§Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit;

§Euroopa Liidu Varjupaigaametit;

§Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste ametit;

¾muud kohandused, mis põhinevad viimastel sündmustel, mis on seotud Europoli, eu-LISA, Euroopa Prokuratuuri, Euroopa välisteenistuse ja säästva kalapüügi partnerluslepingutega;

¾tehnilised parandused seoses Euroopa Ravimiameti ametikohtade loetelu ja programmi ISA² toetuskulude eelarverea märkusega.

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2019 netomõju 2019. aasta eelarveprojekti kuludele väljendub kulukohustuste assigneeringute vähenemisena 45,0 miljoni euro ulatuses ning maksete assigneeringute vähenemisena 85,0 miljoni euro ulatuses.

2.Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

2.1 Ülevaade

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 1/2019 eesmärk on tagada, et põllumajanduskulude prognoosid põhineksid uusimatel majandusandmetel ja õiguslikul raamistikul. 2018. aasta septembri lõpuks olid komisjonile teada esialgsed näitajad 2018. aasta toodangu kohta ning põllumajandusturgude väljavaated, mis võetakse 2019. aasta eelarvevajaduste ajakohastatud prognooside aluseks.

Lisaks turutegurite arvessevõtmisele käsitleb kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019 pärast 2018. aasta mais koostatud 2019. aasta eelarveprojekti tehtud seadusandlike otsuste mõju põllumajandussektoris, samuti ettevalmistatavate, peagi vastu võetavate otsuste mõju.

EAGFi koguvajadused 2019. aastal (võttes arvesse nn finantsdistsipliini käsitlevaid EAGFi sätteid) on praeguste hinnangute kohaselt 44 254,4 miljonit eurot, mis on võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga 91,9 miljonit eurot rohkem. See suurenemine on põhjustatud peamiselt peatüki 05 03 Otsetoetused, mis on ette nähtud põllumajandusettevõtjate sissetulekute suurendamiseks ja varieeruvuse vähendamiseks ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks mõningatest lisandunud vajadustest (+52,0 miljonit eurot). Peale selle on tehtud väiksemaid muudatusi peatükkides 05 02 Põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine põllumajandusturgude toimimisse sekkumise kaudu (+10,0 miljonit eurot) ja 05 07 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatav põllumajanduskulude audit (+29,9 miljonit eurot).

2019. aastal eeldatavalt kasutada oleva sihtotstarbelise tulu summa suureneb 2019. aasta eelarveprojektis esitatud 549,1 miljonilt eurolt 825,0 miljonile eurole (+275,9 miljonit eurot), mis rohkem kui kompenseerib täiendavateks vajadusteks vajaminevad kulud. Prognoosi ajakohastamine on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevatest otsustest (+88,9 miljonit eurot) ja eeskirjade eiramisest (–4 miljonit eurot) tulenevate summadega. Peale selle sisaldab kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019 2018. aastast 2019. aastasse üle kantava sihtotstarbelise tulu hinnangulist summat 191,0 miljonit eurot (EAGFi hinnanguline ülejääk) 3 . Hinnanguline ülejääk ei hõlma põllumajandussektori 2018. aasta kriisireservi kasutamata assigneeringuid (459,5 miljonit eurot), mis kantakse üle tagasimakseteks põllumajandustootjatele, kelle suhtes kohaldatakse 2019. aastal finantsdistsipliini.

Kirjeldatud ajakohastamise tulemusena teeb komisjon ettepaneku vähendada põllumajanduskulude esialgset prognoosi võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga 184,0 miljoni euro võrra. 2019. aastal EAGFi vajaduste katmiseks vajatakse kulukohustuste assigneeringuid summas 43 429,4 miljonit eurot, milles sisaldub ka 468,7 miljonit eurot põllumajandussektori kriisireservi tarbeks. See kogusumma jääb alla EAGFi netovaheülemmäära, mis on 43 880,3 miljonit eurot. See tähendab, et finantsdistsipliini mehhanismi kohaldatakse ainult eelarveaasta 2019 jaoks põllumajandussektori kriisireservi loomiseks 4 .

2.2 Üksikasjalikud märkused

05 02 — Põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine põllumajandusturgude toimimisse sekkumise kaudu (assigneeringud –30,0 miljonit eurot)

(jooksevhinnad miljonites eurodes, ümardatud)
Sekkumised põllumajandusturgudel	2019. aasta eelarveprojekt	Kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019	2019. aasta eelarveprojekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019)
Vajadus	2 613,2	+10,0	2 623,2
– 2018. aastal kasutada olev prognoositav sihtotstarbeline tulu	100,0	+40,0	140,0
Taotletud assigneeringud	2 513,2	-30,0	2 483,2

Kokkuvõttes on põllumajandusturgudel võetavatest sekkumismeetmetest tulenevaid vajadusi võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga suurendatud 10,0 miljoni euro võrra. Kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2019 taotletavaid assigneeringuid saab 30,0 miljoni euro ulatuses vähendada, sest peatükis 05 02 kättesaadav sihtotstarbeline tulu (140,0 miljonit eurot) on võrreldes 2019. aasta eelarveprojektiga 40,0 miljoni euro võrra suurem.

