EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2018
COM(2018) 114 final
KOMISJONI TEATIS
Kapitaliturgude liidu loomine 2019. aastaks: aeg on tööd kiirendada
Sissejuhatus
Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi 2018. aasta kohtumisel tehakse muu hulgas kokkuvõte edusammudest kapitaliturgude liidu tegevuskava 1 elluviimisel. See kuulub Euroopa Liidu oluliste prioriteetide hulka ja on osa Euroopa investeerimiskavast. Ühtsest kapitaliturust on kasu ELile tervikuna, ent eriti oluline on see nende liikmesriikide jaoks, kes kasutavad liidu ühisraha eurot.
Sügavad ja integreeritud kapitaliturud soosivad piiriülest erasektori riskijagamist euroalal ja sellest väljaspool, edendades seeläbi erakapitali tootlikku ja uuenduslikku kasutamist, laiendades ja mitmekesistades reaalmajanduse rahastamisallikate ja -viiside valikut ning vähendades vajadust jagada riski avaliku sektoriga. Kõrvuti muude teguritega, mille kallal komisjon on töötanud, nagu integreeritud ja õiglane tööturg, läbipaistev ja kuritarvituste eest kaitstud maksusüsteem ning viivislaenude hulga vähendamine, on neil ülioluline osa ELi riikide majanduse suutlikkuses tasakaalustada ja summutada majandusšokke, mis tabavad konkreetseid liikmesriike, piirkondi või sektoreid. Mitmekesisuse puudumine finantssüsteemis muudab selle kaitsetuks suurenenud ebastabiilsuse vastu, mida põhjustab mõnede finantsvoogude volatiilsus struktuurse šoki puhul (vt joonis). Kui investeerida Euroopa säästud portfelli, mis sisaldab erinevates liikmesriikides asuvate erinevate ettevõtjate pakutavaid mitmekesiseid finantstooteid, on volatiilsusel ja ühe konkreetse riigi majanduse seisul nende tootlusele väiksem mõju.
Joonis. Finantsvood finantssektorivälistesse äriühingutesse (miljardites eurodes, netovood)
Allikas: Euroopa Keskpank ja komisjoni talituste arvutused
Märkus: andmed näitavad kvartaalsete netovoogude aastast libisevat keskmist ajavahemikul 1999. aasta neljandast kvartalist 2017. aasta kolmanda kvartalini.
Edukas kapitaliturgude liit, mis täiendab ELi pangandusliitu, peab lisaks sellele avama turud, et anda ELi ettevõtetele parem juurdepääs rahastamisele ning rohkem ja uuenduslikke investeerimisvõimalusi säästjatele, kellel on tänapäeval rohkem vahendeid mõistmaks, kuidas nende investeeringuid kasutatakse, ja kes soovivad investorina suuremat valikut. Just seetõttu peab kapitaliturgude ümberkujundamine tagama vahendid, mille abil kasutada finantstehnoloogia ja jätkusuutliku rahanduse pakutavaid uusi võimalusi ning hõlbustada üleminekut puhtamale ja ressursitõhusamale ringmajandusele.
Nagu komisjon 2017. aasta juuni kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuandes 2 nentis, takistuste kõrvaldamiseks peame oma sihid praegusest kõrgemale seadma, aga ennekõike tuleb meil neid uusi võimalusi ära kasutada.
Just seetõttu esitab komisjon ka finantstehnoloogia tegevuskava ja jätkusuutliku rahanduse tegevuskava.
Tuginedes 2017. aasta märtsist juunini toimunud avaliku konsultatsiooni tulemustele ja võttes arvesse olemasolevaid algatusi, leiab komisjon, et finantsteenuste sektoris tehnoloogiapõhiste uuenduste tulemusel avanevate võimaluste ärakasutamiseks on vaja mitut ELi tasandi sihtalgatust. Finantstehnoloogia tegevuskavas on esitatud selged ja konkreetsed meetmed selleks, et võimaldada uuenduslike ärimudelite arengut, toetada uue tehnoloogia kasutuselevõttu ning suurendada finantssüsteemi küberturvalisust ja terviklust. Tegevuskavaga on tagatud, et Euroopa finantssektor püsib uuendusliku ja konkurentsivõimelisena, tegemata samas järeleandmisi finantsstabiilsuses ja investorite kaitses.
Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava eesmärk on luua tingimused jätkusuutlikumaks majanduskasvuks ja arenguks, suunates kapitalivood ümber jätkusuutlikumatesse investeeringutesse, nagu üleminek puhtale energeetikale ja ringmajandusele. Samuti on kava olulisteks eesmärkideks integreerida riskijuhtimisse jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid ning soodustada läbipaistvust ja tulevikule keskendunud lähenemist avalikus ja eraõiguslikus juhtimises, et suunata kooskõlas ülemaailmsete kohustustega, nagu Pariisi kliimakokkulepe ja ÜRO kestliku arengu 17 eesmärki, rohkem avaliku ja erasektori investeeringuid jätkusuutlikusse arengusse.
Vajaduse teha kapitaliturgude liidu väljakujundamisel edusamme muudab eriti pakiliseks Ühendkuningriigi tulevane väljaastumine, kuna ELi suurim finantskeskus lahkub ühtselt turult. Seetõttu tuleb veelgi enam pingutada rohkem arenenud, integreeritud ja parema järelevalve all olevate kapitaliturgude nimel.
Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2016. aasta juunis kutsuti üles tegema kiireid ja otsustavaid edusamme, et tagada ettevõtete jaoks kergem juurdepääs rahastamisele ja toetada investeeringuid reaalmajandusse, liikudes edasi kapitaliturgude liidu tegevuskavaga. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu on korduvalt rõhutanud, et väga oluline on kujundada kapitaliturgude liit välja 2019. aastaks. Viimati tegi ta seda 2017. aasta juulis, kinnitades oma pühendumust kapitaliturgude liidule ja eriti kõigile vahekokkuvõttes esitatud meetmetele, mille hulgas on üheksa prioriteetset algatust. Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis tunnustati olulist rolli, mis kapitaliturgudel võib olla liikmesriikide majanduse rahastamisvajaduste rahuldamisel, ja rõhutati seda, et kapitaliturgude liit peab pöörama suuremat tähelepanu kapitaliturgude lõppkasutajatele, st ettevõtetele ja investoritele.
Komisjon on võtnud kohustuse panna kõik kapitaliturgude põhielemendid paika 2019. aasta keskpaigaks. Nüüd, kui jõutud on esimeste saavutuste ja peamiste vahe-eesmärkideni (vt lisas esitatud tabel), on aeg edasi liikuda ja tagada, et kõik menetluses olevad seadusandlikud ettepanekud viidaks lõpule enne ametiaja lõppu. Lisaks esitab komisjon täna ettepaneku täiendavate meetmete kohta seoses ELi kapitaliturgude arendamise ja integreerimisega. Ülejäänud ettepanekud esitatakse 2018. aasta mais, nii et poliitilise tahte olemasolul on võimalik õigusaktid vastu võtta enne Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal
Edasi liikudes tuleb kapitaliturgude liidu tulemuslikule toimimisele hoog sisse lükata, koondades põhielemendid ümber kolme üksteist toetava mõõtme, milleks on ELi ühtne turg, selged ja proportsionaalsed normid ning tõhus järelevalve.
1.Ühtse turu maksimaalne ärakasutamine uute Euroopa toodete, märgiste ja tegevuslubade abil
Uute üleeuroopaliste toodete, märgiste ja tegevuslubadega tagatakse, et investorid, tarbijad ja ettevõtted saavad ühtsest turust täit kasu, see tähendab neil on võimalik Euroopas laieneda ja maailma mastaabis konkurentsis püsida. Juba on kehtima hakanud uued normid, mille eesmärk on õhutada Euroopa riskikapitalifonde investeerima idufirmadesse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, samuti edendada lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise turvalist ja sügavat turgu. Kui väärtpaberistamine viidaks ELis uuesti kriisieelsele keskmisele tasemele, tooks see majandusse kuni 150 miljardit eurot lisavahendeid. Samuti on komisjon teinud ettepaneku luua üleeuroopalise personaalse pensioni märgis, et anda tarbijatele võimalus pensionipõlveks säästa ja suunata rohkem sääste kapitaliturgudele ning seega täiendavaid vahendeid tootlikesse investeeringutesse. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viima töö kõnealuse ettepaneku kallal kiiresti lõpule, et kõigil Euroopa kodanikel oleks juurdepääs ulatuslikule valikule pensionipõlveks säästmise võimalustele ja teadmine, et kehtib tugev tarbijakaitse.
Selleks et teha edusamme ka muudes valdkondades, teeb komisjon täna ettepaneku täiendavateks meetmeteks, mis on seotud uute toodete ja märgiste väljatöötamise ning kapitaliturgude integreerimisega.
