EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.4.2018
COM(2018) 183 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Uus kokkulepe tarbijatega
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.4.2018
COM(2018) 183 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE
Uus kokkulepe tarbijatega
1. Sissejuhatus
1.1. Õiglase ühtse turu ülesehitamine tarbijate ja ettevõtjate jaoks
Alates 1987. aastast on ELi tarbijakaitse-eeskirjad olnud ühed maailma rangeimad ning praeguseks on tarbijaõigused igakülgselt tagatud. Tarbijate kulutused moodustavad ELi SKPst 56 % 1 . Toimiv tarbijakeskkond on üks peamisi majanduskasvu edendavaid tegureid 2 .
EL on tarbijate jaoks kehtestanud õigused, mis tagavad nii kodanikele kui ka ettevõtjatele prognoositavuse ja kindlustunde, näiteks õiguse ohutule tootele, õiguse tagastada internetist ostetud toode 14 päeva jooksul ning õiguse toote parandamisele või asendamisele garantiiaja jooksul. Need on vaid mõned konkreetsed õigused, mis muudavad inimeste igapäevaelu.
Euroopa tarbijapoliitika on toonud tõelist kasu läbi oluliste õigusaktide, milles reguleeritakse reisijate õigusi, tarbijaõigusi, ebaausaid kaubandustavasid ja ebaõiglasi lepingutingimusi. See on taganud nii Euroopa kodanike kui ka ettevõtjate kaitse kõrge taseme ja andnud neile kindlustunde, kuid samas muutub turg kiiresti.
Senisele edule toetudes ning uue ja areneva turu probleemide lahendamiseks tegi president Juncker komisjonis ümberkorraldusi eesmärgiga pöörata tarbijapoliitikale rohkem tähelepanu 3 . Alates oma ametiaja algusest 2014. aastal on praegune komisjon esitanud üle 80 % ettepanekutest, mis on vajalikud president Junckeri poliitilistes suunistes sätestatud kümne prioriteetse valdkonnaga tegelemiseks 4 . Tarbijahuvid on olnud kesksel kohal mitmes komisjoni algatuses, näiteks digitaalse ühtse turu strateegias, mille tulemusena töötati välja õigusaktid, millega kaotati mobiiltelefonide ja andmeside rändlustasud alates 15. juunist 2017 5 ning keelati põhjendamatud asukohapõhised tõkestused, et tarbijad saaksid alates 3. detsembrist 2018 osta tooteid või teenuseid teises liikmesriigis asuva veebisaidi kaudu 6 ; ning tagati võrgusisuteenuste piiriülene kaasaskantavus alates 1. aprillist 2018 7 . Energialiidu ja kliimapoliitika raames on jõutud kokkuleppele komisjoni ettepanekutes energiaturul tarbijate õiguste tugevdamise 8 ning uute autode heitkoguste ja kütusekulu katsete kohta 9 . Lisaks hakatakse 1. juulil 2018 kohaldama puhkusepakette käsitlevaid ajakohastatud norme 10 .
Lisaks peavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon läbirääkimisi ettepanekute üle, mis käsitlevad digitaalseid lepinguid, mis on digitaalse ühtse turu strateegia keskne element. Selle strateegia eesmärk on ajakohastada tarbijalepingute norme digitaalse infosisu 11 pakkumise ja kaupade müügi 12 eesmärgil. Võttes arvesse nende ettepanekute tähtsust selle tagamisel, et tarbijatel oleksid digitaalse infosisu kasutamisel selged ja tõhusad õigused ning et nii tarbijad kui ka ettevõtjad saaksid toetuda ühtsetele ja tõhusatele normidele kogu Euroopas, kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tagama kõnealuste ettepanekute (mille olulisust rõhutati ka kõigi kolme institutsiooni presidentide/eesistuja ühisavalduses seadusandlike prioriteetide kohta) kiire vastuvõtmine.
Ka teised komisjoni ettepanekud aitavad kaasa tarbijakaitse kõrge taseme saavutamisele. Eelkõige tuleks esile tõsta 2008. aasta ettepanekut võrdse kohtlemise direktiivi kohta, mille eesmärk on muu hulgas tagada võrdne ligipääs kaupadele ja teenustele sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest 13 . Lisaks sellele tegi komisjon 2015. aastal ettepaneku Euroopa ligipääsetavuse akti kohta, millega tagatakse puuetega tarbijatele parem ligipääs mitmesugustele toodetele ja teenustele 14 . Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jõudma selles olulises ettepanekus kiiresti kokkuleppele. Komisjon kavatseb pärast selle vastuvõtmist teha ettepaneku ligipääsetavuse akti lisamiseks esindushagi käsitleva kavandatava direktiivi kohaldamisalasse 15 .
Komisjoni töö tulemusena on tarbijate tingimused kogu ELis paranenud 16 ja ettevõtjad on saanud teatavates küsimustes (nt äpisisesed internetimängus tehtud ostud, autorent või ebaseaduslik sisu sotsiaalmeedias) kasu ühtse juurdepääsupunkti kaudu pakutavatest täitemeetmetest 17 .
Kuid tarbijapoliitika probleemid pole kaugeltki veel lahendatud. Hiljutised mastaapsed kuritarvitused, mis mõjutavad tarbijaid kogu ELis, on õõnestanud tarbijate usaldust ühtse turu vastu. Sellised mastaapsed juhtumid on näiteks nn Dieselgate’i skandaal (teatavad autotootjad paigaldasid autodele seadmeid, millega katsetel näidata heitkoguseid tegelikest väiksemana) ja pankade ebaõiglased lepingutingimused, mis on levinud hüpoteegi seadmise lepingute puhul 18 . Need juhtumid on käivitanud ka arutelu selle üle, kas ELil on piisavalt tugevad mehhanismid selliste probleemide lahendamiseks, nimelt tarbijakaitse-eeskirjade tõhusa täitmise tagamiseks ja kahju kannatanud tarbijatele kahju heastamiseks. Lisaks valmistab mitmele liikmesriigile muret see, et ühtse turu eri osades müüdavatel samadel toodetel on erinev koostis või erinevad omadused.
Teatavate tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamise ja nõuete täitmise tõhustamise vajadus leidis kinnitust tarbijakaitse-eeskirjade ulatuslikus hindamises, mille komisjon viis lõpule 2017. aastal (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi toimivuskontroll 19 , tarbija õiguste direktiivi hindamine 20 ). Hindamise tulemusena järeldati, et ELi tarbijakaitse-eeskirjad on aidanud kaasa ühtse turu toimimisele ja taganud tarbijakaitse kõrge taseme. Kõnealused eeskirjad täidavad üldiselt oma eesmärki, kuid neid tuleb paremini rakendada ja jõustada. Hindamise käigus tehti kindlaks ka valdkonnad, kus ELi tarbijaõigust võiks ajakohastada ja täiustada.