Komisjon teeb ettepaneku vähendada assigneeringuid puu- ja köögiviljakasvatusele eelarvepunktis 05 02 08 03 (Tootjate organisatsioonide rakendusfondid) 2019. aasta eelarveprojektiga võrreldes 40 miljoni euro ulatuses. Kõigi vajaduste katmiseks tuleb 2019. aastal koguda täiendavat sihtotstarbelist tulu. Sellest vähendamisest saadavad assigneeringud paigutatakse ümber eelarveartiklisse 13 08 02 (Struktuurireformi tugiprogramm – Tegevuse tehniline abi, rubriigist 2 ülekantavad summad) seoses poliitilise kokkuleppega, mille Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid komisjoni ettepaneku kohta suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastuspaketti (punkt 3.3). Piimasektori assigneeringud (eelarveartikkel 05 02 12) vähenevad 3,0 miljoni euro võrra seoses lõssipulbri stabiilse müügiga sekkumisvarudest, mis vähendab allesjääva varu laokulusid.

Veel üks kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2019 kavandatud muudatus on seotud linnulihasektoriga (eelarvepunkt 05 02 15 99), mida suurendatakse 13,0 miljoni euro võrra erakorralisteks abimeetmeteks põllumajandusettevõtjatele seoses linnugripipuhanguga.

05 03 — Otsetoetused, mis on ette nähtud põllumajandusettevõtjate sissetulekute suurendamiseks ja varieeruvuse vähendamiseks ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks (assigneeringud –183,9 miljonit eurot)

(jooksevhinnad miljonites eurodes, ümardatud)
Otsetoetused	2019. aasta eelarveprojekt	Kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019	2019. aasta eelarveprojekt (sh kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019)
Pärast finantsdistsipliini kohaldamist (kaasa arvatud assigneeringud põllumajandussektori kriisireservi tarbeks)
Vajadus	41 430,7	+52,0	41 482,7
– 2018. aastal kasutada olev prognoositav sihtotstarbeline tulu	449,1	+235,9	685,0
Taotletud assigneeringud	40 981,6	-183,9	40 797,7

Peatükis 05 03 taotletud assigneeringuid vähendatakse 2019. aasta eelarveprojektiga võrreldes 183,9 miljoni euro võrra. Selline muutus tuleneb peamiselt suuremast sihtotstarbeliste tulude summast (+235,9 miljonit eurot), mis on ette nähtud eelarvepunktis 05 03 01 10 Põhitoetuskava. Otsetoetuste eelarvepunktide vahel on mõningaid erinevusi, mis peegeldavad vajaduste ajakohastatud hinnangut.

Muud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavad põllumajanduskulud (assigneeringud +29,9 miljonit eurot)

Eelarveartikli 05 07 02 Vaidluste lahendamine assigneeringuid on vaja suurendada 29,0 miljoni euro võrra Euroopa Kohtu otsuse tõttu endiste suhkru toodangumaksude kohta. Mõned maksed, mille deklareerimist eeldati esialgu 2018. aastal, lükkuvad edasi 2019. aastasse. Peale selle on mõned väiksed muudatused eelarvepunktides 05 07 01 06 Kulud, mis on seotud liikmesriikide kasuks tehtud finantskorrektsioonidega vastavalt otsustele, milles käsitletakse raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist ja 05 07 01 07 Kulud, mis on seotud liikmesriikide kasuks tehtud finantskorrektsioonidega vastavalt otsustele, milles käsitletakse raamatupidamisarvestuse vastavuse kontrolli.

2.3 Üksikandmed eelarveridade kaupa

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
05 02 08 03	Tootjate organisatsioonide rakendusfondid	-40 000 000	-40 000 000
05 02 12 02	Lõssipulbri ladustamise meetmed	-3 000 000	-3 000 000
05 02 15 99	Muud sealiha, kodulinnuliha, munade, mesinduse ning muude loomakasvatussaadustega seotud meetmed	13 000 000	13 000 000
Vahesumma 05 02		-30 000 000	-30 000 000
05 03 01 02	Ühtse pindalatoetuse kava (SAPS)	71 000 000	71 000 000
05 03 01 07	Ümberjaotatavad maksed	-5 000 000	-5 000 000
05 03 01 10	Põhitoetuskava	-242 900 000	-242 900 000
05 03 01 11	Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus	102 000 000	102 000 000
05 03 01 13	Noorte põllumajandustootjate toetus	34 000 000	34 000 000
05 03 01 99	Muud (tootmiskohustusega sidumata otsetoetused)	11 000 000	11 000 000
05 03 02 40	Puuvilla eritoetus	4 000 000	4 000 000
05 03 02 50	POSEI programm – Euroopa Liidu abiprogrammid	1 000 000	1 000 000
05 03 02 60	Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetuskava	73 000 000	73 000 000
05 03 02 61	Väikepõllumajandustootjate kava	-231 000 000	-231 000 000
05 03 02 99	Muud (otsetoetused)	-1 000 000	-1 000 000
Vahesumma 05 03		-183 900 000	-183 900 000
05 07 01 06	Kulud, mis on seotud liikmesriikide kasuks tehtud finantskorrektsioonidega vastavalt otsustele, milles käsitletakse eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (endised meetmed) ja EAGFi raames	-1 700 000	-1 700 000
05 07 01 07	Kulud, mis on seotud liikmesriikide kasuks tehtud finantskorrektsioonidega vastavalt otsustele, milles käsitletakse eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse vastavuse kontrolli seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (endised meetmed) ja EAGFi raames	2 600 000	2 600 000
05 07 02	Vaidluste lahendamine	29 000 000	29 000 000
Vahesumma 05 07		+29 900 000	+29 900 000
EAGF kokku		-184 000 000	-184 000 000

Eelarve lisas on kohandatud peatükkide 05 02 ja 05 03 ning tulupunktide 6 7 0 1 ja 6 7 0 2 märkusi.

