EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.4.2018

COM(2018) 178 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

tolli IT-strateegia kohta

1.SISSEJUHATUS

21. detsembri 2016. aasta teatises (edaspidi „tolliliidu juhtimise teatis“) 1  
tuletas komisjon meelde liidu tolliseadustiku 2 põhieesmärki tagada kogu ELis tollitöö tõrgeteta ja tõhus toimimine, kasutades ära digitaalsete vahendite pakutavaid võimalusi. Tollitöö peab olema täielikult paberivaba. Eesmärk on hõlbustada seaduslikku kaubandust, võimaldades seejuures tollil tagada nõuete täitmine.

Tolliliidu juhtimise teatises kirjeldas komisjon ka probleeme, mis tal ja liikmesriikidel tuleb liidu tollialaseid õigusakte toetavate kulutõhusate IT-lahenduste tagamiseks ELis lahendada. Nende probleemide lahendamiseks soovitas komisjon vaadata läbi tolli IT-võrkude ja andmebaaside arhitektuuri, haldamise ja rahastamise ning nende ja muude ELi võrkude vahelise seose.
Peale selle tegi ta ettepaneku hinnata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise raames seda, millist lisaväärtust ja pikaajalist kasu annaks IT-taristu haldamiseks loodav alaline struktuur ja milline oleks selle võimalik koostoime olemasolevate ametitega.

Nõukogu arutas neid ettepanekuid 2017. aasta jooksul ning arutelude tulemusena esitas nõukogu 7. novembril 2017 täiendavad järeldused, milles ta kutsus komisjoni ja liikmesriike üles rakendama liidu tolliseadustiku IT tööprogrammi esimese prioriteedina ning uurima põhjalikumalt uusi lähenemisviise tollivaldkonna IT-süsteemide väljatöötamiseks ja käitamiseks .

2017. aasta mais oli nõukogu juba kutsunud komisjoni üles esitama 2017. aasta lõpuks aruande 3 alalise struktuuriga seotud küsimuse hindamisel tehtud edusammude kohta. Seda konkreetset üleskutset tuleb vaadelda koos nõukogu teiste komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutsetega 4 töötada üheskoos välja terviklik tollivaldkonna IT-strateegia. Täpsemalt kutsus nõukogu üles:

-„töötama välja strateegia tolli IT-süsteemide ülesehituse, arendamise, haldamise ja rahastamise kohta, võttes arvesse vastutusalade jaotust komisjoni ja liikmesriikide vahel ELi õigusaktide rakendamiseks vajalike IT-süsteemide väljatöötamisel“ (2017. aasta lõpuks);

-„töötama tolli IT-süsteemide jaoks välja kõikehõlmava keskpika ja pikaajalise strateegia, et võimaldada liidu tolliseadustiku tõhusat rakendamist ning arendada välja üksiksüsteemide lisaväärtusele üles ehitatud täielikult digitaalne toll, kaaludes sealhulgas alalise struktuuri kasutamist IT-taristu haldamiseks ning võttes samal ajal arvesse juba välja töötatud või kasutusele võetud IT-süsteeme“.

Käesoleva aruandega vastab komisjon nõukogu üleskutsele anda aru alalise struktuuriga seotud küsimuse hindamisel tehtud edusammudest ning selles selgitatakse praegust lähenemisviisi liidu tolliseadustiku rakendamise järelmeetmete võtmisele. Samuti on aruande eesmärk anda teavet mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate edasiste arutelude kontekstis, kirjeldades ELi-poolse rahastamise rolli tolli IT-süsteemide väljatöötamisel ja käitamisel.

Mis puudutab nõukogu üleskutset töötada tolli IT-süsteemide rakendamiseks välja keskpikk ja pikaajaline strateegia, siis komisjon viib praegu lõpule analüüsitööd, mille alusel teeb ettepanekud rahastamisprogrammide uue põlvkonna kohta, eeskätt ettepanekud tolli- ja maksundusalaste IT-meetmete ELi tasandil rahastamise kohta. See töö mõjutab strateegiavalikuid. Need ettepanekud tehakse eeldatavalt 2018. aastal ning neid esitletakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise raames.

2.ELi TOLLIRAAMISTIK

EL on oluline kaubandusblokk, mis sõltub kaupade vabast liikumisest nii tolliliidu territooriumile kui ka sealt välja ja ka nende kaupade vabast liikumisest ühtse turu territooriumil. 2016. aastal oli kaubavahetuse kogukäive (import ja eksport kokku) ligikaudu 3,5 triljonit eurot, mis annab tunnistust kaubanduse ja tõrgeteta toimiva tolliliidu olulisusest jõukuse tagamisel ELis. 2016. aastal menetleti peaaegu 300 miljonit impordi ja ekspordi tollideklaratsiooni (ühtset haldusdokumenti).

Tollis kauba käitlemiseks kuluv aeg ning käitlemise kiirus ja usaldusväärsus on üliolulised tööviljakuse ja konkurentsivõime tegurid. Uuringutest on tõepoolest ilmnenud, et transiidi- ja käitlemisaja 10 % lühenemine tollis võib kaubanduse mahtu suurendada 2,5–5 % võrra, mis annab tunnistust hästi väljatöötatud ja kiirete tollikontrolli protseduuride olulisusest.  5   6

Tänu aja jooksul tollitoimingute tugevdamiseks ja moderniseerimiseks tehtud ühistele jõupingutustele on ELis olukord juba hea. Liidu tolliseadustiku ja selle rakendamisega seotud käimasoleva töö eesmärk on ELi suutlikkust selles valdkonnas veelgi suurendada.

ELi tolliõigus on kodifitseeritud liidu tolliseadustikus (ja seotud aktides; liidu tolliseadustikku toetab IT tööprogramm 7 ), mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav, mis kajastab ELi ainupädevust kõnealuses valdkonnas. Tolliasutused kohaldavad samu põhieeskirju ning kõik liikmesriigid sõltuvad tollitulu kogumisel ja regulatiivse kaitse tagamisel üksteisest. Selline omavaheline sõltuvus nõuab tihedat koostööd.

Praegu põhineb ELi tollivaldkonna IT-strateegia ja -poliitika Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aastal vastu võetud nn e-tolli otsusel 8 ning liidu tolliseadustiku sätetel. E-tolli otsuses sätestati aluspõhimõtted, mille alusel liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd tollitoiminguid toetavate süsteemide väljatöötamisel, loomisel ja käitamisel. Need süsteemid hõlmavad eri tollitoiminguid, sealhulgas deklaratsioonide töötlemine, kaupade liikumine ja tolliasutuste teabevahetus. Samuti hõlmavad need teatavaid ühiseid andmebaase.

