Brüssel,3.7.2018

COM(2018) 513 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

VÄLISTEGEVUSE TAGATISFONDI JA SELLE HALDAMISE KOHTA 2017. AASTAL

{SWD(2018) 369 final}


Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Tagatisfondi finantsseisund ja olulised tehingud

2.1.Tagatisfondi finantsseisund 31. detsembri 2017. aasta seisuga

2.2.Fondi olulised tehingud 2017. aastal

2.3.Olulised tehingud pärast aruandekuupäeva (2018. aasta veebruari lõpu seisuga)

3.Tagatisfondi eelkonsolideeritud finantsaruanne

3.1.Eelkonsolideeritud finantsseisund 31. detsembri 2017. aasta seisuga

3.2.Eelkonsolideeritud tulemiaruanne

4.Tagatisfondi rahavoogude juhtimine

4.1.Investeerimispoliitika

4.2. Tulemused ja turu areng

5.Tagatisfondi nõuded

1.Sissejuhatus

Välistegevuse tagatisfond (edaspidi „fond“) asutati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 1 (kodifitseeritud versioon) (edaspidi „määrus“), et tasuda liidu võlausaldajaile juhul, kui laenu saaja ei maksa tagasi Euroopa Liidu antud või tagatud laenu. Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7 usaldas komisjon ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) vahel 25. novembril 1994 sõlmitud lepinguga (edaspidi „leping“), mida on muudetud 23. septembril 1996, 8. mail 2002, 25. veebruaril 2008 ja 9. novembril 2010, fondi finantsjuhtimise EIP-le.

Komisjon peab määruse artikli 8 kohaselt saatma iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelmise eelarveaasta aruande fondi finantsseisundi ja juhtimise kohta.

Asjakohane teave on esitatud käesolevas aruandes ja komisjoni talituste töödokumendis. Aruanne põhineb lepingu kohaselt EIP-lt saadud andmetel.

2.Tagatisfondi finantsseisund ja olulised tehingud 

2.1.Tagatisfondi finantsseisund 31. detsembri 2017. aasta seisuga

31. detsembri 2017. aasta seisuga oli fondis vahendeid kokku 2 560 761 844,63 euro väärtuses (31. detsembri 2016. aasta seisuga 2 506 053 053,14 euro väärtuses) (vt komisjoni talituste töödokumendi lisa: tagatisfondi finantsaruanded, esitanud EIP).

Fondi bilansiline koguväärtus kasvas 2017. aastal ligikaudu 54,7 miljoni euro võrra. Selle põhjused on eelkõige järgmised.

Väärtuse suurenemise põhjused

·ELi eelarvest saadud toetus (rahastamise summa) 137,8 miljonit eurot oli mõeldud fondi kohandamiseks sihtsummaga, milleks on 9 % tasumata kohustuste kogusummast.

·Finantstehingute majandustulemus oli 16,0 miljonit eurot.

Väärtuse vähenemise põhjused

·Fondi sekkumine, et katta täitmata jäetud maksekohustused summas 86,4 miljonit eurot.

·Portfelli väärtuse vähenemine 12,8 miljoni euro võrra, kuna selle väärtust kohandati turuväärtusega.

2.2.Fondi olulised tehingud 2017. aastal

2.2.1.Tagatisfondi nõuded 2017. aastal

Süüria

EIP-l oli ka 2017. aastal võlgnevusi seoses Süüria riigivõlaga. Seoses sellega ning kooskõlas ELi ja EIP vahel sõlmitud tagatislepinguga on EIP esitanud ELi tagatisfondile 31. detsembri 2017. aasta seisuga 13 lisanõuet kogusummas 56,3 miljonit eurot (vt punkt 5).

Enfidha lennujaam (Tuneesia)

2017. aastal maksis komisjon EIP-le 28,7 miljoni eurot seoses 3 nõudega, mis on seotud Enfidha lennujaamale (Tuneesia) antud tagasi maksmata laenuga (vt punkt 5).

2.2.2.Tagatisfondi rahastamine 2017. aastal

2017. aasta veebruaris kanti eelarvest fondi 240,5 miljonit eurot, mis vastab 2017. aastal fondi tehtavatele maksetele.

