EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 17.4.2018
COM(2018) 450 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta
{SWD(2018) 150 final}
{SWD(2018) 151 final}
{SWD(2018) 152 final}
{SWD(2018) 153 final}
{SWD(2018) 154 final}
{SWD(2018) 155 final}
{SWD(2018) 156 final}
I. SISSEJUHATUS
2015. aasta novembris kehtestas Euroopa Komisjon ELi laienemispoliitika keskpika perioodi strateegia, mis on endiselt kehtiv. Käesolevas teatises antakse hinnang edusammudele, mis on tehtud laienemispoliitika rakendamisel 2018. aasta jaanuari lõpuks, ja kutsutakse asjaomaseid riike üles jätkama poliitiliste ja majandusreformide kaudu kooskõlas ühinemiskriteeriumidega oma moderniseerimist.
Laienemisprotsess rajaneb jätkuvalt kindlaks määratud kriteeriumidele ning õiglastele ja rangetele tingimustele. Iga riiki hinnatakse tema tulemuste alusel. Tehtud edusammude hindamise ja vajakajäämiste kindlakstegemise eesmärk on pakkuda riikidele stiimuleid ja suuniseid ulatuslike reformide läbiviimiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel pühendumus põhimõttele „põhialused kõigepealt“. Struktuurilised puudused on visad kaduma, eelkõige põhivaldkondades, nagu õigusriigi põhimõte ja majandus. Kandidaatriigid peavad tegema edusamme õigusriigi, kohtureformi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, julgeoleku, põhiõiguste, demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi, samuti majandusarengu ja konkurentsivõime vallas. Vajalike reformide keerukust arvestades on tegemist pikaajalise protsessiga.
Oluline on meeles pidada, et ühinemisläbirääkimised ei ole ega ei ole ka kunagi olnud eesmärk omaette. Need on osa laiemast moderniseerimise ja reformide protsessist. Laienemisprotsessis osalevate riikide valitsused peavad vajalike reformidega aktiivsemalt kaasa minema ja kaasama need lahutamatu osana oma poliitilisse tegevuskavasse, aga mitte sellepärast, et EL seda nõuab, vaid sellepärast, et see on nende kodanike huvides. Praeguse põlvkonna otsuses püüelda ELi liikmekssaamise poole on keskne osa selliste Euroopa kesksete väärtuste nagu õigusriigi põhimõtte omaksvõtmine. Üldsuse toetus tulevastele laienemistele sõltub kandidaatriikide valmiduse astmest. ELiga ühinemise protsessi raames läbiviidavad reformid peaksid aitama tõsta usaldust nii ELi liikmesriikide kui ka kandidaatriikide kodanike silmis.
2018. aasta veebruaris kinnitas Euroopa Komisjon oma teadaandes Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega 1 Lääne-Balkani riikide kindlat ja saavutustel põhinevat väljavaadet saada ELi liikmeks. See on jõuline julgustav signaal kõigile Lääne-Balkani riikidele ning annab tunnistust sellest, et EL on pühendunud nende tuleviku sidumisele Euroopaga. Piirkonna liidrid ei tohi jätta oma strateegilise suuna ja pühendumuse suhtes mingit kahtlust. Piirkondlikul koostööl ja heanaaberlikel suhetel on oluline roll kõnealuste riikide edasiliikumisel Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Euroopa Komisjon märkis ka, et enne seda, kui hakata oma piire laiendama, peab Euroopa Liit saama tugevamaks ja kindlamaks. Just seetõttu esitab komisjon kogu käesoleva aasta jooksul kooskõlas ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskavaga 2 mitu algatust, mille eesmärk on parandada kehtivate aluslepingute alusel 2025. aastaks Euroopa Liidu demokraatlikku, institutsioonilist ja poliitilist raamistikku.
Türgi on ELi oluline partner ja kandidaatriik, kellega on pidevalt peetud kõrgetasemelist dialoogi ja tehtud koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas Süüria pagulaste abistamisel. Komisjon möönis Türgi põhjendatud vajadust võtta pärast 2016. aasta juuli nurjunud riigipöördekatset kiireid ja proportsionaalseid meetmeid. Samas on Türgi Euroopa Liidust märkimisväärselt eemaldanud, eriti õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste vallas ning poliitilise süsteemi tõhusa kontrolli ja tasakaalustatuse vähenemise kaudu. Euroopa Komisjon on korduvalt kutsunud Türgit üles käsitlema prioriteedina selle negatiivse suundumuse ümberpööramist.
II. 2015. AASTA LAIENEMISSTRATEEGIA ELLUVIIMINE
Õigusriigi, põhiõiguste ja hea valitsemistavaga seotud reformid on laienemisprotsessis osalevate riikide jaoks jätkuvalt kõige pakilisem küsimus. See on ka peamine kriteerium, mille alusel EL hindab nende väljavaateid. Nad peavad nimetatud ELi põhiväärtused palju ulatuslikumalt ja usutavamalt omaks võtma. Kui neid ei järgita, pärsib see ka investeeringuid ja kaubandust. Õigusriigi tugevdamine ei ole ainult institutsiooniline küsimus. Selleks on vaja ühiskondlikke muutusi.
a) Õigusriigi põhimõte
Ehkki laienemisprotsessis osalevad riigid pühendavad üha rohkem tähelepanu õigusriigi alastele reformidele, on nende edusammud olnud ebaühtlased. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi uue valitsuse kindel tahe rakendada kiireloomulised reformiprioriteedid on õigusriigi toimimist positiivselt mõjutanud. Õigusriigi alane olukord Türgis halvenes pärast 2016. aasta juuli riigipöördekatset veelgi.
Edukad kohtusüsteemi reformid on pikaajaline protsess, milleks on vajalik märkimisväärne poliitiline tahe kogu poliitilise spektri ulatuses ja millega seoses ootab laienemisprotsessis osalevaid riike lai tööpõld. Albaanias on pooleli enneolematu kohtunike ja prokuröride sobivuse ümberhindamine, mis peaks eelduste kohaselt suurendama kohtusüsteemi professionaalsust, sõltumatust ja ausust. Türgis on kohtusüsteemi tõhusust ja sõltumatust täiendavalt õõnestanud kohtunike ja prokuröride massiline vallandamine, samuti põhiseaduse muudatused.
Riigid peavad korruptsiooni halastamatult välja juurima ja likvideerima kõik nn riigi kaaperdamisega (state capture) seonduva. Hoolimata pidevatest jõupingutustest viia õigus- ja institutsiooniline raamistik kooskõlla liidu õigustiku ja Euroopa standarditega, on korruptsioon endiselt laialt levinud. Tugevad ja sõltumatud institutsioonid on määrava tähtsusega korruptsiooni, eriti kõrgetasemelise korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tõhusamate uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel selliselt, et neile järgnevad lõplikud kohtuotsused, mis täidetakse ja mis hõlmavad hoiatavaid karistusi. Avaliku sektori vahendite haldamine tuleb muuta senisest läbipaistvamaks, eelkõige sellise eriti korruptsioonialti valdkonna nagu riigihangete puhul selle kõigis etappides.
Eriasutused on olemas, ent riikliku taustaga isikute seletamatut rikastumist uuritakse ainult harvadel juhtudel. Piiratud edusammud näitavad tõelise poliitilise tahte puudumist, millele lisandub ikka veel piiratud haldussuutlikkus. Jätkuvalt on väga olulised suurem läbipaistvus ja vastutavus, võimude lahusus ja tugevad sõltumatud kontrolliasutused. Lääne-Balkani riikide tulemusi korruptsioonijuhtumitega tegelemisel võiksid parandada 2017. aastal Triestes alanud jõupingutused jõuda kokkuleppele piirkondliku vahendi osas, mille kaudu vahetataks andmeid varade deklareerimise ja huvide konflikti kohta.
Organiseeritud kuritegevus on laienemisprotsessis osalevates riikides ikka veel tugevalt kanda kinnitanud. Endiselt tegutsevad Lääne-Balkani riikides ja Türgis võimsad kuritegelikud grupeeringud. Piirkond on endiselt oluline sisenemiskoht ebaseaduslike kaupade, ennekõike uimastite ja relvadega kaubitsemise seisukohast ning ELi suunduvate inimeste jaoks. Laienemisprotsessis osalevad riigid teevad järjest rohkem koostööd ELi õiguskaitseasutuste, nagu Europoli ja Eurojustiga, ning suurendavad oma suutlikkust tegeleda teatavat liiki organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas ebaseadusliku uimastiäriga. Ulatuslike õiguskaitseoperatsioonide tulemusena on Albaanias konfiskeeritud suuri koguseid kanepit ja hiljaaegu ka Ladina-Ameerikast pärinevat kokaiini. Ent piirkonnas on jätkuvalt probleeme personalitöötajate arvu ja õiguskaitseasutuste tegevuse sõltumatuse austamisega. Tegevusele seatud prioriteedid ei ole endiselt vastavuses kuritegevuse ohu analüüsiga, mistõttu on langenud edumäär kuritegelike grupeeringute tulemuslikul likvideerimisel. Samuti peavad ametiasutustel kooskõlas rahapesuvastase töökonna metoodikaga alustama finantsuurimisi ja parandama tulemusi kriminaaltulu konfiskeerimisel. Kuritegelikul teel saadud vara kindlakstegemise ja jälitamisega tegelevate keskasutuste (kriminaaltulu jälitamise talituste) loomine ja tugevdamine laienemisprotsessis osalevates riikides võiks suurendada nende riiklike vara sissenõudmise süsteemide tulemuslikkust ja hõlbustada operatiivkoostööd kriminaaltulu jälitamise talitustega ELi liikmesriikides. Rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse osas peaksid laienemisprotsessis osalevad riigid esmajoones viima oma õigusaktid ja tavad vastavusse rahapesuvastase töökonna soovitustega. Korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleks kiiremas korras saavutada konkreetseid ja püsivaid tulemusi.
Selleks et astuda vastu terrorismi, vägivaldse äärmusluse, radikaliseerumise ja eriti (tagasipöörduvate) terroristist välisvõitlejate probleemile, on EL tihendanud operatiivkoostööd kõigi laienemisprotsessis osalevate riikidega. Kõigis riikides on tehtud tublilt jõupingutusi selleks, et viia terrorismi ja radikaliseerumise vastase võitluse valdkonna õigusaktid ja tavad vastavusse ELi standardite ja tavadega. Siiski on võimalik riikliku ja piirkondliku tasandi struktuuride tõhusust veelgi parandada, et tagada käegakatsutavad tulemused eriti vägivaldse äärmusluse vältimise, relvade salakaubaveo, rahapesuvastase tegevuse, teabe jagamise ja radikaliseerumisvastase poliitika valdkonnas. Suurt osa sellest tööst on toetanud ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik. Terrorismivastast võitlust tuleb veelgi hoogustada kõigis Lääne-Balkani partnerriikides ja Türgis. Isikuandmete kaitset käsitlevad standardid tuleks viia kooskõlla ELi standarditega, et teha võimalikuks koostöölepete sõlmimine Eurojustiga. Varasemasest terrorismivastasest ühistööst inspireerituna leppisid EL ja Lääne-Balkani partnerriigid 2017. aastal kokku Lääne-Balkani riikide sisejulgeoleku integreeritud juhtimises, mis on uueks lähenemiseks piirkonna sisejulgeoleku suutlikkuse suurendamisele ja reformimisele.
b) Põhiõigused
Põhiõigused on üldjoontes sätestatud Lääne-Balkani riikide õigusaktides, kuid nende täieliku rakendamise tagamiseks praktikas tuleb teha tõsiseid jõupingutusi. Türgis on olukord peamistes inimõiguste valdkondades aruandeperioodil pidevalt ja tugevalt halvenenud.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata väljendusvabaduse ja meedia sõltumatuse kui demokraatia alustala tagamisele kogu piirkonnas. Selles vallas on mõnedes riikides olukord tõsiselt halvenenud; muuhulgas on tõsine taandareng toimunud Türgis, kus enam kui 150 ajakirjanikku on endiselt vangis. Mujal on parimal juhul tehtud piiratud edusamme. Ajakirjanike vastu suunatud rünnakud ja ähvardused on jätkunud, samas kui uurimine ja süüdistuste esitamine on endiselt aeglane. Kõigis laienemisprotsessis osalevates riikides on endiselt valdavad katsed mõjutada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatust ja see, et meedia riiklik rahastamine on läbipaistmatu. Need kuritarvitused õõnestavad mitte ainult põhiõigust sõnavabadusele, vaid ka piirkonna demokraatiat. Valitsused peavad astuma kiireid ja konkreetseid samme, et rakendada kehtivad sõnavabaduse alased õigusraamistikud ja parandada üldist meediavabaduse kliimat. EL toetab kindlalt kohalikke kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja sõltumatuid meediakanaleid, kelle aadressil kõlavad tihtipeale ähvardused. Nende panus on äärmiselt vajalik selleks, et tagada valitsuse vastutavus sõnavabaduse ja samuti muude põhiõiguste osas.
Laienemisprotsessis osalevad riigid peavad tegema rohkem jõupingutusi, et lahendada endiselt levinud laste õiguste eiramise probleem. Samuti peavad valitsused käsitlema prioriteetsena puuetega inimeste, vähemuste ja muude haavatavate rühmade diskrimineerimise probleemi lahendamist. Rohkem on vaja teha soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naistevastase vägivalla probleemi lahendamiseks. Lääne-Balkani riikides on tehtud edusamme lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste õiguste osas, ent vaja on täiendavaid jõupingutusi diskrimineerimise, ähvarduste ja vägivalla lõpetamiseks. Samuti tuleb prioriteedina käsitleda romade ebakindlat olukorda, kuna nad seisavad endiselt silmitsi sotsiaalse tõrjutuse, marginaliseerumise ja diskrimineerimisega. Vanglatingimusi tuleb parandada ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigused ja kuriteoohvrite õigused tuleb viia vastavusse ELi õigustikuga. Türgis kitsendati erakorraline seisukorra ajal vastu võetud dekreetidega peamisi menetlusõigusi, sealhulgas kaitseõigusi.
c) Demokraatlike institutsioonide toimimine ja avaliku halduse reform
Demokraatlike institutsioonide nõuetekohane toimimine on mitmes riigis jätkuvalt üks peamistest probleemidest. See hõlmab konstruktiivse dialoogi tagamist kogu poliitilise spektri ulatuses ning eelkõige riiklikus parlamendis. Hoolimata mõningatest edusammudest on mitmed demokraatlike valimiste läbiviimise olulised aspektid endiselt problemaatilised. Nõuetekohaselt tuleks rakendada valimisvaatlusmissioonide soovitusi. Poliitilise kultuuri lahutamatuks osaks peab saama parlamentaarne aruandekohustus, mis on hästitoimiva demokraatia oluline element.
Seoses Türgiga tuleb küll möönda riigi õiguspärast vajadust võtta pärast nurjunud riigipöördekatset kiireid ja proportsionaalseid meetmeid, ent tõsiselt kaheldav on, kui proportsionaalsed on erakorralise seisukorra (mis kehtib endiselt) raames võetud meetmed, millega kitsendati parlamendi peamisi seadusandlike ülesandeid, samas kui veelgi piiratumaks muutusid võimalused parteidevaheliseks dialoogiks. Erakorralise seisukorra ajal korraldatud referendumil kiideti heaks kaugeleulatuvad põhiseaduse muudatused, mille puhul puudus Euroopa Nõukogu hinnangul küllaldane kontroll ja tasakaalustatus ning mis seavad ohtu võimude lahususe.
Lääne-Balkani riikide parlamentide suutlikkust täita oma põhilist ülesannet seadusandja ja järelevalvajana õõnestab asjaolu, et puudub poliitiline dialoog, parlamendis kasutatakse liigselt kiiremenetlusi ja kõigi parteide tegevus ei ole konstruktiivne. Kuigi mõned boikotid on leidnud lahenduse, püsib vaenulikkust põhjustav poliitiline kultuur. Albaanias võimaldas 2017. aasta mais sõlmitud erakondadevaheline poliitiline kokkulepe parlamendil enne valimiseelset pausi uuesti tööle hakata. Endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis tegi parlament jõupingutusi selleks, et taastada oma võime teha täidesaatva võimu suhtes järelevalvet. Ent Montenegros on opositsioon alates parlamendi kokkukutsumisest 2016. aasta novembris seadusandlikku tegevust boikoteerinud. Serbias kannatavad parlamendi töö tulemuslikkus ja õigusloome kvaliteet, kuna õigusaktide eelnõude parlamentaarne kontroll ei ole nõuetekohane. Kosovos 3* iseloomustas Rahvasaadikute Kogu tööd nii eelmise kui ka praeguse valitsuskoalitsiooni kestel poliitiline polariseerumine ja halvatus, ehkki Rahvasaadikute Kogu ratifitseeris hiljuti riigipiiride demarkatsiooni kokkuleppe Montenegroga. Bosnias ja Hertsegoviinas mõjutasid valitsuskoalitsiooni erakondade vahelised pinged negatiivselt reformikavast tulenevate õigusaktide vastuvõtmist, millest tulenevalt reformiprotsess aeglustus. Ehkki piirkonnas ei ole valimiste läbiviimisel üldiselt suuremaid vahejuhtumeid esinenud, on siiski olulisi vajakajäämisi, mis on muu hulgas seotud valimisorganite politiseerimise, riiklike vahendite kuritarvitamise ning erakondade ja valimiskampaania rahastamise läbipaistvuse puudumisega ja mis mõjutavad valimisprotsesside usaldusväärsust kodanike silmis.
Avaliku halduse reform on esmatähtis valitsemise tõhustamiseks kõigil tasandeil. See hõlmab ametiasutuste kvaliteedi ja vastutuse parandamist, professionaalsuse suurendamist, depolitiseerimist ja läbipaistvust (sealhulgas värbamise ja ametist vabastamise valdkonnas), riigi rahanduse läbipaistvamat juhtimist ning paremaid teenuseid kodanike jaoks. Samuti tuleb leida sobiv tasakaal riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsuse vahel. Kui Lääne-Balkani riigid on teinud mõnedes valdkondades tagasihoidlikke edusamme, siis Türgis on toimunud märkimisväärne tagasiminek seoses avalike teenuste ja personali juhtimise ning vastutavusega.
Ulatuslikud strateegiad avaliku halduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise reformideks on nüüd olemas kõigil peale Bosnia ja Hertsegoviina ning Türgi. Endiselt on murettekitavad viivitused rakendamisel ja reformide jätkusuutlikkus. Paljudel juhtudel on paranenud eelarve läbipaistvus. Märkimisväärselt tuleb Lääne-Balkani riikides parandada keskvalitsuse strateegilise planeerimise taset ja sidusust sektoripõhilise planeerimisega. Poliitika, õigusaktid ja riiklikud investeeringud valmistatakse endiselt sageli ette ilma piisavate mõjuhinnangute ja konsulteerimisteta. Enamikus riikides on oluliseks probleemiks laialdane seadusandlike kiirmenetluste kasutamine. Ikka veel ei ole kõigis riikides tagatud avaliku teenistuse professionaalsemaks muutmine. Olemas on tänapäevased riigiteenistust reguleerivad õigusaktid, ent sellest hoolimata tehakse pidevalt erandeid, eelkõige juhtivate riigiametnike ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel.
