EUROOPA KOMISJON
Brüssel,13.6.2018
COM(2018) 470 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
Viieteistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta
I. SISSEJUHATUS
Käesolev on viieteistkümnes eduaruanne, mis käsitleb tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisel tehtud edusamme ning milles võetakse kokku areng kahes peamises valdkonnas: võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ja nende tugisüsteemidega ning nende ohtude suhtes kaitse- ja vastupanuvõime suurendamine.
Pärast Salisbury närvigaasirünnakut märkis Euroopa Ülemkogu 2018. aasta märtsis, et Euroopa Liit peab „tugevdama oma vastupanuvõimet keemilistele, bioloogilistele, kiirgus- ja tuumaohtudele, sealhulgas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise ning NATOga tehtava tihedama koostöö kaudu“. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni ja kõrget esindajat edendama sellealast tööd ja andma edusammude kohta aru 2018. aasta juuni Euroopa Ülemkogul. Käesolev eduaruanne on osa komisjoni tegevusest sellele üleskutsele vastamisel. Sellega koos esitatakse ühisteatis, mis käsitleb vastupanuvõime tugevdamist ja suutlikkuse suurendamist võitluseks hübriidohtudega, ning ühisaruanne hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku rakendamise kohta 2017. aasta juulist 2018. aasta juunini. Eduaruandes antakse ülevaade juba võetud ja kavandatud meetmetest, millega rakendatakse keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumajulgeolekuohtudeks valmisoleku parandamise 2017. aasta oktoobri tegevuskava. Osana julgeolekuliidus terrorismivastase kaitse ja vastupanuvõime suurendamiseks võetavatest meetmetest järgiti tegevuskavas ärahoidvat lähenemisviisi, tuginedes arusaamale, et keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega seotud ohtude realiseerumine on vähe tõenäoline, aga rünnaku korral on nende mõju suur ja püsiv. Seevastu Salisbury rünnak ja suurenev mure seoses terroristide huviga selliste ainete vastu ja nende suutlikkusega selliseid aineid kasutada nii ELis kui ka EList väljaspool näitavad, et keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalidega seotud oht on reaalne. See suurendab veelgi vajadust rakendada tegevuskava täielikult ja kiiresti, pöörates erilist tähelepanu keemilistele ohtudele.
Lisaks kirjeldatakse käesolevas aruandes, kuidas on edenenud terroristliku veebisisu kõrvaldamine alates komisjoni 2018. aasta märtsi soovitusest. Samuti vaadeldakse, kuidas on komisjon liikunud edasi radikaliseerumise ennetamisega seotud töös, tuginedes radikaliseerumist käsitleva kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuandele. Liège’is 29. mail 2018 toimunud rünnak rõhutab järjekordselt radikaliseerumisvastase võitluse tähtsust, kuna Belgia ametiasutuste sõnul oli rünnaku toimepanija olnud kontaktis radikaliseerunud isikutega. Käesolevas aruandes esitatakse ka rida meetmeid reisijate raudteeveo turvalisuse parandamiseks. Aruandes antakse ülevaade ka muude prioriteetsete algatuste, nimelt infosüsteemide koostalitlusvõime rakendamisest. Komisjon võtab (koos käesoleva aruandega) vastu kaks muudatusettepanekut, mis võimaldavad kaasseadusandjatel saavutada kokkulepe enne aasta lõppu. Samuti antakse aruandes ülevaade broneeringuinfo direktiivi rakendamisest pärast rakendamistähtaja (25. mai 2018) möödumist, meetmetest küberturvalisuse parandamiseks ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, samuti julgeoleku välispoliitilise mõõtme viimase aja arengust.
Komisjoni ettepanekud mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 („Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“) kajastavad samuti seisukohta, et uued julgeolekuohud nõuavad uusi lahendusi. Ettepanekutes rõhutatakse, et julgeolekul on olemuslikult piiri- ja valdkonnaülene mõõde ja seetõttu on vaja tugevat ja koordineeritud ELi reageerimist. Komisjon teeb ettepaneku suurendada sisejulgeoleku jaoks ette nähtud rahastamist 1,8 korda praeguse 2014–2020 perioodiga võrreldes. Uutele julgeolekuprobleemidele reageerimist võimaldavad elemendid on sätestatud mitmes valdkondlikus seadusandlikus ettepanekus, mis esitati mitmeaastase finantsraamistiku osana.
II. PAREM VALMISOLEK KEEMILISTE, BIOLOOGILISTE, RADIOLOOGILISTE JA TUUMAJULGEOLEKURISKIDE KORRAL
1.Tegevuskava rakendamisel tehtud edusammud
Keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumajulgeolekuohud on komplekssed ja võivad kiiresti areneda, nagu näitas Salisbury närvigaasirünnak. Terroriorganisatsioonid ei ole Euroopas keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi ja tuumaaineid (KBRT-ained) veel kasutanud, kuid on usaldusväärseid tõendeid, et neil võib olla kavas KBRT-materjale või -relvi hankida ning et nad on omandamas teadmisi ja suutlikkust nende kasutamiseks. Vastusena neile ohtudele esitati 2017. aasta oktoobris keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumajulgeolekuriskideks valmisoleku suurendamise tegevuskava ning selles keskendutakse eksperditeadmiste ja suutlikkuse ühendamisele ELi tasandil, et parandada operatiivset valmisolekut kogu liidus. Tegevuskava rakendamisel on tehtud konkreetseid edusamme ning mitmes valdkonnas on võetud meetmeid, mille abil täita tegevuskava neli eesmärki: vähendada KBRT-materjalide kättesaadavust, tagada parem valmisolek KBRT-julgeolekuga seotud intsidentideks ja neile reageerimine, tugevdada sise- ja välispoliitika sidet KBRT-julgeoleku valdkonnas ELi peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega ning parandada teadmisi KBRT-ohtudest.
Osana jõupingutustest KBRT-materjalide kättesaadavuse vähendamiseks tõhustatakse tolliasutuste meetmeid, et tõkestada KBRT-materjalide ebaseaduslikku üle piiri toomist. Lasti käsitlevad teabesüsteemid on olulised, et tugevdada rahvusvaheliste tarneahelate seiret ja riskipõhist kontrolli. Seepärast uuendab komisjon põhjalikult lasti käsitleva eelteabe ja tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi ning muudab praegused omavahel nõrgalt seotud riiklikud süsteemid suuremahuliseks integreeritud IT-süsteemiks. Uue süsteemi keskmes on ühine kaubandusandmete hoidla, mis on suuteline reaalajas vastu võtma kvaliteetsemaid lastiandmeid. See ühendab omavahel liikmesriikide tolliasutuste riskihindamissüsteemid. Uus süsteem ühendab tuhandeid uusi osapooli, kes tegutsevad rahvusvahelises logistikasektoris kõigis transpordiliikides, näiteks ekspediitorid, logistikaettevõtjad või postiettevõtjad, ning kes nad pakuvad süsteemile väärtuslikke lastiandmeid, mis pole praegu kättesaadavad.Süsteemi eesmärk on hõlmata kõiki tolliriske, sealhulgas KBRT-materjalidega seotud ohtusid.