2018. aastal ELi eelarvest fondi üle kantud summa arvutati vastavalt määruse artiklitele 3 ja 5.

Määruse artikli 3 kohaselt on fondi sihtsumma 9 % iga tehinguga seotud kapitalikohustuste kogusummast, millele lisandub saadaolev tasumata intress.

Määruse artikli 5 kohaselt arvutatakse summa, mis kantakse aastal n + 1 eelarvest fondi, lähtudes sihtsumma ja fondi netovara väärtuse erinevusest aasta n – 1 lõpus, mis on arvutatud aasta n alguses.

Selleks et kohandada fondi sihtsummaga, milleks on 9 % kapitalikohustuste kogusummast, nähti ELi 2018. aasta eelarves fondi rahastamiseks ette 137,8 miljonit eurot, mille arvutamisel lähtuti 31. detsembri 2016. aasta seisuga tagasi maksmata tagatud laenudest. Nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid nimetatud summa heaks ja see kajastati varana (nõudena) fondi bilansis 31. detsembril 2017.

2.3.Olulised tehingud pärast aruandekuupäeva (2018. aasta veebruari lõpu seisuga)

2018. aasta veebruaris kanti ELi eelarvest fondi eespool nimetatud 137,8 miljoni euro suurune summa.

15. jaanuaril 2018 maksti tagatisfondile Enfidha lennujaamalt sisse nõutud 0,14 miljonit eurot. 31. detsembril 2017 oli see summa kajastatud fondi bilansis varana (nõudena).

2018. aasta veebruaris ja märtsis maksti Süüria täitmata jäetud maksekohustustega seotud kahe nõude alusel kokku 10,6 miljonit eurot (3,2 miljonit eurot ja 7.4 miljonit eurot, sh EIP määratud trahvid).

3.Tagatisfondi eelkonsolideeritud finantsaruanne

Fondi eelkonsolideeritud finantsaruanded koostatakse selleks, et võtta arvesse raamatupidamistoiminguid, mida EIP poolt fondi kohta koostatud finantsaruanded ei hõlma (vt komisjoni talituste töödokument). Need kuuluvad ELi konsolideeritud finantsaruannete hulka.

3.1.Eelkonsolideeritud finantsseisund 31. detsembri 2017. aasta seisuga

Bilanss – varad

31. detsember 2017

31. detsember 2016

PÕHIVARA

2 077 970 486

1 945 964 058

Finantsvara

2 077 970 486

1 945 964 058

KÄIBEVARA

344 990 638

324 202 070

Finantsvara

120 771 792

122 687 046

Nõuded

136 093

4 653 326

Raha ja raha ekvivalendid

224 082 753

196 861 698

AKTIVA KOKKU

2 422 961 124

2 270 166 128

Bilanss – kohustused

31. detsember 2017

31. detsember 2016

RAHASTU OMAKAPITAL

2 160 971 521

1 958 000 325

Euroopa Komisjoni sissemaksed

1 709 171 640

1 468 631 390

Õiglase väärtuse reserv

22 700 055

35 493 647

Jaotamata kasum

429 099 826

453 875 288

PIKAAJALISED KOHUSTUSED

208 033 976

259 381 269

Finantseraldised

208 033 976

259 381 269

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

53 955 627

52 784 534

Finantseraldised

50 408 230

49 674 541

Võlgnevused

3 547 397

3 109 993

RAHASTU OMAKAPITAL + KOHUSTUSED KOKKU

2 422 961 124

2 270 166 128


Fondi eelkonsolideeritud bilansi koguväärtuse (2 422 961 124 eurot) ja EIP koostatud finantsaruannetes kajastatud fondi väärtuse (2 560 761 845 eurot) vaheline 137,8 miljoni euro suurune erinevus on seletatav eelkõige järgmisega.

·Eelkonsolideeritud finantsaruanded sisaldavad kõiki summasid, millega seotud nõudeõigus on läinud ELile üle tulenevalt tagatismaksetest, mis on tehtud EIP nõuete alusel seoses laenude makseviivituses olevate osamaksetega (võlgnetavad summad pluss kogunenud viivisintressid). Võttes arvesse Süürias valitsevat poliitilist olukorda ja tuginedes Euroopa Komisjoni peaarvepidaja otsusele, on nimetatud summade väärtus 2017. aasta finantsaruannetes täies ulatuses alla hinnatud.