2017. aasta hindamise tulemused leidsid kinnitust jaanuaris 2018 vastu võetud aruandes 21 , mis käsitleb komisjoni soovitust (kollektiivsete õiguskaitsevahendite kohta). Aruandes järeldati, et olemasolevad individuaalsed õiguskaitsemehhanismid ei ole piisavad sellise massikahju korral, mis mõjutab suurt hulka ELi tarbijaid.
Aruande järeldusi ei saa eirata. EL peab leidma tarbijapoliitika uutele probleemidele lahendused, tagades samas õiglase ühtse turu nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks.
1.2. „Uue kokkulepe tarbijatega“ elluviimine
Käesolevas teatises ja sellega koos esitatud meetmepaketiga pakutakse probleemidele lahendust ja viiakse seega ellu „Uus kokkulepe tarbijatega,“ nagu on lubanud Junckeri komisjon. Seejuures tagatakse järgnevateks aastateks õiglane ühtne turg nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks.
Eeskirjade parem jõustamine, tõhusad õiguskaitsevahendid ja õiguste parem tundmine suurendavad tarbijate usaldust ja kindlustunnet. See toob kasu Euroopa majandusele, arvestades tarbijate kulutuste tähtsust jätkusuutliku majandusmudeli säilitamisel.
„Uus kokkulepe tarbijatega“ tugineb olemasolevale tarbijapoliitika raamistikule ja arendab seda edasi, pakkudes välja muutuvate turgude ja äritavadega sobivad tänapäevased normid, tõhusamad täitmise tagamise vahendid nii avaliku kui ka erasektori jaoks, aga ka paremad õiguskaitsevõimalused.
Kõnealuse uue kokkuleppe praktiline eesmärk on:
·ajakohastada kehtivaid norme ja kõrvaldada tarbijaõigustikus esinevad lüngad;
·pakkuda tarbijatele paremaid õiguskaitsevõimalusi, toetada nõuete täitmise tõhusat tagamist ja ametiasutuste tihedamat koostööd õiglasel ja turvalisel ühtsel turul;
·suurendada koostööd väljaspool ELi asuvate partnerriikidega;
·tagada ühtsel turul tarbijate võrdne kohtlemine ja anda riiklikele pädevatele asutustele volitused lahendada mis tahes probleeme, mis on seotud tarbijakaupade kvaliteedierinevustega;
·parandada teabevahetust ja suutlikkust, et suurendada tarbijate teadlikkust oma õigustest ja aidata ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, oma kohustusi hõlpsamini täita;
·hinnata tarbijapoliitika tulevasi väljakutseid kiiresti muutuvas majandus- ja tehnoloogilises keskkonnas.
Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks tehakse „Uues kokkuleppes tarbijatega“ ettepanek muuta õigusraamistikku ja paralleelselt võtta muid kui seadusandlikke meetmeid, nagu on käesolevas teatises kirjeldatud. Õigusaktide pakett koosneb kahest järgmisest vahendist:
·ettepanek: direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, direktiivi 98/6/EÜ, direktiivi 2005/29/EÜ ja direktiivi 2011/83 seoses ELi tarbijakaitse-eeskirjade parema jõustamise ja ajakohastamisega 22 ;
·ettepanek: direktiiv, mis käsitleb esindushagi esitamist tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ. Selle ettepaneku eesmärk on lihtsustada tarbijate võimalusi saada õiguskaitset, kui neist paljud on massikahju olukorras sama rikkumise käigus kahjustada saanud 23 .
2. Tarbijaõigustiku ajakohastamine
Komisjoni kogutud tõendid näitavad, et tuleks ajakohastada teatavaid tarbijakaitse norme, et need vastaksid praegustele probleemidele. „Uus kokkulepe tarbijatega“ näeb selle saavutamiseks ette järgmised meetmed:
·Uued vahendid tarbijatele – individuaalsed õiguskaitsevahendid. Tarbijatel peaks olema õigus individuaalsetele õiguskaitsevahenditele (nt rahaline hüvitis), kui nad on langenud ebaausa kaubandustava ohvriks. ELi õiguses puuduvad praegu selged ja piisavad vahendid sellisest tavast tuleneva negatiivse mõju kõrvaldamiseks. Näiteks kui puhkeb uus Dieselgate’i skandaal, peaks tarbijatel olema õiguskaitsevahendid, mida eksitava reklaami korral kasutada.
·Suurem läbipaistvus tarbijatele internetipõhistes kauplemiskohtades. Praegu ei tea tarbija internetipõhist kauplemiskohta 24 külastades alati, kas ta ostab kutseliselt kauplejalt või teiselt tarbijalt. Paljudele tarbijatele jääb mulje, et nad ostavad internetipõhisest kauplemiskohast ja sõlmivad seega selle platvormiga lepingu. Tegelikkuses ostavad nad aga kõige sagedamini kolmandast isikust tarnijalt, kes on end internetipõhises kauplemiskohas üles andnud. Selle tulemusena võivad tarbijad ekslikult arvata, et nad ostavad kutseliselt kauplejalt (mille puhul on tarbijaõigused tagatud 25 ). Selline segadus võib tekitada probleeme, kui veebiostuga läheb midagi valesti, sest vigade eest vastutavat isikut ei ole alati lihtne kindlaks teha. See vähendab võimalust saada õiguskaitset.
Kavandatud uute normidega nõutakse, et internetipõhised kauplemiskohad teavitaksid tarbijaid selgelt sellest, kellega nad lepingu sõlmivad (tuues välja, kas tegemist on kutselise kaupleja või eraisikuga). Samuti teeb komisjon ettepaneku täpsustada, et kõik veebiplatvormid on kohustatud selgelt eristama kolmandast isikust ettevõtjatelt saadud maksetel põhinevaid otsingutulemusi tavapärastest otsingutulemustest. Lisaks peaksid internetipõhised kauplemiskohad välja tooma, milliste parameetrite alusel päringud reastatakse 26 . See suurendab internetipõhiste kauplemiskohtade läbipaistvust.
·Tarbijakaitse laiendamine tasuta teenustele. Veel üks lünk tarbijakaitses esineb tasuta digitaalteenustes, mille kasutamise eest tuleb tarbijatel raha maksmise asemel esitada oma isikuandmed. Sellisteks teenusteks on näiteks pilvsalvestusteenused ning sotsiaalmeedia- ja e-postikontod. Arvestades isikuandmete üha kasvavat majanduslikku väärtust, ei saa neid teenuseid pelgalt tasuta teenustena käsitada. Tarbijatel peaks seega olema samuti õigus saada lepingueelset teavet ja taganeda lepingust 14päevase taganemistähtaja jooksul olenemata sellest, kas nad maksavad teenuse eest raha või esitavad isikuandmeid.
