Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Slovakkia 2018. aasta riiklikku reformikava

ja esitatakse nõukogu arvamus Slovakkia 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 2 ,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone 3 ,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)22. novembril 2017 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 22. novembril 2017 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles Slovakkiat ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 22. märtsil 2018. Nõukogu võttis soovituse euroala majanduspoliitika kohta („euroala soovitus“) vastu 14. mail 2018.

(2)Kuna Slovakkia rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riikide majandused on üksteisega tihedalt seotud, peaks Slovakkia tagama allpool esitatud soovitustes ja eriti soovituses 1 kajastuva euroala majanduspoliitilise soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

(3)2018. aasta aruanne Slovakkia kohta 4 avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Slovakkia edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(4)25. aprillil 2018 esitas Slovakkia oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste programmide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 5 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 6 .

(6)Slovakkia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt kavatseb valitsus vähendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 2018. aastal 0,8 %-ni SKPst ja 2021. aastaks järk-järgult 0,0 %-ni SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk – struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst – saavutatakse eeldatavasti 2020. aastal. 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult langema 49,3 %-lt SKPst 2018. aastal 43,3 %-le SKPst 2021. aastal. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Siiski ei ole ammendavalt kirjeldatud meetmeid, mida on vaja, et alates 2019. aastast saavutada kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärgid. Eelarve täitmise prognoositavust vähendab asjaolu, et eelarve sisaldab üldist kulukategooriat ehk nn eelarvereservi, mis moodustab eelarvest märkimisväärse osa (0,7 % SKPst) ja mida saab kasutada sihtotstarbelisteks meetmeteks.

(7)11. juulil 2017 soovitas nõukogu Slovakkial tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 7 ei ületaks 2018. aastal 2,9 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,5 % SKPst. Samal ajal märgiti, et 2018. aasta eelarvekava hindamisel ja sellele järgneval 2018. aasta eelarvetulemuste hindamisel tuleb eesmärgina nõuetekohaselt arvesse võtta sellise eelarvepoliitika seisundi saavutamist, mis aitab kaasa nii käimasoleva majanduse elavnemise tugevdamisele kui ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Vastavalt komisjoni hinnangule Slovakkia majanduse elavnemise tugevusele, milles võeti arvesse jätkusuutlikkusega seotud probleeme, ei ole selles suhtes mingeid muid elemente vaja arvestada. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2018. aastal oht sellest soovitusest oluliselt kõrvale kalduda.

(8)Võttes arvesse, et Slovakkia prognoositav SKP lõhe on 1,2 %, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 4,1 %, mis vastab stabiilsuse ja kasvu pakti raames kohaldatava maatriksi nõuetest tulenevale struktuursele kohandusele 0,5 % SKPst. Kui poliitikat ei muudeta, on Slovakkial 2018. ja 2019. aasta kõrvalekallete koondmõju tõttu 2019. aastal oht kalduda sellest nõudest oluliselt kõrvale. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et 2018. aastal tuleks võtta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid.

(9)Slovakkia riigi rahandus peab siiski toime tulema pikaajaliste riskidega. Tervishoiukulud ohustavad jätkuvalt riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, kuna tervishoiu kulutõhususe suurendamine on Slovakkias endiselt probleemne. Pikas perspektiivis eeldatakse, et avaliku sektori kulutused tervishoiule suurenevad 1,2 protsendipunkti võrra SKPst, ületades ELi keskmiseks suurenemiseks prognoositavat 0,9 protsendipunkti SKPst. Pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus on pensioniea automaatse tõstmisega aegamisi paranenud, sest seeläbi on pikas perspektiivis vähendatud vananemisega seotud kulude eeldatavat suurenemist.

