengut kestlikul viisil. Soome kultuurirahastu toetab uurimistöid meetmete kohta, millega ennetada Läänemere veekvaliteeti mõjutavaid põllumajandusjäätmeid. See teeb koostööd talupidajatega, olles seisukohal, et suurem bioloogiline mitmekesisus tähendab rikkalikumat maastikku. Teretulnud on ka teised heategevuslikud algatused, nagu Walesi koolide kultuuripärandi fond, mis edendab koolidevahelisi kultuurivõistlusi, kus noortel tuleb leida omal valikul kultuuritegevus ja seda esitleda (16). Üheks näiteks, mis võimaldab noortel avastada oma kultuuripärandit, on Rumeenias Piscus asuv kool (17), mis on ühtaegu pärandile spetsialiseerunud kool ning töötubade ja konverentside korraldaja. Ka komitee ise võttis 2018. aasta märtsis vastu õpilasi koolidest üle kogu Euroopa, et arutada nende kultuuriprioriteete loosungi „Sinu Euroopa, sinu arvamus!“ (18) all. Õpilased leidsid, et nad soovivad elada Euroopas, mis väärtustab ja kaitseb kõiki kultuurivorme, ning vältida elitismi ja kultuuri populariseerimist, jättes samas võimaluse luua oma kultuur. Lõuna-Itaalia Giffoni külas tegi ligikaudu 300 õpilast filme ja videoid oma piirkonna tutvustamiseks.

3.14.

3.15.

Kultuurituristid tahavad järjest rohkem temaatilisi ja geograafilisi seoseid pakkuvaid programme. Oodatud on ka ühine mainekujundus ja ühised juurdepääsuprojektid. Külade ja väikelinnade põllumajandusnäitused ning rahvuslikud üritused, nagu Builth Wellsis asuv Royal Welsh (19), mis meelitab ligi umbkaudu 240 000 külastajat, ning Hay on Wye kirjandusfestival, mis toob väikesesse maapiirkonda hinnanguliselt 21 miljonit naelsterlingit, annavad märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse panuse. Avatud talude päevad, laadad, kultuurifestivalid, nagu Llangollen International Eisteddfod, kontserdid, rongkäigud, nagu Belgias Veurne’is toimuv rongkäik, kitsarööpalised aururaudteed, kepikõnd ja traditsioonilised tantsurühmad annavad kõik tohutu panuse maapiirkondade kultuuripärandi säilitamisse ja edendamisse. Vabatahtlike panus nendel üritustel mitme põlvkonna jooksul on iseenesest märkimisväärne osa meie kultuuripärandist. Euroopa Vabatahtlike Keskuse ning riiklike ja piirkondlike vabatahtliku töö organisatsioonide tegevus kultuurivaldkonna kvaliteetse vabatahtliku töö edendamisel on tänuväärne ning neid innustatakse jätkama oma väärt jõupingutusi, sealhulgas pakkuma tervise- ja ohutusealaseid koolitusi, et tagada nii vabatahtlikele kui ka turistidele ohutud ja nauditavad kogemused.

3.16.

Sellele vaatamata on üha enam puudus oskustega käsitöölistest, kes annaksid teadmisi edasi ja õpetaksid uut põlvkonda seda mitmekülgset pärandit kaitsma ja arendama. Prantsusmaalt alguse saanud JEMA algatusega (20) toetatakse regulaarselt käsitööga tegelevate inimeste tööd ja uute põlvkondade koolitamise vajadust. Selle vajaduse arvessevõtmine on hea võimalus luua kultuuri kaudu ja kultuuri eesmärgil põlvkondadevahelisi sidemeid. Olemasolevate ELi ning riiklike/piirkondlike programmide raames on vaja rohkem praktilisi koolitusi ja omandatud oskuste tunnustamist, keskendudes mitte üksnes olemasolevatele käsitöö- ja keskkonnaalastele oskustele, vaid ka mentorlusele, et arendada uusi meetodeid ja kultuuriettevõtlust. Kunstnikud ja teised vajavad toetust, et töötada kohalike maa- ja linnakoolidega, kujundades põlvkondade ja etniliste rühmade vahel kaasavalt välja kultuuriideid.

3.17.

Maapiirkondade kultuuripärand on seotud ka osalusdemokraatiaga. Euroopas on tugev kogukonna solidaarsus ning isolatsiooni ja ebasoodsate tingimuste vastu võideldakse kogukondlike tegevuste abil, millest paljud põhinevad kultuuril. Kohaliku jätkusuutliku juhtimise arendamine ja kohalike prioriteetide saavutamine kogukonna juhitud kohaliku arengu ja Leader-meetodi kaudu toetab organiseeritud kodanikuühenduste ja -liikumiste pärandit. Sotsiaalsed ja kultuurilised tegevused seovad inimesi geograafilistes piirkondades, kus napib avalikke ja erasektori teenuseid. Mõnikord viimase võimalusena kasutatav vabatahtliku sektori sekkumine aitab hoida inimeste toimetulekuks olulisi tundlikke ja haavatavaid maastikke. Üldsuse toetus nendele tegevustele on määrava tähtsusega.

Brüssel 19. september 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Komitee arvamus „Kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(2) https://ec.europa.eu/culture/news/new-european-agenda-culture_en.

(3) Komitee 20.–21. juuni 2016. aasta konverents.

(4) Euroopa Nõukogu liikmesriikide ruumilise/piirkondliku planeerimise eest vastutavate ministrite (CEMAT) Euroopa konverentsi resolutsioon nr 2 „On the Pan-European Charter for the rural heritage: promoting sustainable spatial planning – The rural heritage as a factor of territorial cohesion“ (Maapiirkondade pärandi üleeuroopaline harta kestliku ruumilise planeerimise edendamise kohta. Maapiirkondade pärand kui territoriaalse ühtekuuluvuse tegur), vastu võetud 9. juulil 2010. aastal Venemaa Föderatsioonis Moskvas toimunud CEMATi 15. istungjärgul.

(5) http://www.alpine-space.eu/projects/alpfoodway/en/home.

(6) http://www.terract.eu/fr/.

(7) https://www.bangor.ac.uk/studentlife/studentnews/gift-s-marine-renewable-visit-to-plas-newydd-18421.

(8) https://www.facebook.com/agroktima.artfarm/.

(9) Komitee arvamus „Kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(10) https://www.gruenewoche.de/.

(11) AttivAree projekt Lombardia piirkonnas.

(12) http://www.alpine-space.eu/projects/youralps/en/home.

(13) Andrew Skerretti projekt, mida esitleti uurimisrühma arutelul 24. juulil 2018 Cardiffis.

(14) Innovate Trust – aiandusprojekti „Field Days“ positiivsed tulemused.

(15) https://ec.europa.eu/info/events/innovation-and-cultural-heritage-2018-mar-20_et.

(16) https://jamesprotheroe.wordpress.com/Darren Park Primary School, Ferndale.

(17) http://piscu.ro/piscu-school/#.

(18) https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/civil-society-citizens-participation/your-europe-your-say.

(19) http://www.rwas.wales/royal-welsh-show/.

(20) Journées Européennes des Métiers d'Art, https://www.journeesdesmetiersdart.fr/.