Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Luksemburgi 2018. aasta riiklikku reformikava

ja esitatakse nõukogu arvamus Luksemburgi 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 2 ,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone 3 ,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)22. novembril 2017 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 22. novembril 2017 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles Luksemburgi ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 22. märtsil 2018. Nõukogu võttis soovituse euroala majanduspoliitika kohta („euroala soovitus“) vastu 14. mail 2018.

(2)Kuna Luksemburgi rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Luksemburg tagama allpool esitatud soovitustes 1–2 kajastuva euroala majanduspoliitilise soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

(3)2018. aasta aruanne Luksemburgi kohta 4 avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Luksemburgi teatavaid edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud soovituste järelmeetmete võtmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(4)Luksemburg esitas oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta stabiilsusprogrammi 30. aprillil 2018. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 5 artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Komisjon esitas täiendavad üksikasjad kõnealuse sätte kasutamise kohta suunistes selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega 6 .

(6)Luksemburgi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Oma 2018. aasta stabiilsusprogrammis on valitsus ette näinud, et valitsemissektori nominaalne eelarveülejääk väheneb ja jõuab 2017. aasta 1,5 %-lt SKPst 2018. aastaks 1,1 %-le SKPst, millele järgneb seejärel praktiliselt stabiilne kasv, nii et ülejääk jõuab 2022. aastaks 2,4 %-le SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki (struktuurne puudujääk 0,5 % SKPst) täidetakse kogu programmiperioodi kestel endiselt varuga. 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse püsima märkimisväärselt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 60 % SKPst. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on kuni 2020. aastani optimistlik ja pärast seda usutav. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne eelarvepositsioon olema 2018. aastal ülejäägis 0,8 % SKPst ja 2019. aastal 0,3 % SKPst, mis on (eriti 2019. aasta puhul) vähem kui 2018. aasta stabiilsusprogrammis toodud, ent ületab siiski keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Luksemburg täidab 2018. ja 2019. aastal prognoosi kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded.

(7)Luksemburgi majanduse jõuline kasv jätkub ja selle tulemused on olnud paremad kui euroala keskmine alates 2009. aasta üleilmsest majanduslangusest. Majanduskasvu peamiseks mootoriks on endiselt finantssektor, mis püsib tugev ja kasumlik. See kajastub nii teenuste bilansi kui ka jooksevkonto kui terviku suures ülejäägis. Ajavahemikul 2013–2016 oli välissektoriga seotud tegevuse suhteline osakaal SKP reaalkasvus keskmiselt 61 % hoolimata sellest, et kaubandusbilanss oli korduvalt negatiivne. Luksemburg on ülejäänud maailma netovõlausaldaja ning 2016. aasta lõpuks oli riigil 10,5 triljoni euro ulatuses brutovälisvarasid ja -kohustusi. Riigi ametiasutused on rakendanud täiendavaid meetmeid makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja kontrolli vallas ning asjaomased finantsvahendajad kohanevad riigi ja ELi muutuva poliitikaraamistikuga.

(8)Nagu märgiti 2018. aasta euroala käsitlevas soovituses, on ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, maksumaksjate õiglaseks kohtlemiseks ja riigi rahanduse kaitsmiseks oluline võidelda agressiivse maksuplaneerimise strateegiate vastu. Kuna maksumaksjate agressiivse maksuplaneerimise strateegiatel on välismõju teistele liikmesriikidele, on lisaks liidu õigusele vaja riikide poliitika kooskõlastamist. Hoolimata Luksemburgi finantssektori suurusest viitab dividendi-, litsentsitasude ja intressimaksete suur osakaal SKPst sellele, et riigi maksueeskirju kasutavad agressiivset maksuplaneerimist viljelevad ettevõtted. Enamik välismaistest otseinvesteeringutest on nn eriotstarbeliste üksuste omanduses. Kuna välismaale (st ELi residentide poolt kolmandate riikide residentidele) tehtavatelt intressi-ja litsentsitasude maksetelt makse kinni ei peeta ning teatavatel tingimustel vabastatakse dividendimaksed maksude kinnipidamisest, võib see viia olukorrani, et sellised maksed jäävad üldse maksustamata, kui need ka makse saaja jurisdiktsioonis maksustamisele ei kuulu. Komisjon võtab arvesse Luksemburgi tehtud positiivseid samme (st rahvusvaheliste normidega kooskõlas oleva patenditulu maksustamist käsitleva erikorra vastuvõtmist). Hiljutiste teabevahetuste põhjal jätkab komisjon konstruktiivset dialoogi, et võidelda maksumaksjate agressiivse maksuplaneerimise strateegiatega.

