EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.10.2018

COM(2018) 699 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud poliitiliste kohustuste täitmine:


kolmas iga kahe aasta tagant esitatav aruanne

{SWD(2018) 440 final}

1. SISSEJUHATUS

Käesolev on kolmas aruanne, milles käsitletakse ELi ja selle liikmesriikide edusamme toiduga kindlustatust käsitleva ühise poliitika elluviimisel 1 . Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab lisateavet analüüside ja juhtuuringute kohta. Aruandes kirjeldatud näited kajastavad seda, kuidas EL ja selle liikmesriigid on veelgi suurendanud toetust ning reageerinud 2016. aastal esitatud soovitustele ja nõukogu järeldustele.

2. POLIITILISED ARENGUSUUNAD ÜLEILMSEL JA EUROOPA TASANDIL

Maailmas kannatab nälga 821 miljonit inimest. 2017. aastal suurenes teist aastat järjest toiduga ja toitumisalane kindlustamatus – seda pärast enam kui kümne aasta jooksul toimunud pidevat vähenemist. Laste krooniline alatoitumus on vähenenud, ehkki selle all kannatab endiselt iga neljas alla viieaastane laps. Maailma rahvaarv kasvab 2050. aastaks eeldatavasti enam kui üheksa miljardini, millega suureneb konkurents piiratud loodusvarade pärast. Sellele lisandub aina võimenduv mõju, mida avaldavad kliimamuutused ja konfliktid ning üha suurem surve maale ja loodusvaradele ning toidu-, vee- ja energiavarudele. Need katsumused mõjutavad märkimisväärselt põllumajandusliku toidutööstuse suutlikkust pakkuda kiiresti kasvavale rahvastikule tervislikku ja toitvat toitu.

Kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige 2. eesmärgiga, püütakse anda riike koondades uus hoog püüdlustele „kaotada 2030. aastaks nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust“. Kooskõlas ELi õigustepõhise lähenemisviisiga, sealhulgas võttes arvesse õigust toidule, on näljahäda lõpetamine ja kõige haavatavamate inimeste toiduga kindlustatuse parandamine põhiülesanded Euroopa uue arengukonsensuse elluviimisel 2 . 2016. aastal vastu võetud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias rõhutatakse vajadust kahekordistada jõupingutusi konfliktide ennetamisel ja selliste algpõhjuste kõrvaldamisel nagu ebavõrdsus, ressurssidega seotud surve ja kliimamuutused, võttes arvesse nende mõju kõrbestumisele, mulla degradeerumisele, veenappusele ja toidukriisidele. Sellega aitavad EL ja liikmesriigid valitsustel ellu viia kestlikke ennetus- ja reageerimisstrateegiaid, mis suurendavad vastupanuvõimet.

EL ja selle liikmesriigid panevad jätkuvalt suurt rõhku naiste rolli muutmisele. Erilist tähelepanu pööratakse ümberkujundava lähenemisviisi edendamisele, püüdes mitte üksnes parandada naiste juurdepääsu ressurssidele, vaid ka tagada naiste võrdsed õigused, millega kantakse hoolt selle eest, et sekkumised toovad naistele ja meestele kasu ning suurendavad nende mõjuvõimu.

EL ja selle liikmesriigid aitavad muuta tugevamaks partnerriikides elavad haavatavad inimesed, toetades paremate töökohtade ja sissetuleku teenimise võimaluste loomist. Seoses välisinvesteeringute kava kasutuselevõtuga 2017. aastal on EL sõlminud partnerlussuhted finantsasutustega, et anda hoogu partnerriikide majanduse dünaamilisele arengule või seda taaselavdada eesmärgiga suurendada maapiirkondades õiglast majanduskasvu. Toiduga kindlustamatuse, maapiirkondade vaesuse ja rände vahelise keerulise seose põhjalikumaks käsitlemiseks edendab EL ELi ja Aafrika Liidu partnerluse raames toimuvat koostööd ja dialoogi ning korraldab ELi ja Aafrika ärifoorumeid, et hõlbustada töövõimaluste loomist noortele ja naistele. Kõige viimane selline foorum toimus 2017. aasta novembris Abidjanis, kus pandi rõhku avaliku ja erasektori partnerluse suurendamisele põllumajandusettevõtluse valdkonnas. Selle kõrval rakendatakse Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi, et tegeleda ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, panustada rände paremasse juhtimisse ja kasutada ära olemasolevad võimalused.

