EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.10.2018

COM(2018) 711 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Eduaruanne looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemist

käsitleva ELi tegevuskava rakendamise kohta

{SWD(2018) 452 final}

1. Sissejuhatus

2016. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „ELi tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks“, 1 mis sisaldab Euroopa Liidus (EL) looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu võitlemise ja sellise ebaseadusliku tegevuse vastases üleilmses võitluses ELi rolli tugevdamise terviklikku strateegiat. Tegevuskava koosneb 32 meetmest, mis põhinevad kolmel prioriteedil: i) looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine, ii) kehtivate eeskirjade rakendamine ja nende täitmise tagamine ning elusloodusega seotud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ning iii) päritolu-, tarbija- ja transiidiriikide rahvusvahelise partnerluse tugevdamine looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel.

20. juunil 2016 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu tegevuskava käsitlevad järeldused 2 , andes heakskiidu selle kolmele prioriteedile ja kutsudes üles tegevuskava õigeaegselt rakendama. Ka Euroopa Parlament kiitis oma 2016. aasta novembri resolutsioonis 3 tegevuskava heaks.

Tegevuskava hõlmab viit aastat, st aastaid 2016–2020. Nii tegevuskavas kui ka nõukogu soovitustes osutatakse, et Euroopa Komisjon peaks andma nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2018. aasta juuliks aru tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude ning selle prioriteetide ja eesmärkide jätkuva asjakohasuse ja vajalikkuse kohta.

Käesolevas aruandes esitatakse peamiselt 25 ELi liikmesriigi, Euroopa välisteenistuse, Europoli, Eurojusti ja ELi keskkonnaõiguse täitmise tagamisele spetsialiseerunud Euroopa võrgustike esitatud teabe põhjal ülevaade edusammudest, mida kõik asjaomased osalejad on tegevuskava rakendamisel teinud.

Lisateavet tegevuskava rakendamiseks võetud meetmete kohta saab käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendist. Liikmesriikide esitatud teave on avaldatud komisjoni veebisaidil 4 .

2. Põhimeetmed, mis on võetud pärast tegevuskava vastuvõtmist 2016. aastal

Selles osas tehakse kokkuvõte kõige olulisematest meetmetest, mida on tegevuskava kolme prioriteedi järgimiseks alates 2016. aastast võetud, vajaduse korral ka selle eesmärkide saavutamiseks kavandatud lisameetmetest.

1. prioriteet: looduslike liikidega kaubitsemise ärahoidmine ja selle algpõhjustega tegelemine

Tegevuskava esimene prioriteet ELi ja selle liikmesriikide jaoks on tegeleda looduslike liikidega kaubitsemise arvukate algpõhjustega. Looduslike liikidega kaubitsemise vastane võitlus saab olla edukas üksnes siis, kui tegeletakse selle struktuursete teguritega.

Ebaseaduslike elusloodustoodete nõudluse vähendamine on üks ELi looduslike liikidega kaubitsemise vastase strateegia põhieesmärke ja selle saavutamiseks on ellu kutsutud mitu algatust. EL ja mõned liikmesriigid on toetanud Aasias avaliku sektori asutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone nende jõupingutustes piirata nõudlust ebaseaduslike elusloodustoodete, eriti ninasarvikutest, elevantidest ja soomusloomadest valmistatud toodete järele. Tunnistades, et ka EL on tähtis elusloodustoodete turg, on tehtud enneolematuid jõupingutusi, et suurendada ettevõtjate, tarbijate ja üldsuse teadlikkust looduslike liikidega kaubitsemise olemusest ja ulatusest ELis. Paljud liikmesriigid on korraldanud looduslike liikidega kaubitsemise teemalisi teabekampaaniaid, keskendudes mõnikord konkreetsetele sektoritele, mis on eriti olulised (nt eksootilised lemmikloomad, muusikariistad, lennutransport või e-kaubandus). Sarnaseid jõupingutusi on tehtud ka ELi tasandil, kasutades selleks seminare ELi ettevõtlussektori rolli teemal looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses ja otsekontakte ettevõtjate esindajatega.