Selleks et suurendada valmisolekut ja vastupanuvõimet, parandavad liikmesriigid ka oma suutlikkust KBRT-materjale avastada, et aidata hoida ära KBRT-rünnakuid. Komisjoni algatusel analüüsis riiklike ekspertide konsortsium puudujääke avastamisseadmetes ligikaudu 70 erineva KBRT-stsenaariumi korral. Puudujääkide analüüsi põhjal koostatud aruannet on liikmesriikidele tutvustatud ja seda nendega arutatud. Analüüs aitab liikmesriikidel suunata tulevasi uuringuvajadusi ning võimaldab neil teha teadlikke otsuseid avastamisstrateegiate kohta ja võtta kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks operatiivseid meetmeid. Analüüs näitab ka selget vajadust avastamisseadmete suhtes kohaldatavate ELi-üleste tehniliste standardite järele. Analüüsi tulemuste põhjal ja kasutades tegevuskava kohaselt loodud KBRT nõuanderühma raamistikku teeb komisjon tööd KBRT-alaste avastamisseadmete standardimiseks kogu ELis. Samuti peaksid liikmesriigid koostama oluliste meditsiiniliste vastumeetmete varude, laborite, ravi ja muude võimekuste ülevaated. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et korrapäraselt kaardistada nende varude kättesaadavust ELi piires eesmärgiga suurendada nende kättesaadavust ja kiiret kasutuselevõttu KBRT-rünnakute korral. Valmistumine KBRT-rünnakuks ja selle tagajärgede ohjamine eeldab tihendatud koostööd ja koordineerimist liikmesriikide, sealhulgas kodanikukaitseasutuste vahel. Liidu kodanikukaitse mehhanismil võib olla selles protsessis tähtis roll, et tugevdada Euroopa ühist võimekust valmistuda ja reageerida.
KBRT tegevuskavas rõhutatakse vajadust teha tihedat koostööd peamiste rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega. 28.–29. juunil 2019 korraldab komisjon koostöös USA energeetikaministeeriumiga ELi ja USA seminari radioaktiivsete kiirgusallikate julgeoleku kohta. Samuti suurendab komisjon KBRT-alaste küsimustega seotud institutsionaalset ja kogukondlikku võimekust Euroopa naabruspoliitika partnerriikides. Liit astub ka konkreetseid samme, et arendada tihedamat koostööd NATOga KBRT-, sealhulgas tsiviilvalmisoleku küsimustes. ELi esindajad osalesid vaatlejatena NATO korraldatud seminaril, millel käsitleti tsiviil-sõjalist koostööd ulatusliku KBRT-terrorirünnaku korral. Lisaks sellele kaaluvad EL ja NATO teadlikkuse suurendamise eesmärgil ühiste koolitusmoodulite loomist KBRT-valdkonna otsusetegijatele. EL peaks uurima ka meetmeid, et tagada keemiarelvade kasutamise rahvusvaheliste eeskirjade ja nõuete järgimine, sealhulgas võimalike ELi keemiarelvaalaste sanktsioonide kaudu. Transpordivaldkonnas on komisjon ja liikmesriigid teinud koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tugevdada ELi lennundusjulgestussüsteemi valmisolekut võidelda KBRT-ohtude vastu. Selle töö tulemusena on koostatud loetelu meetmetest, et tulla toime KBRT-ohtudega lennunduses.
Samuti eeldab tulemuslik reageerimine KBRT-ohtudele eriteadmisi kõigil tasanditel ja seepärast tuleb parandada eksperditeadmiste koondamist ja jagamist. Üks parima tava näide on Kesk-Euroopa KBRT-L koolituskeskus Budapestis, mille asutasid 2016. aastal kaheksa liikmesriiki
. Selle eesmärk on jagada, laiendada ja süvendada esmareageerijate KBRT-L-alaseid teadmisi, kogemusi ja oskusi koolituste ja õppuste kaudu. Peale selle on komisjon andnud positiivse hinnangu projektiettepanekule, millega seda koostööd tõhustatakse, luues mobiilse KBRT-L- / radioloogilise relva rünnakule esmase reageerimise üksuse, mida saab saata kohapeale (taotluse alusel) KBRT-L-intsidendi korral. Kriminalistika on üks valdkondadest, kus on vaja luua ühist võimekust. Tõendite kogumine ja nende töötlemine saastatud alal on väga keeruline ülesanne ja eeldab eriotstarbelisi rajatisi. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus valmistab selles valdkonnas ette algatusi, mis käsitlevad tuumaalast kohtuekspertiisi eriteadmiste jagamiseks vastavate võimaluste kohta. Eespool nimetatud avastamissuutlikkuse puudujääkide analüüsi tulemustele toetudes teeb komisjon koostööd ka KBRT nõuanderühmaga, et määrata kindlaks valdkonnad, kus avastamissuutlikkust on võimalik ühendada.
Koolitus ja õppused on viisid, mis võimaldavad tulemuslikult jagada eksperditeadmisi KBRT-ohtude kohta. ELi rahastatava projekti eNotice kontekstis on võetud kasutusele rohkem kui 200 asjakohast koolitusalgatust sisaldav andmebaas,
mis annab ülevaate koolitusvõimalustest kogu ELis. Liikmesriike innustatakse kasutama olemasolevaid KBRT-valdkonna koolitusvõimalusi parimal võimalikul viisil. Lisaks kasutab komisjon täiel määral ära Euroopa tuumajulgeoleku koolituskeskust ja on käivitanud ulatusliku koolituskampaania ELi tolliekspertidele, kes käitavad välispiiridel, sadamates ja lennujaamades keerulisi kiirgus- ja tuumaohu avastamise seadmeid. Komisjon on andnud positiivse hinnangu ka projektiettepanekule, mille eesmärk on välja töötada ühtlustatud KBRT-alane koolituskava esmareageerijatele ja meditsiinitöötajatele. 2018. aasta alguses korraldas komisjon praktilise õppuse – lauaõppuse Chimera –, mis tõi kokku tervise-, kodanikukaitse- ja julgeolekuvaldkonna esindajad kogu EList, et testida piiriülese valmisoleku ja reageerimise kavandamist väljamõeldud stsenaariumi alusel, mis sisaldas ühe nakkushaiguse tahtlikku levitamist. See ELi-ülene õppus toetas valdkondadevahelise suutlikkuse suurendamist ja parandas tervise-, kodanikukaitse- ja julgeolekuvaldkonna koostalitlusvõimet ja koordineerimist ELi ja liikmesriikide tasandil. Eksperditeadmiste jagamine laieneb ka erasektorile, kuna KBRT-rünnakul võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed erasektori osalejatele. Peamiselt lennundussektori turvatöötajate teadlikkuse suurendamist käsitleva tööstusharu juhitud projekti tulemusena on võetud kasutusele e-õppe vahend, mis pakub olulist teavet neile, kes puutuvad kokku KBRT-materjalide ja -ainetega.