Põllumajanduse ja toidusüsteemide edendamiseks on oluline hoogustada innovatsiooni ja teadusuuringuid. 2017. aastal toimunud tippkohtumisel „Üks planeet“ kohustusid EL ja Gates'i sihtasutus kumbki eraldama 2018.–2020. aastal 270 miljonit eurot, et üheskoos tegeleda kliima seisukohalt oluliste uuenduste ja uuringutega kolmandate riikide põllumajanduses. Põllumajandusel on väga tähtis roll, sest see sektor on keskne paljude riikide riikliku panuse kindlaksmääramisel. EL ja selle liikmesriigid toetavad seda sektorit säästva põllumajanduse programmide puhul tehtava koostöö kaudu. Prantsusmaa eestvõtmisel püüab EL kaasata liikmesriike ja organisatsioone nn miljardi USA dollari eesmärgi taotlemisse. Peale selle on hakanud toimima programmi „Horisont 2020“ ja Aafrika Liidu teadustoetuste kava kaudu rahastatav ELi ja Aafrika teadus- ja innovatsioonipartnerlus, mille raames keskendutakse toiduga ja toitumisalasele kindlustatusele ning säästvale põllumajandusele.

G 7 juhid on jäänud kindlaks kohustusele aidata 500 miljonil inimesel pääseda 2030. aastaks näljast ja alatoitumusest. 2017. aastal Taorminas toimunud tippkohtumisel 3 otsustati suurendada ühist panust toiduga ja toitumisalasesse kindlustatusesse ning säästvasse põlumajandusse Sahara-taguses Aafrikas, milleks võetakse rida meetmeid, sealhulgas suurendatakse ametlikku arenguabi. Tunnistades, et maaelu ümberkorraldamine on väga tähtis protsess, et luua töökohti, suurendada sissetulekuid ning saavutada toiduga ja toitumisalane kindlustatus, käivitasid G 20 juhid 2017. aastal G 20 partnerluse raames maanoorte tööhõive algatuse.

3. ARUANDLUS JA EDUSAMMUD

Käesolevas jaos antakse ülevaade väljamaksetest, mille EL ja selle liikmesriigid on teinud toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas, ning poliitiliste prioriteetide tulemuskriteeriumide osas tehtud viimastest edusammudest.

Väljamaksed 4

Võrreldes esimese ja teise aruandega suurenes ELi ja selle liikmesriikide iga-aastane rahaline abi toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas 4 200 miljonile eurole, kasvades alates 2014. aastast 14,7 % ja alates 2012. aastast 24,8 %. See moodustab 2016. aastal antud ametlikust arenguabist umbes 6 %, mis 2012. ja 2014. aasta 8 %ga võrreldes tähendab paraku väikest vähenemist 5 .

Kui toetus, mida anti toiduga ja toitumisalast kindlustatust toetavate üleilmsete algatuste jaoks ja üleilmsete avalike hüvede pakkumiseks, püsis kindlana (vähenedes 2014. aasta 25 %-lt 19 %-le), siis riigi tasandil suurenes toetus 2016. aastal 66 %-lt 69 %-le. Piirkondlik toetus toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas suurenes 9 %-lt 12 %-le.