·Ettevõtjate koormuse vähendamine. Tõendid näitavad, et ELi tarbijaõigusest tulenevate nõuete järgimise kulud on ettevõtjate jaoks enamasti väikesed. Mõnes valdkonnas on aga teatavad sätted tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud või põhjustavad ettevõtjatele tarbetuid kulusid. „Uues kokkuleppes tarbijatega“ tehakse ettepanek ettevõtjate ebaproportsionaalselt suure koormuse kõrvaldamiseks, näiteks tarbijatega suhtlemise valdkonnas. Kauplejatel peaks olema suurem paindlikkus valida tarbijatega suhtlemiseks kõige sobivam viis. Neil peaks olema võimalik kasutada e-posti asemel uusi veebipõhiseid suhtluskanaleid, näiteks veebivorme ja -vestlusi, tingimusel et tarbija saab kauplejaga peetud teabevahetust säilitada.
Kuna taganemisõigus on tarbijate ja e-kaubanduse usaldusväärsuse seisukohast hädavajalik, teeb komisjon ettepaneku vähendada kauplejate koormust seoses kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise õigusega. Kui selle asemel, et tellitud kaupa üksnes proovida nagu traditsioonilistes kauplustes, on tarbija seda hoopis kasutanud, ei peaks tal enam olema õigust lepingut tühistada. See vähendaks ettevõtjate koormust seoses kasutatud kaupade tagastamisega.
3. Parem õiguskaitse tarbijatele, tõhus täitmise tagamine ja avaliku sektori asutuste tihedam koostöö õiglasel ja turvalisel ühtsel turul
Normid on tõhusad üksnes siis, kui need võimaldavad tarbijatel rikkumise korral lihtsalt õiguskaitset saada ja kui liikmesriigi asutused tagavad nende täitmise. Seepärast sisaldab „Uus kokkulepe tarbijatega“ ettepanekuid tarbijate parema õiguskaitse ja olemasolevate tarbijakaitse normide tõhusama täitmise tagamise kohta.
3.1. Parem õiguskaitse tarbijatele
„Uus kokkulepe tarbijatega“ annab tarbijatele parema juurdepääsu õiguskaitsele järgmiselt:
·Ettekirjutuste täieliku potentsiaali kasutamine, et tagada õiguskaitse tarbijatele massikahju korral. Massikahju korral peaks tarbijatel olema võimalus nõuda oma õigusi mitte ainult individuaalselt, vaid ka kollektiivse õiguskaitse kaudu. Näiteks Dieselgate’i tüüpi juhtumite korral võiksid ebaausate kaubandustavade ohvrid saada esindushagi abil kollektiivset õiguskaitset.
„Uues kokkuleppes tarbijatega“ pakub komisjon välja esindushagi esitamise ajakohastatud süsteemi, millega arendatakse edasi olemasolevat ettekirjutuste direktiivi 27 . Kõnealune süsteem võimaldab mittetulunduslikel kvalifitseeritud üksustel, nt tarbijaorganisatsioonidel või sõltumatutel avalik-õiguslikel asutustel kaitsta tarbijate kollektiivseid huve massikahju korral. See aitab üksiktarbijatel oma õigusi kindlustada. Süsteem on eriti kasulik tarbijatele, keda individuaalne kohtuvaidlus erinevatel põhjustel heidutab. Süsteemi integreeritakse kaitsemeetmed, näiteks hagide esitamise võimaluse piiramine üksustega, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele, ning nende rahastamise allikate läbipaistvuse nõue. Seega säilitatakse vajalik tasakaal õiguskaitse kättesaadavuse ja võimaliku väärkasutamise ärahoidmise vahel, mis on USA kohtuvaidluste mudeliga võrreldes teistsugune lähenemisviis.
·Tarbijate jaoks olemasolevate vahendite tugevdamine – vaidluste kohtuväline lahendamine ja vaidluste internetipõhine lahendamine. Tänu vaidluste kohtuvälisele lahendamisele 28 ja vaidluste internetipõhisele lahendamisele 29 saavad tarbijad kasutada kauplejatega tekkivate vaidluste lahendamiseks lihtsat, kiiret ja õiglast menetlust ilma kohtusse pöördumata. Vaidluste kohtuvälise ja internetipõhise lahendamise raamistik motiveerib ka kauplejaid arendama tõhusaid klienditeeninduse süsteeme 30 .
Komisjon jätkab selle raamistiku tõhustamist, edendades selle kauplejate poolset kasutuselevõttu ja käivitades dialoogi asjaomaste osalejate vahel 31 . Üks eesmärk on tagada, et tarbijatel oleks neid vahendeid vaidluste lahendamiseks lihtne leida.
3.2. Tõhus täitmise tagamine ja avaliku sektori asutuste tihedam koostöö õiglasel ja turvalisel ühtsel turul
Tõhus täitmise tagamine on praeguse komisjoni jaoks prioriteetne. Sellel oli tähtis koht digitaalse ühtse turu strateegias, sealhulgas algatuses tarbijakaitse normide täitmise tagamise ajakohastamiseks, et need oleksid digitaalajastule sobivad: tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine 32 .
Tarbijakaitsealase koostöö määrusega pannakse alus riiklike täitevasutuste võrgustikule, mille kaudu tagada ELi peamiste tarbijakaitsealaste õigusaktide ühetaoline täitmine piiriüleselt. Läbivaadatud norme kohaldatakse liikmesriikides alates 20. jaanuarist 2020 33 . Uue tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaldamise tulemusena antakse liikmesriigi asutustele teatud minimaalsed volitused; lisaks saab kasutada uut menetlust laiaulatuslike ja kogu liitu hõlmavate rikkumiste käsitlemiseks ja paremat järelevalvesüsteemi. Komisjon saab tugevama koordineeriva rolli ja võib ELi-üleste rikkumiste korral algatada koordineeritud täitmise tagamisega seonduvaid uurimistoiminguid 34 .
Komisjon võtab järgmisi meetmeid, et tugevdada täitmise tagamist ja avaliku sektori asutuste koostööd:
a) tõhusamad karistused eelkõige laiaulatuslike rikkumiste korral
Praegu on tarbijakatse normide rikkumise korral ELi liikmesriikide õiguses sätestatud karistused väga erinevad ja sageli üsna väikesed. Seepärast on neist vähe kasu, et heidutada vastutustundetuid kauplejaid tarbijaid petmast.