Just e-tolli poliitika on aidanud viia tolli IT-valdkonna praegusesse arengustaadiumisse
ning suunab liidu tolliseadustikku käsitleva tööprogrammiga 9 ette nähtud 17 projekti käimasolevat lõplikku väljatöötamist. E-tolli poliitika põhimõte on see, et eri IT-elemendid on jagatud liiduga seotud ja liiduvälisteks komponentideks, mis üheskoos moodustavad IT-ökosüsteemi.

-Komisjon töötab välja kokkulepitud liiduga seotud komponendid, mida rahastatakse programmist „Toll 2020“ 10 ,  11 . Need liiduga seotud komponendid on võimalik rajada komisjoni käitatavale kesksele mudelile või kasutada neid liikmesriikide käitatavates hajussüsteemides. Liidus põhineb süsteemide vaheline kommunikatsioon liidu võrgukomponendil – ühisel teabevõrgul / ühisel süsteemiliidesel (CCN/CSI). Üleeuroopaliste ja kesksüsteemide hulka, mida komisjon tolliliidu toetamiseks käitab, kuulub umbes 30 omavahel seotud süsteemi, mille puhul on võtmetähtsusega turvalisuse ja jõudluse tagamine. 2017. aastal vahetati süsteemides umbes 500 miljonit sõnumit, süsteemide käideldavus oli üle 99 % ja kogukulu 70 miljonit eurot aastas ning need aitasid kiirendada tollitoiminguid ja seeläbi soodustada kaubandust.

-Liiduväliseid komponente töötavad välja, käitavad ja rahastavad liikmesriigid. Need hõlmavad ELi tasandil kavandatud hajussüsteemide juurde kuuluvaid elemente. Liiduvälised komponendid peavad mõistagi olema kooskõlas liidu tolliseadustiku õigussätetega.

Selle raamistiku abil on aastate jooksul üles ehitatud tipptasemel IT-ökosüsteem.
Tegemist on hästi välja arendatud ja otstarbekohase keskkonnaga, mis sõltub piisavate ELi vahendite eraldamisest liiduga seotud komponentidele, millest omakorda sõltuvad liikmesriigid. Samuti on oluline kõnealuse IT-ökosüsteemi liikmesriikidepoolne kaasrahastamine ja eelkõige liiduväliste komponentide rahastamine.

3.PROBLEEMID

Ehkki olemasolevad tollitoimingud juba põhinevad suurel määral IT-süsteemidel, kujutab liidu tolliseadustik endast märkimisväärset edasiminekut suurema lõimimise ja võimaliku tõhustamise suunas. Seda seetõttu,
et tollitöö täielik lõimimine kogu ELis nõuab paralleelselt toimingute lihtsustamist ja digiteerimist. Peale selle kaasnevad rakendamisega kulud, mida tuleb optimaalseimate teostusmehhanismide üle otsustamisel võrrelda võimaliku kasuga.

3.1.Juhtimine ja arhitektuur

IT-töö juhtimisstruktuur koosneb mitmest asutusest, kes teevad omavahel koostööd ning esindavad komisjoni ja liikmesriikide ning kaubandusega seotud huve: tollipoliitika töörühm (CPG), elektroonilise tolli koordineerimisrühm (ECCG), kaubanduskontaktide töörühm (TCG), äripoliitika töörühm (BCG), riskijuhtimise strateegia rakendamise koordineerimisrühm (RIMSCO) ja programmi „Toll 2020“ komitee.

Liidu tolliseadustiku rakendamise kogemus on näidanud, et tolli IT-süsteemide kavandamine ja rakendamine ELis nõuab aega ja vaeva. Selle töö olemust näitlikustavad mitmesugused segalahendused, mille puhul osa liikmesriike otsustab kas kasutusele võtta kesksüsteemide kohalikud versioonid (sageli on põhjuseks kartus, et liikmesriikidesüsteemide koostoime tagamisel ja prioriteetide seadmisel võib tekkida probleeme) või soovivad liikmesriigi käitatavate liiduväliste komponentide jaoks ühiste lahenduste väljatöötamist ELi tasandil (sageli ajendatuna kuludega seotud kaalutlustest).

Rakendamise teeb keerukaks ka liidu tolliseadustiku eesmärk suurendada tolli IT-süsteemide lõimitust ja koostalitlusvõimet, sealhulgas standardida IT-süsteemide andmeelemente ja -protsesse veelgi. Selles kontekstis puudub struktuur, mis aitaks liikmesriike, kellel esineb rakendamisel probleeme.

Pikaajalised lahendused tollitööga seotud vajaduste rahuldamiseks peavad arvesse võtma eesmärki veelgi suurendada liikmesriikide teenuste koostalitlusvõimet, et saada andmeanalüütika täiustamisest täiel määral kasu.

Tulevase IT-poliitika üha suuremat valdkondadevahelisust toetab digitaalarengu tegevuskava, 12 mis näeb ette ühiste IT-teenuste ja -lahenduste jagamise. Juhtimise ja arhitektuuri osas tuleb arvesse võtta ka tehnoloogia pidevat ja kiiret arengut – näiteks plokiahela ja muude innovaatiliste lahenduste esilekerkimine –, kuna see võib oluliselt mõjutada loodavate pikaajaliste IT-struktuuride ülesehitust ja optimaalseid teostusmehhanisme.

Seetõttu peavad juhtimisprotsessid tuginema tolli IT-ökosüsteemi selgele ja heakskiidetud üldarhitektuurile, kuna ainult nii on võimalik tagada kogu struktuuri sidusus. Seda silmas pidades avaldasid liikmesriigid 2017. aastal nii komisjoni kui ka nõukogu töörühmades arvamust tulevaste probleemide kohta. Käesolevas aruandes kajastatakse kõnealusel ajavahemikul esitatud arvamusi ning antakse ülevaade olukorrast.

3.2.Rahastamisküsimused ja ressursid

3.2.1    ELi tasand (liiduga seotud komponendid)

IT-süsteemide väljatöötamine ja käitamine võib olla kulukas. Komisjoni vastav eelarve ajavahemikuks 2015–2020 on umbes 380 miljonit eurot programmi „Toll 2020“ raames; see annab tunnistust liidu tolliseadustiku IT-projektide ulatusest ja eesmärkidest ning ka tollitööd toetavate IT-süsteemide kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks ELi tasandil juba tehtud investeeringutest. Neid rahalisi vahendeid kasutab komisjon rangelt kontrollitavas struktuuris, mis põhineb väliste töövõtjate võrgustikul ja liikmesriikidega sõlmitud koostöölepingutel. Seega on komisjoni mudel praegu optimeeritud ning põhineb suuresti välistest töövõtjatest koosnevate töörühmade korraldataval haldustööl.