Tabelist 1 on näha, et toetus Sahara-tagusele Aafrikale suurenes 2016. aastal veelgi, moodustades 53 % toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas antud toetusest. Kui Aasiale antud toetus 2016. aastal mõnevõrra vähenes, siis Ladina-Ameerikale ja Kariibi piirkonnale ning naabruskonna riikidele antud toetus suurenes. Kokkuvõttes ei ole ühtki suurt muutust aset leidnud ning andmetest on näha, et hoolimata välistest surveteguritest ja hädaolukordadele reageerimisest peavad EL ja selle liikmesriigid toetuse andmist toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas endiselt väga oluliseks.

Tabel 1. 2012., 2014. ja 2016. aastal toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas tehtud ELi ja liikmesriikide abimaksete geograafiline jaotus

Tabelis 2 antakse ülevaade maksetest, tuues välja programmide arvu, toetuse taseme ja toetust saanud riikide arvu. Lõviosa toetusest anti jätkuvalt poliitilise prioriteedi nr 1 raames, kuigi eraldatud vahendite osakaal vähenes ülejäänud viie poliitilise prioriteedi kasuks 60 %-lt 50 %-le. Kokkuvõttes on programmide arv kahel viimasel aastal suurenenud ning seoses toitumise ja sotsiaalkaitse alaste sekkumistega on suurenenud ka toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas toetust saanud riikide arv. Lisaks pöörati suurt tähelepanu sootundlikkuse tagamisele ning panustamisele kliimamuutustega kohanemisse ja nende leevendamisse. 2016. aastal antud toetusest 57 % võib pidada sootundlikuks, 43 % aitas edendada kohanemist kliimamuutustega ja 16 % aitas kaasa kliimamuutuste leevendamise alastele jõupingutustele. Kogu toetusest ligikaudu 12 % oli mõeldud teadusuuringute jaoks.

Tabel 2. Edusammud tulemuskriteeriumide alusel

Poliitiliste prioriteetide ja tulemuskriteeriumide puhul tehtud edusammud

Käesolev jagu sisaldab ülevaadet tehtud jõupingutustest; üksikasjalikumad ja konkreetsemad näited on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Poliitilisele prioriteedile nr 1 pööratakse jätkuvalt kõige rohkem tähelepanu, mis osutab sellele, et see toetus on ELi ja selle liikmesriikide arengukoostöö keskne osa. Selles valdkonnas toetatakse maakogukondade vastupanuvõime suurendamist, tootmise jätkusuutlikku intensiivistamist, põllumajandusettevõtete arengu rahastamist, kliimaga arvestavat põllumajandust ning teaduse asetamist põllumajanduse valdkonnas tehtava arengukoostöö keskmesse, eelkõige et edendada innovatsiooni ja suurendada selle mõju. Paljud projektid keskenduvad maaelu ümberkorraldamisele ja territoriaalsetele lähenemisviisidele ning aitavad luua maapiirkondades inimväärseid töökohti, eeskätt naistele ja noortele.

Poliitilise prioriteedi nr 2 puhul on näha, et üks peamisi toetatavaid valdkondi on jätkuvalt tõhus juhtimine. 2017. aastal tegi EL koostööd Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga, et korraldada üritus, millega tähistada viie aasta möödumist maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundlikku majandamist käsitlevate vabatahtlike suuniste vastuvõtmisest ning tutvustada nende kohaldamisel tehtud edusamme. EL ja selle liikmesriigid toetavad innukalt selliseid algatusi nagu mitmesugused piirkondlikud majandusühendused ja Aafrika põllumajanduse igakülgse arendamise programm.

Poliitilise prioriteedi nr 3 raames on viimastel aastatel järk-järgult suurenenud piirkondlike algatuste toetamine, näiteks piirkondlike kalandusprogrammide jaoks või piirkondlike sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise alase suutlikkuse suurendamiseks antud toetuste kaudu.

Kui poliitilise prioriteedi nr 4 puhul oli eelmises aruandes märgata väljamaksete vähenemist, siis käesolevas aruandes on võimalik näidata sotsiaalkaitsemehhanismide jaoks antud toetuse märgatavat suurenemist (121 miljoni euro võrra) ning samuti nende programmide ja riikide arvu suurenemist, kus ELi ja/või liikmesriikide partnerlussuhted edenevad jõudsalt.