3.Komisjon ettepanekute asjus saavutatud kokkulepete mõju

3.1 Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid, et võtta arvesse poliitilist kokkulepet, 5 mille Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid 2018. aasta mais ettepaneku asjus, mille komisjon esitas 2017. aasta mais 6 .

Nimetatud kokkulepe hõlmab liikmesriikide soovitud turvalise, krüpteerimissüsteemiga võrgu loomist ELi salastatud teabe edastamiseks liikmesriikide vahel ja komisjoniga. Kuna seda vajadust ei olnud komisjoni ettepanekus ette nähtud, tehakse ettepanek katta selle rahastamine programmi haldustoetuskulude eelarverealt.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus		Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
02 01 04 05		Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi toetuskulud	1 750 000	1 750 000
02 05 01		Ülemaailmsete satelliitnavigatsioonil põhinevate teenuste ja infrastruktuuri (Galileo) väljaarendamine ja käikuandmine 2020. aastaks	15 950 000	–
02 06 01		Kosmoseseirel ja kohapeal kogutud andmetel põhinevate operatiivteenuste osutamine (Copernicus)	2 000 000	–
02 07 01		Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm	243 250 000	145 250 000
09 03 03		Üleeuroopaliste digiteenuste taristute koosvõime, säästva kasutuselevõtu, toimimise ja ajakohastamise ning Euroopa tasandil koordineerimise edendamine	1 992 858	–
32 02 01 01		Energiasiseturu tõhusam integreerimine ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamine	3 985 714	–
32 02 01 02		Liidu energiavarustuskindluse suurendamine	3 985 714	–
32 02 01 03		Säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine	3 985 714	–
32 05 01 02		ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine — ITERi arendamise Euroopa ühisettevõte — Fusion for Energy (F4E)	6 050 000	–
40 01 40		Haldusreserv	-300 000	-300 000
40 02 41		Liigendatud assigneeringud	-244 700 000	-146 700 000
Kokku			37 950 000	–

Eelarve lisas on kohandatud artiklite 40 01 40 ja 40 02 41 märkusi.

3.2 Euroopa solidaarsuskorpus

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, et võtta arvesse poliitilist kokkulepet, 7 mille Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid 2018. aasta juunis ettepaneku asjus, mille komisjon esitas 2017. aasta juunis 8 .

Kokkulepe hõlmab järgmisi muudatusi 2019. aasta eelarveprojektis:

¾Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilise ulatuse laiendamine EL 28-lt programmis „Erasmus+“ osalevatele riikidele tähendab 28,1 miljoni euro ümberpaigutamist programmilt „Erasmus+“ Euroopa solidaarsuskorpusele, koos maksete assigneeringute vastavate kohandustega;

¾Euroopa solidaarsuskorpusele Euroopa Sotsiaalfondi tehnilise abi kaudu antava toetuse tühistamine 2019. aastal (12,1 miljonit eurot), mis paigutatakse ümber Euroopa Sotsiaalfondi põhilisele tehniline abi eelarvereale, koos maksete assigneeringute vastavate kohandustega.

See tühistamine kompenseeritakse 6,1 miljoni euroga mittesihtotstarbelisest varust ja 6 miljoni euroga järgmistest ümberpaigutustest alamrubriigis 1a:

¾komisjon taotlus 2019. aasta eelarveprojektis anda Euroopa Kemikaaliametile ELi tasakaalustavat toetust (61,4 miljonit eurot) põhines tasudest saadava tulu konservatiivsel hinnangul. Võttes arvesse 2018. aastal tasudest saadud tulu taset, saab vabastada 3,0 miljonit eurot;

¾Euroopa Meresõiduohutuse Ametil on tekkinud viivitusi drooniteenuse kasutuselevõtmisega avalike ülesannete täitmiseks merel. Kuni amet jõuab oma ajakavale järele, tehakse ettepanek vabastada 2,0 miljonit eurot;

¾komisjon teeb ettepaneku vähendada komisjoni õigustest tulenevate tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete eelarvereale taotletud assigneeringuid 1,0 miljoni euro ulatuses (–5 %). Võttes arvesse varasemat täitmist, peaks vähendatud summast piisama 2019. aastaks kavandatud meetmete võtmiseks.

Peale selle teeb komisjon osa Euroopa solidaarsuskorpuse ülesannete Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile delegeerimise kulude-tulude analüüsi põhjal ettepaneku paigutada ümber 0,9 miljonit eurot nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutes Euroopa solidaarsuskorpuse haldustoetuskulude eelarverealt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti toetuse eelarvereale.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
02 03 03	Euroopa Kemikaaliamet — Kemikaale käsitlevad õigusaktid	-3 000 000	-3 000 000
04 02 63 01	Euroopa Sotsiaalfond — Tegevuse tehniline abi	12 078 000	8 454 600
04 02 65	Euroopa solidaarsuskorpus – Euroopa Sotsiaalfondi osalus	–	3 330 600
05 04 60 04	Euroopa solidaarsuskorpus – Toetus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)	–	540 000
06 02 03 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet	-2 000 000	-2 000 000
07 02 07	Euroopa solidaarsuskorpus – Toetus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) keskkonna allprogrammist	1 000 000	1 000 000
15 01 04 03	Euroopa solidaarsuskorpuse kulude toetamine	3 612 500	3 612 500
15 01 06 03	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet – Toetus Euroopa solidaarsuskorpuselt	937 500	937 500
15 02 01 01	Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga	-1 900 000	-1 900 000
15 02 01 02	Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa noorsoovaldkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa demokraatlikus elus	-26 200 000	-19 650 000
15 05 01	Euroopa solidaarsuskorpus	138 774 568	115 000 000
23 03 01 03	Euroopa solidaarsuskorpus – Liidu kodanikukaitse mehhanismist makstav rahaline toetus	2 000 000	2 000 000
32 03 01	Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed	-1 000 000	-1 000 000
34 02 05	Euroopa solidaarsuskorpus – toetus keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kliimameetmete allprogrammist	500 000	500 000
40 01 40	Haldusreserv	-4 550 000	-4 550 000
40 02 41	Liigendatud assigneeringud	- 114 174 568	-99 341 200
Kokku		6 078 000	3 934 000