Neid vahendeid kasutatakse selleks, et töötada välja uusi süsteeme ning käitada olemasolevaid kesksüsteeme ja -võrke, mida toetavad komisjoni informaatika peadirektoraadi (DG DIGIT) ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (DG TAXUD) hallatavad eriotstarbelised andmekeskused. Kuna IT roll tollipoliitika rakendamisel üha suureneb, kasvab ka komisjoni talituste keskse rolli olulisus nii kesksüsteemide käitamisel, mis toob kaasa igapäevaseid reaalajalisi tööülesandeid seoses liidu õiguse kohaldamisega, kui ka liikmesriikide töö koordineerimisel. Selleks et kõnealune töö sujuks ladusalt, on vaja piisavaid ressursse ja tihedat partnerlust liikmesriikidega.

3.2.2    Liikmesriikide tasand (liiduvälised komponendid)

Liikmesriikide vaatenurgast on suureks probleemiks nende IT-toimingute maksumus. Paljudes liikmesriikides esineb kahtlusi seoses liikmesriikide komponentidega, mis luuakse igas 28 riigis eraldi ja on maksumaksjate jaoks kallid tulenevalt mitmekordsetest kuludest. Mõnes liikmesriigis võimendab seda probleemi sõltuvus kommertstarnijatest, kuna liikmesriigi ostujõud ei ole piisavalt suur parimate hindade saamiseks.

Samuti esineb lahkarvamusi finantsaspektide suhtes, kuna kõikidel liikmesriikidel ei ole sama impordi- ja ekspordimaht ning selline varieeruvus negatiivselt mõjutada kulude-tulude analüüsi, kui analüüs põhineb ainuüksi liikmesriigipõhistel kaalutlustel. Ehkki kõigile liikmesriikidele jääb vastavalt kogutud tulule teatav osa omavahenditel põhinevatest tollimaksudest (20 %), on liitu ja liidust väljapoole suunduvad kaubandusvood enamasti koondunud kindlatesse kohtadesse. Seega vormistatakse peaaegu 80 % impordideklaratsioonidest vaid kolmes liikmesriigis. See mõjutab ka liikmesriikide arutluskäiku. Oluline on ka see, et paljude tolliasutuste arvates ei saa nad täit kasu põhimõttest, mille kohaselt jääb liikmesriikidele maksude kogumise kulude katteks 20 % tollituludest.

On selge, et võrreldes stsenaariumiga, kus komisjon töötab koos liikmesriikidega välja kesk- või ka hajussüsteemid, oleks liikmesriikide eraldiseisva ja koordineerimata tegevuse maksumus tõenäoliselt oluliselt suurem. Komisjoni tellitud uuringutes on järeldatud, et liikmesriikide koostöö süsteemide väljatöötamisel, käitamisel ja hooldamisel võib aidata kulusid kokku hoida 35–53 %, kui koostöös osaleks
vähemalt kümme liikmesriiki 13 . Üks keerukust suurendav tegur on asjaolu, et liikmesriikidel on liiduväliste komponentide väljatöötamiseks erinevad ärimudelid ja seega on nad vanemate süsteemide osakaalu arvesse võttes erinevatel positsioonidel. Mõnel liikmesriigil on märkimisväärne IT-alane oskusteave, samal ajal kui teised sõltuvad pigem kolmandatest isikutest teenuseosutajatest.

3.3.Poliitilised kitsaskohad

Kirjeldatud probleemide puhul tuleb arvesse võtta, et liidu tolliseadustiku ja selle tööprogrammiga ette nähtud süsteemide ja nende arhitektuuri väljatöötamiseks tuleb kiiresti tegutseda.
Kuigi suurem osa tööst viiakse lõpule 2020. aastaks, muutuvad mõned üksikud süsteemid ning ka olemasolevate süsteemide teatud laiendusmoodulid ja uuendusversioonid internetis kättesaadavaks pärast 2020. aastat. Selleks et tagada kõikide liikmesriikide ja süsteemide lõikes täielikult lõimitud tervikstruktuur, kestab kõnealune töö tõenäoliselt 2025. aastani. See rõhutab ka vajadust järkjärgulise lähenemisviisi järele, mis aitaks vähendada tollitoimingutega seotud riske, võttes arvesse olemasoleva IT-ökosüsteemi olulisust tolliliidu igapäevases toimimises. Hiljutises aruandes liidu tolliseadustiku rakendamise kohta ja selle artiklist 284 tuleneva delegeeritud
õigusaktide vastuvõtmise volituse kasutamise kohta 14 andis komisjon ülevaate hetkeseisust liidu tolliseadustiku rakendamisel, sealhulgas seoses asjaomaste IT-süsteemide väljatöötamise ja tähtaegadest kinnipidamisega.

4.LÕIMITUD TOLLILIIDU IT-STSENAARIUM

Aruteludes liikmesriikidega on rõhutatud, et ELi tolli IT-strateegia nimel tehtavas käimasolevas töös on oluline lähtuda e-tolli tulevikuvisioonist ja pikema perspektiivi eesmärkidest.

Arvamustest nähtub, et tolliasutustelt oodatakse tulemuslike ja tõhusate tolliteenuste osutamist, kohaldades kokkulepitud eeskirju ühtselt ja järjepidevalt kogu ELis.

Selle saavutamiseks tuleb tollikontrolli puhul paremini ära kasutada digiteerimise ja andmevoogude pakutavaid võimalusi, tagades seeläbi veelgi tõhusama riskipõhise kontrolli.
Selline lähenemisviis võimaldab tolliasutustel suunata oma ressursse ning arukal rakendamisel vähendada seadusliku kaubanduse hõlbustamisega seotud halduskoormust ja ratsionaliseerida vastavaid sisendeid.

Tollipoliitika keskset rolli teistes, samuti piiriülese mõõtmega poliitikavaldkondades on võimalik ära kasutada üldist regulatiivkontrolli soodustava positiivse koostoime saavutamiseks, võttes arvesse IT-süsteemide suurt koostalitlusvõimet ja vastastikust ühendatavust ning koordineeritud kontrollimeetodeid hõlmavat tulevikuvisiooni.

Loogiline lõppeesmärk oleks ühtse liidesega keskkond, milles on võimalikult suures ulatuses tagatud ühtne seos eri valitsusasutustega, mida toetab ühtne regulatiivkontrolli struktuur.