(10)Tervishoiusüsteemi kulutõhususe parandamiseks on küll võetud meetmeid, sh eelkõige kulutuste kulutõhususe läbivaatamisi algatades, kuid ressursside kasutamise optimeerimisel on endiselt väga palju arenguruumi. Teenuste ühtlustamist, haiglaressursside paremat haldamist ja tulemuslikuma hooldussüsteemi loomist võimaldava ulatusliku tervishoiureformi kavandamisel ei ole edusamme tehtud. Endiselt kasutatakse palju haiglateenuseid, sh kõrge krooniliste haigete haiglasse võtmise määr ja ELi keskmist ületavad väljakirjutusmäärad ning lisaks suhteliselt madalad voodikohtade täitumuse määrad. Esmatasandi tervishoiu sektori tugevdamisega saab küll vähendada haiglate suurt koormust, kuid probleemiks on perearstide puudus, mida võimendab ka nende ebaühtlane geograafiline jaotus. Tulevikule mõeldes teeb muret ka perearstide vanuseline koosseis. Lisaks ei ole kavandamisest kaugemale jõudnud mitu meedet, millega parandada tervishoiusüsteemi kulutõhusust, nt maksete diagnoosipõhistesse rühmadesse jagamise süsteemi täies ulatuses rakendamise ja e-tervishoiusüsteemi igapäevaseks kasutuseks võimaldamisega. Tõenäoliselt esineb nende puhul tulevikus veel viivitusi ja alles rakendamisel ilmnevaid probleeme.

(11)Maksutulud on kiire majanduskasvu toel järjest suuremad ning käib töö selle nimel, et parandada maksukuulekust ja vähendada Slovakkia suurt käibemaksulõhet. Teadus- ja arendustegevust edendavaid maksusoodustusi küll suurendati, kuid kinnisvaramaksu kui tuluallika osakaal on endiselt väike. Avaliku sektori kulutuste põhivaldkondades kulude läbivaatamise jooksva programmiga seni saadud kogemused näitavad, et see on tulemuslik ja usaldusväärne vahend valitsemissektori kulutõhususe parandamiseks.

(12)Tööturu areng on endiselt positiivne, millest annab tunnistust tööhõive kasv ja ajaloo madalaimal tasemel töötus. Sellegipoolest on pikaajalise töötuse määr jätkuvalt üks ELi kõrgeimatest, mõjutades eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, näiteks madala kvalifikatsiooniga töötajaid, noori inimesi ja marginaliseeritud romasid. Tööturutingimuste parandamise tulemusel on mõnes majandussektoris juba märke oskustööjõupuudusest. Tööturul on selgelt näha piirkondlikud erinevused, sest tööpuudust esineb eelkõige Slovakkia idaosas ja tööjõupuudust eelkõige riigi lääneosas. Slovakkia on Euroopa Sotsiaalfondi toel alustanud pikaajaliste töötute integreerimise tegevuskava elluviimist. Kavaga luuakse isikustatud teenused, sotsiaalse nõustamise teenus ja uus põhiprofiili koostamise süsteem. Siiski ei ole elluviimise tulemusel seni näha struktuurseid muutusi. Endiselt on puudujääke riiklike tööturuasutuste töökoormuse kergendamiseks erasektori partnerite ja valitsusväliste organisatsioonidega tehtavas koostöös ning personaalne nõustamine on alles varases etapis. Lisaks ei ole pikaajalisi töötuid eraldi käsitledes täiel määral ära kasutatud edaspidi aktiveerimismeetmeid kasutama suunamist. Koolitus- ja ümberkvalifitseerumise programme on tugevdatud, kuid mitte piisavalt ning nende kavandamisel jääb vajaka pikaajaliste töötute ja ebasoodsas olukorras olevate rühmadega arvestamisest. Lisaks osaleb õppetöös endiselt väga vähe täiskasvanuid ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud teist võimalust pakkuvat haridust ei ole piisavalt arendatud. Töötushüvitise saamise kriteeriumid on ranged ja hüvitisi saadakse lühikest aega. Seetõttu suurem osa lühiajalisi töötuid töötushüvitist ei saa.

(13)Sooline erinevus tööhõives ja palgas on tugevasti üle ELi keskmise. Sünnitamiseas naiste madal tööhõive määr on tingitud meeste poolt harva kasutatavast pikast vanemapuhkusest, millele lisandub vähene paindliku töökorralduse võimaldamine ja taskukohaste lastehoiuasutuste piiratud kättesaadavus. Eriti madal on lastehoiuasutustes käimise määr alla kolmeaastaste laste seas.