„Uues kokkuleppes tarbijatega“ teeb komisjon ettepaneku, et riiklikud täitevasutused kohaldaksid kogu ELis karistuste määramisel ühtseid kriteeriume, kui rikutakse ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi 35 , ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi 36 , tarbijaõiguste direktiivi 37 ja hindade avaldamist käsitlevat direktiivi 38 . Kui kaupleja rikub kõnealuseid direktiive samal ajal mitmes liikmesriigis (nn laiaulatuslikud rikkumised 39 ), on ametiasutustel õigus määrata trahv, mille suurus on vähemalt 4 % kaupleja käibest. Sellised hoiatavad karistused aitavad ära hoida rikkumisi ja taastada õiglust.
b) liikmesriikide toetamine uueks tarbijakaitsealase koostöö määruseks valmistumisel
Komisjon toetab liikmesriike 2018. ja 2019. aastal, pakkudes nende asutustele tuge ja jälgides riiklike õigussüsteemide kohandamist. Eelkõige teeb komisjon järgmist:
·Komisjon teeb koostööd liikmesriikide ekspertidega, et arutada rakendamise küsimusi ja anda vajaduse korral suuniseid. Komisjon on juba koostanud liikmesriikide vajaduste loetelu ning korraldab sellest lähtuvalt seminare ja õppereise liikmesriikidesse.
·Komisjon töötab välja uued IT-vahendeid, mida on vaja ametiasutuste ja väliste sidusrühmade tõhusaks koostööks ning teabe ja hoiatusteadete vahetamiseks. See uus IT-vahend võimaldab riiklikel täitevasutustel teha koostööd, et avastada piiriüleses kaubanduses tarbijaõigustikku rikkuvad äritavad, neid uurida ja peatada. Kõnealune IT-vahend võimaldab saata tarbijakaitsealase koostöö võrgustikule välishoiatusi, mis on saadud näiteks tarbija- ja kaubandusühendustelt.
·Komisjon arendab turuteabe koostamist, et tuvastada liidu mõõtmega tarbijaõiguse laiaulatuslikud rikkumised ja nendele kiiresti reageerida. Pikemas perspektiivis uurib komisjon võimalusi, kuidas tõhustada ELi jaeturul järelevalvet selliste tavade üle, mis kahjustavad tarbijaid ja ausat konkurentsi. See võib hõlmata veebipõhiste tõendite kogumise hõlbustamise viise, toe pakkumist liikmesriikide asutustele tõendite avastamise, tuvastamise ja jagamise metoodika väljatöötamiseks, aga ka koordineeritud meetmete käivitamist kahjulike tavade peatamiseks.
c) suutlikkuse arendamine
Komisjon jätkab liikmesriikide asutuste suutlikkuse arendamise meetmete võtmist. Selle raames keskendutakse tarbijaturgude ulatuslikumale digiteerimisele. Suutlikkuse arendamine hõlmab järgmist:
·„E-enforcement Academy“ rahastamine ja koordineerimine. Sellesse projekti on kaasatud 1,75 miljonit eurot riiklike tarbijakaitseasutuste ja tooteohutusega tegelevate ametiasutuste suutlikkuse arendamiseks;
·liikmesriikide toetamine, et tagada usaldusväärsete tõendite kogumine ELi õigusaktide võimalike rikkumiste kohta. See aitab liikmesriikidel kiiremini välja selgitada ulatuslikud probleemid, millega tarbijad ELis kokku puutuvad.
d) koordineeritud täitmise tagamine
Strateegilise ja sihipärase täitmise tagamise valdkonnas jätkab komisjon koostööd riiklike tarbijakaitsealase koostöö asutustega, et edendada õiglust digitaalsel ühtsel turul 40 . See toimub veebisaitide kooskõlastatud seire (lauskontrolli) 41 või koordineeritud meetmete võtmisega, et lahendada probleeme, mis mõjutavad paljusid ELi tarbijaid 42 . Komisjoni kogemused alates 2014. aastast on näidanud, et on võimalik saavutada positiivseid tulemusi nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks (näiteks ühtse juurdepääsupunkti kaudu pakutavad lahendused ELi õigusaktide ELi-üleste rikkumiste korral).
Jätkuvalt keskendutakse ebaausate tavade (nt eksitavad ja põhjendamatud keskkonnaalased väited) ja ebaseadusliku veebisisuga võitlemisele 43 .
3.3. Toiduks mittekasutatavate toodete ohutust käsitlevate õigusaktide rakendamine
Komisjon aitab ka liikmesriikidel teha tooteohutuse valdkonnas paremini koostööd 44 . Äärmiselt oluline on tagada, et tarbijate tervis ja ohutus oleksid ohtlike toodete eest kaitstud, olenemata sellest, kas tooteid ostetakse internetis või mujalt. See saavutatakse järgmiste meetmetega:
a) kiirhoiatussüsteemi ajakohastamine
Euroopa kiirhoiatussüsteemi haldab komisjon. Selle süsteemiga tagatakse, et teave ükskõik millises Euroopa paigas turult kõrvaldatud ja/või tarbijatelt tagasi kutsutud ohtlike toodete kohta edastatakse kiiresti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.
Turujärelevalveasutuste suurema tõhususe tagamiseks vaatab komisjon muu hulgas läbi kiirhoiatussüsteemi suunised, et suurendada selle kasu tarbijatele.
b) kooskõlastatud turujärelevalve optimaalne kasutamine
Et parandada ühtse turu toimimist tarbijate jaoks, on komisjon rahastanud kooskõlastatud turujärelevalvet tooteohutuse valdkonnas. Selle tulemusena on eri tootesektorites (nt mänguasjad, lastehooldustooted) ellu viidud üle 25 kooskõlastatud turujärelevalve meetme. Komisjon jätkab ELi asutuste ühismeetmete toetamist, et hõlbustada teadmiste jagamist ja tugevdada turujärelevalveasutuste võrgustikku, pidades silmas ka komisjoni ettepanekut määruse kohta, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord 45 . Selline tugi võimaldab jälgida ohtlikke tooteid kogu ELis ja neid kõrvaldada.
Eespool osutatud komisjoni ettepanekuga määruse kohta, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord, soovitakse tugevdada toodete turujärelevalve raamistikku nii ühtsel turul kui ka välispiiridel, sealhulgas struktuurset turujärelevalvealast koostööd rahvusvaheliste partneritega.
4. Rahvusvaheline koostöö
a) koostöölepingud ELi väliste partneritega kooskõlastamise tõhustamiseks
Tarbijakaitsealaseid õigusakte jõustavad asutused seisavad silmitsi väga sarnaste (või isegi identsete) äritavade ja turustusstrateegiatega üle kogu maailma. Kui nende teemadega tegeletakse kooskõlastatult, hakkavad ettevõtjad nõudeid paremini täitma.
Komisjon kavatseb töötada kahe- või mitmepoolsete lepingutega, mis käsitlevad ELi ja peamiste jurisdiktsioonide (näiteks USA, Kanada ja edaspidi ka Hiina) vahelist tarbijakaitsealast koostööd.
Seda rahvusvahelist koostööd hõlbustatakse ELi riiklike täitevasutuste tegevust reguleeriva tugevama raamistikuga, mis on loodud läbivaadatud tarbijakaitsealase koostöö määrusega, mida saab kasutada kolmandate riikidega sõlmitavate koostöölepingute alusena. Sellistes lepingutes võiks kindlaks määrata: asutuste vastastikuse abistamise mehhanismid; digimajandusele kohandatud koostöövahendid üleilmseid pettusi genereerivate veebisaitidega võitlemiseks; uus ühtse juurdepääsupunkti põhimõttel toimiv menetlus selliste tarbijaõiguste laiaulatuslike rikkumistega tegelemiseks, mille ettevõtjad on toime pannud üleilmsel tasandil; ning tõhusam järelevalvesüsteem.
b) tooteohutus: üleilmne probleem
Toodete tarneahelad on globaalsed ja tarbijatel on lihtne teha veebioste väljaspool ELi asuvatest riikidest. Seega on rahvusvaheline koostöö tarbijate ohutuse tagamiseks ELis äärmiselt oluline. Selleks et ELi liikmesriikide turujärelevalve oleks võimalikult mõjus on tooteohutuse valdkonnas vaja teha koostööd nii tootjariikidega kui ka turul samalaadseid tooteid pakkuvate riikidega.
Komisjon tõhustab veelgi koostööd Hiinaga 46 ja suurendab tootjate teadlikkust ELi tooteohutusnõuete kohta. Samuti toetab komisjon rahvusvahelisi algatusi, et üleilmselt parandada veebis müüdavate toodete ohutust.
Kõigele lisaks jätkab komisjon tõhusa tarbijakaitse edendamist tulevastel kahe- ja mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel. Selleks kavatseb komisjon kaubanduslepetesse lisada konkreetsed normid tooteohutusalase koostöö kohta. Nende normide alusel saab vajaduse korral vahetada teavet ohtlike toodete kohta, sealhulgas tootjariikidega.
5. Tarbijate võrdse kohtlemise tagamine ühtsel turul: tarbijakaupade kvaliteedierinevuste probleemi lahendamine
Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ütles president Juncker: „Ei ole vastuvõetav, et mõnes Euroopa osas müüakse inimestele kehvema kvaliteediga toiduaineid kui teistes riikides, kuigi nende pakend ja kaubamärk on täpselt samasugused. […] Nüüd tuleb ka liikmesriikide ametiasutustele anda suuremad volitused võimalike ebaseaduslike tavadega lõpparve tegemiseks.“
Selle probleemi lahendamiseks on komisjon juba astunud mitu olulist sammu.
Septembris 2017 47 võttis komisjon vastu suunised ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamise kohta toodete kvaliteedierinevuste korral. Suuniste eesmärk on aidata liikmesriikide asutustel kindlaks teha, kas äriühing rikub ELi õigust, kui ta turustab eri riikides eri koostisega, kuid samasuguse kaubamärgiga tooteid.
Aruteludes ettevõtjate esindajatega on komisjon kutsunud ettevõtjaid üles lõpetama põhjendamatud ja eksitavad toodete eristamised, mis ei vasta konkreetsetele turunõuetele. Mõned tootjad on juba hakanud oma toodete koostist muutma, et need oleksid kõikjal ELis samasugused; samuti on oodata toodete eristamise ja tarbijate teavitamise strateegiate edasist muutmist.
Komisjon on pakkunud rahastamist täitmise tagamise toetamiseks ELi liikmesriikides, aga ka toiduaineid võrdlevate uuringute ühise lähenemisviisi väljatöötamiseks. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus töötab selle metoodika 16 liikmesriigi ja sidusrühmade toel välja ning alustab mais 2018 katsetamiskampaaniat. Katsed tehakse ostukorvi toodetega, mida turustatakse enamikus liikmesriikides, ja hõlmavad keemilisi ja organoleptilisi katseid. Esimesed tulemused loodetakse saada 2018. aasta lõpus. Vajaduse korral tegelevad komisjon ja liikmesriikide ametiasutused ühise ostukorvi esimeste katsetulemuste pinnal tekkinud küsimustega.
Lisaks käimasolevale tööle leiab komisjon, et mitmed meetmed, mis on kavandatud „Uues kokkuleppes tarbijatega“, eelkõige rangemad karistused ebaseaduslike tavade eest, individuaalne õiguskaitse eksitatud tarbijatele ja kollektiivsed õiguskaitsemehhanismid, muudavad ettevõtjatele kvaliteedierinevustega kaupade turustamisel tarbija eksitamise raskemaks ja kulukamaks.
Ettevõtjad võivad turustada ja müüa erineva koostise või omadustega kaupu, kohandada oma tooteid vastavalt kohalikele tarbijaeelistustele või arvestades nõudluse muutumist, logistikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiat, tingimusel et nad järgivad täielikult liidu õigusakte (tooteohutust ja märgistamist käsitlevad õigusaktid ja muud horisontaalsed või valdkondlikud õigusaktid). Sama kaubamärgi tooted võivad erandjuhul omaduste poolest erineda. Siiski võib probleeme olla olukord, kui selgelt erineva koostisega tooteid turustatakse samasuguse kaubamärgi all viisil, mis võib tarbijat eksitada.
Soovimata jätta mingit kahtlust, et ELi õigusega on keelatud põhjendamatu ja eksitav toodete eristamine, kavatseb komisjon välja töötada liikmesriikide asutuste jaoks selgemad normid, et neil oleks kergem ebaausate tavade vastu võidelda. Seepärast teeb komisjon ettepaneku sätestada ebaausate kaubandustavade direktiivis sõnaselgelt, et selliste toodete turustamine mitmes liikmesriigis täpselt samasugusena, kuigi nende koostis või omadused on märgatavalt erinevad, on eksitav kõnealuse direktiivi artikli 6 tähenduses.
6. Teadlikkuse suurendamine ja suutlikkuse arendamine
Komisjoni 2017. aasta tarbijakaitse-eeskirjade hindamisest (toimivuskontrollist) selgus, et ELi tarbijaõiguse vähese järgimise põhjus on tarbijate ja kauplejate vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest, kusjuures teadlikkus on liikmesriigiti väga erinev. Tarbijate teatatud probleemid püsisid 2016. aastal 20 % tasemel, mis on sama tase kui 2008. aastal. Seega on kümne aasta jooksul tehtud edusammud olematud või väga piiratud. Näiteks teadis vaid 41 % ELi kodanikest, et neil on ELi õiguse kohaselt õigus asja tasuta parandamisele või asendamisele, kui asi on defektne.