Kõigis laienemisprotsessis osalevates riikides tuleb riigihalduse ülesehitust veelgi ratsionaliseerida. Lääne-Balkani riikides on sarnastel haldusasutustel erinev staatus ning paljud neist annavad aru otse valitsusele või parlamendile, mitte ministeeriumidele, mille alla nad tegelikult kuuluvad. Allasutuste ja nende katusinstitutsioonide vaheline aruandekohuslus ja aruandlus ei ole piisav. Teenuste osutamise parandamiseks on enamik laienemisprotsessis osalevaid riike keskendunud e-valitsuse teenuste kasutuselevõtule, ent algatuste juures jääb tihti vajaka strateegilisest juhtimisest ja kooskõlastamisest. Samuti on enamik riike teinud edusamme ajakohaste üldisi haldusmenetlusi reguleerivate seaduste vastuvõtmisel, ent paljudes riikides on märkimisväärne hulk õigusakte, mida alles tuleb muuta, et viia halduslike erimenetluste hulk miinimumini.
d) Ränne
Pagulaskriis ja ebaseaduslik ränne on olnud kesksel kohal töös, mida EL teeb laienemisprotsessis osalevate riikidega. Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändetee piirkonnas tehtud ühistöö kaudu tehti edusamme. Endiselt on probleemiks rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus. Vaja on rohkem pingutada, et varustada riigid paremate vahenditega sellistele migratsiooniga seotud probleemidele vastu astumiseks nagu ebaseadusliku rände vähendamine, tegevus tagasisaatmise alal, piiride kaitse ja ebaseadusliku rände ennetamine, samuti varjupaiga, sotsiaalse kaasatuse ja integratsiooni alase suutlikkuse suurendamine vastavalt ELi õigustikule.
Silmapaistvate jõupingutuste hinnaga pakub Türgi praegu peavarju enam kui 3,5 miljonile registreeritud pagulasele Süüriast ja EL jääb kindlalt oma lubaduse juurde Türgit selle ülesandega toimetulekul abistada. ELi-Türgi avalduse raames tehtav koostöö andis jätkuvalt konkreetseid tulemusi. Kinnistunud on suundumus, mis näitab ebaseaduslike ja ohtlike merereiside ning Egeuse merel hukkunute arvu märkimisväärset vähenemist. Kui 2016. aastal saabus Vahemere idaosa rändetee kaudu 182 277 rändajat, siis 2017. aastal oli see arv 42 319, mis tähendab peaaegu 77 % suurust vähenemist. Türgi rannikuvalve täitis jätkuvalt võetud kohustust aktiivselt patrullida ning ennetada ebaseaduslikke piiriületusi ja uute rändeteede loomist. ELi Türgi pagulasrahastu jätkab pagulaste vajaduste täitmist ja vastuvõtvate kogukondade toetamist. Selle esimene 3 miljardi euro suurune osamakse on täielikult lepingutega kaetud. Praeguseks on väljamakseid tehtud 1,9 miljardi euro ulatuses. Kooskõlas ELi-Türgi avaldusega on alanud pagulasrahastu teise osamakse kasutuselevõtt. Pagulasrahastu on osutunud ELi üheks kõige kiirematest ja tulemuslikumatest toetusmehhanismidest: sellest tehakse hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu kaudu ligi 1,2 miljonile kõige haavatavamale pagulasele igakuiseid sularahaülekandeid. Enam kui 312 000 lapsele on antud türgi keele tunde ning alanud on kontoritarvete ja õpikute jagamine 500 000 õppurile. Pagulastele anti enam kui 763 000 esmatasandi tervishoiukonsultatsiooni ja üle 217 000 Süüria pagulasväikelapse on täielikult vaktsineeritud.
Siseriiklikke jõupingutusi toetavate ELi koordineeritud reageerimismeetmete tulemusena vähenesid Lääne-Balkani piirkonda läbivad ebaseadusliku rände vood 2017. aastal 91 % võrra ja piiridel valitsev üldine olukord stabiliseerus. Selles valdkonnas osutusid ELi jaoks usaldusväärseteks partneriteks eelkõige endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Serbia. Siiski langes neile raske koorem ja nende suutlikkust kriisiolukordadega toime tulla on pidevalt proovile pandud. Kogu piirkonnas on vaja veelgi suurendada haldussuutlikkust ja tugevdada taristut. ELi on pühendunud Lääne-Balkani partnerriikide jõupingutuste toetamisele. Komisjon on pidanud läbirääkimisi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Lääne-Balkani riikide vaheliste staatust käsitlevate kokkulepete üle. Need võimaldavad lähetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti täitevvolitustega rühmad ELi välispiiriga külgnevatesse piirkondadesse, et abistada riiklikke piirivalveasutusi.
e) Majandus
Lääne-Balkani riikidel ja Türgil on märkimisväärne majanduslik potentsiaal. Viimaste aastate suurenenud kasvumäära tulemusena on kõikjal loodud uusi töökohti. Mõningatest edusammudest hoolimata on kõik valitsused silmitsi suurte struktuuriliste ja sotsiaalsete probleemidega, nagu suur töötus, eriti noorte hulgas, märkimisväärne oskuste mittevastavus tööturule, mitteametliku majanduse püsivalt kõrge määr, nõrk ettevõtluskeskkond, mille juurdepääs rahastamisele on piiratud, ning innovatsiooni ja piirkondliku ühenduvuse madal tase. Lääne-Balkani riikide investeerimiskliimat mõjutavad ebasoodsalt märgid nn riigi kaaperdamisest (state capture), eelkõige seoses sõltumatute ja tõhusate kohtusüsteemide puudumise ja konkurentsireeglite ebaühtlase rakendamisega. Riigil on piirkonnas majandusele tugev mõju, mis tulenevalt riigi nõrgast finantsjuhtimisest ning sagedastest muutustest lubades ja maksudes võimendab korruptsiooniohtu. Vaja on tugevdada äriühingute üldjuhtimise raamistikke ja viia lõpule erastamisprotsess. Täiustada tuleb taristuid ja haridussüsteemi. Investeeringud piirkonna taristusse peaksid olema sidusad ELiga kokku lepitud prioriteetidega, eriti seoses üleeuroopaliste transpordivõrkude laiendamisega Lääne-Balkani riikidesse. Türgi majandus on tugevalt kasvanud, kuid seejuures on jätkunud ettevõtluskeskkonna halvenemine ning majandus on finantsalase ebakindluse, rahvusvaheliste investorite kindlustunde muutuste ja jätkuvate poliitiliste riskide suhtes haavatav.
EL toetab paremat poliitikakujundamist ja majanduse juhtimist majandusreformi kavaga, mis on ettevalmistusprotsessi lahutamatu osa. Kavast on saanud peamine makromajanduslike ja struktuurireformide formuleerimise ja rakendamise vahend. See aitab tugevdada pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja lähenemist, hõlbustab poliitika planeerimist ja võimaldab teha edusamme Kopenhaageni majanduskriteeriumide täitmise poole. Kõiki valitsusi kutsutakse üles esitama iga-aastane majandusreformi kava. Kindaksmääratud reformide rakendamiseks on nüüd vaja asjaomaste valitsuste poolset tugevat poliitilist tõuget ja omalust. Lisaks sellele toetab EL Lääne-Balkani riikide investeerimiskliima parandamist, süvendades piirkondlikku majanduspiirkonda, mille eesmärk on kõrvaldada kogu piirkonnas tõkked kaubandusele, liikuvusele ja investeeringutele. 2016. aasta detsembris võttis komisjon vastu soovituse alustada läbirääkimisi ELi ja Türgi tolliliidu võimaliku laiendamise ja nüüdisajastamise üle, mis on sellest ajast alates nõukogus arutlusel.
f) Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted
Piirkondlik koostöö on määrava tähtsusega poliitilise stabiilsuse ja majanduslike võimaluste tagamisel. Eriliselt on Lääne-Balkani riikide piirkondlikule koostööle täiendavat hoogu andnud ELi ühenduvust käsitlev tegevuskava. 2017. aastal Triestes kiitsid piirkonna liidrid heaks piirkondliku majanduspiirkonna tegevuskava ja kirjutasid alla transpordiühenduse asutamise lepingule. Samuti on stabiilsuse ja koostöö edendamist edasi viinud Kagu-Euroopa koostööprotsess ja muud piirkondlikud algatused. Loodud on piirkondlik noorte koostööamet, mis on välja kuulutanud oma esimese projektikonkursi eesmärgiga jätkata inimestevahelise koostöö edendamist. Programm „Erasmus+“ on jätkanud kultuuridevahelise dialoogi edendamist kõrghariduse vallas ja noorte hulgas ning on toetanud algatusi, mille eesmärk on õhutada kõrgharidusasutusi ja -süsteeme rahvusvahelistama ja nüüdisajastama. Mõningaid edusamme on tehtud kohapealsete ühenduvusprojektide elluviimisel. Aadria mere ja Joonia mere piirkonda käsitleva ELi strateegia alla kuuluv tegevuskava on soodustanud selliste ühisprojektide väljatöötamist, millega edendatakse osalevates riikides õigusaktide täiendavat kooskõlla viimist liidu õigustikuga. Aga liialt palju piirkondlikest kokkulepetest ja kohustustest tulenevaid lubadusi on siiani täitmata. Selleks et piirkondlik kasu kodanikele tõelist kasu tooks, on vaja nende kokkulepete ja kohustuste täitmiseks rohkem pingutada, sealhulgas seoses 2015. aastal kokku lepitud ühenduvuse reformi meetmete rakendamisega.
Heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö on stabiliseerimis- ja assotsieerimis- ning laienemisprotsesside olulised suunad. Ehkki valitsuste vahel on nii kahepoolsel kui ka piirkonna tasandil alaliselt olnud regulaarsed kontaktid ja koostöö, tuleb rohkem pingutada kõige tundlikumates valdkondades, nagu sõjaroimad, kadunuks jäänud inimesed, organiseeritud kuritegevus ja politsei koostöö. Üheks erandiks on Balkani sõdade eest pagenute tagasipöördumine: nende puhul annab piirkondlik eluasemeprogramm positiivseid tulemusi. Vältida tuleks avaldusi, mille on negatiivne mõju heanaaberlikele suhetele. Selleks et edendada stabiilsust ja luua keskkond, mis lubab mineviku pärandist üle saada, on vaja nii vastutustundlikku poliitilist juhtimist kui ka edasisi olulisi jõupingutusi. Positiivseks näiteks selle kohta on Bulgaaria ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheline sõprusleping.
ELi laienemispoliitika peab jätkama stabiilsuse toetamist. Seetõttu ei saa ega kavatse EL taluda oma territooriumil kahepoolseid vaidlusi. Need tuleb vaidlevate poolte vahel kiiremas korras lahendada. Selles osas on tulemused olnud piiratud. Kõigis Lääne-Balkani riikides tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Kiiresti on vaja teha edusamme ELi vahendusel toimuvas dialoogis Serbia ja Kosovo vaheliste suhete täielikuks normaliseerimiseks, mille tulemuseks peaks olema ulatusliku õiguslikult siduva normaliseerimisleppe sõlmimine ja rakendamine. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi puhul tuleks kindlustada nii need edusammud, mis tehti ÜRO egiidi all seoses läbirääkimiste teel saavutatava ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmisega nimeküsimusele, kui ka edusammud heanaaberlike suhete alal. Samme pikaajaliste kahepoolsete vaidluste lahendamiseks on astunud ka Albaania.
Ehkki uued jõupingutused seoses ÜRO juhitavate läbirääkimistega Küprose konfliktile lahenduse leidmiseks ei viinud kokkuleppeni, tuleb seni saavutatud edu hoida ja jätkata ettevalmistusi sellise lahenduse leidmiseks, mis oleks õiglane, terviklik ja elujõuline, sealhulgas oma välisaspektides. Ülimalt oluline on seejuures Türgi jätkuv pühendumus ja tema panus ÜRO raamistikus toimuvatesse läbirääkimistesse õiglase, tervikliku ja elujõulise lahenduse leidmiseks Küprose küsimuses. Türgi peab kiiremas korras täitma oma kohustuse rakendada täielikult lisaprotokolli ning teha edusamme suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga. Komisjon kutsub üles hoiduma igasugustest ähvardustest, pingete tekitamisest või tegevusest, mis kahjustab heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist. Komisjon rõhutab, et kõigil ELi liikmesriikidel on suveräänsed õigused. See tähendab muu hulgas õigust sõlmida kahepoolseid lepinguid, uurida ning kasutada loodusvarasid vastavalt ELi õigustikule ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsioonile. Samuti on mitme ELi liikmesriigi vastane tegevus ja avaldused Türgi poolt tekitanud pingeid, mis mõjutavad negatiivselt tema suhteid ELiga. Nende kahepoolsete probleemide lahendamine on prioriteetne.
III. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
Lähtudes eeltoodud analüüsist ja lisas toodud kokkuvõttest riikide kohta, esitab komisjon järgmised järeldused ja soovitused.
I
1.ELi laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse, heaolusse ja seega stabiilsusesse. Strateegia abil suurendatakse nii ELi kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi. Nagu EL ja tema liikmesriigid on ühe uuesti kinnitanud, on kindel väljavaade saada ELi liikmeks andnud järjepidevalt hoogu juurde ümberkorraldustele ning stabiilsuse ja turvalisuse tagamisele Kagu-Euroopas.
2.Laienemisprotsess rajaneb jätkuvalt kindlaks määratud kriteeriumidele ning õiglastele ja rangetele tingimustele. Igat riiki hinnatakse eraldi, et oleks võimalik pakkuda välja stiimulid kaugeleulatuvate reformide läbiviimiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel pühendumus põhimõttele „põhialused kõigepealt“.
3.Komisjoni 2018. aasta veebruaris vastu võetud Lääne-Balkani riikide strateegia annab ajaloolise võimaluse siduda piirkonna tulevik kindlalt ja üheselt Euroopa Liiduga. Nüüd peavad piirkonna riigid otsustavalt tegutsema, et liikuda oma muutuste protsessiga kindlalt ja tagasi vaatamata edasi ning tegeleda olemasolevate vajakajäämistega, ennekõike õigusriigi põhimõtete, põhiõiguste, demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformiga, samuti majandusega.
II.
4.Türgi on Euroopa Liidu jaoks oluline partner. EL, kes mõistis 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatse kohe otsustavalt hukka, kordas, et toetab täielikult riigi demokraatlikke institutsioone ja tunnustas Türgi õiguspärast vajadust võtta niivõrd tõsise ohuga silmitsi seistes kiireid ja proportsionaalseid meetmeid. Ent pärast riigipöördekatset võetud meetmete mastaapsus ja kollektiivsus, näiteks ulatuslikud vallandamised, vahistamised ja kinnipidamised, seavad jätkuvalt tõsise kahtluse alla erakorralise seisukorra (mis kehtib endiselt) raames võetud meetmete proportsionaalsuse. Türgi valitsus kordas oma pühendumist ELiga ühinemisele, ent sellega ei ole kaasas käinud vastavad meetmed ja reformid. Vastupidi, Türgi on Euroopa Liidust märkimisväärselt eemaldunud. Praegustel tingimustel ei kaaluta ühegi uue peatüki avamist. Türgi peab käsitlema praeguste õigusriigi ja põhiõiguste alaste negatiivsete suundumuste ümberpööramist prioriteetsena: alustuseks peab ta lõpetama erakorralise seisukorra ning tegelema poliitilise süsteemi tõhusa kontrolli ja tasakaalustatuse vähenemisega, sealhulgas tehes tõhustatud koostööd Euroopa Nõukoguga.
Tõsine tagasiminek toimus olulistes valdkondades, nagu kohtusüsteem, avaliku halduse reform, põhiõigused ja sõnavabadus, ning uued tagasiminekud toimusid järjest rohkemates valdkondades. Üheks peamistest kohustustest ühinemisprotsessi juures on õigusriigi põhimõtte ning põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Erakorralise seisukorra kehtestamise algusest on üle 150 000 inimese vahi alla võetud ja 78 000 arreteeritud. Vangistuses viibib üle 150 ajakirjaniku ning hulgaliselt kirjanikke, inimõiguste kaitsjaid, advokaate ja valitud esindajaid. Paljud Türgi kodanikud peeti kinni seetõttu, et nad avaldasid oma poliitilisi seisukohti sotsiaalmeedias. 31 erakorralise seisukorra ajal vastu võetud dekreeti, mis olid vabastatud kohtulikust kontrollist ja parlamendi poolsest reaalsest kontrollist, on piiranud põhilisi kodaniku- ja poliitilisi õigusi, sealhulgas sõnavabadust, kogunemisvabadust ja kaitseõigusi. Ametlikult alustas tööd erakorraline seisukorra komisjon, ent sellest alles peab saama tulemuslik ja usaldusväärne vahend olukorras, kus mitu problemaatilist kohtuotsust on veelgi vähendanud Türgi suutlikkust tagada tõhus siseriiklik õiguskaitsevahend vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu määratlusele.
Erakorralise seisukorra ajal korraldatud rahvahääletusel kiideti napi häälteenamusega heaks ulatuslikud põhiseaduse muudatused, millega kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Euroopa Nõukogu hindas muudatusi ja leidis, et nende puhul puudus küllaldane kontroll ja tasakaalustatus ning et lisaks sellele ohustavad need täidesaatva võimu ja kohtusüsteemi vahelist võimude lahusust. Parlamendi peamisi seadusandlike ülesandeid kitsendati ja veelgi piiratumaks muutusid võimalused parteide vaheliseks dialoogiks parlamendis; lisaks sellele vahistati veel mitu Rahvademokraatlikusse Parteisse (HDP) kuuluvat parlamendisaadikut ja kümme neist jäeti mandaadist ilma. Kohalikku demokraatiat nõrgestas oluliselt valitud esindajaid asendavate usaldusisikute ametisse nimetamine. Suure hulga aktivistide, sealhulgas inimõiguste kaitsjate vahistamise tõttu sattus järjest suurema surve alla sattus kodanikuühiskond ning seetõttu jäi selles kiiresti üha vähem ruumi põhiõigustele- ja vabadustele. Türgi stabiilsuse seisukohalt on üheks kõige põletavamaks probleemiks endiselt olukord riigi kaguosas. Puudusid arengud seoses usaldusväärse poliitilise protsessi taaskäivitamisega, mida on vaja rahumeelse ja jätkusuutliku lahenduseni jõudmiseks.
Ehkki majanduskasv kiirenes 2017. aastal oluliselt, jääb see ebakindlaks, kui Türgi ei tegele makromajandusliku tasakaalustamatusega, ei vii läbi täiendavaid struktuurireforme ega paranda ettevõtluskeskkonda. Tulenevalt poliitilisest ebakindlusest, riigi suurenenud kontrollist majandusvaldkonnas ja rünnakutest kohtuvõimu sõltumatuse vastu muutus investeerimiskliima vähem prognoositavaks omavaluuta nõrgenes ja märkimisväärselt vähenesid Euroopast pärinevad otseinvesteeringud.