Kuigi paljudes asjaomastes sektorites on tehtud märkimisväärseid edusamme, peavad komisjon ja liikmesriigid rohkem ära tegema. Arvestades, et suur osa elusloodustoodetega kauplemisest (nii seaduslikust kui ka ebaseaduslikust) toimub veebisaitide ning kuller- või postiettevõtete kaudu, tuleks erilist tähelepanu pöörata e-kaubandusele ja kullerfirmadele. Komisjon toetub ka praegusele koostööle selliste asjaosalistega nagu dekoratiivkalade ja eksootiliste lemmikloomadega kauplemise ühendused, et kinnitada võetud kohustusi ja saavutada looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses konkreetseid tulemusi ning edendada elusloodustoodete säästvat sisseostmist.

EL ja selle liikmesriigid on teinud väga aktiivseid jõupingutusi, tagamaks et ELi-sisene elevandiluust esemete kaubandus ja eksport ei aita kaasa elevantide salaküttimisele ja ebaseaduslikule elevandiluuga kauplemisele. Kooskõlas tegevuskava teise meetmega võttis komisjon 2017. aasta mais vastu juhenddokumendi, 5 milles soovitatakse ELi liikmesriikidel lõpetada alates 1. juulist 2017 töötlemata elevandiluu ekspordidokumentide väljastamine. Praktikas tähendab see seda, et ELi liikmesriigid on lõpetanud töötlemata elevandiluu eksportimise, välja arvatud väga erandlikes olukordades, näiteks teaduslikel, õigusnormide täitmise tagamise või hariduslikel eesmärkidel.

Lisaks korraldas komisjon 2017. aasta 15. septembrist 8. detsembrini avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet ja arvamusi ELi-sisese ja EList lähtuva seadusliku ja ebaseadusliku elevandiluukaubanduse ulatuse, struktuuri ja põhijoonte ning ka prioriteetide kohta, mida EL peaks oma elevandiluu salakaubanduse vastaste põhimõtete puhul järgima 6 . Konsultatsiooni tulemused näitavad ligikaudu 90 000 vastanu suurt toetust kehtivate ELi elevandiluukaubandust käsitlevate eeskirjade karmistamisele. Enamik vastanuid peab seda vajalikuks sammuks, et vältida seaduslikku ja ebaseaduslikku päritolu elevandiluust esemete segunemist, et tõkestada elevandiluust esemete ostmist ELis ja sellejärgset vedamist kolmandatesse riikidesse, kus need suurendaksid nõudlust ebaseaduslike elevandiluust esemete järele, ning et abistada järelevalveasutusi elevandiluu salakaubanduse vastases töös. Teised vastanud olid ELi suunduvale ja sealt lähtuvale elevandiluukaubandusele, eriti antiikesemetele, lisapiirangute kehtestamise vastu.

ELi turg ei tohiks suurendada nõudlust liikide järele, mis on püütud või korjatud ebaseaduslikult või mittesäästvalt. Sellepärast ongi EL tihedas koostöös mitme riigiga tegutsenud ettevaatavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) kohaldamisala laiendamisel rahvusvahelisest kaubandusest ohustatud uutele liikidele, andes neile sellega rahvusvahelise kaitse. See puudutab eelkõige eksootilisi lemmikloomi, mille oluline turg EL on, ning troopilist puitu ja ohustatud mereliike. EL oli kõnealuses küsimuses CITESi osaliste 2016. aastal peetud 17. konverentsi (CoP17) peamine eestvedaja ja valmistub praegu aktiivselt 2019. aastal toimuvaks CoP18-ks.

ELi ja selle liikmesriikide prioriteediks on olnud ka kohalike kogukondade rolli edendamine eluslooduse kaitsmisel. See on ELi rahastatavate bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja looduslike liikidega kaubitsemise vastaste programmide keskne komponent (vt 3. prioriteet).

ELil ja selle liikmesriikidel on olnud määrav osa selle tagamisel, et rahvusvahelisel tasandil tunnistataks korruptsiooni olulist rolli looduslike liikidega kaubitsemise soodustamises. Selle kohta võeti ELi poolt CoP17-l tehtud ettepaneku alusel vastu CITESi resolutsioon. Saksamaa algatusel kiitis G20 2017. aasta juulis heaks ka looduslike liikidega kaubitsemisega seotud korruptsiooni vastu võitlemise juhtpõhimõtted. Sellest ajast peale on EL edendanud eelkõige oma kolmandates riikides asuvate delegatsioonide kaudu looduslike liikidega kaubitsemisega seotud korruptsiooni vastast konkreetset tegevust.

