2. ÕIGUSLIK ALUS

Kooskõlas avamereohutuse direktiivi artikliga 25 peab komisjon avaldama aastaaruande, mis käsitleb avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja keskkonnamõju, tuginedes liikmesriikide poolt talle esitatud teabele. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile aastaaruande, mis sisaldab avamereohutuse direktiivi IX lisas (punkt 3) sätestatud teavet.

Liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 25 esitatavad aastaaruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a) rajatiste arv, vanus ja asukoht;

b) tehtud kontrollide ja uurimiste arv ja liik, täitemeetmed või vastutusele võtmise kohta tehtud otsused;

c) juhtumeid käsitlevad andmed vastavalt artiklis 23 nõutavale ühisele aruandlussüsteemile;

d) suured muudatused avameretegevust reguleerivas õigusraamistikus;

e) avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside tulemuslikkus.

Tähtaeg, milleks liikmesriigid peavad nõutava teabe avaldama, on aruandeperioodile järgneva aasta 1. juuni (nt 2016. aasta kohta 1. juuniks 2017).

Liikmesriigid peavad esitama aruande ühises vormis, mis on sätestatud komisjoni 13. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1112/2014. Selle rakendusmäärusega on kindlaks määratud ühine vorm, millega avamere nafta- ja gaasirajatiste käitajad ja omanikud jagavad teavet suurõnnetusohu näitajate kohta, ning ühine vorm, millega liikmesriigid avaldavad teavet suurõnnetusohu näitajate kohta 2 . Komisjoni 25. novembri 2015. aasta suunisdokumendis 3 , mille on koostanud ja kokku leppinud avamere nafta- ja gaasiammutamise Euroopa Liidu asutuste rühm (EUOAG), on esitatud täpsustav teave rakendusmääruse kohta ning selgitatakse, kuidas aruandlusvormi praktikas kasutada.

3. METOODIKA JA LIIKMESRIIKIDELT SAADUD TEAVE

Kooskõlas avamereohutuse direktiivi IX lisaga (punkt 3) on liikmesriigid kohustatud esitama selgelt määratletud ja piiratud teavet oma avamere nafta- ja gaasisektori juhtumite kohta, kasutades rakendusmääruses 1112/2014 esitatud vorme. Esitatud andmed peavad hõlmama teavet ELis käitatavate avamere nafta- ja gaasirajatiste kohta, nt nende arv, liik, asukoht ja vanus. Liikmesriikide aruannetes tuleb anda teavet ka avamerel tehtud kontrollide ja uurimiste ning täitemeetmete arvu kohta ning teavitada juhtumite arvust kategooriate ja vigastuste arvu järgi.

Lisaks eri liikmesriike käsitlevatele andmetele on komisjon hinnanud piirkondade ohutust. Sel eesmärgil käsitleb komisjon Iirimaad, Madalmaid, Prantsusmaad, Saksamaad, Taanit ja Ühendkuningriiki Põhjamere ja Atlandi ookeani rühmana; Hispaaniat, Horvaatiat, Itaaliat, Kreekat ja Maltat Vahemere rühmana; Bulgaariat ja Rumeeniat Musta mere rühmana; Lätit ja Poolat Läänemere rühmana.

Oma ohutusalases aastaaruandes on komisjon kasutanud Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küprose, Madalmaade, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi esitatud teavet. Teised liikmesriigid ei tegutsenud avamere nafta- ja gaasisektoris või ei esitanud selle aruande jaoks olulist teavet.

Kui Ühendkuningriik välja arvata, esitasid kõik avamere nafta- ja gaasiammutamisega tegelevad liikmesriigid täielikud andmed kõikide oma rajatiste kohta. Seevastu kajastas Ühendkuningriik oma avamereohutust käsitleva aruande mõnedes osades üksnes rajatisi, mille suhtes kohaldati nende riskihindamise dokumentatsiooni regulatiivse läbivaatamise kohustust (avamereohutuse direktiivi artikli 42 lõige 2). Seega piirdub Ühendkuningriigilt uurimiste, täitemeetmete, juhtumite andmete ja avamerel tegutsemise tulemuste kohta saadud teave 129 rajatisega kokku 225 rajatisest.

Liikmesriikide ohutuse hindamiseks on komisjon võrrelnud juhtumeid ja suurõnnetusi seoses töötajate arvu ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside töötundidega.