Eelarve lisas on kohandatud artiklite 40 01 40 ja 40 02 41 märkusi.

3.3 Struktuurireformi tugiprogramm

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada struktuurireformi tugiprogrammi jaoks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, et võtta arvesse poliitilist kokkulepet, 9 mille Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid 2018. aasta juulis ettepaneku asjus, mille komisjon esitas 2017. aasta detsembris 10 .

Komisjoni ettepanekus soovitati rahastada programmi 40 miljoni euro suuruse rahastamispaketi suurendamist alamrubriigis 1a paindlikkusinstrumendi abil 11 . Võttes arvesse selle alamrubriigi piiratud varu (1,9 miljonit eurot), tehti ettepanek võtta paindlikkusinstrument kasutusele 38,1 miljoni euro ulatuses 12 .

Vastavalt saavutatud poliitilisele kokkuleppele tagatakse rahastamine 2019. aastal ümberpaigutuste teel rubriigist 2 (vt punkt 2.2) ja paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise ettepanek võetakse tagasi.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
13 08 01	Struktuurireformi tugiprogramm — Tegevuse tehniline abi, alamrubriigist 1b (Euroopa Teadusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) ülekantavad summad	-40 000 000	-17 200 000
13 08 02	Struktuurireformi tugiprogramm — Tegevuse tehniline abi, alamrubriigist 2 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) ülekantavad summad	40 000 000	17 200 000
Kokku		–	–

4.Komisjoni uute algatuste mõju

4.1 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahendite täiendamine

Komisjon tegi osana oma panusest 19.–20. septembril 2018 Salzburgist toimunud riigijuhtide kohtumisse ettepaneku laiendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti volitusi, eelkõige selleks, et luua 2020. aasta lõpuks 10 000 piirivalveametnikust koosnev alaline korpus 13 . Tehakse ettepanek, et alaline korpus koosneks kolme liiki töötajatest: ameti oma töötajad, pikaajaliselt lähetatud töötajad liikmesriikidest ja lühiajaliselt lähetatud töötajad liikmesriikidest, kusjuures järk-järgult mindaks üle ameti oma töötajatele ja liikmesriikidest pikaajaliselt lähetatud töötajatele.

Komisjon teeb ettepaneku lisada 2019. aasta eelarvesse 375 ametikohtade loetelu ametikohta, mis on kavandatud ameti töötajaskonnaks, et osaleda Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loomises, ja suurendada nende rahastamise tagamiseks ELi toetust 19 miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringutes. See peaks ametil võimaldama alustada töötajate värbamist kohe pärast poliitilise kokkuleppe saavutamist tema volituste laiendamise kohta. Kui sellele lisada 375 lepingulist töötajat, võimaldaks see ametil värvata 2019. aasta jooksul täiendavalt 750 isikkoosseisu liiget.

Võttes arvesse varu ja ümberpaigutamisruumi puudumist rubriigis 3, teeb komisjon ettepaneku muuta vastavalt paindlikkusinstrumendi kasutust.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
18 02 03	Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)	19 321 000	19 321 000
Kokku		19 321 000	19 321 000

Ametikohtade ajakohastatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

4.2 ELi toetuse suurendamine Euroopa Liidu Varjupaigaametile

Komisjon tegi osana oma panusest 19.–20. septembril 2018 Salzburgis toimunud riigijuhtide kohtumisse ettepaneku laiendada Euroopa Liidu Varjupaigaameti volitusi, eelkõige selleks, et tugevdada selle suutlikkust anda liikmesriikidele vajaduse korral operatiivabi 14 . Selleks et võimaldada ametil anda rohkem tehnilist ja operatiivabi, teeb komisjon ettepaneku suurendada ELi toetust ametile 55 miljoni euro ulatuses kulukohustuste ja maksete assigneeringutes.

Võttes arvesse varu ja ümberpaigutamisruumi puudumist rubriigis 3, teeb komisjon ettepaneku muuta vastavalt paindlikkusinstrumendi kasutust.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
18 03 02	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)	55 000 000	55 000 000
Kokku		55 000 000	55 000 000

4.3 Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste ameti määruse muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, 15 võeti vastu selleks, et suurendada Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nähtavust, tunnustamist, tõhusust, läbipaistvust ja usaldusväärsust. Sõltumatu Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) loodi selleks, et registreerida ja jälgida Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi ning vajaduse korral määrata neile karistusi, sh juhtudel, kui nad väidetavalt ei järgi määruses nimetatud euroopalikke põhiväärtusi.

Komisjon tegi osana oma panusest 19.–20. septembril 2018 Salzburgis toimuvasse riigijuhtide kohtumisse ettepaneku 16 muuta määrust kontrollimenetluse osas, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames.