EL ja Türgi jätkasid dialoogi ja koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, mille raames toimus mitu kõrgetasemelist visiiti ning riigijuhtide kohtumist 2017. aasta mais ja 2018. aasta märtsis. Jätkus kõrgetasemeline dialoog välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas terrorismivastase võitluse, ning transpordi ja majanduse teemal. Euroopa Komisjon rõhutab, kui olulised on tema poolt nõukogule esitatud ettepanekud seoses ELi ja Türgi tolliliidu laiendamise ja nüüdisajastamisega, mis oleks mõlemale poolele kasulik.
Türgi jätkas väljapaistvate pingutuste tegemist, et pakkuda peavarju rohkem kui 3,5 miljonile pagulasele Süüriast ja Iraagist ning umbes 365 000 pagulasele muudest riikidest. ELiga tehtav rändealane koostöö andis jätkuvalt konkreetseid ja märkimisväärseid tulemusi, vähendades ebaseaduslike ja ohtlike merereiside arvu ja aidates päästa Egeuse merel inimelusid. ELi Türgi pagulasrahastu jätkab pagulaste vajaduste täitmist ja vastuvõtvate kogukondade toetamist. Seoses viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamisega veebruari alguses esitas Türgi Euroopa Komisjonile töökava, milles antakse ülevaade sellest, kuidas ta kavatseb täita seitset seni täitmata viisanõude kaotamise kriteeriumi. Komisjon hindab Türgi ettepanekuid ning sellele järgnevad konsultatsioonid Türgi osapooltega.
Türgi alustas sõjalist operatsiooni Süüria põhjaosas. Türgil on küll õigus võtta meetmeid tema vastu suunatud terrorirünnakute ärahoidmiseks, ent see operatsioon tingis kohe mure humanitaarolukorra pärast, millele lisandus kartus, et vägivald võib uuesti ägeneda.
Kooskõlas nõukogu ja komisjoni eelnevate aastate seisukohtadega peab Türgi nii kiiresti kui võimalik täitma oma kohustust rakendada täielikult lisaprotokolli ja liikuma edasi Küprose Vabariigiga kahepoolsete suhete normaliseerimisel. Ehkki Küprose küsimuses korraldatud konverents lõppes 2017. aasta juulis ilma, et oleks jõutud kokkuleppeni, tuleb seni saavutatud edu hoida ja jätkata ettevalmistusi sellise lahenduse leidmiseks, mis oleks õiglane, terviklik ja elujõuline, sealhulgas oma välisaspektides. Ülimalt oluline on seejuures Türgi jätkuv pühendumus ja tema panus sellise õiglase, tervikliku ja elujõulise lahenduse leidmiseks.
Veelgi sai hoogu juurde rändealane koostöö Kreeka ja Bulgaariaga. Ent pinged Egeuse merel ja Vahemere idaosas ei soodustanud heanaaberlikke suhteid ning õõnestasid piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Halvenesid kahepoolsed suhted mitme ELi liikmesriigiga, kusjuures kohati kaasnesid sellega solvavad ja lubamatud sõnavõtud. Sellega seoses väljendab EL taaskord tõsist muret ja soovitab Türgil tungivalt vältida liikmesriikide vastu suunatud mis tahes ähvardusi või tegevust, pingete tekitamist ja tegevust, mis võib kahjustada heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist. Lisaks sellele mõistis Euroopa Ülemkogu 2018. aasta märtsis karmilt hukka Türgi jätkuva ebaseadusliku tegevuse Vahemere idaosas ja Egeuse merel ning tuletas Türgile meelde tema kohustust järgida rahvusvahelist õigust, austada heanaaberlikke suhteid ja normaliseerida suhted kõigi ELi liikmesriikidega.
5.Montenegros toimusid 2018. aasta aprillis presidendivalimised. Astuti esimesed sammud nende soovituste käsitlemiseks, mille esitas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimiste vaatlusmissioon pärast 2016. aasta parlamendivalimisi. Ent teatatud rikkumiste suhtes võetud kohtulikud järelmeetmed on olnud väga piiratud. Usalduse tõstmiseks valmisraamistiku suhtes on vaja täiendavat tööd. Kõik erakonnad vastutavad selle eest, et poliitiline debatt parlamendis uuesti algaks.
Kõnelused ELiga liitumise üle on edasi läinud: avatud on 30 peatükki, millest kolm peatükki on ajutiselt suletud. Õigusriigi valdkonnas jätkusid Montenegro edusammud eriti seoses õigus- ja institutsioonilise raamistikuga; samas ei ole reformide praktilist mõju veel küllaldaselt näha ja puuduvad edusammud sõnavabaduse valdkonnas. Praegu on vaja, et kogu õigusriigi süsteem, eelkõige kohtuvõim annaks rohkem tulemusi. Õigusriigi põhimõtteid käsitlevate peatükkide juures saavutatud edu, mida kinnitavad reaalsed tulemused eelkõige sõna- ja meediavabaduse tugevdamisel ning võitluses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja inimkaubanduse vastu, määravad jätkuvalt kogu ühinemisläbirääkimiste tempo.
Tublisti on edenetud selliste õigusaktide osas, mille eesmärk on juurutada avalikus sektoris tulemuspõhine värbamine ja mis tuleb nüüd kasutusele võtta. Montenegro jätkas makromajandusliku ja eelarvestabiilsuse suurendamist, alustades eelarve keskpika perioodi konsolideerimisstrateegia rakendamist Valitsemissektori võlatase on kõrge ja jätkab tõusmist. Praegusi jõupingutusi taristu ja haridussüsteemi parendamiseks peavad täiendama tööturu reform, mittetöötamist motiveerivate tegurite vähendamine ja ekspordile suunatud tööstuse arendamine.
6.Serbias toimusid 2017. aasta aprillis presidendivalimised. Uus valitsus asus ametisse 2017. aasta juunis, pärast seda, kui presidendiks valitud peaminister tagasi astus. Uus valitsus kinnitas kavatsust jätkata ELiga integreerumist.
Kõnelused ELiga liitumise üle on edasi läinud: avatud on 12 peatükki, millest kaks peatükki on ajutiselt suletud. Läbirääkimiste üldine tempo sõltub endiselt Serbia edusammudest reformide valdkonnas, eriti sellest, kas õigusriigi alaseid reforme kiirendatakse ja kas suudetakse normaliseerida riigi suhted Kosovoga. Õigusriigi osas on küll tehtud teatavaid edusamme, aga Serbia peab oma jõupingutusi suurendama ja saavutama rohkem tulemusi, ennekõike mis puudutab sõnavabadust soodustava keskkonna loomist, kohtusüsteemi sõltumatuse ja üldise tulemuslikkuse suurendamist ning jätkusuutlike edusammude tegemist võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas rahapesu vastu. Majandusreformid on endiselt tulemuslikud, ennekõike makromajandusliku stabiilsuse osas. Ent avaliku ja erasektori investeeringute tase on jätkuvalt madal ning täiendavalt on vaja parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ettevõtluskeskkonda. Olulised struktuurireformid avaliku halduse, maksuameti ja riigi osalusega ettevõtete vallas ei ole endiselt lõpule viidud. Seoses ühinemisläbirääkimiste on väga oluline, et Serbia arendaks välja ja säilitaks haldussuutlikkuse ELiga seonduvate küsimustega tegelemiseks.
Serbia peab oluliselt suurendama oma pühendumust dialoogile Kosovoga, sealhulgas rakendama kõik kokkulepped ja eelkõige energia, Mitrovica silla, integreeritud piirihalduse ja diplomite tunnustamise kokkuleppe. Tervitatav on presidendi algatus alustada Kosovo küsimuses sisedialoogi. Serbia peaks jätkama oma positiivse roll täitmist piirkonnas seoses piirkondlike sidemete parandamise ja stabiilsuse säilitamisega.
7.Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on pärast rasket perioodi ELi ja rahvusvahelise abi varal lõpuks ometi oma sügavast poliitilisest kriisist üle saanud. Taas kord on selgelt olemas poliitiline tahe edasi liikuda ning kogu ühiskonnas võib tõdeda poliitilise mentaliteedi positiivset muutust, mille puudumine on viimastel aastatel olnud üheks peamiseks takistuseks reformidele. Nende vajalike struktuurireformide rakendamine on pikaajaline protsess.
Komisjon on veendunud, et hoolimata keerulisest poliitilisest olukorrast on Pržino kokkulepe suures osas ellu viidud.
Tänu siirale reformimissoovile on alates 2017. aasta suvest tehtud märkimisväärset tööd, et tegeleda kiireloomuliste reformiprioriteetidega, millele on järgnenud seni viibinud strateegiate ja õigusaktide ettevalmistamine ning kaasav ja läbipaistev konsulteerimine kõigi sidusrühmade, sealhulgas opositsiooniga. 2017. aasta novembri ja 2018. aasta veebruari vahel võeti vastu mitu strateegiat ja õigusakti, eriti õigusriigi põhimõtte valdkonnas. Veel mitmeid valmistatakse ette lähikuudel vastuvõtmiseks. Ent endiselt püsivad struktuursed probleemid, eriti kohtusüsteemi vallas.
Tehtud edusammude valguses annab komisjon soovituse, et nõukogu võtaks vastu otsuse liitumisläbirääkimiste alustamiseks endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, et hoida praeguse reformide elluviimise fookuses riigi täiendava arengu seisukohast otsustava tähtsusega kiireloomulised reformiprioriteedid ja neid edendada. Selle toetamiseks kasutab komisjon selle riigi puhul kohtusüsteemi, põhiõigusi ning õigust, vabadust ja turvalisust käsitlevate läbirääkimispeatükkide juures jõulisemat lähenemisviisi.
8.Albaania on liikunud stabiilselt kõigi nende viie peamise prioriteedi saavutamise suunas, mis on vajalikud ühinemisläbirääkimiste avamiseks. Konsolideeriti avaliku halduse reform eesmärgiga edendada selle professionaalsust ja depolitiseeritust. Võeti täiendavaid meetmeid kohtuasutuste sõltumatuse, tõhususe ja vastutavuse kindlustamiseks, eelkõige jätkates ulatusliku kohtureformi rakendamist. Nende hulgas on esimesed käegakatsutavad tulemused kõigi kohtunike ja prokuröride sobivuse ümberhindamisel (kontrollimisel): 15 kõrgemat kohtunikku ja prokuröri astus tagasi ning toimusid esimesed istungid, mille tulemusena vallandati üks konstitutsioonikohtu kohtunik ja kinnitati ametisse üks konstitutsioonikohtu kohtunik.
Täiendavaid otsustavaid edusamme tehti võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas võitluses ebaseadusliku uimastitega äritsemise ja nende kasvatamise vastu, mis aitas kaasa heade tulemuste saavutamisele ennetavate uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel. Võeti täiendavaid meetmeid selleks, et tugevdada inimõiguste tõhusat kaitset, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvad isikute ja romade osas, ja diskrimineerimisvastast poliitikat, samuti omandiõiguse rakendamiseks.
Tehtud edusammude valguses annab komisjon soovituse, et nõukogu võtaks vastu otsuse liitumisläbirääkimiste alustamiseks endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, et hoida praeguse reformide elluviimise fookuses võtmetähtsusega õigusriigi valdkonnad, ennekõike kõik viis võtmetähtsusega prioriteeti, ja seda edendada ning jätkata konkreetsete ja käegakatsutavate tulemuste saavutamist kohtunike ja prokuröride sobivuse ümberhindamisel (kontrollimisel). Selle toetamiseks kasutab komisjon selle riigi puhul kohtusüsteemi, põhiõigusi ning õigust, vabadust ja turvalisust käsitlevate läbirääkimispeatükkide juures jõulisemat lähenemisviisi.
9.Bosnia ja Hertsegoviina täitsid 2017. aasta jooksul aeglases tempos prioriteedid, mis tulenevad riigi reformiprotsessist, eelkõige reformikavast. Olulised ELi-suunalised reformid peavad jätkuma, et leida lahendus sügavalt juurdunud struktuursetele probleemidele, mis on takistanud riigi arengut. Veel tuleb kiiresti tegeleda valimisraamistiku muutmisega, et tagada 2018. aasta oktoobrikuiste valimiste nõuetekohane korraldus ja tulemuste sujuv rakendamine. Sellega seoses peavad kõik poliitilised liidrid käituma vastutustundlikult ja leidma lahenduse föderaalse rahvuskoja küsimuses, et mitte seada ohtu riigi ja selle kodanike väljavaadet ELiga liituda. Prioriteetideks on jätkuvalt õigusriigi põhimõtete ja avaliku halduse tugevdamine valitsuse kõigil tasanditel kooskõlas Euroopa standarditega ning kõigi tasandite vaheline koostöö. Mehhanism ELiga seotud küsimuste koordineerimiseks lubas tulemuslikult esitada koordineeritud vastused, mida vajati pooleliolevas töös Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avaldust käsitleva komisjoni arvamuse ettevalmistamisel. Mehhanismi nõuetekohane töö on endiselt väga oluline selleks, et riigil oleks võimalik toime tulla ELiga integreerimise protsessist tulenevate üha keerukamate väljakutsetega, nagu uute üleriigiliste strateegiate, samuti riigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamist käsitleva strateegilise programmi vastuvõtmine. Majanduse areng, mis on endiselt aeglane, kannatab õigusriigi nõrkuse, jätkuvalt kesise ettevõtluskeskkonna, ebatõhusa ja killustatud avaliku halduse ja tööturu tõsise tasakaalustamatuse, samuti ettevõtlusvaenuliku investeerimiskliima tõttu.
10.Kosovos aeglustusid ELiga seotud reformid 2017. aasta pikaleveninud valimisperioodi tõttu ja tulenevalt keerukast sisepoliitilisest olukorrast, mis mõjutas parlamendi tööd. Kõik parteid peaksid taastama osaluse konstruktiivses dialoogis, milles Rahvasaadikute Kogu oleks poliitiliste debattide peamine foorum. Uus valitsus ja Rahvasaadikute Kogu peaksid käsitlema reformide läbiviimist prioriteetsena ja jõudma üksmeelele Kosovo jaoks peamistes strateegilistes küsimustes. Kiirendada tuleks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning sellega kaasneva Euroopa reformikava rakendamist. Majandusega seoses on tehtud edusamme, eriti ettevõtluskeskkonna parandamisel. Ent meetmeid tuleks võtta laialt levinud mitteametliku majanduse ja suure tööpuuduse vastu. Olukord Kosovo põhjaosas on endiselt väga problemaatiline. Hiljutine piirilepingu ratifitseerimine Montenegroga kujutab enesest olulist saavutust heanaaberlike suhete alal ja on otsustavaks sammuks viisanõude kaotamise suunas. Komisjon hindab tulemusi, mille Kosovo on saavutanud võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga.
Tõsiselt muretekitav on see, et 2017. aasta detsembris üritasid Kosovo Rahvasaadikute Kogu 43 liiget tühistada erikolleegiumide ja eriprokuratuuri seadust. Kosovo jaoks on väga oluline täita täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi seoses erikolleegiumide ja eriprokuratuuriga, mis asutati selleks, et tegeleda teatavate Kosovo konflikt käigus väidetavalt toime pandud rahvusvaheliste kuritegudega.
Kosovo peab märkimisväärselt süvendama dialoogi Serbiaga, sealhulgas rakendama kõik kokkulepped ja eelkõige kokkuleppe serblaste enamusega omavalitsusüksuste liidu/ühenduse kohta. 4. aprillil loodud haldusrühma tööd tuleb hoogustada, järgides täiel määral 2013. ja 2015. aasta Brüsseli kokkuleppeid.
IV. LISAD
1. Kokkuvõtted aruannete leidudest 4
2. Statistikalisad
https://ec.europa.eu/commission/sites/beta -political/files/roadmap-factsheet-tallinn_en.pdf
* See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Komisjoni talituste töödokumentide numbrid.
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 17.4.2018
COM(2018) 450 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta
{SWD(2018) 150 final}
{SWD(2018) 151 final}
{SWD(2018) 152 final}
{SWD(2018) 153 final}
{SWD(2018) 154 final}
{SWD(2018) 155 final}
{SWD(2018) 156 final}
1. lisa – Kokkuvõtted aruannete leidudest
Türgi
Jätkub pärast 2016. aasta 15. juulit välja kuulutatud erakorraline seisukord, mille eesmärk on saata laiali Güleni liikumine, mille Türgi ametivõimud on kuulutanud riigipöördekatse eest vastutavaks terroriorganisatsiooniks, ja toetada Türgis toimunud korduvate rünnakute taustal terrorismivastast võitlust.
EL, kes mõistis riigipöördekatse kohe otsustavalt hukka, kordas, et toetab täielikult riigi demokraatlikke institutsioone ja tunnustas Türgi õiguspärast vajadust võtta niivõrd tõsise ohuga silmitsi seistes kiireid ja proportsionaalseid meetmeid. Kuid endiselt on väga murettekitav pärast riigipöördekatset erakorralise seisukorra raames võetud meetmete, milleks on ulatuslikud vallandamised, vahistamised ja kinnipidamised, mastaapsus, kollektiivne olemus ja ebaproportsionaalsus. Türgi peaks erakorralise seisukorra viivitamata lõpetama.
Erakorralise seisukorra raames tänaseni vastu võetud 31 dekreedil on tõsiseid puudusi. Parlament ei ole neid põhjalikult ja reaalselt kontrollinud. Sellest tulenevalt ei ole pikka aega olnud võimalik dekreete kohtulikult kontrollida ja konstitutsioonikohus ei ole neist ühegi suhtes otsust teinud. Need erakorralised dekreedid on märkimisväärselt piiranud teatavaid kodaniku- ja poliitilisi õigusi, sealhulgas sõnavabadust, kogunemisvabadust ja menetlusõigusi. Samuti muudeti nendega olulisi õigusakte, mille mõju jätkub pärast erakorralise seisukorra lõpetamist.
Alates erakorralise seisukorra kehtestamisest on üle 150 000 inimese vahi alla võetud; 78 000 inimest arreteeriti ja enam kui 110 000 ametnikku vallandati, kellest 40 000 ennistati ametiasutuste andmetel tööle, sealhulgas umbes 3 600 puhul neist dekreediga.
Tööd alustas erakorralise seisukorra apellatsioonikomisjon, millele esitati kokku umbes 107 000 kaebust. Komisjon hakkas otsuseid tegema alles 2017. aasta detsembris ja seni on see hüvitanud ainult mõnede kaebuse esitanute kahju. Selle otsused on avatud kohtulikule kontrollile. Komisjonist alles peab saama tulemuslik ja usaldusväärne õiguskaitsevahend nende jaoks, keda on ebaõiglaselt mõjutanud erakorralise seisukorra raames võetud meetmed.
Kui apellatsioonikomisjon kõrvale jätta, on mitu kahetsusväärset pretsedenti veelgi vähendanud Türgi suutlikkust tagada tõhus siseriiklik õiguskaitsevahend vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu määratlusele. Ühel juhul keeldus alama astme kohus allumast konstitutsioonikohtu otsusele sümboolse tähtsusega kohtuasjas ja allus alles konstitutsioonikohtu järgnevalt tehtud otsusele ühe kostja kasuks. Mitu kohtuotsust tuntud kostjate, sealhulgas inimõiguste kaitsjate kasuks tühistati kas teise või siis isegi sama kohtuorgani poolt, mõnedel juhtudel täidesaatva võimu esitatud märkuste järel.