Poliitilise prioriteedi nr 5 raames jätkati alatoitumuse vastu võitlemisel rakendatava ühise valdkonnaülese lähenemisviisi tugevdamisega jõupingutusi, mida oli tehtud pidevalt alates 2014. aastast, et tõhustada koostööd riigi kohustuste ja juhtrolli edendamiseks ning parandada ELi ja liikmesriikide antud toetusest aru andmist riigi ja üleilmsel tasandil.

Poliitiline prioriteet nr 6 on pälvinud teenitult tähelepanu – toetus on suurenenud võrreldes 2014. aastaga 107 miljoni euro võrra. 2018. aasta üleilmse toidukriiside aruande kohaselt on toidukriisis peaaegu 124 miljonit inimest, mis osutab vajadusele tegeleda toiduga kindlustamatuse algpõhjustega. Kooskõlas ELi üldise strateegiaga ning liikmesriikide jõupingutustega humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse vahelise seose rakendamisel teeb EL ühisanalüüside ja koordineeritud reageerimise vallas koostööd teiste toidukriiside vastase võitluse üleilmse võrgustiku partneritega.

Tabel 3. Konkreetsed näited tulemusi andnud sekkumiste kohta

Poliitiline prioriteet nr 1	Saksamaa toetab väiketalunike vastupanuvõime ja toimetuleku parandamist enam kui 81 riigis. Keskkonnahoidliku innovatsiooni keskusi käsitleva ülemaailmse programmi raames (mis on osa algatusest One World – No Hunger (maailm näljata)) pakuti koolitust 600 000 väiketalunikule (neist 40 % naised ja 30 % noored), mille tulemusel suurenes tootlikkus 35 %. Etioopias on Austria aidanud 348 513 talunikul (kellest 23,6 % on naised) suurendada oma põllumajandustegevuse tootlikkust, enam kui 6 000 majapidamist on saanud kasu valgaladel võetud taastamismeetmetest ja uuringus osalenud 78 inimesest 52-l õnnestus koguda sularahasääste.
Poliitiline prioriteet nr 2	Hispaania on olnud aktiivne partner algatuse „America Latina y Caribe sin Hambre“ elluviimisel, ärgitades parlamendiliikmeid kui ühtesid peamisi osalisi toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel võitlema näljahäda vastu.
Poliitiline prioriteet nr 3	Itaalia toetas Vahemere piirkonnas rannikukogukondade arengut, andes 2 000 kalurile ühistoetusi, eraldades naistele 60 toetust toitlustusteenuste osutamise alustamiseks, pakkudes 500 kalurile koolitust, luues kolm kalurite/talunike ühendust ning rajades sadama 100 kalalaevale.
Poliitiline prioriteet nr 4	Iirimaa panustas Etioopias tootlike turvavõrgustike programmi, mille kaudu sai 2016. aastal El Niño põhjustatud põua ajal toiduabi 10 200 000 inimest.
Poliitiline prioriteet nr 5	Belgia toetas kahes Põhja-Tansaania piirkonnas kanade ja päevalillede kasvatamisega seotud väärtusahelat, mille tulemusel on abisaajate sissetulek suurenenud hoolimata 2009.–2010. aasta põudadest 24 %. Lisaks on abisaajate leibkondades märkimisväärselt suurenenud munade ja kanaliha tarbimine, mis mõjub hästi kõigi pereliikmete, eriti laste toidu toiteväärtusele.
Poliitiline prioriteet nr 6	Prantsusmaa toetas vastupanuvõime suurendamise projekti elluviimist Kagu-Senegalis. Tänu toidutootmise ja toiduabi suurenemisele tarbib 61 % programmis osalenutest nüüd vastuvõetavas koguses toitu (Maailma Toiduprogrammi näitajate alusel), programmis mitteosalenute seas on selliste inimeste osakaal 36 %. Ühendkuningriik koos Euroopa Komisjoni ja teistega aitas edukalt arendada kroonilise toiduga kindlustamatuse astmete terviklikku klassifikatsiooni (IPC), et toetada toiduga kindlustatuse valdkonnas tõenduspõhiste otsuste tegemist.