·Euroopa märgis investeeringute ja laenude põhistele ühisrahastamise platvormidele („Ettevõtetele ühisrahastamisteenuste Euroopa pakkujad“), mis võimaldab piiriülest tegutsemist ja käsitleb investorite riske proportsionaalselt. See aitab ühisrahastamisteenuste pakkujatel laiendada oma tegevust ühtsel turul ning parandab seega rahastuse kättesaadavust ettevõtjate, idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks üldiselt. Samuti on see finantstehnoloogia tegevuskava esimene konkreetne tulemus. Nimetatud tegevuskava eesmärk on luua keskkond, mis hõlbustab uuenduslike toodete ja teenuste loomist ja nende levimist üle ELi, tegemata seejuures järeleandmisi finantsstabiilsuses ja tarbijakaitses.
·Pandikirjade ELi tugiraamistik. Finantskriisi kestel osutusid pandikirjad stabiilseks ja kulutõhusaks rahastamisallikaks ning neid tuleks olemasolevate riiklike süsteemide alusel edasi arendada. See raamistik toetab majanduse rahastamist, andes investoritele samas ulatuslikuma ja turvalisema valiku investeerimisvõimalusi ning hoides alal finantsstabiilsust.
·Meetmed selleks, et vähendada ELis investeerimisfondide piiriülese turustamise regulatiivseid takistusi. Need vähendavad piiriülese tegevuse alustamise kulusid ning toetavad investeerimisfondide ühtse turu suuremat integratsiooni. Suurem konkurents parandab investorite valikuvõimalusi ning hinna ja kvaliteedi suhet, tagades samas investorite kõrgetasemelise kaitse.
2.Äriühingute ja ettevõtjate toetamine selgemate ja lihtsamate normide kaudu
2016. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb ennetava restruktureerimise raamistikke, uue võimaluse andmist ning restruktureerimise, maksejõuetuse ja maksekohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid. Selle olulise ettepaneku eesmärk on hõlbustada finantsraskustes olevate elujõuliste ettevõtete tõhusat restruktureerimist, et vältida maksejõuetust ja jätkuvuseeldusliku väärtuse vähenemist. Ettepanekuga nähakse füüsilistele isikutele, sealhulgas üksikettevõtjatele ette võlgadest vabastamine, et anda neile uus võimaluse puhtalt lehelt alustada ja stimuleerida ettevõtlust. Samuti suurendab see kindlustunnet, et ettevõtted täidavad oma maksekohustusi, näiteks seoses pangalaenudega. Nende menetluste ühtlustamisega kõrvaldaks algatus piiriüleseid investeeringuid pärssivad tõkked ning soodustaks seega ELi kapitalituru arengut. Samuti aitaks see vähendada tulevikus viivislaenude kuhjumist pankades ja tulla toime juba olemasolevate selliste laenudega. Parandades finantsraskustes ettevõtjate ja äriühingute võimalusi eduka restruktureerimiskava kohaldamiseks, lubaks see rohkematel ettevõtetel maksejõuetust vältida ja kujundada viivislaenud ümber laenudeks, mida ettevõtjad ja äriühingud suudaksid tagasi maksta. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles kiirendama nende oluliste normide vastuvõtmist.
Osana äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitlevast ettepanekust on komisjon samuti teinud ettepaneku pakkuda toetust omakapitaliemissioonidele, et tegeleda maksusüsteemi kallutatusega võlakohustuste kasuks ja omakapitali kahjuks. Ettevõtte uuest omakapitalist võib igal aastal maha arvata kindla määra, mis koosneb riskivabast intressimäärast ja riskipreemiast. Praegustes turutingimustes oleks see määr 2,7 %. See õhutab ettevõtteid otsima stabiilsemaid rahastamisallikaid ja kasutama kapitaliturgudel leiduvaid vahendeid. Ühtlasi annaks see eeliseid finantsstabiilsuse seisukohalt, sest tugevama kapitalibaasiga ettevõtted ei ole šokkide korral nii haavatavad. Komisjon kutsub nõukogu üles kiirendama nende oluliste normide vastuvõtmist.