Türgi ei ole veel tegelenud Euroopa Nõukogu ja selle asutuste esitatud peamiste soovitustega. Väidetavaid rikkumisi tuleb uurida läbipaistvaid menetlusi kasutades ja juhtumi kaupa. Isiku kriminaalvastutusele võtmine on võimalik üksnes juhul, kui austatakse täielikult võimude lahusust, kohtute täielikku sõltumatust ning iga üksikisiku õigust õiglasele kohtupidamisele. Türgi peaks erakorralise seisukorra viivitamata lõpetama.
2017. aasta aprillis korraldas Türgi rahvahääletuse, millel kiideti napi häälteenamusega heaks ulatuslikud põhiseaduse muudatused, millega kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. Veneetsia komisjon hindas muudatusi ja leidis, et nende puhul puudus küllaldane kontroll ja tasakaalustatus ning et lisaks sellele ohustavad need võimude lahusust täidesaatva võimu ja kohtusüsteemi vahel. Rahvahääletus ise oli tõsiselt muretekitav tulenevalt erakorralise seisukorra üldisest negatiivsest mõjust, kampaania kahel vastaspoolel olnud ebavõrdsetest tingimustest ja valimise erapooletuse tagamise vahendite ebakindlusest.
Erakorralise seisukorra raames piirati parlamendi peamist ülesannet seadusandliku võimuna, kuna valitsus andis välja erakorralisi seaduse jõuga dekreete ka selliste küsimuste reguleerimiseks, mida oleks tulnud käsitleda seadusandliku tavamenetluse raames. Riigis üha suurenevate poliitiliste hõõrumiste valguses kitsendati veelgi võimalust parteide vaheliseks dialoogiks parlamendis. 2016. aasta maikuise ühekordse saadikupuutumatuse äravõtmise järel on paljud opositsioonierakonda HDP kuuluvad seadusandjad arreteeritud ja kümme neist jäeti mandaadist ilma.
Pärast seda, kui presidendivõimule anti erakorraliste dekreetidega üle mitu pädevust, suurenes presidendi roll täidesaatva võimu juures. Kohalikku demokraatiat nõrgestas oluliselt valitud esindajaid asendavate usaldusisikute ametisse nimetamine.
Tulenevalt suure hulga aktivistide, sealhulgas inimõiguste kaitsjate vahistamisest ning meeleavalduste ja muud liiki kogunemiste keelustamise sagedasest kasutamisest sattus järjest suurema surve alla kodanikuühiskond ning seetõttu jäi kiiresti üha vähem ruumi põhiõigustele- ja vabadustele. Osana erakorralise seisukorra raames võetud meetmetest jäid suletuks paljud õiguste kaitse organisatsioonid ja konfiskeerimiste puhul on puudunud tõhus õiguskaitsevahend.
Valitsus korraldas ümber tsiviilvõimude ja sõjaväe vahelisi suhteid reguleeriva õigusraamistiku ning suurendas märkimisväärselt täidesaatva võimu volitusi sõjaväe suhtes, tugevdades seeläbi tsiviiljärelevalvet. Osana põhiseaduse muudatustest kaotati reaalselt kõrgemad sõjaväekohtud. Sõjaväel ja luureteenistustel ei ole endiselt küllaldast parlamendile aru andmise kohustust.
Üheks kõige põletavamaks probleemiks on endiselt olukord riigi kaguosas. Julgeolekuolukorra halvenemine on osaliselt haaranud ka maapiirkonnad. Piirkonnas valitseva olukorra määravaks elemendiks oli valitsuse lubadus jätkata julgeolekuoperatsioone, seda Kurdistani Töölispartei (mis on jätkuvalt kantud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kes osalevad terroriaktides) sagedaste vägivallaaktide foonil. Ehkki valitsusel on seaduslik õigus terrorismi vastu võidelda, on tal ka vastutus tagada, et see toimub kooskõlas õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabadustega. Terrorismivastased meetmed peavad olema proportsionaalsed. Riigi kaguosa kahjustatud piirkondade ülesehitamiseks mõeldud riikliku investeerimiskava tulemusena on alanud tuhandete elamute ehitamine, ent seni on hüvitist makstud ainult mõnedele riigisisestele põgenikele. Puudusid arengud seoses usaldusväärse poliitilise protsessi taaskäivitamisega, mida on vaja rahumeelse ja jätkusuutliku lahenduseni jõudmiseks.
Avaliku halduse reformi vallas on Türgil mõõdukas valmidus ning riik on näidanud kindlat tahet suurendada halduse avatust ja võtta kasutusele e-valitsus. Ent tõsine tagasiminek on toimunud avalike teenuste ja personali juhtimise valdkonnas ning halduse aruandekohustuse vallas seoses õigusega halduskohtumenetlusele ja õigusega nõuda hüvitist. Ikka veel ei ole ette nähtud läbipaistvat ja tõhusat õiguskaitsevahendit ulatuslike vallandamiste puhul.
Türgi kohtusüsteem on ettevalmistuste algjärgus. Möödunud aastal toimus veel mitu tõsist tagasiminekut, eelkõige kohtusüsteemi sõltumatuse osas. Jõustusid kohtunike ja prokuröride nõukogu reguleerivad põhiseaduse muudatused, mis vähendasid veelgi selle sõltumatust täidesaatvast võimust. Kohtunike ja prokuröride nõukogu jätkas ulatuslikku kohtunike ja prokuröride teenistusest kõrvaldamist ja üleviimist. Tehtud ei ole jõupingutusi, et lahendada probleeme, mis on seotud kohtunike ja prokuröride värbamisel ja edutamisel kasutatavate objektiivsete, teenetepõhiste, ühtsete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide puudumisega.
Riigil on mõningane valmidus korruptsioonivastaseks võitluseks, kuid sellega seoses ei ole tehtud edusamme. Õiguslik ja institutsiooniline raamistik tuleb rahvusvaheliste standarditega veelgi paremini vastavusse viia; endiselt võimaldab see täidesaatval võimul avaldada lubamatut mõju uurimisele ja süüdistuste esitamisele kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite puhul. Türgi tulemused korruptsioonijuhtumite uurimisel, nende eest süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel olid jätkuvalt kesised, eriti kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite puhul. Puudusid edusammud avaliku sektori asutuste aruandekohustuse ja tegevuse läbipaistvuse edendamisel. Otsustavaks korruptsioonivastaseks võitluseks on vaja ulatuslikku erakondadevahelist poliitilist konsensust ja tugevat poliitilist tahet. Endiselt peab Türgi võtma järelmeetmeid peaaegu kõigi Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse soovituste suhtes. Korruptsioon vohab endiselt paljudes valdkondades ja on jätkuvalt tõsine probleem. Samuti tajutakse korruptsiooni endiselt kõrgena.
Türgil on saavutanud mõningase valmiduse organiseeritud kuritegevuse valdkonnas ning uue strateegia vastuvõtmise ja institutsioonilise suutlikkuse parandamisega tehti mõningaid edusamme. Türgi peab parandama oma õigusakte küberkuritegevuse, varade konfiskeerimise ja tunnistajakaitse kohta. Andmekaitset käsitlevad õigusaktid on olemas, ent need ei ole veel Euroopa standarditega kooskõlas. Finantsjuurdlused on endiselt alakasutatud. Varade ennetavat külmutamist rakendatakse harva ning varade konfiskeerimist esineb vähestel juhtudel. Terrorismivastase võitluse valdkonnas on olemas ulatuslik õigusraamistik terrorismi rahastamise kohta. Nii kriminaalvaldkonda kui ka terrorismivastast võitlust käsitlevad õigusaktid tuleb viia kooskõlla Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleb praktikas järgida.
Türgi tegi tublisid edusamme rände ja varjupaigapoliitika valdkonnas ning jätkas kindlalt 2016. aasta märtsikuise ELi-Türgi avalduse rakendamist Vahemere idaosa rändeteel rändevoogude tulemuslikuks haldamiseks. Seoses viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamisega veebruari alguses esitas Türgi Euroopa Komisjonile töökava, milles antakse ülevaade sellest, kuidas ta kavatseb täita seitset seni täitmata viisanõude kaotamise kriteeriumi. Komisjon hindab Türgi ettepanekuid ning sellele järgnevad konsultatsioonid Türgi osapooltega.
Türgi õigusraamistik hõlmab üldisi garantiisid inim- ja põhiõiguste austamise kohta, ent mitu erakorralist dekreeti on need üha kahtlasemale ja ebakindlamale pinnale seadnud. Jätkus tõsine tagasiminek väljendusvabaduse valdkonnas, kus Türgi on ettevalmistuste algjärgus. Aja jooksul on erakorralise seisukorra raames võetud meetmeid laiendatud paljudele kriitilisi seisukohti väljendanud isikutele, sealhulgas meedia ja teadlaskonna liikmetele, mis on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kriminaalmenetlused, mis on algatatud ajakirjanike (üle 150 ajakirjaniku viibib endiselt vanglas), inimõiguste kaitsjate, kirjanike või sotsiaalmeedia kasutajate suhtes, pressikaartide äravõtmine, samuti mitme meediakanali sulgemine või nende andmine valituse poolt ametisse nimetatud usaldusisikute halduse alla on tõsiselt murettekitav ning põhineb seaduse, eeskätt riiklikku julgeolekut ja terrorismivastast võitlust käsitlevate sätete valikulisel ja meelevaldsel kohaldamisel. Ikka veel võimaldavad internetiseadus ja üldine õigusraamistik täidesaatval võimul veebisisu blokeerida ilma kohtu vastava korralduseta või põhjendamatult paljudel põhjustel. Samuti toimus tõsine tagasiminek kogunemisvabaduse, ühinemisvabaduse, menetlusõiguste ja omandiõiguse valdkonnas. Kogunemisvabadust piiratakse endiselt liigselt nii seadustes kui ka praktikas. Erakorralise seisukorra raames võetud meetmetega kaotati ka olulised tagatised, millega kaitstakse kinnipeetavaid kuritarvitamise eest, suurendades seega karistamatuse ohtu olukorras, kus väidetavate väärkohtlemiste ja piinamiste arv on suurenenud. Erakorraliste dekreetidega kehtestati täiendavad piirangud menetlusõigustele, sealhulgas kaitseõigustele. Õiguste jõustamist takistavad inimõiguste ja vabaduste eest vastutavate institutsioonide killustatud ja piiratud volitused ning olukord, kus kohtusüsteemi sõltumatus on ohtu sattunud. Türgis elavate romade majapidamistes on endiselt tavaline äärmine vaesus ja esmatarbekaupade märgatav puudus. Kõige haavatavamate gruppide ja vähemustesse kuuluvate isikute õigustele peaks olema tagatud piisav kaitse. Soopõhine vägivald, diskrimineerimine, vähemuste vastased vihakõned, vihakuriteod ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste inimõiguste rikkumine on endiselt äärmiselt murettekitav.
Türgi väljendas toetust läbirääkimistele kahe kogukonna juhtide vahel, mille eesmärk on leida lahendus Küprose küsimusele, ja ÜRO peasekretäri erinõuniku jõupingutustele. Konverents Küprose küsimuse kohta, mis toimus Genfis 2017. aasta jaanuaris ja Crans-Montanas 2017. aasta juulis lõppes ilma, et oleks jõutud kokkuleppeni. Türgi ei ole ikka veel täitnud võetud kohustust rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt assotsieerimislepingu lisaprotokolli ja ei ole kaotanud kõiki kaupade vaba liikumise piiranguid, sealhulgas piiranguid otsesele transpordiühendusele Küprosega. Puudusid edusammud kahepoolsete suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga. Järeldused Türgi kohta, mille Euroopa Liidu Nõukogu vastu võttis ja mille Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembris heaks kiitis, jäävad jõusse. Nendes nähakse ette, et läbirääkimisi kaheksa peatüki 1 üle ei avata seoses Türgi piirangutega Küprose Vabariigile ning ajutiselt ei suleta ühtegi peatükki, kuni komisjon kinnitab, et Türgi on täielikult täitnud assotsieerimislepingu lisaprotokolli tingimused.
Veelgi hoogustus rändealane koostöö Kreeka ja Bulgaariaga. Ent pinged Egeuse merel ja Vahemere idaosas ei soodustanud heanaaberlikke suhteid ning õõnestasid piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Halvenesid kahepoolsed suhted mitme ELi liikmesriigiga, kusjuures kohati kaasnesid sellega solvavad ja lubamatud sõnavõtud. 2018. aasta märtsis mõistis Euroopa Ülemkogu karmilt hukka Türgi jätkuva ebaseadusliku tegevuse Vahemere idaosas ja Egeuse merel ning tuletas Türgile meelde tema kohustust järgida rahvusvahelist õigust, austada heanaaberlikke suhteid ja normaliseerida suhted kõigi ELi liikmesriikidega. Samuti väljendas Euroopa Ülemkogu tõsist muret seoses ELi kodanike, sealhulgas kahe kreeka sõduri jätkuva kinnipidamisega Türgis, ja kutsus üles lahendama need küsimused kiiresti ja positiivselt dialoogis liikmesriikidega.
Türgi peab võtma sõnaselge kohustuse järgida heanaaberlikke suhteid, rahvusvahelisi lepinguid ja püüelda vaidluste rahumeelse lahendamise poole vastavalt ÜRO hartale, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelisse Kohtusse. Sellega seoses väljendab EL taas kord tõsist muret ja kutsub Türgit üles hoiduma igasugustest ähvardustest või tegevusest mõne liikmesriigi vastu või pingete tekitamisest või tegevusest, mis kahjustab heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist.
Majanduskriteeriumide vallas on Türgi majandus arenenud ning seda võib pidada toimivaks turumajanduseks. Valitsuse stimuleerivate meetmete najal suutis majandus 2016. aasta riigipöördekatsele järgnenud langusest taastuda ja kasvas 2017. aastal jõuliselt. Ent jõulise kasvuga kaasneb märkimisväärne makromajanduslik tasakaalustamatus. Jooksevkonto puudujääk on jätkuvalt suur ja 2017. aasta lõpus see suurenes, muutes riigi kapitali sissevoolust sõltuvaks ja välisšokkide suhtes haavatavaks. Inflatsioonimäär kasvas 2017. aastal kahekohaliseks (11,1 %) ja Türgi liiri odavnemine jätkus, mis teravdas muret selle pärast, kuivõrd tõsiselt võtavad rahapoliitika kujundajad hinnastabiilsuse tagamist. Türgile oli jätkuvalt iseloomulik ulatuslik mitteametlik majandus. Üldkokkuvõttes toimus selles valdkonnas tagasiminek. Ettevõtluskeskkonda kahjustasid tendents suurendada riigi kontrolli majandusvaldkonnas ning ettevõtete, ettevõtjate, poliitiliste vastaste ja nende äritegevuse vastu suunatud meetmed.
Türgi on teinud mõningaid edusamme ja tal on hea valmidus konkurentsisurve ja Euroopa Liidu siseste turujõududega toimetulekuks. Türgi on nii kaubavahetuse kui ka investeeringute osas hästi ELi turule integreeritud. Teatavaid edusamme tehti energeetikasektoris, eriti seoses gaasituruga, ning teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste suurendamisel. Ent hariduse kvaliteedi puhul püsisid märkimisväärsed probleemid. Riigiabi läbipaistvuse suurendamisel ei tehtud edusamme.
Seoses suutlikkusega täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi on Türgi jätkanud õigusaktide vastavusseviimist ELi õigustikuga, kuid piiratud ulatuses. Tagasimineku juhtumeid on veel rohkem olnud mitmes olulises infoühiskonna, sotsiaalpoliitika ja tööhõive ning välissuhete valdkonnaga seotud küsimuses. Türgi on teinud suuri edusamme äriseadustiku, üleeuroopaliste võrkude ning teadus- ja uurimistegevuse alal ning on saavutanud hea valmiduse kaupade vaba liikumise, intellektuaalomandi õiguse, finantsteenuste, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, tarbija- ja tervisekaitse, tolliliidu ja finantskontrolli valdkonnas. Riigihangete vallas on Türgil ainult mõõdukas valmidus, sest nõuete vastavusse viimisel esineb märkimisväärseid lünki. Samuti on Türgil mõõdukas valmiduse tase statistika ja transpordipoliitika valdkonnas, kus samuti tuleb teha edasisi märkimisväärseid jõupingutusi. Türgi on saavutanud vaid mõningase valmiduse keskkonna ja kliimamuutuste vallas, kus on vaja kehtestada ja rakendada kaugeleulatuvamaid ja paremini koordineeritud tegevuspõhimõtteid. Kõigis valdkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata õigusaktide täitmisele, kusjuures paljudes valdkondades on vaja edasisi märkimisväärseid jõupingutusi õigusaktide lõplikuks vastavusseviimiseks ELi õigustikuga.
Montenegro
Poliitiliste kriteeriumide vallas on aruandeperioodi iseloomustanud vähene usaldus valimisraamistiku vastu ja kogu opositsiooni poolne pikaleveninud boikott parlamendis, mis kestab alates 2016. aasta oktoobrikuistest parlamendivalimistest. Kõik erakonnad vastutavad selle eest, et poliitiline debatt parlamendis uuesti algaks. Osa opositsioonist naasis parlamenti 2017. aasta detsembris, ent seni ei ole boikoti osaline ja valikuline lõpetamine parandanud dialoogi parlamendis ja parlamentaarset kontrolli. Poliitiline olukord on jätkuvalt killustatud ja vastuoluline ning sellele on omane poliitilise dialoogi puudumine, eriti demokraatlikes institutsioonides.
Parlamendi seadusandlikku suutlikkust ja järelevalvet täitevvõimu üle tuleb suurendada. Parlament tegeleb riikliku auditeerimisasutuse auditi tulemustega endiselt piiratud määral ning puudub arutelu või aruandlus seoses peamiste poliitikavaldkondade ja õigusaktidega. 2017. aasta detsembris võttis parlament nõuetekohase avaliku konsultatsioonita vastu seaduste paketi, millega täidetakse ainult osaliselt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovitusi. Kaaluda tuleks igakülgset valimisreformi. Aruandeperioodil toimusid kaheksal korral kohalikud valimised. Kohalikud valimised ei toimu kogu riigis mitte samal päeval, vaid jooksvalt, ning seega iseloomustab poliitilist maastikku pikka aega kestev ja väga eriline valimismeeleolu. Valimistsüklist tulenevalt on valimisi keeruline vaadelda, eriti rahvusvaheliste vaatlejate jaoks, ja see jätab ulatuslikud võimalused väita, et toimunud on rikkumised, mida ei ole võimalik sõltumatult hinnata. Puudusid arengud seoses 2012. aasta väidetava avaliku sektori vahendite erakonnapoliitilistel eesmärkidel omastamise juhtumi (nn audiosalvestiste afäär) asjus poliitiliste ja kohtulike järelmeetmete võtmisega.
Valitsemise vallas on vaja suurendada läbipaistvust, sidusrühmade osalust ja valitsuse suutlikkust reforme rakendada. Poliitikakujundamissüsteemi sidusus tuleks tagada koordineeritud poliitikakujundamisega. Mehhanismid valitsusepoolseks konsulteerimiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega on olemas, ent nende jaoks on vaja selgeid eeskirju ja mõlemapoolset tõelist kaasatust.