4. NAFTA JA GAASI AVAMERESEKTOR EUROOPA LIIDUS

4.1. Rajatised ja toodang

Suurem enamik avamererajatisi ELi vetes asub Põhjameres ja täpsemalt Ühendkuningriigis ja Madalmaades (vastavalt ligikaudu 38 % ja 26 % ELi vetes asuvatest avamererajatistest). Vahemere piirkonnas on Itaalia kõige aktiivsem liikmesriik ja talle järgneb Horvaatia. Musta mere piirkonnas on Rumeenial avamere nafta- ja gaasitootmine ning Bulgaaria on alustanud avamerel nafta- ja gaasiuurimisega. Läänemeres oleva rannikuga liikmesriikidelt saadud aruannete kohaselt toodab üksnes Poola selles piirkonnas avamerel naftat ja gaasi (vt tabel 1).

Tabel 1. Paiksed rajatised: rajatise liik piirkonna ja liikmesriigi järgi

Piirkond/riik		Rajatise liik (*)
		FMI	FNP	FPI	NUI	Kokku
Läänemeri		1	0	0	1	2
	Poola	1	0	0	1	2
Must meri		8	0	0	1	9
	Bulgaaria	0	0	0	1	1
	Rumeenia	8	0	0	0	8
Vahemeri		16	0	3	146	165
	Horvaatia	2	0	0	18	20
	Kreeka	1	0	0	1	2
	Itaalia	12	0	3	125	140
	Hispaania	1	0	0	2	3
Põhjameri ja Atlandi ookean		158	1	21	211	410
	Taani	10	0	0	19	29
	Saksamaa	2	0	0	0	2
	Iirimaa	1	0	0	1	2
	Madalmaad	56	0	0	96	152
	Ühendkuningriik	89	1	21	114	225
Kokku		182	1	24	359	586
(*) FMI — mehitatud paikne rajatis; FNP — mittetootev paikne rajatis; FPI — ujuv tootmisrajatis; NUI — (tavapäraselt) mehitamata rajatis.

Enamik avamererajatisi ELi vetes on ehitatud aastatel 1980–2000. Alates 2010. aastast on uute tootmisrajatiste arendamine märkimisväärselt vähenenud Põhjameres, Atlandi ookeani piirkonnas ja Vahemeres (tabel 2 ja joonis 1). Aruande I lisas antakse üksikasjalik ülevaade rajatiste ehitusaastatest liikmesriikide järgi.

Suurim osa (ligikaudu 94 %) ELi siseturu naftast ja gaasist toodetakse Põhjamere ja Atlandi ookeani piirkonnas (tabel 3). Kõige suurem osakaal on kindlalt Ühendkuningriigil ning talle järgnevad Madalmaad ja Taani. Seejuures Vahemeres on aktiivsed tootjad Itaalia ja Horvaatia ning Mustas meres on üksnes Rumeenial praegu märkimisväärne nafta- ja gaasitoodang.

Tabel 2. Kasutusele võetud rajatiste arv kümneaastase perioodi ja piirkonna järgi

Ehitamisaasta	PIIRKOND
	Läänemeri	Must meri	Vahemeri	Põhjameri ja Atlandi ookean	EL kokku
1960-1969	0	0	7	23	30
1970-1979	0	1	14	55	70
1980-1989	0	7	51	99	157
1990-1999	1	0	42	118	161
2000-2009	1	1	41	69	112
2010-2019	0	0	10	36	46
EL kokku	2	9	165	400	576

Tabel 3. Avamere nafta- ja gaasitootmine ELis tuhandetes naftaekvivalenttonnides (ktoe)

PIIRKOND	Riik	ktoe	% ELi kogunäitajast
Läänemeri		122,91	0,11 %
	Poola	122,91	0,11 %
Must meri		1558,89	1,34 %
	Bulgaaria	61,78	0,05 %
	Rumeenia	1497,11	1,29 %
Vahemeri		5462,40	4,71 %
	Horvaatia	867,89	0,75 %
	Kreeka	180,51	0,16 %
	Itaalia	4217,00	3,63 %
	Hispaania	197,00	0,17 %
Põhjameri ja Atlandi ookean		108932,45	93,85 %
	Taani	11341,00	9,77 %
	Saksamaa	1038,09	0,89 %
	Iirimaa	130,88	0,11 %
	Madalmaad	13853,00	11,93 %
	Ühendkuningriik	82569,48	71,13 %
Kokku		116076,65	100,00 %

Joonis 1. Uued püsirajatised kümneaastase perioodi ja piirkonna järgi

4.2. Avamerel tehtud kontrollid ja uurimised, täitemeetmed ja reguleeriv raamistik

Kõik liikmesriigid ei olnud avamereohutuse direktiivi rakendamise tähtajaks (19. juuli 2015) toimivaid pädevaid asutusi veel loonud. 2016. aasta aruandeperioodi alguses ei olnud kaks avamererajatisi omavat liikmesriiki avamereohutuse direktiivi veel täielikult rakendanud ja jätkasid tööd selle ülesande täitmiseks.