Komisjon võtab 2018. aastal ja edaspidi allpool loetletud meetmeid, et parandada teadmisi tarbijaõiguste kohta ja edendada ELi uut tarbijaõiguse järgimise kultuuri.
6.1. Tarbijadialoogid ja teavituskampaania
2017. aasta novembris algatas komisjon „Uue kokkuleppe tarbijatega“ raames laiaulatusliku arutelu eesmärgiga viia kokku ELis tarbijaõiguste tugevdamisega tegelevad sidusrühmad, et arutada, kuidas „kujundada ümber ELi tarbijakaitse-eeskirjad, et need vastaksid 21. sajandi nõuetele 48 “.
Selle algatuse raames korraldab komisjon kogu 2018. aasta jooksul liikmesriikides mitmeid tarbijadialooge, kasutades riigipõhist lähenemisviisi. Dialoogide eesmärk on inimestele selgitada, mida teeb EL nende kui tarbijate jaoks, ning kuulata arvamusi selle kohta, kuidas EL saaks inimeste muresid paremini lahendada.
2018. aastal kavatseb komisjon korraldada ka ulatusliku teavituskampaania eurooplaste teadlikkuse suurendamiseks ELis kehtivate tarbijaõiguste kohta. Kampaanias keskendutakse eelkõige, kuid mitte ainult, nendele liikmesriikidele, kus kodanike teadmised tarbijaõigustest on väikseimad.
6.2. Koolitus, haridus, suutlikkuse arendamine ja muud teabevahendid
·Projekti ConsumerLawReady 49 veebisait avati märtsis 2018. Projekti eesmärk on koolitada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ELi tarbijaõiguse alal, et aidata neil õiguslikke nõudeid paremini täita. Projekti rakendab tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonide konsortsium. Need organisatsioonid on peakoolitajad, kes omakorda koolitavad kõigis liikmesriikides kohalikke koolitajaid. Kohalikud koolitajad pakuvad omakorda koolitust VKEdele. Selline mitmekordistav mõju tagab laia kõlapinna.
·2018. aasta kolmandas kvartalis muutub Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis 50 kättesaadavaks uus tarbijaõiguse andmebaas. See annab kõigile, eelkõige õiguspraktikutele ja täitevasutustele juurdepääsu riiklikele normidele, millega võetakse üle peamised ELi tarbijakaitsedirektiivid. Samuti võimaldab see juurdepääsu liikmesriikide ja Euroopa Kohtu asjakohasele kohtupraktikale, aga ka siseriiklikule halduspraktikale.
·Euroopa Komisjon panustab Euroopa ettevõtjate eneseregulatsiooni algatusse, mis käsitleb tarbijatele teabe parema esitamise põhimõtteid, sealhulgas tüüptingimusi. Algatuse tulemused peaksid selguma 2018. aasta suvel.
·Komisjon töötab 2019. aasta alguseks välja suunised direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste lepingutingimuste kohta tarbijalepingutes) kohta, mis kaitsevad Euroopa tarbijaid kauplejate ebaõiglaste tüüptingimuste eest. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi toimivuskontrolli käigus leiti, et ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi põhimõtteline lähenemisviis on endiselt tõhus ja aitab tagada tarbijakaitse kõrget taset. Tuginedes Euroopa Kohtu arvukatele otsustele, on suuniste eesmärk selgitada direktiivi kohaldamisel tekkinud küsimusi, näiteks ebaõiglaste lepingutingimuste mittesiduva olemuse õiguslikke tagajärgi ja liikmesriikide kohtute kohustust omal algatusel hinnata, kas direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane.
·Komisjon on võtnud endale kohustuse jätkata jõupingutusi tarbijate harimiseks, sest ainult teadlikud tarbijad suudavad oma õigusi tõhusalt kasutada. Praeguste selliste edukate tarbijakoolituse projektide nagu „Tarbija klassituba“ ulatust võiks laiendada teiste sihtrühmade käitumise mõjutamisega, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele tarbijatele.
·Komisjon jätkab jõupingutusi tarbijaorganisatsioonide suutlikkuse mitmekesisemaks arendamiseks. Näiteks püüab ta edendada tarbijaorganisatsioonide rolli valvurite ja kodanikuühiskonna olulise tugistruktuurina riikides, kus tarbijaorganisatsioonid on ikka veel suhteliselt nõrgad. Samuti tuleks tugevdada nende pädevust ja teha nad kuuldavamaks riikliku tasandi poliitika kujundamisel.
7. Tarbijapoliitika ettevalmistamine tulevikuks
Kuigi „Uus kokkulepe tarbijatega“ käsitleb praeguseid kõige olulisemaid tarbijakaitsealaseid probleeme ELi turgudel, arenevad turud loomulikult edasi ja muutuvad kiiresti ning tarbijakaitseõigus peab suutma jätkuvalt kohaneda ja areneda, et püsida asjakohane ja tegeleda tarbijatele probleeme valmistavate uute valdkondadega. See võib hõlmata näiteks uusi keerukaid ja läbipaistmatuid tehinguid. Komisjon jätkab tarbijaturgude jälgimist uute probleemide ja käitumuslike suundumuste väljaselgitamiseks, et anda poliitika kujundamiseks teavet.
Praegu uurib komisjon järgmisi valdkondi:
·Tehisintellekt. Tehisintellektitehnoloogia pakub tarbijatele märkimisväärseid võimalusi. Samas võib see tekitada probleeme, mis on seotud i) kõnealuse tehnoloogia keerukuse ja võimaliku läbipaistvuse puudumisega, ii) kasutajate puuduliku kontrolliga nende poolt loodud andmete üle või iii) diskrimineerimise, kallutatuse, ohutuse ja vastutusega seotud küsimustega. Komisjon teeb täiendavaid uuringuid, et välja selgitada parimad viisid selle tehnoloogia läbipaistvamaks muutmiseks 51 . Lisaks toetab komisjon nii riiklikke kui ka ELi tasandi tarbijaorganisatsioone eesmärgiga suurendada arusaamist ja tagada tehisintellektil põhinevate rakenduste läbipaistvus, et võita nõnda tarbijate usaldust.
·Asjade internet. Prognoositakse, et aastaks 2020 on ELis vähemalt 6 miljardit ja kogu maailmas 25 miljardit internetiühendusega toodet 52 . Oluline on tagada, et need tooted ja tehnoloogiad oleksid tarbijatele ohutud ning samas oleks nende valik lai ja et innovatsioon ei oleks pärsitud. Komisjon hindab, kas kehtiv tooteohutust käsitlev õigusraamistik täidab oma eesmärki, arvestades uuest tehnoloogiast tulenevaid uusi probleeme, aga ka seda, kas esineb lünki, millega tuleb tegeleda. Sellega seoses uurib komisjon täiendavalt küberturvalisuse 53 ja tooteohutuse vahelisi seoseid, määrates kindlaks vahendid, mis aitavad toote konstruktsiooni kaudu parandada toodete turvalisust ja ohutust. Samuti on komisjon moodustanud eksperdirühma, kes hindab, kas ja millisel määral on olemasolevad vastutussüsteemid kohandatud muutunud turuoludele, mis kujunevad üldisemalt uue tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti, täiustatud robootika ja asjade interneti arendamise järel ning milles on oma roll ka küberturvalisusel.
·Mobiilne e-kaubandus. Mobiilse e-kaubanduse kasvav tähtsus võib muuta tarbijad eri viisidel haavatavaks, näiteks selle tõttu, kuidas nõutud teave neile esitatakse. Komisjon käivitab käitumisuuringu, et uurida veebis kasutatavate turundus- ja avalikustamistavade mõju tarbijatele. Uuringus käsitletakse jaefinantsteenuseid ning eelkõige nende turustamist ja müüki mobiilseadmete kaudu.
·Säästev tarbimine. Suurenev üleilmne tarbimine survestab keskkonda. Seetõttu on oluline muuta keskkonnasäästlikud tooted ja teenused tarbijatele kättesaadavaks ning soodustada säästvamat tarbimist. Tarbijad on üha enam huvitatud keskkonnasäästlikest toodetest; neil peab olema võimalik teha teadlikke ostuotsuseid ja pääseda keskkonnasäästlikele toodetele kergesti ligi. Teadlikkuse suurendamise vallas tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et suurendada tarbijate teadlikkust ELi märgistamissüsteemidest 54 (nt ELi ökomärgis) ja veenduda, et erinevatest märgistest saadakse aru.
„Uus kokkulepe tarbijatega“ toob kasu keskkonnale, sest tõhusamast täitmise tagamisest ja parematest võimalustest saada individuaalset õiguskaitset ebaausate tavade korral võib olla abi valede keskkonnaalaste väidete esitamise ja kavandatud aegumise kasutamise pärssimisel, täiendades nõnda ELi ringmajanduse tegevuskava meetmeid 55 . Näiteks hõlmab see enneaegse aegumise uurimist 56 ja keskkonnajalajälje pilootprojekte, 57 mille eesmärk on piirata valeväidete esitamist, nähes ette esitatavate keskkonnanäitajate arvutamiseks ja kontrollimiseks ühtse meetodi.
8. Kokkuvõte
„Uus kokkulepe tarbijatega“ on Junckeri komisjoni jaoks prioriteetne. Viimastel aastatel on juba palju tehtud tarbijate õiguste ja ettevõtjate kindlustunde parandamiseks sellistes valdkondades nagu sisu piiriülene kaasaskantavus, rändlustasud ja asukohapõhine tõkestus, aga ka energiasektoris. Nüüd tuleb need saavutused täielikult ellu viia ja ajakohastada tarbijakaitse-eeskirju, et need vastaksid kiirelt arenevate turgude, eraõiguslike ja avalik-õiguslike täitemeetmete ning paremate õiguskaitsevõimaluste vajatustele. See on käesoleva teatise ja sellele lisatud ettepanekute eesmärk. Ettepanekud toovad kaasa märgatavad muutused tarbijate jaoks ja tarbijate usaldusel püsiva majanduse huvides.
Käesolevas teatises „Uus kokkulepe tarbijatega“ esitatud ettepanekud ja algatused toovad selget kasu Euroopa tarbijatele, kes on huvitatud valikutest ja õiglusest, aga ka Euroopa ettevõtjatele, kes otsivad ühtsel turul kindlustunnet ja usaldust.
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja liikmesriike üles tegema järgmisel aastal nõukogus koostööd, et leppida kokku õigusaktide kogumiku kavandatavad seadusandlikud muudatused enne mais 2019 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Ulatuslikum pühendumine on vajalik selleks, et kaasata kõik sidusrühmad avalikku arutellu selle üle, kuidas tulla kõige paremini toime tarbijate muredega, arvestades ka tulevasi probleeme. Järgmise aasta jooksul töötab komisjon liikmesriikide ja kõigi sidusrühmadega selle nimel, et neid avalikke arutelusid ergutada.
„Uus kokkulepe tarbijatega“ tagab nii Euroopa tarbijatele kui ka ettevõtjatele kindlustunde ja kaitse, mida nad vajavad. „Uus kokkulepe tarbijatega“ tähendab tarbijate mõjuvõimu suurendamist, õigluse edendamist ja usalduse suurendamist ühtsel turul. Kokkuleppega tagatakse, et Euroopa Liidus ei ole teisejärgulisi tarbijaid ning et Euroopa ettevõtjad tegutsevad sellises õiguslikus raamistikus, mis sobib praeguste probleemidega tegelemiseks ning tagab ühtsel turul võrdsed võimalused.
Eurostat, SKP ja põhikomponendid (toodang, kulud ja tulud), [nama_10_gdp], P31_S14_S15. Kodumajapidamiste ja KTKTI-de lõpptarbimiskulutused.
Komisjoni koostatud tarbijate tulemustabelitest on näha, et tarbijatingimuste ja
eri liikmesriikide majandusliku olukorra vahel on positiivne seos.
Pressiteade, http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-984_et.htm
Komisjoni 2018. aasta tööprogramm, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/cwp_2018_et.pdf ; https://ec.europa.eu/commission/publications/president-junckers-political-guidelines_et .
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/end-roaming-charges-travellers-european-union .
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-negotiators-agreed-end-unjustified-geoblocking .
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/cross-border-portability-online-content-services .
Nt teatis „Uued võimalused energiatarbijatele“, COM(2015) 339 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52015DC0339 ; ettepanek uue energiadirektiivi kohta, COM(2016) 864 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2016:0864:FIN .
https://ec.europa.eu/growth/sectors/automotive/environment-protection/emissions_en ; https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/transport/vehicles/cars/docs/faq_wltp_correlation_en.pdf .
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1450431933547&uri=CELEX:52015PC0634 .
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2017%3A637%3AFIN .
Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, COM(2008)0426 final, 2.7.2008. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A52008PC0426 .
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega, COM(2015) 615 final, 2.12.2015, 2015/0278(COD), http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1202 .
Vt allpool punkt 1.2.
http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=117250 .
https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/consumers/enforcement-consumer-protection/coordinated-enforcement_en ; http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-761_et.htm .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/17/EL (elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010) kohaldatakse alates 21. märtsist 2016 sõlmitavate hüpoteegi seadmise lepingute suhtes. Muu hulgas tuleb direktiivi kohaselt laenuandjatel esitada tarbijatele selge ja üksikasjalik teave laenutingimuste kohta. Samuti antakse tarbijatele õigus maksta laen ennetähtaegselt tagasi. Lisateave: https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/consumer-finance-and-payments/consumer-financial-services/credit/mortgage-credit_en .
Komisjoni talituste töödokument – Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta – SWD(2017)209, 23.5.2017, koostatud komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2011/83/EL (tarbija õiguste kohta) kohaldamise kohta, COM(2017) 259, 23.5.2017; Komisjoni talituste töödokument tarbija õiguste direktiivi hindamise kohta, SWD(2017)169, 23.5.2017.
Aruanne komisjoni 2013. aasta soovituse (kollektiivsete õiguskaitsevahendite kohta) rakendamise kohta, COM(2018) 40, 25.1.2018.
COM(2018) 185.
COM(2018) 184.
Internetipõhine kauplemiskoht on teatavat liiki e-kaubanduse veebisait, kus toote või teenuse kohta annab teavet mitu kolmandat isikut.
Kui tarbija ostab kutseliselt kauplejalt, on tema tarbijaõigused tagatud, kuid eraisikutelt ostes see nii ei ole.
Põhineb komisjoni suunistel ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ rakendamiseks/kohaldamiseks, SWD(2016) 163 (final), 25.5.2016 (punkt 5.2.6), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0163.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta, ELT L 110, 1.5.2009, lk 30.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ
(tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv), ELT L 165, 18.6.2013, lk 63.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus), ELT L 165, 18.6.2013, lk 1.
11. novembri 2017 esitles komisjon Berliinis võrgustikku TRAVEL-NET, mis ühendab 11 liikmesriigis tegutsevat 15 vaidluste kohtuvälise lahendamise üksust, mis tegelevad ühistranspordi- ja reisijateveosektori vaidlustega. Osalesid ka peamiste ühistranspordiettevõtete esindajad. 13. detsembril 2017 korraldas komisjon ümarlauaarutelu rõivaste ja jalatsite jaekaubandussektori juhtivate ettevõtjatega. Detsembris 2017 käivitas komisjon tarbijatele suunatud teavituskampaania vaidluste kohtuvälise ja internetipõhise lahendamise tutvustamiseks.
2018. aasta esimeses pooles käivitab komisjon vaidluste kohtuvälise ja internetipõhise lahendamise teavituskampaania, mille eesmärk on suurendada kauplejate osalemist vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes ja vaidluste internetipõhise lahendamise platvormil. 11. ja 12. juunil 2018 korraldab komisjon vaidluste kohtuvälise lahendamise assamblee (2018). Kõnealusel üritusel osalevad kõigi ELis sertifitseeritud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste, vaidluste kohtuvälise lahendamise pädevate asutuste, vaidluste internetipõhise lahendamise kontaktpunktide, Euroopa tarbijakeskuste, tarbijaorganisatsioonide, ettevõtjate ühenduste, peamiste jaemüüjate ning vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste internetipõhise lahendamise muude sidusrühmade esindajad.
https://ec.europa.eu/info/consumers/consumer-protection-cooperation-regulation/review-consumer-protection-regulation_en .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004, ELT L 345, 27.12.2017, lk 1.
Uue tarbijakaitsealase koostöö määrusega luuakse ka koostööraamistik erinevatele riiklikele täitevasutustele, kes vastutavad tarbijakaitsealase koostöö määrusega hõlmatud valdkondlike õigusaktide eest. Seoses muude valdkondlike õigusaktidega, mis ei ole hõlmatud tarbijakaitsealase koostöö määrusega, näiteks isikuandmete kaitse üldmäärus, edendab komisjon asjaomaste riiklike täitevasutuste vahelist koostööd ühisseminaride ja eeldatavasti ka tulevaste koordineeritud täitemeetmete kaudu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv), ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 199/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel, EÜT L 80, 18.3.1998, lk 27.
Tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaselt on „laiaulatuslik rikkumine“ selline rikkumine, mis mõjutab tarbijaid vähemalt kolmes liikmesriigis; „liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine“ on rikkumine, mis kahjustab tarbijaid vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides või enamates liikmesriikides, mis kokku moodustavad vähemalt kaks kolmandiku liidu elanikkonnast.
Vt komisjoni teatis digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta – „Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile“ – COM(2017) 228 final, 10.5.2017, lk 5–6.
Teatis „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine,“ COM(2017) 555 final, 28.9.2017. Komisjoni soovitus ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks võetavate meetmete kohta, C(2018)1177, 1.3.2018.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.
COM(2017) 795 final, 19.12.2017.
2017. aastal oli Hiina päritolu enam kui pool ohtlikest toodetest, millest teatati toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete kiirhoiatussüsteemi kaudu, vt aastaaruanne, https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/repository/content/pages/rapex/reports/index_en.htm .
Komisjoni teatis, milles käsitletakse ELi toidu- ja tarbijakaitsealaste õigusnormide kohaldamist toodete kvaliteedierinevuse suhtes – Toiduained, C(2017)6532, 26.9.2017.
www.ConsumerLawReady.eu . ConsumerLawReady on katseprojekt, mida korraldab Euroopa Parlamendi palvel Euroopa Komisjon.
Komisjon kavatseb tehisintellekti käsitleva teatise vastu võtta 25. aprillil 2018.
Gartner report (2013) "Predicts 2015: The Internet of Things." Uudistesait: http://www.gartner.com/newsroom/id/2970017 , STAMFORD, Conn.,12. detsember 2013.
Vt ka komisjoni 2017. aasta septembris vastu võetud küberturvalisuse pakett, https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/com-2017-477_et .
Näiteks ELi ökomärgis (toiduks mittekasutatavate toodete ja teenuste puhul), ELi mahetoote märgis (toiduainete puhul), ELi energiamärgis (kodumasinate puhul), ELi sõidukite märgistamise direktiiv (uute autode CO2-heited ja kütusetarbimine), rehvide märgistamist käsitlev ELi määrus (rehvide märghaardumine, veeremismüra ja veeretakistus), toiduainete säilivusaegade märgistus toidu raiskamise vältimiseks, ökodisaini teabenõuded jne.
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52015DC0614 .