2.Tugevamad meetmed keemiliste ohtude vastu
Terroristlikus propagandas osutatakse üha sagedamini kemikaalide võimalikule kasutamisele terrorirünnakutes. See suurendab muret, mis tekkis seoses 2017. aasta juulis Austraalias paljastatud terroristliku vandenõu ja hiljutise kemikaalide kasutamisega teatris. Seepärast kiirendab komisjon keemiliste ohtudega seotud edasiste meetmete võtmist KBRT tegevuskava üldraamistikus, tuginedes avastamissuutlikkuse puudujääkide analüüsi käigus ja KBRT-julgeoleku nõuanderühma parimate tavade vahetamisel tehtud edusammudele.
2018. aasta märtsis liikmesriikide ekspertidega peetud salastatud teavet käsitleval koosolekul määrati kindlaks mitu kiireloomulist prioriteeti edasiseks koostööks võitluses keemiliste ohtude vastu. Sellele tuginedes teeb komisjon liikmesriikidega koostööd järgmiste meetmete rakendamiseks 2018. aasta lõpuks:
·koostada eriti ohtlike keemiliste ainete ühine loetelu, et võtta täiendavaid operatiivseid meetmeid nende kättesaadavuse vähendamiseks ja nende avastamissuutlikkuse parandamiseks. Seda teeb 2018. aasta mais loodud keemiliste ohtude avastamise sihtotstarbeline eksperdirühm, kasutades liikmesriikides ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses käimasolevaid teadusuuringuid;
·alustada dialoogi tarneahela erasektori osalejatega, et ühiselt töötada välja meetmed, mille abil tegeleda lõhkeainete lähteainetena kasutatavatest kemikaalidest tekkivate muutuvate ohtudega. See töö on jätkuks ELi tasandil võetud meetmetele juurdepääsu piiramiseks lõhkeainete lähteainetele ning alalises lähteainete komitees on esimesed arutelud juba toimunud;
·kiirendada ohustsenaariumide läbivaatamist ja olemasolevate avastamismeetodite analüüsi, et parandada keemiliste ohtude avastamist eesmärgiga koostada liikmesriikidele tegevusjuhend avastamissuutlikkuse suurendamiseks. Selleks loodi eespool nimetatud sihtotstarbeline eksperdirühm, et tegeleda tekkivate keemiliste ohtudega. Eksperdirühma töö võib pikemas perspektiivis aidata kaasa avastamisseadmete standardimisele;
·suurendada esmareageerijate, eelkõige õiguskaitse- ja kodanikukaitsetöötajate teadlikkust, et nad tunneksid ära keemiarünnaku varajased märgid ja reageeriksid neile asjakohaselt.
III.
RADIKALISEERUMISVASTANE VÕITLUS
1.Võitlemine terroristliku veebisisu vastu
Terroristliku veebisisu probleemi käsitlemine on radikaliseerumise ennetamisel endiselt esmatähtis. 1. märtsil 2018
võttis komisjon vastu soovituse ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks. Soovituses tehti ettepanek aruandlusmenetluseks ja see ka algatati. Aruandluse eesmärk on jälgida nii tööstusharu kui ka liikmesriikide ja teiste peamiste partnerite (nt Europol) jõupingutusi, mille abil vähendatakse terroristliku veebisisu kättesaadavust.
ELi internetifoorumi (mis hõlmab 13 ettevõtjat, kelle hulgas on ka peamised sotsiaalmeediaettevõtjad, 20 liikmesriiki ja Europol) kokkulepitud näitajatel põhineva esimese aruandlusperioodi esialgsete tulemuste kohaselt on läbipaistvuse valdkonnas tehtud mõningaid edusamme, kuna senisest enam teavet on saadud rohkematelt ettevõtjatelt, sealhulgas sellistelt ettevõtjatelt, kes ei olnud varem ELi internetfoorumis osalenud.
Lisaks on suurenenud nende ettevõtjate arv, kes kasutavad proaktiivseid meetmeid terroristliku veebisisu tuvastamiseks, ning üha enam kõrvaldatakse sellist veebisisu. Ettevõtjad, kes on välja töötanud automaatsed vahendid terroristliku veebisisu (sh varem kõrvaldatud sisu) tuvastamiseks, on suutnud suurendada kiirust, mis kulub platvormilt terroristliku sisu kõrvaldamiseks, tuvastades ja kõrvaldades samal ajal märkimisväärsetes kogustes arhiveeritud materjali. Räsikoodide andmebaas on ettevõtjate konsortsiumi loodud vahend, mille eesmärk on hõlbustada koostööd, et tõkestada terroristliku sisu levitamist erinevatel platvormidel. Andmebaas laieneb jätkuvalt nii liikmete arvu kui ka andmebaasi kantud terroristliku veebisisu hulga osas. Andmebaasi on praegu ühendatud 13 ettevõtjat ning see sisaldab praegu 80 000 pildiräsi ja 8 000 videoräsi. Esimest korda andsid mõned ettevõtjad tagasisidet räsikoodide andmebaasi mõju kohta kõrvaldatud veebisisu küsimuses, kuid erinevatelt platvormidelt tuleks saada rohkem tagasisidet ja see peaks olema üksikasjalikum ja süsteemsem.
Ka liikmesriikide poolne internetisisust teavitamine on jätkuvalt vastumeetmete oluline osa. Nende liikmesriikide arv, kes teatavad terroristlikust sisust internetiettevõtjatele, suureneb püsivalt. Europoli internetisisust teavitamise üksus otsib jätkuvalt võimalusi internetisisust teavitamise parandamiseks ELis, eelkõige protsessi koordineerimise ja lihtsustamise kaudu. ELi internetisisust teavitamise üksus tegi 2017. aasta neljandas kvartalis 8 103 otsust internetisisust teavitamise kohta, millest 89 % puhul oli tulemuseks sisu kõrvaldamine. 2018. aasta esimeses kvartalis tehti 5 708 otsust internetisisust teavitamise kohta mitmele väiksemale ja vähem tuntud ettevõtjale. Neist 61 % puhul oli tulemuseks sisu kõrvaldamine. Nende ettevõtjate puhul, kes on teinud kaua aega koostööd internetisisust teavitamise üksustega, on sisu kõrvaldamise tase püsinud stabiilsena, peamisel vahemikus 90–100 %. Kiirus, millega ettevõtjad internetisisust teavitamisele reageerivad, on platvormiti erinev ning see aeg võib olla alla ühe tunni kuni mitu päeva. Nii suured kui ka väiksed ettevõtjad peavad kiiremini reageerima, et täita nõuetekohaselt soovitust kõrvaldada terroristlik veebisisu ühe tunni jooksul pärast teatise kättesaamist.