Tabelis 4 on esitatud avamerel tehtud kontrollimiste arv. Lisaks õnnetusjuhtumeid käsitlevate ametlike aruannete analüüsile on uurimised ja nende järelmeetmed peamine töövahend ohutus- ja keskkonnanormide ja -õigusaktide jõustamiseks avameresektoris. Kontrollide arv tavaliselt suureneb koos rajatiste arvuga. Samas tegid Itaalia ja Saksamaa pädevad asutused suhteliselt palju kontrolle rajatiste arvu kohta võrreldes teiste liikmesriikidega.

Avamereohutuse direktiivi artikliga 18 kehtestatakse liikmesriikide pädevate asutuste volitused seoses käitamise ja rajatistega. Nendega võidakse keelata käitamine ja nõuda meetmete võtmist, et järgida riskijuhtimise üldpõhimõtteid eesmärgiga ära hoida õnnetusjuhtumeid ja tagada ohutu käitamine. Üksnes liikmesriigid, mis toodavad Põhjamere piirkonnas naftat ja gaasi, on need aruandluskohustuslikud täitemeetmed või vastutusele võtmise kohta tehtud otsused ellu viinud (2016. aastal kümme).

Pädevad asutused on korrapäraselt kontrollinud oma jurisdiktsiooni kuuluvaid avamererajatisi. Kaks liikmesriiki on aruandeperioodil pärast tõsiseid juhtumeid uurimise läbi viinud: Ühendkuningriik (21 ohutus- ja keskkonnaküsimustega seotud ja üks suurõnnetusega seotud uurimine) ja Madalmaad (üks suurõnnetusega seotud uurimine). Suurõnnetuste hulka loetakse ka juhtumid, mis võivad suure tõenäosusega põhjustada surmaga lõppenud õnnetusi või raskeid vigastusi, isegi kui seda ei juhtunud.

Ühendkuningriik on ellu viinud seitse täitemeedet, mis on peamiselt täiustamist käsitlevad teated, 129 rajatise puhul, mis on hõlmatud tema aruande asjaomase osaga (225 rajatisest), ning Madalmaad kaks (haldustrahvid) ja Iirimaa ühe jõustamistegevuse. Liikmesriigid tegid reguleeriva raamistiku puhul edasisi edusamme, et jõustada avamereohutuse direktiiv riigisiseste õigusnormide ja määruste rakendamise kaudu. Itaalia teatas, et ta töötas välja lisameetmed seoses hädaolukorraks valmisolekuga ning hädaolukorras tegutsemisega Vahemere koostöö raames.

Tabel 4. Avamerel tehtud kontrollide arv piirkonna ja liikmesriigi järgi 2016. aastal

PIIRKOND	Riik	Kontrollid	Rajatisel veedetud inimpäevad (sõiduaega arvestamata)	Kontrollitud rajatiste arv
Läänemeri		4	14	2
	Poola	4	14	2
Must meri		1	1	1
	Bulgaaria	1	1	1
	Rumeenia	0	0	0
Vahemeri		424	431	121
	Horvaatia	22	22	20
	Itaalia	401	408	100
	Hispaania	1	1	1
Põhjameri ja Atlandi ookean		306	1466,5	257
	Taani	14	50	15
	Saksamaa	11	11	2
	Iirimaa	3	11	1
	Madalmaad	68	72	49
	Ühendkuningriik	210	1322,5	190
Kokku		735	1912,5	381

5. JUHTUMITE ANDMED JA AVAMEREL TEGUTSEMISE OHUTUS

Kõikidest avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega tegelevatest liikmesriikidest teatasid juhtumitest Ühendkuningriik, Madalmaad ja Taani.

- Ühendkuningriik: 27 vahejuhtumit, millest tuli teatada (kooskõlas avamereohutuse direktiivi IX lisaga), sealhulgas üks suurõnnetus; Ühendkuningriigi aruanne hõlmab 129 rajatist (kokku 225 rajatisest). Ühendkuningriik ei esitanud oma aastaaruandes lisaandmeid suurõnnetuse kohta, mida veel uuriti.