2. prioriteet: kehtivate eeskirjade rakendamine ja nende täitmise tagamine ning elusloodusega seotud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine

Tegevuskava teine prioriteet on muuta looduslike liikidega kaubitsemise vastaste ELi eeskirjade täitmise tagamine ELi ja liikmesriikide tasandil tõhusamaks.

Oluline on see, et 2017. aasta mais lisas nõukogu keskkonnakuriteod organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitleva ELi poliitikatsükli 2018–2021 prioriteetide hulka. Nõukogu seadis prioriteediks tõkestada keskkonnakuritegudes, täpsemalt looduslike liikidega kaubitsemises ja ebaseaduslikus jäätmeveos osalevate kuritegelike organisatsioonide tegevust. 2017. aasta septembris võeti ELi 2018.–2021. aasta poliitikatsükli raames vastu komisjoni ja liikmesriikide vahel kokku lepitud mitmeaastane strateegiakava keskkonnakuritegude kohta. Selles kirjeldatakse probleemi ulatust, loetletakse keskkonnakuritegude valdkonnas võetud meetmed ja kehtivad põhimõtted ning tehakse kindlaks olemasolevad ja võimalikud nõrgad kohad. Kavas seatakse ka seitse strateegilist eesmärki, mille all loetletakse nendega seotud osalejad, meetmete liigid ja nendest meetmetest saadav kasu. Need eesmärgid on järgmised:

-teabepildi koostamine,

-operatiivtegevus,

-ennetustöö ja suutlikkuse suurendamine,

-koostöö ELi-väliste partneritega,

-dokumendipettuste vastu võitlemine,

-finantsuurimised ning

-kaupade ja teenuste (eba)seaduslik e-kaubandus.

Mitmeaastast strateegiakava viiakse ellu iga-aastaste tegevuskavade kohaselt. Selline kajastus peaks suurendama Europoli ja ELi liikmesriikide järelevalveasutuste keskkonnakuritegude- ja eelkõige looduslike liikidega kaubitsemise vastast mobiliseerimis- ja tegevussuutlikkust. 2018. aasta jaanuaris võttis komisjon vastu ka teatise „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ 7 . Üks kõnealustest meetmetest seisneb keskkonnakuritegude vastu võitlemise heade tavade juhenddokumendi koostamises, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu jäätmete ja elusloodusega seotud kuritegudele. Asjakohased on ka meetmed, mis on seotud koolituse ja teadmiste parema kasutamisega keskkonnanõuete täitmise tagamisel 8 .

ELi tasandil on kindlaks määratud nõuete täitmise tagamise strateegilised prioriteedid, mida rakendatakse nii riiklikul tasandil kui ka piiriüleste ühismeetmete kaudu, eelkõige elevandiluu, angerja, roomajate ja lindude salakaubanduse vastu. Europoli, Eurojusti ja eri liikmesriikide paljude õiguskaitseasutuste aktiivsel osalusel on kogu ELis tehtud ulatuslikke piiriüleseid uurimisi ja konfiskeerimisi (vt tekstikast 1). Järelevalveasutuste mobiliseerimine looduslike liikidega kaubitsemise vastu on mõnes liikmesriigis märkimisväärselt suurenenud. Praegu peaks olema prioriteediks võrdsete tingimuste tagamine kogu ELis ja kõigi liikmesriikide järelevalveasutuste jõuline võitlus looduslike liikidega kaubitsemisega. Looduslike liikidega kaubitsemisega seotud eduka süüdistuse esitamise ja karistuse määramise juhtumid, millest on teatatud, on hõlmanud dokumendipettust, rahapesu või organiseeritud kuritegevust ning vara sissenõudmist. Tähtis on siiski suurendada kohtunike teadlikkust looduslike liikidega kaubitsemisest, sest teave süüdistuste esitamise ja karistuste määramise kohta selles valdkonnas on piiratud. Teateid looduslike liikidega kaubitsemisega seotud rahapesu uurimisel saavutatud edu kohta on vähe. Paljud liikmesriigid ja sidusrühmad on täheldanud vajadust uurida täiendavalt looduslike liikidega internetis kaubitsemise ulatust.