Selleks et amet saaks tegutseda sujuvalt ja tõhusalt, tehakse ettepanek lisada Euroopa Parlamendi ametikohtade loetellu 9 ametikohta 17 lisaks ameti direktori ajutisele ametikohale, mis juba sisaldub 2019. aasta eelarveprojektis 18 . Selle tulemusena eraldatakse ametile kokku 10 ametikohta.

Võttes arvesse alaliste töötajate värbamiseks kuluvat aega, tehakse ettepanek lisada 2019. aasta eelarveprojekti parlamendi jakku assigneeringute summa, mis vastab 2019. aasta kuue kuu keskmisele tegevusele.

Samuti tehakse ameti vahetuks toetamiseks ettepanek lisada 2019. aasta eelarveprojekti Euroopa Parlamendi jakku assigneeringud, mis vastavad 6 lepingulise töötaja kuue kuu tegevusele 2019. aastal. Assigneeringute suurendamine kompenseeritakse samaväärse vähendusega eelarve komisjoni osas.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

	(eurodes)
Eelarverida		Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
I jagu – Euroopa Parlament
1 2 0 0		Töötasud ja hüvitised	535 500	535 500
1 4 0 0		Muud teenistujad — Peasekretariaat ja fraktsioonid	150 000	150 000
I jao vahekokkuvõte			685 500	685 500
III jagu – Euroopa Komisjon
27 01 02 09		Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine	-150 000	-150 000
III jao vahekokkuvõte			-150 000	-150 000
Kokku			535 500	535 500

Ametikohtade ajakohastatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

5.Muud viimase aja sündmustel põhinevad kohandused

5.1 ELi toetuse suurendamine Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametile

Euroopa julgeoleku tegevuskava raames täidab Euroopa Liidu Õiguskaitsealase Koostöö ja Koolituse Amet (Europol) olulist rolli ELi terrorismivastase võitluse keskusena, mis osaleb kooskõlastatud reageerimises terrorismiohule ja terrorirünnakutele nii nende tegeliku toimumise ajal kui ka kavandamisfaasis. Pärast hiljutisi terrorirünnakuid Euroopas on Europoliga vahetatava teabe maht ja selle kasutajate hulk järsult kasvanud, mis on põhjustanud vajaduse ajakohastada ameti põhilisi IT-süsteeme. Seepärast teeb komisjon ettepaneku suurendada ELi toetust Europolile 5,0 miljoni euro võrra.

Peale selle taotleb komisjon täiendavalt 3,0 miljonit eurot, et laiendada Europoli kava teisest julgeolekukontrolli läbi viivate külalisametnike lähetamiseks, mis on oluline vahend liikmesriikide abistamisel ebaseaduslik rände piiramisel kõigil olemasolevatel ja tekkivatel rändeteedel.

Komisjoni hinnangul vajab Europol seega täiendavalt 8,0 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutes. Võttes arvesse varu ja ümberpaigutamisruumi puudumist rubriigis 3, teeb komisjon ettepaneku muuta vastavalt paindlikkusinstrumendi kasutust.

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
18 02 04	Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol)	8 000 000	8 000 000
Kokku		8 000 000	8 000 000

5.2 Euroopa Prokuratuuri vahendite täiendamine

Euroopa Prokuratuur loodi 2017. aasta oktoobris tõhustatud koostöö raames, 19 tol ajal 20 osalejariigiga. Peale seda on oma soovi osaleda Euroopa Prokuratuuri töös kinnitanud Malta ja Madalmaad. Kuna prokuratuuri ülesehitus põhineb kolleegiumi mudelil, nõuab see kahe täiendava Euroopa prokuröri värbamist. Võttes arvesse kahe nimetatud riigi osalemisest lisanduvat eeldatavasti väikest töökoormust kriminaalasjades, ei ole Euroopa Prokuratuuri töötajate arvu ilmselt vaja suurendada võrreldes 2017. aasta septembris koostatud muudetud finantsselgitusega.

Peale selle, võttes arvesse, kui oluline on leida kõrge kvalifikatsiooniga kandidaate seoses prokuröride tööülesannete ning nende ametikohtade staatuse ja volitustega, teeb komisjon ettepaneku võtta tööle Euroopa peaprokurör ja 22 Euroopa prokuröri vastavalt palgaastmel AD15 ja AD13.

Võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri töötajate värbamise ajastust 2019. aastal, ei taotleta täiendavaid vahendeid võrreldes 2019. aasta eelarveprojektis sisalduva ELi toetusega (4,9 miljonit eurot).

Ametikohtade ajakohastatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

5.3 Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti ametikohtade loetelu muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline kokkulepe Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti muudetud asutamismääruse 20 asjus hõlmab tegevdirektori asetäitja ametikoha loomist tegevdirektori aitamiseks ja asendamiseks. Kuna komisjoni ettepanekus sellise ametikoha loomist ei käsitletud, tehakse ettepanek muuta üks ametikohtade loetelus sisalduv AD5 ametikoht AD13 ametikohaks, et amet saaks värvata tegevdirektori asetäitja. See ei mõjuta ameti jaoks taotletud ELi toetust.

Ametikohtade ajakohastatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

5.4 Euroopa välisteenistuse vahendite täiendamine

2019. aasta eelarveprojekti Euroopa välisteenistuse jaost puudub mitu punkti, sest asjaomased otsustamisprotsessid ei olnud selle koostamise ajaks piisavalt edenenud. Neli neist punktidest on jõudnud nüüdseks etappi, kus nende lisamine on põhjendatud:

¾delegatsioonide avamine Türkmenistanis ja Kuveidis ning alalise üksuse loomine Haagis;

¾liidu kohaloleku säilitamine Belfastis;

¾sõjalised nõustajad delegatsioonides;

¾Euroopa Liidu sõjaline staabi (ELSS) luuredirektoraadi tugevdamine.