(9)Luksemburgi võimud on mitme aastakümne jooksul aktiivselt püüelnud majanduse mitmekesistamise poole, arendades sel eesmärgil valitud sektoreid, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kosmosesektorit. Kuna riigi tööjõukulud on suured, võimaldavad suurema lisandväärtusega tegevusalad kasutada ära alternatiivseid majanduskasvu allikaid. Seega sõltub Luksemburgi majanduse edukas mitmekesistamine suuresti sellistest sektoritest, mis on tööjõukulude taseme suhtes vähem tundlikud. Need põhinevad enamjaolt teadusuuringutel ja innovatsioonil, mis on sageli tehnoloogia- ja teadmistemahukad. Seda strateegiat on hiljuti tugevdatud. Nimetatud prioriteetsete sektorite arendamiseks on lisaks muudele meetmetele rakendamisel suured riiklikud investeerimisprojektid, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning tururegulatsioonide vallas. 2000. ja 2016. aasta vahel on Luksemburg teadus- ja arendustegevusele tehtavaid avaliku sektori kulutusi viiekordistanud, nii et praeguseks moodustavad need 0,60 % SKPst. Need investeeringud on aidanud riigil ehitada kiiresti üles hästi toimiva avaliku sektori teadusuuringute süsteemi. Aga kui avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse on euroala keskmisest suuremad, siis teadus- ja arendustegevusse ning innovatsioonitulemustesse tehtavad erasektori investeeringud, mida mõõdetakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis, on pidevalt vähenenud. Osaliselt on ettevõtete teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelises võrdluses väiksem intensiivsus seletatav Luksemburgi majanduse struktuuriga, kuna need sektorid, mis moodustavad lõviosa Luksemburgi SKPst, nagu teenuste- ja eriti finantssektor, tavatsevad teadus- ja arendustegevusse vähem investeerida. Siiski on see suundumus Luksemburgis ELi keskmisega võrreldes tugevam ning ettevõtete teadus- ja arendustegevuse intensiivsus on langenud 2000. aasta 1,5 %-lt SKPst 2016. aastaks 0,64 %-le SKPst. Erasektori investeeringute vähenemine viitab sellele, et nimetatud valdkonnas on veel kõrvaldamata takistusi. Samuti annab see tunnistust sellest, et avaliku sektori jõupingutused teadus- ja arendustegevuse vallas ei õhuta ettevõtlussektorit investeeringutele. Seega tuleb avaliku sektori teadussektori loomine paremini lõimida innovatsioonikeskkonna tervikliku lähenemisviisiga. 2017. võeti vastu uus seadus, millega uuendati teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile antavate toetuste kavasid ning laiendati olemasolevate riiklike toetuste ulatust.

(10)Luksemburg ei saavuta eelduste kohaselt talle 2020. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki. Õhusaaste ja tipptunni liiklusummikud on riigi jaoks suur probleem, mis suurendab lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni ja kasvuhoonegaaside heidet. 2015. aastal pärines enam kui pool kasvuhoonegaaside heitest transpordisektorist. Peamised tegurid, millest tulenevalt erasõidukite kasutamise tase on kõrge ja piiriüleste töötajate arv suurenenud, on mootorikütuse madalad maksumäärad, ametiautode suur arv ja eluasemete kõrge hinnatase. Mootorikütuse maksumäärad on ELi madalaimate hulgas ning need loovad stiimulid suurenenud kütusetarbimiseks, sealhulgas tulenevalt kütuse piiriülesest müügist. Säästvama liikuvuse väljakujundamist on siiski soodustatud hiljutiste meetmetega, ennekõike 2016. aasta maksureformiga, ent samuti avalikesse transporditeenustesse tehtud märkimisväärsete investeeringutega. Kõige kiireloomulisemad probleemid on eelkõige raudteetaristu lõpuleviimine ja nüüdisajastamine.

(11)Luksemburg on endiselt kindlal nõul vähendada äriteenuste sektoris regulatiivseid piiranguid. Hiljutiste meetmete tähelepanu keskmes olid sellised elukutsed nagu arhitektid ja insenerid ning teada on antud täiendavatest meetmetest neile kahele elukutsele kehtivate piirangute edasiseks vähendamiseks. Lisaks sellele kehtestati 2017. aasta märtsis vastu võetud nn koondõigusaktiga meetmed haldustoimingute lihtsustamiseks, st mis võimaldavad haldusmenetluste horisontaalset sõeluurimist. Ent äriteenuste sektoris kehtivad endiselt regulatiivsed piirangud. Üks piirangute põhjuseid võib olla see, et puudub konkreetne menetlus erialase kindlustuse nõuete võrdväärsuse hindamiseks, mis võimaldaks muude liikmesriikide teenuseosutajatel pakkuda samaväärset kindlustuskatet. ELi keskmisega võrreldes väga piiravad eeskirjad mõjutavad eriliselt advokaadi kutsealal tegutsemist. Reserveeritud tegevusala lai ulatus mõjutab advokaatide või muude teenusepakkujate osutatavate õigusnõustamisteenuste pakkumist, eriti internetiteenuste puhul. Muud piirangud hõlmavad äriühingu õigusliku vormi ja osalusega seotud nõudeid, ametikohtade kokkusobimatuse reegleid ja valdkondadevaheliste ettevõtete asutamise piiranguid.

(12)Tulenevalt vananemisega seotud kulude prognoositavast suurenemisest on jätkuvalt murettekitav riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Luksemburgis prognoositakse, et sõltuvate eakate osakaal elanikkonnast suureneb 2070. aastaks märkimisväärselt, ja sotsiaalkindlustusministeeriumi viimaste prognooside kohaselt on pensionisüsteemi tegevuseelarve 2023. aastaks puudujäägis. Siiski on pensionisüsteemi läinud aastate ja praegune ülejääk alles hoitud ning kogutud varud hoiaksid süsteemi veel 20 aasta jooksul elujõulisena. Vastavalt 2018. aasta aruandele vananemise kohta oodatakse 2016. ja 2070. aasta vahel vananemisega seotud kulude suurenemist 13 protsendipunkti SKPst, mis ületab jätkusuutlikkuse künnist ja on eelkõige tingitud pensionidest (8,9 protsendipunkti SKPst). Kulutused pikaajalisele hooldusele osakaaluna SKPst on liikmesriikides ühed suurematest. Hoolimata 2017. aastal vastu võetud reformist prognoositakse, et 2070. aastaks kasvavad need praegusega võrreldes 3 protsendipunkti võrra.

(13)Eakamate tööhõive määr on endiselt märkimisväärselt madal ning selleks, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet ja võimalusi tööturul, on vaja täiendavaid meetmeid. See on oluline ka riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Endiselt on levinud töötajaid töölt lahkuma õhutavad ennetähtaegselt pensionile jäämise kavad: 59,2 % uutest pensionitest on ennetähtaegsed vanaduspensionid. 2017. aasta detsembris võeti vastu õigusakt, millega kaotati üks ennetähtaegselt pensionile jäämise kava, ent akti otsene mõju tegelikule pensionilejäämise eale ja kulutustele on ebaselge, kuna sellega kergendati muude ennetähtaegselt pensionile jäämise kavade tingimusi. Kehva tööhõivealase olukorra põhjuseks võivad osaliselt olla ka töötuks olemise stiimulid, mis on kõnealuse rühma puhul suhteliselt suured. Eakamate töötajate tööhõive soodustamiseks on vaja terviklikku strateegiat, sealhulgas meetmeid, mis aitaksid töötajatel töötamist jätkata. Endiselt on parlamendis menetlemisel parlamendile 2014. aasta aprillis esitatud seaduseelnõu, mille eesmärk on kutsuda üle 150 töötajaga ettevõtteid üles eakamaid töötajaid värbama ja hoidma (nn tööea pakt). Hariduse vallas peab Luksemburg tegelema õppurite sotsiaalmajandusliku tausta mõjuga nende haridustulemustele, mis on oluline ka selleks, et rahuldada suurt nõudlust väga spetsiifiliste oskuste järele.

(14)Jätkunud on kinnisvarahindade kasv. See võib ohustada Luksemburgi suutlikkust meelitada ligi ja hoida kinni kvalifitseeritud töötajaid, kellest suur hulk ei ole Luksemburgi kodanikud. Hinnasurve eluasemeturul tuleneb pakkumise ja nõudluse põhimõttelisest mittevastavusest. Pakkumise poolelt vaadates näib, et maa ebapiisav kättesaadavus ning eraomanike motivatsioonipuudus maa või hoonete müümiseks on uute eluasemete loomisel kitsaskoht. Vaja on jätkata tööd eluasemeinvesteeringute soodustamiseks, suurendades kinnisvara müüma õhutavaid stiimuleid, täiustades ehituslubade andmisel kasutatavaid haldusmenetlusi ja pakkudes taskukohaseid sotsiaaleluruume. Hindade jätkuva tõusutrendiga arvestades on ebatõenäoline, et hiljuti vastu võetud maksureform, mis puudutas kinnisvara müügist saadavat kapitalikasumit, ja sotsiaalmajutuskava nüüdisajastamine võiks eluasemepakkumist suurendada. Nõudluse poolel ajab suur rahvaarvu ja tööhõive kasv hinnad üles. Olukord eluasemeturul teravdab ka liiklusummikute ja saaste probleemi. Lisaks sellele mõjutab eluasemete hindade tõus kodumajapidamiste võlataset ja tekitab muret kodumajapidamiste võlakoormuse jätkusuutlikkuse pärast. Kodumajapidamiste võlatase on viimase 10 aasta jooksul kiiresti tõusnud, jõudes 2016. aastal hinnanguliselt 165 %-le netotulust, mis peegeldab inflatsiooni kinnisvara vallas, kuna umbes 80 % kodumajapidamiste võlakoormusest moodustavad eluasemelaenud. Siiski võtavad Luksemburgi järelevalveasutused asjakohaseid makrotasandi usaldatavusmeetmeid ja järgivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitatud soovitust, et vähendada võimalikke finantsstabiilsust ohustavaid riske. Riikliku süsteemse riski komitee ettepanekute alusel esitas valitsus hiljuti ka mitu meedet kodumajapidamiste haavatavuse kasvu vältimiseks, sealhulgas piirangud laenuvõtmisele, ehkki parlament ei ole seda veel heaks kiitnud.

(15)Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Luksemburgi majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta stabiilsusprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Luksemburgile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon on võtnud arvesse mitte üksnes nende asjakohasust Luksemburgi eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada nii liidu üldist majandusjuhtimist.

(16)Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja on arvamusel, et Luksemburg täidab eelduste kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid.

SOOVITAB Luksemburgil võtta 2018. ja 2019. aastal järgmisi meetmeid:

1.Tõsta vanemate inimeste tööhõive määra, suurendades nende võimalusi tööd saada ja tööalast konkurentsivõimet, ning jätkata samal ajal ennetähtaegselt pensionile jäämise piiramist, et parandada ka pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust.

2.Vähendada veelgi äriteenuste sektoris kehtivaid regulatiivseid piiranguid.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja