(4)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 5 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 6 .

(5)Rumeenia suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Valitsus plaanib oma 2018. aasta lähenemisprogrammis saavutada 2018. aastal valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi 2,95 % ning vähendada seda 2021. aastaks järk-järgult 1,45 %-le. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki (struktuurne puudujääk 1 % SKPst) ei täideta eelduste kohaselt 2021. aastaks, kui programmiperiood lõpeb. Ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon jõuab 2021. aastal eelduste kohaselt -2,1 %-ni. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jääma 2021. aastaks alla 40 %. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on optimistlik. Kavandatud eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamiseks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud.

(6)16. juunil 2017 otsustas nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4, et 2016. aastal täheldati Rumeenias märkimisväärset hälvet keskpika perioodi eesmärgist. Kindlaks tehtud olulise kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 16. juunil 2017 Rumeeniale soovituse võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 7 ei ületa 2017. aastal 3,3 %, vastates aastasele struktuursele kohandamisele mahus 0,5 % SKPst. 5. detsembril 2017 leidis nõukogu, et Rumeenia ei olnud võtnud nõukogu 16. juuni 2017. aasta soovituse alusel tulemuslikke meetmeid ja väljastasid täiendatud soovituse. Uues soovituses palus nõukogu Rumeenial võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2018. aastal 3,3 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst. XX juunil 2018 leidis nõukogu, et Rumeenia ei olnud võtnud nõukogu 5. detsembri 2017. aasta soovituse alusel tulemuslikke meetmeid. Peale selle, tuginedes 2017. aasta andmetele leiti, et Rumeenia hälbis 2017. aastal soovitatud kohandusest märgatavalt. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 4 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõikega 2 saatis komisjon 23. mail 2018 Rumeeniale hoiatuse selle kohta, et 2017. aastal täheldati märgatavat kõrvalekaldumist keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Pärast seda võttis nõukogu XX juunil 2018 vastu uue soovituse, milles kinnitati, et Rumeenia peab võtma vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2018. aastal 3,3 %, mis tähendab aastast struktuurilist kohandamist vähemalt 0,8 % ulatuses SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2018. aastal kaldutakse sellest soovitusest kõrvale.

(7)XX juunil 2018 soovitas nõukogu Rumeenial võtta 2019. aastal vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 5,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,8 % SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2019. aastal kaldutakse sellest nõudest mõnevõrra kõrvale. Lisaks on komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. ja 2019 aastal vastavalt 3,4 % ja 3,8 % SKPst, mis on suurem kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et võttes arvesse tugevasti halvenevat eelarveväljavaadet, on stabiilsuse ja kasvu pakti sätete täitmiseks vaja alates 2018. aastast võtta märkimisväärseid lisameetmeid, kooskõlas Rumeeniale saadetud XX juuni 2018. aasta soovitusega korrigeerida täheldatud märkimisväärset hälvet keskpika perioodi eelarve-eesmärgile suunatud kohandamiskavast.

(8)Rumeenia eelarve kavandamisel ignoreeritakse pidevalt tema eelarveraamistiku nõudeid, hoolimata vajadusest vastutustundliku eelarvepoliitika järele. Rumeenia vastutustundliku eelarvepoliitika seadusega võetakse fiskaalkokkulepe üle siseriiklikusse õigusse. Selle normid on hästi kavandatud, kuid jäetakse praktikas pidevalt tähelepanuta. 2016. aastal kasvas struktuurne eelarvepuudujääk puudujäägireeglit rikkudes üle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi. Nii 2017. kui ka 2018. aasta eelarvetes on valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujäägi eesmärk lähedal 3 % SKPst, mis viitab struktuurse eelarvepositsiooni reeglivastasele halvenemisele. Kahes 2017. aasta eelarveparanduses ei järgitud norme, millega keelatakse vastavalt valitsemissektori ja esmase eelarvepuudujäägi ülemmäära ning personali ja valitsemissektori üldkulude suurendamine eelarveaasta jooksul. Peale selle esitati 2017. aastal, nagu varasematelgi aastatel eelarvestrateegia ajakohastamine parlamendile kohustuslikust tähtajast palju hiljem, jätmata tolle ilma pikaajalisest perspektiivist eelarve planeerimiseks.

(9)Maksukohustuse täitmine on endiselt madal, eriti käibemaksu puhul. Rumeenia saavutas viimasel aastal piiratud edu korduva riigipõhise soovituse täitmisel, mis käsitles maksukohustuse täitmise ja maksude kogumise tõhustamist. Käibemaksu puhul on erinevus teoreetiliselt eeldatava ja tegelikult kogutava tulu vahel endiselt väga suur. Ametiasutused viisid maksukuulekuse tõstmiseks sisse mitmes osas maksmise. See on valikuline, v.a maksejõuetute äriühingute ja märkimisväärse käibemaksuvõlaga maksumaksjate puhul. Kahjuks ei ole meede veel märkimisväärseid tulemusi andnud. Maksuameti IT-süsteemiga ühendatud elektrooniliste kassaaparaatide kasutuselevõtmine on okka veel pooleli.

(10)Finantssektori seisund on veelgi paranenud, kuid mõningad arengud vajavad seiret. Pangandussektor on hästi kapitaliseeritud ja varade kvaliteet on paranenud. Sellegipoolest vajavad hoolikat seiret mitu menetluses olevat seadusandlikku algatust, mis võivad mõjutada negatiivselt viivislaenude võõrandamist, krediiti ja investeerimist. Hiljutine sissemaksete vähendamine eelrahastatud teise samba pensionifondidesse vähendas lühiajalisi eelarvelisi raskusi, kuid sellel võib olla negatiivne mõju kapitaliturgude arengule.

(11)Tööhõive kasvu ja majanduslikult aktiivse rahvastiku vähenemise tõttu elanikkonna vananemise ja väljarände tagajärjel on tööturg ahenenud. Rumeenial on oluline kasutamata tööjõupotentsiaal ning samal ajal on mitmel elanikkonnarühmal, nagu noortel, romadel, pikaajalistel töötutel ja puuetega inimestel raske tööturule pääseda. Rumeenia ei saavutanud eelmisel aastal erilist edu täites riigipõhist soovitust tugevdada tööturust kõige kaugemal olevatele elanikkonnarühmadele suunatud aktiveerimispoliitikat ja integreeritud avalikke teenuseid. Hoolimata liikuvuskavade suurenenud stimuleerimisele on aktiivses tööturupoliitikas osalemise tase endiselt väga madal ja halduskoormus väga suur. Kohalikku huvi pakkuvad avaliku sektori tööprogrammid on vähe aidanud pakkuda asjakohaseid oskusi ja toetada üleminekut tavapärasele tööhõivele. Puudub pikaajaliste töötute ja sotsiaalabi saajate juhtumikorraldus. Koostöö avalik tööturuasutuste, sotsiaal- ja haridusteenuste osutajate ning väliste teenuseosutajate vahel on olnud piiratud.

(12)Vaesuse ja sotsiaalne tõrjutuse oht on olnud väga suur. Eriti on olnud mõjutatud lastega pered, puuetega inimesed ja maaelanikkond. Püsib sissetulekute suur ebavõrdsus, sealhulgas maksude ja sotsiaalkindlustussüsteemi vähese mõju tõttu sissetulekute ebavõrdsuse leevendamisele. Sotsiaaltoetuse võrdlusindeksit, mis pakub viiteid olulisemate sotsiaaltoetuste arvutamiseks, ei ole uuendatud alates 2008. aastast. 2018. aastal jõustuma pidanud miinimumsissetulekut käsitlev seadus oleks suurendanud sotsiaalabi ulatust ja piisavust. Kuid selle jõustumine lükati rohkem kui aasta võrra edasi. Naiste madalam pensioniiga vähendab pensioniõigust, mis suurendab vaesust eakate hulgas ja soolist tööhõivelõhet.

(13)Sotsiaalpartnerite osalemine majanduslike ja sotsiaalreformide kavandamises ja elluviimises on olnud väga piiratud. Sotsiaalpartnerite arvamust ei võeta sageli arvesse isegi siis, kui need langevad kokku. Rumeenia kollektiivläbirääkimiste raamistik ei soodusta töösuhete süsteemi head toimimist. Sotsiaaldialoogi iseloomustab kollektiivläbirääkimiste madal tase, eriti sektorite tasandil, ning ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide liikmete vähesus. Tulemuslikumat sotsiaaldialoogi takistavad eelkõige kõrged esindatuslävendid ja sektorite hägune määratlemine. Raamistikku täiustavate seadusandlike muudatustega ei ole kaugele jõutud.