Selline keskkond eeldab suuremahulist andmete, teabe ja jälgimisandmete jagamist tolliasutuste, kõnealuste teiste ametiasutuste ning muude reguleerivate asutuste ja osakondade vahel. Samuti nõuab see täiustatud andmeanalüütika ja võimalik, et ka muu innovatiivse tehnoloogia süstemaatilist kasutamist, et toetada integreeritud kontrollimeetodeid, mis on suuresti riskipõhised ja välja töötatud peamiste kommertsteenuste osutajate laialdaste riskiteadmiste ja pädevuse alusel.

Liikmesriikide arvates on tolli IT-süsteemide roll esmase tähtsusega poliitikaeesmärkide saavutamisel ning nende kulutõhususe, stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel. See nõuab suutlikkust kohaneda tehnoloogia ja ärimudelite arenguga. Samuti on oluline kasutada ära koostoimet asjaomaste olemasolevate üleeuroopaliste IT-süsteemidega.

Selleks on mõistagi vaja komisjoni ja liikmesriikide tihedat partnerlust, et kasutada nii süsteemide väljatöötamis- kui ka käitamisetapis parimal viisil ära oskusteavet ja ressursse ning seeläbi luua kulutõhusaid IT-lahendusi.

5.ALALISE STRUKTUURIGA SEOTUD VÕIMALIKUD VALIKUVARIANDID

Igasugune ärimudeli muudatus, mis kätkeb endas rohkemat kui praeguse ärimudeli täiendamine, nõuab aega, eriti kui selleks on vaja luua uusi struktuure. Praeguste protsesside radikaalne muutmine võib takistada liidu tolliseadustiku kohaste lühiajaliste ja keskpika perioodi IT-projektide elluviimist. See oleks äärmiselt taunitav ja samuti oleks see vastuolus nõukogu selge eesmärgiga käsitada liidu tolliseadustiku rakendamist prioriteedina. Seetõttu tuleks käimasolevates aruteludes keskenduda pikaajalisele perspektiivile.

Lühikeses perspektiivis peab komisjon seetõttu ka edaspidi tegutsema e-tolli otsuses ja liidu tolliseadustikus sätestatud eeskirjade alusel ning kooskõlas programmiga „Toll 2020“. Seda silmas pidades on komisjon tugevdanud tolli IT-küsimustega tegelevate talituste tööd, et tulla toime liidu tolliseadustiku kohaste IT-projektidega seotud oluliste ülesannetega, kusjuures vastavad ELi kulud moodustavad umbes 70 miljonit eurot aastas. Selleks suurendati töötajate arvu maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadis ning sõlmiti uued kokkulepped informaatika peadirektoraadiga, et suurendada talitustevahelist koostoimet. Millised on edusammud pärast 2020. aastat, sõltub aga programmi „Toll 2020“ jätkuprogrammi kohta tehtavatest otsustest. 2. lisas on esitatud uue mudeli ja selle komponentide kindlaksmääramise esialgne ajakava, mis ei piira tulevasi rahastamisotsuseid.

Praeguse mudeli muutmise korral on aruteludes seni peetud kõige perspektiivikamaks lähenemisviisiks nn ühise IT-tarnija kasutamist teatud üksuse/ameti kaudu või muude koostöömeetodite alusel.

Ükskõik, milline lähenemisviis valitakse, tuleb arvesse võtta olemasolevate IT-toimingute praktikat.
Põhimõtteliselt saaks kõnealune tarnija välja töötada liikmesriikidele või komisjonile üle antavad terviksüsteemid või teatavad IT-süsteemide väljatöötamis- või käitamistöö kihid või siis vastutada väljatöötamise ja käitamise eest tervikuna. Sellise kihilise ülesehituse näitlikustamiseks on alljärgneval joonisel kujutatud komisjoni (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat) IT-virnarhitektuuri põhimoodulid. IT-ökosüsteemi komponentide keerukust ja omavahelist seotust arvesse võttes on ilmselgelt keeruline hinnata, millised tegevused või tegevuste osad oleks mõistlik määrata ühisele IT-tarnijale. Samuti on selge, et tegevus jaguneb äriprotsessidest sõltumatuteks (allpool tähistatud oranžiga) ja äriprotsessidest sõltuvateks tegevusteks (allpool tähistatud rohelisega), mis võib mõjutada kasutatavaid lahendusi, võttes eriti arvesse koostoimet poliitikavaldkondade vahel.

5.1.Ühine IT-tarnija

Kaalutud on eri valikuvariante, kuid praeguses etapis ei ole võetud meetmeid üksikasjaliku kulude-tulude analüüsi tegemiseks, kuna eri valikuvariantide lõplik ulatus vajab veel täpsustamist, võttes arvesse liikmesriikide arvamusi seni peetud aruteludelt –
eeskätt 28. ja 29. septembril 2017 Tallinnas toimunud kõrgetasemeline seminar – ning nõukogu 7. novembri 2017. aasta järeldusi 15 .

Kõikides tõenäolistes stsenaariumides nõuab IT-süsteemide väljatöötamine ja käitamine vastutuse jagamist komisjoni ja liikmesriikide vahel, võttes arvesse nende vastavat pädevust seoses ELi tasandi õigusaktide ja nende õigusaktide rakendamisega. Kuigi kavandamisetapis saaks muuta liiduga seotud ja liiduväliste komponentide vahekorda, ei lahendaks see põhiprobleeme, kui just kõikidest süsteemidest ei saaks liiduga seotud komponente. Isegi siis püsiks küsimus, milline oleks parim struktuur süsteemide jaoks ning kuidas toimiks see koos liikmesriikide tolliteenuste ja õigusega.

Seda silmas pidades on arutatud stsenaariumi, mis hõlmab nn ühise IT-tarnija kasutamist, kes saaks põhimõtteliselt osutada süsteemide väljatöötamise ning isegi käitamise ja hooldusega seotud teenuseid nii komisjonile kui ka liikmesriikidele. Selles stsenaariumis jääks vastutus kolmandale isikule, kes osutaks teenuseid liikmesriikide ja komisjoni rahaliste vahenditega. See tagaks eri IT-süsteemide sidususe ning aitaks kokku hoida kulusid. Peale selle jätaks see komisjonile või ka liikmesriikidele võimaluse määrata kolmandale isikule teatavaid käitamisega seotud ülesandeid ja toiminguid, olenevalt kasutatavast õigusstruktuurist.