Teatisi käsitlevad täielikud süstemaatilised tagasisidemehhanismid ei ole veel loodud, ehkki liikmesriigid on saanud mitmelt ettevõtjalt kinnituse teatise kättesaamise ja kinnituse võetud meetmete kohta. Vaid üks ettevõtja esitab täieliku teabe teatise kättesaamise, reageerimisele kulunud aja ja võetud meetmete kohta. Õiguskaitseasutuste ja ettevõtjate vahelise koostöö ja koordineerimise parandamiseks lõi ELi internetisisust teavitamise üksus 2016. aastal internetisisust teavitamise rakenduse. Praegu on platvormiga ühendatud kolm liikmesriiki, teised on selle vastu huvi üles näidanud.
Komisjon on käivitanud mõju hindamise eesmärgiga teha kindlaks, kas praegune lähenemisviis on piisav või on vaja täiendavaid meetmeid (näiteks võimalikud seadusandlikud meetmed kehtiva õigusraamistiku täiendamiseks) ebaseadusliku veebisisu kiireks ja proaktiivseks avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Selle hindamise käigus võetakse arvesse soovituse kohaselt koostatud aruandeid.
Europoli juures tegutsev ELi internetisisust teavitamise üksus juhtis Daeshi propagandamasina pihta suunatud rahvusvahelist koordineeritud koostööd, milles osalesid kuus liikmesriiki ning USA ja Kanada. See ühine jõupingutus, mis on 29 riiki hõlmanud enam kui kaheaastase töö tulemus, takistas oluliselt Daeshi propagandistlikku tegevust ja põhjustas häireid selle infrastruktuuris ning selle tulemusena saadi ka märkimisväärsel hulgal digitaalset tõendusmaterjali
2. Kõrgetasemelise radikaliseerumisvastase võitluse eksperdirühma töö järelmeetmed
Lisaks tööle terroristliku veebisisu vastu võitlemisega jätkatakse ELi tasandil jõupingutusi, et toetada radikaliseerumise tõkestamist liikmesriikides ja nende kohalikes kogukondades. Kõrgetasemeline radikaliseerumisvastase võitluse eksperdirühm
loodi 2017. aasta juulis, et anda soovitusi koordineerimise ja koostöö parandamiseks kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel. Eksperdirühm esitas lõpparuande 18. mail 2018. See sisaldab mitmesuguseid soovitusi konkreetseteks meetmeteks, mille abil tegeleda probleemidega sellistes esmatähtsates valdkondades nagu vanglates toimuv radikaliseerumine (sealhulgas isiku jälgimine pärast vanglast vabanemist ja karistuste haldamine), teabevahetus ja veebipõhine propaganda, erinevate sidusrühmade koostöö kohalikul tasandil, haridus ja sotsiaalne kaasatus, toetus erilist tähelepanu vajavatele rühmadele (eelkõige noorte radikaliseerumine ja tagasipöörduvad lapsed) ja välismõõde. Aruandes tunnustatakse selliste ELi algatuste lisaväärtust nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (RAN), Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik (ESCN) ja ELi internetifoorum. Selles kutsutakse üles tugevdama neid algatusi ja nendevahelist koordineerimist ning looma samal ajal tihedamad sidemed kõigi kaasatud sidusrühmadega, sealhulgas eesliini tegutsejate, poliitikakujundajate ja teadlastega. Aruandes rõhutatakse, et ELi tasandil rakendatavad meetmed peavad olema liikmesriikide vajadustega paremini kohandatud.
Komisjon tunneb lõpparuande üle heameelt, kuna selles määratakse kindlaks valdkonnad, mis nõuavad kiiret tegutsemist liikmesriikides ja ELi tasandil. Eelkõige kavatseb komisjon järgida soovitust luua ELi koostöömehhanism, et tagada liikmesriikide aktiivsem osalemine radikaliseerumisvastases töös. See ELi koostöömehhanism koosneb uuest juhtnõukogust, kuhu kuuluvad liikmesriigid, ja komisjonis loodavast radikaliseerumisvastase võitluse koordineerimis- ja tugistruktuurist.
Eksperdirühma soovituste täitmiseks võtab komisjon viivitamata järgmised meetmed.
·Esiteks võtab komisjon vastu otsuse luua liikmesriikidest koosneva juhtnõukogu (ELi terrorismivastase võitluse koordinaator ja Euroopa välisteenistus osalevad vaatlejatena), et tagada, et ELi meetmed vastaksid selles valdkonnas paremini liikmesriikide vajadustele ja poliitiliste prioriteetidele, ning pakkuda liikmesriikidele võimalust olla tihedamalt kaasatud strateegiliste suuniste kindlaksmääramisse. Juhtrühma esimene koosolek on kavas korraldada hiljemalt 2018. aasta novembris.
·Teiseks luuakse komisjonis tugevam koordineerimis- ja tugistruktuur praegu olemasolevate vahendite piires. Lõpparuandes seatud eesmärkide saavutamise seisukohalt on eriti oluline, et liikmesriigid osalevad vajalike eksperditeadmiste arendamisel. Selleks kutsub komisjon liikmesriike üles esitama ettepanekud, mis käsitleksid töötajate tasuta lähetamist koordineerimis- ja tugistruktuuri. Koos juhtnõukoguga moodustab see struktuur ELi radikaliseerumisvastase võitluse koostöömehhanismi.
·Kolmandaks kutsub komisjon enne 2018. aasta oktoobrit kokku riiklike ennetuspoliitika kujundajate võrgustiku eesmärgiga lihtsustada liikmesriikidevahelisi edasisi kontakte ja arutada konkreetseid järelmeetmeid.
Komisjon võtab teadmiseks eksperdirühma soovitust hinnata 2019. aastal ELi radikaliseerumisvastase võitluse koostöömehhanismi. Komisjon soovib esitada selle hindamise tulemused 2019. aasta detsembriks, kuid on teadlik sellest, et kavandatud meetmed ei pruugi olla selleks ajaks veel täielikult rakendatud.
Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu võttis 22. mail 2018 vastu soovituse ühiste väärtuste edendamise kohta koolides. Selle eesmärk on konsolideerida ühtekuuluvustunnet kohalikul ja riiklikul tasandil, nagu pakkus välja komisjon. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse arendamiseks koolides.