(14)Paaril viimasel aastal on miinimumpalka korduvalt meelevaldselt suurendatud. Alates 2015. aastast on miinimumpalk tõusnud rohkem kui 60 %. 2017. aastal teenis miinimumpalka umbes 30 % töötajatest, mis viitab äärmiselt kokkusurutud palgajaotusele. Sotsiaalpartnerid on kiitnud heaks ettepaneku kehtestada objektiivne miinimumpalga suurendamise mehhanism, kuid valitsus ei ole seda kohaldanud.

(15)Oskuste pakkumine ei jõua majanduse nõudmistele järele. Madal põhi- ja digitaaloskuste omandamise tase mõjutab negatiivselt konkurentsivõimet, tööhõivet ja lähenemist. Täiskasvanuõppes osalemise tase on väga madal. Puudub veel mehhanism tööturupoliitika kooskõlastamiseks nõudlusega oskuste järele ning suutlikkus prognoosida vajadust oskuste järele tulevikus ja hinnata uute tehnoloogiate eeldatavat mõju on nõrk. Kutseharidus ja -õpe on endiselt teisejärguline valikuvariant ning see ei ole kohandatud tööturu vajadustele ja piirkonna või sektori spetsialiseerumisstrateegiatega.

(16)Haridussüsteemi nõrk toimivus põhjustab võimaluste ja Rumeenia pikaajaliste majanduskasvu väljavaadete suurt ebavõrdsust. Kvaliteetse kaasava tavahariduse andmine ja selle kättesaadavus on probleem, eriti romade ja maapiirkondade laste puhul. Seiremetoodika võitluseks segregatsiooniga koolis on vaja alles välja töötada. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte määr väheneb, kuid on ikka veel kõrge. Töötatakse välja varase hoiatamise mehhanismi haridussüsteemist väljalangemise ohus olevate laste tuvastamiseks, kuid pühendumus kvaliteetsele haridusele on nõrk. Hoolimata võetavatest meetmetest on kvaliteeditagamine koolides ja kõrghariduses nõrgal järjel. Kolmanda taseme hariduse omandamise tase on väga madal. Haridusse investeerimine on suhteliselt vähene, eriti tunnevad asjakohasest toetusest puudust ebasoodsas olukorras olevad koolid.

(17)Elanikkonna tervislik seisund on paranenud, kuid see jääb alla ELi normidele. Tervishoiuteenuste kättesaadavus on püsivalt probleemne, mis mõjutab negatiivselt laste arengut, tööjõu tööalast konkurentsivõime ja tervena vananemist. Rahastamise vähesus ja vahendite ebatõhus kasutamine piiravad tervishoiusüsteemi mõjusust võttes arvesse märkimisväärset arstide ja õdede puudust. Tervishoiuteenuste kättesaadavust piirab mitteametlike maksete levimus ja tervishoiutaristu kaugus. Rumeenia saavutas mõningast edu täites riigipõhist soovitust piirata mitteametlikke makseid, rakendatud on seiremehhanism, ehkki selle tegelikku mõju on vaja alles hinnata. Riigipõhise soovituse täitmisel minna järk-järgult üle ambulatoorsele arstiabile on seni saavutatud piiratud edu. Riikliku tervisestrateegia käimasolevat rakendamist häirivad muutuvad prioriteetide ja investeeringute halb planeerimine.

(18)Strateegilise planeerimise, avalike konsultatsioonide protsessi ja regulatiivne mõjuhindamise jääb nõrgaks ülesehitusel, rakendamiselt ja poliitika rakendamise seirelt. See vähendab reguleerimise kvaliteeti ja prognoositavust. Lisaks koormavad ärikeskkonda sagedased seadusemuutused, näiteks maksuseadustiku muudatused. Sidusrühmade osalemine reformide kavandamises ja rakendamises on nõrk ja tõelist dialoogi esineb harva, ehkki asjakohased institutsionaalsed struktuurid on olemas. Mehhanism sidusrühmade arvamuste käsitlemiseks avalikes konsultatsioonides ei taga nende asjakohast arvessevõtmist. Üks konkreetne hiljutine näide on see, et jäeti tähelepanuta sotsiaalpartnerite ettepanek luua miinimumpalga suurendamise objektiivne mehhanism, millega oleks ühtlasi järgitud riigipõhist soovitust. Avaliku halduse reformid ei ole saavutanud mingeid käegakatsutavaid tulemusi. Viibib asjakohaste, avalike halduse personalihaldust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine. Valitsuse peasekretariaadi roll poliitika kujundamise kvaliteedikontrollijana on piiratud.

(19)Taristu madal kvaliteet, sealhulgas transpordi, jäätmekäitluse ja reoveesektoris, piirab Rumeenia kasvuväljavaateid. Avaliku sektori investeeringuid iseloomustab vähene tulemuslikkus, eelkõige projektide ettevalmistamisel ja prioriteetide määramisel. Maantee-, raudtee- ja veeteede taristu üldine seisukord ja usaldusväärsus on endiselt kehv ja transpordisektori reform edeneb väga aeglaselt. Aeglane on ka jäätmekäitluse reform, probleeme on nii tahkete jäätmete kui ka reoveesektoris. Transpordi üldkava ja riiklik jäätmekava peaksid pakkuma stabiilset tegevuskava investeerimiseks ja sektorite haldussuutlikkuse tugevdamiseks, kuid projektide koostamise vastavus strateegilisele planeerimisele on olnud seni piiratud. Rumeenia saavutas piiratud edu täites riigipõhist soovitust täiustada projektide prioriteetsuse määramist ja riiklike investeeringute ettevalmistamist.

(20)Väga oluliseks jäävad Rumeenia peamiste poliitiliste probleemide lahendamisel tõhusad ja läbipaistvad avalikud hanked, sh riiklike kulutuste tõhusus, korruptsioonivastane võitlus, innovatsiooni ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamine. Rumeenia saavutas teatavat edu täites riigipõhist soovitust rakendada avalike hangete strateegiat, kuid see kava ei ole veel täielikult rakendatud. Samal ajal on avalike hangete tõhusus ja strateegiline kasutus, tulemuslik auditeerimine ja pettuste tõkestamine endiselt probleemiks. Võetud meetmete kestlikkus ja läbiviidud reformide pöördumatud nõuavad pidevat seiret. Avalike hangetega seotud tõhusus- ja läbipaistvusprobleeme esineb eelkõige suurte tervishoiutaristu investeeringute puhul Iaşi, Cluj’i ja Craiova piirkondlikes haiglates.

(21)Riigi osalusega ettevõtted mängivad võtmerolli elutähtsa taristu sektorites, nagu energeetika ja transport. Kuid nende tegevus- ja majandustulemused on erasektori ettevõtetest nõrgemad. Riigi osalusega ettevõtete juhtimine on hiljuti oluliselt nõrgenenud, mis tühistab 2015. ja 2016. aasta riigipõhiste soovituste täitmisel saavutatud edu. Uute õigusaktide rakendamine pole olnud mitte üksnes kõhklev, vaid tehakse pidevaid katseid rida äriühinguid nende kohaldamisalast välja jätta. Peale selle on hilinenud riigi osalusega ettevõtete finantsandmete avaldamine. Selle tulemusena on halvenenud olulised tingimused riigi vahendite tõhusa kasutamise edendamiseks ja loodud võimalus teha moonutatud investeerimisotsuseid. Konstitutsioonikohus kutsus 2018. aasta veebruaris parlamenti üles vaatama eespool nimetatud erandid läbi.

(22)Eelmise aasta sündmused on pannud olulisel määral küsimuse alla Rumeenia kohtusüsteemi reformimisel ja võitlusel kõrgemate ametnike korruptsiooni vastu saavutatud märkimisväärse edu pöördumatuse ja kestlikkuse. Kohtute sõltumatus on ohustatud ning kohtuid ja õigusraamistikku survestatakse võitluseks korruptsiooni vastu, samal ajal kui muude probleemide lahendamist pidurdatakse. 2016.–2020. aasta riikliku korruptsioonivastase strateegia rakendamine, töötades välja täiendavaid meetmeid korruptsiooni ärahoidmiseks ja võitluseks selle vastu, edeneb tehnilisel tasandil, kuid see vajab käegakatsutavamat poliitilist toetust, sest avaliku sektori kõigil tasemetel püsivad korruptsiooni- ja juhtimisprobleemid ning need on ka ärikeskkonna suurimate probleemide hulgas.

(23)Komisjon jätkab Rumeenia kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse seiret koostöö- ja jälgimiskorra raames. Seepärast Rumeeniale mõeldud riigipõhised soovitused neid valdkondi ei hõlma, kuid need on olulised positiivse sotsiaal-majandusliku keskkonna arendamiseks riigis.