Selle valikuvariandi tõenäoline lisaväärtus oleks see, et süsteemide ühtne väljatöötamine, käitamine ja hooldus aitaks hoida kokku kulusid, võrreldes stsenaariumiga, kus kõik liikmesriigid tegutsevad eraldi ja kulud seega mitmekordistuvad. Kõnealuse põhimõtte toimimine praktikas sõltuks aga ühise IT-tarnija tegevuse ulatusest ning sellest, kui suurel määral on lähenemisviisi standardimise huvides võimalik liikmesriikides tehtavaid kohandusi minimeerida. Võttes arvesse, et käitamis- ja hooldusteenuste puhul peab olema tagatud täielik reaalajas kättesaadavus, peab mis tahes struktuuriüksus nende ülesannete täitmiseks pakkuma kõikidele osalevatele liikmesriikidele toimepidevuse garantiid.

Oluline mõttekoht on tõepoolest see, kui suures ulatuses peaks see kolmas isik süsteemide või süsteemiosade eest vastutama ning kuidas on need süsteemid või süsteemiosad seotud IT-ökosüsteemi muude osadega.

Põhimõtteliselt võiks kõnealune ühine IT-tarnija olla ELi tasandil tegutsev struktuur. Kui sellise struktuuri vormiks oleks ühisettevõte, oleks konkreetsed ülesanded ja juhtimisstruktuur oluliselt erinevad. Samuti võiks see olla teatud vormis ühishankeasutus, mis võidakse asutada konkreetse mehhanismi, näiteks Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse 16 raames.

5.2.ELi tasandil toimiv struktuur

Ühe võimaliku lähenemisviisina eesmärgi saavutamiseks tasub kaaluda konkreetsete ülesannetega struktuuri loomist ELi tasandil. Ehkki liikmesriikidega peetud aruteludes on muu hulgas käsitletud uue ELi ameti asutamise valikuvarianti, ei ole liikmesriigid sellele mõttele seni piisavalt toetust avaldanud. Keerukust lisab ka märkimisväärne ebakindlus tulevaste ELi rahastamisvõimaluste suhtes, samuti kaheldakse, kas sellist lähenemisviisi tasub hakata kaaluma ilma selge ettekujutuseta
kõnealuse üksuse ja liikmesriikide tegevuste seostest, kui tollitoiminud on kogu ELis nii lõimitud.

Veel üks võimalus oleks määrata komisjonipoolsed ülesanded olemasolevale ELi struktuurile, näiteks mõnele ELi ametile 17 . 
Praegu on olemas vaid üks amet, mille mandaat hõlmab suuremahulisi IT-süsteeme – justiits- ja siseküsimuste valdkonna süsteemidega tegelev EU-LISA. EU-LISA mandaat ei hõlma aga tolliküsimusi ning praegu on amet täielikult hõivatud oma mandaadi alla kuuluvate süsteemide teostamisega. Igasugune võimalik koostoime EU-LISAga nõuaks põhjalikku hoolsuskontrolli, võttes eeskätt arvesse olemasolevate tolli IT-süsteemide suurt arvu, keerukust ja küpsusastet. Lühiajalist ja keskpikka perspektiivi arvestades ei ole tegemist teostatava valikuvariandiga, kuna risk olemasolevatele tollitoimingutele oleks liiga suur. Liidu tolliseadustiku kohaste ülejäänud projektide lõpuleviimist silmas pidades on sellise riski vältimine veelgi olulisem.

Alalise struktuuri kasutamisega seotud mõttevahetuses ei ole liikmesriigid seni võtnud selget suunitlust valikuvariandile, kus osa vastutusest tolli IT-süsteemide väljatöötamise ja/või käitamise/hoolduse eest määratakse teatud uuele struktuurile. Liikmesriigid on suuresti pühendunud liidu tolliseadustiku kohaste keerukate projektide elluviimisele ning sel eesmärgil tehtavas töös oluliste muudatuste tegemiseks ei nähta erilist võimalust. Paljude eri elementide suhtes on vaja rohkem selgust, mis omakorda nõuab täiendavat hoolsuskontrolli.

5.3.Liikmesriikide koostööl põhinevad lahendused

Veel üks võimalus on püüda anda uut hoogu
mõttele liikmesriikidevahelise koostöö suurendamisest. Seda küsimust on põhjalikult uuritud ning uusi tolli ja maksunduse valdkonna algatusi arvesse võttes annaks see tõelist lisaväärtust.

Kõnealune koostööpõhine lahendus hõlmab liikmesriikide koostööd liiduväliste komponentide kavandamisel, väljatöötamisel ja käitamisel. See valikuvariant eeldab avatumat ja vähem tsentraliseeritud juhtimis- ja käitamisstruktuuri kui ELi ameti loomist hõlmav valikuvariant. Samuti tähendab see, et kulud jäävad suures osas otseselt liikmesriikide kanda, nagu liiduväliste komponentide puhul on ette nähtud, st kulusid ei kaetaks ELi eelarvest. See omakorda eeldab selget ettekujutust sellest, kuhu sobitub tehtav töö tolli IT-ökosüsteemis. Siinkohal pakub raamistikku liidu tolliseadustikku käsitlev tööprogramm (ja e-tolli otsusega ette nähtud mitmeaastane strateegiline plaan).

Koostööpõhise valikuvariandi puhul on põhiküsimus selles, kuidas tagada teatavaid või kõiki liikmesriike hõlmava tegevuse juhtimine (väljaspool liiduga seotud komponentidega tehtava töö jaoks paika pandud ranget raamistikku), hankega seotud õiguslike ja praktiliste küsimuste piisav käsitlemine ning toimivate IT-arhitektuuri käsitlevate eeskirjade kokkuleppimine.

Praeguses etapis tuleb selle lähenemisviisi potentsiaali katsetada tegelikes tingimustes. Seoses sellega on palju kasu käimasolevast liidu tolliseadustiku projektist, mille raames keskendutakse saabumisteatele, esitamisteatele ja ajutisele ladustamisele ning mida komisjon toetab ka edaspidi, pakkudes oskusteavet ja rahalisi vahendeid teatavate haldusaspektide jaoks, kui see on programmi „Toll 2020“ raames võimalik. Seda Belgia juhitavat projekti on võimalik kasutada eeskujuna edasisteks sarnasteks projektideks ning samuti võib see pakkuda kulutõhusamat lahendust liikmesriikidele, kes praegu tegutsevad selle nimel, et lõplikult välja töötada oma süsteemid liidu tolliseadustiku rakendamiseks. Seda projekti võidakse väljatöötamisaspektidest kaugemale arendada ning selle projekti puhul võib kasu olla maksuprojektidest saadud kogemustest, kuna selles valdkonnas on esinenud sarnaseid katsumusi. Nõukogu kõrgetasemelise töörühma 11. oktoobril 2017 peetud aruteludel, milles lähtuti 28./29. septembril Tallinnas toimunud kõrgetasemelise seminari väljunditest, väljendati ühtset seisukohta, et koostööküsimust on oluline edasi arendada.

Olenevalt selle projekti ja muude sarnaste käimasolevate maksundusprojektide tulemustest võib sedalaadi koostöövorm tõepoolest mängida olulist rolli tolli IT-ökosüsteemide osade väljatöötamisetapis (ja võimalik, et mõnel juhul ka käitamisetapis). See võib kuuluda segalahenduse alla, milles on kombineeritud eri lahendused IT-ökosüsteemi osade jaoks.

6.KÜSIMUSED, MIDA ON VAJA TÄIENDAVALT UURIDA

Täiendavat mõttevahetust on vaja arendada nõukogus 2017. aasta oktoobris peetud aruteludel kavandatud edendusrühma töö kontekstis. Arutada tuleb nii koostööpõhiste lahenduste ja innovatiivsete struktuuride võimalikku väljatöötamist liikmesriikide koostöö tagamiseks kui ka põhjalikumat uurimistööd seoses traditsioonilisema, ameti loomist hõlmava lähenemisviisiga, sealhulgas koostoimega olemasolevate ametite ja edasiste algatustega. Töörühma kõrgetasemelised eesmärgid peaksid olema järgmised:

7.JÄRELDUSED

Alates 2016. aasta lõpust, mil komisjon algatas aruteluprotsessi,
on toimunud ulatuslik mõttevahetus ELi tolli IT-süsteemide väljatöötamise ja käitamise tuleviku üle pikemas perspektiivis.

Laialdast tähelepanu on pälvinud IT-süsteemide praeguse teostusmudeliga seotud senised probleemid ja ka saavutused. Ollakse selgel üksmeelel vajaduse suhtes jätkata praeguste struktuuridega, et saavutada liidu tolliseadustiku IT tööprogrammiga ette nähtud kõrged eesmärgid. Praegustes struktuurides on võimalik ära kasutada olemasolevatest koostööalgatustest saadud kogemusi, et aidata huvitatud liikmesriikidel välja töötada liidu tolliseadustiku kohaste süsteemide osi. Tegemist on valdkonnaga, kus saadud kogemuste põhjal saab arutada koostööl põhineva kontseptsiooni tulevikupotentsiaali ja väljatöötamise üle.

Edusamme on tehtud tolli IT-süsteemide väljatöötamise ja käitamise tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise võimaluste kindlakstegemisel. Sellegipoolest tuleb teha jõupingutusi ühelt poolt olemasoleva koostöölahenduse jätkamist ja täiendamist ning teiselt poolt alternatiivsete teostusmudelite täpsustamist hõlmava kahetasandilise lähenemisviisi osas. Samuti tuleb arvesse võtta liikmesriikide huvi innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmiseks selles valdkonnas. Mõlema lähenemisviisi puhul tuleb arvesse võtta digitaalarengu tegevuskava ning üldsuundumust IT-teenuste ja lahenduste valdkondadevahelisele jagamisele.

Pidades silmas IT-ökosüsteemi keerukust ja kriitilist tähtsust nii liikmesriikide piires toimuvates kui ka liikmesriikidevahelistes tollitoimingutes, võib eeldada, et igasugune suurem muudatus peaks olema järkjärguline ning et tõenäoliselt on vaja segalahendusi, mitte ühtainsat üldlahendust. Nagu on arutatud liikmesriikidega, peaks järgmine samm olema huvitatud liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosneva edendusrühma loomine, et uurida käesolevas dokumendis kirjeldatud konkreetseid küsimusi ning võtta nõukogu 7. novembri 2017. aasta järelduste järelmeetmed. Selle edendusrühma eesmärk oleks kindlaks määrata teostatav pikaajaline stsenaarium ja lähenemisviis eesmärkide saavutamiseks, mis hõlmaks võimalikke uusi katseprojekte ja hoolsuskontroll eesmärgiga selgitada välja koostoime teiste osalistega, samuti asjakohaseid õiguslikke ning kulude-tulude analüüse.

Võimalust rahastada ELi tasandil edasisi meetmeid, mis ei kuulu programmi „Toll 2020“ rahastamispaketti, tuleb kaaluda uue põlvkonna tolliprogrammi ettevalmistamise ja läbirääkimiste kontekstis.

Kogu ettevõetavas töös tuleb arvesse võtta õigusliku alusega seotud arengusuundumusi ja võimalikku Brexitist tulenevat mõju, kasvavat survet tagada valdkondadevahelised koostalitlusvõimet, lahenduste jagamist ja andmekasutust toetavad lahendused, samuti tehnoloogiliste uuenduste mõju tulevatel aastatel.

1. lisa

Liidu tolliseadustikku käsitleva tööprogrammiga ette nähtud 17 projekti loetelu – ülevaade
1.	Liidu tolliseadustiku kohane registreeritud eksportijate süsteem (REX)
2.	Liidu tolliseadustiku kohane siduva tariifiinformatsiooni süsteem (STI)
3.	Liidu tolliseadustiku kohased tolli otsused (CD)
4.	Kauplejate otsene juurdepääs Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri) (UUM&DS)
5.	Liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) staatuse uuendamine
6.	Liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimissüsteemi uuendamine (EORI 2)
7.	Liidu tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3“
8.	Liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument (PoUS)
9.	Liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi (NCTS) uuendamine
10.	Liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (AES)
11.	Liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks
12.	Liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid
13.	Liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine
14.	Liidu tolliseadustiku kohaste riiklike impordisüsteemide uuendamine
15.	Liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus (CCI)
16.	Liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamine (GUM)
17.	Liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine (ICS 2)

Liidu tolliseadustikku käsitleva tööprogrammiga ette nähtud 17 projekti loetelu – kirjeldus

1. Liidu tolliseadustiku kohane registreeritud eksportijate süsteem (REX)

Projekti eesmärk on teha kättesaadavaks ajakohastatud teave üldise soodustuste süsteemi (GSP) riikides registreeritud selliste eksportijate kohta, kes ekspordivad kaupu liitu. Süsteem on üleeuroopaline ja hõlmab ka andmeid ELi ettevõtjate kohta, et toetada eksporti GSP-riikidesse. Nõutavad andmed sisestatakse süsteemi järk-järgult kuni 31. detsembrini 2017.

2. Liidu tolliseadustiku kohane siduva tariifiinformatsiooni süsteem (STI)

Projekti eesmärk on uuendada olemasolevat üleeuroopalist süsteemi EBTI-3 ja süsteemi „Järelevalve 2“, et tagada järgmine:

a) süsteemi EBTI-3 kooskõlla viimine liidu tolliseadustiku nõuetega;
b) kohustus esitada rohkem järelevalve raames nõutavaid deklareerimisandmeid;
c) STI kohustusliku kasutamise kontrollimine;
d) STI ulatuslikuma kasutamise kontrollimine ja juhtimine.