Täna teeb komisjon ettepaneku uute normide kohta, mille eesmärk on hõlbustada piiriüleseid tehinguid, tagades õiguskindluse seoses rahalise nõude omanikuga ning kõrvaldades seeläbi õigusliku riski ja võimalikud negatiivsed süsteemsed tagajärjed. Maksenõuete loovutamise mehhanismi kasutavad suured ja väikesed ettevõtted selleks, et hankida likviidsust ja saada juurdepääs krediidile, ning finantsasutused selleks, et optimeerida oma kapitali kasutamist. Lisaks sellele annab komisjon eraldi teatises täiendavaid suuniseid selle kohta, millist õigust kohaldatakse väärtpaberitehingute puhul alusvara omaniku kindlaksmääramise suhtes.
Juba on vastu võetud uued prospektireeglid nende ettevõtete toetamiseks, kes hangivad avalikelt turgudelt vahendeid omakapitali ja laenude rahastamiseks 3 . Nende väikeste ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks, kes soovivad raha hankida kogu ELis, luuakse uus ELi kasvuprospekt. Ent teha on veel palju: eelkõige tuleb tagada, et MiFID II-ga loodud VKEde kasvuturu märgistuse puhul valitseks õige tasakaal investorite piisava kaitsmise ja tarbetu halduskoormuse vältimise vahel. Seepärast esitab komisjon 2018. aasta maiks ettepaneku täiendavate meetmete kohta proportsionaalsema regulatiivse keskkonna loomiseks, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete noteerimist VKEde kasvuturul.
3.Tõhusam järelevalve ELi kapitaliturgude üle
Suurem finantsintegratsioon eeldab integreeritumat ja tulemuslikku järelevalvet. Järjepidev reguleerimine ja järelevalve hõlbustavad piiriülest tegevust nii finantsasutuste kui ka finantsteenuseid kasutavate tarbijate ja ettevõtete jaoks. Ning ehkki finantsintegratsioon ja kapitaliturgudel põhinev rahandus võib tuua suurt kasu, võivad need samuti põhjustada uusi riske. Just seetõttu on oluline vältida õiguslikku arbitraaži ning tagada võrdsed tingimused, investorite ühetaoline kaitse ja finantsstabiilsus.
Ennekõike on kapitaliturgude liidu eduks vaja suurendada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suutlikkust tagada järjepidev järelevalve ja jõustamine ning teha teatavat liiki kapitaliturgude üle otsest järelevalvet. Seega on komisjon valmis aktiivseks aruteluks Euroopa Parlamendi ja nõukoguga selle üle, kuidas pooleliolevaid läbirääkimisi kiirendada, et tagada Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamise lõplik vastuvõtmine enne Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal. See on kapitaliturgude liidu edu jaoks määrava tähtsusega.
Kauplemisjärgse turu taristul on integreeritud kapitaliturgudel väga oluline roll. Sellepärast on samuti oluline tagada suurem järelevalvealane ühtsus ja ametiasutuste tihedam koostöö, et anda ELi kesksete vastaspoolte järelevalvele rõhutatumalt üleeuroopaline mõõde. Komisjon on teinud ettepanekud reformideks, millega tugevdada järelevalvet kesksete vastaspoolte üle, ja kutsub kaasseadusandjaid üles kiirendama nende oluliste normide vastuvõtmist.
Kokkuvõte
Komisjon täidab oma lubadust panna kapitaliturgude põhielemendid paika 2019. aastaks. Komisjon on esitanud kaheksa seadusandlikku ettepanekut, millest kaasseadusandjad on seni ainult kolm vastu võtnud, ning esitab täna veel neli seadusandlikku ettepanekut. 2018. aasta maiks on komisjon esitanud kõik seadusandlikud algatused, millest teatati 2015. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskavas ja 2017. aasta vahearuandes. Komisjon on valmis aktiivseks aruteluks Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kõigi kapitaliturgude liiduga seotud ja menetluses olevate ettepanekute üle.
Komisjon üksi ei suuda ELi kapitaliturge reformida. Oma osa peavad tegema ka kõik riikliku ja Euroopa tasandi sidusrühmad ning komisjon jätkab nende jõupingutuste toetamist. Järgmise sammuna jääb komisjon ootama arutelu Euroopa Ülemkogu 22.–23. märtsi kohtumisel ning kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu kiirendama tööd kõigi menetluses olevate kapitaliturgude liidu väljakujundamisega seotud seadusandlike ettepanekute kallal, et tagada nende vastuvõtmine enne Euroopa Parlamendi valimisi hiljemalt 2019. aasta keskpaigas.
-
(1)
Teatis „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“, COM(2015) 468, 30.9.2015.
-
(2)
Teatis kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta, COM(2017) 292, 8.6.2017.
-
(3)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12–82).