(14)Haridussüsteem ei aita Slovakkia sotsiaalmajanduslikule arengule piisavalt kaasa ja on igal tasandil alarahastatud. Tingimata on vaja lahendada probleemid, mis seonduvad haritustulemuste kvaliteedi, romade osalemisega kaasavas tavahariduses ning ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste tulemusliku integreerimisega haridus- ja koolitusellu. Haridustulemused ja põhioskuste tase on rahvusvaheliste standardite järgi endiselt nõrgad ning tugevalt mõjutatud õpilaste sotsiaalmajanduslikust taustast. Haridussüsteemist varakult lahkumise tase on madal, kuid tõusuteel, ning haridustee poolelijätmisel on selgelt näha piirkondlikud erinevused. Kuigi õpetajate palku on kavas kuni 2020. aastani igal aastal 6 % tõsta, ei ole õpetajaamet endiselt populaarne, seda osalt algkoolituse piiratuse ja kutsealase enesetäiendamise võimaluste vähesuse tõttu. Roma õpilaste kaasavas tavahariduses osalemise suurendamise meetmete elluviimine kulgeb ülimalt loiult, sest ebapiisav on nii rahaline tugi ja seire kui ka õpetajate koolitus kultuuridevaheliste küsimuste valdkonnas.

(15)Endiselt koormavad avalikku haldust ebatõhusused ja kitsaskohad, mis on tingitud ministeeriumidevahelisest vähesest koostööst ja sellest, et avalikus teenistuses ei järgita piisavalt poliitilise neutraliteedi põhimõtet. Avaliku teenistuse seaduse elluviimisel on aegamisi edusamme tehtud, kuid seni on vara öelda, kas sellega õnnestub personalihaldust parandada. ELi vahendite juhtimise haldussuutlikkus ja tõhusus on endiselt ebapiisav ning personali voolavus on jätkuvalt suur, mida võib osaliselt seostada poliitilise tsükliga. Siiski on seda silmas pidades juba tugevdatud asepeaministri kantselei kui kooskõlastaja rolli, et kantselei saaks elluviivatele organisatsioonidele stabiilselt pakkuda järjepidevust ja institutsioonilisi eksperditeadmisi.

(16)Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on esmatähtsad, et lahendada Slovakkias konkurentsivõime parandamise ning majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud probleemid. Slovakkia jäi 2017. aastal ilma teadusuuringute ja innovatsiooni 26 miljoni euroga rahastamisest peamiselt seetõttu, et valikukriteeriumide kohaldamisel ja hindajate valimisel esines probleeme. Need probleemid leidsid kinnitust ka kontrollimistes. Kui rakendamise kiirendamiseks ei võeta sobivaid meetmeid, on väga tõenäoline, et kaotatakse veel üks osa eraldatud rahastusest. Projektide valimise määra suhtes on jõutud sinnamaani, et praeguseks programmitöö perioodiks eraldatud vahenditest on hõlmatud üle poole, kuid kohapealsel elluviimisel on toetuse saajatele välja makstud kokku ainult 11 % eraldistest.

(17)Avaliku halduse vähene efektiivsus mõjutab ka teisi sektoreid, sh energia- ja keskkonnasektorit. Ringlussevõtu määrad on väga madalad ja õhukvaliteet on endiselt suhteliselt halb. Metsa säästev majandamine muutub järjest probleemsemaks. Energiasektorit pidurdab üleregulatsioon ning energiapoliitika ei ole täielikus kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega.

(18)Slovakkia on astunud olulisi samme hästi toimiva riigihangete süsteemi loomiseks. Valmistuti pakkumuste hindamise kriteeriumide kasutuselevõtuks. Riigihankemenetluste korraldamise kohustuslikud elektroonilised vahendid peaksid olema kasutusvalmis alates oktoobrist 2018. Kuigi seda ei tehtud optimaalse tõhususega, kohaldati kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu rahastatud projektide suhtes põhjalikku eelkontrolli. Sellegipoolest ei ole veel saavutatud sisekontrollide, läbipaistvuse, digiteerimise, professionaalsemaks muutumise ja riigihanke strateegilisuse näitajate rahuldavat taset. See tuleb välja ka punktisummadest, mis Slovakkia on saanud seoses konkurentsi moonutavate tavadega, mille suhtes on küll toimunud edasiminek, kuid mis jäävad endiselt mõnevõrra alla ELi keskmise. Lisaks tundub, et korruptsiooniga võitlemist ei võeta endiselt piisavalt tõsiselt. Üle poole ettevõtjatest leiab, et riigi ametiasutuste korraldatud riigihangetes esineb tihti korruptsiooni.

