1. SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruses (EL) nr 517/2014 (fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 1 kehtetuks tunnistamise kohta; edaspidi „fluoritud kasvuhoonegaaside määrus“) on sätestatud eeskirjad keskkonna kaitsmiseks fluoritud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kaudu.

Selleks sätestatakse kõnealuses määruses eeskirjad seoses:

-fluoritud kasvuhoonegaaside piiramise, kasutamise, kokkukogumise ja hävitamisega;

-fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või nende mõjul töötavate konkreetsete toodete ja varustuse turule laskmise tingimustega;

-fluoritud kasvuhoonegaaside kasutustingimustega ning

-fluorosüsivesinike turule laskmise koguseliste piirnormidega.

Fluoritud kasvuhoonegaaside määruse artikli 12 lõikega 15 ja artikli 21 lõikega 1 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Artikli 12 lõikes 15 hõlmab volitus „lõigetes 4–12 sätestatud märgistamisnõuete muutmist, pidades silmas ärilist või tehnoloogilist arengut“.

Artikli 21 lõikes 1 hõlmab volitus „I, II ja IV lisa ajakohastamist valitsustevahelise kliimamuutuste rühma vastu võetud loetletud ainete globaalse soojendamise potentsiaali käsitlevate uute hindamisaruannete või uute Montreali protokolli teadusliku hindamise komisjoni aruannete alusel.“ I lisas on loetletud määrusega hõlmatud süsivesinikud, II lisas on loetletud muud fluoritud kasvuhoonegaasid, mille kohta tuleb määruse artikli 19 kohaselt andmed esitada, ning IV lisas on kehtestatud meetod segu (vedelik, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on I või II lisas loetletud aine) globaalse soojendamise potentsiaali arvutamiseks.

2. ÕIGUSLIK ALUS

Käesoleva aruande näol on tegu fluoritud kasvuhoonegaaside määruse artikli 22 lõike 2 alusel nõutava aruandega. Kõnealuse artikli kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte viie aasta jooksul alates 10. juunist 2014. Komisjon peab lisaks esitama kõnealuste delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Artikli 22 lõikes 2 on sätestatud ka see, et volitust vastu võtta delegeeritud õigusakte „pikendatakse automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“

3. DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE

Alates fluoritud gaase käsitleva määruse (EL) nr 517/2014 jõustumisest ja käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemikus ei ole komisjon rakendanud artikli 12 lõikes 15 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud volitust võtta vastu delegeeritud õigusakte. Siiski jäävad kehtima põhjused, mille tõttu kaasseadusandjad otsustasid anda komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Seoses artikli 12 lõike 15 kohase märgistamist hõlmava volitusega võib siiski olla vaja asjakohaseid nõudeid ajakohastada, pidades silmas ärilist või tehnoloogilist arengut. Selliste mis tahes arengute ja märgistamise mõju täpne ajastus ei ole prognoositav ega ajaliselt piiratud. Sarnaselt toetub artikli 21 lõikes 1 sisalduv volitus, mis on seotud I, II ja IV lisa ajakohastamisega, ÜRO tasandil toimuvatele arengutele, mis ei ole prognoositavad ega ajaliselt piiratud.

4. JÄRELDUS

Komisjon usub, et kuigi komisjon ei ole siiani ühtki delegeeritud õigusakti vastu võtnud, sest komisjonile delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antud volituse kasutamist nõudev areng ei ole veel toimunud, on see tulevikus tõenäoline.

Seega tuleks artikli 12 lõikes 15 ja artikli 21 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimist pikendada automaatselt veel viieks aastaks, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 22 lõikega 2.