See puudutab kõigil juhtudel uusi kohustusi, mille kas nõukogu on kinnitanud või mis on saanud liikmesriikide tugeva poliitilise toetuse ning mille jaoks ei ole Euroopa välisteenistuse praeguses või tulevastes eelarvetes vahendeid ette nähtud.

5.4.1 Delegatsioonide avamine Türkmenistanis ja Kuveidis ning alalise üksuse loomine Haagis

Euroopa välisteenistuse delegatsioonide võrgu 2018. aasta ülevaates tuvastati vajadus avada delegatsioonid Kuveidis ja Türkmenistanis ning alaline üksus Haagis.

¾Kuveit on riik, kes mängib järjepidevalt konstruktiivset rolli kasvavate piirkondlike pingete maandamisel ja kes on pakkunud end vahendajaks mitte üksnes Pärsia lahe piirkonna kriisis, vaid ka dialoogivõimaluste otsimisel Pärsia lahe eri kallaste vahel. Ta on näidanud üles ka tõelist huvi selle vastu, et viia oma kahepoolsed suhted ELiga oluliselt kõrgemale tasemele. Praegu on ELi delegatsioon Saudi Araabias akrediteeritud tegutsema viies Pärsia lahe piirkonna riigis, sh Kuveidis. Kohalolek Kuveidis aitaks paremini jagada esindusülesandeid ja kohaolu piirkonnas, samuti kataks see tõhusamalt Katari.

¾Kesk-Aasias suurendavad oma kohalolu sellised suurriigid nagu Venemaa ja Hiina. Türkmenistan, kellel on suuruselt maailma neljandad gaasivarud ja kelle strateegiline geograafiline asukoht on oluline ka julgeoleku seisukohast, vaatab üha enam ELi kui alternatiivse partneri poole, kes aitaks viia läbi tema reformi- ja moderniseerimisprotsessi. Türkmenistan on praegu ainus Kesk-Aasia riik, kus ELil ei ole täiemahulist delegatsiooni. ELi delegatsiooni avamine Aşgabatis võimaldaks täiemahulisi suhteid sellistes strateegilist huvi pakkuvates valdkondades nagu energeetika ja julgeolek.

¾Haag on üks ülemaailmsetest mitmepoolse diplomaatia keskustest ja tema poliitiline tähtsus suureneb tänu Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonis toimuvale tööle. Kuna Euroopa välisteenistusel on olnud seal seni ajutine esindus, peetakse väga tähtsaks muuta kohalolu püsivaks.

Välisasjade nõukogu nõustus 16. juulil 2018 ametlikult eespool nimetatud kahe delegatsiooni avamisega. Pärast aastaülevaate koostamist on ka mitu liikmesriiki väljendanud 28. mai kirjas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale tugevat toetust Euroopa välisteenistuse kohaloleku tugevdamiseks.

Seepärast tehakse ettepanek lisada 2019. aasta eelarveprojekti Euroopa välisteenistuse jakku vajalikud assigneeringud ja töötajad, et Euroopa välisteenistus saaks tagada oma kohaloleku (3,2 miljoni euro ulatuses assigneeringuid ja 19 töötajat, mis hõlmab 9 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta ja 10 kohalikku töötajat). Kuna ei Kuveidi ega Türkmenistani delegatsioon ei hakka eeldatavasti tööle 1. jaanuaril 2019, tehakse ettepanek rahastada neid 2019. aastal vaid 8 kuud, millele lisanduvad vältimatud ühekordsed avamiskulud. Võttes arvesse, et Haagis on ajutine esindus juba olemas, tehakse ettepanek rahastada püsivat esindust kogu 2019. aasta jooksul.

Ametikohtade ajakohastatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

5.4.2 Liidu ühenduspunkti säilitamine Belfastis

Võttes arvesse ebakindlust seoses kolme olemasoleva piirkondliku esindusega Ühendkuningriigis, sisaldab 2019. aasta eelarveprojekt üksnes Londoni delegatsiooni avamiseks vajalikke assigneeringuid ja töötajaid.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus on pärast eelarveprojekti koostamist leppinud kokku Belfasti büroo säilitamises ning Edinburghi ja Cardiffi büroo sulgemises. Euroopa välisteenistus valmistab praegu ette nõukogu ja komisjoni ametlikku taotlust asutada delegatsioon Londonis koos ELi bürooga Belfastis.

Võttes arvesse selle poliitilist tähtsust ja tuginedes kõige tõenäolisematele ressursivajadustele 2019. aastaks, tehakse ettepanek lisada 2019. aasta eelarveprojekti Euroopa välisteenistuse jakku selle büroo ülalpidamiseks vajalikud assigneeringud (0,9 miljonit eurot) ja töötajad (5, sh 2 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta, 1 lepinguline töötaja ja 2 kohalikku töötajat).

Ametikohtade ajakohastatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

5.4.3 Sõjalised nõustajad delegatsioonides

13. märtsil 2018 esitati poliitika- ja julgeolekukomiteele ning 14. märtsil 2018 Euroopa Liidu sõjalisele komiteele (ELSK) 21 kontseptsioonidokument sõjaliste nõustajate kohta ELi delegatsioonides. Tuginedes nimetatud kahe organi tugevale toetusele ja kaasabile, kiitis välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täiendatud kontseptsioonidokumendi oktoobri esimesel poolel heaks ning poliitika- ja julgeolekukomitee kinnitas selle.