Montenegrol on mõõdukas valmidus avaliku halduse reformiks. Tehtud on tublisid edusamme, eelkõige selliste uute seaduste vastuvõtmisega, mis käsitlevad ametnikke ja riigiteenistujaid ning kohalikku omavalitsust ja mille eesmärk on juurutada avaliku sektori asutustes teenetepõhine värbamine. Ent endiselt on vaja poliitilist tahet, et tegeleda tulemuslikult avaliku teenistuse depolitiseerimise ja riigi haldusasutuste optimeerimisega ning et tagada reformide tõhus rakendamine ja finantsjätkusuutlikkus.
Montenegro kohtusüsteemil on mõõdukas valmidus ja tehtud on mõningaid edusamme. Veel ei ole täielikult rakendatud kohtusüsteemi õigusraamistik, mille eesmärk on suurendada süsteemi sõltumatust ja professionaalsust. Suurendatud on institutsioonilist suutlikkust.
Montenegro on saavutanud mõningase valmiduse korruptsioonivastase võitluse vallas. Hoolimata mõningastest edusammudest vohab korruptsioon paljudes valdkondades ja on endiselt mureküsimus. Institutsioonide tegevussuutlikkust on suurendatud, ent kõik institutsioonid peaksid võtma ennetavama hoiaku. Lahendada tuleb probleemid, mis kahjustavad korruptsioonivastase ameti usaldatavust, sõltumatust ja prioriteetide seadmist. Endiselt tuleb tõhustada finantsuurimist ning varade arestimist ja konfiskeerimist. Saavutatud on esimesed tulemused uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel, ent edu tuleb täiendavalt kindlustada. Veelgi paremate tulemuste saavutamine uurimiste edukal läbiviimisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel on võimalik ainult sellises keskkonnas, kus sõltumatud institutsioonid on igasuguse lubamatu mõjutamise eest kaitstud ja kus neil on stiimulid oma volituste täielikuks kasutamiseks.
Võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu on saavutatud esimesed tulemused süüdistuste esitamisel võitluses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku uimastiäri vastu. Ent veenva edu saavutamiseks on vaja rohkem tulemusi, ennekõike võitluses rahapesu ja inimkaubanduse vastu.
Põhiõiguste vallas viis Montenegro oma õigusaktid ELi standarditega veel paremini kooskõlla. Eriti on paranenud ombudsmani büroo töö, aga endiselt on vaja teha jõupingutusi selleks, et tugevdada institutsioonilist raamistikku ja kaitsta tulemuslikult inimõigusi. Pärast edusamme diskrimineerimisvastaste õigusaktide valdkonnas peab Montenegro tagama, et olemas on asjakohased institutsioonilised mehhanismid haavatavate rühmade kaitsmiseks diskrimineerimise eest. Õigusaktide rakendamine on endiselt nõrk ja inimõiguste alast institutsioonilist suutlikkust on vaja suurendada. Roma 2 vähemus on endiselt kõige haavatavam ja kõige enam diskrimineeritud kogukond. Riigis on endiselt tõsine soolise vägivalla ja lastevastase vägivalla probleem.
Montenegro on saavutanud mõningase valmiduse sõnavabaduse vallas, ent aruandeperioodil puudusid edusammud. Puudub nimetamisväärne areng seoses ajakirjanike vastu suunatud vanade vägivallajuhtumite uurimisega. Tõsiselt murettekitav on hiljutine poliitiline sekkumine riikliku ringhäälingu nõukogu ja Elektroonilise Meedia Agentuuri tegevusse. Meedia olukord on jätkuvalt äärmiselt vastuoluline ja püsivad probleemid arusaamaga vaba meedia rollist püsivad. Laimamisjuhtumite arv on endiselt suur, osaliselt tingituna nõrkadest enesereguleerimismehhanismidest.
Montenegro oli jätkuvalt konstruktiivselt pühendunud kahepoolsetele suhetele teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja tema naabruses asuvate ELi liikmesriikidega ning osales aktiivselt piirkondlikus koostöös.
Majanduskriteeriumide vallas on Montenegro teinud mõningasi edusamme ja tal on mõõdukas valmidus toimiva turumajanduse arendamisel. Makromajanduslikku ja eelarvelist stabiilsust parandati, ent vaja on teha täiendavaid jõupingutusi, et tegeleda püsivate probleemidega, eriti valitsemissektori suure võlakoormaga. Alates 2013. aastast on majandus pidevalt kasvanud; inflatsioon on seejuures olnud madal või mõõdukas. Finantssektor on suurendanud oma maksevõimet ja likviidsust. Ent kaubandusbilansi puudujäägi vähendamiseks tuleb suurendada ekspordibaasi ja parandada selle kvaliteeti. Ettevõtluskeskkonda mõjutab negatiivselt õigusriigi nõrkus, sealhulgas mitteametlikust majandusest tulenev ebaaus konkurents. Tööturu struktuurilised probleemid väljenduvad tööturul osalemise madalas määras ja suures töötuses.
Montenegro on teinud mõningaid edusamme ja tal on mõningane valmidus seoses suutlikkusega tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus. Väga mitme valdkonna peamise taristu valmisehitamine ja inimkapitali väljaarendamine paneb aluse paremale konkurentsivõimele. Käimas on haridusreform, ent rohkem on vaja pingutada oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga tegelemiseks. VKEd seisavad jätkuvalt silmitsi terve hulga probleemidega, nagu juurdepääs rahastamisele või seadusandluse keerukus. Kohalike ettevõtete üldiste eksporditulemuste parandamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi.
Seoses Montenegro suutlikkusega täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi on enamikus valdkondades ära tehtud oluline töö õigusaktide ELi õigustikuga vastavusse viimiseks ja selle rakendamiseks ettevalmistumisel. Riigil on hea valmidus sellistes valdkondades nagu äriühinguõigus ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Riigil on mõõdukas valmidus paljude peatükkide vallas, nagu kaupade vaba liikumine, põllumajandus, toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika. Montenegro on ettevalmistuste algjärgus seoses kalanduse ning eelarve- ja finantssätetega ja tal on mõningane valmidus keskkonna, kliimamuutuste, statistika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas. Tublisid edusamme on tehtud äriühinguõiguse, põllumajanduse ja maaelu arengu, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas. Riigihangete valdkonnas on toimunud tagasiminek. Tulevikuperspektiivis peaks Montenegro ennekõike keskenduma konkurentsipoliitikale, keskkonnale ja kliimamuutustele ning riigihangetele. Haldussuutlikkuse tugevdamine ELi õigustiku kohaldamise tagamiseks on Montenegro jaoks endiselt märkimisväärne katsumus. Montenegro on jätkanud õigusaktide vastavusseviimist kõigi ELi ühiste välis- ja julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja deklaratsioonidega.
Ehkki seni on Montenegro jäänud kõrvale peamisest ELi suunduvast Lääne-Balkani rändeteest, suurenes tema territooriumile sisenevate rändajate/varjupaigataotlejate arv ja seega peab ta suurendama oma suutlikkust tulla toime rändega seotud koormuse järsu suurenemisega. Montenegro tegi uusi edusamme ennekõike seoses rändealase õigusraamistikuga. Ehkki seni on Montenegro suutlikkus varjupaigataotlusi käsitleda olnud piisav, võib sellele komistuskiviks saada järgmine: i) varjupaigataotlejate üha kasvav arv ja pikk aeg, mille kestel nad riigis viibivad, mõnikord tulenevalt apellatsioonimenetluste pikalevenimisest; ii) ELi standarditele vastavate rohkemate nõuetega varjupaigamenetluste kasutuselevõtmine. Sellega seoses peab Montenegro looma ebaseaduslike rändajate tagasisaatmismehhanismi, mis on kooskõlas ELi õigustikuga, samuti viima oma viisapoliitika järk-järgult ELi omaga kooskõlla. Montenegro peaks avama täiendavad vastuvõtukohad, mis vastavad nõutavatele standarditele, ja parandama kõigi vastuvõtukohtade haldamist. Pärast Schengeni tegevuskava vastuvõtmist 2017. aasta veebruaris jätkas Montenegro oma õigusaktide vastavusseviimist viisasid reguleeriva ELi õigustikuga.
Serbia
Poliitiliste kriteeriumide vallas toimusid Serbias 2017. aasta aprillis presidendivalimised. Rahvusvahelised vaatlejad leidsid, et valimistel anti valijatele reaalselt võimalus kandidaatide vahel valida, aga et mitmete tegurite tõttu ei olnud võimalused kõigi jaoks võrdsed. Rahvusvaheliste vaatlejate soovitused, sealhulgas soovitused valimisprotsessi läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta valimiskampaania kestel tuleb täies ulatuses täita.
2017. aasta juunis, pärast seda, kui presidendiks valitud peaminister Vučić tagasi astus, asus Ana Brnabići juhitud uus valitsus ametisse. Esmakordselt valiti peaministriks naine. Parlament ei rakenda täidesaatva võimu suhtes endiselt reaalset kontrolli. Parandada tuleb läbipaistvust, kaasatust ja õigusloome kvaliteeti ning edendamist vajab erakondadeülene dialoog. Piirata tuleks kiirmenetluste kasutamist. Vältida tuleb tegevust, mis piirab parlamendi suutlikkust õigusakte reaalselt kontrollida. Täies ulatuses tuleb tunnustada sõltumatute reguleerimisasutuste rolli. Mõnes valdkonnas on vaja põhiseaduslikke reforme, et saavutada vastavus ELi standarditele.
Serbial on mõõdukas valmidus avaliku halduse reformiks. Mõningaid edusamme tehti teenuste osutamise valdkonnas ja mitme uue õigusakti vastuvõtmisega. Serbia peab rakendama oma reformialased eesmärgid, muutma halduse professionaalseks ja depolitiseerituks, eriti juhtivate ametikohtade puhul, ning tagama riigi finantsjuhtimise reformi 2016-2020. aasta kava korrapärase kooskõlastamise ja järelevalve. Keskse tähtsusega on Serbia suutlikkus meelitada ELiga seotud küsimustega tegelevatesse haldusasutustesse kvalifitseeritud tööjõudu ja seda seal tööl hoida.
Serbia kohtusüsteemil on mõningane valmidus. Tehti teatavaid edusamme, eriti vanade täitemenetluste hulga vähendamisel ja meetmete võtmisel kohtupraktika ühtlustamiseks. Vastu võeti kohtunike ja prokuröride ametisoorituste hindamise täiustatud eeskirjad. Jätkuvalt on murettekitav poliitiline surve kohtusüsteemile. 2018. aasta jaanuaris avaldati uus põhiseaduse muudatuste eelnõu ja enne selle saatmist Veneetsia komisjonile arvamuse saamiseks esitati see avalikuks aruteluks.
Serbial on mõningane valmidus korruptsioonivastase võitluse vallas. Tehtud on mõningaid edusamme: ennekõike võeti vastu muudatused kriminaalkoodeksi majanduskuritegude jaotises, riigiasutuste korralduse reguleerimise seaduses seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastase võitlusega ning kuriteoga saadud tulu arestimist ja konfiskeerimist reguleerivas seaduses. Ent tõsiselt on viibinud korruptsioonivastast ametit käsitleva uue seaduse vastuvõtmine. Korruptsioon vohab endiselt paljudes valdkondades ja on jätkuvalt tõsine probleem. Asjaomaste institutsioonide tegevussuutlikkus on endiselt ebaühtlane. Õiguskaitseasutused ja kohtuorganid peavad alles tõestama, et nad suudavad erapooletult ja oma tegevuses sõltumatult uurida kõiki kõrgetasemelisi korruptsioonijuhtumeid, nendega seoses süüdistusi esitada ja nende suhtes kohut mõista.
Serbial on mõningane valmidus organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks. Mõningaid edusamme tehti sellistes valdkondades nagu personalihaldus siseministeeriumis ja politseis. Suurendati nii organiseeritud kuritegevuse juhtumite prokuratuuri kui ka küberkuritegevuse juhtumite prokuratuuri tegevussuutlikkust. Vastu võeti uus strateegia ja tegevuskava inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ametisse nimetati inimkaubanduse vastase võitluse riiklik koordineerija ning vastu võeti uus rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise seadus. Ent Serbia ei ole veel saavutanud tulemusi tulemusliku finantsuurimise vallas, samuti uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel rahapesu juhtumite puhul. Organiseeritud kuritegevuse puhul on süüdimõistvate kohtuotsuste arv endiselt väike. Serbia peab keskenduma rahapesuvastase töökonnaga kokku lepitud tegevuskava rakendamisele.
Kehtestatud on põhiõiguste järgimist käsitlev õigus- ja institutsiooniline raamistik. Tagada tuleb selle üleriigiline järjepidev rakendamine, muu hulgas ka vähemuste kaitse vallas. Ehkki Serbial on mõningane valmidusväljendusvabaduse valdkonnas, , puuduvad sellealased edusammud, mis on üha murettekitavam. Jätkuvaid pingutusi on vaja, et parandada kõige diskrimineeritumatesse gruppidesse kuuluvate inimeste olukorda (romad, lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed, puuetega inimesed, HIV-positiivsed / AIDSi põdevad inimesed ja muud sotsiaalselt haavatavad grupid). Vastu tuleb võtta soolise võrdõiguslikkuse seadus.
Üldiselt oli Serbia jätkuvalt konstruktiivselt pühendunud kahepoolsetele suhetele teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja tema naabruses asuvate ELi liikmesriikidega ning osales aktiivselt piirkondlikus koostöös.
Kosovoga suhete normaliseerimise vallas on Serbia jätkuvalt dialoogis osalenud. Ent Serbia peab tegema täiendavaid märkimisväärseid jõupingutusi olemasolevate lepingute rakendamisel ja aitama kaasa sellise olukorra saavutamisele, mille tulemuseks oleks suhete täielik normaliseerimine Kosovoga, määrates need kindlaks õiguslikult siduva kokkuleppega.
Majanduskriteeriumide vallas on Serbia teinud tublisid edusamme ja tal on mõõdukas valmidus toimiva turumajanduse arendamisel. Kõrvaldati mõned poliitilised puudused, eelkõige seoses valitsemissektori eelarvepuudujäägiga. Majanduskasv seisab kindlatel põhialustel ja makromajanduslik stabiilsus säilitati. Inflatsioon oli kontrolli all ja rahapoliitika toetas kasvu. Veelgi paranesid tingimused tööturul. Aga ehkki valitsemissektori võlg väheneb, on see endiselt suur ning eelarveraamistikku ja selle juhtimiskorraldust tuleb tugevdada. Avaliku halduse, maksuameti ja riigi osalusega ettevõtete olulised struktuurireformid ei ole veel lõpule viidud. Mitteametliku tööhõive, töötuse ja tööjõus mitteosalemise määr on endiselt väga kõrge, ennekõike naiste ja noorte hulgas. Erasektor ei ole piisavalt arenenud ning seda pärsivad raskused õigusriigi põhimõtte järgimisel ja ausa konkurentsi tagamisel.
Serbial on mõõdukas valmidus seoses suutlikkusega tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus. Konkurentsivõime suurendamisel tehti mõningaid edusamme. Ent investeeringute tase jääb majanduse vajadustele endiselt alla. Hoolimata teatavast paranemisest seisavad ettevõtted silmitsi terve hulga raskustega, mille hulgas on keerukas ettevõtluskeskkond, maksutaoliste lõivude suur osakaal ning keeruline ja kulukas juurdepääs rahastusele.
Seoses suutlikkusega täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi on Serbia jätkanud õigusaktide vastavusseviimist ELi õigustikuga kõigis valdkondades. Reformide tempo alalhoidmisel on määravad asjakohased finants- ja inimressursid ning usaldusväärsed strateegilised raamistikud. Serbial on hea valmidus sellistes valdkondades nagu äriühinguõigus, intellektuaalomand, teadus- ja uurimistegevus, haridus ja kultuur ning toll. Serbia parandas investeeringute kavandamise seotust eelarve täitmisega, ent ei ole veel välja töötanud ühtset mehhanismi kõigi investeeringute tähtsuse järjekorda seadmiseks nende rahastamisallikast sõltumata, kooskõlas valitsuse esitatud riigi rahanduse juhtimise reformide programmiga. Riigihangete, statistika, rahapoliitika ja finantskontrolli valdkonnas on Serbial mõõdukas valmidus. Serbia peab oma välis- ja julgeolekupoliitika ühinemisele eelneval perioodil Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitikaga järk-järgult kooskõlla viima. Serbia peab käsitlema prioriteetsena stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule mittevastavuse küsimusi, eriti seoses eripiirangutega kapitali liikumisele, riigiabi eeskirju, imporditavate piiritusjookide maksualase diskrimineerimisega ja piirangutega jäätmete väljaveole.
Serbia jätkas rände- ja pagulaskriisi mõjude haldamist. Serbia peab ELiga läbirääkimisi staatust käsitleva lepingu üle seoses meetmetega, mille Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Serbias ellu viib. Serbia võttis vastu uue varjupaiga ja ajutise kaitse seaduse, välismaalaste seaduse ja piirikontrolli seaduse. Vastu tuleb võtta ebaseadusliku rändega võitlemise strateegia ja tegevuskava ajavahemikuks 2017–2020. Sellega seoses peab Serbia looma ebaseaduslike rändajate töökindla tagasisaatmismehhanismi, mis on kooskõlas ELi õigustikuga, samuti viima oma viisapoliitika järk-järgult ELi omaga kooskõlla. Tagada tuleb tihedam koordineerimine erinevate rände haldamises osalevate riiklike ametiasutuste vahel. Serbia jätkas koostööd naaber- ja liikmesriikidega, eriti tehnilistes küsimustes, ning tegi märkimisväärseid jõupingutusi, et anda peavarju ja humanitaarabi, peamiselt ELi toetusel. Serbia peab suurendama oma suutlikkust täita saatjata alaealiste vastuvõtu eritingimusi.
Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik
Poliitiliste kriteeriumide vallas on riik lõpuks ometi üle saanud oma kõige raskemast poliitilisest kriisist pärast 2001. aastat. Keerukas valitsuse moodustamise protsess jõudis kriitilisse punkti 27. aprillil 2017 parlamendis toimunud rünnakutega, mille rahvusvaheline üldsus karmilt hukka mõistis. 2017. aasta maist alates on uus reformimeelne valitsus astunud samme nn riigi kaaperdamisega (state capture) tegelemiseks, taastades järk-järgult kontrolli ja tasakaalu ning tugevdades demokraatiat ja õigusriiki. Endisest kaasavamas ja avatumas poliitilises õhkkonnas toimuvad riigis põhjalikud muutused. 2017. aasta oktoobri kohalikel valimistel sai kinnitust kodanike toetus valitsuskoalitsiooni ELi-suunalisele poliitikale. Parlament on tööd jätkanud nii, et opositsioonierakonnad juhivad peamisi komiteesid. Parlament peab suurendama oma järelevalve- ja seadusandlikke funktsioone, sealhulgas piirates laialdast lühendatud menetluste kasutamist.
Rahvusrühmade vaheline olukord oli küll ebakindel, ent üldiselt oli olukord rahulik. 2001. aasta konflikti lõpetanud ja rahvusrühmadevaheliste suhete raamistikuks oleva Ohridi raamlepingu rakendamine tuleb läbipaistvalt ja kaasavalt lõpule viia. Valitsus on näidanud üles tahet suurendada kogukondade vastastikust usaldust.