- Madalmaad: 13 vahejuhtumit, millest tuli teatada (kooskõlas avamere ohutuse direktiivi IX lisaga), sealhulgas üks suurõnnetus. Suurõnnetuse põhjused olid menetluslikud/korralduslikud vead ja käitamisega seotud viga.

-Taani: kaks vahejuhtumit, millest tuli teatada (kooskõlas avamereohutuse direktiivi IX lisaga), ja mitte ühtegi suurõnnetust.

Enamik teatamisele kuulunud vahejuhtumitest kuulus soovimatu keskkonda pääsemise kategooriasse (59,5 % kõigust juhtumitest), 26,2 % oli seotud puuraugu ohje kaotamisega (plahvatus / kõrvalejuhtimise aktiveerimine), 7,1 % olid ohutuse ja keskkonna seisukohast oluliste elementide rikked ning 4,8 % oli seotud konstruktsioonilise terviklikkuse halvenemisega. Üks juhtum nõudis töötajate evakueerimist.

Tabel 5. Juhtumid kategooriate järgi (avamereohutuse direktiivi IX lisa, ELi tasand)

IX lisa kategooriad		Vahejuhtumite arv	Osakaal (kategooria kogunäitajast)	Osakaal (kõigist vahejuhtumitest)
a) Soovimatu keskkonda pääsemine		25	59,5 %	59,5 %
	Süttinud nafta/gaas - tulekahjud	0	0,0 %	0,0 %
	Süttinud nafta/gaas - plahvatused	0	0,0 %	0,0 %
	Süttimata gaas	13	52,0 %	31,0 %
	Süttimata nafta	7	28,0 %	16,7 %
	Ohtlikud ained	5	20,0 %	11,9 %
b) Puuraugu ohje kaotamine		11	26,2 %	26,2 %
	Plahvatused	0	0,0 %	0,0 %
	Plahvatus / kõrvalejuhtimise aktiveerimine	11	100,0 %	26,2 %
	Puuraugu tõkke tõrge	0	0,0 %	0,0 %
c) Ohutuse ja keskkonna seisukohast oluliste elementide rikked		3	7,1 %	7,1 %
d) Konstruktsioonilise terviklikkuse halvenemine		2	4,8 %	4,8 %
	Stabiilsuse/ujuvuse kadumine	0	0,0 %	0,0 %
	Asukoha säilitamise võime kadu	1	50,0 %	2,4 %
	Konstruktsioonilise terviklikkuse halvenemine	1	50,0 %	2,4 %
e) Laevade kokkupõrge		0	0,0 %	0,0 %
f) Kopteriõnnetused		0	0,0 %	0,0 %
Surmaga lõppenud õnnetused (*)		0	0,0 %	0,0 %
h) Ühe ja sama õnnetuse tagajärjel viiele või enamale isikule tekkinud rasked vigastused (*)		0	0,0 %	0,0 %
i) Töötajate evakueerimine		1	2,4 %	2,4 %
j) Keskkonnaga seotud õnnetused(**)		0	0,0 %	0,0 %
KOKKU		42	100 %	100 %
() Üksnes juhul, kui on seotud suurõnnetusega. (*) Liikmesriikide aruannete kohaselt ei kvalifitseerunud suurõnnetused keskkonnaga seotud õnnetustena.

6. JÄRELDUSED

Komisjon hindab ELi avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust, tuginedes liikmesriikide esitatud andmetele, kooskõlas aruandlust käsitleva rakendusmääruse sätetega. Seega sõltub komisjoni hinnangu täpsus liikmesriikide esitatud teabest. Kuna käesolev aastaaruanne on sel teemal esimene, ei ole võrdlus eelmiste aastatega ja ELi ohutussuundumusi käsitlevad järeldused veel võimalikud.

Liikmesriikide esitatud näitajaid ning teatatud õnnetusjuhtumite väikest arvu ja nende vähest tõsidust arvesse võttes tundub, et Euroopa avamere nafta- ja gaasitootmine on piisavalt ohutu. See järeldus on kooskõlas riikide pädevate asutuste hinnanguga, näiteks Ühendkuningriigis, mis teatab tõsiste vahejuhtumite arvu ja seoses tehtud töötundidega teatatud vigastuste sageduse vähenemisest.

Eelkõige märgib komisjon, et 2016. aastal ei esinenud surmaga lõppenud õnnetusi. Tulevastes aruannetes näitavad eri aastate võrdlused ja suundumuste jälgimine seda, kas avameresektor suudab säilitada selle ohutuse taseme või teha täiendavaid edusamme.