IV. KONKREETSED LÜHIAJALISED MEETMED RAUDTEE-REISIJATEVEO TURVALISUSE PARANDAMISEKS
Nii transpordisõlmed kui ka raudteed ja rongid on kõrge riskiga sihtmärgid, kuna tegemist on ülesehituselt avatud infrastruktuuriga
. Euroopas sõidab praegu rongiga iga päev 26 miljonit reisijat ja eeldatavasti suureneb rongiga sõitjate arv 2050. aastaks ligikaudu 80 %. Raudteekasutajate, -töötajate ja infrastruktuuri kaitsmine pidevalt muutuvate julgeolekuohtude eest on keskne ja püsiv väljakutse. Euroopa raudteetransport peab jääma ohutuks ja turvaliseks.
Euroopa vajab raudteeturvalisuse tänapäevast süsteemi, mis põhineb riskihindamisel ja mis võimaldab reageerida kiirelt ja proportsionaalselt tekkivatele ohtudele, säilitades samal ajal raudteeteenuste kättesaadavuse. Selleks et suurendada turvalisuse taset, tagada Euroopa raudteeteenuse kättesaadavus ja avatus reisijatele ning hoida ära tarbetud tõkked siseturul, peaksid liikmesriigid parandama teabe vahetamist ning suurendama teadlikkust, valmisolekut ja suutlikkust vastata terroriaktidele. Üksikute liikmesriikide võetud meetmed ilma varajase etapi koordineerimiseta võivad luua tõkkeid ja tekitada kulusid, mis on tingitud pikemast reisiajast, rongide ärajäämisest ja ülerahvastatud juurdepääsust raudteesõlmedele.
ELi rongireisijatele tuleb tagada ühesugune turvalisuse tase riigist ja transpordiettevõtjast sõltumata. ELi tasandi tegevus, mille abil tagada kõigi asjaomaste osalejate piiriülene koordineerimine, võib aidata edendada ühesugust turvalisuse taset kõikjal ELis.
Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta mõned konkreetsed lühiajalised meetmed raudteereisijate turvalisuse parandamiseks ELis (vt I lisa). 18. oktoobril 2017 võeti vastu ELi terrorismivastane pakett, milles kuulutati välja meetmed avaliku ruumi kaitse parandamiseks
. Siin esitatud meetmed põhinevad nendel meetmetel ja eriuuringutel, mis näitavad, et ELi raudteede (eelkõige seoses rahvusvaheliste teenustega) turvalisuse parandamiseks on vaja tegutseda.
Need meetmed kajastavad ka komisjoni, liikmesriikide ja EU INTCENi (ELi luure- ja situatsioonikeskus) riskihindamise tulemusi.
Raudteeturvalisuse parandamiseks on kindlaks määratud meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. ELi tasandil teeb komisjon ettepaneku asutada ELi rongireisijate turvaplatvorm, mille abil luua tõhus koostöökeskkond ja anda soovitusi, et aidata liikmesriikidel tõhusalt koordineerida raudteeturvalisust käsitlevaid meetmeid. Platvorm pakub tuge olulise teabe kogumisel ja vahetamisel raudteeturvalisuse vallas, piiriüleste raudteeteenuste turvalisuse optimeerimisel ja sellise kooskõlastusmehhanismi ülesehitusel, millega välditakse ühepoolseid otsuseid liikmesriikide tasandil. Samuti aitab see liikmesriikidel ja raudteevaldkonna sidusrühmadel ühiselt hinnata uusi ohte ja turvaintsidente ning võtta asjakohased koordineeritud reageerimismeetmed. Peale selle töötab komisjon tihedas koostöös liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste asutustega välja raudteeturvalisusega seotud ohte käsitleva ühtse riskihindamismetoodika ELi tasandil.
Kavandatud meetmeid katsetatakse praktikas. Igal aastal hakkab komisjon viima läbi tegevusi, millega kontrollida mehhanismi tõhusust eri stsenaariumide korral. Need tegevused võiks ühendada praeguste ELi rahastatavate raudteepolitseijõudude võrgustiku õppustega. Komisjon esitab aruande nende tegevuste rakendamise kohta ja võib kaaluda kõiki asjakohaseid meetmeid, mis on kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega, et meetmeid täiustada või kõrvaldada ilmnenud puudused.
V. MUUDE JULGEOLEKUT KÄSITLEVATE PRIORITEETSETE DOKUMENTIDE RAKENDAMINE
1.Infosüsteemide koostalitlusvõime tagamine
Tehes tööd julgeoleku, piirivalve ja rände haldamisega seotud tugevamate ja arukamate infosüsteemide loomise nimel, käsitleb EL kiiremas korras ja peamise prioriteedina puudujääke ELi teabehalduses ja -jagamises. Selle keskmes on komisjoni 2017. aasta detsembri ettepanekud infosüsteemide koostalitlusvõime kohta, mille üle jätkuvad arutelud Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Ühisavalduses ELi seadusandlike prioriteetide kohta leppisid kolm institutsiooni kokku, et nende ühine eesmärk on saavutada ettepanekute osas kokkulepe enne 2018. aasta lõppu. Seepärast ja nagu varem teatatud, esitas komisjon koos käesoleva aruandega kaks koostalitlusvõimet käsitlevat muudetud ettepanekut, mis sisaldavad 2017. aasta detsembri koostalitlusvõimet käsitlevate ettepanekute vajalikke muudatusi seoses nende õigusaktidega, mille üle peeti sel ajal veel läbirääkimisi. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles lisama muudetud ettepanekud käimasolevasse koostalitlusvõimet käsitlevate ettepanekute läbivaatamisse, et alustada viivitamata kolmepoolseid läbirääkimisi.
Muudetud ettepanekutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud hiljutisi edusamme ELi julgeoleku-, piiri- ja rändehalduse infosüsteeme käsitlevate seadusandlike ettepanekute menetlemisel. 25. aprillil 2018 saavutasid kaasseadusandjad lõpliku poliitilise kokkuleppe ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomise suhtes, mis võimaldab teha ebaseadusliku rände ja julgeoleku eelkontrolli viisavabalt ELi reisivate isikute kohta. 12. juunil 2018 jõudsid kaasseadusandjad poliitilisele kokkuleppele ka kolme seadusandliku ettepaneku suhtes Schengeni infosüsteemi (Euroopas julgeoleku ja piirihalduse alal kõige laialdasemalt kasutatav teabevahetussüsteem) tugevdamiseks. See suurendab Euroopa kodanike julgeolekut, parandades süsteemi suutlikkust võidelda terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu, täiustab piiri- ja rändehaldust ning tagab tõhusa teabevahetuse liikmesriikide vahel. Peale selle saavutasid kaasseadusandjad 24. mail 2018 poliitilise kokkuleppe ka seadusandliku ettepaneku suhtes tugevdada Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit (eu-LISA). Suuremad volitused võimaldavad ametil töötada välja ja võtta kasutusele tehnilised lahendused, mille abil muuta asjaomased infosüsteemid koostalitlusvõimeliseks. Tänu nende kolme algatuse suhtes saavutatud kokkuleppele ja edusammudele, mis tehti aruteludes seadusandliku ettepaneku üle laiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kolmandate riikide kodanikele, sai komisjon esitada eespool nimetatud koostalitlusvõimet käsitlevad muudetud ettepanekud ja lisada nende õigusaktidega seotud vajalikud muudatused 2017. aasta detsembri infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevatesse ettepanekutesse.