Projekti rakendatakse kahes etapis.

Esimesel etapil võetakse kõigepealt järk-järgult kasutusele funktsioonid liidu tolliseadustiku kohase deklaratsiooni andmestu vastuvõtmiseks (s.o 1. järk) alates 1. märtsist 2017 kuni punktides 10 ja 14 loetletud projektide rakendamiseni (hiljemalt 31. detsembriks 2020) ning seejärel täidetakse kohustus kontrollida STI kasutamist uue nõutava andmestu alusel ja viia tegevus kooskõlla tolli otsuste tegemisega (s.o 2. järk).

Teisel etapil võetakse kasutusele STI taotluste ja otsuste elektroonilised vormid ning tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks ELi kauplejate ühtlustatud liides, mille kaudu on võimalik STI taotlusi elektrooniliselt esitada ja STI otsuseid elektrooniliselt saada.

3. Liidu tolliseadustiku kohased tolli otsused (CD)

Projekti eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolli otsuse taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protseduurid taotluste ja otsuse/loa andmete standardimise ja elektroonilise haldamise kaudu. Projekt on seotud tolliseadustikus määratletud riiklike ja mitut liikmesriiki hõlmavate otsustega ning selle alla kuuluvad liidu tasandil keskselt väljaarendatud süsteemikomponendid, samuti hõlmab see integreerimist riiklike komponentidega, kui liikmesriigid otsustavad neid kasutada. Üleeuroopaline süsteem hõlbustab konsulteerimist otsuse tegemise ajal ja loa andmise protseduuri haldamist.

Üleeuroopaline süsteem koosneb ELi kauplejate portaalist, tolliotsuste haldamise süsteemist ja tarbijatele mõeldud võrdlussüsteemist.

4. Kauplejate otsene juurdepääs Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri)

Projekti eesmärk on pakkuda kauplejate otseseks ja kogu ELi tasandil ühtlustatud juurdepääsuks toimivaid lahendusi, milleks on kasutaja ja süsteemi vahelise liidesena elektroonilistesse tollisüsteemidesse integreeritud teenus, mis on määratletud konkreetsetes liidu tolliseadustiku kohastes projektides. Ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri integreeritakse asjaomaste süsteemide portaalidesse ning see hõlmab vajalikule julgeolekupoliitikale vastavat isikusamasuse tuvastamise, juurdepääsu ja kasutajahalduse toetamist.

Esimest korda kavatsetakse see kasutusele võtta koos liidu tolliseadustiku kohase tolli otsuste süsteemiga.
Hiljem tehakse see tehniline autentimis- ja kasutajahaldusvahend kättesaadavaks ka muude selliste liidu tolliseadustiku kohaste projektide raames nagu liidu tolliseadustiku kohane siduv tariifiinformatsioon, liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) süsteemi uuendamine, liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument ja tõenäoliselt ka liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks. Vt eri projekte seoses kasutuselevõtu kuupäevadega.

5. Liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) staatuse uuendamine

Projektiga püütakse parandada AEO taotlustega ja AEO staatuse andmisega seotud äritegevust, võttes arvesse muudatusi tolliseadustiku sätetes.

Esimesel etapil on projekti eesmärk täiustada volitatud ettevõtja süsteemi ja viia see vastavusse tolli otsuste tegemise protseduuriga.

Teisel etapil võetakse projekti raames kasutusele AEO taotluste ja otsuste elektroonilised vormid ning tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks ELi kauplejate ühtlustatud liides, mille kaudu on võimalik AEO taotlusi elektrooniliselt esitada ja AEO otsuseid elektrooniliselt saada.

6. Liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimissüsteemi uuendamine (EORI 2)

Projekti eesmärk on pisut uuendada olemasolevat üleeuroopalist EORI süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidus tolliküsimustega aktiivselt seotud liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning isikuid, kes ei ole ettevõtjad.

7. Liidu tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3“

Projekti eesmärk on uuendada süsteemi „Järelevalve 2+“, et tagada selle kooskõla tolliseadustiku selliste nõuetega nagu standardne teabevahetus elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil ning liikmesriikidelt järelevalve kohta saadud täieliku andmekogumi töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalike asjakohaste funktsioonide loomine.

Seepärast hõlmab see täiendavaid andmete hankimise võimalusi ja aruandlusprotseduure, mis tuleb komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadavaks teha.

8. Liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument (PoUS)

Projekti eesmärk on luua uus üleeuroopaline süsteem järgmiste liidu staatust tõendavate elektrooniliste dokumentide talletamiseks, haldamiseks ja väljaotsimiseks: T2L/F ja tolli kaubamanifest (välja andnud volitamata väljastaja).

9. Liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi (NCTS) uuendamine

Projekti eesmärk on viia kehtiv NCTSi süsteem kooskõlla liidu tolliseadustiku selliste uute nõuetega nagu transiidi käigus toimuvate sündmuste registreerimine, teabevahetuse kooskõlla viimine liidu tolliseadustiku andmenõuetega ning seda süsteemi teiste süsteemidega ühendavate liideste uuendamine ja arendamine.

10. Liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (AES)

Projekti eesmärk on rakendada liidu tolliseadustiku ekspordi- ja väljaveonõudeid.

1. komponent – üleeuroopaline AES:

projekti eesmärk on edasi arendada kehtivat üleeuroopalist ekspordikontrollisüsteemi, et rakendada täielikult AESi, mis hõlmaks ärinõudeid liidu tolliseadustikust lähtuvate protseduuride ja andmete kohta, sh lihtsustatud protseduuride kajastamine, väljuvate kaubasaadetiste osadeks jagamine ja ekspordi keskne tollivormistus. Samuti on ette nähtud, et see hõlmab AESi ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrollisüsteemi (EMCS) ja NCTSi vaheliste ühtlustatud liideste arendamist. Sellisel kujul võimaldab AES ekspordiprotseduuride ja väljaveoformaalsuste täielikku automatiseerimist. AES hõlmab keskselt ja riigi tasandil väljaarendatavaid osi.

2. komponent – riiklike ekspordisüsteemide uuendamine:

eraldiseisvad riiklikud süsteemid ei ole küll AESi osa, kuid on sellega tihedalt seotud, mistõttu on neid vaja uuendada ekspordi- ja/või väljaveoformaalsustega seotud konkreetsete riiklike elementide osas. Kui kõnealused elemendid ei mõjuta AESi ühistasandit, võib neid käsitleda selle komponendi all.

11. Liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks

Projekti eesmärk on arendada välja uus üleeuroopaline süsteem INF-andmete haldamise protsesside ja eriprotseduuride valdkonna INF-andmete elektroonilise käitlemise toetamiseks ja ühtlustamiseks.

12. Liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid

Projekti eesmärk on kiirendada, hõlbustada ja ühtlustada eriprotseduure kogu liidus, luues üldised äriprotsesside mudelid. Riiklike süsteemidega rakendatakse kõiki liidu tolliseadustiku muudatusi, mida nõutakse tolliladustamise, lõppkasutuse, ajutise impordi ning sees- ja välistöötlemise korral.

Projekti rakendatakse kahes osas.

1. komponent – riiklik SP EXP: tagatakse vajalikud elektroonilised lahendused ekspordiga seotud eriprotseduuride jaoks.

2. komponent – riiklik SP IMP: tagatakse vajalikud elektroonilised lahendused impordiga seotud eriprotseduuride jaoks.

Neid projekte rakendatakse punktides 10 ja 14 loetletud projektide kaudu.

13. Liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine

Projekti eesmärk on määratleda liidu tolliseadustikus kirjeldatud transpordivahendi saabumise teate, kauba tollile esitamise teate (esitamisteate) ja ajutise ladustamise deklaratsiooni jaoks vajalikud protseduurid ning toetada sellega seoses liikmesriikidevahelist ühtlustamist kauplejate ja tolli vahelise andmevahetuse osas.

Projekt hõlmab protseduuride automatiseerimist riigi tasandil.

14. Liidu tolliseadustiku kohaste riiklike impordisüsteemide uuendamine

Projekti eesmärk on rakendada kõiki liidu tolliseadustikust tulenevaid impordiga seotud protseduure ja andmenõudeid (mida ükski teine tööprogrammis kindlaks määratud projekt ei hõlma). Peamiselt on tegemist vabasse ringlusse lubamise protseduuri muudatustega (standardprotseduur + lihtsustused), kuid ka muude süsteemide migratsioonist tulenevate mõjudega. Projekt on seotud riigi tasandi impordivaldkonnaga ning hõlmab riiklike tollideklaratsioonide töötlemise süsteeme ja muid süsteeme, nt riiklikud raamatupidamis- ja maksesüsteemid.

15. Liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus (CCI)

Projekti eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele, kasutades keskset tollivormistust, mis võimaldab ettevõtjatel oma äritegevust tolli osas tsentraliseerida. Tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist peaksid kooskõlastama asjaomased tolliasutused. See puudutab üleeuroopalist süsteemi, mis koosneb keskselt ja riigi tasandil välja arendatud komponentidest.

16. Liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamine (GUM)

Projekti eesmärk on tagada eri liiki tagatiste tulemuslik ja tõhus haldamine.

1. komponent – GUM: üleeuroopalise süsteemiga tagatakse selliste kehtivate üldtagatiste tõhus ja tulemuslik haldamine, mida võidakse kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, ning iga tollideklaratsiooni ja täiendava deklaratsiooni võrdlussumma kontrollimine või asjakohane teave üksikasjade kohta, mida on liidu tolliseadustiku kohaselt vaja olemasolevate tollivõlgade kohta arvestuskannete tegemiseks iga tolliprotseduuri korral, v.a transiit, mida käsitletakse NCTSi projekti osana.

2. komponent – riigi tagatiste haldamine: lisaks tuleb uuendada riiklikke elektroonilisi süsteeme, mida kasutatakse liikmesriigis kehtivate tagatiste haldamiseks.

17. Liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine (ICS 2)

Projekti eesmärk on suurendada tarneahela ohutust ja julgeolekut kõikide transpordiliikide puhul, eelkõige seoses lennulastiga, parandades sisenemise ülddeklaratsioonis sisalduvate andmete ning seonduvate riski- ja kontrolliandmete (ENS+ lifecycle) kvaliteeti, kataloogimist, kättesaadavust ja jagamist.

Projektiga lihtsustatakse ka riskianalüüsialast koostööd liikmesriikide vahel. Üleeuroopaline ICS-süsteem saab täiesti uue arhitektuuri.

2. lisa

Märkus. Liidu tolliseadustiku rakendamise määra näitajad puudutavad üksnes komisjoni tehtud tööd, mitte liikmesriikide tehtavat tööd.

(1)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“, COM(2016) 813 final.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(3)

Nõukogu järeldused ELi tolliliidu arendamise ja juhtimise kohta (7585/1/17 UD 82 ENFOCUSTOM 83).

(4)

Nõukogu järeldused tolli rahastamise kohta (7586/17 UD 83 ENFOCUSTOM 84).

(5)

OECD kaubanduspoliitika dokumendid nr 21, 42, 118, 144, 150 ja 157 ning Djankov, Simeon; Freund, Caroline ja Pham, Cong S.: „Trading on Time“, Maailmapank / Doing Business, (2006 ja 2008): aruanne (2008, muudetud 2010).

(6)

Hummels, David. 2001. „Time as a Trade Barrier“, töödokument, Purdue ülikool, USA.

(7)

Komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 99, 15.4.2016, lk 6) ja millega asendati tööprogrammi varasem versioon, mis kehtestati komisjoni 29. aprilli 2014. aasta rakendusotsuses 2014/255/EL (ELT L 134, 7.5.2014, lk 46–53).

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

(9)

Liidu tolliseadustikku käsitleva tööprogrammi alla kuuluvad IT-süsteemid on loetletud 1. lisas.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ( „Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

(11)

Samuti tagatakse osa rahastamisest pettustevastase infosüsteemi (AFIS) vahenditest.

(12)

Euroopa digitaalne tegevuskava, COM(2010) 245 final, 19.5.2010, ja selle 26. augusti 2010. aasta parandus.

(13)

„Strategic Framework for the collaborative realisation of EU Customs IT Systems“: märts 2014.

(14)

COM(2018) 39 final, 22.1.2018.

(15)

Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. novembri 2017. aasta kohtumise päevakorrapunktid (13623/17) ja A-punkti märkus nr 13556/17 UD 240 nõukogu järelduste vastuvõtmise kohta.

(16)

Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

(17)

OLAF juba käitab üleeuroopalisi tolli IT-süsteeme, millega toetatakse tolliasutuste tööd pettuste vastu võitlemisel tolliliidus. OLAFil ei ole aga ei mandaati ega ressursse selliste suuremahuliste IT-süsteemide käitamiseks, mille põhiotstarve ei ole pettustevastane võitlus.