(19)Slovakkia ärikeskkonna kvaliteet on oluliselt mõjutatud korruptsioonist, keerukatest haldusmenetlustest, ettevõtluseeskirjade liiga suurest arvust ja sagedasest muutmisest ning reguleerivate asutuse nõrkusest. Kuigi Slovakkia on rahvusvahelistes võrdlustes kohati tahapoole jäänud, on Slovakkia kindlaks määranud mitu meedet, millega parandada ärikeskkonna kvaliteeti ja soodustada investeeringuid. Samuti on Slovakkia tugevdanud oma regulatiivse mõjuhindamise raamistikku, laiendades viimastel aastatel selle kasutamist. Lisaks võeti hiljuti vastu uus parema õigusloome strateegia. Äriteenuste sektoris on endiselt märkimisväärseid regulatiivsed tõkkeid, mis on ELi keskmisest rangemad arhitektide, inseneride, maksunõustajate, juristide, patendivolinike, kinnisvaramaaklerite ja giidide puhul. Soovitused regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks esitati komisjoni 2017. aasta jaanuari teatises. 8 Ent Slovakkia ei ole nende piirangute kõrvaldamise edusammudest teatanud.

(20)Kokkuvõttes ei ole suudetud korruptsioonvastast võitlust hoogustada. Korruptsioonitaset tajutakse endiselt kõrgena ja korruptsiooniga seotud õiguserikkumiste eest esitatakse süüdistusi varasemast veelgi harvem. Pärast uuriva ajakirjaniku mõrva ja arvestades tema paljastusi erinevates kõrgetasemelistes korruptsioonijuhtumites, on tajutav korruptsioon veelgi süvenenud. Süüdistuse esitamiseni jõutakse väga väheste kõrgetasemeliste juhtumite puhul. Politsei ja prokuröride puuduva vastutuse probleemi ei ole lahendatud ning see takistab endiselt korruptsioonivastast võitlust ja tundlike korruptsioonijuhtumite uurimist.

(21)Slovakkia jaoks on endiselt probleemiks kohtusüsteemi tulemuslikkuse ja sõltumatuse suurendamine, kuigi tulemuslikkus on mõnevõrra paranenud. Kohtute sõltumatus teeb endiselt muret, sh kõikides kohtuastmetes kohtunike ametisse nimetamise menetluse puhul.

(22)Kuigi innovatsiooni hoogustamisega saab konkurentsivõimet kasvatada ja soodustada üleminekut teadmistepõhisele majandusele, on Slovakkia innovatsioonisuutlikkus endiselt tagasihoidlik, sh on väga madal ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse intensiivsus (2016. aastal 0,40 % SKPst). Riigis on küll mastaapne kesktaseme ja kõrgtehnoloogilise tootmise sektor, kuid turgu valitsevad hargmaised ettevõtjad ei ole seni olnud teadus- ja arendustegevusest eriti huvitatud ning 2016. aastal oli ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate protsent Slovakkias palju madalam (13,9 %) kui ELis tervikuna (28,8 %).

(23)Avalik sektor investeeris tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisele 2009.–2015. aastal varasemast palju enam teadusuuringutesse ja innovatsiooni Nende investeeringute täielik potentsiaal on saavutamata, sest Slovakkia teaduskeskkonna ebatõhusus ei ole seda võimaldanud. Asepeaministri kantselei rolli on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kooskõlastamisel küll tugevdatud, kuid suures plaanis on selles valdkonnas poliitika juhtimine nõrk. Süsteemi killustatus ja nõrk juhtimisraamistik, mille puhul vastusalad jagunevad mitme ministeeriumi ja rakendusameti vahel, kusjuures kooskõlastamine on seejuures tihti puudulik, viib selleni, et reformid lükkuvad pidevalt edasi. Teadmussiirde stimuleerimise, tööstuses teadussuutlikkuse tugevdamise ning ettevõtjate ja akadeemikute koostöö parandamise meetmed edenevad väga aeglaselt.