Tekstikast 1. Elusloodustoodete konfiskeerimised ELis 2016. aastal

2016. aastal teatasid 24 ELi liikmesriigi pädevad asutused Euroopa Komisjonile kokku 2 268st eluslooduse kaupade suures koguses konfiskeerimise juhust, 63 % neist toimus ELi välispiiridel. Peamised ELi piiridel konfiskeeritud tooterühmad olid ravimid (42 %), elevandiluu (14 %), korallid (10 %), roomajate osad ja saadused (7 %), elusroomajad (5 %), kaaviar (4 %) ja taimed. Importimisel konfiskeeritud kaubad olid pärit peamiselt Hiinast, USAst, Šveitsist ja Taist, samal ajal kui enamiku ekspordil konfiskeeritud kaupade sihtkohad olid Hiina (sealhulgas Hongkongi erihalduspiirkond), USA ja Vietnam. Enamik konfiskeerimisi tehti lennujaamades, kusjuures võrreldes eelmiste aastatega veeti rohkem konfiskeeritud kaupu posti- või kiirpostipakisaadetisena.

2016. aastal konfiskeeriti enam kui kaks tonni elevandiluud. Enamik sellest elevandiluust ei olnud mõeldud ELi turul müümiseks ja koosnes esemetest, mis kas läbisid Euroopa lennujaamu või postikeskusi teel Aafrikast Aasiasse või neid hakati ilma nõutavate dokumentideta Aasiasse reeksportima (enamasti vanad elevandiluust esemed).

Angerja salakaubavedu on praegu ELi ja selle liikmesriikide jaoks nende looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses üks suurimaid probleeme. 2016.–2017. aasta püügiperioodil arreteeriti 48 isikut ja konfiskeeriti 4 000 kg elusaid noorangerjaid (klaasangerjas); angerjad konfiskeeriti, sest neid eksporditi Aasiasse ja nende koguväärtus oli ligikaudu 4 miljonit eurot 9 . Europoli ja mõne ELi liikmesriigi uurimised osutavad piiriüleste organiseeritud kuritegelike võrgustike osalemisele angerja ebaseaduslikus Euroopast väljatoimetamises.

Enamik liikmesriike teatas, et nende ametiasutused on korraldanud riigi tasandil koolituskursusi, kusjuures eri asutused (toll, politsei, järelevalvetalitused, CITESi korraldusasutused jne) korraldavad üha rohkem kursusi koos. CEPOLi 10 või keskkonnakuritegevuse vastast tööd tegevate spetsialistide võrgustike järelevalve all on korraldatud ka palju ELi tasandi koolitusi. Kasutatud on ka ELi rahastatud keskkonnaalase ja politseikoostöö programme, et edendada järelevalveametnike koolitamist elusloodusega seotud kuritegevuse vastaseks võitluseks (vt tekstikast 2).

Tekstikast 2. Rahalise toetuse andmine elusloodusega seotud kuritegevuse vastaseks võitluseks ELis

EL rahastab paljusid elusloodusega seotud kuritegevuse vastaseid eriprojekte ja algatusi, tehes seda peamiselt programmist LIFE 11 . Programmist LIFE eraldatakse 1,1 miljonit eurot vene tuura kaitseprojektile „LIFE for Danube Sturgeons“ 12 (2016–2020), mille eesmärk on parandada tuura salapüügi ja ebaseadusliku kaaviarikaubanduse vastaste õigusaktide ja eeskirjade täitmise tagamist Bulgaarias, Rumeenias, Serbias ja Ukrainas. Programmist LIFE toetatakse ka tegevust, mida juhib Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE), sealhulgas prokuröride ja kohtunike jaoks keskkonnakuritegude kohta uute koolitusvahendite väljatöötamist ning heade tavade andmebaasi loomist (2015.–2020. aastaks 645 000 eurot). Lisaks antakse programmi LIFE raames toetust lindude ebaseadusliku tapmise vastu võitlemise projektidele kogu ELis, eelkõige selleks, et edendada lindude ebaseadusliku tapmise, püünistega püüdmise ja nendega kauplemise kaotamise ELi tegevuskava 13 rakendamist. Hiljuti avaldatud brošüür „LIFE & Wildlife Crime“ 14 sisaldab põhjalikku teavet programmist LIFE toetatud elusloodusega seotud kuritegevuse vastaste algatuste kohta.

2017. aasta novembris algatati ELi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi 15 raames esimene sihtotstarbeline projektikonkurss 16 projektidele, mille eesmärk on edendada liikmesriikide keskkonnakuritegudevastast tegevust, sealhulgas pädevate asutuste koolitamise ja suutlikkuse suurendamise abil, kogueelarvega 2,5 miljonit eurot. Looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust tõstetakse selgelt esile ühe selle konkursi prioriteedina.

Paljud liikmesriigid on loonud asutustevahelised looduslike liikidega kaubitsemise vastased koostööplatvormid või töökonnad. Hispaania on vastu võtnud looduslike liikidega kaubitsemise vastase riikliku tegevuskava, mis on koostatud ELi tegevuskava eeskujul ja milles kehtestatakse probleemi lahendamiseks terviklik strateegia. Sarnase riikliku tegevuskava plaanib 2018. aasta lõpuks vastu võtta ka Tšehhi Vabariik. Hoolimata mõningasest edust jätab järelevalveasutuste koostöö ja omavaheline teabevahetus mõnes liikmesriigis siiski endiselt soovida. Samuti ei vaheta kõik liikmesriigid teiste liikmesriikidega või Europoli kaudu teavet. Paljud liikmesriigid peavad EU-TWIXi (vt tekstikast 3) kogu ELis looduslike liikidega kaubitsemise kohta teabe (välja arvatud isikuandmed) vahetamise praktiliseks ja tõhusaks vahendiks. See, kuidas liikmesriigid kasutavad looduslike liikidega kaubitsemise kohta teadete vahetamiseks SIENA platvormi, 17 erineb seevastu suuresti olenevalt asjaomastest asutustest. See takistab tõhusat koostööd ja jätab Europoli ilma väärtuslikust teabest, mis on vajalik ELis looduslike liikidega kaubitsemist käsitleva tervikliku teabepildi koostamiseks.

Tekstikast 3. EU-TWIX: ELis õigusnormide täitmise tagamiseks tehtava koostöö tulemuslik vahend

EU-TWIX on Euroopa õigusnormide täitmise tagamise süsteem, mis on välja töötatud selleks, et lihtsustada eluslooduse valdkonna õiguskaitse- ja haldusametnike vahelist teabevahetust ja rahvusvahelist koostööd. Süsteem loodi 2005. aastal Belgia ametiasutuste ja TRAFFICi 18 algatusel ja praegu ühendab see enam kui 1 000 ametnikku (nt CITESi korraldusasutustest, tolliteenistustest, keskkonnajärelevalve talitustest, politsei- ja kohtuasutustest) 37 Euroopa riigist ja 10 rahvusvahelisest/piirkondlikust organisatsioonist ning rahaliselt toetavad seda Euroopa Komisjon ja paljud liikmesriigid.

Tänu teabevahetusele EU-TWIXi postiloendi kaudu on algatatud mitu piiriülest uurimist, sealhulgas Madalmaades toimunud ja mitut muud Euroopa ja kolmandat riiki puudutanud ebaseadusliku linnukaubandusega seotud juhtumi ulatuslik uurimine. Selle tulemusel konfiskeeriti umbes 500 lindu, samuti raha ja vara. Kolmele isikule mõisteti vanglakaristus.

EU-TWIXi andmebaas sisaldab praegu teavet üle 55 000 elusloodusega seotud konfiskeerimisjuhtumi kohta, mis on registreeritud 28 ELi liikmesriigis alates 2000. aastast. See on ainulaadne võimalus jälgida looduslike liikidega kaubitsemise suundumusi riigi ja ELi tasandil.

Nagu on selgitatud käesoleva aruande lisas, on EU-TWIXi eeskujul loodud maailmas mitu sarnast süsteemi.

3. prioriteet: päritolu-, tarbija- ja transiidiriikide rahvusvahelise partnerluse tugevdamine looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel

Alates tegevuskava vastuvõtmisest on EL ja selle liikmesriigid tõendanud oma staatust suurima abiandjana looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses (suurim rahastaja). Tegevuskava püütakse ellu viia paljude projektidega, tegeledes salakaubanduse peamiste ajendite ja teguritega, eriti sellistes valdkondades nagu keskkonnakuriteod, korruptsioon ja õigusriik, relvastatud konfliktidest tingitud ebakindlus, ökosüsteemi teenused ja tuluallikad kaitsealade ligiduses, loodusvarade majandamine ja kohalike kogukondade vastupanuvõime.

EL ja paljud liikmesriigid on sõlminud pikaajalisi partnerlussuhteid kolmandate riikidega, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu, tunnistades, et loodusvarade ebaseadusliku kasutamise ja relvastatud rühmituste destabiliseeriva tegevuse vahel on püsiv seos, eriti Kesk-Aafrikas. Tegevuskava on märkimisväärselt kaasa aidanud edu saavutamisele selles valdkonnas. Lisaks juba olemasolevale rahalisele toetusele ja käimasolevale tegevusele võeti 2016. ja 2017. aastal ELi arengu- ja koostööpoliitika raames täiendavalt kasutusele suur summa ELi lisaraha (umbes 340 miljonit eurot Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Lõuna-Aafrikas ja Kariibi mere piirkonnas).

Sellest rahastatakse ka elusloodusega seotud kuritegevuse vastaseid piirkondlikke programme Kesk- ja Ida-Aafrikas ning looduskaitse toetamist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides ja teistes konkreetsetes riikides (nt Guinea). Bioloogilise mitmekesisuse ja kaitsealade haldamise (BIOPAMA) partnerlusprogrammi raames hõlmasid AKV riikide piirkondlikud prioriteedid ka looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase suutlikkuse suurendamist.

Tekstikast 4. Looduslike liikide ja metsaga seotud kuritegevuse vastane uus ELi üleilmne programm

2017. aastal vastu võetud ELi meetmega „Õiguskaitse ning looduslike liikide ja metsaga seotud kuritegevuse vastane võitlus“ võetakse kasutusele 43,5 miljonit eurot, et

– suurendada looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelise konsortsiumi (ICCWC) tegevussuutlikkust, eesmärgiga parandada sihtriikides looduslikke liike ja metsa käsitlevate õigusnormide täitmist ning edendada rahvusvahelist koordineerimist (13,5 miljonit eurot);

– toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke kogukondi looduslike liikidega kaubitsemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.

See täiendab koostöös ICCWC liikmetega elluviidavaid piirkondlikke programme eelkõige Kesk-Aafrikas (UNODC), Ida-/Lõuna-Aafrikas (UNODC, CITES), Aasias (UNODC) ja üleilmse programmi MIKE 19 kaudu (CITES) kokku enam kui 40 miljoni euroga.

Liikmesriigid (eelkõige Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) on oma arengukoostööpoliitika kaudu andnud samuti olulist rahalist toetust riiklikele ja piirkondlikele looduslike liikidega kaubitsemise vastastele programmidele. Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja EL teevad makseid Aafrika Elevandi Fondi 20 .

Lisaks rahalisele toetamisele on EL pidanud mitme päritolu-, transiidi- ja tururiigiga aktiivselt looduslike liikidega kaubitsemise teemalisi kahepoolseid dialooge. ELi delegatsioonid edendavad kolmandates riikides aktiivselt CITESi ja looduslike liikidega kaubitsemist käsitlevate ELi eeskirjade rakendamist ja pakuvad tehnilist abi. EL kasutab oma kaubanduspoliitika vahendeid ka selleks, et survestada looduslike liikidega kaubitsemise vastaste meetmete võtmist, nt tulevastesse vabakaubanduslepingutesse erisätete lisamisega (eelkõige Vietnami puhul) või GSP+ kava 21 kaudu. Kõigele lisaks on EL edendanud dialoogi piirkondlike organisatsioonidega, nagu ASEAN 22 ja Aafrika Liit, et looduslike liikidega kaubitsemise vastu paremini võidelda.

Mitu riiki kaasavad praegu looduslike liikidega kaubitsemise vastasesse võitlusse oma diplomaatilisi võrgustikke ja Ühendkuningriigil on kavas korraldada 2018. aasta oktoobris looduslike liikidega kaubitsemise teemaline kõrgetasemeline konverents 23 .

EL on tegutsenud niisama ettevaatavalt mitmepoolsel tasandil, eriti seoses CITESiga, mis on looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse peamine mitmepoolne vahend ja mida EL toetab ka rahaliselt. CITESi osaliste 17. konverentsil (CoP17) ja 2017. aasta alalise komitee istungil nõudis EL aktiivselt konkreetsete soovituste andmist ja sanktsioonide kehtestamist, et aidata võidelda elevandiluu, ninasarviku sarvede, palisandri ja tiigritega kaubitsemise vastu.

Samamoodi võtavad EL ja mitu liikmesriiki aktiivselt osa aruteludest lindude ebaseadusliku tapmise, püünistega püüdmise ja nendega kauplemise üle, näiteks osaledes erieksperdirühmas, mis on loodud Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (Berni konventsioon) raames. Samuti on aidatud kaasa looduslike liikidega kaubitsemise teema võtmisele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, G20, G7 ja muude rahvusvaheliste organite kohtumiste päevakorda. Tuleb teha rohkem edusamme, et tuua looduslike liikidega kaubitsemise teema muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kohtumiste ja foorumite, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni teemaliste ja rahapesuvastase töökonna kohtumiste päevakorda.

3. Järeldused

Tegevuskava on leidnud ELi tasandil märkimisväärset poliitilist vastukaja ja toetust. Üks esimesi positiivseid mõjusid on see, et paljude poliitikakujundajate, õiguskaitseorganite ja huvirühmade seas ELis on looduslike liikidega kaubitsemise kui prioriteetse küsimuse tähtsus suurenenud. Selle tulemusena on ELi ja riigi tasandil tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ellu viidud arvukalt algatusi. Sellel on ka mitmeid muid positiivseid tulemusi: rohkem õigusnormide täitmise tagamise meetmeid ELis, erasektori osalejate võetud kohustus aidata võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu, töötlemata elevandiluu ekspordi keelustamine, ELi jõulised looduslike liikidega kaubitsemise vastased ettepanekud mitmepoolsetel foorumitel (eelkõige CITESi raames), rohkem ELi rahalisi vahendeid suutlikkuse suurendamiseks ja looduslike liikidega kaubitsemise vastaste rahvusvaheliste meetme võtmiseks ning ELi ja liikmesriikide diplomaatiliste võrgustike kasutamine selle probleemi lahendamiseks paljudes kolmandates riikides.

Kokkuvõttes on enamiku tegevuskava 32 meetme puhul tehtud suuri edusamme. Lõpuks näitavad selle mõju kõige paremini salaküttimise ja salakaubanduse määr. Hoolimata mõningatest julgustavatest märkidest (eriti elevantide ja ninasarvikute salaküttimise vähenemine viimastel aastatel), õitseb looduslike liikidega kaubitsemine endiselt ning ohustab tõsiselt bioloogilist mitmekesisust, õigusriiki ja kestlikku arengut. Seega pole kahtlust, et tegevuskavas sätestatud prioriteedid ja eesmärgid on endiselt asjakohased ja olulised.

EL ja selle liikmesriigid peaksid veelgi intensiivistama oma jõupingutusi, et saavutada tegevuskava eesmärgid 2020. aastaks, kui hinnatakse edasiste meetmete vajalikkust. See on oluline ka selleks, et saavutada kestliku arengu 15. eesmärgi 7. alaeesmärk võtta kiireloomulisi meetmeid, et teha lõpp kaitsealuste taime- ja loomaliikide salaküttimisele ja nendega kauplemisele ning lahendada ebaseaduslike loodustoodete nõudluse ja pakkumise probleem 24 .

(1)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2016:87:FIN

(2)

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10512-2016-INIT/et/pdf

(3)

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2016-0454+0+DOC+XML+V0//ET

(4)

http://ec.europa.eu/environment/cites/trafficking_en.htm

(5)

http://ec.europa.eu/environment/cites/pdf/guidance_ivory.pdf

(6)

Link konsultatsiooni ja selle vastuste analüüsi juurde https://ec.europa.eu/info/consultations/public-consultation-ivory-trade-eu_en.

(7)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0010&qid=1528279459369&from=EN

(8)

Täpsemat teavet keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise tegevuskava üksikmeetmete kohta saab komisjoni talituste töödokumendi SWD(2018) 10 final 1. lisast.

(9)

https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/eu-law-enforcement-step-efforts-to-protect-environment-%E2%80%93-48-arrested-for-trafficking-endangered-species

(10)

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet – https://www.cepol.europa.eu/

(11)

http://ec.europa.eu/environment/life/

(12)

https://danube-sturgeons.org/the-project/

(13)

http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/docs/Roadmap%20illegal%20killing.pdf

(14)

http://ec.europa.eu/environment/life/publications/lifepublications/lifefocus/nat.htm#wildlife