Koordineerimine, vastastikune täiendavus ja sidusus

Uues Euroopa arengukonsensuses on seatud kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks tehtavate ELi jõupingutuste keskmesse ühine programmitöö ja partnerriikide riiklike arengukavade toetamine, milleks parandatakse ELi ja liikmesriikide arenguabi koordineerimist ja sidusust. Ühises programmitöös on toimunud märkimisväärne areng: 45 riiki teevad ühise programmitöö suunas konkreetseid samme ja veel 17 riiki astuvad selles osalemiseks esimesi samme. Ühise programmitöö dokumentide arv on kasvanud 2014. aasta lõpu 10-lt 2018. aasta veebruariks 26-le. Laoses ja Senegalis on ühine programmitöö tõestanud oma lisaväärtust juba aastaid, aidates saavutada märkimisväärseid tulemusi olulistes valdkondades, nagu toiduga ja toitumisalane kindlustatus.

4. TULEMUSTEST ARU ANDMINE

EL ja selle liikmesriigid on andnud aru arvukatest tulemustest, mis kajastavad kohapeal avalduvat mõju. Tabelis 4 on esitatud valik neist. Madalmaad, Ühendkuningriik ja komisjon edastavad kõigi oma programmide kohta jätkuvalt koondandmeid ja esitavad hulga koondtulemusi. Hoolimata pidevatest püüdlustest ühtlustada koondmõju mõõtmise ja sellest aru andmise metoodikat, probleemid püsivad. Allpool esitatud tulemusi ei tuleks käsitada täielike ega võrdlevatena, pigem tuleks neid võtta kui ülevaadet eri metoodikatest, mis hõlmavad eri ajavahemikke ja mille rakendamisel on kohaldatud eri kriteeriumeid. Käimasolev töö ühiste näitajate kallal ja tõhusate metoodikate kohaldamine kestliku arengu eesmärkidega seotud aruandluse kontekstis aitab aruandlusprotsessi tugevdada.

Tabel 4. Mõju kohapeal

Madalmaad (2017) Abi anti 33 700 000 alatoitumuse all kannatavale inimesele, kellest ligikaudu 15 500 000 sai selget kasu tarbitavate toidukoguste suurenemise kaudu; toetust sai 7 370 000 väiketalunikku, kellest 1 950 000 sai selgelt kasu tootlikkuse ja/või sissetuleku suurenemise kaudu ning 1 590 000 sai parema juurdepääsu turgudele; parendati 1 360 000 hektarit põllumaad, millest 366 890 hektaril rakendati keskkonnatõhusamaid tavasid ning 179 360 hektaril suurendati võimet panna vastu pingetele ja vapustustele; 1 220 000 talunikule kindlustati maakasutus.

Ühendkuningriik Aastatel 2015–2017 toetati toitumisalaste programmide kaudu 26 300 000alla viieaastast last ja rasedat naist (naisi ja tüdrukuid oli nende seas 15 200 000); aastatel 2016–2017 toetati põllumajandusettevõtetesse investeerimise projekte, mis tõid arengumaades kasu enam kui kahele miljonile talunikule; aastatel 2011–2015 sai 8 900 000 inimest (sh 4 600 000 naist) toetust rahaülekannete programmide kaudu; aastatel 2011–2015 tagati 3 700 000 inimesele (sh 1 900 000 naisele) toiduga kindlustatus; aastatel 2011–2015 aidati 6 100 000 inimesel (sh 3 000 000 naisel) parandada oma maa- ja omandiõigusi.

Komisjon (2013–2017) 11 976 000 reproduktiivses eas naist ja alla viieaastast last sai kasu toitumisega seotud programmidest; 14 159 000 toiduga kindlustamata inimest sai abi sotsiaalsiirete kaudu; 3 675 000 hektaril võeti kasutusele säästvad maaharimistavad; 3 841 000 inimesele osutati maapiirkondadele suunatud nõustamisteenuseid, et suurendada talunike toodangu väärtust ning parandada talunike ja turgude vahelisi sidemeid; 815 000 inimesel aidati kindlustada maakasutus, toetamaks jätkusuutlikke elatusallikaid.

5. TEMAATILINE FOOKUS

Nagu nõukogu 2016. aastal soovis, käsitletakse käesolevas aruandes põhjalikumalt kaht konkreetset teemat.

Kliimamuutustele vastupanuvõimelised lähenemisviisid

Põllumajandus on üks sektoritest, mida kliimamuutused mõjutavad kõige enam. EL ja selle liikmesriigid toetavad sellist põllumajanduse arendamist, millel on mitu eesmärki: parandada loodusvarade ja keskkonna seisundit, tegeleda kliimamuutustega, suurendada maa tootlikkust ja tööviljakust ning parandada toiduga varustamist. Sellest võidavad mõlemad pooled, kuna sel moel luuakse võimalused teenida sissetulekut ja teha inimväärset tööd. 2014. aastal aitas 38 % toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas antud toetusest kaasa kliimamuutustega kohanemisele. 2016. aastaks oli see näitaja tõusnud 43 %-le.

EL ja selle liikmesriigid tagavad kliimaküsimuste kaasamise oma olemasolevatesse põllumajanduse arendamise programmidesse ning edendavad selles sektoris konkreetseid kohanemis- ja leevendamismeetmeid. Loodusvarade säästva majandamise, põllumajanduslike pereettevõtete agroökoloogilise tegevuse intensiivistamise, maapiirkondade säästva planeerimise ja riskijuhtimise kaudu lõimitakse programmidesse kliimamuutustele vastupanuvõimet suurendavad lähenemisviisid. Antakse nõu ja teavet, toetatakse kohapealse tehnoloogia kasutamist ja pakutakse taristutoetust, millega võimaldatakse partnerriikidel suurendada oma võimet panna vastu kliimaga seotud pingetele ja vapustustele. Samuti toetavad liikmesriigid ja EL rahvusvaheliste põllumajandusuuringute nõuanderühma ja teadusprogrammide kaudu jõuliselt teadus- ja õppetegevust, mille raames keskendutakse kliimamuutustele vastupanuvõimelistele põllumajandustavadele. 2018. aasta aprillis toetasid nad ka Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni sümpoosionil toimunud arutelu agroökoloogia rolli üle jätkusuutliku põllumajandusliku toidutööstuse ülesehitamisel.

Sellele lisandub partnerriikide riiklikult kindlaksmääratud panuste toetamine ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel toimuv järelevalve, aruandlus ja kontrollimine. EL ja selle liikmesriigid toetavad rahvusvahelisi organisatsioone ja fonde, nagu Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fond (IFAD), Roheline Kliimafond (GCF) ja Ülemaailmne Keskkonnafond (GEF), et edendada leevendamist ja kohanemist kõikidel tasanditel.

 

Toitumisega arvestavad põllumajandustavad

Alatoitumus on suur arengu takistaja ja eluaegne koorem. Asjakohaselt kavandatud põllumajandusmeetmetel võib olla oluline roll toidule ligipääsemiseks ja toitumise kvaliteedi parandamiseks jätkusuutlike lahenduste pakkumisel. Toitumisega arvestavas põllumajanduses rakendatakse lähenemisviisi, millega püütakse tagada mitmesuguste taskukohaste, toitvate, kultuuriliselt sobivate ja ohutute toiduainete tootmine piisavas koguses ja piisava kvaliteediga, et jätkusuutlikult rahuldada elanikkonna toitumisvajadused.

EL ja selle liikmesriigid on koondunud, et töötada välja terviklikum arusaam ja valdkonnaülene lähenemisviis. Nad teevad ühiselt tööd järgmistes küsimustes: selliste toitumisega arvestavate poliitikapõhimõtete ja strateegiate väljatöötamine põllumajanduses, mille keskmes on naised, riikides, kus kasvu kängumise tase on kõrge; toitumisega arvestavate riiklike poliitikapõhimõtete ja strateegiate rakendamine, edendades oskusi ja oskusteavet; programmide seire, sealhulgas kaasates toitumise mitmekesisust ja taskukohasust kajastavad näitajad, ning kindlamad tõendid kulutõhusate lähenemisviiside kohta, mida rakendatakse põllumajandussektoris tehtavate toitumisalaste investeeringute tasuvuse tagamiseks.

Toitumisega arvestavate põllumajandustavade hulka kuuluvad toitumisega seotud väärtusahelate toetamine, uuenduslikud toidu rikastamise meetodid, mitmekesisemate kohalike toitainerikaste toiduainete kasutamine ja maaelu arengu projektide komponendid, mis käsitlevad koduaia kasutamist, riikides, kus kogukondade elatusallikate arendamisel rakendatakse terviklikku lähenemisviisi. Riiklikke ja kohalikke sidusrühmi julgustatakse kaasa lööma ning võtma juhtroll selliste säästvate tootmistavade edendamisel nagu mahepõllumajandus, jätkusuutlik karjamaade majandamine ja integreeritud taimekaitse. Toitumisega arvestava põllumajanduse jaoks antakse toetust ka rahvusvaheliste põllumajandusuuringute nõuanderühmale.

EL ja selle liikmesriigid toetavad UNICEFi tööd kogukonnapõhise toitumise valdkonnas ning osalevad toitumise parandamise liikumises. Mis puudutab avaliku ja erasektori koostööd, siis mitu liikmesriiki kasutab toidusüsteemi turupõhiseid lahendusi, et parandada toitumise parandamise üleilmse liidu jätkuval toetamisel väikse ja keskmise sissetulekuga riikides elavate vaeste toitumisalaseid tulemusi.

6. ÜLDISED JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Andes aru oma viimastest väljamaksetest, mille väärtus oli 2016. aastal 4 200 miljonit eurot, ja samuti oma poliitilisest pühendumisest, on EL ja selle liikmesriigid näidanud, et toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonna põhiküsimused on pidevalt üleilmsetes tegevuskavades ning mitmes riigis on suurendatud jõupingutusi, et parandada toitumisalaseid tulemusi ja toetada paremate elatusvahendite loomist põllumajandussektoris. Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud analüüsist on näha, kui oluline on

1.käsitleda toiduga ja toitumisalast kindlustatust arengukoostöö tegemisel edaspidigi esmatähtsa valdkonnana, et lahendada ülemaailmses toidusüsteemis esinevad süsteemsed probleemid ja arenguprobleemid, milles on suur roll toidu- ja põllumajandussektoril. EL ja selle liikmesriigid peavad üleilmsel tasandil tegutsejatena jätkama rahvusvahelise tegevuskava kujundamist ning tegema praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks koostööd kõigi partneritega;

2.jätkata ühiste jõupingutuste tegemist, et töötada toidukriiside jaoks välja humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse vahelist seost arvesse võttev strateegiline lähenemisviis, ning edendada toidukriiside vastase võitluse üleilmses võrgustikus koostööd ühisanalüüside, vahendite ühise strateegilise jagamise ja koordineeritud reageerimise vallas;

3.kujundada ELis ja selle liikmesriikide seas toitumisest ja toitumisega arvestavast põllumajandusest ühine arusaam, mis aitab toetada kõiki võimalusi mõjutada põllumajanduse kaudu toitumist;

4.suurendada tähelepanu, mida EL ja selle liikmesriigid pööravad põllumajanduse suurele tähtsusele kliimamuutuste puhul, mida on rõhutatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis, ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Toetust võidakse anda töö raames, mida tehakse praegu Pariisi kokkuleppe rakendamisel, näiteks seoses Koroniyia ühistööga põllumajanduse valdkonnas ja muude asjakohaste kohustustega, millega aidatakse riikidel anda oma riiklikult kindlaksmääratud panus;