Kodanikuühiskond mängis jätkuvalt konstruktiivset rolli demokraatlike protsesside toetamises ning kontrolli- ja tasakaalustamismehhanismide tagamises. Alates 2017. aasta teisest poolest on paranenud õhkkond, milles kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsevad, ning valitsus on näidanud üles tahet dialoogiks ja kaasamiseks.
Riigil on mõõdukas valmidus avaliku halduse reformiks. Tublisid edusamme on tehtud avaliku halduse reformi strateegia ja riigi finantsjuhtimise reformi vastuvõtmisega. Konkreetseid jõupingutusi on tehtud läbipaistvuse ja vastutavuse suurendamiseks ning väliste sidusrühmade kaasamiseks poliitikakujundamisse. Infoühiskonna ja administratsiooni ministeeriumi suutlikkust avaliku halduse juhtija ja koordineerijana tuleb parandada. Endiselt on väga oluline tugev poliitiline tahe tagada avaliku halduse professionaalsus, eriti juhtivatele ametikohtadele määratute puhul, ning läbipaistvuse, teenetepõhisuse ja võrdse esindatuse põhimõte, järgides tões ja vaimus seadust.
Riigi kohtusüsteem on saavutanud mõningase valmiduse ja tehtud on tublisid edusamme, eriti aruandeperioodi teises pooles. Viimastel kuudel astutud otsustavate sammudega on hakatud likvideerima eelnevate aastate tagasiminekut: ennekõike on alustatud kohtuvõimu sõltumatuse taastamist. Riik võttis vastu kohtureformi uue usaldusväärse strateegia, millega pannakse alus selle valdkonna edasistele reformidele, ning kooskõlas Veneetsia komisjoni soovituste ja kiireloomuliste reformiprioriteetidega on muudetud olulisi õigusakte. Eriprokuratuur kohtab vähem kohtute poolset obstruktsiooni ja see võimaldab tal tulemuslikumalt töötada. Selleks et tegeleda täitmata soovitustega ja tagada, et kohtuda saaksid tegutseda lubamatu mõjutamiseta, on vaja jõupingutusi jätkata.
Korruptsioonivastase võitluse vallas on riik saavutanud mõningase valmiduse. Õigus- ja institutsiooniline raamistik on olemas ning tulemusi on saavutatud nii ennetamise kui ka süüdistuste esitamise valdkonnas, ehkki lõplikke kohtuotsuseid kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumites on endiselt piiratud arvul. Korruptsioon vohab endiselt paljudes valdkondades ja on jätkuvalt tõsine probleem. On selgunud, et institutsioonide suutlikkuses võidelda tulemuslikult korruptsiooniga on struktuurilisi ja tegevuslikke vajakajäämisi. Endisel on olemas poliitilise sekkumise oht.
Riik on saavutanud mõningase valmiduse organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks. Seadusandlik raamistik vastab üldjoontes euroopalikele standarditele ning jõupingutusi strateegiate rakendamiseks tuleb jätkata. Riik on astunud samme, et reformida pealtkuulamissüsteemi ja tegeleda sellega seonduvate kiireloomuliste reformiprioriteetidega. Rohkem tuleb ära teha, et võidelda tulemuslikult teatavate kuritegevuse liikidega, nagu rahapesu ja finantskuriteod. Väga oluline on kõigi asjaomaste sidusrühmade vaheline kooskõlastamine. Parandada tuleb tulemusi uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Süüdimõistvate kohtuotsuste arv on endiselt väike.
Üldjoontes on olemas õigus- ja institutsiooniline raamistik põhiõiguste kaitseks ja reformidega on parandatud vastavust Euroopa inimõiguste standarditele. Täielikuks rakendamiseks tuleb jõupingutusi jätkata. On positiivne, et riik ratifitseeris naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (mida tuntakse ka Istanbuli konventsiooni nime all), alustas õiguslikke reforme, mis on vajalikud õiguskaitseasutuste välise järelevalve mehhanismi loomiseks, ja et mittediskrimineerimise raamistikus tehtud muudatused valmistati ette kaasavalt. Tegeleda tuleb vanglates ja psühhiaatriaasutustes valitseva olukorraga, vihakuritegude ja vihakõne juhtumite suhtes tuleb võtta järelmeetmeid ning inimõiguste kaitse ja edendamisega tegevaid asutusi tuleb tugevdada. Rohkem jõupingutusi on vaja romade kaasamiseks. Väljendusvabaduse vallas on riik saavutanud mõningase valmiduse ja teinud tublisid edusamme, eriti paranenud meediakliima ja ajakirjanikele avaldatava surve vähenemise kaudu. Riik peab tegelema täitmata ülesannetega, sealhulgas avalik-õigusliku ringhäälingu reformiga.
Seoses piirkondliku koostööga säilitas riik head suhted teiste laienemisprotsessis osalevate riikidega ning osales aktiivselt piirkondlikes algatustes. Heanaaberlike suhete parandamiseks on astutud otsustavaid samme, sealhulgas Bulgaariga sõlmitud kahepoolse lepingu läbi. Kiiremas korras tuleb lahendada nimeküsimus. ÜRO egiidi all on kõnelused nimeküsimuse üle hoogustunud. Peaministrite ja välisministrite tasandil peetud kõnelustel hinnati edusamme usaldust suurendavate meetmete rakendamisel positiivseks. Kreeka peaministri ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi peaministri 2018. aasta jaanuari ühine teadaanne Skopje lennujama ja kiirtee ümbernimetamise ning teatavate seni viibinud ELi algatustega jätkamise kohta oli konkreetseks märgiks vastastikuse usalduse tugevnemisest.
Majanduslike kriteeriumide vallas on endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik teinud mõningaid edusamme ja tal on hea valmidus toimiva turumajanduse arendamisel. Hoolimata aasta esimese poole poliitilisest patiseisust toimus märkimisväärne paranemine, ennekõike riigi rahanduse juhtimises ja läbipaistvuses. Majanduse kesksed nõrkused püsivad. Nende hulka kuuluvad vajakajäämised ettevõtluskeskkonnas, nagu lepingute nõrk jõustamine ja ulatuslik mitteametlik majandus. Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad aktiivsuse madalas ja töötuse kõrges määras. 2017. aasta esimeses pooles halvenes makromajanduslik keskkond, kuna pikaleveninud poliitiline kriis kärpis investeeringuid. Eelarvepoliitika on orienteeritud lühiajalistele meetmetele ja puudub jätkusuutliku konsolideerimise kava.
Majandus on teinud mõningaid edusamme ja sellel on mõõdukas valmidus seoses suutlikkusega tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus. Uusi edusamme tehti ekspordi mitmekesistamisel ja kõrgema lisandväärtuse andmisel töötleva tööstuse toodangule. Jätkuvalt elavnesid kaubandus- ja investeerimissuhted ELiga. Majandus kannatab endiselt haridussüsteemi nõrkuse, uuendustegevuse madala taseme ning märkimisväärse investeerimisvajaduse all, sealhulgas ennekõike avaliku taristu puhul.
Seoses suutlikkusega täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi on riigil mõõdukas valmidus enamikus valdkondades, sealhulgas konkurentsi, transpordi ja energeetika alal. Riigi puhul võib tõdeda head valmidust sellistes valdkondades nagu äriühinguõigus, tolliliit, üleeuroopalised võrgud ning teadus- ja uurimistegevus. Täiendavaid jõupingutusi on vaja kõigis valdkondades, eelkõige neis, kus riik on ettevalmistuste algjärgus, nagu töötajate liikumisvabadus. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata haldussuutlikkusele ja tõhusale rakendamisele. Riik on järjest suurendanud oma poliitika vastavust ELi deklaratsioonide ja nõukogu otsustega ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta.
Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik jätkas rände- ja pagulaskriisi mõjude haldamist. Riik peab Euroopa Liiduga läbirääkimisi staatust käsitleva lepingu üle seoses meetmetega, mille Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet riigis ellu viib. Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik on teinud jõupingutusi oma õigusraamistiku parandamiseks. Käimas on töö välismaalaste seaduse muutmise kallal. Riik jätkas oma migratsioonipoliitikat käsitleva resolutsiooni rakendamist. Jätkusid riigi jõupingutused oma varjupaigasüsteemi ja rände haldamise parandamiseks. Endiselt puudub rändajate süsteemne registreerimine ja kaitsele keskenduv profiilianalüüs, et tagada kõnealuste isikute vajadustega arvestamine. Sellega seoses peab endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik looma ebaseaduslike rändajate tagasisaatmismehhanismi, mis on kooskõlas ELi õigustikuga, samuti viima oma viisapoliitika järk-järgult ELi omaga kooskõlla. Riik jätkas koostööd naaber- ja liikmesriikidega, eriti tehnilistes küsimustes, ning tegi märkimisväärseid jõupingutusi, et anda peavarju ja humanitaarabi, peamiselt ELi toetusel.
Albaania
Poliitiliste kriteeriumide vallas püsisid poliitilise eliidi hulgas tugevad vastuolud. Parlamendi tegevust häiris pikaajaline opositsioonipoolne boikott 2017. aasta alguses, mistõttu viibis ka kohtusüsteemi järelevalveinstitutsioonide loomine. Mais võimaldas kokkulepe peamise võimuerakonna ja opositsiooni vahel parlamendi tegevusel jätkuda ning tõi kaasa teatavaid muudatusi valimiste õigusraamistikus. Selle tulemusena kulgesid juunikuised üldvalimised sujuvalt, ehkki mitu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovitust ei olnud endiselt täidetud. Mõningaid edusamme tehti riikliku kodanikuühiskonna nõukogu tegevuse parandamisel. Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid rohkem kaasavasse poliitilisse dialoogi.
Albaanial on mõõdukas valmidus avaliku halduse reformiks. Jõupingutused jätkusid ja nende tulemusena tehti edusamme avalike teenuste tõhususe ja läbipaistvuse, ametnike väljaõppe, läbipaistvama värbamiskorra ja avalikus teenistuses kasutatavate teenetepõhiste menetluste üldise tugevdamise vallas. Neid tulemusi peaks veelgi kindlustama, et tagada tõhusam, depolitiseeritud ja professionaalne avalik haldus.
Albaania kohtusüsteemil on mõningane valmidus. Jätkus ulatusliku ja põhjaliku kohtureformi rakendamine, mille juures tehti üldiselt tublisid edusamme. Alanud on kohtunike ja prokuröride sobivuse ümberhindamine (kontrollimine), millel on esimesed käegakatsutavad tulemused. Protsessil on erakonnaülene toetus, seda viib läbi sõltumatu ametkond, selle suhtes tehakse rahvusvahelist järelevalvet ja Veneetsia komisjon on kinnitanud selle kooskõla Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Euroopa Komisjoni egiidi all lähetati rahvusvaheline järelevalveüksus jälgima protsessi kogu selle rakendamise kestel. Protsessi toetavad abiorganid on koostanud oma esimesed aruanded oskuste hindamise, taustauuringute ja varade deklaratsioonide kohta.
Albaanial on jätkuvalt mõningane valmidus korruptsioonivastaseks võitluseks. Tublisid edusamme tehti ennekõike kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste osas. Loomisel on mitu spetsiaalset korruptsioonivastast asutust, nende hulgas eriprokuratuur. Eelmise aruandeperioodiga võrreldes on suurenenud süüdimõistvate kohtuotsuste arv noorema või keskastme ametnikega seotud juhtumite puhul. Kõrgete ametnike juhtumites tehti süüdimõistvad kohtuotsused enamasti kohtuorganite liikmete (kohtunike ja prokuröride) puhul, ent kõrgete ametnike puhul on süüdimõistvate kohtuotsuste üldine arv endiselt väga väike. Korruptsioon vohab endiselt paljudes valdkondades ja on jätkuvalt tõsine probleem.
Albaanial on mõningane valmidus organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks. Üldiselt tehti aruandeperioodil teatavaid edusamme, ennekõike võitluses kanepikasvatamise vastu. Selles valdkonnas peab Albaania tuginema varasema tegevuse tulemustele, hoogustades kriminaalsete grupeeringute vara konfiskeerimist ja jätkates kõigi olemasolevate kanepivarude hävitamist. Maffiavastase seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on loodud tingimused kriminaaluurimise tulemuslikkuse suurendamiseks. Albaania osales edukalt rahvusvahelises politseikoostöös, hoogustades suhtlust ennekõike ELi liikmesriikidega. Riigisisesel tasandil tuleb parandada politsei ja prokuratuuri koostööd. Tulemuste vallas on tehtud vähe edusamme kuritegelike organisatsioonide laialisaatmisel. Organiseeritud kuritegevuse juhtumite puhul oli süüdimõistvate kohtuotsuste arv endiselt väga väike ja on ainult pisut suurenenud. Vaja on rohkem jõupingutusi, et võidelda rahapesu, kuritegeliku vara ja alusetu rikastumisega.
Albaania on ratifitseerinud enamiku rahvusvahelisi inimõiguste konventsioone ja loonud oma õigusraamistiku kooskõlas Euroopa standarditega. Inimõiguste kaitsemehhanismide jõustamist ja järelevalvet tuleks siiski parandada. Sõnavabaduse vallas on Albaanial mõningane/mõõdukas valmidus. Tehtud on mõningaid edusamme reguleerivate asutuste ja riigi ringhäälingu sõltumatuse tugevdamisel, ent riigi reklaamide läbipaistvust ajakirjanduses ei ole veel suurendatud. Edusamme tuleb teha omandiõiguse valdkonnas: olemasolevaid õigusakte tuleb nüüdisajastada ja institutsionaalset kooskõlastamist tõhustada. Institutsioonilised mehhanismid laste õiguste kaitsmiseks ning soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks on endiselt nõrgad. Astuti olulisi samme vähemuste austamise ja kaitse õigusraamistiku parandamiseks, ent välja tuleb töötada asjaomased teisesed õigusaktid. Parandada tuleb romade ja egiptlaste elamistingimusi.
Albaania on osalenud aktiivselt piirkondlikus koostöös ning on hoidnud häid heanaaberlikke suhteid. Astutud on olulisi samme, et lahendada kahepoolsed probleemid Kreekaga.
Majanduskriteeriumide vallas on Albaania teinud mõningasi edusamme ja tal on mõõdukas valmidus toimiva turumajanduse arendamisel. Valitsemissektori võla suhet SKPsse ja jooksevkonto puudujääki on vähendatud. Majanduskasv kiirenes veelgi ja töötus vähenes, ent püsib suurena. Pangandussektoris on vähendatud viivislaenude hulka, ent pangalaenude andmine ettevõtetele on endiselt loid. Ettevõtluskeskkonna parandamiseks olulised reformid jätkusid, ent vaja on teha rohkem jõupingutusi, sealhulgas mitteametliku majanduse vähendamiseks. Ulatuslik kohtusüsteemi reform liikus edasi, aga seda ei ole veel täies ulatuses rakendatud. Jõustus uus pankrotiseadus, mis peaks tugevdama maksejõuetusmenetlust. Siiski on ettevõtlust reguleerivad nõuded jätkuvalt koormavad ning vajakajäämised õigusriigi põhimõtte järgimisel pärssisid ettevõtjate tegevust ja peletasid eemale investeeringuid.
Albaania on teinud mõningaid edusamme ja tal on mõningane valmidus seoses suutlikkusega tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus. Konkreetselt tehti edusamme energia- ja transporditaristu ning digiteerimise valdkonnas, ehkki veel püsivad vajakajäämised on tõkkeks Albaania konkurentsivõimele ja kaubandusele. Hariduse kvaliteeti tuleb tõsta kõigis astmetes, ennekõike selleks, et inimesed oleksid paremini varustatud tööturu vajadustele vastavate oskustega. Väliskaubanduse potentsiaali ei ole endiselt täielikult ära kasutatud ja see on koondunud teatud sektoritesse. Albaania uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekus on endiselt madal.
Albaania jätkas oma õigusaktide ELi nõuetega vastavusse viimist mitmes valdkonnas, mis suurendas riigi suutlikkust võtta liikmesusega kaasnevaid kohustusi. Riigil on mõõdukas valmidus paljudes valdkondades, nagu finantskontroll, haridus ja kultuur, või mõningane valmidus, muu hulgas riigihangete ja statistika vallas. Albaania peab jätkama jõupingutusi seoses üldiste ettevalmistustega ELi õigustiku vastuvõtmiseks ja rakendamiseks. Ta peaks jätkama tööd transpordi- ja energiavõrkude arendamisega, samuti eesmärgiga parandada ühenduvust piirkonnas. Õigustiku rakendamise eest vastutavate asutuste haldussuutlikkust ja professionaalseid standardeid tuleb parandada; samuti tuleb kaitsta reguleerivate asutuste sõltumatust. Endiselt on väga oluline suurendada läbipaistvust ja vastutust, eelkõige tagades riigihankesüsteemi ja riigi rahanduse juhtimise tõhusa, mõjusa ja läbipaistva toimimise. Albaania on jätkanud õigusaktide täielikku vastavusseviimist kõigi ELi ühiste välis- ja julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja deklaratsioonidega.
Albaania kodanike poolt ELi ja Schengeni liikmesriikides esitatud alusetute varjupaigataotluste arv on endiselt suur. Albaania näitas üles valmisolekut ja võttis mitu meedet, mis hõlmasid tugevdatud kahepoolset koostööd asjaomaste ELi liikmesriikidega. Meetmetel olid positiivsed tulemused. Et selle nähtusega tulemuslikult tegeleda, tuleb jätkata otsustavate meetmete võtmist, sealhulgas viisavabastuse järgse seiremehhanismi raamistikus. Albaania peab looma ebaseaduslike rändajate tagasisaatmismehhanismi, mis on kooskõlas ELi õigustikuga, samuti viima oma viisapoliitika järk-järgult ELi omaga kooskõlla.
Bosnia ja Hertsegoviina
Poliitiliste kriteeriumide vallas tuleb kiiresti tegeleda valmisraamistiku muutmisega, et tagada 2018. aasta oktoobrikuiste valimiste nõuetekohane korraldus ja tulemuste sujuv rakendamine. Sellega seoses peavad kõik poliitilised liidrid käituma vastutustundlikult ja leidma lahenduse föderaalse rahvuskoja küsimusele, et mitte seada ohtu riigi ja selle kodanike väljavaadet ELiga liituda. Veel ei ole täide viidud 2010. aasta konstitutsioonikohtu otsust Mostari kodanike põhilise demokraatliku õiguse kohta kohalikel valimistel hääletada. Valitsuskoalitsiooni erakondade vahelised pinged ja opositsioonierakondade parlamentaarne obstruktsioon riiklikul ja haldusüksuste tasandil mõjutasid negatiivselt reformikavast tulenevate õigusaktide, sealhulgas aktsiisalaste õigusaktide vastuvõtmist, millest tulenevalt reformiprotsess aeglustus. Reformikava on tulemuslikult rakendatud siis, kui riiklik ja haldusüksuste tasand on teinud koordineeritud koostööd. Vastavalt otsusele Sejdić-Finci kohtuasjas ja sellega seotud kohtuasjades on Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadus endiselt vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri toimimist mõjutasid negatiivselt selle erinevate liikmete väljendatud omavahel lahknevad seisukohad mitmes küsimuses, mis kuulusid presidentuuri välispoliitika-alasesse pädevusse. Ministrite nõukogu võttis vastu uued üleriigilised strateegiad sellistes valdkondades nagu keskkond ja maaelu areng. Ent kui jätta välja mõned reformid ja märkimist väärivate aktsiisialaste õigusaktide vastuvõtmine, viibis paljude reformide elluviimine, kuna puudus üksmeel valitseva koalitsiooni liikmete vahel. Veel ei ole vastu võetud üleriigilised strateegiad sellistes valdkondades nagu energeetika, tööhõive ja riigi finantsjuhtimine. 2017. aasta juunis alustas tööd ELiga seotud küsimuste koordineerimismehhanism, mis valmistas ette riigi vastused komisjoni arvamuse küsimustikule. Praegu ei ole veel vastu võetud strateegilist kava riigi õigusaktide ühtlustamiseks ELi õigustikuga.