Kontseptsioonidokumendis tehakse ettepanek nimetada prioriteetsetesse delegatsioonidesse ametisse 5 sõjalist nõustajat (lähetatud riiklikud eksperdid) aastas, st kahel esimesel aastal kokku 10 ja edaspidi tõenäoliselt rohkem. See algatus nõuab Euroopa välisteenistuse eelarve suurendamist alates 2019. aastast.

Seepärast tehakse ettepanek lisada 2019. aasta eelarveprojekti Euroopa välisteenistuse jakku vajalikud assigneeringud (0,8 miljonit eurot) kuni seitsme eksperdi värbamiseks esimesel etapil, kiirendades sellega rakendamist.

Nõutava oskusteave laadi tõttu luuakse mõned ametikohad neis ELi delegatsioonides, kus turvakulud on suured ja ebastandardsed.

5.4.4 ELSS luuredirektoraadi tugevdamine

Euroopa Liidu sõjalise staabi luuredirektoraat pakub ELile luuretuge, eelkõige olukorra analüüsi, eriaruannete ja riski hindamise kaudu. Seega aitab ta kaasa poliitika väljatöötamisele, varajasele hoiatamisele ja kriisile reageerimise kavandamisele ning ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide/operatsioonide ja õppuste kavandamisele ja läbiviimisele. Nõudlus tema kaasabi järele on suur ja aina kasvab ning talle kättesaadavatest vahenditest ei piisa vajaduste rahuldamiseks.

Kasutajate arv on võrreldes 2009. aastaga kahekordistunud. Lisaks Euroopa Liidu sõjalise staabi juhtkonnale on tal kliente alates personaliosakonnast kuni Euroopa välisteenistuse talituste, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni, k.a selle president, ning nõukogu organiteni, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning Euroopa Liidu sõjalise komiteeni. Peale selle nõuab iga klient, nii vana kui uus, üha enam kohandatud ja töömahukaid teenuseid. Lisaks on kogu infomaastiku käimasolev muutumine (nt sotsiaalmeedia mõju) kiirendanud teabe liikumist ja seepärast esitavad peaaegu kõik kliendid päringuid veelgi lühemate tähtaegadega, mis paneb olemasolevad vahendid suurema surve alla.

Nõukogu soovil läbi viidud ressursivajaduse analüüs tuvastas vajaduse viie täiendava kaasrahastatava riikliku eksperdi ametikoha loomise järele. Analüüsi tulemusi esitleti Euroopa Liidu sõjalisele komiteele ning poliitika- ja julgeolekukomiteele vastavalt 26. septembril 2017 ja 9. jaanuaril 2018. 2. märtsil andis Euroopa Liidu sõjaline komitee oma sõjalise nõuande, milles soovitas luua viis (kaasrahastatava riikliku eksperdi) ametikohta alates 1. jaanuarist 2019.

Võttes arvesse poliitika- ja julgeolekukomitee kinnitust, tehakse ettepanek lisada 2019. aasta eelarveprojekti Euroopa välisteenistuse jakku vajalikud assigneeringud (0,3 miljonit eurot).

5.4.5 Kombineeritud mõju 2019. aasta eelarveprojekti Euroopa välisteenistuse jaole

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
X jagu – Euroopa välisteenistus
1 2 0 5	Lähetatud riiklikud sõjalised eksperdid	280 000	280 000
3 0 0 0	Koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused	1 208 000	1 208 000
3 0 0 1	Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused	437 000	437 000
3 0 0 2	Muud personaliga seotud kulud	954 000	954 000
3 0 0 3	Hooned ja nendega seotud kulud	1 351 000	1 351 000
3 0 0 4	Muud halduskulud	934 000	934 000
Kokku		5 164 000	5 164 000

5.5 Säästva kalapüügi partnerluslepingute ajakohastamine

Nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe 22 II osa punktis C, vaatas komisjon läbi uusima kättesaadava teabe säästva kalapüügi partnerluslepingute kohta ja eeldatavad vajadused 2019. aastaks vastavalt läbirääkimiste seisule asjaomaste kolmandate riikidega. Selle läbivaatamise tulemustele tuginedes teeb komisjon ettepaneku suurendada kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 7,0 miljoni euro ulatuses, mis jaguneb tegevuskulude eelarverea (11 03 01) ja reservi (40 02 41) vahel, nagu järgnevas tabelis esitatud.

Taotletavat summat kasutatakse rahalise toetuse suurendamiseks uuele lepingule Marokoga, kuna läbirääkimised on nüüdseks lõpule jõudnud. Leping ja sellega seotud protokoll jõustuvad eeldatavasti 2019. aasta esimesel 23 poolel ja seoses sellega tehakse ettepanek lisada reservi eelarvereale täiendav summa. Peale selle, kuna 1. augustist 2018 hakati ajutiselt kohaldama lepingut Côte d’Ivoire’i Vabariigiga, 24 teeb komisjon ettepaneku paigutada asjaomased kulukohustuste assigneeringud (0,7 miljonit eurot) ümber reservi eelarverealt (40 02 41) tegevuskulude eelarvereale (11 03 01).

Järgnevas tabelis on esitatud üksikasjalikud andmed eelarveridade kaupa.

(eurodes)
Eelarverida	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringud	Maksete assigneeringud
III jagu – Euroopa Komisjon
11 03 01	Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine (jätkusuutliku kalanduse kokkulepped)	682 000	–
40 02 41	Liigendatud assigneeringud	6 318 000	7 000 000
Kokku		7 000 000	7 000 000

6.Tehnilised parandused

6.1 Euroopa Ravimiameti ametikohtade loetelu muutmine

Komisjon tegi 2019. aasta eelarveprojektis ettepaneku säilitada Euroopa Ravimiameti ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade arv 2018. aastaks heaks kiidetud tasemel (591 ametikohta). Kuid 2019. aasta eelarveprojekti ametikohtade loetelus muudeti eksikombel nende ametikohtade jagunemist administraatorite (AD) ja assistentide (AST) tegevusüksuste ning palgaastmete vahel. Käesolevaga teeb komisjon ettepaneku teha tehniline parandus, mis ei mõjuta assigneeringuid.

Ametikohtade parandatud loetelu on esitatud eelarve lisas.

6.2 Koosvõimealaste lahenduste ja Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste programmi (ISA²) toetuskulude ühisraamistike eelarve märkuse muutmine

2019. aasta eelarveprojektis muudeti eksikombel programmi ISA² eelarve märkust, et lisada meetmed, mis ei ole eelarvepunktis 26 01 04 01 lubatud. Komisjon teeb ettepaneku teha tehniline parandus, et pöörduda tagasi 2018. aasta vastuvõetud eelarve teksti juurde. Parandus assigneeringuid ei mõjuta.

Eelarve parandatud märkus on esitatud eelarve lisas.

7.Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Rubriik		2019. aasta eelarveprojekt		Kirjalik muutmisettepanek nr 1/2019		2019. aasta eelarveprojekt
						(sh kirjalik muutmisettepanek 1/2019)
		KA	MA	KA	MA	KA	MA
1.	Arukas ja kaasav majanduskasv	79 973 396 584	67 517 943 173	4 028 000	- 13 266 000	79 977 424 584	67 504 677 173
millest paindlikkusinstrument		38 069 903		- 38 069 903
millest kulukohustuste koguvaru		233 333 333				233 333 333
Ülemmäär		79 924 000 000				79 924 000 000
Varu		222 006 652				179 908 749
1a	Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	22 859 993 348	20 467 170 955	44 028 000	3 934 000	22 904 021 348	20 471 104 955
millest kulukohustuste koguvaru
Ülemmäär		23 082 000 000				23 082 000 000
Varu		222 006 652				177 978 652
1b	Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus	57 113 403 236	47 050 772 218	- 40 000 000	- 17 200 000	57 073 403 236	47 033 572 218
millest paindlikkusinstrument		38 069 903		- 38 069 903
millest kulukohustuste koguvaru		233 333 333				233 333 333
Ülemmäär		56 842 000 000				56 842 000 000
Varu						1 930 097
2.	Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad	59 999 077 986	57 790 407 331	- 137 000 000	- 159 800 000	59 862 077 986	57 630 607 331
Ülemmäär		60 344 000 000				60 344 000 000
Varu		344 922 014				481 922 014
millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – turuga seotud kulud ja otsetoetused		43 613 447 000	43 537 899 417	- 184 000 000	- 184 000 000	43 429 447 000	43 353 899 417
Vaheülemmäär		43 881 000 000				43 881 000 000
Ümardamisel tekkiv erinevus, mida varu arvutamisel ei ole arvestatud		659 000				659 000
EAGFi varu		266 894 000				450 894 000
3.	Turvalisus ja kodakondsus	3 728 518 138	3 486 361 394	82 321 000	82 321 000	3 810 839 138	3 568 682 394
millest paindlikkusinstrument		927 518 138		82 321 000		1 009 839 138
Ülemmäär		2 801 000 000				2 801 000 000
Varu
4.	Globaalne Euroopa	11 384 188 562	9 508 356 038			11 384 188 562	9 508 356 038
millest kulukohustuste koguvaru		1 116 188 562				1 116 188 562
Ülemmäär		10 268 000 000				10 268 000 000
Varu
5.	Haldus	9 956 925 632	9 960 905 652	5 699 500	5 699 500	9 962 625 132	9 966 605 152
Ülemmäär		10 786 000 000				10 786 000 000
millest ettenägemata kulude varusid kompenseerib		- 253 882 156				- 253 882 156
Varu		575 192 212				569 492 712
millest: institutsioonide halduskulud		7 755 321 712	7 759 301 732	5 699 500	5 699 500	7 761 021 212	7 765 001 232
Vaheülemmäär		8 700 000 000				8 700 000 000
millest ettenägemata kulude varusid kompenseerib		- 253 882 156				- 253 882 156
Varu		690 796 132				685 096 632
Kokku		165 042 106 902	148 263 973 588	- 44 951 500	- 85 045 500	164 997 155 402	148 178 928 088
millest paindlikkusinstrument		965 588 041	899 719 628	44 251 097	22 299 869	1 009 839 138	922 019 497
millest kulukohustuste koguvaru		1 349 521 895				1 349 521 895
Ülemmäär		164 123 000 000	166 709 000 000			164 123 000 000	166 709 000 000
millest ettenägemata kulude varusid kompenseerib		- 253 882 156				- 253 882 156
Varu		1 142 120 878	19 344 746 040			1 231 323 475	19 452 091 409
	Muud erivahendid	577 248 000	411 500 000			577 248 000	411 500 000
Kõik kokku		165 619 354 902	148 675 473 588	- 44 951 500	- 85 045 500	165 574 403 402	148 590 428 088