·Eelkonsolideeritud finantsaruanded ei sisalda 137,8 miljonit eurot, mis kanti 2018. aastal ELi eelarvest fondi, sest ELi konsolideeritud aruandes on olemas sellele nõudele vastav võlgnevus.

·2017. aasta eelkonsolideeritud bilansis on kajastatud 258,4 miljoni eurosed finantseraldised, mis on seotud Süüria ülejäänud laenude tulevaste osamaksetega.

·Eelkonsolideeritud bilansis kajastatud lühiajalised kohustused (võlgnevused) hõlmavad 2,6 miljoni euro suurust EIP sissenõudmistasude võlga.

·Tagatisfondist EIP-le tehtud makseid (ja kui see on asjakohane, hiljem sissenõutud summasid ja viiviseid) kajastatakse EIP koostatud finantsaruannetes netovara (ELi sissemaksed) vähenemisena (suurenemisena). Eelkonsolideeritud finantsaruannetes ei ole EIP nõuete alusel makstud summasid netovarast maha arvatud, kuna nendega seotud nõudeõigus on üle antud. Seonduvaid summasid kajastatakse kas tulude (kogunenud viivis ja trahvid ning vahetuskursikasum) või kuludena (kogunenud EIP sissenõudmistasud, väärtuse langus ja vahetuskursikahjum). Sellest tulenevalt on netovara kirjed (ELi sissemaksed ja jaotamata kasum), mida kajastatakse EIP koostatud finantsaruannetes, ja need, mida kajastatakse Euroopa Komisjoni koostatud eelkonsolideeritud finantsaruannetes, alati erinevad.

3.2.Eelkonsolideeritud tulemiaruanne

Nii nagu bilanss, koostatakse ka eelkonsolideeritud tulemiaruanne eesmärgiga lisada see ELi konsolideeritud finantsaruandesse.

2017

2016

Tulu põhitegevusest

939 062

-

Kulu põhitegevusest

(3 834 219)

(310 636 400)

PÕHITEGEVUSE TULEM

(2 895 157)

(310 636 400)

Finantstulu

29 913 694

39 947 802

Finantskulu

(51 793 999)

(114 563 908)

FINANTSTULEM

(21 880 305)

(74 616 106)

EELARVEAASTA TULEM

(24 775 462)

(385 252 506)

·Tulu põhitegevusest hõlmab tühistatud finantseraldisi, mis on tingitud tulevaste Süüria laenumaksete nüüdisväärtuse vähenemisest.

·Kulu põhitegevusest hõlmab peamiselt EIP haldustasusid (0,9 miljonit eurot), EIP ühekordset sissenõudmistasu (1,5 miljonit eurot, vt punkt 2.2), EIP kogunenud sissenõudmistasusid (0,5 miljonit eurot) ning hoidmis- ja audititasusid (0,2 miljonit eurot).

·Finantstulu hõlmab peamiselt investeerimisportfelli intressitulu (8,8 miljonit eurot), realiseeritud kasumit finantsvarade müügist (9,2 miljonit eurot) ja kogunenud viivisintresse üle antud nõudeõigusega summadelt (11,7 miljonit eurot).

·Finantskulu hõlmab peamiselt väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on seotud summadega, mille nõudeõigus anti 2017. aastal ELile üle (vt punkt 5), ning raha ja raha ekvivalentidega seotud intressikulu (1,0 miljonit eurot).

4.Tagatisfondi rahavoogude juhtimine 

4.1.Investeerimispoliitika 

Fondi likviidsed varad investeeritakse kooskõlas muudetud 2 lepingu lisas sätestatud varahalduspõhimõtetega. Sellele vastavalt peavad 20 % fondi investeeringutest olema lühiajalised (kuni aasta). Selliste investeeringute hulka kuuluvad muutuva intressimääraga väärtpaberid sõltumata tähtajast ja fikseeritud intressimääraga väärtpaberid, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni aasta, sõltumata algsest tähtajast. Selleks et mitmesuguste vajalikku likviidsust pakkuvate vahendite vahel oleks tasakaal, hoitakse vähemalt 100 miljonit eurot rahaturuinstrumentides, eelkõige pangahoiustes.

Kuni 80 % fondist võib paigutada võlakirjaportfelli, mille lõpptähtaeg ei ole hiljem kui 10 aastat ja 6 kuud pärast maksekuupäeva. Fondi kõigi varade keskmine investeerimisaeg ei tohi olla üle 5 aasta. Investeerimisel võlakirjadesse tuleks järgida konkreetseid kriteeriume, nagu likviidsus, krediidikvaliteet, vastaspoolte kõlblikkus ja kontsentratsiooni piirmäärad. Riskide hajutamise tagamiseks ei tohi ühe emitendi võlakirjadesse investeerida rohkem kui 10 % portfelli kogumahust.

4.2.Tulemused ja turu areng

2017. aastal tootlus Euroopa fikseeritud tulumääraga väärtpaberite turgudel kasvas, kuid selle mõju tasakaalustas krediidiriski marginaalide langemine kõigi aegade madalaimale tasemele.

Intressimäärade volatiilsust mõjutasid poliitilised sündmused, sealhulgas valimised Madalmaades, Prantsusmaal ja Saksamaal, ootus, et keskpankade varaostud vähenevad, ja paranev üleilmne majanduslik keskkond. Saksamaa riigivõlakirjade tulukõver tõusis 2-, 5- ja 10aastaste tähtaegade puhul vastavalt 14, 33 ja 22 baaspunkti (tekkis nn bear steepener). Turgude volatiilsus oli 2017. aastal kõigi aegade väikseim, kuid seda toetab väike makrotasandi volatiilsus.

Poliitiline ebakindlus peaks ka 2018. aastal suur olema, mh Itaalia valimiste tõttu, kuid maailmamajandus peaks edaspidi kasvama keskmisest kiiremas tempos. Turg on üksmeelel, et euroalal on kasv 2018. aastal eeldatavasti 2,2 % (2017. aastal 2,4 %). Inflatsioon peaks samal ajal jääma tagasihoidlikuks ja olema 1,5 % ehk aeglasem kui EKP eesmärk 2 %. Kuigi tööpuudus väheneb ja Phillipsi kõverad muutuvad laugemaks, suureneb hinnasurve väga aeglaselt. Naftahind võib seevastu tõusta nelja aasta kõrgemaile tasemele.

Maailma peamised keskpangad viivad aga jätkuvalt ellu toetavat rahapoliitikat ja teevad varaoste, kuid normaliseerumine on juba alanud. Eeldatakse, et USA föderaalreservi süsteem tõstab 2018. aastal intressimäärasid kolm korda ja et EKP jätkab igakuiste 30 miljardi euroste varaostudega 2018. aasta septembrini. 2018. aasta jaanuaris vähendas EKP igakuiste ostude mahtu 60 miljardilt eurolt 30 miljardile eurole, kuid tagasiostmisest saadud vahendite reinvesteerimisest lisandub iga kuu 15 miljardilt eurot, mis muudab kahanemise vähem märkimisväärseks. EKP detsembrikuu protokolli toon ja hilisemad märkused suurendavad tõenäosust, et EKP lõpetab kvantitatiivse leevendamise 2018. aasta septembris või hiljemalt aasta lõpus.

2018. aastal võib Euroopa riigivõlakirjade tootlus veelgi suureneda, kui tugevad majanduse põhinäitajad ja inflatsiooniootuste suurenemine naftahinna kasvu tõttu saavad kinnitust. Kõverad võivad muutuda järsemaks, sest nende lühiajaliste intressimäärade osa on rohkem eelkommunikatsiooniga seotud. Keskpankade varaostude jätkumine toetab ka 2018. aasta esimesel poolel krediidiriski marginaale, kuid tasemed, mis on praegu kõigi aegade madalaimad, võivad hakata normaliseeruma ja septembri lähenedes kasvama, pidades silmas, et EKP lõpetab siis tõenäoliselt kvantitatiivse leevendamise.

Rahaturu intressimäärade areng 2017. aastal (allikas Bloomberg).

Fondi portfelli tootlust jälgiti turuhinna alusel. 2017. aastal oli portfelli aastane tulumäär turuhindade arvestuses 0,1624 %, mis on võrdlusnäitajast 6,58 baaspunkti suurem näitaja (üksikasjalikum ülevaade aasta kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendi punktis 2.4.2 „Tulemuslikkus“). Fondi võrdlusnäitaja on liitindeks, mille koostamisel on tuginetud peamiselt iBoxxi indeksitele (eelkõige euroala riigivõlakirjade ja eurodes nomineeritud tagatisega kaetud võlakirjade indeksid) ja Euribidi indeksitele lühiajaliste riskipositsioonide korral.

5.Tagatisfondi nõuded 

Süüria

Kuna olukord Süürias halvenes, võtsid välisasjade nõukogu, Euroopa Parlament ja nõukogu 2011. aastal vastu otsused, millega keelati EIP kehtivate laenulepingute alusel tehtavad väljamaksed ja peatati Süürias asuvate riiklike projektide jaoks sõlmitud tehnilise abi lepingud. Seejärel sätestati piiravad meetmed nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määruses (EL) nr 36/2012, mida on muudetud.

Selle tulemusel ei ole EIP alates 2011. aasta maist teinud uusi finantseerimistehinguid ning kõik käimasolevad väljamaksed ja tehnilise abi teenused Süüriale on peatatud alates 2011. aasta novembrist kuni edasiste teadeteni.

Alates 2011. aasta novembrist on EIP-l võlgnevused seoses Süüria riigivõlaga. Sellest tulenevalt ning kooskõlas ELi ja EIP vahel sõlmitud tagatislepinguga on EIP esitanud ELi tagatisfondile 31. detsembri 2017. aasta seisuga 51 nõuet kogusummas 365,3 miljonit eurot (sealhulgas EIP määratud trahvid ja sissenõutud summad).

Enfidha lennujaam (Tuneesia)

Ajavahemikul 2016. aasta septembrist 2017. aasta detsembrini maksis komisjon EIP-le 33,4 miljoni eurot seoses 4 nõudega, mis on seotud Enfidha lennujaamale (Tuneesia) antud tagasi maksmata laenuga. Viimane makse tehti 15. detsembril 2017.

6.EIP tasu 

EIP tasu koosneb haldus- ja sissenõudmistasudest. Haldustasudest kaetakse fondi halduskulud. Sissenõudmistasudest kaetakse EIP sissenõudmiskulud seoses nõuetega, mis tekivad maksekohustuste täitmata jätmise korral, mis kaetakse ELi tagatisest EIP liiduvälistele finantseerimistehingutele.

8. mail 2002. aastal sõlmitud teises täiendavas lepingus on sätestatud, et panga haldustasude määramisel rakendatakse fondi varade vastavate osade suhtes järk-järgult vähenevaid aastaseid tasumäärasid. See tasu arvutatakse fondi varade aastase keskmise väärtuse põhjal.

Panga 2017. aasta haldustasu suuruseks määrati 915 279 eurot ja see kanti ka kuluna tulemiaruandesse ja hilinenud laekumistena (kohustused) bilanssi.

EIP-le maksmisele kuuluvad sissenõudmistasud arvutatakse 2014. aasta juulis allakirjutatud komisjoni ja panga vahelise sissenõudmislepingu alusel. 2017. aasta lõpuks oli sissenõudmistasusid kogunenud Süüria puhul 2 560 285 eurot. 15. detsembril 2017 tasuti Enfidha lennujaamale (Tuneesia) antud tagasi maksmata laenuga seotud viimase nõude osana ühekordne sissenõudmistasu 1 467 504 eurot.

(1)    ELT L 145, 10.6.2009, lk 10. Kõnealuse määrusega kodifitseeriti ja tunnistati kehtetuks 31. oktoobri 1994. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2728/94 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta. Seda muudeti 14. märtsil 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/409.
(2)    Muudetud 23. septembri 1996. aasta täiendava lepinguga nr 1, 8. mai 2002. aasta täiendava lepinguga nr 2, 25. veebruari 2008. aasta täiendava lepinguga nr 3 ja 9. novembri 2010. aasta täiendava lepinguga nr 4.