Bosnia ja Hertsegoviina avaliku halduse reform on algusjärgus ja läinud aastal ei tehtud edusamme. Väljatöötamisel on üleriigiline avaliku halduse reform, mis ootab vastuvõtmist. Avaliku teenistuse killustatuse suurenemine föderaalsel ja haldusüksuste tasandil suurendas politiseerumise ohtu. Bosnial ja Hertsegoviinal on mõningane valmidus kohtusüsteemi vallas. Seoses kohtusüsteemiga on tehtud mõningaid edusamme, ent üldiselt edenevad reformid aeglaselt. Kriminaalmenetluse seadustiku mis tahes läbivaatamine peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja ei tohiks seada ohtu institutsioonide suutlikkust võidelda tõsise organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni või muude õigusriiki ohustavate probleemidega. Samuti on riigil mõningane valmidus korruptsioonivastaseks võitluseks. Ent korruptsioon on laialt levinud ja on endiselt mureküsimus. Bosnial ja Hertsegoviinal on mõningane valmidus organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks. Tehtud on mõningaid edusamme, eriti organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse uue strateegia vastuvõtmisega ning rahapesuvastast võitlust ja terrorismi rahastamist käsitleva tegevuskava täies ulatuses täitmisega, mille tulemusena Bosnia ja Hertsegoviina ei kuulu enam rahapesuvastase töökonna järelevalve alla. Ent vaja on teha märkimisväärseid jõupingutusi seoses finantsuurimiste ja terrorismi vastase võitluse alase suutlikkuse parandamisega, samuti koostöö edendamiseks naaberriikidega piirihalduse küsimustes.
Mõningaid edusamme tehti inimõiguste ja vähemustega seotud küsimustes. Aga inimõiguste täitmise strateegilised, õiguslikud, institutsioonilised ja poliitilised raamistikud vajavad üldiselt olulist täiustamist. See hõlmab väljendusvabadust: selles vallas jätkus ajakirjanikele avaldatav poliitiline surve ja nende hirmutamine, sealhulgas füüsilised ja verbaalsed rünnakud. Jätkuvalt on murettekitav see, et tulemuslikult ei ole rakendatud soolise vägivalla, eriti koduvägivalla ennetamist ja selle eest kaitsmist käsitlevaid õigusakte. Romade sotsiaalse kaasatuse edendamiseks on vaja terviklikumat ja integreeritumat lähenemisviisi nende kogukonnale.
Veel ei ole suurendatud Bosnia ja Hertsegoviina õigusaktide kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.
Seoses majanduse arengu ja konkurentsivõimega on Bosnia ja Hertsegoviina teinud mõningaid edusamme, ent riik on toimiva turumajanduse arendamisel alles algusjärgus. Olukorda ettevõtluskeskkonnas on teataval määral parandatud ja finantssektorit on tugevdatud. Peamised veel lahendamata küsimused on õigusriigi nõrkus, jätkuvalt kesine ettevõtluskeskkond, ebatõhus ja killustatud avalik haldus ja tööturu tõsine tasakaalustamatus, mis on seotud kesise haridussüsteemiga, nõrk institutsiooniline suutlikkus ja ettevõtlusvaenulik investeerimiskliima. Lisaks sellele on mitteametlik majandus endiselt märkimisväärne.
Bosnia ja Hertsegoviina on teinud mõningaid edusamme ja on jätkuvalt algusjärgus suutlikkuse saavutamisel Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks suutlikkuse saavutamisel Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks. Haridusele ning teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste üldine tase on endiselt madal. Füüsilise kapitali kvaliteet kannatab investeeringute vähesuse all. Transpordi- ja energiataristud ei ole küllaldaselt välja arendatud. Ehkki riigi piirkondliku kaubanduse struktuur on muutunud mõnevõrra mitmekesisemaks, on struktuuriline kohandamine olnud aeglane.
Endiselt tuleb tugevdada rände haldamise alast suutlikkust, eriti haavatavate rühmadega tegelemisel. Bosnia ja Hertsegoviina peab looma ebaseaduslike rändajate tagasisaatmismehhanismi.
Kosovo
Poliitiliste kriteeriumide vallas toimusid Serbias 2017. aasta juunis presidendivalimised. Septembris astusid ametisse uus Rahvasaadikute Kogu ja valitsus. Aga seni on uue valituskoalitsiooni edu ELiga seotud reformide läbiviimisel ja Kosovo jaoks strateegilistes küsimustes konsensuse saavutamisel olnud piiratud. Jätkuv poliitiline killustatus ja vastuolud on mõjutanud negatiivselt Rahvasaadikute Kogu rolli ja mõjutanud valitsuse töö tulemuslikkust. Rahvasaadikute Kogu tegevust on pärssinud mõnede parlamendiliikmete obstruktsionistlik käitumine, mille hulka on kuulunud ka pisargaasi kasutamine. Oluline läbimurre oli piirilepingu ratifitseerimine Montenegroga 2018. aasta märtsis.
2017. aastal peetud parlamendi- ja kohalikud valmimised olid enamikes Kosovo paikades üldiselt konkurentsitihedad ja hästi korraldatud. Ent murettekitavad olid hirmutamisaktsioonid paljudes Kosovo serblaste kogukondades, mis olid ennekõike suunatud nende kandidaatide vastu, kes ei kuulunud Srpska Lista erakonda.
Olukord Kosovo põhjaosas on endiselt väga problemaatiline. Jätkub Kosovo serblasest poliitiku Oliver Ivanovići 2018. aasta jaanuaris toimunud mõrva uurimine.
Tõsiselt muretekitav on see, et 2017. aasta detsembris üritasid Kosovo Rahvasaadikute Kogu liikmed tühistada erikolleegiumide ja eriprokuratuuri seadust. Kosovo jaoks on väga oluline täita täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi seoses erikolleegiumide ja eriprokuratuuriga ning näidata nende institutsioonide suhtes üles oma täielikku ja ühest pühendumust.
Olemas on mõningane valmidus avaliku halduse reformi vallas. Mõningaid edusamme on tehtud eriti seoses asutuste ja (osaliselt) sõltumatute asutuste analüüsiga. Avaliku halduse jätkuv politiseerumine on endiselt mureküsimuseks ja mõjutab negatiivselt avaliku halduse tõhusust ja ametialast sõltumatust.
Kosovo kohtusüsteem on varases arengujärgus. Mõningaid edusamme on tehtud 2015. aasta justiitspaketi õigusaktide rakendamisel. 2017. aasta suursaavutuseks oli Kosovo serblastest kohtunike ja prokuröride ning nende abipersonali lõimimine Kosovo kohtusüsteemi kõikjal Kosovos. Kohtud on ikka veel haavatavad põhjendamatu poliitilise mõju suhtes ning õigusriigi institutsioonid peavad jätkava jõupingutusi oma suutlikkuse suurendamiseks. Õigusemõistmine on endiselt aeglane ja ebatõhus.
Seoses korruptsioonivastase võitlusega on Kosovo ettevalmistuste algjärgus / tal on mõningane valmidus. Kosovo on teinud mõningaid edusamme seoses tulemustega kõrgetasemelise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimisel ja süüdistuste esitamisel, sealhulgas süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel. Samuti tehti edusamme varade ennetaval konfiskeerimisel, ehkki lõplikke konfiskeerimisi oli vähe. Korruptsioon on laialt levinud ja endiselt mureküsimus. Et selle probleemiga põhjalikult ja strateegiliselt tegeleda, on vaja ühiseid jõupingutusi.
Kosovo on korruptsioonivastase võitluse vallas algusjärgus. Mõningaid edusamme tehti kõrgetasemelise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumitega saavutatud tulemuste osas. Ennetavat varade konfiskeerimist esines küll rohkem, aga süüdimõistvaid kohtuotsuseid, finantsuurimisi ja varade lõplikku konfiskeerimist oli endiselt vähe. Õiguskaitseasutustel on raskusi tulemuslikul võitlemisel organiseeritud kuritegevusega Kosovo põhjaosas. Mõningaid edusamme tehti terrorismivastases võitluses, sealhulgas meetmetega võitluseks vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumisega ning takistades kodanikel välismaal toimuvate konfliktidega liitumist. Kosovo ametiasutused peavad tõhustama oma jõupingutusi võitluses rahapesu vastu ning asjaomased õigusaktid tuleks viia kooskõlla ELi õigustiku ja rahvusvaheliste standarditega.
Õigusraamistik tagab suures osas Euroopa standarditele vastava inim- ja põhiõiguste kaitse. Ent täiendavaid jõupingutusi tuleb teha jõustamise osas. Inimõiguste alaste strateegiate ja õigusaktide rakendamist pärsivad sageli ebapiisavad rahalised ja muud vahendid, ennekõike kohalikul tasandil, nende vähene poliitiline prioriteetsus ja puudulik kooskõlastamine. Rohkem tuleb ära teha, et tagada tulemuslikult vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade ja aškalide ning ümberasustatud isikute kaitse, tagada praktikas sooline võrdõiguslikkus, luua terviklik lastekaitsesüsteem ja liikuda edasi kultuuripärandi kaitsega. Põhiseaduses sätestatud sõnavabaduse valdkonnas on Kosovol mõningane valmidus. Kosovos on mitmekesine ja elav meediamaastik. Ent ajakirjanike vastu suunatud rünnakud ja ähvardused on jätkunud. Rahvasaadikute Kogu näitas üles piiratud valmisolekut leida lahendus riigi ringhäälingu jätkusuutlikuks rahastamiseks, mistõttu see on haavatav poliitilise surve suhtes.
Majanduslike kriteeriumide vallas on Kosovo teinud tublisid edusamme ja on toimiva turumajanduse arendamisel algusjärgus. Ettevõtluskeskkond on paranenud ja valitsus on pidanud kinni eelarvepuudujäägi kohta käivast eelarve-eeskirjast, ehkki sõjaveteranidele makstavad hüvitised on riigi rahanduse jaoks endiselt problemaatilised. Mitteametlik majandus on jätkuvalt ulatuslik. Tööjõus osalemise määra suurenemine ei tähendanud tööhõive kasvu, nii et töötuse määr suurenes veelgi. Eriti mõjutas see naisi ning noori ja kvalifikatsioonita töötajaid. Hoolimata ekspordi jõulisest kasvust annab kaubandusbilansi suur puudujääk tunnistust nõrgast tootmisbaasist.
Kosovo on teinud mõningaid edusamme ja on jätkuvalt algusjärgus suutlikkuse saavutamisel Euroopa Liidu konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks. Edusamme ei tehtud seoses hariduse kvaliteediga ega oskuste nappuse vähendamisega tööturul. Kosovo tegi mõningaid edusamme teedetaristu parandamisel, ent endiselt püsivad suured lüngad raudtee- ja energeetikasektori taristus. Majanduse struktuurilised muutused on aeglased, kuna majandus on endiselt sõltuv jaekaubandussektorist. Integratsiooni ELiga pärsib stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu aeglane rakendamine.
Kosovo jätkas jõupingutusi heade ja konstruktiivsete kahepoolsete suhete hoidmiseks teiste laienemisprotsessis osalevate riikidega. Kosovo on esindatud enamikus piirkondlikest organisatsioonidest, mis kuuluvad Belgardi ja Pristina vahel 2012. aastal sõlmitud piirkondliku tasandi esindatuse ja koostöö alaste kokkulepete kohaldamisalasse.
Serbiaga suhete normaliseerimise vallas osales Kosovo jätkuvalt dialoogis. Ent Kosovo peab tegema täiendavaid märkimisväärseid jõupingutusi olemasolevate lepingute rakendamisel ja aitama kaasa sellise olukorra saavutamisele, mille tulemuseks oleks suhete täielik normaliseerimine Serbiaga, määrates need kindlaks õiguslikult siduva kokkuleppega.
Euroopa standarditega vastavusse viimise vallas on Kosovo algetapis. Õigusaktide ühtlustamine on mõnes valdkonnas jätkunud, ent rakendamine on nõrgal tasemel. Mõningaid edusamme tehti kaupade ja teenuste vaba liikumise, avalike hangete ja konkurentsi valdkonnas, samuti ettevõtluskeskkonna parandamisel. Samuti tehti mõningaid edusamme maksustamise ja tolli valdkonnas maksutulude kogumisel ja haldusmenetluste lihtsustamisel, ent Kosovo peaks tõhustama võitlust mitteametliku majanduse ja maksudest kõrvalehoidumisega. Energeetikasektoril on endiselt tõsiseid probleeme. Keskkonnaprobleemidega tegelemisel ei ole tehtud edusamme. Üldiselt peab Kosovo parandama oma haldussuutlikkust ja kõigi sektorite vahelist kooskõlastamist, et tagada ELi õigustiku tulemuslik rakendamine.
Ametiasutused on teinud edusamme seadusliku ja ebaseadusliku rände haldamisel. Neid jõupingutusi tuleks jätkata ja nendele tugineda. Kosovo peab looma ebaseaduslike rändajate tagasisaatmismehhanismi.