Koostalitlusvõimet käsitlevad muudetud ettepanekud ei sisalda varjupaiga ja ebaseadusliku rände andmebaasiga Eurodac seotud muudatusi, kuna ei ole veel lõppenud arutelud Eurodac-süsteemi tugevdamist käsitleva seadusandliku ettepaneku üle, mis esitati 2016. aasta mais. Kehtiva Eurodac-süsteemi praegune ülesehitus on koostalitlusvõimeliste infosüsteemidega tehniliselt kokkusobimatu, kuna seal säilitatakse ainult biomeetrilised andmed ja viitenumbrid, kuid mitte muid isikuandmeid (nt nimi/nimed, vanus, sünniaeg), mis aitaks tuvastada samade biomeetriliste andmetega seotud mitut identiteeti. 2016. aasta mai seadusandliku ettepanekuga soovitakse laiendada Eurodaci kasutuseesmärki ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja ebaseaduslikult ELi sisenenud isikute kindlakstegemiseks. Eelkõige nähakse sellega ette selliste isikuandmete säilitamine nagu nimi (nimed), vanus, sünniaeg, kodakondsus ja isikut tõendavad dokumendid. Need isikuandmed on vajalikud tagamaks, et Eurodac suudab edendada koostalitlusvõime eesmärke ja toimida oma tehnilises raamistikus. See eesmärk rõhutab vajadust selle järele, et kaasseadusandjad jõuaksid seadusandliku ettepaneku suhtes kiiresti kokkuleppele. Kuni Eurodaci tugevdamist käsitleva seadusandliku ettepaneku suhtes ei ole veel kokkulepet, ei saa ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja ebaseaduslikult ELi sisenenud isikute andmed olla osa ELi koostalitlusvõimelistest infosüsteemidest. Pärast seda, kui kaasseadusandjad on jõudnud kokkuleppele Eurodaci tugevdamise seadusandliku ettepaneku suhtes või on selles küsimuses tehtud piisavalt edusamme, esitab komisjon sellega seotud muudatused koostalitlusvõimet käsitlevatesse ettepanekutesse kahe nädala jooksul.
16. mail 2018 esitas komisjon seadusandliku ettepaneku viisainfosüsteemi (VIS) tugevdamiseks, et paremini reageerida muutuvatele julgeoleku- ja rändeprobleemidele ning parandada ELi välispiiride haldamist. Ehkki praegust viisainfosüsteemi juba käsitletakse 2017. aasta detsembris esitatud ettepanekutes koostalitlusvõime kohta, võimaldaks 2018. aasta mais viisainfosüsteemi tugevdamiseks esitatud seadusandlik ettepanek kasutada süsteemil täielikult ära kavandatavad koostalitlusvõime lahendusi. Ettepanekus nähakse ette kõiki andmebaase hõlmavad tugevdatud kontrollid, et ennetada viisade väljastamisega kaasnevaid rände- ja julgeolekuohtusid, ning kuritegude tõkestamise suutlikkuse suurendamine, tugevdades seeläbi julgeolekut ja täites teabelüngad.
2.Broneeringuinfo direktiivi rakendamine
Broneeringuinfo direktiiv on oluline, et liit saaks ühiselt vastata terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse ohule. Direktiivi rakendamise tähtaeg liikmesriikides oli 25. mai 2018. 7. juuni 2018. aasta seisuga on 14 liikmesriiki teatanud komisjonile direktiivi
liikmesriigi õigusesse ülevõtmiseks võetud meetmetest. Ülejäänud 13 liikmesriiki ei ole oma siseriiklikest ülevõtmismeetmetest veel teatanud. Vajalikud õigusaktid on esitatud üheksas liikmesriigis parlamendile vastuvõtmiseks. Ühes liikmesriigis on direktiivi rakendamise esmased õigusaktid juba vastu võetud, kuid pooleli on veel nende teiseste õigusaktide menetlemine, millega direktiiv võetakse täielikult üle. Neist liikmesriikidest, kes ei ole komisjoni ülevõtmisest veel teavitanud, on viies liikmesriigis kehtivad õigusaktid, mis võimaldavad neil siseriikliku õiguse kohaselt broneeringuinfot koguda. Neil liikmesriikidel tuleb oma õigusraamistikku siiski veel muuta, et see oleks direktiiviga täielikult kooskõlas.
Lisaks sellele, et vastavalt broneeringuinfo direktiivi artiklile 18 tuleb teatada siseriiklikest ülevõtmismeetmetest, on direktiivis sätestatud ka eriteated, mis käsitlevad direktiivi kohaldamist ELi-siseste lendude suhtes (artikkel 2), broneeringuinfo üksuste loomine (artikkel 4) ja selliste pädevate asutuste nimekiri, kes on volitatud broneeringuinfo üksuselt taotlema või saama broneeringuinfot (artikkel 7). Kõik 27 liikmesriiki on saatnud komisjonile selliste pädevate asutuste nimekirja, kes on volitatud broneeringuinfo üksuselt taotlema või saama broneeringuinfot või selle töötlemise tulemusi, nagu ette nähtud broneeringuinfo direktiivi artikli 7 lõikes 3. 19 liikmesriiki on komisjonile teatanud, et kavatsevad direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes vastavalt artikli 2 lõikele 1, ning 21 liikmesriiki on teavitanud komisjoni oma broneeringuinfo üksuse asutamisest vastavalt artikli 4 lõikele 5.
Lisaks sellele, et liikmesriigid on astunud samme direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks ja vajaliku institutsioonilise korralduse lõpuleviimiseks, on liikmesriigid teinud edusamme selliste tehniliste lahenduste loomiseks, mida on vaja broneeringuinfo säilitamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. 24 liikmesriigis on broneeringuinfo tehniline lahendus juba kasutusel ning ülejäänud kolm liikmesriiki on vajaliku taristu kasutuselevõtu eri etappides. Protsess, millega luuakse ühendused lennuettevõtjatega broneeringuinfo edastamiseks broneeringuinfo üksustele, on 12 liikmesriigis hästi edenenud, ning 11 liikmesriigis edastab vähemalt üks lennuettevõtja juba reaalajas broneeringuinfot broneeringuinfo üksusele.
Üldiselt märgib komisjon, et broneeringuinfo direktiivi rakendamisel on viimase kahe aasta jooksul tehtud olulisi edusamme. Kuna see vahend on ELi terrorismile ja rasketele kuritegudele ühise reageerimise seisukohast ülioluline, kasutab komisjon kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral ka rikkumismenetlust, et tagada ELi õigusenormide täitmine. Puudulik ülevõtmine kahjustab ELi broneeringuinfo mehhanismi tõhusust üldiselt, vähendab lennuettevõtjate õiguskindlust, lükates edasi ühtse, kogu ELi hõlmava broneeringuinfo edastamise süsteemi loomist, ja takistab isikuandmete tõhusat kaitset kõikjal ELis. Komisjon toetab jätkuvalt kõiki liikmesriike nende pingutustes broneeringuinfo süsteemide väljatöötamise lõpuleviimises, muu hulgas hõlbustades teabe ja parimate tavade vahetamist pärast rakendamise tähtpäeva. Sellega seoses korraldati 7. juunil 2018 liikmesriikidega esimene kohtumine, et arutada broneeringuinfo direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi.
3.Küberturvalisus ja küberohud
Komisjon jätkab 2017. aasta septembri ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse – tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“
esitatud meetmete rakendamist koostöös Euroopa välisteenistusega.
9. maiks 2018 pidid kõik ELi liikmesriigid võtma siseriiklikku õigusesse üle võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi. Need on esimesed kogu ELi piires õiguslikult siduvad küberturvalisuse õigusnormid, millega tagatakse võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kõikjal ELis.
6.–7. juunil 2018 toimus viies üleeuroopaline küberkriisiõppus Cyber Europe 2018, mida koordineeris ELi Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
. Õppus korraldati ELi ja EFTA liikmesriikide IT-turvalisuse, talitluspidevuse ja kriisiohjamise eest vastutavatele meeskondadele. Õppusel oli üle 1 000 osaleja. Stsenaariumi teema oli seotud lennundusega, võimalike osalejatena olid kaasatud (muudele sektoritele võimaliku mõjuga) tsiviillennundusasutused, aeronavigatsiooniteenuse osutajad, lennujaamakäitajad, lennuettevõtjad.
Kodanike kokkupuude laiaulatusliku väärinfo, nii eksitava kui ka otseselt vale infoga, on veel üks tõsine küberohu vorm ja Euroopa jaoks suur probleem. Komisjoni 26. aprilli 2018. aasta teatises „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“
esitati tegevuskava ja isereguleerimise vahendid veebipõhise väärinfo leviku ja mõju tõkestamiseks Euroopas ning euroopalike väärtuste ja demokraatlike süsteemide kaitse tagamiseks. Esitatud konkreetsete meetmete hulgas on ELi-ülene väärinfo tegevusjuhend veebiplatvormidele ja reklaamijatele, toetus faktikontrollijate sõltumatule võrgustikule ja rida meetmeid, mis soodustavad kvaliteetset ajakirjandust ja arendavad meediapädevust. Väärinfo mitme sidusrühma foorumi esimene kohtumine toimus 29. mail 2018 ja selle raames võeti kohustus ambitsioonika tegevuskava osas, et tagada tegevusjuhendi vastuvõtmine 17. juulil 2018.
Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioonil (ICANN) on oluline roll domeeninimede süsteemi avaliku poliitika eesmärkide toetamisel. Komisjon tuletab meelde, et ICANN peaks kiirendama jõupingutusi tagamaks, et WHOIS-teenuse käimasoleva reformi tulemusena järgitakse täielikult isikuandmete kaitse üldmäärust, tagades samal ajal sellise mudeli, milles säilivad olulised avaliku huvi funktsioonid alates õiguskaitsest ning lõpetades küberturvalisuse ja intellektuaalomandi õiguste kaitsega. Seda eesmärki silmas pidades jätkab komisjon ICANNi ja Euroopa Andmekaitsenõukogu vahelise arutelu edendamist eesmärgiga luua uus mõlemat eesmärki täitev mudel. Sellega seoses kutsub komisjon ICANNi üles võtma vastutus pooleliolevate küsimuste lahendamise eest. 17. mail 2018 võttis ICANNi nõukogu vastu gTLD-registreerimisandmete (geneerilised tippdomeenid) ajutised tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse alates 25. maist 2018, et tagada kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega. Ehkki ajutised tehnilised kirjeldused jätavad lahenduseta mitmed küsimused, sealhulgas WHOIS-andmete kasutamine õiguspärastel eesmärkidel, nt õiguskaitseasutuste toimetatavate uurimiste jaoks, võttis ICANNi nõukogu kohustuse jätkata koostööd kogukonnaga tervikliku ja püsiva lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 27. mail 2018 kiitis Euroopa Andmekaitsenõukogu heaks avalduse, milles tunnustatakse ICANNi jõupingutusi, et tagada WHOIS-süsteemi vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele. Andmekaitsenõukogu jälgib siiski jätkuvalt ICANNi edusamme, et tagada õiguslike nõuete nõuetekohane järgimine.. Arvestades seda, et tervikliku mudeli puudumine WHOIS-teenuse puhul võib tõsiselt takistada õiguskaitseasutuste võimet uurida kuritegusid, sh küberkuritegusid, jälgib ka komisjon hoolikalt, et ICANN saab õigeaegselt valmis asjakohase mudeli, mis võimaldab pääseda ligi WHOIS-andmetele õiguspärastel eesmärkidel.
4.Võitlemine rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu
Arvestades seda, et kurjategijad ja terroristid tegutsevad eri liikmesriikides ja saavad mõne tunni jooksul teha rahaülekandeid ühelt pangakontolt teisele, et valmistada ette oma kuritegusid või kriminaaltulu liigutada ja teha rahapesu, on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus oluline aspekt töös toimiva julgeolekuliidu loomiseks. Nõukogu võttis 14. mail 2018 vastu direktiivi, millega tugevdatakse ELi õigusnorme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Viies rahapesuvastane direktiiv suurendab läbipaistvust seoses äriühingute ja usaldusfondide omanikega, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist läbipaistmatute struktuuride kaudu. Direktiiv parandab ka rahapesu andmebüroode tööd, lihtsustades juurdepääsu teabele pangakontode keskregistrite kaudu. Selles käsitletakse ka terrorismi rahastamise riske, mis on seotud virtuaalraha ja ettemaksekaartide anonüümse kasutamisega. Samuti tagatakse suure riskiga kolmandatest riikidest pärinevate rahavoogude suhtes ühine kõrgetasemeline kaitse.
30. mail 2018 saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilise kokkuleppe seadusandliku ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Direktiiviga ühtlustatakse rahapesukuritegude määratlust.
Terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kontekstis kutsus komisjoni 2016. aasta veebruaris üles „analüüsima vajadust asjakohaste piirangute järele teatavat künnist ületavate sularahamaksete puhul“. Sellest lähtuvalt konsulteeris komisjon liikmesriikidega mitteametlikult, tellis välistöövõtjalt uuringu ja korraldas 2017. aasta märtsist maini avaliku konsultatsiooni. Koos käesoleva julgeolekuliidu eduaruandega avaldab komisjon aruande sularahamaksetele piirangute kehtestamise kohta. Tulemuste alusel on järeldatud, et sularahamakseid käsitlevad piirangud ei takistaks oluliselt terrorismi rahastamist, küll aga oleksid sellised piirangud kasulikud rahapesu tõkestamisel. Praeguses etapis ei kavatse komisjon teha selles küsimuses õigusakti ettepanekut.
5.Välismõõde
Väike- ja kergrelvad ning ebaseaduslikud tulirelvad põhjustavad jätkuvalt ebastabiilsust ja vägivalda nii Euroopa Liidus, selle naaberriikides kui ka kaugemal. Seepärast teevad komisjon ja kõrge esindaja nõukogule ettepaneku vaadata läbi 2005. aasta ELi väike- ja kergrelvade strateegia. Selles tuleks võtta arvesse uut julgeolekukonteksti ning 2005. aasta järgseid ELi algatusi ja muudatusi tavarelvade kontrolli valdkonnas: relvakaubanduslepingu jõustumine, ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimine, tulirelvi käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine, komisjoni 2015. aasta tegevuskaval põhinevad tegevused naaberriikidega ja ELi poliitikatsükli raames tehtud töö. Selle ajakohastatud strateegia eesmärk on suunata ühiselt ja koordineeritult Euroopa tegevust, et hoida ära ja tõkestada tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikku omandamist terroristide, kurjategijate ja muude volitamata tegutsejate poolt. Strateegia toetab jõulisemaid rahvusvahelisi ja ELi tasandi õigusnorme, tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning laskemoona kontrolli ja jälgitavuse parandamist nende olelusringi jooksul.
23.–24. aprillil 2018 kohtusid G7 julgeolekuministrid Torontos, et arutada G7 riikide julgeolekukoostööd, sealhulgas ühist tegevust tekkivate terrorismiohtude vastu. Julgeolekuministrite Torontos võetud kohustustega keskendutakse avaliku ruumi kaitsele, valmisolekule reageerida KBRT-ohtudele, võitlusele terroristliku veebisisu vastu, küberturvalisuse suurendamisele ja võitlusele inimkaubanduse vastu. Julgeolekuministrite ja välisministrite ühisel kohtumisel kiideti heaks ühised kohustused, mis on seotud terroristidest välisvõitlejate ja nendega seotud reisijatega, demokraatia kaitsmise ja välise ohu ennetamisega.
14. mail 2018 võttis nõukogu vastu otsuse, millega kiideti heaks katseprojekt, mille eesmärk on luua operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia raames kuritegevusalase teabe üksus. Kuritegevusalase teabe üksus hakkab töötama samal laeval, millel asub operatsiooni Sophia vägede peakorter, toimides nii operatsiooni keskusena, mis võimaldab kõigil asjaomastel osalejatel teha koostööd, et hõlbustada teabe vastuvõtmist, kogumist, õigeaegset ja kahesuunalist vahetust operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia, asjaomaste justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel analüütiliseks ja operatiivseks kasutamiseks. Teave hõlmab operatsiooni volitustega seotud küsimusi, täpsemalt rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus, eksportnaftaga ebaseaduslik kaubitsemine ja operatsiooni vägede kaitse.
Sofia tippkohtumine Lääne-Balkani juhtidega toimus 17. mail 2018. Sellel kinnitati piirkonna Euroopa perspektiivi ja pakuti välja mitu konkreetset meedet, mille abil tugevdada koostööd, sealhulgas eelkõige julgeoleku ja õigusriigiga seotud küsimustes, kooskõlas Lääne-Balkani strateegias sisalduvate julgeolekut ja rännet käsitlevate juhtalgatustega.
22. ja 23. mail 2018 korraldas nõukogu eesistujariik Bulgaaria Sofias ELi ja USA ministrite kohtumise justiits- ja siseküsimustes. EL ja USA arutasid terrorismivastaseks võitluseks tehtavaid jõupingutusi. Aruteludes keskenduti tulemuslikule teabevahetusele, radikaliseerumise ennetamisele, interneti kasutamisele terroristlikel eesmärkidel ning valvsusele keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude vastases võitluses, eelkõige seoses lennundusjulgestust ja avalikku ruumi ohustavate muutuvate keemiliste ohtudega.
25. mail 2018 toimus Brüsselis esimest korda kõrgetasemeline ELi ja ÜRO terrorismivastase võitluse alane dialoog. EL ja ÜRO arutasid terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise alast koostööd, keskendudes teatavatele temaatilistele ja geograafilistele prioriteetidele, rõhuasetusega terroristidest välisvõitlejatel ja terrorismiohvritel.
29. mail 2018 korraldasid ELi ja NATO töötajad Brüsselis esimese terrorismivastase võitluse alase dialoogi. See oli seotud 2016. aasta ühisdeklaratsiooni käimasoleva rakendamisega. Aruteludes käsitleti tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate või terroristidest välisvõitlejate ümberpaigutamisega seotud probleeme ning terrorismivastase võitluse suutlikkuse suurendamist Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Tuneesias.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu võttis 4. juunil 2018 vastu kaheksa otsust, millega antakse komisjonile luba alustada läbirääkimisi ELi ning Alžeeria, Egiptuse, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Tuneesia ja Türgi vahel lepingute üle, mis käsitlevad isikuandmete vahetamist Europoli ja nende riikide pädevate ametiasutuste vahel eesmärgiga võidelda raske kuritegevuse ja terrorismiga.
2018. aasta mai lõpus võttis Kanada vastu läbirääkimisvolitused ELi ja Kanada vahelise broneeringuinfo lepingu muutmiseks. Pärast seda astusid komisjon ja Kanada kohe vajalikud sammud, et alustada ametlike läbirääkimistega. Läbirääkimised peaksid algama 20. juunil 2018.
VI. KOKKUVÕTE
Käesolevas aruandes kajastatakse jätkuvaid edusamme liikumisel tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas, liikmesriikide toetamist terrorismi, raskete kuritegude ja küberohtude vastu võitlemisel ning kodanike julgeoleku kõrge taseme edendamisel. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles jõudma kiirele kokkuleppele kõigi nende praegu arutamisel olevate seadusandlike ettepanekute kohta, millega soovitakse suurendada kodanike julgeolekut, kooskõlas ELi 2018.–2019. aasta seadusandlikke prioriteete käsitleva ühisavaldusega.
Komisjon peab selle töö jätkamist esmatähtsaks, pidades muu hulgas silmas ka 20. septembril 2018 Salzburgis juhtide tegevuskava raames toimuvat riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikku sisejulgeolekualast kohtumist.