5.suurendada riigi ja kohalikul tasandil toiduga ja toitumisalase kindlustatuse käsitlemisel naiste toetamist. Rohkem võiks pöörata tähelepanu naiste panuse paremale ärakasutamisele. Samuti võiks keskenduda lähenemisviisidele, mis võimaldavad jõuda naisteni, tuua neile kasu ja suurendada nende mõjuvõimu, ning EL ja selle liikmesriigid võiksid esitada asjakohaste näitajate kohta süstemaatiliselt soo alusel eristatud andmeid;

6.hoogustada tööd, mida tehakse seoses tulemusahelaga ja ühiste näitajatega, mis võimaldavad jälgida edusamme ja tulemusi koondtasandil. Need aitaksid kajastada seda, kuidas EL panustab 2. kestliku arengu eesmärgi saavutamisse. Teadmised ja suunised mõju mõõtmise kohta peavad sobima kasutamiseks kõigile, sealhulgas erasektorile;

7.suurendada partnerlussuhete kaudu põllumajanduses innovatsiooni soodustavat riiklikku ja piirkondlikku teadussuutlikkust. Sellega saaks edendada põllumajanduses arenguvajadusi arvessevõtvat innovatsiooni, eelkõige suutlikkuse suurendamise ja partnerlussuhete kaudu, näiteks algatuse DeSIRA raames, milles keskendutakse arenguvajadusi arvessevõtva innovatsiooni hoogustamisele põllumajanduse valdkonnas tehtavate teadusuuringute abil;

8.käsitleda valdkonnapoliitika dialoogis rohkem maanoorte tööhõivet, investeerida töökohtade ja koolitusvõimaluste loomisesse ning kanda hoolt selle eest, et noori võetakse arvesse poliitika ja projektide kõikides etappides. Jõupingutusi, mida teevad ELi liikmesriigid ning mida tehakse välisinvesteeringute kava ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames, tuleks jätkata ja hoogustada, sidudes need vajaduse korral G 20 algatustega;

9.edendada piirkondlikku põllumajandustoodetega kauplemist, toetades jõupingutusi, mida tehakse jätkusuutlikele toidussüsteemidele keskenduva lähenemisviisi rakendamiseks. Seda tehes viiakse omavahel kokku talunikud ja turud ning kaitstakse inim- ja töötajate õigusi, nagu ka kohalike kogukondade õigusi, kohaldades vastutustundlike põllumajandusinvesteeringute põhimõtet ning maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundlikku majandamist käsitlevaid vabatahtlikke suuniseid;

10.teha koos toidusüsteemi kõikide seaduslike osalistega tööd ülemaailmsete institutsioonide ja protsesside arendamiseks, et suunata koostööd, sidusust ja tõenduspõhist tegevust tugevdades toidusüsteemide jätkusuutlikku ümberkorraldamist.

(1)

     ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel (COM(2010) 127).

(2)

     ELT C 201, 30.6.2017, lk 1.

(3)

     http://www.g7italy.it/en/documenti-altri.

(4)

     Väärib märkimist, et paljud liikmesriigid on eraldanud lisavahendeid, mis ületavad märgatavalt käesolevas aruandes registreeritud kogusummasid. Käesolevas aruandes kajastatakse siiski vaid väljamakseid, mis on suuremad kui 100 000 eurot. Peale selle kasutatakse ELis ja selle liikmesriikides aruandluses erinevaid metoodikaid. Käesolevas aruandes esitatud arvud kajastavad üksnes aruande koostamisel kasutatud konkreetset metoodikat.

(5)

     Nagu varasemates aruannetes, antakse käesolevas 2018. aasta aruandes aru viimastest kättesaadavatest ametlikest näitajatest, mis hõlmavad 2016. aastat.