2. lisa – Põhistatistika
|
STATISTILISED ANDMED (15. veebruari 2018. aasta seisuga) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rahvastik |
|
Montenegro |
Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik |
Albaania |
Serbia |
Türgi |
Bosnia ja Hertsegoviina |
Kosovo * |
EL 28 |
|||||||||||||||||||||||||
|
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
||||||||||||||||||
|
Rahvaarv kokku (tuhandetes) |
622,1 |
622,2 |
2 069,2 |
2 071,3 |
2 892,3e |
2 886,0 |
7 114,4 |
7 076,4 |
77 696 |
78 741 |
3 825,3 |
3 516,0p |
1 804,9 |
1 771,6 |
508 504p |
510 279bp |
||||||||||||||||||
|
15-64aastaste osakaal kogu rahvaarvus (%) |
67,8 |
67,6 |
70,5 |
70,3 |
69,1e |
69,5 |
67,1 |
66,6 |
67,8 |
67,8 |
: |
: |
: |
65,6p |
65,5ep |
65,3bep |
||||||||||||||||||
|
Loomuliku iibe üldkordaja (1 000elaniku kohta) |
1,7 |
1,8 |
1,3 |
1,2 |
3,6e |
: |
-5,4 |
-5,1 |
11,8 |
11,2 |
: |
-1,8p |
9,2p |
: |
-0,2ep |
0,0bep |
||||||||||||||||||
|
Eeldatav eluiga sünnil, mehed (aastat) |
74,4 |
: |
73,5 |
: |
76,2e |
: |
72,8 |
: |
75,4 |
: |
: |
: |
: |
: |
77,9ep |
: |
||||||||||||||||||
|
Eeldatav eluiga sünnil, naised (aastat) |
78,6 |
: |
77,4 |
: |
79,7e |
: |
77,9 |
: |
81,0 |
: |
: |
: |
: |
: |
83,3ep |
: |
||||||||||||||||||
|
Tööturg |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Tööjõus osalemise määr, 20–64aastased: 20–64aastaste osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust (%) |
1) |
68,5 |
69,1 |
70,2 |
69,6 |
71,3e |
73,3e |
68,1 |
70,0 |
59,9 |
60,9 |
59,2 |
58,8 |
42,8 |
44,0 |
77,1 |
77,5 |
|||||||||||||||||
|
Tööjõus osalemise määr, 20–64aastased mehed: 20–64aastaste meeste osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust (%) |
1) |
74,9 |
76,7 |
83,8 |
83,8 |
81,8e |
82,5e |
76,7 |
78,0 |
82,7 |
83,3 |
71,9 |
72,0 |
65,1 |
66,8 |
83,4 |
83,7 |
|||||||||||||||||
|
Tööjõus osalemise määr, 20–64aastased naised: 20–64aastaste naiste osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust (%) |
1) |
62,1 |
61,6 |
56,2 |
54,9 |
61,1e |
64,2e |
59,5 |
62,0 |
37,3 |
38,5 |
46,3 |
45,3 |
20,4 |
20,9 |
70,8 |
71,4 |
|||||||||||||||||
|
Tööhõive määr, 20–64aastased (% elanikkonnast) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
56,7 |
57,1 |
51,9 |
53,3 |
59,3e |
62,1e |
56,0 |
59,1 |
53,9 |
54,3 |
43,2 |
44,2 |
29,1 |
32,3 |
70,0 |
71,0 |
||||||||||||||||||
|
Mehed |
61,9 |
51,3 |
61,5 |
63,7 |
68,1e |
69,4e |
63,7 |
66,3 |
75,3 |
75,5 |
53,9 |
56,4 |
44,9 |
49,9 |
75,8 |
76,8 |
||||||||||||||||||
|
Naised |
51,5 |
63,0 |
42,1 |
42,5 |
50,7e |
55,0e |
48,3 |
51,9 |
32,6 |
33,2 |
32,4 |
32,0 |
13,2 |
14,6 |
64,2 |
65,3 |
||||||||||||||||||
|
15–24aastased mittetöötavad või mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvas elanikkonnas |
19,1 |
18,4 |
: |
: |
29,6 |
26,9e |
19,9 |
17,7 |
24,0 |
24,0 |
27,7 |
26,4 |
31,4 |
30,1 |
12,0 |
11,6 |
||||||||||||||||||
|
15–29aastased mittetöötavad või mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvas elanikkonnas |
23,4 |
22,3 |
: |
: |
32,8 |
30,0e |
24,5 |
22,3 |
28,0 |
27,8 |
32,8 |
31,4 |
39,2 |
37,3 |
14,8 |
14,2 |
||||||||||||||||||
|
Tööhõive peamiste sektorite kaupa |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%) |
7,7 |
7,7 |
17,9 |
16,6 |
41,3e |
40,2e |
19,4 |
18,6 |
20,6 |
19,5 |
17,9 |
18,0 |
2,3 |
4,2 |
4,5 |
4,3 |
||||||||||||||||||
|
Tööstus (%) |
10,8 |
9,8 |
23,4 |
23,1 |
11,6e |
12,8e |
19,9 |
20,2 |
20,0 |
19,5 |
22,0 |
22,7 |
18,7 |
18,0 |
17,3 |
17,3 |
||||||||||||||||||
|
Ehitustööstus (%) |
6,6 |
7,7 |
7,1 |
7,2 |
6,9e |
6,5e |
4,5 |
4,3 |
7,2 |
7,3 |
7,5 |
8,6 |
9,5 |
11,5 |
6,8 |
6,7 |
||||||||||||||||||
|
Teenused (%) |
74,8 |
74,8 |
51,6 |
53,1 |
40,2 |
40,5 |
56,1 |
57,0 |
52,2 |
53,7 |
52,6 |
50,8 |
69,5 |
66,3 |
71,4 |
71,6 |
||||||||||||||||||
|
Avalikus sektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%) |
2) |
32,4 |
31,2 |
: |
: |
16,7e |
15,6e |
29,7 |
28,3 |
13,5 |
13,8 |
31,2 |
29,0 |
32,6 |
30,8 |
: |
: |
|||||||||||||||||
|
Erasektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%) |
2) |
46,6 |
47,0 |
: |
: |
83,3e |
84,4e |
70,3 |
71,7 |
86,5 |
86,2 |
63,2 |
65,9 |
67,4 |
69,2 |
: |
: |
|||||||||||||||||
|
Töötuse määr (% tööjõust) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
1) |
17,5 |
17,8 |
26,1 |
23,7 |
17,1e |
15,2e |
17,8 |
15,4 |
10,3 |
10,9 |
27,9 |
25,5 |
32,9 |
27,5 |
9,4 |
8,6 |
|||||||||||||||||
|
Mehed |
1) |
17,7 |
18,3 |
26,7 |
24,4 |
17,1e |
15,9e |
16,9 |
14,8 |
9,3 |
9,6 |
25,9 |
22,6 |
31,8 |
26,2 |
9,3 |
8,4 |
|||||||||||||||||
|
Naised |
1) |
17,3 |
17,1 |
25,1 |
22,7 |
17,1e |
14,4e |
18,8 |
16,2 |
12,6 |
13,6 |
30,9 |
30,2 |
36,6 |
31,7 |
9,5 |
8,8 |
|||||||||||||||||
|
Noored vanuses 15–24 |
1) |
37,6 |
35,9 |
47,3 |
48,2 |
39,8e |
36,5e |
43,2 |
34,9 |
18,4 |
19,5 |
62,3 |
54,3 |
57,7 |
52,4 |
20,3 |
18,7 |
|||||||||||||||||
|
Pikaajaline (>12 kuu) |
1) |
13,6 |
13,4 |
21,3 |
19,2 |
11,3e |
10,1e |
11,4 |
10,0 |
2,2 |
2,2 |
22,8 |
21,7 |
23,8 |
18,0 |
4,5 |
4,0 |
|||||||||||||||||
|
Keskmine igakuine nominaalpalk (eurodes) |
3) |
480 |
499 |
356 |
363 |
386 |
397 |
506 |
516 |
604 |
: |
424 |
429 |
: |
: |
: |
: |
|||||||||||||||||
|
Haridus |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Haridussüsteemist varakult lahkunud noored: 18–24aastaste osakaal, kellel on põhihariduse ülemise astme haridus või sellest madalam haridustase ja kes ei osale jätkukoolituses ega kutseõppes (%) |
5,7 |
5,5 |
11,3p |
9,9 |
21,3e |
19,6e |
7,4 |
7,0 |
36,7 |
34,3 |
5,2 |
4,9 |
14,5 |
12,7 |
11,0 |
10,7 |
||||||||||||||||||
|
Avaliku sektori haridusele tehtavate kulutuste suhe SKPsse (%) |
: |
: |
: |
: |
3,1p |
3,1p |
4,0 |
3,9 |
4,3 |
4,6 |
: |
: |
4,5 |
4,7p |
: |
: |
||||||||||||||||||
|
20–24aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on põhihariduse ülemise astme haridus või sellest madalam haridustase, kokku |
6,6 |
6,8 |
: |
: |
: |
: |
8,6 |
7,8 |
46,5 |
43,9 |
6,2u |
5,8u |
: |
14,6 |
17,2 |
16,8 |
||||||||||||||||||
|
20–24aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on põhihariduse ülemise astme haridus või sellest madalam haridustase, mehed |
6,9 |
5,8 |
: |
: |
: |
: |
9,3 |
8,6 |
46,2 |
44,2 |
5,6u |
5,5u |
: |
12,5 |
19,4 |
19,1 |
||||||||||||||||||
|
20–24aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on põhihariduse ülemise astme haridus või sellest madalam haridustase, naised |
6,3 |
7,9 |
: |
: |
: |
: |
7,9 |
7,0 |
46,8 |
43,7 |
6,9u |
6,3u |
: |
17,0 |
14,9 |
14,4 |
||||||||||||||||||
|
20–24aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on keskharidus või keskhariduse järgne mitte-kõrgharidus, kokku |
80,6 |
82,2 |
: |
: |
: |
: |
83,2 |
84,9 |
34,9 |
35,7 |
86,3 |
86,6 |
: |
70,5 |
65,2 |
65,3 |
||||||||||||||||||
|
20–24aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on keskharidus või keskhariduse järgne mitte-kõrgharidus, mehed |
85,3 |
86,9 |
: |
: |
: |
: |
84,5 |
86,3 |
37,8 |
38,3 |
88,6 |
89,0 |
: |
74,5 |
65,9 |
66,1 |
||||||||||||||||||
|
20–24aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on keskharidus või keskhariduse järgne mitte-kõrgharidus, naised |
75,7 |
77,2 |
: |
: |
: |
: |
81,7 |
83,3 |
32,2 |
33,3 |
83,5 |
83,7 |
: |
66,0 |
64,5 |
64,5 |
||||||||||||||||||
|
30–34aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on kolmanda taseme haridus, kokku |
31,0 |
33,9 |
28,6 |
29,1 |
22,1e |
20,9e |
28,9 |
29,9 |
23,5 |
26,5 |
17,2 |
23,1 |
17,2 |
19,1 |
38,6 |
39,0 |
||||||||||||||||||
|
30–34aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on kolmanda taseme haridus, mehed |
29,9 |
31,8 |
23,1 |
24,5 |
19,6e |
18,0e |
24,2 |
24,7 |
25,0 |
28,3 |
13,4u |
16,6u |
19,5 |
18,9 |
33,9 |
34,3 |
||||||||||||||||||
|
30–34aastaste osakaal elanikkonnast, kellel on kolmanda taseme haridus, naised |
32,2 |
35,9 |
34,5 |
33,8 |
24,7e |
23,9e |
33,7 |
35,3 |
22,1 |
24,6 |
21,3 |
29,4 |
14,7 |
19,4 |
43,3 |
43,8 |
||||||||||||||||||
|
Rahvamajanduse arvepidamine |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Sisemajanduse koguprodukt |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
jooksevhindades (miljardit eurot) |
3,7 |
4,0 |
9,1 |
9,7p |
10,2p |
10,7p |
33,5 |
34,6 |
773,0 |
780,2 |
14,6 |
15,3 |
5,8 |
6,0p |
14 797,4 |
14 907,9 |
||||||||||||||||||
|
Elaniku kohta (eurot) |
5 827 |
6 355 |
4 382 |
4 691 |
3 547 |
3 728 |
4 720 |
4 904 |
9 949 |
9 909 |
4 312 |
4 494 |
3 278 |
3 304 |
29 033 |
29 148 |
||||||||||||||||||
|
Ostujõu standardites elaniku kohta |
12 200 |
13 000 |
10 500 |
10 900 |
8 500 |
8 500 |
10 500 |
10 700 |
18 900 |
18 800 |
9 100 |
9 300 |
: |
: |
29 000 |
29 100 |
||||||||||||||||||
|
Ostujõu standardites elaniku kohta võrreldes ELi keskmisega (EL 28 = 100) |
42 |
45 |
36 |
37 |
29 |
29 |
36 |
37 |
65 |
64 |
31 |
32 |
: |
: |
- |
- |
||||||||||||||||||
|
Reaalne aastane muutus (maht) võrreldes sellele eelneva aastaga (%) |
3,4 |
2,9 |
3,9 |
2,9p |
2,2p |
3,4p |
0,8 |
2,8 |
6,1 |
3,2 |
3,1 |
3,3 |
4,1 |
3,4p |
2,3 |
2,0 |
||||||||||||||||||
|
Kogulisandväärtus peamiste sektorite kaupa |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%) |
9,7 |
9,0 |
11,1 |
10,5p |
22,9p |
22,9p |
8,2 |
7,9 |
7,8 |
7,0 |
7,3 |
: |
12,6 |
13,4p |
1,5 |
1,5 |
||||||||||||||||||
|
Tööstus (%) |
12,8 |
12,3 |
19,3 |
19,9p |
13,9p |
13,2p |
25,9 |
25,9 |
22,4 |
22,3 |
21,9 |
: |
20,8 |
21,1p |
19,4 |
19,4 |
||||||||||||||||||
|
Ehitustööstus (%) |
4,5 |
6,8 |
8,1 |
8,6p |
10,2p |
10,5p |
5,5 |
5,4 |
9,3 |
9,7 |
4,6 |
: |
8,4 |
8,2p |
5,3 |
5,3 |
||||||||||||||||||
|
Teenused (%) |
73,0 |
71,9 |
61,5 |
61,0p |
53,0p |
53,4p |
60,4 |
60,8 |
60,5 |
61,0 |
66,2 |
: |
58,2 |
57,3p |
73,8 |
73,8 |
||||||||||||||||||
|
Maksebilanss |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Välismaiste otseinvesteeringute netosissevool ja netoväljavool (miljonit eurot) |
619,3 |
371,6 |
202,8 |
316,9 |
818,4 |
936,5 |
1 803.8 |
1 899.2 |
: |
: |
248,9 |
240,5 |
271,8 |
177,2 |
-129 867 |
-116 465 |
||||||||||||||||||
|
Välismaiste otseinvesteeringute netosissevool ja netoväljavool (% SKPst) |
16,9 |
9,4 |
2,2 |
3,3p |
8,0p |
8,7p |
5,4 |
5,5 |
: |
: |
1,7 |
1,6 |
4,7 |
3,0p |
-0,9 |
-0,8 |
||||||||||||||||||
|
Välismaiste otseinvesteeringute netosissevool ja netoväljavool võrreldes EL 28ga (miljonit eurot) |
403,0 |
-32,5 |
-20,7 |
199,1 |
: |
: |
1 480.4 |
1 304.4 |
: |
: |
160,5 |
190,9 |
11,2 |
15,6 |
- |
- |
||||||||||||||||||
|
Välismaiste otseinvesteeringute netosissevool ja netoväljavool võrreldes EL 28ga (% SKPst) |
11,0 |
-0,8 |
-0,2 |
2,0p |
: |
: |
4,4 |
3,8 |
: |
: |
1,1 |
1,2 |
0,2 |
0,3p |
- |
- |
||||||||||||||||||
|
Rahasaadetised, % SKPst |
1,2 |
1,0 |
2,3 |
2,0p |
5,9p |
5,7p |
8,5 |
7,8 |
: |
: |
8,3 |
8,2 |
11,5 |
11,5p |
0,1 |
0,1 |
||||||||||||||||||
|
Kaubavahetus välisriikidega |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Rahvusvaheline kaubavahetus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eksport EL 28 riikidesse, osakaal koguekspordist (%) |
35,6 |
37,4 |
77,0 |
79,9 |
75,4 |
77,9 |
67,0 |
67,6 |
44,5 |
47,9 |
71,6 |
71,3 |
32,6 |
22,6 |
- |
- |
||||||||||||||||||
|
Import EL 28 riikidest, osakaal koguimpordist (%) |
41,3 |
48,2 |
62,0 |
62,0 |
61,8 |
63,1 |
57,3 |
58,7 |
38,0 |
39,0 |
60,8 |
61,9 |
42,2 |
43,1 |
- |
- |
||||||||||||||||||
|
Kaubandusbilanss (miljonit eurot) |
-1 524 |
-1 736 |
-1 714 |
-1 777 |
-2 154 |
-2 399 |
-2 978 |
-2 483 |
-56 981 |
-50 676 |
-3 510 |
-3 448 |
-2 309 |
-2 480 |
59 553 |
32 002 |
||||||||||||||||||
|
Rahvusvahelise kaubavahetuse ja teenuskaubanduse suhe SKPsse |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Import (% SKPst) |
60,6 |
62,9 |
65,0 |
64,7p |
44,7p |
: |
56,4 |
57,5 |
26,0 |
24,9 |
53,2 |
52,3 |
49,5 |
51,3p |
40,3 |
40,5 |
||||||||||||||||||
|
Eksport (% SKPst) |
42,1 |
40,5 |
48,7 |
50,0p |
27,4p |
: |
46,7 |
50,0 |
23,3 |
22,0 |
34,6 |
35,4 |
19,3 |
22,5p |
43,8 |
44,0 |
||||||||||||||||||
|
Riigi rahandus |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Valitsemissektori finantsstatistika SKP kohta |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
** Valitsemissektori eelarveülejääk (+) / eelarvepuudujääk (–) (%) |
-7,4 |
-2,8 |
-3,5 |
-2,7 |
-4,1 |
-1,8 |
-3,7 |
-1,3 |
1,3 |
: |
0,7 |
1,2 |
: |
: |
-2,4 |
-1,7 |
||||||||||||||||||
|
** Valitsemissektori võlg (%) |
66,2 |
64,4 |
38,1 |
39,6 |
69,1 |
68,7 |
76,0 |
73,0 |
27,5 |
: |
41,9 |
40,5 |
12,8 |
: |
84,5 |
83,2 |
||||||||||||||||||
|
Finantsnäitajad |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Tarbijahindade aastane muutus (%) |
4) |
1,4 |
0,1 |
-0,3 |
-0,2 |
2,0 |
2,5 |
1,5 |
1,3 |
7,7 |
7,7 |
-1,0 |
-1,1 |
-0,5 |
0,3 |
0,0 |
0,3 |
|||||||||||||||||
|
Välisvõla suhe SKPsse (%) |
: |
: |
69,3 |
74,2p |
74,7p |
73,5p |
78,3 |
76,5 |
47,1 |
: |
72,2 |
71,0 |
33,3 |
33,7p |
: |
: |
||||||||||||||||||
|
Laenude intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%) |
5) |
: |
: |
: |
: |
74,7 |
73,5 |
: |
: |
53,0 |
: |
: |
: |
: |
: |
: |
: |
|||||||||||||||||
|
Hoiuste intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%) |
6) |
8,53 |
7,45 |
3,75 |
4,25 |
7,77 |
5,89 |
6,50 |
5,50 |
10,79 |
: |
5,74 |
4,97 |
8,32 |
7,47 |
: |
: |
|||||||||||||||||
|
Reservvarade väärtus (sh kuld) (miljonit eurot) |
7) |
1,23 |
0,93 |
0,25 |
0,25 |
1,35 |
0,80 |
2,50 |
2,50 |
7,27 |
: |
0,09 |
0,09 |
0,90 |
1,01 |
: |
: |
|||||||||||||||||
|
Rahvusvahelised reservid (ekvivalent impordikuudes) |
673,7 |
803,0 |
2 261,8 |
2 613,4 |
2 880,0 |
2 945,0 |
10 378,0 |
10204,6 |
99 619,6 |
: |
4 414,6 |
4 887,4 |
706,4 |
605,1 |
: |
: |
||||||||||||||||||
|
Äri |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Tööstustoodangu indeks (2010 = 100) |
8) |
88,3 |
84,4 |
118,0 |
122,0 |
161,7 |
130,5 |
107,1 |
112,1 |
124,1 |
126,3 |
107,4 |
112,0 |
: |
: |
103,9 |
105,6 |
|||||||||||||||||
|
Taristu |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Raudteevõrgu tihedus (kasutatavad raudteeliinid tuhande km² kohta) |
18,1 |
18,1 |
28,1 |
27,4 |
13,8 |
12,2 |
48,6 |
48,6 |
13,2 |
: |
20,1 |
21,9 |
30,9 |
30,9 |
: |
: |
||||||||||||||||||
|
Kiirteede kogupikkus (kilomeetrites) |
0 |
0 |
259 |
259 |
: |
: |
693 |
741 |
2 282 |
2 542 |
128 |
: |
80 |
98 |
: |
: |
||||||||||||||||||
|
Energeetika |
Märkus |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
2015 |
2016 |
|||||||||||||||||
|
Energia netoimpordi suhe SKPsse |
4,2 |
3,4 |
6,4 |
5,1p |
0,8p |
1,3p |
4,8 |
3,6 |
1,2 |
1,0 |
5,3 |
4,3 |
5,4 |
4,1p |
1,6 |
1,3 |
||||||||||||||||||
|
: = näitaja puudub |
||||||||||||||||||
|
b = aegrida katkeb |
||||||||||||||||||
|
e = hinnanguline väärtus |
||||||||||||||||||
|
p = esialgne |
||||||||||||||||||
|
u = väike usaldusväärsus |
||||||||||||||||||
|
- = ei ole kohaldatav |
||||||||||||||||||
|
* = Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. |
||||||||||||||||||
|
** = Laienemisprotsessis osalevate riikide valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevad andmed avaldatakse sellisena, nagu need on, st puudub kindlustunne nende kvaliteedi ja ESA eeskirjadest kinnipidamise suhtes. |
||||||||||||||||||
|
Joonealused märkused: |
||||||||||||||||||
|
1) |
Türgi: tööpuudus nelja nädala kriteeriumi alusel + ainult aktiivse tööotsingu meetodeid kasutades. |
|||
|
2) |
Bosnia ja Hertsegoviina: osade kogusumma ei ole 100 %, sest välja on jäetud muud liiki omand. Montenegro: välja arvatud valitsusvälised organisatsioonid; andmed näitavad töötajate hulga suhet (era- või avalikus sektoris) tööga hõivatud isikute koguarvu. |
|||
|
3) |
Albaania: avalik sektor. Bosnia ja Hertsegoviina: netosissetulek. Serbia: juriidiliste isikute ja juriidilise isiku õigusteta üksuste töötajatele makstud töötasud. |
|||
|
4) |
Tarbijahindade harmoneeritud indeks, välja arvatud endine Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania 2015. aasta andmete puhul. Albaania: erinevus ühe aasta detsembri ja sellele eelnenud aasta detsembri vahel. |
|||
|
5) |
Albaania välisvõlg (sealhulgas välismaised otseinvesteeringud). |
|||
|
6) |
Albaania: keskmine kaalutud määr, mida rakendatakse uutele 12kuulistele laenudele vastavas kuus, lähtudes 12kuulisest tähtajast. Bosnia ja Hertsegoviina: finantssektorivälistele äriühingutele antud lühiajaliste laenude määr omavääringus (kaalutud keskmine). Montenegro: kaalutud keskmine tegelik intressimäär, tasumata summad, aastas. Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: aasta lõpp (31. detsember) |
|||
|
7) |
Albaania: hoiuste intressimäär on keskmine kaalutud määr uutele hoiustele vastavas kuus, lähtudes 12kuulisest tähtajast. Bosnia ja Hertsegoviina: leibkondade nõudmiseni hoiuste intressimäärad omavääringus (kaalutud keskmine). Montenegro: kaalutud keskmine tegelik intressimäär, tasumata summad, aastas. Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: aasta lõpp (31. detsember) Türgi: üleöödeposiidi rahastu. |
|||
|
8) |
Montenegro ja Serbia: kalendaarselt korrigeerimata brutosummad. |
|||
Kaupade vaba liikumine, asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus, finantsteenused, põllumajanduse ja maaelu areng, kalandus, transpordipoliitika, tolliliit ja välissuhted.
Kõiki neid gruppe käsitletakse laiema üldmõiste „roma“ all romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikus.